· Grupeering Näited otsitud sõnadest · Positiivsed · Nimisõnad nt alko (alkohol), tobi (suits) ja savi (ükskõik) · Omadussõnad nt nunnu (armas), tõsiselt änksa (väga lahe) ja cool (lahe) · Tegusõnad nt sebima (muretsema, saama), trippima (ringi reisima) ja pablama (muretsema) · Fraasid nt rebis kildu (tegi nalja) ja tõsiselt änksa (täitsa lahe) · Negatiivsed · Nimisõnad nt eit (naine/tüdruk), urgas (koht) ja nolifer (elumõtteta inimene) · Omadussõnad nt rõve (kole) ja totakas, debiil (loll) · Tegusõnad nt siiber saama(üle viskama), kolkima (peksma) ja näkku panema ( käkki keerama) · Fraasid nt big deal(suur asi) ja pätsidega mimm (tissidega naine) Kasutatud Intereneti leheküljed · www.rate.ee · www.orkut.ee · www.elu24.ee · www.kanal2.ee · www.noortekas.delfi.ee · www.reporter.ee
Haapsalu Kutsehariduskeskus Essee KIRP Kadri Urgas M-08 Uuemõisa 2009 Kirbulised on selts parasiitseid putukaid, keda on maailmas umbes 2400 liiki. Kesk- Euroopas on neid umbes 70. Nende pikkus on 1,5 kuni 4,5 millimeetrit. Kirpude pea, rindmik ja tagakeha on omavahel tugevasti kokku kasvanud, nendevahelised piirid on ebaselged. Keha lülistus on selge. Pea on kirbulistel väike, kumer, tugevasti vastu rindmikku liibunud. Tundlad on lühikesed, silmad on nõrgalt arenenud
Kalevipoeg kui füüsiliselt vastupidav tegelane Eestlaste rahvuseepos “Kalevipoeg” räägib impulsiivsest, uudishimulikust, lihtsameelsest ja ausast müütilisest tegelasest Kalevipojast. Ehkki vaimuvägeduselt ei olnud ta eriti hiiglane aga füüsiliselt küll, millele pannakse teoses palju rõhku ning mõjutab tegevust. Milline on Kalevipoeg füüsiliselt vastupidava ja suurt kasvu tegelasena, mida oli magamisasemete järgi umbes 100 meetrit? “Viimne Kalevite võsu, Kasvas kaljuks kindluselle, Tõusis vendadest targemaks: Tõotas ettetähendusi, Kadunud isa kuulutusi” Teises loos jutustas, Kalevipoja kiirest kasvamisest suureks ja tugevamaks ning targemaks kui teised vennad. Ta viskab suuri kive ja mängib õues kuuskedega neid koos juurt...
Annemai Harak, 12. klass Mis on südametunnistus? Südametunnistus on meelekujutluste, hirmude ja kiusatuste kaos, unistuste põletusahi, urgas nende mõtete jaoks mida häbenetakse. Mina arvan ,et südametunnistus võib funktsioneerida hoiatajana, kui soovitakse teha midagi kõlblusvastast. Kui inimene siiski paneb toime väärteo, hakkab südametunnistus teda n-ö piinama ega anna rahu enne, kui süütegu on heastatud või vähemalt püütud heastada. Südametunnistuse absoluutsuse väitmine muutub võimatuks siis, kui inimeste südametunnistused lähevad üksteisega vastuollu – eriti siis, kui inimene teeb n-
"Mis see vaestel maksab noorus, Õnne kevadine ilu, Alapuna palgeilla, Mõlkuv marjameelekene, Katkemata kaunakene, Kui ei armul haudujada, Igatsusest päästijada! Kes see kanu kosimaie, Linde tuleks lunastama, Lestajalga lepitama, Varvasjalga vangist viima, Masajalga meelitama? Tuul ei tule teretama, Õhku õrna hellitama Vaeseid vangipandud lapsi." Kalevite kange poega Pidas naeruks neiu pelgu, Kodukana kohkumista: Mõtles: "Mees küll maksab mehe, Võit jääb siiski võimsamalle. Langeb urgas lamaskille, Küllap uurin uue urka, Kaevan teise kaevandiku, Kust ma pääsen kodu poole." Nukral meelel neitsikesed, Kui ei võinud venda päästa, Armukesta avitada, Salanõusid sünnitama, Kuidas nemad kolmekesi Kavaluse kütkendusel Armukest saaks aitamaie. Sängisambas valmis seisid Sarvik-taadi salariistad, Abimehed hädaajal: Kaksi klaasi ühtekarva Õllevärki märgadega, Ühel mõõdul küll mõlemad Poolikulta täide pandud. Siiski märjad need sugulta,
ISA GORIOT *Proua Vauquer’i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. *elab ka Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas *isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda *isapoolt hüljatud noor naine Victorine *põgenenud vang Vautrin (Collin) *pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. *Eugene kaitseb ise Goriot pansionaadis kiusamise eest, tema kurva eluloo pärast *Tänu oma nõole hakkab Eugene soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega *Eugene eirab Vautrin’i soovitust abielluda Victorine’iga, kes peagi tänu Vautrin’ile saab suure kaasavara *Hr Goriot suhtub Eugene’I kui oma poega *Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on südametu *Teine tütar Anastasia jõuab oma isa juurde...
Otsustas seal peatuda. Teadlane märkas, et lisaks hobustele ja teejuhile on keegi veel seda puhkepaika nautimas. Nimelt röövli sarnane mees. Vööras oli koos hinnalise hobusega. Õnneks või kahjuks ei osutunud ta vaenulikuks. Paari sigariga võluti vööras ära. Kuna öö oli saabumas, otsustati minna Venta del Cuervosse (rongatrahter) üheskoos. Teadlase teejuhis äratas tundmatu vööras, kes endasõnul pidi olema Jose, kahtlust. Rongatrahter oli tõeline urgas! Seal pesitsesid kaks naisolevust: nõgised ning armetuis kaltsudes vana naine ja noor tüdruk. Ränduri teejuht, pidades Joset kuulsaks maanteeröövliks Jose-Navarroks, otsustas öösel seadusesilmad kutsuda. Jose eest pidi 200 tukatit pearaha saama. Sellegipoolest äratas teadlane kiiresti Jose üles ja käskis põgeneda kui elu armas. Seda ta tegigi jäädes tänu võlgu. Hommikul saabunud teejuht oli väga kurb kui sai teada, et Jose oli põgenenud.
1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene,mitte väga jõukas üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks; isa Goriot, kes armastab oma tütreid väga, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis. Tänu oma nõole hakkab ta paremini läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin'i soovitust abielluda Victorine'iga, kes peagi tänu Vautrin'ile saab suure kaasavara. Hr Goriot hakkab Eugene'i suhtuma kui oma lihasesse poega. Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on südametu. Teine tütar Anastasia jõuab oma isa juurde l...
kes paremad palju kui meie. Lugev naine Mu emandal on ilus auto ja imekena koerake. Mu emandal on ilus auto, ent ilusam veel armuke. See armuke on ilus raamat, ta ta'aga teki alla poeb ja tehku ma või tuhat draamat, ta muudkui loeb ja loeb ja loeb! Kui sa tuled Kui sa tuled, too mul lilli, too mul kurki, too mul tilli, kohupiima, kohviube, tule tuuluta mu tube; minu kodu on mu urgas, hallitus ja hais on nurgas, tulles ära tuld küll süüta, ära uuri, ära tüüta manitsustega mu kõrvu, igatsen vaid sinu õrnu unistusi uuest ajast, puhtast, valgest vangimajast. Kingi mulle kinopilet Kingi mulle kinopilet, anna akna taga vilet, vaata, kas meid keegi nägi, lähme otse pargist läbi, pargis meid ei passi keegi, aga ega me ei teegi suitsu meil on kommituutu, teepeal seda me ei puutu, annan kinos pihust pihku,
märkamatu. Otsustas seal peatuda. Teadlane märkas, et lisaks hobustele ja teejuhile on keegi veel seda puhkepaika nautimas. Nimelt röövli sarnane mees. Vööras oli koos hinnalise hobusega. Õnneks või kahjuks ei osutunud ta vaenulikuks. Paari sigariga võluti vööras ära. Kuna öö oli saabumas, otsustati minna Venta del Cuervosse (rongatrahter) üheskoos. Teadlase teejuhis äratas tundmatu vööras, kes endasõnul pidi olema Jose, kahtlust. Rongatrahter oli tõeline urgas! Seal pesitsesid kaks naisolevust: nõgised ning armetuis kaltsudes vana naine ja noor tüdruk. Ränduri teejuht, pidades Joset kuulsaks maanteeröövliks Jose- Navarroks, otsustas öösel seadusesilmad kutsuda. Jose eest pidi 200 tukatit pearaha saama. Sellegipoolest äratas teadlane kiiresti Jose üles ja käskis põgeneda kui elu armas. Seda ta tegigi jäädes tänu võlgu. Hommikul saabunud teejuht oli väga kurb kui sai teada, et Jose oli põgenenud.
Honoré de Balzac „Isa Goriot“ 1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer’i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin’i soovitust abielluda Victorine’iga, kes peagi tänu Vautrin’ile saab suure kaasavara. Hr Goriot hakkab Eugene’i suh...
Kirjandusteose analüüs 13.09.08 "Isa Goriot" Honoré de Balzac Tallinn 1971 1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Gori...
Lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Vauquer sai teada, et Goriot on rikas, tahtis temaga abielluda, oli säästnud 40 000 franki, tahtis uhkeks prouaks saada. Hakkas enda peale raha kulutama, võttis vastu ainult tähtsaid, rikkaid külastajaid. Krahvinna l'Ambermesnil kiitis proua Vauquer'i soovi Goirot saada heaks, aitas tal raha kulutada, elas 6 kuud tema kulul, lõpuks ütles, et Goriot on halb, kinnine mees, läks ära, ei tulnud kunagi tagasi. oli pahane, käitus isa Goirot' vastu halvasti, häälestas ...
Honoré de Balzac (Tallinn 1971) 1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin'i soovitust abielluda Victorine'iga, kes peagi tänu Vautrin'ile saab suure kaasavara. Hr Goriot hakk...
1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer’i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin’i soovitust abielluda Victorine’iga, kes peagi tänu Vautrin’ile saab suure kaasavara. Hr Goriot hakkab Eugene’i suhtuma kui oma poega. Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on sü...
rõhutatakse palju. Näidatakse kui hale ja lagunenud see kõrts ikka on. Mõisnik andis kõrtsi enamasti rendile. Mõni erksam talupoeg rentis ja võis sealt isegi raha teenida. Kreuzwald ja Mannteuffel: karskusfilosoofia. 19. ja 20. saj muutub kõrtsmiku ja kõrtsi teema neutraalsemaks. Vilde ,,Prohvet Maltsvek": kriitika on suunatud igem mõisa aadressile. Kõrts on mõisa abikontor, avalik ruum seal kohtuvad erinevad hääled. Omamoodi rahvamaha funktsioon. Urgas versus rändurid ja nende huvitavad jutud. 19. Orjuse teema vanemas eesti kirjanduses 20. Rahvus kui ,,kujutletud kogukond" ja ,,leiutatud traditsioon" (invented tradition) Anderson: rahvus kui kujutletud kogukond. Rahvus luuakse kujutluse kaudu. E. Hobsbawn: leiutatud traditsioon kui rahvus. Rahvused loovad 19. sajandil võimule tulnud uued klassid. Mingeid ettekujutlusi läbi surudes tahetakse tekitada illusoorne ühtekuuluvustunne. 21. J. Hurda ja C. R
Tegelased Härra Vautrin Tuntud härrasmees, kes osutus hoopis sunnitöövanglast põgenenud Collin'iks. Proua Courure Sõjaväeleitnandi lesk. Proua Vauquer Pansionaadi omanikust leskproua. Isa Goriot Isa, kes on pühendunud kogu oma elu kahele tütrele. Paraku nod tütred ei hooli põrmugi oma isast ning soovivad vaid rikkusi. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Victorine Taillefer Noor neiu, kes oli hüljatud oma isa poolt kuna isa eelistas tütrele poega. Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Preili Michonneau Vanatüdrukust preili, kes paljastab Vautrini. Eugene de Rastignac Tema on auahne üliõpilane, kes soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma. Horace Biancon Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber. Cristophe Pansionaadi toapoiss. Sylvie Pansionaadi toatüdruk. Paruniproua Delphine de Nucingen Isa Goriot'i tütar. To kes Eugene'i armub. Krahvinna A...
VII KÄÄNDKOND · Tugevneva AV-ga sõnad, s.o sõnad, mille nom ja part on nõrgas, gen tugevas astmes PÕHITÜÜP HAMMAS · Hamba, hammast, hambasse, hammaste, hambaid, hammastesse e hambaisse · Ains nom lõpul s, mis gen kaob (ablas, ahas, ehmes, habras, haljas, harras, hernes, juudas, kallas, koobas, kubjas, lammas, lõugas, meelas, mätas, narmas, oinas, puhas, ratas, reibas, sammas, teivas, tüügas, urgas, varas, vilgas, üllas VORMISTIKUST: · Ains part konsonanttüveline t-lõpuline, nõrgas astmes (aldist, haugast, helvest, kitsast, kännast, lammast) · Ains illat sse-lõpuline, tugevas astmes (helbesse, kaukasse, laekasse, narmasse, puhtasse, toikasse, vardasse) · Taevasse e taeva, pahmasse e pahma · de-mitmus moodustatakse te-tunnusega nõrgaastmelisest kons-tüvest (ehmeste, kallastesse, kinnastes, lammastest,
mõistatushetkeid. Sageli elliptilisus midagi jäetakse ütlemata. Lugeja peab mõistatama, kuidas neid aukusid täita. Mängulisus, irooniline, terav, lõikav; kontrastidele rajanev luule (maailma erinevad küljed ja asjad võivad kokku saada). 17. Millised on sotsiaalse kallakuga luule olulisemad tunnused ja autorid? Uutmoodi sotsiaalsus ja kontseptuaalsus (nooremas eesti luules). Sotsiaalsus ei pea tingimata tähendama realistliku ilmega lihtsust (Vilu, Silvia Urgas ,,Siht/koht" (2015), Turk, Ahi jmt) 00ndatel sotsiaalsus tugevneb, esialgu grupifenomen, aga uuemal ajal on pilt kirjumaks läinud. ,,Karmi" sotsiaalsuse ja poliitilisuse laine on nullindatel ja hiljemgi. Need, kes luulesse tulevad 00ndate alguses ja kümnendate alguses, on sotsiaalse seisukohavõtus. Näiteks, kuidas on elu ilma haigekassa kaardita jne sellised asjad tulevad luulesse. Suuremate kompositsioonide väljaarendamine (Vilu, Turk, aga ka Kasemaa ,,Olla luuletaja"
palve viiks mõttele anda almust vaestele preili Rolande'i keldrisse sulgunuile, nii et nad seal unaruses mitte päris nälga ei tarvitseks surra. Säärased hauad polnud keskaja linnades sugugi 194 haruldased. Sagedasti leidus mõnes käidavas tänavas, kõige kirjumal ja lärmirikkamal turul, otse selle keskel, võiks öelda hobuste jalgade ja vankri rataste all mõni kelder või kaev, mõni müüritud ja võretatud urgas, mille põhjas inimene ööd kui päevad palvetas, pühendudes vabatahtlikult igavesele halisemisele, raskeje patukahetsusele. Mõtted, mis meis tänapäeval äratavad sellised õudsed pildid, nagu see kole kong, mingi vahelüli maja ja haua, kalmistu ja linna vahel; see elav olend, kes on eemaldunud inimeste seltskonnast ja keda nüüd surnute hulka loetakse; see lamp, mis hämaruses viimase õli-tilga ära imeb; see
osava juhatuse all, aga võit kaalus siiski Gabrieli poole. Ta ei andnud Ivole kunagi rahu, oli alati ta kannul, kippus päeval ja ööl ta kallale ja sundis teda viimaks ülepeakaela lagedalt maalt põgenema ja Tallinna müüride vahelt varjupaika otsima. Ivo täht kustus, kuna Gabriel Sagorski nimi maal kuulsaks ja kardetuks sai. Selle nime kõla tungis viimaks ka Pirita kloostri kongidesse, kus mungad ja nunnad seda kuuldes risti ette lõid; ainult see vaikne urgas, kus Agnes von Mönnikhueenit vangis peeti, jäi temast puutumata. 404 23. jaanuaril ilmusid Lasnamäele esimesed vene väehulgad. Linna poolt pisteti alevi majad põlema, lõhuti aiad ara ja raiuti puud maha, et vaenlased pealetungimiseks katet ei leiaks. Kuni õhtuni kestis venelaste kogunemine ja teisel hommikul oli Tallinn maa poolt täiesti sisse piiratud. Kogu vene vägi, arvu järele ligi 50 000 meest, oli viide laagrisse ara jaotatud, mille rida Lasnamäe alt kuni Mustjõele ulatus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
