Mida ma olen teinud? (märkama) märkanud, (ootama) oodanud, (aitama) aidanud, (lendama) lennanud, (panema) pannud. MORFOLOOGIA KOHT KEELESÜSTEEMIS MORFOLOOGIA KEELETEADUSE HARUNA Täida tabel! Morfoloogia keelesüsteemi allüksusena Morfoloogia keeleteaduse haruna Kus on morfoloogia koht keelesüsteemis? Morfoloogia ehk vormiõpetus tegeleb (vali õige) Esita keelesüsteem ja näita morfoloogia koht sõnadega, sõnavormidega, lausetega, tekstidega LAUSED (süntaks) SÕNAD (leksikon) Morfoloogia sees võib eristada 2 suunda: morfoloogiline süntees on sõnavormide MORFEEMID (vormiõpetus ehk morfoloogia) moodustamisega tegelev vormiõpetuse osa morfoloogiline analüüs on sõnavormidest
Kujutamis- ja vormiõpetus v erinevas eas inimeste kujutamine v inimese, looduse ja tehisvormide suhe v visandamine natuurist v varju tekkimine v langev vari Värvi- kompositsiooni- ja perspektiiviõpetus v koloriit v dünaamiline ja staatiline kompositsioon v pildi dominant v piiratud ja piiramata pinnad v õhuperspektiiv v pöörd- ja kandiliste kehade kujutamine ruumiliselt Disain ja kirjaõpetus v tööd joonlaua ja sirkliga (pinnalaotus pakendi või maketi jaoks) v kirjaoptika v fantaasiakiri v tarbegraafiline kiri (pakend, etikett) v keskkonna kujundamine sise- ja välisruumis (mänguväljak, jne.) Vestlused kunstist v rahvakunst v kunstimõisted (originaal, koopia, reproduktsioon, autoritiraaz, jne.) v ainetevahelised seosed Tehnikad ja materjalid v skulptuur; reljeef v maal; maalimine kattevärvide ja akvarell...
Olulisemad eriained Üld-ja alusainetes on olulisel kohal ühiskonna- sotsiaalteadused, filosoofia, esteetika, arhitektuuri- ja kunstiajalugu ning praktilised kunstiained nagu joonistamine, maalimine, kompositsioon, värvi- ja vormiõpetus, 3D projekteerimine. Insenertehnilised põhiained on matemaatiline analüüs, kujutav geomeetria, ehitusmehaanika ja ehitusfüüsika, energiatõhusus ja sisekliima, ehitusökonoomika, geodeesia. Kes õpetavad? Arhitektuuriõppe läbiviimisse on integreeritud kompetentne akadeemiline personal nii Tallinna Tehnikaülikoolist kui teistest Eesti ja välisülikoolidest. Külalislektoriteks on praktiseerivad tipparhitektid ja spetsialistid.
Sõnaliigid Semantika ehk Morfoloogia näide tähendus ehk vormiõpetus 1. TEGUSÕNA Tegevus Pöördub Jookseb, ajab, laulab... verb 2. NIMISÕNA Asi, olend Käändub Poiss, raamat, maja... subsatntiiv 3. OMADUSSÕNA Omadus Käändub Ilus, pikk, must... adjektiiv 4. ARVSÕNA Käändub numeraal 4.1PÕHIARVSÕNA Arv Kaks kardinaal 4.2JÄRGARVSÕNA Järjestus Teine ordinaal 5
Eesti keele vormiõpetus Tunnuste ja lõppude määramine Tunnused: arvukategooria (ainsus, mitmus); Lõpud: käändelõpud võrdluskategooria (alg-, kesk-, ülivõrre) o Puhta tüve vormi annab ainsuse omastav. nimetav - o Mitmus on alati markeeritud. omastav -
zürii fragment atentaat massaaz krahh skisofreenik baleriin efekt balanss inventar pankrot aktsionär stiihia debatt skepsis kahtlemine, kalduvus kahelda sepsis nakkusveresus, veremürgi(s)tus, roiskveresus obe.lisk ülespoole ahenev neljatahuline kivisammas. morfo.loogia kujuõpetus (käsitleb organismide välisehitust); vormiõpetus (käsitleb sõnamuutmist ja -moodustust). mono.gaamia ainuabielu ba.tist , riidesort. kompe.tentne asjatundlik, pädev; võimkondlik kolo.riit värving; värvitoonistik, värvikäsitlus. kolora.tuur kiiretempoline ehishelide rida laulus ühel silbil. tsempion meister, meistrivõistluste võitja. sü.zee kunstiliselt organiseeritud faabula. mo.dernne moodne, ajakohane. spio.naaz salakuulamine. hüpo.tees teaduslik oletus tur.nee ringreis prog.noos (kindlail andmeil rajanev) ennustus
Estetism eestipärane sõna Maimik 1-3 aastane laps hingelisus Fennism soomepärane Maldama läbema Sidus tihe sõna Marketing turundus Sisask ööbik Fiiling tunnetus Meede abinõu Spontaanne iseeneslik Foneetika häälikuõpetus Meene suveniir Stenograafia kiirkiri Fonogramm-helilindistus Morfoloogia vormiõpetus Sudu udu suits Garantii-tagatis Müriaad lõputu hulk Sõsar õde Germanism saksapärane Müriaad võistlus Sõtse isa õde sõna Neologism uudissõna Süntaks lauseõpetus Hame särk Niinepuu-pärn Süüme südametunnistus Hoomama aimama Nostalgia mineviku igatsus Süüme südametunnistus
sõnaõpetueks ja sõnavaraõpetuseks. Semantika ehk tähendusõpetus uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Leksikoloogia peatükis piirdub enamasti sõnasemantikaga, mis uurib leksikaalseid tähendusi. Süntaks ehk lauseõpetus on grammatika osa, mis kirjeldab lausete ehitust missugustest osadest lause koosneb ja missugused on nende osade seosed ja funktsioonid. Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme nende moodustamist, nende sisemist struktuuri ning nende omavahelisi seoseid. Foneetika ehk häälikuõpetus on häälikuid uuriv teadus. Foneetika uurib häälikute füüsikalisi omadusi. 3. Morfoloogia uurimisvaldkond Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 4. Morfeem (k.a jagunemine),allomorf, sõnavorm
Saj eesti keele uurija · Eesti keele normeeriva grammatika · Pööras tähelepanu eesti keele uurimisele kirjutaja · Tutvus murretega kaua aega · Lõi uusi grammatika termineid(rikastas · Eesmärgiks oli kirjeldava grammatika sõnavara) täiendamine · Andis panuse eesti keele korraldusse · Töötas läbi eesti keelese kirjanduse · Vormiõpetus Wiedemann Hermann Näited: 1875 ,,Grammatik der ehstnischen N: võttis kasutusele käändenimetused, koostas Sprache", koostas eesti-saksa keelse ,,Eesti keele grammatik", lõi sõnaliikide sõnaraamatu, 9 aastat tutvus murretega nimetusi. 20. saj alguse keeletedlane 20. saj alguse keeletedlane · Keeleuuendusliku mõtte algataja ja · Taotles keelenormide teaduslikult ja
Vormiõpetus Õp. lk 85136 Aglutinatsioon ja tüvevaheldus Aglutinatsiooniks nimetatakse sõnavormide moodustusviisi, mille puhul tüvele lisatakse liiteid. Tüvevahelduseks nimetatakse sõnavormide moodustamisviisi, mille puhul muudetakse sõnetüve. Tähtsamad tüvevaheldused on astmavaheldus, vokaalivaheldus ja konsonandivaheldus. Astmevahelduse liigid Astmevahelduse on tüvevaheldus, mille puhul sõnetüve üks variant on tugevas astmes, teine nõrgas astmes. Laadivaheldus sõna tugeva astme vormis on 2. silbi alguses sulghäälik või s, aga nõrga astme vormis mitte. Laadivaheldus võib toimuda 3 erineval moel. 1. häälik kaob vägi: väe: väge 2. häälikud sarnastuvad lammas: lamba: lammast 3. häälikud asenduvad halb: halva: halba nälg: nälja: nälga tahtma: tahan: tahta raad: rae: raad...
VÄRVUSÕPETUS Värvusõpetus on õpetus värvustest kui optilistest nähtustest. Põhivärvid ehk primaalvärvid. Värviring on süstemaatiline värvide reastus. Sekundaarvärvused tekivad põhivärvide omavahelisel segunemisel. Täiend värvused ehk kontrastvärvused. Kontrastvärvused on värvused mis asetsevad värviringi vastaskülgedel. Sinine + kollane = roheline Punane + kollane = oranz Sinine + punane = lilla Punane + roheline = pruun Ja nii edasi... Kollane, punane ja sinine on põhivärvid, neid ei saa ise segada, need peavad potis valmis olema. Põhivärve omavahel segades saame kõiki teisi värve. Kromaatilised värvid ehk värvilised värvid. Akromaati...
1) + - tragi, kala 2) +- - kollane, tormakas, punane 3) + ma, pink, poiss, kehv, kõhn Harjutus: a)- + banaan, halvaa b)- + - artikkel, orkester, paranks c) - - + egoist, d)- + - - geograafia, bioloogia, fantastika VÄLDE Esineb ainult rõhulises rilbis. 1. välde esined lühikestes rõhulistes silpides. NT: Sina, nina, tragi, kala, tumeroheline 2. ja 3. välde esinevad pikkades rõhulistes silpides. NT: kallas ja kallas. ÜHESILBILISED SÕNAD ON ALATI 3. VÄLTE. Vormiõpetus. Maja+ de+ ni eba+maja+nd+us+lik aglutinatsioon-vormi moodustud, kus süna tüvele lisatakse tunnuseid, liiteid ja lõppe. Süsi söe süt+t asi asja süda sõdame südan+t oda oda osa flekstioon-muutub sõna tüvi VV-välte vahetus (2.pauna, 3.pauna) LV-laadi vahetus GV-genitiivi vahetus (kurgi kurki) vokaali vahetus esineb mitmuse osastavas käändes ja võrdlusastmetes. Kass-kassi-kasse i-e kuuske-kuuski e-i tuleb tige peni ja uriseb u-e i-e e-i a-u-i-e
mida tegema?. · Määrsõnad on muutumatud sõnad, mis väljendavad kohta, aega, viisi, seisundit, määra, suhtumist jm. · Kaassõnad on muutumatud sõnad, mis kuuluvad nimisõna juurde ja annavad sellele ligilähedaselt samasuguseid tähendusi nagu käändelõpud. · Sidesõnad o muutumatud sõnad, mille ülesandeks on siduda lause osasid ja lauseid omavahel. · Hüüdsõnad on muutumatud sõnad, mis väljendavad tundeid või mis püüavad tähelepanu äratada. · Vormiõpetus käsitleb sõnavormide moodustamise seaduspärasusi. · Morfeem on väikseim tähendusega keeleüksus. · Aglutinatsioon on sõnavormide moodustusviis, mille puhul tüvele lisatakse liiteid. · Tüvevaheldus on sõnavormide moodustusviis, mille puhul muudetakse tervet sõnatüve. · Analüütiline väljendusviis on siis, kui sõnavorm koosneb kahest sõnast. · Sünteetiline väljendusviis on siis, kui sõnavorm koosneb ühest sõnast.
Konsonant kaashäälik Vokaal täishäälik Polüseemia sõnade mitmetähenduslikkus Morfoloogia vormiõpetus Homonüümia tähistatavad on erinevad aga tähistaja on üks (sama kuju v kõlaga sõnade eritähenduslikkus) Tsitaatsõna - võõrkeelne sõna eestikeelses tekstis Foneetika häälikusüsteemi uuriv teadus Semantika teadus, mis uurib märkide tähendusi Süntaks teadus, mis uurib sõnadest lausete moodustamist Struktuur Süsteemi osade vaheline seos Keel infoteaduses kasutatav märgisüsteem Sünonüüm samatähenduslikkus Antonüüm vastandtähenduslikkus
meeleelundite tajusid (kuuleb, haistab, kompab) aega (ootan, ootas, on oodanud, oli oodanud) suhtumist (tuleb, tuleks, tulgu, tulevat) Muutumatud sõnad sidesõnad seovad osalauseid tervikuks hüüdsõnad väljendavad emotsioone Ei saa esitada küsimusi! Moodusta lauseid järgnevate sõnadega, nii, et need sõnad oleksid kord nimi-, kord omadussõna. ::D vale, tark, pime, hull, haige, terve, külm, soe, võõras, tuttav, punane. Vormiõpetus Sõnavorm = tüvi + tunnus + lõpp Tüvi väljendab sõna põhitähendust. Tunnus väljendab mitmust, kõneviisi, tegumoodi, aega Lõpp väljendab käändeid, pöördeid. Sõnavorm võib koosneda ainult ka tüvest. Tunnused mitmus -D tragöödia-d -DE, -TE tragöödia-te-s -I tragööd-i-ais kõneviis -ks ela-ks tingiv -vat ela-vat kaudne
7 Lõpetuseks Keel on inimese tähtsaim suhtlusvahend, see on miskit, mis ühendab meid kõiki. Maailmas on mitmeid tuhandeid keeli, mõnda keelt kõneletakse rohkem, mõnda vähem. Keelt alustame me suhtlema juba väikesest lapsest saadik, ema-isa'ga suheldes (emakeel). Täpsemalt õpime me keelt tundma koolis grammatika (keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega: vormiõpetus + lauseõpetus). Mida rohkem keeli sa oskad, seda suurem on sinu võimalus avardada end maailma suhtes. 8 Kasutatud materjal 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Keel_(loogika) 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_keel 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Inglise_keel 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Hiina_keel 5. http://www.wku.edu/~shizhen.gao/Chinese101/pinyin/tones.htm 6. http://ee.gbtimes
Semantika, leksikoloogia, süntaks, morfoloogia, foneetika. Nende omavahelised seosed. Semantika – tähendusõpetus. Keeleteaduse haru, mis uurib keeleüksuste tähendusi ja tähenduste muutusi, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Leksikoloogia – keeleteaduse haru, mis uurib sõna ja sõnavara. Süntaks – lauseõpetus. Grammatika osa, mis kirjeldab lausete ehitust: millistest osadest koosneb ja mis on osade funktsioonid. Morfoloogia – vormiõpetus. Uurib sõnavorme – nende moodustamist, nende sisemist struktuuri ning omavahelisi suhteid. Foneetika – häälikuõpetus. Uurib heli teket, hääliku helilisust. SEOSED: kõik on keeleteaduse harud, mis uurivad erinevaid sõnaosi. Fonoloogia, morfoloogia ja süntaks on kokku grammatika, sest nad tegelevad keelesüsteemi tähendust kandvate üksustega. 3. Morfoloogia uurimisvaldkond. Morfoloogia kui grammatika osa tegeleb sõnavormidega. Uurib nende moodustamist ning nendest
Eesti keeles on aga 9 vokaali. Mõlemas keeles säilitavad nad kirjutades oma algse kuju, kui vokaal on sõnas esimesel kohal. Kui aga bengali keeles esineb vokaal sõnas koos konsonandiga, siis ei säilita nad täielikult oma esialgset kuju, vaid ühinevad kuidagi konsonandiga. Konsonante on bengali keeles 39, kuid need koosnevad vaid 29st häälikust, eesti keeles on aga 17 konsonanti. (Erelt, Erelt, Ross, 2017)(Bangla alphabet ... , 2017) Morfoloogia ja süntaks Morfoloogia on vormiõpetus, mis uurib sõnavormide moodustumist, nende struktuuri ja omavahelisi seoseid. Süntaks on lauseõpetus, mis uurib sõnade ühendumist sõnaühenditeks ja lauseteks. Bengali keeles esineb kolme sugu mees, naine ja neutraalne, mida eesti keeles ei esine. Sõnarõhk on bengali keeles esimesel silbil ning nõnda on ka eesti keeles, kuigi eesti keeles võib mõni teine paarituarvuline silp olla ka kaasrõhuline. Nii
· 16.saj eestikeelse tekstiga raamatuid: Wanradti-Koelli katekismus (1535), üksikud lehed. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. · Misjonilingvistika, käsiraamatud kohaliku keele tundmiseks saksa pastoritele · Ladina-saksa ajajärk eesti keele kirjeldamises · Keele õppimiseks oli vaja grammatikat (ladina keele kategooriates) ja ladina-rahvakeele sõnastikku · Grammatikate traditsioonilised osad: hääldamine, ortograafia, vormiõpetus, lauseõpetus Heinrich Stahl 1637 esimene põhjaeesti grammatika: · Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele · Ühtlustas keelekasutust, oli oma aja autoriteet · Väike käsiraamat algajatele iseseisvaks õppimiseks. 34 lk grammatikat (ortograafia ja vormiõpetus), 100 lk saksa- eesti sõnastik (ca 2000 sõna) · Ei ole hääldamist, lauseõpetust, sõnamoodustust, muuttüüpe, eitavaid abivorme, harjutusmaterjali
, Eestlaste tekstid: rahvaluule üleskirjutused; eestlaste kirjutatud kirjad. Tähtsus : 1) Keele teoreetilisele tundmisele. Teaduslik lähenemine eesti keelele; eesti keel kui huvitav uurimisobjekt. Saksa-ladina ajajärgu asemele eesti (soome-ugri) ajajärk. 2) Keeletegevusele. Õpetas ja suunas kirjutama, uurima, materjali koguma. Ühtse kirjakeele taotlemine. Eesti keele väärtustamine. 4. Eduard Ahrens. 1843 "Grammatik der Ehstnischen Sprache" (vormiõpetus) 1853 II trükk, (lisas lauseõpetuse) Põhjalik grammatika, eeskujuks soome grammatikad, suur rahvakeelne materjal. Uus ajajärk eesti keele grammatikate ajaloos. 1) Ortograafia. Soovitab soomepärast ortograafiat saksapärase asemele. Uue kirjaviisi rajaja. 2) Morfoloogia. 3 astmevaheldustüüpi : klusiili kadu, assimilatsioon, nõrgenemine. Käänded jagunevad flektiivseteks ja sufiksilisteks. Käändevormide moodustuse süstematiseerimise katse. 3) Süntaks
püsiühend. Ilus ja kaunis on sünonüümid, ehk samatähenduslikud sõnad raamat ja juturaamat on hüperonüüm ja hüponüüm, õnnelik ja õnnetu on antonüümid, ehk vastandtähendusega sõnad. Sõna rohi `ravim' ja `muru' on polüseem, kuna selle eri tähendused on omavahel seotud; soe `mitte külm' ja soe `hundi' aga homonüümid, kuna siin on tegemist kahe erineva sõna vormidega, mille häälikuline kokkulangevus on juhuslik. Vormiõpetus ehk morfoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib sõnavormide moodustamist ja sõnade struktuuri. Vormiõpetuse põhiüksuseks on morfeem keelesüsteemi väikseim tähenduslik osa. Morfeemide hulka kuuluvad sõnajuured ehk tüved, tuletusliited ja grammatilised tunnused. Nt sõnavorm majadeni koosneb tüvest maja, mitmuse tunnusest de ja rajava käände tunnusest ni. Morfeemid võivad kanda mitmesuguseid tähendusi
Nt: sai- a, luu- a, müü- a, jää- äär 3) Kaashäälikuühendis on helilised kaashäälikud silbituumale lähemal kui helitud kaashäälikud Nt: traktor, klaver, proua 4) Eesti keeles võib rõhutu silbi tuumas esineda ainult lühike a, e, i, o, u Nt: auto 19. Morfoloogia e vormiõpetuse mõiste! Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme nende moodustamist, nende sisemist struktuuri ning nende omavahelisi suhteid. 20. Sõnavormi mõiste! Sõnavorm- ühe ja sama sõna erikuju, mis erinevad üksteisest ainult selle poolest, kuidas neid lauses kasutada saab. 21. Võrdlusastmete moodustamine! · Võrdlusastmeid saab moodustada omadussõnadest · Algvõrre- omadussõna niemtav kääne · Keskvõrre- omastav kääne + m
käändenimetused, ainsus, mitmus, kääne, pööre, asesõna, määrsõna, täisminevik, enneminevik jne. 1936 J. AAVIK "Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika" põhjalik käsiraamat. 1925 "Valik eestikeelseid grammatilisi oskussõnu" (Akadeemilise Emakeele Seltsi oskussõnade toimkond): lauseliige, alus, öeldis, sihitis, määrus, täiend, lisand, ühilduma, lauserind, lausepõim jne. Paljud neist Hermannilt. 1950ndail kavandati deskriptiivset grammatikat: TRÜ hääliku- ja vormiõpetus, KKI süntaks: 1974 "Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I. Lihtlause" (autorid A. ADMANN, K. MIHKLA, L. RANNUT, E. RIIKOJA). 1978 H. RÄTSEP "Eesti keele lihtlausete tüübid" 1980 V. TAULI "Eesti grammatika II" (Uppsala). Sõnaühendisüntaks, põhjalik ja lakooniline. 1995 M. ERELT jt. "Eesti keele grammatika II. Süntaks, lisa: kiri" (EKI). Moodustajasüntaks. 1997, 2000, 2007 M. ERELT jt. "Eesti keele käsiraamat". Süntaksiosa lähtub EKG-st. 2006 M. ERELT "Lause õigekeelsus" 2013 M
Rõhumäärsõnad: võib-olla, arvatavasti, kahjuks, ju, samuti, eelkõige, hoopis, no Kaassõnad: Mõõdukaassõnad: kuni, ligi, üle Ajakaassõnad: enne, pärast, eel Kohakaassõnad: eest, taga, läbi, üle, juures, alla Abstraktkaassõnad: tõttu, abil, asemel, pihta, poolt, järgi Sidesõnad: Ja, ning, ega, ehk, või, aga, kuid, ent, et, kui, kuna, sest, kuigi, ehkki, nagu jne. Hüüdsõnad: Ennäe, kõtt, tsau!, tere!, tohoh jne. 5) Vormiõpetus: tüvi, liited ja tüvevaheldus- Sõnavorme saadakse tüvevahelduse ja aglutinatsiooni teel. Aglutinatsiooniks nimetatakse sõnavormide moodustamisviisi, mille puhul tüvele lisatakse liiteid. Tüvevahelduse puhul muudetakse sõnatüve. Käändsõnade A-tüvi (ainsuse omastav) ja B-tüvi (ainsuse osastav). Tegusõnade A-tüvi (mina vorm) ja B-tüvi (da-tegevusnimi). Tüvevokaal on tüves avalduv vokaal nt. koera. 5 tüvevahelduse liiki
ÜLEMINEKUEKSAM 11. kl üleminekueksam sisaldab tähtsamaid peatükke 11. kl eesti keele kursusest ja kordavat õigekirjaosa. Teemad : I. Kriitilist käänamises II. Tuletamine III. Kirjavahemärkide kasutamine IV. Ortograafia V. Loetud teksti põhjal küsimustele vastamine (selle kohta harjutusülesandeid ei ole) Harjutamisülesanded (neid on rohkesti, loodetavasti tagab see head tulemused eksamil) I. Vormiõpetus (kriitiline käänamine) 1. Korrigeeri Kulunuid kingi ja määrdunuid riideid sai terve hunnik. Kõige õnnelikem inimene terves grupis oli Mart. Kontsertite vaheajad venisid liiga pikaks. Kumbagilt ei tahetud sõiduraha. Nad ei paistnud silma uute rekortite püstitamisega. Metsas jooksis palju susisid. Kohtunikute järeltulijad on huvitatud Eestis käimisest. Mina joon alati mõrudamat kohvi. Armastan oma väikset vennakset. Kalmistul olid vaid omased
Morfoloogia ehk vormiõpetus Loeng aines "Keel kui süsteem" EKKI lektor Annika Kilgi (annika.kilgi[ätt]tlu.ee) Mis on morfoloogia ehk vormiõpetus? Keeleteaduse haru, mis uurib sõnavormide moodustamist ja sõnade struktuuri. Morfoloogia teistes teadustes Bioloogias: organismide ja nende osade kuju uurimine Morfoloogia teistes teadustes Astronoomias: taevakehade kuju uurimine Morfoloogia teistes teadustes Folkloristikas: rahvajuttude struktuuri uurimine Morfoloogia teistes teadustes Geomorfoloogia: Maa pinnavormide uurimine Morfoloogia teistes teadustes Jõemorfoloogia: jõgede voolusängide muutumise uurimine
Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-urgi keelerühma läänemeresoome keelte hulka. Kujunes 13.-16. sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise teel. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführug zu der Ehstnischen Sprache" (1637): esimene eesti keele kirjeldus. Raamat saksa keeles, keele õpik iseseisvaks õppimiseks. Õigekirjutus ja vormiõpetus; terminite selgitusi pole. Käsitleb saksa ja eesti keele ühisjooni, erinevused on kõrvale jäetud. Ei esita käänd- ega pöördsõnade muutmistüüpe, vaid osutab, et sõnad käänatakse ja pööratakse ühtmoodi. Tähestik saksakeelne, sinna kuuluvad ka c, f, x ja z. Pikka vokaali tähistan h-ga. Artiklid üx ja se. 6 käänet. Johann Gustlaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Estonicam" (,,Grammatilisi vaatlusi eesti
esimene, kes kirjutas käänetest. Kuna Beiträges puudutati ka eesti ortograafiasüsteemi, siis tõi Masing esimest korda kasutusel Õ. 4. Eduard Ahrens. keeleteadlane, eesti keele grammatika ja kirjaviisi uuendaja. Ta on tänapäevase eesti keele ortograafia looja ja grammatika autor Pani ette üle minna vanalt, saksa keele eskujul loodud kirjaviisilt eesti keele hääldusega sobivamale soomepärasele kirjaviisile 1843 "Grammatik der Ehstnischen Sprache" (vormiõpetus)- kasutas selles uut kirjaviisi- ainestik oli rahvakeeln, keelekirjeldusmall oli laenatud soome keele grammatikatest, eesti keelt hakati kirjeldama eesti malli järgi ja otsiti keele omadusi ja grammatikareegleid keelest endast. Pandi tähele, et eesti keele ehitust ja sõnavara saab kirjeldada soome keele järgi tänu nende omavahelistele sarnasustele. Rosenplänter ütles, et soome keel on kõigi eesti keele murrete ema. Ahrens koostas süstemaatilise soome suunitlusega eesti keele grammatika
• Visuaalsed otsingusüsteemid Sõnad: • Diskursiivne - üks sõna korraga • Ortograafia Pildid: • Representatiivne - emotsioone võib olla tohutult palju ühe korraga • Kompositsioon • Tegevusloogika Valik: • Asjakohane valik • Materjali liiasus - materjali olgu rohkem kui vaja • Piisav valik • Volitatud vaataja Grammatika: • Struktuuri reeglite kogum • Määrab kompositsionaalsus Morfoloogia ehk vormiõpetus - kujuõpetus Süntaks ehk lauseõpetus - montaažiteooria Foneetika - valgusteooria Semantika - representatsioon Pildi elementaaromadused: • Kaadrik ehk frame - teles vahendub 25x sec (ajaelement) • Piksel - moodustavad terviku (ruumielement) Visuaalsed üksused: • Plaan - terviklik ülesvõte • Episood - mingi arv plaane, eesmärgiks sõnumi väljendamine • Moodustub sündmus: elementaarne, unikaalne. Enamasti jätkuv Plaanide tüübid:
Nt tee-tee Homofoonid- sama häälduse, aga erineva kirjapildi ja tähendusega sõnad. nt baar-paar; ball- pall; müüja- müüa Homograafid- – sama kirjapildi, aga erineva häälduse ja tähendusega sõnad. Nt palk-palk, tall-tall. 7. Morfoloogia. Morfeemi ja allomorfi mõiste. Morfeemide liigid (esinemise alusel). Afiksite liigid (paiknemise alusel sõnas: prefiks, sufiks, infiks, tsirkumfiks). Morfoloogia ehk vormiõpetus on grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega (nende moodustamise ning nendest arusaamisega).Vormiõpetuses tegeletakse põhiliselt morfeemide ja nende funktsioneerimisega. Morfeem- väiksem tähendusega üksus keeles. Allmorf- morfeemi variant, mis on keele kasutajale eristatav. Morfeemide liigid: Morfeemide liigid: Vabad --- Seotud (Juured ja) tüved --- Afiksid Leksikaalsed --- Grammatilised
tähendused, võimalikud lausestruktuurid jne. Need on ajus alaliselt esindatud, moodustades mentaalse grammatika ja sõnavara. Kui see nii ei oleks, ei suudaks inimene loomuliku keele abil süstemaatiliselt suhelda. Paljud lingvistid on nõus sellega, et mentaalsed representatsioonid on olemas. Kaalukaim kinnitus on loomuliku keele üldistusvõime. Paljud inimesed teavad sadu tuhandeid sõnu ja mõisteid, kuid kasutavad ise aktiivselt kümneid tuhandeid. II Morfoloogia Morfoloogia ehk vormiõpetus uurib sõnade ehitust nende morfoloogilistest osistest morfeemidest lähtuvalt. Morfeem on väikseim tähendusega üksus. Morfoloogia jagatakse kahte ossa: sõnamuutmiseks ja sõnamoodustuseks. Sõna Keelesüsteemi tähtsamad struktuuriüksused on lause ja sõna. Laused koosnevad sõnadest ja sõnad häälikutest. Morfoloogias selgitatakse sõnade siseehitust, lause on aga sõnadest moodustatud tervik. Kõiki järgmisi üksusi nimetatakse sõnadeks: (1) kala sõna
Ebatüüpilisi sõnu: artiklid, sidesõnad, ei. * Homonüümid – kirjas ja häälduselt ühtmoodi sõnad, kuid tähenduselt erinevad. Nt tee-tee * Homofoonid – sama häälduse, aga erineva kirjapildi ja tähendusega sõnad. Nt baar-paar, ball-pall, müüa-müüja. * Homograafid – sama kirjapildi, aga erineva häälduse ja tähendusega sõnad. Nt palk-palk, tall-tall. 9. Morfoloogia. Morfeemi mõiste ja liigid. Morfoloogia e vormiõpetus on grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega (nende moodustamise ning nendest arusaamisega). Vormiõpetuses tegeletakse põhiliselt morfeemidega Morfeem – väikseim tähendusega üksus keeles (morfil ja morfeemil peaaegu et ei olegi vahet) Allomorf on morfeemi variant, mis on keele kasutajale eristatav Morfeemide liigid: * Vabade morfeemid - morfeemid, mis võivad fraasis esineda iseseisva sõnana, nt „koer“ lauses „Koer hammustas poissi“.
ja õigekiri. Üldkasutatavad lühendid. Lühendite õigekiri. Nimi ja nimetus. Isiku- ja kohanimed, ametinimetused ja üldnimetused. Eakohase teksti eksimatu ärakiri tahvlilt. Etteütlemise järgi kirjutamine õpitud keelendite ulatuses (4060 sõna, 20 ortogrammi). Oma kirjavea iseseisev leidmine. Sõnavaraõpetus Sünonüümid. Antonüümid. Liitsõnamoodustus: täiend- ja põhisõna, liitsõna tähendusvarjund. Liitsõna ja liitega sõna erinevused. Vormiõpetus Tegusõna. Tegusõna ajad: olevik, lihtminevik. Jaatava ja eitava kõne kasutamine. Tegusõna pööramine ainsuses ja mitmuses. Nimisõna. Omadussõna. Asesõna. Nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamine. Arvsõnade õigekiri. Rooma numbrite kirjutamine. Lauseõpetus Lause. Lause laiendamise lihtsamaid võimalusi. Lihtlause. Lihtlause kirjavahemärgid. Küsi-, väit- ja hüüdlause lõpumärgid ja kasutamine. Otsekõne ja saatelause. 2.1.5
Sõdalane ei tohi surra omaenese käe läbi, ka siis mitte, kui ta on vabatahtlikuna läinud täitma ülesannet, millelt tagasi ei pöörduta. Ta ei tohi ette teada oma hukkumise aega ega kohta. Enesetapp on islamis rangelt keelatud. Need, kes panevad toime massimõrva ja lisaks veel enesetapu, lähevad põrgusse, mitte paradiisi. (Frederick Forsyth ,,Afgaan") Vormiõpetus Sõnaliigid käändsõnad ehk noomenid: nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad, asesõnad pöördsõnad ehk verbid muutumatud sõnad: määrsõnad, kaassõnad, sidesõnad, hüüdsõnad Põhi- ja peakäänete vahekord teiste käänetega Ainsus mitmus Nimetav ratas rattad Omastav ratta rataste Osastav ratast rattaid
rõhumäärsõna monogeneesiteooria- selle järgi on kõik maailma keeled sündinud ühestainsast algkeelest morf- kõne või kirja vähim võimalik üksus, millel on iseseisev tähendus või mis väljendab muude üksuste vahelisi suhteid. morfeem- morfoloogilise süsteemi põhiüksus. Seda võib defineerida kui vähimat keeleüksust, millel on iseseisev tähendus või grammatiline funktsioon. morfofoneem- sümbol, mis märgib, et selles kohas toimub foneemide vahetus morfoloogia e. vormiõpetus. Käsitleb üha sõna pikkusi üksusi. Siia kuuluvad nii muutmis- kui ka tuletusmorfoloogia. Muutmismorfoloogia, nagu nimigi ütleb, uurib ja kirjeldab sõnade muutevormide moodustamist ja nende vormide funktsioone. Tuletusmorfoloogia selgitab, kuidas keeles juba olemas olevatest elementidest saab erisuguste morfoloogiliste operatsioonide abil moodustada uusi sõnu. morfonoloogiline vaheldus- morfoloogilistel põhjustel foneemide vaheldumine
TEKSTI KEEL JA STIIL Stiilinähtustega on tegemist siis, kui ühte asja saab väljendada vähemalt kahel erineval viisil. Stiili kujundavad tegurid: Häälikutasand (mängumaa on kõige väiksem, sest kui asendame ühe hääliku teisega, siis saame hoopis uue sõna või saame eesti keeles tähenduseta sõna. Häälikute varieerumine on kõige suurem eesti keeles onomatopoeetilistes (loodushääli jäljendavates) sõnades.); Morfoloogia ehi vormiõpetus (mängumaa on suurem kui häälikutasandis, sest sellel tasandil on palju paralleel vorme, mille seast saab kirjutaja teha ise valiku. Näide: majja majasse, kõige parem - parim); Sõnavaratasand (üks kõige suurem mänguala. Tekstis on võimalik ksautada murde-, kirjakeele- erikeelte sõnavara. Murdsõnavaras võetakse erinevatest murretest. Kõnekeelesõnavara on argikeele tasand(ropus, vulgarismid),
Seega ei ole kõik sõnad lekseemid. Homonüüm – samakujuline, kuid eri tähendusega sõna; Homofoon – sama häälduse, aga erineva kirjapildi ja tähendusega sõna; Homograaf – sama kirjapildi, aga erineva häälduse ja tähendusega sõna; 7. Morfoloogia. Morfeemi ja allomorfi mõiste. Morfeemide liigid (esinemise alusel). Afiksite liigid (paiknemise alusel sõnas: prefiks, sufiks, infiks, tsirkumfiks). Morfoloogia: • tegeleb morfeemide ja nende funktsioneerimisega; vormiõpetus, uurib morfeemide moodustamist ja nende ühendamust sõnadeks; • morfeem – väikseim tähendusega üksus keeles • morf – morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles • allomorf – Allomorfideks nimetatakse ühe ja sama morfeemi erinevaid variante. Ühe morfeemi allomorfid kannavad kõik seega sama tähendust, erinevad üksteisest aga näiteks häälikulise koosseisu poolest; Kaks morfi on ühe morfeemi allomorfid, kui nad
MORFOLOOGIA Morfoloogia ehk vormiõpetus uurib sõnade ehitust nende morfoloogilistest osistest morfeemidest lähtudes. Morfeem on väikseim tähendusega üksus. Morfoloogia jagatakse kahte ossa: 1) sõna muutmine ja 2) sõnamoodustamine. Morfeemide järjestuse uurimist nimetatakse morfotaktikaks. Morfoloogilise protsessi all mõeldakse operatsioone, mida rakendades saab kirjeldada vormide moodustamist. Morfoloogiline loomulikkus avaldub selles, et keerulisemat sisu kodeeritakse keerulisemalt ja lihtsamat vastavalt lihtsamalt.
· Saksa-ladina ajajärgu asemele eesti (soome-ugri) ajajärk · Kujunes käsitusi eesti keele kohta, mis kehtivad siiani (näiteks?) · Levitas teadmisi keele kohta · Õpetas ja suunas kirjutama, uurima, materjali koguma · Ühtse kirjakeele taotlemine · Eesti keele väärtustamine (Rosenplänter: vaja õpetada eesti keeles ka gümnaasiumides, mitte ainult rahvakoolides) 5. Eduard Ahrens. 1843 "Grammatik der Ehstnischen Sprache" (vormiõpetus) 1853 II trükk, lisas lauseõpetuse Põhjalik grammatika, eeskujuks soome grammatikad, suur rahvakeelne materjal. Uus ajajärk eesti keele grammatikate ajaloos. Hääldamine põhjalik, usaldusväärne; ortograafia soovitab soomepärast; morfoloogia; süntaks süstemaatiline ja põhjalik; etümoloogiline sõnaloend soome-eesti ühine sõnavara; murded loetleb murdenähtusi, mis ei sobi kirjakeelde. 6. Ferdinand Johann Wiedemann.
Aristoteles(384-322) loogika teaduse rajaja, süllogistika.Poliitiline fil."In on poliitiline loom" ,,Zoon politikon".Pl. õp. Ritorika kõnekunsti õppejõud. avas Lyceion (pr lütseum), kus uurisid tead. meetodil. Õppetöö: 1)eksoteeriline-laiale publikule- pop-teaduslik. 2)esoteeriline-huvistele, kitsas ring.Teaduslik.Õnne õpetus e eudaimonoloogia. In elu eesmärgiks on õnn. elu.Vaba, head suhted, meelerahu."Terve mees kehas, terve vaim". Vormiõpetus- igale asjale on omane sisu ja vorm.Vorm on tähtsam ja püsivam.Põhjusõpetus-Igal asjal on 4 tüüpi põhjusi a)aineline p (materia) b)vormiline p (fassoon) c) mõjutav p d) eemärgiline p (teoloogil- otstarbelikuses).Voorused: intellektuaalsed-vaimsed ja moraalsed-kasvatatavad.Naine on viivistamata mees.--Aspasia ja Sappho- tuntud naised kultuuris.HELLENISTLIK FIL JA ROOMA FIL (3. saj eKr 2.saj keskpaik eKr 6.saj pKr) Esindajad: küünikud, Epikuros, stoikud, skeptikud
Nt eesti keele sõnavormid metsa, metsas, metsast, metsani esindavad sama lekseemi. Lekseemideks loetakse ka püsiühendeid (idioomid, fraseologismid). 3. Leksikoloogia naaberdistsipliinid. Leksikograafia tihedalt leksikoloogiaga seotud uurimisvaldkond, mis kasutab leksikoloogia uurimistulemusi ja on arenenud seoses leksikoloogia arenguga. Kitsamas mõttes tähendab see õpetust sõnaraamatute koostamisest ning laiemas mõttes sõnaraamatutöö teooriat ja praktikat. Morfoloogia vormiõpetus, grammatika valdkond, mis uurib grammatilisi vorme; õpetus sõnade grammatilistest koostisosadest. Mõttekas on vahet teha muutemorfoloogia ja sõnamoodustus-morfoloogia vahel. Nimeteadus e onomastika valdkond, kus tegeldakse pärisnimede (isikunimed e antroponüümid ja kohanimed e toponüümid) nii diakroonilise kui ka sünkroonilise uurimisega. Onomastika e nimeõpetus on leksikoloogia haru, mis käsitleb nimede struktuuri, algset tähendust, päritolu ja muutumist
- ninahäälikud e. nasaalid: m, n, - ahtushäälikud e. spirandid: w, v, f, s, r, l, j, s, h · moodustuskoha järgi: - huulhäälikud: p, m, v, f, w - hammashäälikud: t, n, s, r, l - suulaehäälikud: k, j, s - kõrihäälik: h 21. IPA , SUT IPA - rahvusvaheline foneetika ühing. IPA on ka International Phonetic Alphabet, rahvusvahelise foneetikaühingu tähestik. SUT - 22. Morfoloogia vormiõpetus, uurib morfeemide moodustamist ja nende ühendamust sõnadeks. 23. Morfeemianalüüs morfoloogiline segmentimine. 24. Morfeem, morf, allomorf Morfeem on väikseim tähendusega keeleüksus. Morf on morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles. Allomorf on morfeemi variant. 25. Vaba ja seotud morfeem Vaba morfeem võib esineda iseseisva sõnavormina. Seotud morfeem saab esineda ainult koos teiste morfeemidega või sõnadega.
Homonüümid kirjas ja häälduselt ühtmoodi sõnad, kuid tähenduselt erinevad. Nt tee-tee Homofoonid sama häälduse, aga erineva kirjapildi ja tähendusega sõnad. Nt baar-paar, ball-pall, müüa-müüja. Homograafid sama kirjapildi, aga erineva häälduse ja tähendusega sõnad. Nt palk-palk, tall-tall. 4 6) Morfoloogia. Morfeemi mõiste ja liigid. Morfoloogia e vormiõpetus on grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega (nende moodustamise ning nendest arusaamisega). Vormiõpetuses tegeletakse põhiliselt morfeemidega Morfeem on keele kõige väiksem tähendust kandev üksus. Vastavalt tähendusele, mida morfeemid sõnavormis kannavad, jagunevad nad: tüved, liid ja tunnused. Allomorf on morfeemi variant, mis on keele kasutajale eristatav Morf on tehniline termin, sõna komponent
-logograafiline e ideograafiline e mõistekiri, nt hiina -silpkiri, nt etioopia Kirjaviiside jagunemine: ladina kirjal põhinevad kirjad u 30% maailma rahvastikust; hiina 25%; india silpkiri 20%; slaavi kirillitsa 10%; araabia 10%; muud (kreeka, heebrea, etioopia, gruusia, armeenia jt 5%) Kirja liigid????????????? Tähestikud- ladina tähestik, kreeka tähestik?????????? 32. Morfoloogia, morfosüntaks Morfoloogia- vormiõpetus; uurib morfeemide moodustamist ja nende ühendamist sõnadeks. Morfosüntaks- ???????????????? 33. Morfeemianalüüs, glossimine Morfeemianalüüs- morfoloogiline segmentimine. Glossimine- grammatilise info lisamine. 34. Morfeem, morf, allomorf Morfeem- väikseim tähendusega keeleüksus. (nt majades=3 morfeemi: 1. maja + 2. -de + 3. -s) Morf- morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles. Allomorf- morfeemi variant (nt eesti keeles -t, lõuna -t ja õuna (0)) 35
-logograafiline e ideograafiline e mõistekiri, nt hiina -silpkiri, nt etioopia Kirjaviiside jagunemine: ladina kirjal põhinevad kirjad u 30% maailma rahvastikust; hiina 25%; india silpkiri 20%; slaavi kirillitsa 10%; araabia 10%; muud (kreeka, heebrea, etioopia, gruusia, armeenia jt 5%) Kirja liigid????????????? Tähestikud- ladina tähestik, kreeka tähestik?????????? 32. Morfoloogia, morfosüntaks Morfoloogia- vormiõpetus; uurib morfeemide moodustamist ja nende ühendamist sõnadeks. Morfosüntaks- ???????????????? 33. Morfeemianalüüs, glossimine Morfeemianalüüs- morfoloogiline segmentimine. Glossimine- grammatilise info lisamine. 34. Morfeem, morf, allomorf Morfeem- väikseim tähendusega keeleüksus. (nt majades=3 morfeemi: 1. maja + 2. -de + 3. -s) Morf- morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles. Allomorf- morfeemi variant (nt eesti keeles -t, lõuna -t ja õuna (0)) 35
-logograafiline e ideograafiline e mõistekiri, nt hiina -silpkiri, nt etioopia Kirjaviiside jagunemine: ladina kirjal põhinevad kirjad u 30% maailma rahvastikust; hiina 25%; india silpkiri 20%; slaavi kirillitsa 10%; araabia 10%; muud (kreeka, heebrea, etioopia, gruusia, armeenia jt 5%) Kirja liigid????????????? Tähestikud- ladina tähestik, kreeka tähestik?????????? 32. Morfoloogia, morfosüntaks Morfoloogia- vormiõpetus; uurib morfeemide moodustamist ja nende ühendamist sõnadeks. Morfosüntaks- ???????????????? 33. Morfeemianalüüs, glossimine Morfeemianalüüs- morfoloogiline segmentimine. Glossimine- grammatilise info lisamine. 34. Morfeem, morf, allomorf Morfeem- väikseim tähendusega keeleüksus. (nt majades=3 morfeemi: 1. maja + 2. -de + 3. -s) Morf- morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles. Allomorf- morfeemi variant (nt eesti keeles -t, lõuna -t ja õuna (0)) 35
Tüüpiline sõna esineb üksi, liigub tervikuna ja omab tähendust. Ebatüüpilisi sõnu: artiklid, sidesõnad, ei. Homonüümid kirjas ja häälduselt ühtmoodi sõnad, kuid tähenduselt erinevad. Nt tee-tee Homofoonid sama häälduse, aga erineva kirjapildi ja tähendusega sõnad. Nt baar-paar, ball-pall, müüa-müüja. Homograafid sama kirjapildi, aga erineva häälduse ja tähendusega sõnad. Nt palk-palk, tall-tall. 6) Morfoloogia. Morfeemi mõiste ja liigid. Morfoloogia e vormiõpetus on grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega (nende moodustamise ning nendest arusaamisega). Vormiõpetuses tegeletakse põhiliselt morfeemidega Morfeem on keele kõige väiksem tähendust kandev üksus. Vastavalt tähendusele, mida morfeemid sõnavormis kannavad, jagunevad nad: tüved, liid ja tunnused. Allomorf on morfeemi variant, mis on keele kasutajale eristatav Morf on tehniline termin, sõna komponent Kaks morfi on ühe morfeemi allomorfid kui nad on tähenduselt samad, struktuurilt
U can Do it FoneemmorfeemSõna fraas laused. Homonüümid on samakujulised, aga erineva tähendusega sõnad. ( ee-tee) Homofoonideks nimetatakse sama häälduse, aga erineva kirjapidi ja tähendusega sõnu (baar-paar; ball-pall). Homograafideks nimetatakse sama kirjapildi, aga erineva häälduse ja tähendusega sõnu (palk-palk; tall-tall) 6. Morfoloogia. Morfeemi mõiste ja liigid. Morfoloogia ehk vormiõpetus on grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega (nende moodustamise ning nendest arusaamisega). Vormiõpetuses tegeldakse põhiliselt morfeemidega. Vastavalt tähendusele, mida morfeemid sõnavormis kannavad, jagunevad nad: tüved, liid ja tunnused. Morfeemide liigid : vabad (esinevad üksi) ( juured ja tüved : kahetähenduslik) seotud (moodustavad sõna teiste morfeemidega) Morfeemide liigid: Tüvimorfeemid kannavad sõna leksikaalset (üldistatud) tähendust (nt saat-, saada-).
(enne) ja tagasõnadeks (lõuna järel). Näide: peal, juures, ees, kõrval, all, üleval, taga, kohal, sees, läbi, tõttu, abil, üle jne. Sidesõnade ülesanne lauses on siduda lause erinevaid osi. Arvult eesti keeles on sidesõnu vähe. Lihtsidesõnade- ja sidesõnadeühendid (sellepärast, et). Hüüdsõnad väljendavad tundeid või millega püütakse tähelepanu äratada. Näide: tohoh, ennäe. MORFOLOOGIA . . . ehk vormiõpetus on keeleteadusharu, mis uurib sõnavormide moodustamist. Sõna jagunevad muutuvateks ja muutumatuteks sõnadeks. Muutuvad sõnad on käänd- ja pöördsõnad. Käändsõnadele saame lisada käände lõppe ja püürsõnadele pöörde lõppe. Kui me liidame sõnadele erinevaid lõppe, siis saame sõnadest erikujulisi vorme. Näide: käsi (nimetav) käe (omastav) kätt (osastav) käega (kaasütlev). Iga selline vorm on sõnavorm. Sõnavorm koosneb omakorda
EESTI KEELE VORMIÕPETUSE KURSUSE PROGRAMM (KORDAMISKÜSIMUSED) 1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond. *Morfoloogia e vormiõpetus on grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. *Morfoloogia keskendub sõnavormidele – nende moodustamise seaduspärasustele ja funktsioonide uurimisele. *Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem,
annaabi.ee 
