Tartu Kutsehariduskeskus AUT12 Lisavalgustite ühendamine elektrisüsteemiga relee abil Iseseisev töö Miko Pinnär Juhendaja: Toomas Sommer Tartu 2012 Releede ühendamine vooluahelasse Lisavalgustitena võib kasutada lisakaugtulesi, LED päevasõidutulesi või udutulesi, mille ühendamiseks on vaja releesi, kaitsmeid ja juhtmeid. Releesse vool sisse lastes tõmbab
praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1.Tööülesanne Vastata antud küsimustele. EP4.H1 Küsimused: 1. Kas seade töötab vastavalt eelpool püstitatud nõuetele? 2. Milleks on tarvilik NA kontakt K1.2 paralleelselt käivitiga ST? 3. Milline on asendianduri TK ülesanne seadme juhtimisel? 4. Milleks on tarvilik aegrelee NS kontakt AR relee mähise K ahelas? Vastused: 1. Jah. 2. Vajutades lülitit ST annab see voolu K1-le mis lülitab sisse ka K1.2 mis annab voolu paralleelselt lülitiga ST. Põhimõtteliselt antakse releele voolu läbi enda lülitite. See on vajalik sellepärast, et K1 lülitaks iseennast välja, sest kui AR katkestab K1 ahelas voolu avaneb ka K1.2 ning AR-i uuesti sulgemiselt K1 enam voolu peale ei saa. 3. Ülesanne on anda voolu AR-ile kui silinder on jõudnud + asendisse. 4
Kontaktoreid saab lülitada eemalt: · käsitsi (distantsjuhtimine) · releede abil (automaatjuhtimine) Magnetkäiviti koosneb kontaktorist, lülituspunktist ja termoreleest. Magnetkäivitite juhtimisahelad joonestatakse laotatud skeemina, mille elemendid joonestatakse elektrilises järjekorras, sõltumata nende tege-likust asukohast aparatuuris. Releede ja kontaktorite kontaktid ning juhtimis-nupud joonestatakse normaalasendis, s.t. asendis, kui relee või kontaktori mähises puudub vool ning nuppudele ei mõju välisjõud. Skeemide lugemise hõlbustamiseks kasutatakse skeemielementide tähiseid. Skeemielementide tähised koosnevad ladina tähtedest ja numbritest, mis kirjutatakse ilma vahedeta üksteise järele ühes reas. Elemendi liigitähis on üldjuhul ühetäheline, kuid täpsustatud tähis koosneb mitmest tähest. Relee (abikontaktor) on juhtimis- ja signali-satsiooniahelates kasutatav lülitusaparaat.
3. Rekeejautse toimimispõhimõtted (elemendi- ja süsteemikaitse. Süsteemikaitse toimimine) Elem. kaitse: liigvoolu, distants, pikidif ja võrdlus, põikdifkaitse. Süst. kaitse(avariitõrjeautomaatika): koormusvähenduskaitse, koormustaastusautomaatika. 4. Elektromehaaniliste releede toimimispõhimõtted Ankrust ja ikkest koosnev magnetahel. Kontakti liikuv osa on meh. seotud ankruga, ankru asendi muutumise tulemusel kontakt sulgub või avaneb ja relee rakendub. Relee rakendub kui mähises läbiv vool tekitab magnetvoo, mis on suurem takistusmomendist (Mtöö>Mtak+Mhõõre). Tak. moment luuakse üldjuhul vedruga. 5. Mikroprotsessoripõhine releekaitse Nüüdisaegne releekaitse. Lisaks kaitsetoimingule on nende automaatika, andmehõive ja andmeedastus funktsioonid. Tulemuseks kohtterminalid. Enimlevinud on liigvoolu-, maalühiskaitse. 6. Mõõtetrafod (voolu-, pingetrafod. Mõõte-, kaitsetrafod).
Laboratoorne töö nr. 4 TUTVUMINE ELEKTROMAGNETILISTE RELEEDEGA Töö eesmärgiks on tutvumine vahelduv- ja alalisvoolu releede ehituse, töö põhimõtte ja parameetritega. Üldandmeid. Releeks nimetatakse automaatikaelementi, mis mingi füüsika lise või keemilise suuruse (sisendsuuruse: rõhu, elektrivoolu vm.) mõjul muudab hüp peliselt olukorda juhitavas vooluringis (relee suleb või avab kontakti, relee kontaktide asend, siin väljundsuurus, muutub hüppeliselt). Releesid võib liigitada mitmesuguste tunnuste põhjal. Näiteks eristatakse sisendsuuruste järgi elektrilisi, temperatuuri, mehaanilisi, optilisi jt. releesid. Tööpõhimõtte järgi liigitades esineb elektromagnetilisi, elektron- jt. releesid, lähtudes kasutamisotstarbest aga käivitusreleesid, kaitsereleesid jne. Selle labora toorse töö käigus on vaja tutvuda elektromagnetiliste releede ehituse ja põhioma
.............................................................................................7 2.1TOR brauser..............................................................................................................9 2.2TOR võrk................................................................................................................10 2.2.1Entry guard......................................................................................................10 2.2.2Middle relee.....................................................................................................11 2.2.3Exit relee..........................................................................................................11 3Peidetud teenused..........................................................................................................12 3.1Peidetud teenuste kategooriad................................................................................12 Kokkuvõte...........
B+ generaatori pluss (akule) B- generaatori miinus (akule) D+ generaatori väljadioodi väljund (laadimise märgutulele) DF pingeregulaatori tüürsignaal 53 klaasipuhastimootor 54 pidurituli 55 udutuled 56 põhilaternad 56a kaugtuli 56b lähituli 57 parktuli 58 ääretuled, numbrituli, näidikuvalgustus 58d seatav näidikuvalgustus 71 helisignaal 75 tarvitite toide süütelukult (X-klemm, X-relee tüürvool) 75x tarvitirelee (süüteluku klemmikoormuse vähendaja, nn X-relee) 85 relee tüürahela kereühendus 86 relee tüürahela toide 86s toide süütelukult (S-klemm) 87 relee väljund (SEES, kui releed rakendatakse) 87a relee väljund (SEES, kui releed ei rakendata)
3.2. Vee olemasolu pumbas (et ei käivitataks kuiva pumpa) kontrollib veerelee 8. Samasugune (11) peaks olema kasutusel ka pumbajaama põrandal võimaliku üleujutuse tuvastamiseks. See annab signaali dispets^erile ja/või lülitab pumba välja. Lihtsaima veerelee ehitus selgub jooniselt 3.3.3, a: torusse tungiv vesi surub ketta vastu kummitihendit ning sulgeb varda otsas olevad kontaktid. Käivituse edukust kontrollitakse siibri ees oleva survereleega 7. Kui torustikus on tekkinud surve, annab relee signaali siibri avamiseks, kui seda pole, siis pumbamootori väljalülitamiseks. 1 asünkroonmootor 2 tsentrifugaalpump 3 veemagistraal 4 siibri elektriajam 5 siibri elektromagnetiline ajam
pneumaatilisi elemente paralleelselt ühendada, sest sedasi lastaks 1 1 1 nende väljund teise elemendi kaudu välja. 18. Releed (tööskeemid?) Relee on elektromehaaniline seade, mis on ette nähtud elektriahelate kommutatsiooniks. Relee kontaktid tähistatakse 2 numbriga : esimene näitab kontakti gruppi, teine - missugune kontakt on (normaalselt avatud või normaalselt suletud). Elektromagneti mähis on elektriahela koormus. Elektrivoolu tugevus selles ahelas sõltub relee gabariidist. Tavaliselt kasutatakse automaatikas väikse võimsusega releesid kuni 200mA , mis annab võimaluse kasutada releed mikroandurite koormuseks. Relee mähisel pole tähtis polaarsus . Aga relee mähis on ka induktiivsus. Selleks, et vältida liigpinget elektriahela kommutatsioonil , ühendatakse paralleelselt mähisega pooljuhtdiood. Sellisel juhul on tähtis polaarsus. Relee mähise klemm A1 ühendatakse plussiga, aga A2 miinusiga. Relee elektriskeemi tähistus
Selles seadmes võib juhitava mehhanismi võlli pöörata juhtimisrattaga. Juhitava mehhanismi võll pannakse liikuma täiendava mootoriga. Nurga muutuste signalisaatoriks on potentsiomeeter R1, mille liugurit nihutab operaator juhtimisratta abil. Mõõteelemendiks antud regulaatoris on potentsiomeeter R2, mille liuugur nikub üheaegselt mootori rootoriga. Võrdlevaks elemendiks on kolmepositsiooniline polariseeritud relee Rpol, mille ergutusmähis on lülitatud vooluringi etteande ja mõõtepotentsioonimeetri liuguri vahele. Mõlemad potentsiomeetrid on sama alalispinge all. Kui reguleeritava objekti ja etteandva juhtimisratta võllid on pööratud ühe ja sama nurga võrra(potentsiomeetrite liugurid on nihutatud ühesuuruse nurga võrra), siis on liugurite potentsiaalide vahe võrdne nulliga ja relee mähises voolu ei teki; mootor jääb liikumatuks
Uste avamisel käivitub ohusignaal viivitusega. Viivitus sekundites on 20 s. Sulguvate kontaktidega andurid tuleb asendada VÕI (OR) loogikaelemendiga, avanevate kontaktiga andurid siis on vaja asendada JA (AND) elemendiga. JA elemendi järgi on vaja panna EI (NOT) elemendi, sest püsireziimil avanevate kontaktidega anduri väljundil on signal 1. Tuleb teha sellest 0. Uste avamisel käivitub ohusignaal viivitusega 20 sekundit. Viivituse saamiseks on vaja DELAY- relee. Selle relee tööpõhimõtte on kui sisendil on olemas signal 1, siis käivitub kell mis sisse lülitab ohusignaali 20 sekundi hilinemisega. Kus on Network 1 põhiprogramm, Network 2 alamprogramm taimeriga T37 tüüpi (sammuga 100ms).Viivituse suurust saame 20s = 20000ms 20000/100 = 200. Programmis ei ole väljundit Q2.0 sest väljundil Q1.0 on samasugune signal kui Q2.0. Käsulist kontrollorile Siemens Simatic S7-200 Network 1 LD I1.0 LDN I2.0 ED OLD O T37 O I4.0
.................................................................................................. 3 Skeemi tööpõhimõte lühidalt................................................................................................... 3 2 Iseennistuv surunupplüliti S1 Kui vool tuleb läbi juhtahela(F3) sulavkaitsme ja jõuab iseennistuva surunupplülitini S1(mis on normaal olekus avatud) ja me selle alla vajutame jõuab vool relee mähisesse, mille tulemusen tekib mähises elektromagnet, mis sulgeb teise jõuahela abiahelas normaalselt avatud (relee)kontaktid. See on vajalik selleks et surunupplüliti S4 allavajutamilel jõuaks vool kontaktorisse K2. Iseennistuv surunupplüliti S2 Kui vool jõuab iseennistuva surunupplülitini(mis on normaalolekus avatud) S2 ja me selle alla vajutame, pääseb vool edasi iseennistuvale lülitile S3(mis on normaal
Bosch VP 36-mootori arvuti(diisel, jaoturpump) ANDURID Väntvõlli pöörlemissageduse andur, gaasipedaaliasendi andur, sisselaske asendi andur, õhurõhu andur, dosaatormuhvi asendi andur, mootori temperatuuri andur Õhu temperatuuri andur, Diiselkütuse temperatuuri andur Pidustushetke andur. Autokiiruse andur, piduripedaali lülitushetke andur, sinaal TÄITURID Dosaatormuhvi elektrooniline ajam, eelpritse regulaator klapp, elektromagneetiline sulgurklapp, eelsoendus küünalde relee, EGR klapi ajam, auto kiirusnäidik, Kliima seadme relee, Väntvõlli pöörlemissageduse näidik, Läbisõidu arvuti, Mootori diagnostika märgutuli Diiselmootorite Juhtseadmed
Põhiparameetrid on induktiivsus ja kui suure voolu jaoks ta on tehtud. Relee Ankru tõmbejõud on võrdeline mähist läbiva voolu ruuduga. Alalisvoolureleesid ei saa tüürida vahelduvvooluga. Vahelduvvoolurelee elektromagneti südamiku otsa lühiskeeld ja magnetahela osad valmistatakse pöörisvoolu ja ümbermagneetimiskadude vähendamiseks trahvopleki lehtedest. Tunnussuurused: 1. Rakendusvool (Irak) - on mähist läbiv vool mille korral relee püsib kindlalt rakendununa. 2. Töövool (Itöö) mähist läbiv vool, mille korral relee püsib kindlalt rakendununa töövool on rakendusvoolust suurem ja mis on määratud mähise lubatud võimusega. 3. Ennistusvool (Ienn) rakendudnud relee mähist läbiva voolu vähendamisel saadav suurus mille juures ankur eemaldub südamikust ja kontaktrid võtavad esialgse
asünkroonmootor kontaktorid M4 – neljanda ventilaatori lühisrootoriga KM5 – esimese ja teise ventilaatori kontaktor asünkroonmootor KM6 – temperatuuri reguleerimise kontaktor F2 – esimese ventilaatori kaitselüliti TKR1 (KV1 ja KV2) – temperatuuri kontrolli relee F3 – teise ventilaatori kaitselüliti TKR2 (KV3 ja KV4) – temperatuuri kontrolli relee F4 – kolmanda ventilaatori kaitselüliti
Pingeresonants on olukord pooli ja kondensaatorit sisaldavas jadaahelas, kus ahela reaktiivtakistus on null. Seega pingeresonantsi tingimus xL = xC 50. Mis tingimustel tekib vooluresonants? Vooluresonants võib esineda vahelduvvoolu rööpahelas, kui ühes harus on kondensaator ja teises pool. Vooluresonantsi tingimuseks on rööpharude reaktiivjuhtivuste võrdsus. 51. Mille eest tuleb kaitsta elektrimootorit? http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/AAV5420/5.htm 52. Relee tööpõhimõte. Relee on seadis, mis välisele füüsikalisele toimele reageerides muudab hüppeliselt oma väljundtoimet (väljundsignaali). Relee on aparaat, mis peale hüppelise toimega releeosa sisaldab ka andurit ja võrdlus- , täitur- vm seadist. Elektrilised releed reageerivad elektrivoolu tugevusele, pingele, sagedusele, võimsusele, elektriahela takistusele, induktiivsusele või mahtuvusele.
süsteemi. Käsipidur on õhuga reguleeritud vedru tüüpi pidur, kus jõud on rakendatud vedruga piduri silindris ja jõud on vabastatud suruõhuga, mis töötab käsikasutusega klapiga. Haagise piduri süsteem koosneb kahest otsesest voolik süsteemist : Varustus süsteem ( märgitud punasena ) ja eraldus kontroll teenindus voolik ( märgitud sinisena ). Varustus voolik saab õhku primaarse liikumisega paigal püsimise piduri õhu paagist relee klapi kaudu ja kontroll voolik on reguleeritud haagise piduri relee klapi kaudu. Operatsiooni signaalid releelt on varustatud primaarse liikumisega piduri pedaali õhu klapilt. Parkimis piduri klapp Rekka õhu kompressor Õhu kuivati Rekka Õhk Ketas Pidur
a) lühike; b) pikk Voolutrafo Kolmepooluseline sulguvate (normaalselt avatud) kontaktidega lihtlüliti Kaitselüliti sulguv (normaalselt avatud) kontakt Kontaktori sulguv (normaalselt avatud) peakontakt Bimetalltermorelee soojustundlik element Termistor Sulavkaitse Tingmärk Tingmärgi tähendus Kontaktori sulguv (normaalselt avatud) abikontakt, relee sulguv kontakt, juhtimis(abi-)ahela lihtlüliti sulguv kontakt Kontaktori avanev (normaalselt suletud) abikontakt, relee avanev kontakt, juhtimis(abi-)ahela lihtlüliti avanev kontakt Kahepositsiooniline ümberlüliti * Keeruka skeemiga mitmepositsioonilise ümberlüliti kontakt. Punktiirjooned tähistavad positsioone (käe- pideme asendeid), mustad punktid asendeid, kus kontakt
Normaalselt avatud kontakt on elektriahela element, mis omab mitteelektrilist kontakti elektriahela pingestamata olekus. Tähis NO või 10 Normaalselt suletud kontakt on elektriahela element, mis omab elektrilist kontakti elektriahela pingestamata olekus. NC või 01 Magnetkäivitite ahelad joonestatakse laotatult skeemina, mille elemendid joonestatakse elektrilises järjekorras, sõltumata nende tegelikust asukohast aparatuuris. Juhtimisnupud joonestatakse normaalseisundis st asendis, kui relee või kontatori mähises puudub vool ning nuppudele ei mõju välisjõud. Skeemi lugemise hõlbudtamiseks kasutatakse skeemielementide sümboleid ja tähiseid. Skeemielementide tähised koosnevad ladina tähtedest ja numbritest, mis kirjtatakse ilma vahedeta üksteise järel ühes reas. Elemendi liigtähis on üldjuhul ühetäheline, kuid täpsustatud tähis koosneb mitmest tähest. A-Moodul B-Muundur C-Kondensaator D- Digitaalelement E-Seade
Päikesepatarei koosneb tervest hulgast üksikuist fotoelementidest. valguse toimel tekib elektrivool. 12. Mis on sise-ja välisfotoefekt? Sisefotoefekt-elektronid vabanevad sidemetest(jäävad ainesse) pooljuhtides. Välisfotoefekt-elektronid lüüakse ainest välja (metallides) 13. Fotoefekti rakendused fotograafias, fotosünteesis, tänavavalgustuse ja metroo sissekäikude juures? valguse langemisel fotelemendile tekib elemendis ahelasvool,mille tulemusel relee hakkab tööle ja avab välise vooluringi. Sissekäigud- maksmata läbi minnes kaob, vool,relee suleb uksed. 14. Valguse dualism (millal avalduvad kvant ja millal lainelised omadused)? Laineomadused avalduvad rohkem siis, kui lainepikkus on suur. Kvantomadused avalduvad rohkem siis, kui lainepikkus on väike. Kvantopt käsitleb valgust kui osakeste voogu.P hüpotees:osakestena e footonitena käitub valgus kiirgam ja neeldum. Fotoefekt- valguse toimel lüüakse ainest välja elektrone
El mootor lühise korral töötab jõudsamalt ,kontaktror ei taju et lühis on pinge suureneb ja mootor põleb läbi . Kontaktori kaitsevõime kontaktor ei kaitse seadmeid lühise ega liigkoormuse eest. alampinge eest kaitseb kuna siis lülitab end ise välja kui pinge langeb 50-60 % ni nimipingest kontaktor omab nulllkaitset st lülitab pinge kadumise korral välja. Kontaktori lülitamine kontaktoreid saab lülitada eemalt · Käsitsi (distantsjuhtimine) · Relee abil (automaatjuhtimine) Magnetkäiviti magnetkäiviti e. Kontaktorkaitselüliti koosneb kontaktotist lülituspunktist ja termoreleest Termorelee on elektriahela element, mille ül on kaitsta tarbijat ülekoormuse eest. Termorelee tööpõhimõte seisneb tarbija voolul, mis läbib kütteelementi (takistustraat)ning mis asub bimetallist plaadi lähedal ja kiirgab sellele soojust .ülekoormusvooluga kuumeneb bimetallist plaat liiast ning paindub, mis omakorda vabastab normaalselt suletud kontaktid
Transistor Reili Koplimets Silver Palm Liisi Lehtsaar Mõiste Kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadeldis Sellega saab ühe elektrisignaali abil juhtida teist elektrisignaali Jagunevad kaheks: Bipolaartransistor-juhitakse vooluga Väljatransistor- juhitakse pingega Eelkäijad Relee-signaali sisse-ja väljalülitamiseks Elektronlamp ehk raadiolamp- selleks eraldi väljundkarakteristik Ajalugu Esimene transistori patent füüsik Julius Edgar Lilienfeldile 1925. aastal. 1942.aastal eksperimenteeris sakslane Herbert Matare topeltdioodidega. Tema loodud seadmel oli pooljuhtaluse peal kaks eraldiseisvat , kuid väga lähestikku asuvat metallkontakti. Sellest algeline idee bipolaartransistori loomiseks. 1947.aastal avastasid USA teadlased John Bardeen ja Walter Brattain, et kui panna germaaniumkristalli külge elektrilised kontaktid, siis sellest väljuva elektrivoolu tugevus on olulisemalt suurem esialgsest elektrivoolu tugevusest. 1954 e...
24V M Q4 M -- Osa tähis Nimetus Arv Märkus M1 Mootor 1 R01,R02,R03 Lüliti 3 LP,LS Valgusdiood 2 24V K Relee 1 24V DD1 Kontroller 1 F1 Sular 1 S1,S2,S3 Lüliti 3 Teostas M.Paas Mootori ja lampide juhtimise skeem kontrolleriga Kontrollis Kinnitas
vajutamisega, viimine lahteasendisse toimub nupu,.Reset,, vajuiamisega. Skeemi eripära on selles, et juhul kui nupp "Set" on rakendunud asendis, ei avalda nupu "Reset" vajutamine mingit toimet (vt. sele s). t2 Kl.1 Sele 8 - Mälu domineeriva "SET" funktsiooniga 3 .2.3 lvIälu domin eeriva "RESET" funktsiooniga Antud skeemis toimub relee üimine rakendunud olekusse nupu "Set" vajutamisegą Viimine lžįhteasendisse toimub nupu "Reset" vajuūmisega. Skeemi eripžira on selles, et juhul kui nupp "Reset" on rakendunud asendis, ei avalda nupu "Set" vajutamine mingit toimet (vt. Sele 9). Sele 9 _ Mįlu domineęriva "Reset" funktsiooniga t3 *įļį#ltilffi ĮĮrfi $.ņg#.m*ęffi ei Nįilde.
Mähise kihtide vaheline isolatsioon. Läbilöögi vältimiseks eraldatakse mähise kihid üksteisest peenikeste mähise traatide puhul kasutatakse kihtide vahel õhukest kondensaator paberit, jämedamate puhul kasutatakse tugevamat materjali näiteks lakkriiet, kõrgemate puhul deflonkilet. Elektromagnetrelee Põhiparameetrid · Rakendus vool Irak on võhim vool mille toimel relee rakendub kontaktid sulguvad lahutuvad või ümberlülituvad. · Töövool Itöö on mähist läbiv vool mille korral relee püsib kindlalt rakenduna. Itöö>Irak tavaliselt 10-15% suurem · Ennistus vool IEN on rakendatud relee mähist läbiva voolu vähendamisel selline suurus mille puhul relee ennistub see tähendab ankur eemaldub südamikust ja kontaktid võtavad esialgse asendi mis vastab voolu puudumisel läbi mähise.
tööpõhimõtte skeem: 1 – rõngasmagnetsüdamik, 2 – primaarmähised, 3 – sekundaar- ehk mõõtemähis, 4 – mõõterelee mähis ja südamik, 5 – relee vabasti, 6 – voolukontaktid, 7 – kontrollnupp. Rikkevoolu suurust mõõdab mõõtetrafo, mis koosneb rõngasmagnetsüdamikust (1) ning sellele mähitud primaarmähistest (2) ja sekundaarmähisest (3). Normaaltalitlusel on faasivool I1 ja neutraaljuhi vool I2 võrdsed, nende
Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1.Tööülesanne Vastata antud küsimustele. EP2.H1 Küsimused: 1. Mida oleks tarvis muuta, et seade jääks pidevalt töötama kuni peatamiskäsuni? Vastused: 1. Pannes nupplüliti ST asemele fikseeritav lüliti. Sele EP2-1 EP2.H2 Küsimused: 1. Miks ei ole lülitite K1 ja K2 paralleellüliti olemasolu vajalik? 2. Mis juhtub, kui relee K2 NS kontakt K2.1 lülitada Y1 ahelasse? Vastused: 1. Sest antud süsteem töötab hästi. 2. Siis antud süsteem ei töötaks. Võttes K2.1 K1 ahelast ära ning vajutades A1 või A2 siis jääks K1.2 ja K1.1 suletuks ja annab Y pidevalt voolu peale. Ainult S1 ja S2 peal hoides liiguks silinder – asendisse. Sele EP2-2
et katkestab voolu Pärast plaadi jahtumist võib kaitsmel olevale nupule vajutamisega taastada esialgse olukorra Kaitsmel on ka teine nupp, millega võib voolu katkestada, näiteks remonditööde korral Bimetallkaitset saab kasutada korduvalt. Automaatkaitselüliti On lüliti, mis voolutugevuse liigsel suurenemisel, näiteks lühise või ülekoormuse korral vooluahela automaatselt katkestab Kaitselüliti oluline osa on relee Releed koos tema juurde kuuluva väljalülitusmehhanismiga nimetatakse vabastiks 1 -- lülitushoob 2 -- lülitusmehhanism 3 -- jõukontaktid 4 -- ühendusklemmid 5 -- bimetallvabasti 6 -- reguleerkruvi
& ProDiags Spetsifikatsioon A Aku T19 Esiosa juhtmes. 19-klemmine pistik B Käiviti W Pistiku varukoht C Generaator * Ainult automaatkastiga C1 Pingeregeulaator ** Ainult ABS-ga D Süütelukk *** Ainult udutuledega F Pidurituli Maanduspunktid J59 Süütelukust juhitav relee Mootor ja kere T1 Käiviti juures asuv pistik Aku ja kere E2 Suunatulelüliti E3 Ohutulede lüliti Sõidutulede juhtmed E4 Tulede lüliti Pistmiku pool E19 Seisutulede lüliti Tagatulede juures J2 Suunatulede relee Esiosa juhtmestik L1 Vasak kaugtuli
Sädelahendus: Sädelahendus ilmneb, kui vooluallikas ei ole võimeline sõltumatut elektrilahendust pikema ajavahemiku vältel säilitama. Sädelahendus kestab lühiajaliselt, seda seetõttu, et lahenduse ajal toimub märgatav pinge langus. Sädemed tekivad vooluahelate katkestamisel, näiteks lüliti või relee kontaktide vahel. Sädelahendust rakendatakse nt sisepõlemismootori süütesüsteemis ja metallipinna sädetöötlemisel. Looduslik sädelahendus on välk. Kaarlahendus: Kaarlahendus on kestev sõltumatu gaaslahendus, millele on iseloomulik suur voolutihedus ja gaasi (leegi) kõrge temperatuur. Kaarlahendus saab tekkida gaasi rõhul, mis on suurem kui 102Pa. Kaarlahendust rakendatakse keevitusseadmetes (kaarkeevitus), kaarahjudes (metallurgias), gaaslahenduslampides. Huumlahendus:
1 ,,Min." RE- relee ,,Max." M PE Kontaktmanomeeter
1 ,,Min." RE- relee ,,Max." M PE Kontaktmanomeeter
Sissejuhatus Töö eesmärgiks on kontrollerile programmi koostamine. Selle käigus õpin kasutama viite kontrolleri programmeerimise keelt: IL, ST, SFC, FBD, LD. Neid kasutades pean koostama programmi silindri liikumise kohta. Programmi koostamisel on mitu etappi. Programmi loomine algab süsteemse projekteerimisega, selleks tuleb koostada algoritm, mis kujutab endast tegevuste ülesmärkimist plokkskeemina, kus määratakse tegevuste otstarve ja funktsioonid, selleks peab olema ettekujutus vastava töömasina töökäigust. Vastavalt olekute arvule valitakse sisendite ja väljundite arv ning alustatakse programmi sisestamisega. Ülesanne Silinder A1 peab liikuma välja peale start nupu vajutamist. Silinder pannakse liikuma start nupu vajutamisega ning tuuakse algusesse stopp nupu vajutamisega. Kui start on vajutatud peab silindri töökäike olema viis, juhul kui vahepeal ei vajutata stoppi, ning seejärel peab silinder alguses seisma jääma. Välja jõude...
ankrumähis on üh ergutusmähisega rööbiti. Kasutatakse, kus on muutumatu kiirus, kuid koormus on muutuv või kus on vaja kiirust suures ulatuses reguleerida(Ventilaator); kompundmootor: üks ergutusmähis on üh ankrumähisega rööbiti, teine jadamisi. Muutumatu kiirus ja samaaegselt suur pöördemoment(vantsimismasinad). Eletrimasinate pööratavuse printsiip seisneb selles, et üks ja sama masin võib töötada nii mootori kui ka generaatorina. Elektromagnetiline relee kaitserelee: kaitsevad tarbijaid ülekooruse ja avariide eest; juhtimisrelee: teostavad aparaatide sisseja väljalülitamise ning loogikatehteid.
musseadmeid ja stende või väikepingetrafosid. Teimimine seisneb näiteks ka isolatsiooni katsetamises normaal- selt kõrgema pingega (kõrgepingeteim). Sulavkaitsmeid ei ole võimalik teimida, sest need on ühekordse toimega, küll aga tuleb nad mootori tehnilise hooldamise ajal järele vaadata. Järelvaatustel kontrollitakse, kas sularite nimivoolud (vool, pinge) vastavad ettenähtule. Termoreleesid teimitakse samades tingimustes, milles ta töötab, s.t. kui relee töötab lahtiselt, siis ka teimitakse teda lahtiselt; kui aga relee töötab kinnises käivitis, toimub ka teimimine sealsamas. Normide järgi peab relee rakenduma töösoojast olukorrast vähemalt 20 minuti jooksul 1,2 kordsel koormusel. 24 Vaatleme üksikasjalikumalt kõige kasutatavamate bimetallreleede TPH25 teimimist ja seadistamist. Selleks pööratakse releel asuv
5.Mis on ,,leiulaine"? Leiulaine - osakese leiutõenäosus antud punktis ja antud ajahetkel. 6.Kirjelda katset ,,Schrödingeri kassiga". Teraskambrisse on pandud kass koos põrgumasinaga, millele kass ise otseselt ligi ei pääse: Geigeri loenduris on väike kogus radioaktiivset ainet ja tunni jooksul võib laguneda seal üks aatom, aga sama tõenäoline on, et ei lagune ühtegi. Kui laguneb, toimub loenduri torus lahendus ja relee vabastab haamri, mis purustab sinihappe pudelikese. Kui jätta kogu süsteem tunniks ajaks omaette, võib öelda, et kass on elus siis, kui ükski aatom pole vahepeal lagunenud. Esimene lagunev aatom oleks ta mürgitanud. Kasti pannakse kass, Geigeri loendur, servomehhanism, balloon mürkgaasiga ning ampull, mis sisaldab ühte radioaktiivse aine aatomit, mille poolestusaeg on üks tund. Seadeldis on konstrueeritud nii, et juhul kui aatom peaks
Vectra B 1,6 SZR 1997 1) Vntvlli asendiandur - Jlgib vntvlli positsiooni ja prlemise kiirust. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: hall/must B14, hall/punane A16 1V/1ms 3)Diagnoosi pistik - Autode diagnoosimise kiirendamiseks ja lihtsustamiseks. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: pruun/must D11, pruun/kollane B9 Sde sees 11-14V 5)Juhtplokk - Jlgib eri anduritega mootori ttingimusi ja nende muutust. 7)Kontroll relee - Kontrollib ktusepumba td. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: Pruun/punane A12 8)Temperatuuri andur - Jlgib, et jahutusvedelik le ei kuumeneks. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: sinine B3, pruun B2 Sde sees:0V Thikigul: 1,8V 9)Ktuseaurude tagastusklapp Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:Pruun/punane A13 Thikigul: 11-14V 10)Heitgaasitagastus - Saadab heitgaasid uuele ringlusele heitkoguste vhendamiseks)
kasutatakse ennekõike haiglates. Kütmisviisist sõltumata toimub kõikide katelde kuumenemine auru mõjul. Katla alaosas on aurumoodustaja, milles vesi aurustatakse. Erinevaid kihte on uuematel kateldel kolm. Välimine kiht, mille all võib olla õhuruum või isolatsioon, hoiab katla välispinna temperatuuri madalana. Kahe sisemise kihi vahele tõuseb aur, mis kuumutab katla sisu. Võimsust reguleeritakse relee abil. Võimaliku ülerõhu vältimiseks on seadmel avariiventiil. Veetaseme kõrguse kontrollimiseks avatakse kontrollkraan. Osadel katlamudelitel lisatakse aurumoodustajasse vett ainult kord aastas. Signaallamp süttib, kui vett on aurumoodustajas liiga vähe. Kui rõhk katlas tõuseb üle 100 kPa, siis katla võimsus väheneb automaatselt. Nii avariiventiil ei avane ja vett kulub vähem. Auruga kuumutatavates kateldes aur juhitakse otse keskkatlast seadmesse
Netscape: 1994, browser Usenet: 1994, suhtlussüsteem Php: 1994, skriptimiskeel, mida kasutatakse peamiselt serveripoolsetes lahendustes dünaamiliste veebilehtede loomise Päevalehed eestis: 1995 esimene eesti päevaleht netis – www.zzz.ee/epl Palm pilot: 1996 Google: 1997, Larry Page ja Sergei Brin Deep blue: 1997, AI, mis võitis males maailmameistrit Wikipedia: 2001, Jimmy Wales and Larry Sanger 6. Nädal Eksamiks: turingi masin, relee, mälutüübid, assembler, kompileerimine, interpreteerimine, jit. Lihtsad andmetüübid, stringid, massiivid, puud. Turingi masin; Alan Turingi 1937. aastal kirjeldatud lihtne abstraktne arvuti, mida kasutatakse arvutatavuse ja selle piiride uurimiseks Relee: mootoriga lüliti Mälutüübid: Assembler: kompilaator, mis tõlgib assemblerkeeles programmi masinkoodiks Kompileerimine: võtab sisendiks kõrgkeelse programmi ja tõlgib selle
*termostaatklapi rike *ventilaatori rike või rihmajamini purunemine *radiaatori ummisatmine *veepumba rike või ajami purunemine *Surve radiaatoris-selle põhjused: *radiaatori ummistamine *mikro mõrad mootori plokikaane põlemiskambris *paisupaagi korgi või radiaatorikorgi rike *hülsi tihendite "väsimisel" laseb silinder survet osaliselt jahutussärki.sealt edasi radiaaotrisse *Jahutusvent. ei tööta: *rihmajami purunemine *elektriventilaatori rike,anduri rike,kaitse või relee läbi põlenud *viskoosussiduriga ventilaatoril vedelikku väheseks jäänud. *Lekked: *Mootori plokis või plokokaanes mõrad *lõdvikud mõrased või purunenud *Veepumba fiiber seib kulunud või isesuruv vedeliku tõkke kummi seib kulunud *Radiaator lekib *Salongi soojenemise radiaator lekib või lekib soojenudse kraan NB! *kuuma mootori korral ei tohi kunagi avada paisupaagi ega radiaatori korki,sest vedelikud on rõhu all ja paisunud olekus-võib saada keeva vedeliku pritsmeid näkki või
Elektromagnetil on püsimagnetiga võrreldes järgmised eelised: 1) tema magnetvälja tugevust ja suunda saab muuta voolutugevuse suuna muutmise teel. 2) voolu välja lülitamisel elektromagneti magnetväli kaob. Elektromagnetväli sõltub: 1)voolutugevusest (mida tugevam vool seda tugevam magnetväli). 2 keerdude arvust (mida rohkem keerde seda tugevam magnetväli). Elektromagneti kasutamine: 1) elektromagnetkraana 2) elektrikõlisti 3) telefon 4) mikrofon 5) elektromagnetiline relee POOLID: Vooluga pooli magnetväli sarnaneb sirge püsimagneti magnetväljaga. Kui pooli pikkus ületab tunduvalt pooli läbimõõdu, on magnetvälja jõujoonedpooli sees üksteisega rööbiti; pooli ots, millest jõujooned väljuvad, on põhjapoolus, pooli ots, millesse jõujooned suubuvad, on lõunapoolus. Voolutugevuse suurendamisel poolis magnetväli tugevneb, vähendamisel aga nõrgeneb. Magnetite ja vooluga poolide erinimelised poolused tõmbuvad ja samaninelised tõukuvad.
funktsioon ümberlülituskontakt Ühepooluseline Viitega sulguv kontakt neljaasendiga lüliti Viitega avanev kontakt Kahepooluseline lüliti Automaatennistusega Kolmepooluseline lüliti sulgekontakt Käsitsi juhitav lüliti, Relee mähis, üldtingmärk üldtingmärk Sulgekontakti ja Viitega rakenduva relee automaatennistusega mähis surunupplüliti Positsioonilüliti, Termorelee sulgekontakt toimeseadis 10. ELEKTRIMÕÕTERIISTAD JA ANDURID Tingmärk Nimetus Tingmärk Nimetus
........................................................................ 5 Ülesanne nr. 1 Juhtimisskeemi pingestamine ja mootori jõuahelate kaitsmine lühise eest toimub liinikaitselüliti QF abil. Mootori ülekoormuskaitse toimub maksimaalvoolurelee KA1 abil, mille mähis on lülitatud jadamisi mootori ankruahelasse, avanev kontakt aga nullpingerelee KA6 mähise ahelasse. Skeemis on ette nähtud ka kaitse magnetvälja kadumise eest, milleks on skeemi lülitatud ergutusvoolu kontrolli relee KA5, mille mähis on lülitatud jadamisi mootori ergutusmähisega LM, sulguv kontakt aga jadamisi nullpingerelee KA2 mähisega. Kaitse iseenesliku käivitumise eest on teostatud nullpingereleega KA2. Mootori ergutusmähise kaitsmiseks ülepinge eest on skeemi lülitatud lahendustakisti R4. Juhtimisahelad on kaitstud lühise eest sulavkaitsmetega F1 ja F2. Lõpulütitite mitterakendumisel on avarii lõpulülitit, mis katkestavad toite.
tagab selle, et indikaatorlamp 61HL1 oleks alati töökorras. Kui lamp ei põle siis ei tööta ka süsteem. Kontakt TAZ UYXJ1 on ajami võimsuslüliti. Kontakt 63K1 on kalorifeeri pumba relee kontakt, mis ei lase ruumil liiga jahedaks muutuda ventilatsiooni tagajärjel. 61KO kontakt blokeerib reverseerimise ajal lühise tekkimise võimaluse. Ümberlüliti 61S1 abil toimub ventilatsiooni süsteemi reziimide valik. 0 asendis Relee mähis 61K2 saab toite ja kogu ventilatsioonisüsteem on valmis tööks aga ei tööta. A asendis töötab ventilatsioonisüsteem automaatreziimis, kus töö käsklusi saab ta VAK juhtimissignaalide paneelilt. Ümberlüliti asendis 1 hakkab ventilaatori ajam tööle avarii ventilatsioonireziimis. Kui ventilaatori ajam on lülitatud tööle kas automaat või reziimi asendis 1, siis mõlemal juhul saab toite kontaktori mähis 61 K1, mis annab signaali väljatõmbe ventilaatorile tema tööle
väikese voolu korral. Näiteks, otse- või kaudpuutel läbib inimest eluohtlik rikkevool, kuid see on liialt väike rakendamaks kaitseseadmeid. Rikkevoolukaitse põhiseadmeks on rikkevoolukaitselüliti, mis rakendub juba 10 mA-lise rikkevoolu korral ja lülitab voolu välja 0,01 s jooksul. Rikkevoolukaitselüliti tööpõhimõte on antud joonisel toodud skeemiga. 1 rõngasmagnetsüdamik, 2 primaarmähised, 3 sekundaar- ehk mõõtemähis, 4 mõõterelee mähis ja südamik, 5 relee vabasti, 6 voolukontaktid, 7 kontrollnupp. Rikkevoolu suurust mõõdab mõõtetrafo, mis koosneb rõngasmagnetsüdamikust ning sellele mähitud primaarmähistest ja sekundaarmähisest. Normaaltalitlusel on faasivool I1 ja neutraaljuhi vool I2 võrdsed, nende tekitatud magnetvood on võrdsed ja vastassuunalised. Magnetvoog südamikus võrdub nulliga ja mõõtemähises ei teki voolu. Kui algab rikketalitlus, tasakaal häirub, südamikus tekib magnetvoog ning
tekitatakse ajas muutumatu magnetvälilalisvoolu mootor. 2)Harjadega, harjadeta. Harjadega alalisvoolumootorid töötavad alalispingel ning põhimõtteliselt ei vaja eraldi juhtelektroonikat, kuna kogu vajalik kommutatsioon toimub mootori sees. Mootori töötamise ajal libisevad kaks staatilist harja rootori pöörleval kommutaatoril ning hoiavad mähiseid pinge all. Mootori pöörlemissuuna määrab toitepinge polaarsus. Kui mootorit on vaja juhtida ainult ühes suunas, võib toitevoolu anda relee või muu lihtsa lülitusega, kui mõlemat pidi, siis kasutatakse H-silla-nimelist elektriskeemi.Ehituselt on vahelduvvoolu servomootor sarnane sünkroonmasinaga. Erinevuseks on see, et servomootor sisaldab ka rootori asendi andurit. Staatorimähis on kolmefaasiline nagu tavalisel sünkroonmasinal, kuid seda toidetakse vaheldist, mida juhitakse rootori asendi anduri signaalidega. Sealjuures hoitakse ruuminurk
elektrienergia. Mootorit tuleb järelikult kaitsta nende parameetrite rikkumise eest. Tähtis on ka mootori töökeskkond (õhuniiskus, vesi, temperatuur, tolm), mille jaoks mootor valmistatud on. (näiteks veealused mootorid kärssavad läbi õhukeskkonnas ning vastupidi). Üldjuhul mootorisse ei tohi sattuda tolmu (tolmuimeja mootor on selles suhtes vastupidav). Üldjuhul tuleb mootorit kaitsta ülekuumenemise ja vee eest. 52. Relee tööpõhimõte. Relee on elektromagnetiline seadis, kus vooluga pooli südamiku liikumise tulemusena suletakse või avatakse elektrilised kontakid. Releed nimetatakse ka kontaktidega anduriks, kus elektrilised kontaktid avatakse või suletakse muul viisil tekitatud liikumise tulemusena. Liigitatakse pinge-, voolu-, termo-, aja-, rõhu- ja kiirusreleed. Elektrimootori juhtimissüsteemides kasutatakse kontakte, mis sulguvad ja avanevad viivitusega nii releede
Elektriaparaadid ALEKSEI LUKASIN Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaadiks nimetatakse elektrotehnilist seadet elektriliste ja mitteelektriliste objektide juhtimiseks ning nende kaitseks avariiliste ja ebanormaalsete talitluste eest. Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaatide liigitus nende põhifunktsiooni järgi: kommutatsiooniaparaadid koormuslüliti, vinnaklüliti, lahklüliti; kaitseaparaadid sulavkaitsmed, kaitselüliti, rikkevoolu relee, liigpingepiirikud; piirikaparaadid reaktorid, lahendid; käivitusreguleerimisaparaadid kontaktorid, kontrollerid, reostaadid; kontrollaparaadid releed ja andurid; reguleerimisaparaadid pingeregulaatorid, sagedusregulaatorid jne; mõõtaparaadid pinge- ja voolutrafod. Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaatidele esitatavad nõuded: elektriaparaadis eraldunud soojushulgale vastav temperatuur ei tohi ületada lubatavat väärtust;
1313 Väntvõlli pöörlemissageduse andur 1320 Mootori juhtarvuti 1321 Kütuse kõrgrõhu andur 1322 Kütuse kõrgrõhu regulaator 1331 1. silindri pihusti 1332 2. silindri pihusti 1333 3. silindri pihusti 1334 4. silindri pihusti 1341 Tahmafiltri rõhuandurid 1343 Heitgaaside temperatuuri andur enne tahmafiltrit 1344 Heitgaaside temperatuuri andur enne katalüsaatorit 1508 Jahutussüsteemi ventilaatori väikese pöörlemissageduse relee 1509 Jahutussüsteemi ventilaatori suure pöörlemissageduse relee 1620 Auto kiiruse andur 1630 Automaatkäigukasti juhtarvuti 2100 Piduripedaali lüliti 4315 Kütuse tasapinna andur 4320 Kütusepaagi korgi andur 7020 ABS juhtarvuti 7215 Pardakompuuter 7300 Püsikiiruse hoidja ümberlüliti 7305 Püsikiiruse hoidja lüliti 7 7306 Siduripedaali lüliti
Kontaktpinnad kullatud või hõbetatud, klaas „ampull“ on sädeluse vältimiseks vaakumis või inertgaasiga täidetud Lisa parameetriteks on tundlikkus magnetväljas, lülitus- ja taastumiskaugus magnetväljas ning töötsüklite arv e. eluiga Kasutatakse näiteks jalgratta spidomeetri või turvasüsteemi ukse avamise andurites 6. Lülitid ja releed Releed Lülitusseade, mis muudab sisendsignaali toimel hetkeliselt oma väljundolekut Elektromehhaaniline relee koosneb mähisest, täiturseadisest ja kontaktidest Ahelate järgi eristatakse primaar- ja sekundaarreleed Parameetriteks mähise nimipinge, mähise vool või takistus, kontaktidele rakendatav max. pinge, max. vool 7. Pistmikud Pistmik e. pistikseadis koosneb pistikust ja pesast Kontaktpinnad jagunevad isasteks (male) ja emasteks (female) pistikuteks (plug) ja pesadest (socket, jack)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
