1

docx

Praktika aruanne - toitlustusettevõttes

Praktika aruanne Millises toitlustusettevõttes olid praktikal? Olin Laekvere Põhikooli sööklas praktikal, ettevõtte tüüp on söökla, ettevõtte asukoht on Laekvere , avatud oleku aeg on 8.00 - 16.00. Kas on tagatud ettevõtte köögis tööhügeen ja tööohutus? Jah, kokad kandsid kokariietust, neil oli kokamüts, valge pluus, püksid ja sisejalanõud. Kokkadel olid küll peakatted, kuid neid alati ei kantud. Jah, töötajad koristavad töökoha ja panevad töövahendid omale kohale. Seal ei sorteeritud pürgi, ainult et, paberid läksid ühte prügikasti. Päeva lõppedes

Toit → Kokk

101 allalaadimist

24

pptx

Pandivere kõrgustik

 Laugjad nõlvad  Pinnamood nõrgalt lainjas  Lubjakivist aluspõhi  Eesti suurim karstiala (1375 km2)  Allikarohke  Kõrgustiku jalamil asub Endla soostik  Iseloomustus  Kõrgeim punkt- Emumägi (166m)  Suuremad järved- Väinjärv ja Porkuni järv  Suuremad jõed- Põltsamaa, Pedja, Pärnu ja Kunda  Linnad ja asulad  Asulad:  Loodes- Aaspere, Kadrina, Sõmeru  Lõunas- Vinni, Pajusti, Viru-Jaagupi, Roela, Rakke, Laekvere • Läänes- Lehtse, Jäneda, Käravete, Ambla, Aravete, Albu, Järva-Jaani, Koeru, Roosna-Alliku  Linnad- Rakvere (17097 el.), Tapa (5776 el.), Tamsalu (2236 el.)  Ajalugu ja tänapäev  Rakvere (1226)  Tapa (1926)  Tamsalu (1996)  Rakveres asub ordulinnus, mis on olnud muinas-Viru üks suuremaid linnuseid  Tänapäeval töötab linnus muuseumina Rakvere ordulinnus  Looduskaitsealad  Kaitsealasid on kokku 24

Geograafia → Geograafia

9 allalaadimist

3

docx

Küsimused Lääne-Virumaa kohta

Küsimused Lääne-Virumaa kohta 1. Milline neist küladest asub Haljala vallas? a) Auküla b) Aruküla c) Jõetaguse 2. Kui suur on Kadrina valla pindala? a) 561,85 km² b) 248,36 km² c) 329,26 km² 3. Millal nimetati Rakke vald vallaks? a) 8. augustil 1945 b) 9. aprillil 1992 c) 4. jaanuar 1976 4. Mitu küla on Rakvere vallas? a) 25 b) 14 c) 19 5. Milline on Laekvere valla vapp? a) b) c) 6. Milline on Rägavere valla lipp? a) b) c) 7. Mitu aleviku on Sõmeru vallas? a) 8 b) 3 c) 12 8. Kui palju oli Tamsalu vallas elanikke seisuga 1.01.2011? a) 4569 b) 3971 c) 5834 9. Mitu linna on Tapa vallas? a) Mitte ühtegi b) 1 c) 3 10. Mis on Vihula valla keskus? a) Vihula b) Annikvere c) Võsu 11. Mitu küla on Vinni vallas? a) 54 b) 46 c) 37 12. Kui palju on Viru-Nigula valla pindala? a) 234,05 km² b) 132,56 km² c) 375,09 km² 13

Geograafia → Geograafia

2 allalaadimist

9

odt

Muuga mõisa referaat

Neff osales aktiivselt peahoone kavandamises, kuid tal oli korduvalt probleeme arhitektidega. Neff viibis Muugal viimast korda 1873. aastal, seega 1877. aastaks lõplikult viimistletud mõisahoonet ta ei näinudki. Kaks fotot mõisa interjöörist 20. sajandi algusest 5  Muuga mõis 21. sajandil Ajalooliselt Virumaale Simuna kihelkonda jääv mõis paikneb tänapäeval Lääne- Virumaa Laekvere valla territooriumil. Endises mõisa häärberis tegutseb hetkel Muuga põhikool. Ajalooarhiiviga koostöös valminud näitust saab vaadata hoone esimesel ja teisel korrusel. Vestibüüli paraadtrepp ja marmorlõvid. Trepp on valmistatud kuulsast Carrara marmorist. Marmorlõvid on koopiad Vatikanis Põha Peetri katedraalis asuvatest lõvidest, mis valvavad paavst Clemens XIII hauarahu.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu

31 allalaadimist

40

pptx

MAASTIKUKAITSEALAD LÄÄNE-VIRUMAAL

MAASTIKUKAITSEALA D LÄÄNE-VIRUMAAL Ksenia Heinsoo 12. klass  Maastikukaitseala  Maastikukaitseala ehk looduspark on kait seala, mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks.  Lääne-Virumaal on 17 maastikukaitseala.  1. EBAVERE  MAASTIKUKAITSEALA Ebavere maastikukaitseala on maastikukaitseala  Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas.  Kaitseala loodi 1959. aastal, et kaitsta Ebavere mäge.  Ebavere maastikukaitsealal asub ka piirkonna tervisespordikeskus.  2. EMUMÄE  MAASTIKUKAITSEALA Emumäe maastikukaitseala on kaitseala Lääne- Virumaal Rakke vallas Pandivere kõrgustiku lõunaserval.  Selle pindala on 536 hektarit. Vaade idasse Emumäe Vaade Emumäe vaatetornist 3. VIITNA MAASTIKUKAITSEALA  Viitna maastikukaitseala on maastikukaitseala  Lääne-Viru maakonnas Kadrina ...

Geograafia → Geograafia

16 allalaadimist

16

odt

Jaapani Ninjad

Laekvere Põhikooli 5.klassi õpilase Karl Martin Lepa referaat „ Jaapani ninjad“ Laekvere 2015 SISUKORD 1.Päritolu 2.Ninjaks saamine 3.Varustus 4.Ninja pered 5.Ninja küla ja - pealikumaja PÄRITOLU Ligikaudu 800 aastast Pkr põgenes rühm sõdalasi ja preestreid laguneva Tang'i Dünastia ajal Hiinast Jaapani. Tulnutena tõid hiinlased kaasa igivana India ja Tiibeti sõjakuntste- ja strateegiat käsitleva raamatu ´´Sõjapidamise kunst, mis oli kirjutatud umbes 350 aastat enne Kristuse sündi hiinlase SUN TZUN´i poolt

Ajalugu → Ajalugu

2 allalaadimist

8

pptx

Baruto

Kaido Höövelson aka BARUTO Introduction Väike-Maarja Raised up in Rohu village Rahkla primary school Laekvere Audentes Basketball Judo Sumo Character Country boy Friendly Kind Warm hearted Sporting career First tournament won kantõsho Yokozuna 19 attempts Kadoban Results/achievement in sport championships Makuuchi Jry Makushita Jonidan Jonokuchi Special Prizes: Fighting Spirit Outstanding Performance Technique Interesting facts Straightforward yotsu-sumou style Order of the White Star Estonian Judo junior championships Meat and fish Eats two times a day Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase References http://en.wikipedia.org/wiki/Baruto_Kaito http://et.wikipedia.org/wiki/Kaido_H%C3%B6%C3%B6velson http://sport.postimees.ee/1828724/baruto-loobumisest-taiega-ei-saa-poolega-ei-oska http://sport.delfi.ee/...

Keeled → Inglise keel

1 allalaadimist

4

rtf

Eesti vallad

24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva 85. Räpina 86. Valgjärve 87. Vastse-Kuuste 88. Veriora 89. Are 90. Audru 91. Halinga 92. Häädemeeste 93. Kaisma 94. Kihnu 95. Koonga 96. Lavassaare 97. Paikuse 98. Saarde 99. Sauga 100.Surju 101.Tahkuranna (Uulu) 102.Tootsi 103.Tori 104.Tõstamaa 105.Varbla 106.Vändra vald 107

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus

19 allalaadimist

22

docx

HITLERI SUURIM LÜÜASAAMINE IDARINDEL

Laekvere Põhikooli 9. klassi õpilase LAURA KARU referaat HITLERI SUURIM LÜÜASAAMINE IDARINDEL Laekvere 2015 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS………………………………………………………………………3 2. EELLUGU……………………………………………………………………………..4 3. OSAPOOLED………………………………………………………………………….5 3.1 Punaarmee…………………………………………………………………………5 3

Ajalugu → Ajalugu

7 allalaadimist

15

doc

KOHALIK OMAVALITSUS JA KULTUUR-SPORT

· teede ja tänavate sulgemise maks; · mootorisõidukimaks; · loomapidamismaks; · lõbustusemaks. Kohalikud omavalitsused saavad taotleda Euroopa Liidult oma tegevuseks toetusi (Väikevalda ... 2011). Samas ei saa omavalitsus kunagi kindel olla, et ta seal ka raha saab. Selleks, et raha saada, peab projekt läbi minema ja olema realistlik. Piisavas summas toetuste saamiseks peavad raha taotlejad tihti kavalad olema, et leida erinevaid viise erinevate toetuste saamiseks. Näiteks Laekvere spordimaja korrastamiseks kirjutati projekte nii spordimajale kui ka kultuurimajale, lisaks sellele kaasati raha taotlemisse kohaliku rahva MTÜ, kes pidi ka hakkama seal majas tööle (Väikevalda ... 2011). Kultuuri edendamisele aitab kaasa ka Euroopa Liidu Regioonide Komitee. See on nõuandva staatusega alaline organ, mis esindab liikmesriikide kohalikke ja regionaalseid omavalitsusi. Euroopa Liidu Nõukogu, Komisjon ja Parlament on

Majandus → Majandusteadus

33 allalaadimist

6

doc

Lemmikloomade mõju loodusele

Kuid lemmikloom ei mõjuta loodust ainult seda saastades. Sattudes kokku vabas looduses elavate loomadega, ristuvad lemmikloomad mõnedel juhtudel metsistunud isenditega, tekitades niimoodi oma järglaste näol hübriide ehk ristandeid. Üheks selliseks näiteks võib tuua kodustatud koerad ning hundid. Harilikult on hundid koerte suhtes vaenulikud ja ka murravad neid. Eestist võib näiteks tuua mitu aastat tagasi toimunud juhtumeid Laekvere kandist, kus hundid murdsid paari aastaga üle poolesaja koera. Ent kui hundiasurkonna arvukus on väike ja sooline tasakaal paigast ära, muutuvad nad koerte suhtes märksa sallivamaks. See võibki viia huntide ja koerte paaritumisteni. Hundid ja koerad on hübridiseerunud läbi aegade nii looduslikult kui ka inimese kaasabil. Üldiselt arvatakse, et elujõulistes ja tervetes hundiasurkondades tekib hübriide märksa vähem kui

Ökoloogia → Ökoloogia

22 allalaadimist

8

docx

Demograafiline analüüs

Lääne- Viru maakond on moodustatud 1.Jaanuaril 1991.aastal. Arvestulik rahvaarv 66701, mehed 30834 ja naised 35867. Maakonna pindala on 3826,6 km². Maakonnakeskus on Rakvere linn, kus elab 16801 elanikku (seisuga 01.01.2012). Lääne-Virumaal on pärast kohalike omavalitsuste volikogude valimistulemuste väljakuulutamist (20.10 2005) 15 kohaliku omavalitsuse üksust: Rakvere ja Kunda linn, Haljala vald, Kadrina vald, Laekvere vald, Rakke vald, Rakvere vald, Rägavere vald, Sõmeru vald, Tamsalu vald, Tapa vald, Vihula vald, Vinni vald, Viru-Nigula vald ja Väike-Maarja vald. Lääne-Virumaal on 4 linna: Rakvere, Kunda, Tapa (vallasisene linn) ja Tamsalu linn (vallasisene linn). 2.RAHVASTIK Seisuga 1. Jaanuar 2012 oli Lääne-Virumaal 66 701 elanikku, neist 30 834 olid mehed ja 35 867 naised. Eestlasi 57 077, venelasi 6 823, ukrainlasi 905, valgevenelasi 372, soomlasi

Sotsioloogia → Sotsioloogia

6 allalaadimist

10

docx

Väike-Maarja kultuuripärand - referaat

Tartu Kutsehariduskeskus TK11 Triin Pärkma Väike-Maarja kultuuripärand Referaat Juhendaja: Lili Kängsepp Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus Väike-Maarjast ......................................................lk 3 2. Tuntud isikud Väike-Maarjast.................................................lk 4-6 3. Väike-Maarja kirikud ja kogudused....................................... .lk7-9 4. KASUTATUD KIRJANDUS................................................. lk 10 Väike-Maarja on alevik Lääne-Viru maakonnas. Neljateistkümnendast sajandist alates Väike-Maarja kihelkonna kesk...

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu

11 allalaadimist

704

xlsx

Transpordi infosüsteem Labor 4

072504 24136 Mäksa vald 5323 25501-1 Aruaru 59.38581025.163705 5323 Jõelähtme vald 7428 25502-1 Aruaru 59.38629625.163546 7428 Jõelähtme vald 90315 7801053-1Arujõe 58.25651626.791070 90315 Kambja vald 31555 6500025-1Arujärve 58.20318227.291502 31555 Mooste vald 91310 6500024-1Arujärve 58.20335727.291147 91310 Mooste vald 30472 5900043-1Arukse 59.04325326.663123 30472 Laekvere vald 92583 5900044-1Arukse 59.04315926.663825 92583 Laekvere vald 30166 4900035-1Arukse 58.67793726.024124 30166 Põltsamaa vald 30167 4900034-1Arukse 58.67791826.024780 30167 Põltsamaa vald 5198 41103-1 Aruküla 59.36906425.079796 5198 Aruküla Raasiku vald 10857 41105-1 Aruküla 59.37203425.079487 10857 Aruküla Raasiku vald 10858 41104-1 Aruküla 59.37208325.077392 10858 Aruküla Raasiku vald

Logistika → Transpordi infosüsteem

5 allalaadimist

66

xlsx

Liigendtabel ja summaarne hind

Läänemaa Tuudi 88 6 88 26 1098 3101 1080 Läänemaa Vatla 88 10 99 42 476 3874 1801 Lääne-Viru Energia 85 23 206 195 1176 4545 2196 Lääne-Viru Hulja 85 19 117 292 702 4151 5449 Lääne-Viru Ilumäe 85 18 172 192 401 4354 1020 Lääne-Viru Kalevipoeg 85 23 150 263 700 3820 2562 Lääne-Viru Laekvere 85 22 133 214 1889 3643 7187 Lääne-Viru Nmmküla 85 16 130 339 885 3892 1372 Lääne-Viru Pdrangu 85 23 125 234 1255 5062 132 Lääne-Viru Pälsoni 85 26 117 237 1658 4001 7315 Lääne-Viru Pärna nim. 85 19 113 271 895 4124 2882 Lääne-Viru Rägavere 85 13 122 242 581 3685 2348 Lääne-Viru Simuna 85 22 145 199 626 3567 4057

Informaatika → Informaatika

11 allalaadimist

27

doc

Eestis tegutsevate kaubanduskettide iseloomustus

kuuluvad Maksimarketi, Konsumi, EDU, A, A ja O, E-Ehituskeskuse, Säästu, Hüva ja Säästukaardi kaubamärgid. EESTI TARBIJATE ÜHISTUD ASUTAMISE JÄRJEKORRAS: · Antsla (18.09.1902) · Pärnu MÜ (17.11.1902) · Rapla TÜ (04.04.1904) · Vändra TÜ (29.12.1904) · Saaremaa TÜ (10.11.1905) · Räpina TÜ (18.08.1906)-2006.a · Hiiumaa TÜ (09.05.1907) · Viljandi TÜ (26.01.1908) · Tartu TK (20.09.1908) · Lihula TÜ (12.10.1908) · Laekvere TÜ (25.03.1909) · Harju TÜ (13.08.1909) · Keila TÜ (27.08.1909) · Abja TÜ (18.09.1909) · Tõrva TÜ (18.08.1910) · Väike-Maarja TÜ (25.09.1910) · Haapsalu TÜ (03.04.1911) · Kilingi-Nõmme MÜ (26.04.1911) · Järva TÜ (03.09.1911) · Võru TÜ (03.11.1911) · TÜ Oma (23.05.1913) · Põltsamaa MÜ (02.01.1914) · Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (07.05.1917) 4

Õigus → Müügiõpetus ja...

215 allalaadimist

262

xls

Exceli-kodutöö

Läänemaa Tuudi 88 6 88 26 1098 3101 1080 Läänemaa Vatla 88 10 99 42 476 3874 1801 Lääne-Viru Energia 85 23 206 195 1176 4545 2196 Lääne-Viru Hulja 85 19 117 292 702 4151 5449 Lääne-Viru Ilumäe 85 18 172 192 401 4354 1020 Lääne-Viru Kalevipoeg 85 23 150 263 700 3820 2562 Lääne-Viru Laekvere 85 22 133 214 1889 3643 7187 Lääne-Viru Nōmmküla 85 16 130 339 885 3892 1372 Lääne-Viru Pōdrangu 85 23 125 234 1255 5062 132 Lääne-Viru Pälsoni 85 26 117 237 1658 4001 7315 Lääne-Viru Pärna nim. 85 19 113 271 895 4124 2882 Lääne-Viru Rägavere 85 13 122 242 581 3685 2348 Lääne-Viru Simuna 85 22 145 199 626 3567 4057

Informaatika → Arvuti

6 allalaadimist

16

docx

Eesti keele vormiõpetus

· Ains illat: -sse · Mitmus: -de, i-mitmus puudub · Mitm part: -sid Alltüüp KÕNE · Kõne, kõnet, kõnesse, kõnede, kõnesid, kõnedesse · 2-silbilised I-vältelised nominatiivis e-lõpulised sõnad (ale, aje, hame, hüve, ime, jume, kabe, kere, kile, klade, koge, lohe, lõhe, male, mure, nire, nõre, pahe, pale, rahe, sõne, tare, vahe, vale, vile, võre) · Nimed, nende seas pere- ja vere-lõpulised (Kaarepere, Kose, Kostivere, Laekvere, Lõve, Mähe, Pudivere jne) · Kerre, perre, tarre, Pandiverre, Tõraverre, Väägverre Alltüüp LAULJANNA · Lauljanna, lauljannat, lauljannasse, lauljannade, lauljannasid, lauljannadesse · nna-liitelised sõnad (kasvatajanna, kuninganna, müüjanna, näitlejanna, sõbranna, vürstinna) IV KÄÄNDKOND Astmevahelduseta · 2-silbilised III-vältelised sõnad, v

Eesti keel → Eesti keel

175 allalaadimist