PLUSQUAMPERFEKT ABITEGUSÕNA PÕHITEGUSÕNA HABEN või SEIN lihtminevikus + Partizip II (nud/tud kesksõna) Ich hatte / war Du hattest /warst Er/sie/es hatte / war Wir hatten / waren Ihr hattet / wart Sie/sie hatten / waren Kui tegusõna algab silbiga be-, er-, wer-, zer-, emp- , siis ei ole eesliidet ge ! Kui tegusõna lõpeb ieren , siis ka ei ole eesliidet ge! 39. Nachdem der Wecker geklingele hatte, stand die Mutter auf. Nachdem sie sich angezogen hatte, ging sie in die Küche. Nachdem sie den Morgenkaffee fertig gekocht hatte, frühstückte die Familie. Nachdem alle gegessen hatten, brachte die Mutter die Küche in Ordnung. Nachdem sie die Arbeit beendet hatte, zog sie ihren Mantel an.
Doris Kareva A. Iseloomusta allpool toodud punktide kaupa luuletuse värsitehnikat ja sõnastust, kasutades täpseid poeetikaalaseid termineid. Põhjenda oma määratlusi ning too vajadusel näiteid. 1 Määra luuletuse värsimõõt (tegemist on silprõhulise värsisüsteemi mõõduga). Tegemist on jambi luuletusega. Luuletuse algusest on näha, et lause algus on enamasti ühesilbiline, nt 'öö', 'su', 'mu', 'nii' jne. Kõik eelnimetatud sõnad on lühikese silbiga, millele enamjaolt järgneb pikem silp, millele on rõhk pandud. 2 Iseloomusta luuletuse stroofilist ülesehitust. Luuletus koosneb ühest pikast salmist, mille laused on ridadeks murtud kas komadega või sidekriipsudega, ja kahest lõpulausest. Luuletuses on kaheksa lausealgust, st kaheksa suure tähega algavat lauset. Iga lause algaks justkui mingi uue teemaga. Luuletuse esimene rida algab 11-silbiga ja sellele järgnev on 10-silbiline ja
See on Looja keel. Selles keeles saavad meist endist Loojad. Tagasivaatena peetakse regilaulu meie rahvaluule kõige algupärasemaks ja imetlusväärsemaks osaks. Enamasti on laulud üles kirjutatud naistelt, sest meeste laulud olid ilmselt kangemate sõnadega ja neid oli piinlik naissoost üleskirjutajatele laulda. Kõige üldisem regilaulu esitusviis Eestis näikse olevat koori ja eeslaulja hingamispausideta ahel- laulmine: eeslaulja laulis värsi, mille viimase silbiga ühines koor, kes kordas värssi; koori lauldud värsi viimasel silbil ühines laulmisega eeslaulja, kes laulis teise värsi, ja nii edasi. Regilaul hääbus valdavalt 19.sajandil ja asendus uuema ehk lõppriimilise rahvalauluga. Regilaulu taandumise peamised põhjused olid sotsiaal- psühholoogilised. Kirjalikus kultuuris kaotas regilaul oma funktsiooni ja pinnase. Uus laulustiil levis naaberrahvaste laulupärimuse ja kirjanduse mõjul. 1
Kui rõhud pannakse kolmest neljaseks, siis seda nimetatakse skandeerimiseks. 5) Refräänsõna sõna, mida korratakse, tüüpilised lõuna-eestis. NT: marti, kaske jne. 6) Regilaul on väikese ulatusega, koosneb kolmest kuni kuuest helist. 7) Viisi nimetati tooniks või mõnuks. 8) Regilaul on valdavalt ühehäälne. 9) Lauldi ilma saateta. 10) Tavaliselt regilaulul on eeslaulja ja järellaulja(d). 11) Järellauljad tulevad sisse kahe värsirea viimase silbiga (leegajus) või refräänsõnaga, laul läheb kogu aeg edasi. Aitas tabada õiget viisi. 12) Vanemad regilaulud on üherealise viisiga, järellauljad kordavad samu sõnu ja sama viisi. 13) Hiljem tulid kasutusele kaherealised viisid, mis tähendas, et järellauljatel sõnad on samad, aga viis on erinev. 14) Regilaululiigid: a) Töölaulud aitas hoida töörütmi, NT: põlludtööde juures lauldi põllule, et põld aitaks kaasa
Püüdes vastata küsimusele: ,,Mis on asendamatu joon igas poeesiapalas?", tuuakse esile verbaalses käitumises kasutatavad põhikorraldusviisid - valik ja kombinatsioon. ,,Poeetiline funktsioon projitseerib ekvivalentsuse printsiibi selektsiooni teljelt kombinatsiooni teljele." Ekvivalentsus on tõstetud järgnevust loovaks vahendiks: luules - üks silp tasakaalustatud sama järgnevuse ükskõik millise teise silbiga; sõnarõhk on omistatud sõnarõhule, kuna rõhutu võrdub rõhutuga; prosoodiline pikkus on sobitatud pikkuse ja lühidus lühidusega jne. Metakeel kasutab samuti samaväärsete ühikute järgnevust sünonüümsete väljendite kombineerimisel võrdsustavateks lauseks: "Mära on emane hobune" (a=a) Luule ja metakeel on aga üksteisega diametraalses opositsioonis: metakeeles kasutatakse järgnevust võrdsustamise loomiseks; luules aga vastupidiselt - võrdsustamist järgnevuse
täishäälik.Lühikestes silpides esineb. Pikkadel silpidel on silbilõpp ja ka sellised mille tuum koosneb kahest täishäälikust. Geminaatklusiil kahekordne sulghäälik, silbitamisel tekib ta siis kui sulghäälik jääb heliliste häälikute vahele. Seda kirjapildis pole see on ainult häälduses. 2. Kõnetakt Kõnetakt on keele väikseim rütmiüksus. Ta algab alati rõhulise silbiga. Kõnetakt saab olla kõige rohkem kolmesilbiline. Nt. Len/da/vad = 1kõnetakt ; Raa/mat= 1kõnetakt; Õ/pi/la/si = 2kõnetakti. Vokaalitrapets skeem mis näitab vokaalide mooustamist keeleasendist lähutdes. Palatalisatsioon peenendus, l,n,s,t hääliku puhul, eriti kui neile järgneb i täht. Võõrtäht Võõrsõnades esinev täht. Foneem Hääliku kõigi häädusvariantide üldistus. Keelemärk sümbol, koosneb kahest osast, tähistajast ja tähistatavast.
vastastikusel mõjutusel. Regilauluga säilisid, muutusid, arenesid: 1) huiked ja kutsed 2) loitsud (kasut. Töö edendamiseks ja tõvest hoidumiseks) 3) kaebehüüded (lein ja kurbus) 4) loodushäälte jäljendused (onomatopöa) (linnulaulud ja peibutamised jahimeestel) Regilaul koosneb kolmest võrdsest osast: 1) tekst kõige olulisem ja muutlikum osa 2) viis traditrioonilisim, vähemuutuv 3) esitus kõige püsivam osa Algriim on sõnas alguskordus nt. Samatähe või silbiga algused. Vahelduvad rõhuga ja rõhuta slbid (tav. 8 silpi värsireas). Viis on tavaliselt väikese ulatusega ja korduv. Esitusviise on kahte tüüpi: 1) üherealine laulik laulab ette ja koor järgi 2) kaherealine laulik laulab ühe rea ja koor teise Rea lõppudes korduvat sõna nim. Refrääniks ( nt. Kadriko, jaaniko, marti jne). Regilaulu esitasid peamiselt naised (laulikud). Regilaulu liigid: 1) lüroeepilised · tundelised, jutustava sisuga, pereelust
tegevuse korvab ta helge hoiak oma järgijate suhtes. Ta on muusika, grammatika ja tantsu looja. Siva on tantsu sümbolisim, jooga leiutaja ning askaat. · Siva kaasaks on Parvati, kes on Shakti jumalanna (ägedates vormides Durga ja Kali ning leebemates Uma ja Parvati). · Siva pojaks on Ganesa (jumal), kes eemaldab nii vaimse kui füüsilise maailma takistused. Ganesat samastatakse ka pühima silbiga ,,OM" [aum]. · Sivaism (Sakti) sümboliseerib järgnevaid voorusi: 1. viljakust 2. abielu 3. pühendumust abikaasale 4. askeetlust 5. võimu · Saktismi eripära seisneb selles, et saktismis peetakse ühte võimutut jumalannat energiateks, kes moksat ja maailmasündmusi vahetult tingivad ja keda kultuslikult austatakse: 1. Durga 2. Lalida 3. Kali 4. · Brahman absoluut, kõikeläbiv olemus.
· Silbid on lühikesed lahtised (tuumaks lühike vokaal ja puuudb silbilõpp) ning pikad kinnised (silbilõpuga) või lahtised. 42. Kuidas me kõnet liigendame? Mis iseloomustab eesti keele kõnetakti? · Kõne rütmistatakse ja liigendatakse foneetiliselt kõnetaktideks, mille pikkus on 1-3 silpi. · Kõnetakt on kõne lõik, mille piires realiseeruvad prosoodilised üksused: rõhk ja välde. · Kõnetakt algab üldiselt rõhulise silbiga, kõnetakti teised silbid on rõhutud. · Pearõhk on tavaliselt 1. silbil, kaasrõhk 3., 5. jne silbil, paarisarvulised silbid on reeglina rõhutud. · Kõnetaktipiir on enamasti rõhulise silbi ees. · Eesti keeles on 2-taktiline (-jalaline) traditsioon. 43. Mis on rõhk ja millised on tema ülesanded? · Rõhu mõjuala on tavaliselt silp. · Rõhu abil antakse mõnedele silpidele suurem prominentsus kui teistele.
· 1 moora = lühike + kerge silp Hääliku pikkus: Kooda kadudes jääb moora vabaks ja see ühineb eelneva vokaali, vokaal pikeneb. Pikk konsonant (geminaat) on ühemorraline, lühike ilma moorata. Mida sonoorsem häälik, seda rohkem ta soovib olla koodaga seotud. o p a näide p on kahe silbi vahel jagatud häälik, silbipiir on op.pa, o ja a on kõige sonoorsemad. Kuna silbi algus (o) ei tohi olla seotud omaette mooraga, ühendatakse p eelneva silbiga. Samas, silbil peab olema algus, mistõttu p ühendatakse ka järgneva silbi algusega. Tekkibki kahe silbi vahel jagunev konsonant e geminaat. Silbi kaal: Algus + tuum (CV) > algus + tuum + kooda (CVC) või tuum (V) > tuum + kooda (VC) CV on kõige lihtsam, eksisteerib kõigis keeltes. Kui lisada CV-le kooda, saab CVC. Kui CV-algus ära jätta, saab lihtsalt V. CVC ja V on keskmise keerukusega silbid. VC puhul on tuumale lisatud kooda ja algus ära jäetud keerulisim silp, paljudes
jada, kidu, kogu, lasu, muna, nõva, oma, pala, ravi, salu, toru, tragi, udu, vaba) · elu-liitelised sõnad (arutelu, eritelu, esitelu, keskustelu, käsitelu, loetule, mõtiskelu, oleskelu, otsiskelu, usutelu, õnnitelu) · 4- ja 5-silbilised võõrnoomenid, mille kaks viimast silpi on lühikesed ning algavadkonsonandiga · tar-liitelised sõnad ·Viimase lühikese pearõhulise silbiga võõrnimed ja võõrsõnad VORMISTIKUST: · Ains part lõputa · Ainsuse illat: -sse · Aga ka appi, ajju, ellu, harru, hätta, itta, mällu, ojja, pallu, rappa, tallu, uttu, võssa. · Illat: koju. Ines: kodus e kodu. Elat: kodust e kodunt e kottu · de-mitmus · Mitm part: -sid · Aga ka alu, huve, jadu, kalu, kanu, kavu, kehi, keni, kive, kruve, kõvu, lavu, linu, maju, mune, ninu, nõvu, omi, osi, pahu,
konsonandiga, siis kinnine. Ühesilbiline saab olla vaid kolmandavälteline sõna. Silbid on lühikesed lahtised (tuumaks lühike vokaal ja puuudb silbilõpp) ning pikad kinnised (silbilõpuga) või lahtised. Kõne rütmistatakse ja liigendatakse foneetiliselt kõnetaktideks, mille pikkus on 1-3 silpi. Kõnetakt on kõne lõik, mille piires realiseeruvad prosoodilised üksused: rõhk ja välde. Kõnetaktiliigenduse määravad rõhu paigutus ja silbi pikkus. Kõnetakt algab üldiselt rõhulise silbiga, kõnetakti teised silbid on rõhutud. Pearõhk on tavaliselt 1. silbil, kaasrõhk 3., 5. jne silbil, paarisarvulised silbid on reeglina rõhutud. Kõnetaktipiir on enamasti rõhulise silbi ees. Omaette kõnetaktiks saab olla vaid kolmandavälteline silp, mis on tingimata rõhuline. Eesti keeles on 2-taktiline (-jalaline) traditsioon. Rõhk on mõne silbi (sõnarõhk) või sõna (lauserõhk) intensiivsem hääldus. Rõhu ülesanded: 1) kõne liigendamine sõnadeks ja kõnetaktideks
võivad häälikud liituda. Vastavad reeglistikud selle või teise keele jaoks võtab kokku fonotaktika. 4.3. Konsonandisüsteemid Kuigi häälduselundid on kõigil inimestel ühesugused, ja nagu nägime, ka häälikumoodustuse alused on ühtsed, on iga keel välja kujundanud oma ainulaadse hääldusvahendite inventari (vt vokaalid). Ühegi keele ükski häälik ega silp ei kattu, ei artikulatoorses ega akustilises plaanis, mõnes teises keeles leiduva analoogilise hääliku või silbiga. Häälikuvara stabiilsuse ja toimimiskindluse tagab häälduse süsteemne olemus eri häälikuid koos hoidvad struktuursed seosed. Skeem 7 m' m r' r n' n l' l t (d)
Clark & Yallop „An introduction to PHONETICS AND PHONOLOGY. Second edition“ Foneetika ehk hääldus- ja häälikuõpetus Kõne kirjeldamine Häälikute ja nende käitumise uurimine kõnevoolus - Häälikud esinevad tavaliselt koos ja on üksteisega seotud, võivad esineda sõnas eri positsioonides, olla eri pikkustega, omavahel kombineeruda ja üksteist mõjutada. Häälikuüleste nähtuste uurimine: - Rõhk (seotud silbiga, mis kannab rõhku sõna ulatuses või lause kontekstis ka sõnarõhk) - Kvantiteet (häälikupikkus) - Kõnemeloodia ehk intonatsioon (pikema lausungiga seotud, sõna ulatuses võib meloodia muutuda, toon võib kuuluda kokku rõhuliste silpidega – aktsent Mida inimesed teevad, kui nad räägivad või kuulavad kõnet? - Kõige lihtsamas suhtlusahelas (= kõneakt) on kõneleja (kas räägin omaette või teisega)
järgnevast hoordumisest samas häälduskoha. Maailma keelis on koige tavalisemad afrikaadid klusiilist ja sibilandist koosnevad: palataalalveolaarset afrikaati /t/ esineb umbes 45 protsendis maailma keelist ja küllaltki tavaline on ka dentaalse voi alveolaarse sibilandiga afrikaat /ts/ Võru keeles esinen alveolaarne /ts/ - EESTI KEELES PUUDUB ! Geminaat häälduses kahte silpi jagunev pikk kaashäälik, nt sõnades kallab, Hüppas, silbiga poolitatud topelthäälik, kaks konsonanti kõrvuti eri silbis. Palatalisatsioon - Palatalisatsioon on nähtus, mis on tingitud moodustuskoha erinevusest ning mille korral konsonant omandab i-lise varjundi Palatalisatsioon toimub eesti kirjakeeles häälikutega l, n, s, t, d automaatselt, kui järgmises silbis on i, seega polegi seda vaja kirjas märkida. Pehmendab. Tall talle. Kas kass. Kott (kota) kott ( koti).
on nagu ainest kerkiks vaimu tõus. E Sonett on luuletus, mis koosneb 14 värsist. Itaalia ehk Petrarca sonetis on kaks ühiste riimidega nelikut ja kaks kolmikut. Üks iseloomulikemaid riimiskeeme on : abba, abba, cdc, dcd. Esimeses osas antakse teema, mida arendatakse tõusva pingega kuni 8.rea lõpuni, teises osas varieeritakse või süvendatakse teemat, kuni saabub mõjus lõpp. Sonetis tervikuna on 154 silpi, iga värsirea pikkus peaks piirduma 11 silbiga. Lisaks kõigele peab soneti riim olema kõlav, puhas, sundimatu. Klassikalises sonetis lisandus täisriimi nõue. Itaalia soneti kõrval on tuntud ka inglise ehk Shakespeare´i sonett, mille stroofiskeem on 4 + 4 + 4 + 2 värssi. Aegade vältel on sonetireegleid eiratud ja püütud siduda mõne teise luule- või stroofivormiga. Luulemeisterlikkuse proovikiviks on sonetipärg, mis koosneb 15 sonetist. Ülesanne: Loe läbi J.Sütiste luuletsükli ,, Arm " 17.sonett
kaudselt sarnased). · Värsiread on rühmitatud salmidesse, mis koosnevad tavaliselt neljast värsireast (on ka kahe-, kolmerealisi jm ehitusega salme). · Silbilis-rõhuline värsisüsteem tähendab, et ühe laulu piires on värsiridades kindel silpide ja rõhkude arv ning paigutus. Esimeses näites on igas reas neli rõhku ning seitse või kaheksa silpi; teises näites on igas reas kolm rõhku, neli või kuus silpi ning rida algab rõhutu silbiga. Elu, elu, miks mind vaevad, miks sa tood mul kurvastust, miks sa mulle hauda kaevad, kinni katad armastust! *** Mets mühiseb ja kägu kukub raal, aas haljendab ja lilled õitsvad sääl. · Regilaulule omane arhailine kujundlik keel asendus kaasaegse igapäevase keelega, vähenes murdelisus. · Tegevustiku arendus on kiirem, jutustus tõtlikum, võrreldes regilaulu aeglase sündmustikuga.
eelmistest tuletusreeglite abil ja mis lõpeb tõestatud väitega. Gödeli mittetäielikkuse teoreem: ükski aksioomide loetelu ei saa hõlmata kõiki tõdesid (st ikka võib leida tõe, mille tõestamiseks on vajalik uus aksioom) "tõde pääseb tõestatavuse eest pakku" Aristoteles: väide on tõene siis, kui selle sisu vastab tegelikkusele (tõe vastavusteooria) Berry paradoks "väikseim täisarv, mis pole väljendatav lühemalt kui 25 silbiga." Valetaja paradoks: "see lause on väär"; "Järgmine lause on väär. Eelmine lause on tõene" Tarski lahendus: keele ja metakeele lahutamine erinevad tõestused! Tarski: tõedefinitsioon võimaldab iga lause kohta öelda, milles seisneb selle tõesus ( tõe verbaalne definitsioon). Lahendab valetaja paradoksi, aga loob uue: keelega ei saa enam öelda kõike, mis on ütelda. Frege, Ramsy tõe liiasusteooria predikaadil "...on tõene" puudub tähendus
annaabi.ee 
