Eesti keele vormiõpetus
I KÄÄNDKOND
· Pearõhust lugedes 1-silbilise tüvega noomenid
· Tüvi lõpeb pika vokaali või diftongiga
· Enamikus substantiivid, lühendid, tähtede ja nootide nimed jm
· Näiteks: jää, luu, tee, vöö, hai, krae, täi, või, argoo, halvaa, kanuu, revüü, epopöa, kakao, hea, hää, pai, prii, prostoi, truu,
muu.
· Võõrsõnadest: aaloe, kardavoi, meierei, salvei.
PÕHITÜÜP PUU
· Puu, puud, puusse, puude, puid e puusid, puudesse e puisse
· Omasõnad: -aa, -oo, -uu, -öö.
· Võõrsõnad: -ee
· Näiteks: kuu, luu, maa, muu, soo, suu, truu, töö, vöö, öö, hää, pää, hea, pea
·Võõrsõnadest: abee, apogee, bidee, defilee, dekoltee, epee, fuajee, konferansjee, kupee, livree, mosee, relee, turnee,
varietee.
VORMISTIKUST:
· Ains part: -d (kuud, sood, truud, turneed)
· Ains illat: -sse (karreesse, luusse, öösse). Ka masse e ma...
annaabi.ee 
