Marguse kirjeldus Margus on 14-aastane valgetverd poiss. Tal on seljas paklane hame, mis on kaela alt vaskpreesiga koos. Ta kanab kitsaid Halliste keerdkaltse ning jalas pole tal midagi. Kodus on tema ametiks kohendada peergu ja vaadata, et see hästi põleks. Kui ta suuremaks saab, siis talle hakkab meeldima Tiina. Tüdruk, kes on elanud Marguse peres juba väiksest peale. Marguse vanematele ei meeldi, et poiss soovib Tiinaga juba varsti abielluda. Nad arvavad, et Tiina on nõid, seega ta pole puhastverd. Vanemad
Võrumaa Kutsehariduskeskus KBp-12 Referaat Töölise juhendamine ehitusplatsil Koostas: Martin Hame Võru 2012 Töötajate juhendamine ja väljaõpe töökohal Töötajate asjakohane töötervishoiu- ja tööohutusalane juhendamine ning välja- õpe mängivad ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel ettevõttes olulist rolli. Juhendamine ja väljaõpe on tööandjapoolse ennetustegevuse vundamendiks, aidates vältida õnnetuste toimumisi ettevõttes ning tööst põhjustatud haigestumiste
aedikusse nuumale, et nende kasvamisel oleks hoogu. Keelatud oli ka jahipidamine. Kui aga ikkagi jahil käidi, ei pidanud oüss hiljem märki laskma. Kadripäeva paiku oli paras ette võtta lammaste pügamine. Algselt olid kadrideks naisterahvad, kes kadriõhtul käisid lauldes ja tantsides perest peresse. Kadrisid peeti maja õnnistuseks, nende tulekut oodati igas tares. Kadrid olid valgetesse naisterõivastesse riietatud tüdrukud. Valge hame pandi selga ja valged sukad jalga. Hiljem võeti lisaks ka aknakardinaid, laiaäärelisi kübaraid,volange jms. Näod oli kadrisantidel lõbusalt punapõskseks värvitud. Andide santimisel paluti enamasti kadrilastele kehakatteid. Kadrid nõudsid toiduainete asemel rohkem villu. Lahkudes tänati kingituste eest ja sooviti pererahvale ja talule õnnistust. Pärast kadrijooksu koguneti kadriema või-isa tallu järelpeole või
Karismaatiline mõju, Palunõid-palmima Aabe täht mõjukas Pardel Aapestik tähestik Karismaatiline mõjujõuline habemeajamismasin Adekvaatne samasugune Karts vangla Pedak mänd Adekvaatne sisult kattev Kasin napp Pelgalt ainus Ahas-kitsas Kesv oder Pelk ainuüksi Aime populaarteaduslik Kiikama piiluma Pelutama kartma Aime-aimefilm Kilbar mälumängur Perv kallas Amerikanism Komparatsioon võrdlema Pihkama lekkima ameerikapärane sõna Kompareerima võrdlema Piibeleht maikelluke Ampel rippvalgusti Konjugatsioon sidesõna Pitsa pirukas Anglitsism inglisepärane Konjugeerimine Pitsa-pistis sõna ...
S E Y B T D P J Z A T V Z D V P L Z P K T J B V J D V Z I T G E D H I O F Q Z K L A P A S E T K A U L A L I I N A H R A A V U V Y Ö E V R A L O G L I I V I M T E V S P T U S M L S A T E E N V A R J O shortsit villapaita pusero housut hame liivi takki lapaset sormikkaat lenkkarit uimapuku sateenvarjo farkut sukkahousut vyö lippalakki pipo kaulaliina huivi kumisaappaat
Teksad farkut Miniseelik minihame Traksid henkselit Müts(karusnahast) turkishattu Triiksärk paita Pikem jakk bleiseri Tunked haalarit Põll esiliina Tuttmüts pipo Rinnahoidja rintaliivit Tuulepluus ulkoilupusero Rätik - huivi Saapad saappaat Abielunaine aviovaimo Sall kaulaliina Ema äiti Seelik - hame Emapoolne onu eno Sukkpüksid sukkahousut Isa isä Talvemantel talvitakki Isa vend setä Trikoo uimapuku Mina minä Tänavakingad kävelykengät Noorem vend pikkuveli Õhtukleit leninki Noorem õde pikkusisko Õlakott olkalaukku Onu eno Onu/tädi serkku ILM Poiss-sõber poikaystävä Aeglaselt hitaasti Tädi täti
Lasnamäe Üldgümnaasium Viljandimaa rahvariided Referaat Henri Muldre 11A Tallinn 2011 Sisukord 1. Naise ja neiu rõivas (TAHVEL I, II, III) ...................................................................... 3 2. Mehe ülikond (TAHVEL I, III) .................................................................................... 5 3. Kasutatud allikad .......................................................................................................... 7 2 1. Naise ja neiu rõivas (TAHVEL I, II, III) Viljandi naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, kampsun või must villane pikk-kuub, kasukas, põll, vöö, väike tanu, sukad, kindad ja jalanõudena pastlad, hiljem kingad. Vilja...
Kuutõbine kaldal vahuline paist? Kuu nüüd kõike vahastand: Otsin oma kirel' ust. kuldab riismeid, vana kolu, Maha kõik, mis lõtv ja lame! räpast, sapist meeleolu, Tiibadest saand takust hame, kõik mu mured lahastand. kuigi homme kannatame, Päeval ramb ma, jõuetu, täna lennata on lust! majatu ja õuetu. Uuria naine! Uuria naine! Nüüd ma lendan, üle linna Sa mu pääs ja sa mu paine. otse õnne tõstan rinna; Nagu need kaks kiivast kassi asjata ma ahastand. löönd üksteise üle sassi, nõnda võtan võimust sust. Päeval nätskeis soontes veri
Tilsi Põhikool PÕLVAMAA NEIU RAHVUSLIK NUKK Loovtöö Koostaja: Stella Salu Juhendaja: Marika Kõomägi Tilsi 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................... 1. PÕLVAMAA RAHVARIIDED.................................................................... 1.1 Rahvariiete ajaloost....................................................................................... 1. 2 Põlvamaa naise rahvariided ................................................................................ 1.3 Põlvamaa neiu rahvariided.................................................................................. 2. RAHVUSLIKU NUKU VALMISTAMINE................................................... 2.1 Nuku õmblemine...............................................................
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Martin Hame Ehitise ohutusreeglid Referaat Võru Olulised tuleohutusnõuded (1) Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral: 1) säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime; 2) on ehitises tule tekkimine ja levik takistatud; 3) on ehitises suitsu tekkimine ja levik takistatud;
lähedal pihijalg põleva peeruga. Hiline talveõhtu, õues torm ja aeg-ajalt huntide ulumine. PERENAINE, 40-aastane, vaevatud näoga, lühikeseks lõigatud juuste peal valge (Halliste) pearätt, mille kolm nurka selja peale alla ripuvad, kasukpihik, must körtsik, linane põll, jalanartsud ja parkimata nahast pastlad, -istub saviku lähedal ja ketrab. MANN (MARI), 8-aastane valgetverd tüdrukuke, linalakk, lühikesed juuksed, värviline villane lõng juuste peal, takune hame, keskelt kirju vööga mässitud, kurgu all väike vaskprees, - kükitab, paljad jalad hame all, savikul ja veerib suurest vanast lauluraamatust. MARGUS, 14-aastane valgetverd poiss, paklane hame, kurgu all vaskprees, kitsad (Halliste) keerdkaltsad, paljad jalad, - kepsleb niisama. Temal on ametiks peergu kohendada ja vaadata, et see hästi põleks. MANN (veerib). Mi-e me, i-e je, meie ri-i-si ris, ti-i ti, risti, u-si us, si-o so, usso... PERENAINE (parandab). Usu! MANN. Usu! Vi-i-si, vis.
laenudel; peegeldavad muutusi elukorralduses • somaatiline: juuksed, kube, magu, nahk, rubid ‘rõugearmid’ • loodus: laine, kalju, rand, väin, muld, raba, turvas, agan, kaer, rohi, vits, humal, hüljes, kana, haigur, haugas, tursk • olme: mõrd, noot, käil, ader, sõel, põld, tuba, õu, ahi, rada, tänav, raud, kuld, tina, mõõk, kell (kirikukell), vibu, kott, ling, lukk, pael, padi, katel, leib, taigen, õlu, juust, roog, hame, kangas, lõng • ühiskond: vald, kuningas, varas, luba, riid, häbi, häda, raha, kaup, palk, rikas • religioon: jõulud ‘kesktalvepühad’, haldjas • sidesõnad, modaaladverbid(!): ent, ju Slaavi laenud (...–13. saj; 54–75 tüve) • viimane rühm, milles tüvesid laenatud pms eesti keele eelses faasis, laenud ka teistes lms keeltes • põllundus, kalandus, jahindus: sahk, sirp, ike, hurt, und • olme: aken, värav, lusikas, saabas, kasukas,
Ent õhtul, kui kraavides krooksuvad konnad kooris, mu vari saab juurde jõudu ja reipust uut. Siis aga, kui orud on päikeseloojaku looris, asub mu vari kartmatult ootama kuud. Üle sinise plangu tõuseb punane kuu, aias hämaralt naerab kõrvitsakari. ning kõrvitsate vahel pleegivad mu luud. Mu keha on kõdunud. Alles on vari. See vari on suur ja pehme kui samet. Ukse-esiselt sirutub planguni ta. Nii ere on punane kuu. Ta kiirte hame piirab mu varju üle taeva ja maa. Vari on inimese varjupool. See, mida inimene tunnistada ei taha. See, kuhu peidetud kõik kuritööd. See, mida kutsutakse paheks või suisa häbiväärseks teoks. See, millest inimesed rääkida ei taha. Seda ei saa nii lihtsalt puhtaks, need teod ei saa nii ruttu andestatud. Ja kui hommik on käes, kui inimene ärkab, jätab maha oma varju, unustab ta, tõukab kõige sügavamasse hingesoppi, et keegi seda ei näeks ning endalgi poleks tunda.
· 2-silbilised I-vältelised e-lõpulised · nna-liitelised · Paljud nimed VORMISTIKUST · Ains part: t-lõpuline · Ains illat: -sse · Mitmus: -de, i-mitmus puudub · Mitm part: -sid Alltüüp KÕNE · Kõne, kõnet, kõnesse, kõnede, kõnesid, kõnedesse · 2-silbilised I-vältelised nominatiivis e-lõpulised sõnad (ale, aje, hame, hüve, ime, jume, kabe, kere, kile, klade, koge, lohe, lõhe, male, mure, nire, nõre, pahe, pale, rahe, sõne, tare, vahe, vale, vile, võre) · Nimed, nende seas pere- ja vere-lõpulised (Kaarepere, Kose, Kostivere, Laekvere, Lõve, Mähe, Pudivere jne) · Kerre, perre, tarre, Pandiverre, Tõraverre, Väägverre Alltüüp LAULJANNA · Lauljanna, lauljannat, lauljannasse, lauljannade, lauljannasid, lauljannadesse
Sanahakemisto A aamu hommik aamukone hommikune lennuk aamupäivä ennelõuna, hommikupoolik aaria aaria Aasia Aasia aasialainen asiaat aatonaatto pühadelaupäeva eelpäev aatto pühadelaupäev; tähtpäeva eelpäev aattoaamu pühadelaupäeva hommik aavistus aimdus Afrikka Aafrika afrikkalainen aafriklane aherrus rügamine ahven ahven Ahvenanmaa (saaristoalue) Ahvenamaa (saarestik) Ai Oi! Ai jaa. Ah tõesti? Ai niin. Ah soo! Või nii! aiemmin varem aika (= melko) üsna aika aeg aika ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
