Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"dattel" - 31 õppematerjali

dattel - Datlipuu vili on mari, mis on väga maitsev, toitev ja suhkrurohke (kuni 70%) sisaldades lisaks veel valke ja kaltsiumi.
thumbnail
9
odt

Eksootilised puuviljad

EKSOOOTILISED PUUVILJAD Avokaado Kirjeldus Pehme kreemja ja maheda pähkli maitsega avokaado on suurepärane vili. Viljad kasvavad kõrgete (8-9 m) puude otsas. Taime nimi on ameerika pirnloorber. On palju avokaado sorte ning koore värvus võib olla rohelisest kuni peaaegu mustani, Koor võib olla krobeline või sile. Vilja keskel asub pikergune ploomikivitaoline ja kreeka pähkli suurune luuseeme, mis moodustab umbes 20 protsenti vilja kaalust. Kui arvata veel maha vilja koor, jääb järele umbes 70 protsenti söödavat sisu. Avokaado pärineb algselt Kesk-Ameerikast (Mehhikost), kuid teda kasvatatatakse nüüd enamikus troopilistes ja subtroopilistes piirkondades. Euroopasse tuuakse avokaadot peamiselt Iisraelist. Ostmine Praegu on avokaado müügil aastaringselt peaaegu samasuguse enesestmõistetavusega kui õunad ja pirnid. Viljad korjatakse alati poolvalminuna. Kui ostame neid poest, on nad endiselt pooltoored, kuid valmivad toasoojuses paari päev...

Bioloogia → Mikrobioloogia ja...
25 allalaadimist
thumbnail
6
xlsx

Võõrsõnade õigekiri ja seletus

preemia auhind marketing turundus banaan puuvili triumf suur võit, suur edu tortilja pannileib dattel puuvili materjal aine dessert magustoit džemm moos delfiin meres elav imetaja distsipliin kord papaia puuvili oranž värv digitaalne numbriline granaatõun puuvili

Eesti keel → Eesti keel
5 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Aafrika Rahvusköök

Aafrika Puuviljad Banaan Dattel Viigimari Arbuus Liha Antiloop Sebra Pühvel Kits Lammas Kana Siga Süüakse nende liha, siseelundeid, verd ja piima Õlitaimed Seesam Palm Arahhiis Kakaopuud Teraviljad Paljud hirsiliigid Riis Nisu Mais Maitsestamine ja maitseained Maitsestatakse tugevasti Must-, valge-, punanepipar Koriander Loorber Safran Ingver Karri Küüslauk Tärkliserikkad köögiviljad Oad Läätsed Kõrvitsalised Mieli( sarnaneb maisijahuga) Juurviljad Bataat Maniokk Rohelised köögiviljad Jook Vein Õlu Kanaraguu mandlitega 1 kana Tehnoloogia: Soola Puhastatud kanale puistatakse veidi safranit soola ja hõõrutakse küüslauguga. Safran hautatakse õlis, lisades veidi 1 tükike küüslauku vett. Kuuma õli sisse pannak...

Toit → Kokandus
35 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Nero PowerPoint

Edgar Tamp 10c Tartu Kivilinna Gümnaasium 2009 Nerost Nero on kõige levinum programm ,et põletada optilist meediat (CD, DVD, Blu-ray) Loodi 1995 aastal. Saab kasutada 26 keeles. Peakontor asub Karlsbadis. Ajalugu 1995-loodi 2004-Nero PhotoShow 1997- Nero Burning 2005-Vahetati nimi Nero ROM 1.0 | 2.0 | 3.0 AG-ks ,Nero 7 | Nero Linux 1998-Nero Burning ROM 4.0 2006-Nero Mobile 2000-Nero Burning ROM 2007-Nero 8 | Photo 5.0 Show 5 | Nero Linux 3 2001-Moodustati Nero 2008-Nero 9 | Nero Move Inc. (Glendale, USA) it | Nero LiquidTV 2003-...

Informaatika → Informaatika
12 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kontroltöö toiduained

Dessert: Spinat rabarber Kaun:hernes uba läätsed PUUVILJAD o seemneviljalisteks (õunad, pirnid, pihlakad, küdoonia ja ebaküdoonia).Vili o koosneb viljalihast ja südamikust, mis on jaotatud kambriteks, kus asuvad seemned o luuviljalisteks (kirsid, ploomid, aprikoosid, virsikud, nektariinid). Vilja koostisosaks on mahlane viljaliha ja kivi, mis omakorda koosneb koorest ja seemnest. o eksootilised ehk troopilised ja subtroopilised viljad (tähtvili, dattel, kiivi jne) tsitruliselised, o marjadeks (viinamarjad, sõstrad, karusmarjad, maasikad, vaarikad, jõhvikad, pohlad, mustikad jt.) Neil on seemned mahlase viljaliha sise peidetud või asuvad väikestes õnarustes viljaliha pinnal. o Pähklilised puuviljad (kreeka, sarapuu, seedri, india pähklid, mandlid, arahhis jne.). söödava osa moodustab tuum(seeme), mis on ümbritsetud koorega. suvesordid- 10-30 päeva sügissordid- 2-3 kuud

Toit → Toiduainete õpetus
13 allalaadimist
thumbnail
23
ppt

Kõrb

liivakõrb · Suur nõgu Põhja-Ameerika poolkõrb · Kalahari Lõuna-Aafrika poolkõrb Keskkonnaprobleemid · Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine · Oskamatu põlluharimise tagajärjel võivad jõed, järved ja oaasid ära kuivada · Muld võib soolduda ja muutuda kasutamiskõlbmatuks Kõrbes kasvavad taimed · Saksauul Tamarisk Agaav Aaloe Kaktus Piimalill Kõrbes kasvatatakse · Arbuus · Dattel · Melon · Nisu · Oder · Puuvill Kasutatud allikad · http://www.miksike.ee/docs/referaadid/korbetest.htm · http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/korbed.html · http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-26-2.htm · http://t1.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcRNXSxCZLCu3SK5YeHRKnMYLdty8c534EUTGtciR3Mgro7KJ8xBiuveQS · http://t0.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcS7dOpxI2Mcm7MeaV5WrMig4c_O9muTUPmD · http://t0.gstatic.com/images

Geograafia → Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kõrb

vöönd põhjast lõunasse. Kliima on kuiv (alla 250 mm). Temperatuuriamplituud on suur: päeval võib ulatuda 50, aga öösel alla 0. Ka talvise ja suvise temperatuuri vahe on suur. Kõrbetele on iseloomulikud kuumad ja kuivad tuuled, mis võivad tormiks kasvada. Taimestik sisaldab vastupidavaid taimi. Kaktustel on vee omastamiseks lai juurestik ja aurumise vähendamiseks muundudnud lehed ­ okkad. Mitmeaastased taimed on puju,kaameliastel. Tähtsaim kultuurtaim on dattel,kultuurtaimed arbuus ja melon. Loomastik on hästi kuumust taluv. Neil on soomuseline kehakate,varjevärvus,väike veevajadus. Loomad on võimelised kiiresti liikuma ja nad tegutsevad öösel,teevad suveuniakut. Palju närilisi: suslik,liivarott. Roomajad: gürsa,eefa. Tuntuim kaamel. Inimesed tegelevad rändkarjakasvatusega , vähesel määral põlluharimine,nomaadid rändavad. Oaasides kasvatatakse puuvilju. Nafta!

Geograafia → Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Leelo Tungal tema elulugu ja looming

NÄEN UNESKI MAAD. SIIN PÕSKEDEL LÖÖBEKS ÕRN JUMEKUS SAAB. SIIN PAKUD SA MULLE (AH, KUST KÜLL TA TÕID?) ÜHE VÄIKESE ÕNNE SUURT PAHELIST ÕIT. MAGUS TÄHESTIK KÜLL MA ÕPIN, KÜLL MA PÜÜAN - TÄHESTIK EI KULU PÄHE ... PROOVIN ÕIGE ÄRA SÜÜA JÄRJEPANNU KÕIK TA TÄHED! ANANASS JA APELSIN! BUBERT ... PLUSS BANAAN, BISKVIIDID! DROPS ON SEAL JA DATTEL SIIN. EUKALÜPTIKOMM, KUS VIIBID? GREIPFRUUT TAHAB SUHKRUT LISAKS, HALB TA POLE KA HALVAAGA. IIRIS ... ISU KISUB VISAKS. JÄÄTISEST VÕIB JAGU SAADA. KEEDIS HAMBA NAHKA PANI. LIMONAAD TEEB KÕHUVALU. MELONEID JA MARTSIPANI, NÄTSU NÄRIN ÜHTEVALU. "ORAVATKI" (KOMMI) NOSIN, PIRNI PUGIN, PROOVIN PLOOMI. RIISIPUDING, SUHKRUROSIN, SIIRUP ... KÕHUS POLE RUUMI!

Kirjandus → Kirjandus
93 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Põllumajandus

kasvatus kartul, köögivili, lilled Itaalia 9 41 17 taime- suhkrupeet, viinamari, nisu, kasvatus mais, oder, tomat, oliivid India 36 2 1 taime- Puuvill, dattel, riis kasvatus Nicaragua 39 11 44 taime- Suhkruroog, puuvill, banaa- kasvatus nid, kohv, mais, sorgo 7. Too näide, kuidas mõjutavad järgmised tegurid põllumajanduse arengut. 4p Kapital Põllumajanduslik tootmine vajab suuri kapitalimahutusi (hooned, masinad), et konkureerida

Geograafia → Geograafia
203 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Külmad joogid

Pehmedviljad: Maasikad, vaarikad ­ Fraise (maasikaviin) Prantsusmaa, Framboise (vaarikaviin). Teraviljad: Oder ­ õlu, viski (Soti, Iirimaa) Mais ­ Viski (Levinud USA) Nisu ­ õlu (Belgias levinud) , viin Rukkis ­ Viin, viski (Kanada) Riis ­ Sake (Jaapani riisi viin), Arrak (aromaatne rumm) Indoneesia. Muud taimed: Suhkruroog ­ Rumm (Kariibimere saared, Austraalia, Brasiilia), viin Sinine Agaab ­ Tequila, Mezcal (Ameerika), Kartul ­ Viin (Vene, Eesti) Dattel ­ Arrak (Põhja Aafrika) KANGED ALKOHOOLSED JOOGID Etanooli konsertratsiooni väljendatakse harilikult mahu protsentides ehk kraadides. Mis näitavad alkoholi kogust ml-s 100ml kohta. Viin (vodka) ­ Viinad on piiritusest lahjendamise teel saadud kanged alkohoolsed joogid. Viina kodumaaks peetakse Venemaa ja Poola. Viina tarbitakse põhiliselt aperatiivideks. Temast võimalik valmistada segujooke. Piiritust saadakse kääritatud

Toit → Toiduainete õpetus
22 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Põllumajandus

Põllumajandusmaa: - Haritav maa (põllud, istandused) - Looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad) Looduslikud tegurid: Kliima: Temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood Mullad: Viljakus, põuakindlus, paksus/lõimis Reljeef: Tasane/mägine, nõlva kalle Majanduslikud tegurid: Kapital: Hooned, masinad/seadmed, väetised, seemned/tõuloomad Tööjõud: Tööjõu kvaliteet, traditsioonid Valitsuse poliitika: Toetused, tollipoliitika Põllumajandus: - Elatus- e. naturaalmajanduslik (omatarbeline) - Turumajanduslik (kaubaline) AGROKLIIMAVÖÖTMED 1. Polaarne vööde: Külm ja kuiv, mullad puuduvad, saaki aastas 0 2. Lähispolaarne vööde: Talv hästi külm, suvi jahe ja niiske. Gleimullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: redis, sibul, kartul, loomad: põhjapõdrad. 3. Jahe parasvööde: Talvel külm, suvel jahe. Väheviljakad leetmullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: raps, teraviljad. 4. Mõõdukas parasvööde: Niiske, jahe. Erinevad mullad (l...

Geograafia → Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kliimavööndid

S: 40 T 15. sajab kuni 150 mm. Pinnas: vähe huumust, helehallid, ladestub palju sooli. Taimed: igihaljad põõsad:sukulendid, tääkliilia, viigikaktus, velveetsia, saksauul, kaameliastel, hall kevadik, kuradikaktus. Loomad: kilpkonn, skorpion, kõrberebane, lõgismadu, kõrbe-kivitäks, suurhüpik, kaamel, orüks, haldjakakk, karakal, kõrbehiir. Inimesed. Hõre asustus, suured maavarad, gaasivarud, beduiinid, hotentatid ja busmanid namiibias, loodusrahavad, kohastumused, taimede kasvatus nt. Dattel, kiire rahvastiku kasv. Probleemid: ülekarjatamine, kõrbestumine, kõikuv temp, veepuudus, toidupuudus, haiguste levik. VAHEMERELINE: 30-40 pl,ll. Vahemere ääres, LA austraalia lõuna. Kv: lähis troopiline. S:25T:-5-5. sajab 800-1000mm talvel. Mullad: erodeeritus, toitainete vaesed. Taimed: salvei, rosmariin, oleander, piinia, tammed, seeder, oliiv, lina, viinamari, viigipuu, iilekstamm, korgitamm, kaljukann. Loomad: känguru, pulstkits, kaeluspekaar, muflon, mägilammas

Geograafia → Geograafia
102 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Stiilitabel

Hiiemetsad, avalikud platsid ja aiad, 2. võimlemine, Lilled: roosid, liiliad, Viinamari, viigipuud, pargid, spordiplatsid, kõneplatsid, 3. jooks, hüatsindid, krookused, granaatõun, õun, pirn, kirss, ujumisbasseinid, gümnaasiumid. 4. ujumisbassein. kannikesed, adoonised apelsin, dattel, mandel, pähkel. Hiljem ka eraaiad, piiratud õueaiad. Ümber puiestikud skulptuuridega, Köögiviljapeenrad. Katusaiad. Lilled pottides. geomeetriliselt korrapärased. Nümfeionid, grotid. Antiik-Rooma Aiakunst tuleb Kreekast ja levib Maavilla iluaiaga

Ajalugu → Ma ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Koka eksamiküsimuste vastused

Kõlblik kuni- kiiresti riknev kaup, ei tohi seda toitu pärast pakendile märgitud kuupäeva tarvitada 21. Iseloomusta Eestis kasvatatavaid erinevaid kapsaliike. Kasutamine, Lillkapsas, peakapsas, punane peakapsas, valge peakapsas, hiinakapsas 22. Nimeta viis maitsetaime ehk ürti, nende kasutamine. Oregaano, basiilik, petersell, till, murulauk, piparmünt, meliss 23. Iseloomusta luuviljalisi ja tsitruselisi puuvilju, nende kasutamine. Luuviljalised ­ ploom, avokaado, mango, virsik, nektariin, dattel ( pooleks ja keeran) Tsitruselised ­ sidrun, laim, greip, apelsin, mandariin, kumkvaat 24. Nimeta vähemalt viis põhimaitseainet ehk vürtsi. Nende kasutamine. Nelk, pipar, vaniljekaun, loorberileht, kurkum, ingveri juur, tsilli, muskaat 25. Kirjelda külmade ja külmutatud magustoitude valmistamist, serveerimine Külmad magustoidud ­ tarretis, kissell, magusad kastmed, puuviljasupp Puuviljasupi valm : õunad, rosin, mahl, suhkur ­ panen keema , segan tärklise külma veega)

Ametid → Ametijuhend
42 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Loodusvarad ja nende kasutamine

soojushulk piisavalt haritavat maad, o kuni 8000 niiskust seahulgas on aastaringi ka mägikarja- maad. Troopiline v. Aastaringi Vähe Kõrbet palju Vähe, ainult Puuvill, üle 8000o jõeorgudes dattel Lähisekvato- Aastaringi Vahelduvad Keskmiselt 300 milj. on Bataat, riaalne v. üle 8000o kuiv ja niiske viljakad haritavat- ja sisal. aastaaeg 700 milj. rohumaad Ekvatoriaaln Aastaringi Väga niiske Väheviljakad 40 milj. Kakaopuu, e üle 8000o hektarit õlipalm, v

Geograafia → Geograafia
34 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Mille poolest on kasulikud puuviljad?

*Nad aitavad vähendada südamehaiguste, rabanduse ja teatud vähiliikide riski. *Nad maitsevad imehästi ning valik on nii suur. Pea kõik puuviljad on kasulikud ­ neis on glükoosi ja fruktoosi. Jaotus vilja ehituse järgi : - Seemneviljalised nagu näiteks õun ja pirn - Luuviljalised nagu näiteks virsik, aprikoos, ploom jne - Tsitruselised nagu näiteks mandariin, lime ja sidrun - Troopilised ja subtroopilised viljad nagu näiteks tähtvili, anona, dattel, guaav Nõuanded : * Puu- ja juurviljad söö võimalusel alati koorega, kuna paljud toitained paiknevad just koore all. * Eelista värskeid puu- ja juurvilju mahladele, kuna mahlade tootmisel kaob palju kiudaineid, vitamiine, mineraalaineid ning fütokemikaale. * Söö vähemalt pool tarbitavast puu- ja köögiviljade kogusest kuumtöötlemata kujul, sest neis on paremini säilinud nii vitamiinid, mineraalained kui ka ensüümid.

Keemia → Keemia
24 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Erialane sõnastik

Erialane sõnastik. Koostanud: Ülle Schönberg TT12 A Aaloe - kasutatakse toidutööstuses enamasti mahla, millel on toniseerivad omadused. Adzika - on eriti levinud Gruusia lääneosas, kus on rohkem Türgi mõjutusi. Serveeritakse peamiselt grillitud liha juurde. Aedmaasikas ­ ajasaadus, magustoitude valmistamiseks, kaunistamiseks jne. Aedtill ­ maitseroheline Ahjupraad ­ sea-,veise-,uluki- vm. loomalihast Ahven ­ sobib uhhaa valmistamiseks, suitsutamiseks, praadimiseks Ansoovis ­ merekala Levinud komponent Vahemeremaade roogades. Antrekoot - veiseseljast kahe ribikondi vahelt lõigatud steik, mille paksuseks on umbes 2 cm. Apelsin ­ puuvili, hea söögiks mitmel erineval viisil. Al dente - küpsusaste, kergelt hamba all vetruv Aroruudijahu ­ spetsiaalne toidutärklis B Basiilik ­ maitsetaim, sobib kasutamiseks ...

Toit → toiduainete sensoorse...
10 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Söömise keemia

Leib, neljaviljahelbed, läätsed 9 Pekaan-, kookos-, parapähkel 9 Maapähkel, piparmünt 8 Verileib, odrajahu, odrakruubid, 8 kuiv.ploom Täisterariis, mustjuur, mädarõigas, 7 mandlid Keedetud oad & herned, murakad, 6 pärm India pähkel, sarapuupähkel, 6 päevalilleseemned Kuivatatud ananass, dattel & pirn, 6 suhkruherned Põldmarjad, astelpaju marjad, tatar, 6 kaerahelbed Maisihelbed, sepik, pop corn, 5 tomatipaste Kreeka pähkel, maisimanna, 5 mustsõstrad Süsivesikute sisaldus 100 grammis toiduaines: Toiduaine g Suhkur 100 Besee 96

Keemia → Keemia
20 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Tööseadusandluse praktiline rakendamine

0 Black Currant Must sõstar -6.1 Strawberry Maasikas -5.4 Blueberry Mustikas -5.3 Rasberry Vaarikas -5.1 Yellow Plum Kollane ploom -4.9 Italian Plum Itaalia ploom -4.9 Date Dattel -4.7 Cherry, Sweet Maguskirss -3.6 Cantaloupe Kantaluup -2.5 Red Currant Punane sõstar -2.4 Fig Juice Powder Viigimarja mahla pulber -2.4 Grapefruit Greip -1.7 Watermelon Arbuus -1.0

Õigus → Tööõigus
5 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Kõrb ja nende tekkimine

jääväljad. Maailma suurimad kõrbed: 1) Sahara Põhja-Aafrikas liiva,-kivi-,ja savikõrb 2) Liibüa Põhja-Aafrikas liiva,-ja kivikõrb 3) Gobi Sise-Aasia,Mongoolia,Hiina kivi,-ja liivakõrb 4) Suur nõgu Põhja-Ameerika poolkõrb,sooldunud alad 5) Kalahari Lõuna-Aafrika poolkõrb Kõrbes kasvavad taimed: 1) kaligoonum 2) saksauul 3) tamarisk 4) agraav 5) palmliilia 6) aaloe 7) kaktus 8) piimalill Kõrbes elavad loomad: 1) kaamel 2) kits 3) lammas Kõrbes kasvatatakse: 1) arbuus 2) dattel 3) melon 4) nisu 5) oder 6) puuvill Taimed Datlipalm Datlipalm on kõrbes kõige levinum palmiliik. Leidub peamiselt Saharas, Araabias. Ta on sealse kliimaga hästi kohanenud. Kuid ta kasvab ka väljaspool kõrbe. Datlipalm elab kuni 200 aastaseks. Kõrbes moodustavad datlipalmid oaase. Nad varjavad oma suurte lehtedega päikesevalgust. Tänu sellele saavad seal kasvada ka teised taimed. Varjus meeldib lesida ka tuntud kõrbeloomadel ­ kaamelitel. Palmi

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
22
doc

PORTUGAL

Tihti saagis tuleb kaks korda aastas: suvel kasvatatakse maisi, vaid talvel ­ ubasid. Taimekasvatus põhjaosas ühinetakse loomakasvatuse ja viljakasvatamisega.[15] Suur maavaldus ja maakasutamine on lõunaosas. Algabri, olles lõunaimaks proviintsiaks, on kõige tähtsam regioon, mis spetsaliseerub viljakasvatamisele. Kõige levinum kultuur selles kuivas regioonis on mandlid. Lisaks siin kasvab vigipuu. Jõede kaldadel kasvatatakse riisi. Kohati ka kotuvad apelsiinipuud ning dattel.[15] Peamine põldude territoorium on hõivatud maisi ja niisuga. Kagu-Portugalis kasvatatakse rukki, kartuli ja ubasid kasvatatakse mõnedel põlludel Kirde-Portugalis.[15] Loomaksavatuses domineerib ekstensiivne haru. Peamiseks probleemiks, mis on seatud karja- ja loomakasvatusega, on sööda puudus. Paljudes regioonides on surepärased tingimused lambakasvatuseks.[15] 3.2.1. Pinnamood ja agrokliima iseloomustus 21

Geograafia → Geograafia
23 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Referaat "Värviteraapia"

Sinised, indigosinised ja lillad toiduained aitavad tasakaalustada punaste, oranzide ja kollaste toiduainete mõju. Selle kategooria toiduained rahustavad, aitavad võidelda stressi ja pingega ning lihtsustada mõtlemist. Selle kategooria toiduaineid sööme me tavaliselt kõige vähem. Sinised, indigosinised ja lillad toiduained on näiteks baklazaan, punane sibul, peet, punane kapsas, vetikad, spargel, seened, must oliiv, küüslauk, mustikas, põldmari, mustsõstar, ploom, kreek, viigimari, dattel, rosin, must uba, pistaatsiapähklid, koorikloom, sardiin, makrell, lilla salvei, rosmariin, lagritsajuur ning sojauba. (Struthers 2008: 125) 15 Kasutatud kirjandus Struthers. J. 2008. Värvidega tervendamine. Suurbritannia. Koolibri URL http://psychology.about.com/od/sensationandperception/a/color_blue.htm URL http://psychology.about.com/od/sensationandperception/a/color_green.htm URL http://psychology.about

Meditsiin → Rahvatervis
53 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Taimede süst- ja fülogenees

3 sisemiseks kroonleheks Õiekroon: aktinomorfne, peaaegu märkamatu, lahk- või liitlehine Tolmukad: 3+3; Viljalehed: 3; Sigimik: apokarpne või sünkarpne Vili: luuviljad või erinevat tüüpi marjad o Cocos nucifera ­ Kookospalm Õisik - isasõied + emasõied o Elaeis guineensis ­ ginea õlipalm o Datlipalm - Phoenix dactylifera Õisikus kuni 50 kg vilju Üheseemneline mari ­ dattel Suhkrurikad ja tärkliserikad o Areca catechu ­ areeka- ehk beetlipalm Beetlipähklid sisaldavad alkaloid arekoliini - tugeva stimulaatori. Pähklid mässitakse beetli lehtede (Piper betle) sisse ja näritakse koos laimi ja teiste vürtsidega. Beetlilehtedest sisaldavate õli tõttu sülg värvub punaseks. Peletab isu, tõstab vererõhku, kehatemp. ja töövõimet

Bioloogia → Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Puuviljad ja pähklid

LÄÄNE ­ VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus- ja majandusarvestuse õppetool IK KÕ Marja ­ Liisa Eimpalu PUUVILJAD JA PÄHKLID Referaat Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2010 SISUKORD Sissejuhatus Puuviljad ja marjad on ammustest aegadest olnud inimese toiduks. Eriti soojemates maades on neid koriluse ja küttimise ajastul järjekindlalt korjatud looduslikest kasvupaikadest. (Kalju,K. 2007:9) Taimetoodete keemilise koostise ja füsioloogilise toime eripäraga ongi seleteatav nende äärmiselt laiaulatuslik kasutus nii rahva- kui teadusmeditsiinis. Viljade ja marjade roll organismi normaalse elutegevuse tagamisel seisneb selles, et nad varustavad organismi vitamiinide, leeliseliste mineraalainete, orgaaniliste hapete, eeterli...

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Eksamiks õppimise konspekt

Kõrvitsaseemned 21 Keedetud oad & herned, murakad, pärm 6 Kaerakliid 17 India pähkel, sarapuupähkel, päevalilleseemned 6 Passioon 16 Kuivatatud ananass, dattel & pirn, suhkruherned 6 Näkileib, kuivik, kuivatatud aprikoos 15 Põldmarjad, astelpaju marjad, tatar, kaerahelbed 6 Nisuidud, müsli, rukkijahu, rukkihelbed 14 Kuivatatud õun 12 Maisihelbed, sepik, pop corn, tomatipaste 5 Kibuvitsamarjad 11 Kreeka pähkel, maisimanna, mustsõstrad 5

Keemia → Biokeemia
329 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Eesti keele vormiõpetus

töökas, vallandatav, õpik VORMISTIKUST · Ains par t-lõpuline · Ans illat: -sse · te-mitmus · Mitm part: i-tunnuseline, d-lõpuline · i-mitmus on üldkasutatav Alltüüp NUMBER · numbri, numbrit, numbrisse, numbrite, numbreid, numbritesse e numbreisse. · 2-silbilised III-vältelised sõnad, mille ains nom teise silbi vokaal langeb gen alates välja · Nom lõpevad need sõnad konsonandiga · L (aadel, dattel, diisel, eesel, flüügel, höövel, jospel, mantel, naaskel, pintsel, rentaabel) · M (koorem) · N (kaaren, korsten, poogen, räppen, taigen, värten) · R (apteeker, ekker, jünger, kaater, litter, mutter, revolver, suhkur, ungur, vooder) · S (aegus, hirmus, hõlpus, jõudus, kuulus, rõõmsus, soodus, tiidus, tähtis, täppis, voodus) · V (aeganõudev, andev, etteheitev, hingemattev, jooksev, kaitsev, laulev, maitsev, murdev, päästev)

Eesti keel → Eesti keel
175 allalaadimist
thumbnail
24
doc

PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID

Kõrvitsaseemned 21 Keedetud oad & herned, murakad, pärm 6 Kaerakliid 17 India pähkel, sarapuupähkel, päevalilleseemned 6 Passioon 16 Kuivatatud ananass, dattel & pirn, suhkruherned 6 Näkileib, kuivik, kuivatatud aprikoos 15 Põldmarjad, astelpaju marjad, tatar, kaerahelbed 6 Nisuidud, müsli, rukkijahu, rukkihelbed 14 Kuivatatud õun 12 Maisihelbed, sepik, pop corn, tomatipaste 5 Kibuvitsamarjad 11 Kreeka pähkel, maisimanna, mustsõstrad 5

Bioloogia → Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
24
doc

PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID

Kõrvitsaseemned 21 Keedetud oad & herned, murakad, pärm 6 Kaerakliid 17 India pähkel, sarapuupähkel, päevalilleseemned 6 Passioon 16 Kuivatatud ananass, dattel & pirn, suhkruherned 6 Näkileib, kuivik, kuivatatud aprikoos 15 Põldmarjad, astelpaju marjad, tatar, kaerahelbed 6 Nisuidud, müsli, rukkijahu, rukkihelbed 14 Kuivatatud õun 12 Maisihelbed, sepik, pop corn, tomatipaste 5 Kibuvitsamarjad 11 Kreeka pähkel, maisimanna, mustsõstrad 5

Keemia → Biokeemia
11 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Organismi keemilisest koostisest-spordibiokeemia

Näkileib, kuivik, kuivatatud aprikoos 15 Nisuidud, müsli, rukkijahu, rukkihelbed 14 Kuivatatud õun 12 Kibuvitsamarjad 11 Kakaopulber, granaatõun, täisterarukkileib 10 Nisuhelbed, kama, rosinad 10 Leib, neljaviljahelbed, läätsed 9 Pekaan-, kookos-, parapähkel 9 Maapähkel, piparmünt 8 Verileib, odrajahu, odrakruubid, kuiv.ploom 8 Täisterariis, mustjuur, mädarõigas, mandlid 7 Keedetud oad & herned, murakad, pärm 6 India pähkel, sarapuupähkel, päevalilleseemned 6 Kuivatatud ananass, dattel & pirn, suhkruherned 6 Põldmarjad, astelpaju marjad, tatar, kaerahelbed 6 Maisihelbed, sepik, pop corn, tomatipaste 5 Kreeka pähkel, maisimanna, mustsõstrad 5 Süsivesikute sisaldus 100 grammis toiduaines: Toiduaine g Suhkur 100 Besee 96 Kuivatatud banaan 88 Karamell 87 Maisihelbed 86 Kartulijahu, kuivatatud kibuvitsamarjad 83 Mesi, pulgakomm 81 Pastilaa, vahukomm, vahvel, küpsis 80 Kuivatatud datllid, riis 78 Müsli, hommikuhelbed, pop corn 77 Suhkruga kakaopulner 75 Näkileib, kuivik

Sport → Spordibiokeemia
19 allalaadimist
thumbnail
80
docx

Toidukauba õpimapp

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui vää...

Toit → toiduainete sensoorse...
74 allalaadimist
thumbnail
652
pdf

Asjaajamise alused

Peaaegu kõiki köögivilju saab toidutegemisel kasutada värskelt, sügavkülmutatult või konserveeritult. Puuviljad. Puuviljad jaotatakse vilja ehituse järgi: 1) seemneviljalised: õun, pirn jne; 50 2) luuviljalised: ploom, kirss, virsik, aprikoos jne; 3) tsitruselised: mandariin, apelsin, greip, sidrun, laim jne; 4) troopilised ja subtroopilised viljad: banaan, dattel, avokaado, tähtvili, guaav jne. Puuviljade valikul tuleb arvestada, et need oleksid:  kahjustusteta, st ei tohi olla muljumiskohti ega riknenuid;  erksavärvilised ja meeldiva lõhnaga;  paraja küpsusastega: mitte liiga kõvad ega liiga pehmed. Puuvilju kasutatakse kulinaarias värskelt, kuivatatult, konserveeritult. Neid kasutatakse: ▪ eelroogades, ▪ prae lisandina, ▪ järelroogades, ▪ küpsetistes, ▪ jookide valmistamisel,

Majandus → Analüüsimeetodid...
50 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun