· Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest Transpiratsioon vee aurumine taimede kaudu · Umbes kümme protsenti atmosfääriveest pääseb õhku transpiratsiooni teel. · Transpiratsiooni intensiivsust mõjutab temperatuur, suhteline õhuniiskus, õhu liikumine ja taime liik. Sademed · Vee vabanemine pilvedest kas vedelas või tahkes olekus. · Sademeiks nimetatakse pilvedest vihma, lörtsi, lume või rahena langevat vett. · Sademetega jõuab suurem osa atmosfääriveest Maale tagasi. Enamik sellest langeb vihmana. · Kaste õhuniiskusest tekkinud pilvepiisad, mis langevad maale. MÕJUTAVAD PÕHJUSED · Kaugus ookeanidest ja meredest · Pinnamood mäed takistavad niiskete õhumasside liikumist (rohkesti sajab mägistel rannikualadel) · Auramine maailmamerelt aurab rohkem kui maismaalt Jõgede äravool
Selles protsessis on oluline tähtsus maapinnalähedast õhku soojendaval päikesekiirgusel. Jahtumist kõrgemates kihtides põhjustab õhurõhu vähenemine. Merepinnale avaldab selle kohal oleva õhusamba mass rõhku keskmiselt 1 kg/cm². Kõrgemal on õhusammas madalam ja rõhk väiksem. Seetõttu on kõrgete atmosfäärikihtide õhu tihedus väiksem ning õhk külmem. Sademed: vee vabanemine pilvedest kas vedelas või tahkes olekus Sademeiks nimetatakse pilvedest vihma, lörtsi, lume või rahena langevat vett. Sademetega jõuab suurem osa atmosfääriveest Maale tagasi. Enamik sellest langeb vihmana. Kuidas vihmapiisad tekivad? Taevas liikuvad pilved sisaldavad veeauru ja veepiisakesi, mis on maha sadamiseks liiga väikesed, aga piisavalt suured silmaga nähtavate pilvede tekitamiseks. Taevas vesi pidevalt aurub ja kondenseerub
süda, tase, tühe, ude, vare. VORMISTIKUST · Ains part lõpp t liitub tüvele, millest on välja langenud silp me (eset, jäset, ladet, madet, taset) · Sõna süda ains part on südant. · Ains illat sse · De-mitmuse tunnus on te · Mitm part on i-tunnuseline d-lõpuline (asemeid, kubemeid, sademeid, udemeid) · I-mitmuse kasutamine on üldine (jäsemeisse, kübemeist, pudemeilt, sademeiks) V KÄÄNDKOND · Ains nom lõpul on vokaalile liitunud ne- või s-liide, mis gen asendub se-ga. Siia ei kuuluu ne-liitelised sõnad, mille liite ees on konsonant. · Kahetüvelised AV-ta sõnad, mille ains part ja de-mitmus on konsonanttüvelised. · 2-6-silbilised sõnad (öine, vesi, punane, jänes, inimene, kiusatus, tulistamine, ootamatus, olstikuline, paratamatus)
annaabi.ee 
