Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti keel käänamismallid (3)

3 KEHV
Punktid

Lõik failist

Eesti keel –
Käänamismallid

A-tüvi on alati omastav kääne (mille? missuguse?) ja
annab silpide arvu. B-tüvi on alati sõna osastav kääne
(mida? missugust?). Astmevaheldus (AV) on sõna A- ja
B-tüve muutus. Laadivaheldus (LV) on astmevahelduse alaliik ,
mille puhul k, p, t, g, b, d, s tekib või kaob (jalg).
Vältevahelduse (VV) puhul muutub sõna rõhk II ja III välte
vahel, kirjapildis ei muutu midagi (lill). Kujuvaheldus
(KV) on tüvevaheldus, mille puhul sõnatüvi lõppeb mõnes vormis
vokaaliga ja mõnes vormis konsonandiga (lamba/lammast).
Eesti keele sõnad on 1-, 2- või 3-silbilised ja nende arvu
tuleb lugeda A-tüvest.
Mall
Tüüpsõna
Ains. os.
Mitm . om.
Mit. os.
I
(60%)
Õpik (3 silpi , astmevahelduseta )
Hammas (astmevaheldus, kujuvaheldus, s-lõpp)
Liige (astmevaheldus, kujuvahelduseta, III välde)
Aasta (2 silpi, astmevahelduseta)
-t
-te
-id
II
Suur (2 s A-t II välde või 1 s B-t III v, AV, l-, n-, r-, s-lõpp)
Harjutus (2 silpi, I välde, ne- või s-lõpp)
-t
-te
Vokaal
III
Tubli (2 silpi, II välde, astmevahelduseta)
Kõne (2 silpi, I välde, astmevahelduseta, e-lõpp)
-t
-de
-sid
IV
Idee (1 silp, lõpp pikk vokaal v.a. –ii, -üü)
Koi (1 silp, lõpp täishäälikuühend või –ii, -üü)
-d
-de
-sid/-id
-sid
V (36%)
Pesa (2 silpi, I v, astmevahelduseta, A- ja B-t ühesugused)
Sõda (laadivahelduslik, B-tüvi I vältes)
Jalg (laadivahelduslik, B-tüvi III vältes)
Sepp (vältevahelduslik)

-de
-sid
või
Vokaal
Sõna
3
2
1
III
I-II
1
II
2
1
IV
AVta
AV
II
I
-e
muu
I
III
V
  • Silpide arv
  • A-tüve välde
  • B-tüve silpide arv
  • Astmevaheldus
  • Välde
  • Tüvevokaal
  • Käänamismall

Eesti keel käänamismallid #1 Eesti keel käänamismallid #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2007-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 158 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rain Ungert Õppematerjali autor
<br>Autori kodulehekülg<a href="http://kool.spikriladu.net">kool.spikriladu.net</a>:

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
28
doc

Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks

kõneviis (KÕNEVIIS) Nullmorfeemi asemel kasutatakse ka terminit varjatud morfeem.  Jäänukmorfeem – aja jooksul vormide läbipaistmatuks muutudes ja vormipiiride kadudes tekib keelde uusi morfoloogiliselt liigendamatuid sõnu, mis võivad kunagi olla kuulunud mingi täistähendusliku sõna vormiparadigmasse, kuid on hiljem jäänud morfoloogiasüsteemist välja = leksikaliseerumine. Nt mitmed eesti keele määrsõnad  Kliitik – grammatilise morfeemi tüüp; liitub tüvele vabamalt kui tüüpiline grammatiline morfeem. Kliitik ei ole enamasti seotud mitte niivõrd tüve, kuivõrd konkreetse muutevormi või fraasiga (“peremeesvormiga”) ega saa esineda lauserõhulises positsioonis. Kliitikutel on pigem pragmaatiline funktsioon.  Allomorf on ühe ja sama grammatilise tähendusega morfeemi variant, sest morfeemid võivad eri

Eesti keel
thumbnail
2
docx

Eest keele struktuuri põhimõisted

Struktuuriõpetuse mõisted · Keelemärk on sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. · Märgisüsteem on märkide ja reeglite hulk, mille abil saab lihtsamatest kirjamärkidest moodustada keerukamaid. · Polüseemia on nähtus, mille puhul sõnadel on mitu teineteisega tihedasti seotud tähendust. · Homonüümia on nähtus, mille puhul kahel keelemärgil on samakõlalised tähistajad. · Sünonüümia on nähtus, mille puhul ühel tähistataval on mitu erinevat tähistajat. · Konsonandid on sulg- ja ahtushäälikud. · Foneetika on teadus, mis uurib häälikute füüsikalisi omadusi. · Fonoloogia on teadus, mis uurib häälikuid kui keeleüksusi. · Foneem on hääliku kujund. · Silp on väikseim kõnes esinev hääldusüksus. · Silbi tuum on täishäälik või täishäälikuühend. · Lühike on silp, millel puudub lõpp ja tuumas on üks täishäälik. · Pikk on silp, millel on olemas silbi lõpp või mille tuumas on kaks

Eesti keel
thumbnail
7
doc

Eesti keele reeglid

Fonotaktika reeglid Fonotaktika näitab, millised häälikujärjendid on keeles lubatud ja millised mitte. Eesti keeles sõnad algavad ühe kaashäälikuga, vanad soomeugri sõnad. 1. Need sõnad mis algavad tänapäeval kaashääliku ühendiga, on laenusõnad. 2. Ühes silbis saab olla kõige rohkem kaks täishäälikut. 3. Teatud häälikuühendid ei ole keeles lubatud. 4. Silbituumale on alati lähemal heliline kaashäälik. 5. Eesti keeles ei esine j ja i (ji), on kaks sõna kus ta on: jidis, projitseerima. 6. Eesti keeles ei järksilpides(rõhututes silpides) pikki täishäälikuid ja täishääliku ühendeid. 7. Järksilpides ei esine täpitähti. Va ,,i" 5.Marginaal (ladina k. ,,margo" ­ äär) ­ on nimetatud ääremärkuseks. Esseistlik väikevorm. Ta võib olla kirjutatud kirjanduslikel, filosoofilistel, moraaliõpetuslikel jt

Eesti keel
thumbnail
16
docx

Eesti keele vormiõpetus

· Vokaaliga lõppevad nootide silpnimed · Hääldamisel vokaaliga lõppevad nootide tähtnimed · Hääldamisel vokaaliga lõppevad konsonantide nimed · Vokaalide nimed · Hääldamisel pika vokaali või diftongiga lõppevad muude keeltetähtede nimed · Suurtähelised lühendid, mis hääldamisel lõpevad pika vokaaliga · Võõrnimed, mis hääldamisel lõpevad pika vokaali või diftongiga ·Pika vokaali või diftongiga lõppevad Eesti kohanimed. VORMISTIKUST: · Ains part: -d aloed, jääd, duod, taid, triod · Au ja nõu, ainsuse part lõputa. Kaitseb mehe au. Uut eelnõu. · Ains illat: -sse · de-mitmuse tunnus ­de · Mitm part: -sid · i-mitmus puudub II KÄÄNDKOND Astmevahelduseta: · 2-silbilised I-vältelised noomenid, mille ainsuse nominatiivi lõpul ei ole e (genitiivi lõpul võib e olla)

Eesti keel
thumbnail
2
doc

Välted

1. Astmevaheldus Igal häälikul ja häälikuühendil on eesti keeles kindel pikkus. Varasematest kooliastmetest teate, et häälik või sõna võib olla lühike (nt vili), pikk (villi) või ülipikk (vill). Astmevaheldus on sisuliselt tüvemuutus (tüvevaheldus), mille puhul sõnatüvi on kord tugevas (III välde), kord nõrgas (II välde) astmes, nt lutti (mida?) ­ luti (mille?). Astmevaheldus jaguneb kaheks: 1.) vältevaheldus, 2.) laadivaheldus. Kui sõna tugevusaste (hääldus) on igas vormis sama, on sõna astmevahelduseta!

Eesti keel
thumbnail
4
odt

Eesti keele konspekt

Sõnaliigid Sõnaliikidesse kuuluvad ühtmoodi käänduvad ja ühtmoodi pöörduvad sõnad või sõnad mida ei saa käänata ega pöörata. Muutmisviisist tulenevalt jagunevad sõnad käänd- pöörd ja muutumatuteks sõnadeks. Käändsõnade kõige suurem rühm on nimisõnad, mis on ära tuntavad, kes? Ja mis? Küsimuste järgi algvormis. Käändumatud omadussõnad ja käänduvad kullakarvaline kangas naeruväärne (lugu) naeruväärse (loo) naeruväärset (lugu) naeruväärt (lugu) segavereline (koer) segaverelise (koera) segaverelist (koera) segaverd (koer) Omadussõna ja tegusõna Tekstid ON LÄBI VAADATUD (tegusõna) LÄBIVAADATUD (missugused?) tekstid visati ära. See teema ON ammu UNUSTATUD(tegu) UNUSTATUD (missugune?) TEEMA ei tule enam kõne alla. 3) arvsõnad väjendavad arvulist hulka ja neid peab saama NUMBRITEGA KIRJUTADA pool, viiendik, seitsmendale, viiskümmend 4) asesõnad asendavad nimi-, omadus-, ar

Eesti keel
thumbnail
22
doc

Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine

pöördes: tee, käi, samuti osastava käände lõpus pesa-tüüpi sõnadest. 7) 1 Jäänukmorfeem ­ aja jooksul vormide läbipaistmatuks muutudes ja vormipiiride kadudes tekib keelde uusi morfoloogiliselt liigendamatuid sõnu, mis võivad kunagi olla kuulunud mingi täistähendusliku sõna vormiparadigmasse, kuid on hiljem jäänud morfoloogiasüsteemist välja. Nt mitmed eesti keele määrsõnad, milles võib veel olla säilinud vanu possessiivsufiksite elemente, nt eales, iganes, tahes, samuti vanad instruktiivi vormid paljapäi, üksipäini. Ka paraku, õnneks. NB! Sünkrooniliselt ei analüüsita! 8) Kliitik ­ võrreldes grammatiliste ja leksikaalsete morfeemidega liituvad kliitikud tüvedele vabamalt. Need ei ole enamasti seotud mitte niivõrd tüve, kuivõrd konkreetse muutevormi või fraasiga ega saa esineda lauserõhulises positsioonis

Eesti keel
thumbnail
1
docx

Mitmuse osastav kääne

nt. kõne, karu, Ene, emu, jume, ime, karu b) II välde, astmevahelduseta nt. Tiina, Riina, Teele, sigma c) 1-silbilised sõnad, mille lõpus on täishäälikuühend e diftong nt. mai, kai, hai 3) V a) ­ik liitega sõnad, AV nt. matslik, piklik, õnnelik, vooruslik, matslik b) 2-silbilised, ne- või s-lõpulised sõnad nt. ümmargune, joonistus, kallistus, kirjutis, proosaline, kirjutis c) AV, kujuvaheldus nt. saar, kaar, seen, keel, meel 4) -id / -sid a) 1-silbilised, pikk vokaal lõpus nt. maa, kuu, puu, öö, essee, suu 5) V / -sid a) AV, kujuvaheldust pole nt. tuuleiil, kiil b) I välde, astmevahelduseta (v.a. e- ja u- lõpulised sõnad) nt. lauljatar, lina, küna, kala, luba 6) -id / V a) 3-silbiline, III välde, ne- või s-lõpuline nt. eestlane, prantsalne, võitlus, õmblus, nõrkus, inglane, viltune, kiirendusvõistlus

Eesti keel




Kommentaarid (3)

GetsuB profiilipilt
GetsuB: Liiga keeruliseks aetud. Mulle ei meeldi.
13:13 07-05-2011
alex118 profiilipilt
alex118: (Y)
15:06 11-02-2009
kristo555 profiilipilt
kristo555: (Y)
21:12 26-05-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun