Eesti murded I konspekt (1)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

12

doc

Eesti murrete erijooned

· Kaasrõhuline pikk silp: toredaid, toredalle · Teise rõhutu silbi lühenemine: pidand · Assimlatsioonid mb > mm, nd>nn, lj>ll, sj>ss: lammad, nõnna, väl'la, kossad · Rõhutute vokaalide madaldumine: eela õhta · Algup. Diftongi järelosis alaneb Q2-s: sõitma : sõedab, saun:saanad · Ains os pikemates sõnades kaasrõhulise silbi järel d-tunnus: kandjad 'kandjat' Keskmurde liigendusi Ühelt poolt Eesti põhjaosale ühised jooned (mies, tüö, kerst, kerves), teisely poolt mitmed lõunaeesti murrete jooned (kavva, ühessa ­ ütessä, 'istu 'istuda') Lääne- (tugev seesütlev (nurkas), nõrga aste üldustumine (kurv:kurva), mb>mm ('(h)ammad), e esinemine liidetes (abilene)) ja idaosa (o>õ (kõdar), st-transl (east köstrest), i- imperfekt (kuulid 'kuulsid'), mitm 3p ­vad (naerivad), kaudse kv mitm 3 p ­nuvad (tantsinuvad), diftongid kaasrõhulises silbis (küsimuisi, pikkameisi)

Eesti murded

4

doc

Murded

Keeleatlased ja ­kaardid: · Tsitaatkaardid, nt Andrus Saareste ­ sõnad on kaardi peale kirjutatud, kus nad esinevad · Sümbolkaardid, nt Andrus Saareste, Mihkel Toomse ­ kaardi peal on mingi tingmärk. Murdeliigendus: · Paikkondlik-kirjeldav ­ eri kihelkondades eri murrakud. Kihelkonnas on 1 kirik ja 1 surnuaed. · Võrdlev-ajalooline (Kettunen) ­ põhitähelepanu on vanematel erijoontel. Võrreldakse läänemeresoome algkeelega ja vaadatakse, kuidas murded on erinevateks kujunenud. Järgib vanu jooni.  · Sünkrooniline murdeogeograafiline (Saareste) ­ isoglossidel põhinev. Millisel alal millist joont kasutatakse. · Dialektomeetriline ­ jätk eelmisele liigendusele. Kasutatakse statistikat, selgitatakse välja kõige tüüpilisemad vormid + elektrooniline andmetöötlus. Keelejoonte valik murdeliigendusel · Häälikulised · Morfoloogilised · Sõnavaralised (hilisemad)

Eesti murded

38

docx

Eesti keele ajalugu

Eesti keele ajalugu Kordamisküsimused eksamiks, sügis 2015 1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel kujunes hõimumurretest, mis omakorda lahknesid läänemeresoome keeleühtsusest 2000-2500 aastat tagasi. Huno Rätsepa sõnul juhtus see 1000. aastate esimesel poolel ning keskuseks võis olla lõunaeesti murdeala. Eesti keel, mida ma täna teame, on umbes 500-800 aastat vana. Eesti keele arenemine toimus uuenduste läbi, sh lõpukadu, sisekadu, laadivahelduse ja vältevahelduse teke. Uurali → soome-ugri → läänemeresoome keeled. Kujunes 13.–16. sajanditel läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise tulemusel. 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Mitmed keeleteadlased on teinud oma periodiseeringud. Andrus Saareste jagas 1952

Eesti keele ajalugu

4

doc

Mulgi murre

(vähendamine, kahandamine) keskvokaalideks , mis hiljem on sageli asendatud e-ga. See rõhutute silpide muutus on iseloomulik keeltele, kus on tugev tsentraliseeriv (keskkohta koonduv) sõnarõhk koos rõhutute silpide vaeghääldusega, nagu ongi Mulgis. Kõigepealt nõrgalt hääldatud silpides vokaalid lühenevad ja redutseeruvad. Lõpuks võivad aga hoopis kaduda. See viib meid Mulgi häälduse järgmise erijoone juurde. · Mulgi murre on ilmselt kõige kulunum eesti murrete hulgas. Mulgimurrakutes ilmneb eriti palju hilist vokaalide kadu rõhututes silpides, nii on perenaine perenain, parandatakse parants. Vokaalide kadu haarab ka grammatilisi tunnuseid. Nii on lõunamulgis sarnastunud alale- ja alalütlev, küläl tähendab nii "külale" kui "külal", mitmuse 1. pöörde lõpp võib olla ­m: annam "anname", nud-partitsiibi tunnus ­n: kazun "kasvanud", hilise kaasaütleva lõpp võib olla ­k, -g: samleg "samblaga".

Kategoriseerimata

28

docx

Eesti keele ajalugu

laialdaste uuenduste läbi keelesüsteemi mitmes osas, kusjuures keskuseks võis olla ennekõike lõunaeesti murdeala.” (Rätsep 1989: 1521) Uuendusi: lõpukadu, sisekadu, LV ja VV teke, sõnalõpulise n-i kadu, järgsilpide pikkade vokaalide lühenemine, geminaatide lühenemine üksikkonsonantideks; komitatiivi teke, eitusverbi, potentsiaali ja possessiivsufiksite kadu, kaudse kõneviisi teke; sõnavara muutused eeskätt keelekontaktide mõjul 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Saareste perioodid: ...−1200 13.−15. sajand 16.−18. sajand 19.−20. sajand Kirjeldab nii keelesüsteemi muutusi kui ka keele sotsiaalset positsiooni. Periodiseeringu aluseid ei kommenteeri. Kask 1970: • 1524−1857 • 1524−1686 (saksapärane kirikukirjandus) • 1686−1813 (“parandatud” kirikukeel) • 1813−1857 (rahvapärane eesti keel) • 1857−...

Eesti keele ajalugu

19

docx

Eesti keele allkeeled

Esimene: SV norminguline keel; NSV standardid puuduvad, seega piirid on hägustunud. SV puhul kehtib õige ja vale, NSV puhul seda kehtestada ei saa. · Mõlemad omavad sõnavara ja grammatikat, mis võib osalt kattuda · SV erineb muudest variantidest selle poolest, et ta on normitud, st välja on valitud teatud keelendid, mis on kuulutatud normingulisteks. Teised variandid/dialektid norminguid ei oma. Teine: Dialektid ehk murded ­ kohamurded ja sotsiolektid (nt släng). · Dialekt on keele variant, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest sama keele variantidest · Dialekt on seotud geograafilise koha ja/või kindla sotsiaalse klassi või staatusgrupiga (Trudgill 1992). · Kohamurre = regional (local, territorial, geographical) dialect, regiolect, topolect · Sotsiaalmurre = sociolect, social (class) dialect Kohamurre on samas maakohas elavate inimeste ühine allkeel

Eesti keel

7

odt

Eesti keele allkeeled-kokkuvõte eksamiks

Murre ja normikeel murdesõna ja murdevormi kaks tähendust, selles murdes esinev vorm või sõna, nud ja nd on mõlemad murdevormid, eri murretes. Murrete varieerumine ja roll allkeelte hulgas - kohamurre oli kunagi ainus keel, mida inimene valdas ning see varieerus sotsiaalselt ja situatiivselt. Al 19.sajandist muutus kohamurre üheks allkeeleks, mida kasutati ainult kindla rühma poolt mingis kindlas olukorras, kohamurre muutus registriks ja sotsiolektiks. Murrete kujunemine ­ seda millal eesti murded kujunesid ei teata, aga põhirühmad u 2000 aastat tagasi, kitsamad murdeerinevused 13-16 sajandil, mil tekkisid ka keelemuutused, mis mõjutasid enim lõunaeesti murdeid ega jõudnud osalt kirderannikule. 14-16 sajandi sunnismaisus kujundas eripäraseid murrakuid ning eri murretel olid eri keelekontaktid. Murrete hääbumine ­ hakkas 20.sajandil ning jäi järele ainult aktsient, Hääbumise põhjused: dialekt on seotud lokaalse kultuuri ja identiteediga

Eesti keel

8

doc

Eesti murded

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Eesti murded Sandra Nõmmik 10 BH Juhendaja:  Pärnu 2011 1 Sisukord 1 Sisukord................................................................................................................................... 2 2 Eesti murded............................................................................................................................ 3 3 Põhjaeesti murded....................................................................................................................4 3.1 Saarte murre...................................................................................................................... 4 3.2 Läänemurre...............................................................................

Kirjandus

Meedia

Kommentaarid (1)