Accelerando kiirenedes Adagio pikalt, rahulikult Allegretto liikuvalt, kergelt Allegro kiiresti, rõõmsalt Andante mõõdukalt Bekaar tühistab eelneva dieesi/bemolli üheks taktiks Crescendo valjenedes Diminuendo vaibudes Duur rõõmsakõlaline helilaad Jo-st Jo-ni Forte valjult Fortissimo väga valjult Harmoonia helide kooskõla, õpetus akordidest, nende suhetest ja ühendamisest Helistik kindla algusnoodiga helilaad Intervall ühe astme kaugus teisest Kadents harmooniline järgnevus teose v selle osa lõpetamiseks Kulminatsioon haripunkt Latern (märk) tuleb üks heliteose osa vahele jätta Marcato rõhutades Meno mosso vähem liikumist Meno vähem Mezzoforte pooltugevalt Moderato mõõdukalt Pizzicato pillikeeli sõrmitsedes, näpitult Piu mosso enam liikumist Piu enam Poco a poco vähehaaval Segno koha tähistamiseks, kus tuleb teose mingit osa korrata Triool helivältuse jagamine kolmeks võrdseks osaks...
· Bemoll mark, mis madaldab heli pooltooni võrra · Crescendo valjenedes · Diees mark, mis kõrgendab heli pooltooni võrra · Diminuendo vaibudes · Duur rõõmsakeelne helilaad JOst JOni · Dünaamika helitugevus ja selle muutumine muusikalises teoses · Forte valjult · Fortissimo ülivaljusti · Harmoonia helide kooskõla; õpetus akordidest, nende suhetest ja ühendamisest · Helilaad antud ajastule või kultuurile omane helikõrguste süsteem · Helistik kindla algusnoodiga helilaad · Instrumental muusika muusika, mis on loodud pillidel esitamiseks · Intervall ühe astme kaugus teisest · Juhuslikud märgid kõrgendus ja madaldusmärgid, mis kirjutatakse selle noodi ette, mida tahetakse kõrgendada või madaldada ning mis kehtivad ainult selles taktis · Klaviatuur klahvpillide helistik · Kromaatiline helirida pooltoonide kaupa kulgev helirida · Largo laialt, väga aeglaselt · Mezzoforte poolvaljult
1. Impressionism (mõiste, esindajad kunstis,muusikas,kirjanduses) Impressionism ehk muljetekunst põhineb hetkeemotsioonidel. Tunnuseks hägusad piirjooned. Kunstis algatajaks Monet ,,Tõusev päike,, Muusikas alusepanija Claude Debussy ,,Fauni pärastlõuna,, Maurice Ravel- prantsuse helilooja, impressionistlik, teostes palju Hispaaniat. Väga head orkestratsioonid. Tegi Mussorski ,,Pildid näituselt,, orkestratsiooni ,,Boolero,,- Rütm ei muutu kordagi, Ainult 2 teemat, vaheldumisi. Helistik ei muutu, välja arvatud 13 viimast takti. Muutub orkestratsioon ja kõige rohkem muutub dünaamika. Oli tellimustöö ühelt vene balleti artistilt. Ida Robinstein koos 10 mehega esitas seda. Kirjanduses Friedebert Tuglas 2. Neoklassitsism (mõiste, esindajad kunstis, muusikas, kirjanduses) Neoklassitsism ehk uus klassitsism on kõik, mis ei puuduta romantismi. Romantismi eitaja, kindlapiiriline. Eelistatakse lavateoseid (antiikainelisi) Rajajaks Igor Stravinski. 3
Aeglane ja rahulik ja siis äkitselt läheb üle kiireks ja elavaks, hetke pärast jälle vastupidi tagasi. Siis tuleb lõbusam ja rõõmsam osa, mis on kiirem.Lõpp läheb jälle kurvaks ja rahulikuks.Mulle endale meeldib see teos väga. Ballaad g-moll op 23 Algus on korraks hästi tugev ja siis läheb vaiksemaks. Teose keskel läheb jälle meloodia elavaks ja kiireks. Väga hea ja kiire viisiga,äratab ülesse.Lõpp on teistest väga erinev, helistik läheb madalast järsult ülesse. Hällilaul Des-duur op 57 Väga aeglane ja rahulik ,täpselt nagu üks hällilaul on. Väga uinutav meloodia Koguaeg on samasugune , aga keskel läheb kiiremaks. Lõppeb pala väga-väga aeglaselt ja rahulikult. Fantaasia f-moll op 49 Algus aeglasem , viis on rahulik ja tekitab une. Vahepeal on järsud kohad, kus siis muusika läheb valjumaks ja süngemaks või siis hästi kiireks ja kõrgemaks. Teose keskel läheb viis
meloodiline moll ülesse R D J L M NI SI R, alla R SO NA M L J D R Helistik on kindlalt noodilt ehitatud helilaad, mis saab oma nimetuse kindlaks määratud algusnoodi ehk põhiheli järgi. Paralleelsed helistikud on helistikud, millel on ühesugused astmed (noodid) ja võtmemärgid. Duuri ja molli ehk JO ja RA vahel on intervall v.3 (terts). C-a, G-e, D-h, A-fis, E-cis, H-gis, Fis-dis C-a, F-d, B-g, Es-c, As-f, Des-b, Ges-es Kvindiring. Helistike süsteem, milles iga helistik paikneb eelmisest puhta kvindi võrra kõrgemal (dieesidega helistikud) või madalamal (bemollidega helistikud) ning omab vastavalt ühe dieesi või bemolli rohkem kui eelmine helistik. Kvindiring sulgub enharmooniliste helistike ühtimiskohas (Fis-Ges). * Enharmoonilised helistikud on helistikud, millel on sama kõla, kuid erinev kirjaviis. Samanimelised helistikud on helistikud, millel on ühine nimi, aga võtmemärgid ja astmed (noodid) on erinevad. Näit. C-duur ja c-moll, G-g, F-f, D-d jne
orkestratsioonid, 2 klaverikontserti (kontsert vasakule käele) A: Kutsutakse orkestratsioonid, 2 klaverikontserti (kontsert vasakule käele) A: Kutsutakse surmatantsuks. Kirjutatud kümnele meestantsijale ja ühele naistantsijale. surmatantsuks. Kirjutatud kümnele meestantsijale ja ühele naistantsijale. Mõeldud tantsuks. Teoses ei muutu kaks teemat: helistik ja rütm. Muutub Mõeldud tantsuks. Teoses ei muutu kaks teemat: helistik ja rütm. Muutub orkestratsioon ja dünaamika. orkestratsioon ja dünaamika. 5. G.GERSHWIN (3 punkti) USA (Juudi päritolu). Teda peetakse 5. G.GERSHWIN (3 punkti) USA (Juudi päritolu). Teda peetakse sümfoonilise dzassi rajajaks. Teostes dzassi ja bluusi rütmid. Teosed sümfoonilise dzassi rajajaks. Teostes dzassi ja bluusi rütmid. Teosed kaasahaaravad ja lõbusad
ekspressionistid vastupidiselt tahtsid oma kunsti kaudu mõjutada neid ümbritsevaid inimesi. "Expressio" tähendab ladina keeles "väljendust" ning ekspressionistid olid oma mõtete ja tunnete väljendajad. Esikohal kunstniku mõtted ja elamused. Põhiteema on inimene ja teda ahistav ühiskond. Esimese maailmasõja eelne katastroofi eelaimdus, inimese konflikt ümbritseva maailmaga, mäss ja jõuetus need on teemad, mida ekspressionistlik kunst väljendas. Atonaalsus - puudub kindel helistik. Dodekafoonia - intellektuaalne 12-tooni tehnika. Inimhääle uudne kasutamine (nn. kõnelaul). Vanade muusikavormide kasutamine, nt. fuuga, süit. Orkestripillide tämbriliste ja tehniliste võimaluste kasutamine. Muusika: Schönberg, A. Berg, A. Webern Kunst: Barlach, Nolde, Triik, Viiralt Kirjandus: Stadler, Under, Semper Raveli loomingu omapära: - palju Hispaania folkloori mõjutusi
jazz: impro,rütmiline,segab kokku erinevaid stiile, swing:tantsumuusika,orkester,ei impro,kiikuv rütm,tehniline bebop:getod,trompet,saksofon,klaver,impro,kiire,rahutu,ei tants cool jazz:rahulik,instru, trompet,klaver,kontrabass,impro,trummid free jazz:kaootiline,impro,ei meloodia,pole kindel helistik, intensiivne, müra fusion:elektripillid,funky,miles davis,rocki instrumendid,souli rütm elektro:globaalne,arvuti,dj,klubid,poed blues:instru ,vokaal,kitarr,trummid,klaver,nukker,impro
a capella- laulu esitamine instrumentaalsaateta akord- kolme või enama heli kooskõla akustika- kuuldavus, kõlavus akustilised pillid- kõik ilma elektrita töötavad pillid alternatiivmuusika- peavoolust erinev muusika arranzeerija- muusikapala seadja erinevatele pillikoosseisudele digitaalne- info edastamine signaalidena, mis esitavad numbrijadasid dünaamika- helitugevus ja selle muutmine muusikateoses etnomuusika- rahva- ehk pärimusmuusika fonogramm- helisalvestis harmoonia- helide kooskõla helilaad- helikõrguste süsteem helistik- kindla algusnoodiga helilaad intervall- ühe astme kaugus teisest mänedzer- muusiku esindaja, kes hoolitseb artisti töötingimuste eest partituur- noot, kuhu on koondatud kõik heloteose partiid pentatoonika- viieastmeline helilaad rütm- helivältuste korrastatud järgimine teema- muusikaline mõte, millel helitöö põhineb tämber- kõlavärv
Ostinato rütmid - laulusaatega. Saaterütm laulule. Rütmikaanon. Lihtsamad rütmipartituurid. III. Suuline analüüs Rütmianalüüs. Meloodiaanalüüs. Vormianalüüs. Laadi ja/või helistiku analüüs. Intervallide analüüs. Akordide analüüs. Dünaamika analüüs. IV. Diktaat Meloodiline diktaat. Rütmidiktaat. Mäludiktaat. Kiirusdiktaat astmete tabamiseks. Kahehäälne diktaat. V. Improvisatsioon Meloodia improvisatsioon: antud tekstile, läbivõetud teemale (astmed, helistik, akord jne.), antud rütmile. Rütmi improvisatsioon: õpitud taktimõõdus, teatud rütmigruppidega, õpitud meloodia saateks, lihtsamad rütmipartituurid. Saate improvisatsioon: bass antud meloodiale, teine hääl antud meloodiale, põhikolmkõlade bassi saade.
Ei abiellunud kunagi. Hea pianist. Looming: esikohal klaverimuusika. Lemmikzanrid: prelüüd,nokturn, etüüd, ballaad, tantsurütmidega palad: mazurka, polonees, valss Peale lühiteoste on 2 klaverikontserti jt suurvorme. Nooruses ka mõned laulud nt: ,,Soov" Loomingus kajastuvad poola rahva vabadusvõitluse ideed ja poola rahvamuusika. Prelüüd (tõlkes sissejuhatus) on tal eraldi teosena. Loob tsüklitena, kus igal on erinev helistik ,,24 prelüüdi klaverile" Programmiline muusika-programmiks nimetatakse helilooja poole oma teosele antud sisu seletust. Võib olla ka kirjandusteose põhjas, mille sisu on juba teada. Või on konkreetne pealkiri, mis viitab teoses toimuvale. Liszt 1811-1886 Sündis Ungaris, 9-aastaselt esimene kontsertturnee. Õppis Viinis, hiljem Pariisis. Reisis peaaegu kõigis Euroopa riikides oma kontsertidega. Asus elama Weimari, kus ta tegutses klaveripedagoogina
Ekspressionism Ekspressionism muusikas on iseloomulik kõrgepingeline emotsionaalsus, teravajoonelised meloodiad, dissonantside rohkus, äärmuslikud kontrastid. Teosed on traagilised, sünged. Atonaalsos - helistik või tonaalsus puudub, pinge püsib kogu aeg. Ekspressionismi looja muusikas oli Arnold Schönberg. Ta avastas, et atonaalsust on võimalik luua kindlate heliridade alusel. Reastab oktavi kõik 12 heli nii, et ei tekiks tonaalsust ja lõi uue helide süsteemi - dodekafoonia. Selle levik algas pärast II maailmasõda. Schönbergi kuulsaim teos on "Kuu Pierrot". Ekspressionistlik muusika muutus abstraktseks (hallutsinatsioonid, eksootika, erootika, müstika). Arnold Schönberg
4.mõiste vorm muusikateose ülesehitus 5.mõiste liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord 6.mõiste hümn - pidulik laul, mis ülistab kangelasi või jumalaid. mis on intervall - on muusikas suurus mille väärtused iseloomustavad kahe muusikalise heli helikõrguste vahemikke. 7.mõiste vaimulik muusika - jumala teenistustel kõlav muusika 8.mõiste ilmalik muusika - muusika väljaspool kirikut 9.mõiste harmoonia -on kokkusobivus, kokkukõla 10.mõiste helistik - on muusikas kindla ulatusega piiritletud diatooniline heliastmik 11.Mis on organum? Vokaalmuusika zanr , organumid olid esimesed kehehäälsed laulud keskajal ,Gregooriuse koraalile lisati madalam hääl kvardi, kvindi või oktavi kaugusel 12.Mis on motett? Mitme häälne vokaal teos, kus ülemised hääled on rahvakeelsed ja alumine on ladinakeelne koraali tekst 13.Mis on reekviem? Surnute mälestuseks kirjutatud missa 14.Mis on sümfoonia
Miksolüüdia-so,moll-ra,duur-jo,dooria-le,früügia-mi,lüüdia-na Helilaad-omanäolise kõlavärviga helikõrguste süsteem, kus heliastmed on kindlates suhetes. Toonika-helilaadi 1.aste. duuri toonika-kolmkõla: jo mi so,mollo RA JO MI Subdominant-helilaadi 4.aste. duuri subdominant-kolmkõla NA RA JO,LE NA RA Dominant-helilaadi 5.aste.SO DI LE,MI SI DI Juhttoon-helilaadi 7.aste Helistik-kindlalt kõrguselt üles ehitatud helilaad(c-duur) Absoluutkõrgusega helid-helid,mille võnkesagedus on kindlalt määratud. Suhtelised helikõrgused ehk astmed-heli,mille täpne kõrgus ei pruugi olla määratletud, aga asuvad üksteisest kindlates kaugustes(jo,lejne) Intervall-2-e heli vaheline kaugus-priim,sekund,terts,kvart,kvint,sekst,septium,oktav Akord-3-e või enama heli üheaegne kõlamine Unisoon-kõik esitajad mängivad ühehäälselt Dissonants-riidkla Konsonants-meeldiv kooskõla Partituur-kõikide esitajate koondnoodistik Partii-üksikesitaja osa partituurist Tempereer...
Kordamine IX klassile. 1. Tempo muusikapala kiirus 2. Dünaamika muusikapala helitugevuse muutumine 3. Zanr muusikateose liik 4. Vorm muusikateose ülesehitus 5. Liturgia jumalateenistuse kord 6. Hümn vaimuliku sisuga koorilaul või pidulik ülistuslaul 7. Intervall kahe heli omavaheline kaugus 8. Vaimulik muusika Jumalateenistuses kõlav muusika 9. Ilmalik muusika muusika väljaspool kirikut 10. Harmoonia helide tonaalne sobivus 11. Helistik kindla ulatusega piiritletud heliastmik, harilikult duur või moll-heliastmik, mis saab oma nimetuse põhiheli järgi. 12. Organum mitmehäälne kirikumuusika. Üks vanimaid mitmehäälsuse ja polüfoonia liike. Põhihääleks on tavaliselt Gregoriuse laul, mida dubleerib teine hääl kvardi, kvindi või oktaavi võrra kõrgemalt või madalamalt. 13. Motett Mitmehäälne vokaalteos. Toetub Gregoriuse koraalile, kus ülemised hääled
Ekspressionism (tähendab väljendust). Alguse sai kunstist 19. sajandi lõpul. Mõjuvõimsaks stiiliks kujundas selle Prantsusmaal elanud hollandlane Vincent van Gogh. Iseloomulik on värvide intensiivsu s, vastandlikkus, loodus ja esemed näivat karjuvat ja oigavat nagu inimesedki. Muusikas on iseloomulik kõrgepingeline emotsionaalsus, teravajoonelised meloodiad, dissonantside rohkus, äärmuslikud kontrastid. Teosed on traagilised, sünged. Atonaalsos – helistik või tonaalsus puudub, pinge püsib kogu aeg. Ekspressionismi looja muusikas oli Arnold Schönberg. Ta avastas, et atonaalsust on võimalik luua kindlate heliridade alusel. Reastab oktavi kõik 12 heli nii, et ei tekiks tonaalsust ja lõi uue helide süsteemi – dodekafoonia. Selle levik algas pärast II maailmasõda. Schönbergi kuulsaim teos on “Kuu Pierrot”. Neoklassitsism. Tekkepõhjuseks võib pidada kaudselt funktsionalismi teket arhitektuuris
vaheldumisi uute teemadega. Lõpeb alati peateemaga! Rondo vorm on rõõmsa iseloomuga. Skeem: ABACA Fuuga polüfoonilise mitmehäälse muusika kõige tähtsam vorm. Fuuga teema viiakse läbi järjest kõikides häältes. 3 vormilõiku: ekspositsioon, töötlus, repriis. Repriis on ekspositsiooni kordus. Coda võib olla mõne takti pikkune, mõnikord aga ka ulatuslikum vormi osa. Süit üldnimetud instrumentaalteosele, mis koosneb mitmest iseseisvast osast. Süidi osi liidavad ühine helistik või mingi läbiv teema. Vana tantsusüit sisaldas nelja põhitantsu: 1) Allemande (saksa) 2) Courante (prants) 3) Saraband (pidulik/väärikas, hisp) 4) Gigue (hoogne hüppetants, inglise) Instrumentaalkontsert ühele (harva mitmele) solistile ja orkestrile loodud mitmeosaline teos. Kujunes välja klassitsismi ajastul. 1. osa kiires tempos ja sonaadivormis; 2. osa aeglane, laulva ja lüürilise iseloomuga; 3. osa kiire, särav ja rõõmus. Sümfoonia 4 osaline instrumentaalteos
Ekspressionism (tähendab väljendust). Alguse sai kunstist 19. sajandi lõpul. Mõjuvõimsaks stiiliks kujundas selle Prantsusmaal elanud hollandlane Vincent van Gogh. Iseloomulik on värvide intensiivsus, vastandlikkus, loodus ja esemed näivat karjuvat ja oigavat nagu inimesedki. Muusikas on iseloomulik kõrgepingeline emotsionaalsus, teravajoonelised meloodiad, dissonantside rohkus, äärmuslikud kontrastid. Teosed on traagilised, sünged. Atonaalsos helistik või tonaalsus puudub, pinge püsib kogu aeg. Ekspressionismi looja muusikas oli Arnold Schönberg. Ta avastas, et atonaalsust on võimalik luua kindlate heliridade alusel. Reastab oktavi kõik 12 heli nii, et ei tekiks tonaalsust ja lõi uue helide süsteemi dodekafoonia. Selle levik algas pärast II maailmasõda. Schönbergi kuulsaim teos on "Kuu Pierrot". Neoklassitsism. Tekkepõhjuseks võib pidada kaudselt funktsionalismi teket arhitektuuris
Süit barokiajastul väga levinud instrumentaalmuusika vorm. Tekkis 16. saj. kahest teineteisele järgnevast tantsust pavana'st ja gagliarda'st. 17.saj. kinnistus 4 tantsust koosnev süit. Rütmilt ja tempolt vastandlikud, kuid helistik on sama. Tantse esitatakse kindlas järjekorras: allemande aeglane, 4-osalises taktimõõdus väärikas, majesteetlik tants. Courante(voolav) algul 2-osalises taktimõõdus kiire hüppetants, pärast tempolt mõõdukam ning 3-osalises taktimõõdus tants. Saraband aeglane, pidulik ja suursugune 3-osalises taktimõõdus tants. Gigue inglise päritolu hoogne kiires tempos tants, tavaliselt 6/8 või 3/8 taktimõõdus. Hiljem lisandusid ka teised tantsud: menuett, polonees,
Keskkaeg 4.-5. saj - 16.saj Gregorius Suur (540-604) - kasvas Rooma kirikuvõimu tähtsus. -võttis kasutusele uue jumalateenistuse korra -idee muuta kirikud ühtlaseks *ladina keel kirikutesse (praegu kasutab Katolikukirik) *ühtlustab jumalateenistuse (liturgia) korra -tema järgi nimetatakse vana kirikulaulu Gregooiriuse koraaliks *tunnused: esikohal tekst, ladina keelsed, rütm sõltub sõnge helirütmist, lauldakse püstiseistes, kõrge helistik, laulsid ainult mehed (tänapäeval ka naised), lauldi ilma saateta, ühehäälselt. ....nimetatakse iseloomulikku laulmisviiisi roomakatoliku jumalateenistusel Kristliku kiriku põhilised jumalateenistuse liigid on tunnipalvus(peetakse kloostrites kindlatel aegadel kuni kaheksa korda päevas) ja Missa - 1.) jumalateenistus(sõnaliturgia - õpetus, vaheldumisi vaimulike lauludega loetakse pühakirja. Armulaualiturgia -jumalikku armu vahendav püha talitus, 2
· Aluse panija I. Stravinski · ühendab eelmiste sajandite muusikavormis ja stiilivõtted kaasaegse helikeelega. · Igor Stravinski kandkend balletist ,,Kevadpühitsus" · Arthur Honegger ,,Pacific 231" · Francis Poulenc ooper ,,Inimhääl" · I. Stravinski, A. Honegger, F. Poulenc, P. Hindemith; Ekspressionism · Iseloomulik kõrgepingeline emotsionaalsus · Teravajoonelised meloodiad, äärmuslikud kondrastid · Teosed traagilised, sünged · ATONAALSUS- helistik puudub, pinge püsib kogu aeg. · Looja Arnold Schönberg · Loob uue helide süsteem · DODEKAFOONIA- kompositsioon on seatud nii et oktavi 12 nooti täielikult võrdsed ja tingimus on, et üksiki neist ei tohi korduda enne kui ülejäänud 11 on kõlanud · Kõnelaul- jälgitakse rütmi, aga helikõrgus on suvaline. · Arnold Schönberg ,,Kuu Pierrot" · Arnold Schönberg ,,Ellujäänu Varssavist" · Arnold Schönberg lühiooper ,,Ootus" USA muusika 20
Laula: katkend "Talupojakantaadist" Passioonid Passioon oratooriumi eriliik, mille sisuks on Kristuse kannatused Johannese passioon Matteuse passioon MK nr 44 46 (koraal, Evangelisti aaria, koor "Lööge risti" Oratooriumid Oratoorium vokaalsümfooniline teos, milles erinevalt ooperist puudub lavaline tegevus "Jõuluoratoorium" Missa Bach kirjutas I kontsertmissa muusikaajaloos missa h-moll h-moll helistik, milles eri ajastute heliloojad on loonud oma kõige traagilisemad teosed On Bachi filosoofilne testament, tõeline hingeline pihtimus Fuuga barokiaja tähtsaim vorm, kus teema esitatakse kordamööda kõigis häältes, sellele järgneb töötlus. MK Missa h-moll Kyrie Mitmes missa osa see on? Mitmehäälne on fuuga? Instrumentaalmuusika Orelimuusika (millisel loominguperioodil kirjutas?) Orel oli Bachi lemmikinstrument
Teose loomisaasta (ajastu, stiil) ja esmaettekanne. Koosseis, kellele on teos kirjutatud (esitajad). (Nt solist, koor, orkester, klaver, rock-bänd...) Teose tekke tagamaad (miks teos sünids, mis oli ajendiks?). Muusikateoreetiline analüüs : Siin, teoreetilises osas, püüa olla võimalikult täpne, kõik alltoodud punktid peavad olema mainitud ehk kõik need mõisted peaksid töös esinema. Helistik Taktimõõt (taktimõõdu muutumine teose jooksul). Meloodia (keerukus, ulatus, iseloom jm eripärad) Rütm (millised on sagedamini esinevad rütmid, kas on kasutatud mõnele tantsule iseloomulikke rütme vms, kuidas on rütm seotud teksiga jne) Tempo (kogu teose lõikes). Dünaamika (kogu teose lõikes). Vorm (AB, ABA jne.) Sisuline analüüs: Siin, sisulises osas, võid olla loovam, kirjutada ka
KLASSITSISM 2 Klassitsism · võttis eeskuju antiikkultuurist, renessaansist · oluline lihtsus, tasakaalukus ja harmoonilisus · Sesostus vaimselt valgustusfilosoofiaga. · Õukond ja kirik jäid tahaplaanile · Esiplaanil Kodune ja salongis musitseerimine · Muutusid ansambli ja orkestri koosseisud · anti välja muusikaõpikuid ja noodikirjastamine laienes tohutult. · Uus muusikastiil eelistas klassikaliselt selgeid vormiskeeme ja korrapäraselt liigendatud meloodiat, mida saatis sama ihtne harmooniasaade · (Jean-Pjilippe Rameau-harmoonilise funktsioonide õpetus). · Klassitsismi kõrgaeg oli 1780-1810 · avaldus peamiselt Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethooveni loomingus. Instrumentaalmuusika Kõige olulisem vorm oli klassitsismis sonaat Klassikalise sonaadi põhialuseks on kahe ha...
Barokk on muusika ajaloos umbes 1600-1750 väldanud ajajärk, mis hõlmab nn generaalbassiepohhi (tähendust ei tea). Tol ajal asendusid polüfoonia (mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas) homofooniaga (mitmehäälsus, kus üks hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad talle harmoonilise saate), kontrapunkt (üldine polüfooniaõpetus, samaaegsete meloodiate kooskõla muusikas) harmooniaga ja keskaegsed helilaadid mazoorminoorsüsteemiga ( mazoor helistik, minoor moll). Kujunes palju uusi teosevorme: vokaalsümfoonilisus, instrumentaalmuusikas soolosonaadid ja kontserdid, fuuga, concerto grosso ( esimene orkestrizanr), avamäng ja süit (mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö). Barokki muusikat saab jaotada kolmeks perioodiks: varane periood kestis 1580- 1630, keskmine periood kestis 1630-1680, hiline periood kestis 1680-1740. Ühtset barokistiili muusikas ei olnud, erinevatel maadel olid erinevad stiilid. Barokk ei olnud
Laula: katkend "Talupojakantaadist" Passioonid Passioon oratooriumi eriliik, mille sisuks on Kristuse kannatused Johannese passioon Matteuse passioon MK nr 44 46 (koraal, Evangelisti aaria, koor "Lööge risti" Oratooriumid Oratoorium vokaalsümfooniline teos, milles erinevalt ooperist puudub lavaline tegevus "Jõuluoratoorium" Missa Bach kirjutas I kontsertmissa muusikaajaloos missa h-moll h-moll helistik, milles eri ajastute heliloojad on loonud oma kõige traagilisemad teosed On Bachi filosoofilne testament, tõeline hingeline pihtimus Fuuga barokiaja tähtsaim vorm, kus teema esitatakse kordamööda kõigis häältes, sellele järgneb töötlus. MK Missa h-moll Kyrie Mitmes missa osa see on? Mitmehäälne on fuuga? MIS ON POLÜFOONIA? mitmehäälsuse liik, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega. Beach Boys God Only Knows
○ Linna toodud humoorikas, nilbe trupp sai keelu. Võimukandjaga oli trupijuhil armusuhe, sai jätkata. ○ Näitlemist alustati orjapoistena, kui vedas, saadi varaka pere soosing ● Algselt oli see teatrižanr mõeldud ainult kuninglikule perekonnale ja alles hiljem sai see laiema avalikkuse meelelahutuseks ● Põhikarakterit: shang (mees), Dan (naine), Jing (võõbanägu), Chou (kloun). alajaotustega ● Erinevates lavastustes sama rütm ja helistik ei tohtinud korduda ● Põhjapoolne stiil hääbus. Lõunapoolne stiil - 50 stseeni, igal oma pealkiri. Aeglasem, mahedam, populaarsem. ● Kõik lavastused lõppesid õnnelikult ● Detailid olid olulised, liigutused olid loetud nt 20 sõrmeliigutust, 7 käeliigutust. ● Lapsed õpivad koolis 5-13, siis näeb edasi, kas laps suudab konkureerida ● Olemas ka ooperi lasteaiad ● Värvidel tähendused. Punane - intelligentsus, vaprus. Lilla - õiglus. Must - neutraalne.
9. sümfoonia on Beethoveni elutöö kokkuvõte. Selle teose kulminatsioon saabub finaalis, kus orkestrile lisanduvad nii koor kui ka solistid, tekst põhineb Schilleri teosel "Ood rõõmule". Sümfoonia kestab 70 minutit, mis on peaaegu kaks korda pikem kui ülejäänud tema sümfooniad. 2) Klaverimuusika omane on tihtiesinev marsikarakter, sagedane variatsiooni-vormi kasutamine ja c-moll helistik. Ta püüdleb orkestraalse kõlakäsitluse poole. Beethoven on kirjutanud 32 klaverisonaati, nt "Kuupaiste sonaat", "Pateetiline sonaat" ja "Appassionata", 5 klaverikontserti, palju väikepalu ja variatsioone. 3) Ooper "Fidelio", mis ei olnud aga eriti menukas. Missa Solemnis on tuntuim vokaalsümfooniline teos, mida Beethoven ise pidas tähtsamaiks tööks. Esialgselt oli see mõeldud liturgiamuusikana pidulikuks
Kontrolltöö küsimused. Romantism- 19.saj. 1.Beethoveni loomingu üldiseloomustus. Aeglane loomisprotsess Lihvis igat detaili Palju visandeid, muutis palju algseid ideid Väljajoonistunud karakterid Jõulised/filosoofilised konfliktid Heroilisus Lüürilise alatooniga looming jäi tahaplaanile Suurem osa kirjutatud klaverile Joonistunud välja omased jooned: marss, variatsioonivorm, c-moll helistik, 1.Beethoveni looming (arvud, näited) 9 sümfooniat- kuulsamad 3.(Napoleonile), 5., 9., 7 instrumentaalkontserti- 1 viiulikontsert, 5 klaverikontserti 32 klaverisonaati- kuulsamad ,,Apposionata", ,,Kuupaiste sonaat", ,,Pateetiline" jne 1 ooper- ,,Fidelio" Kammermuusika- 10 viiuli- ja 5 tsellonaati Laulud (tsükkel ,,Kaugemale armastatule", ,,Koopaorav", ,,Kõik taevad laulavad" jt) 1.Romantism muusikas (millal oli, isel
1. Millistes maades oli hilisromantism kõige mõjuvõimsam Austrias ja Saksamaal. 2. Millise helilooja mõjud ilmnevad hilisromantikute heliloojate helikeeles ja orkestri kasutuses? Richard Strauss ja Gustav Mahler 3. Nimetada esimene impressionistlik kunstiteos ja muusikateos. Debussy sumfooniline preluud *Fauni parastl6una* 4. Millised olid Mahleri sümfooniad, orkester? Too näiteid. Programmilised ja pikad . Sumfoonia No 1 *Titaan* 5. Kuidas avaldub Maurice Raveli muusikas tema baski päritolu? Too näiteid Ravel ise pidas ennast paljuski klassitsistlikuks heliloojaks. Tema teostes on aga palju ka impressionismi ja ekspressionismi tunnuseid. Tema muusikal on täpne ja selge vorm, kasutab eredaid värvinguid. Ta huvitus jazzmuusikast, aasia ja teiste rahvaste muusikast ja kasutas motiive oma loomingus. Ta oli ka väga hea orkestritundja. Selle heaks näiteks on tema tuntuim teos "Boléro". 6.Milliste žanritega on R Straussi looming läinud maailm...
isikupärase stiili poolest. Pärdi looming sai kiiresti tuntuks. Tema teoseid mängiti suure menuga Moskvas ja Leningradis. Pärt on olnud esimene suur uuendaja Eesti muusikas, kes katsetas moodsaid kompositsiooni-tehnikaid ja kelle muusika helikeel oli uudne. 1960-70 aastatel oli Pärt meie kõige äärmuslikum helilooja, tema loominguga jõudis mujal maailmas laialt levinud avangardism ka Eestisse. Pärdi selle perioodi muusika on atonaalne (puudub helistik, esikohal teravad kooskõlad). Ta loobus klassikalisest helikeelest ja katsetas uute muusika loomise võtetega. Näiteks hakkas ta esimesena Eestis kirjutama dodekafoonilist muusikat, mille aluseks on oktaavi kõigist 12 helist koosnev helirida, mitte kindel helilaad (duur, moll). Sageli kasutas ta kollaazitehnikat, mille puhul ühes teoses võib kõlada mitme eri ajastu muusikastiile, seda kas otseste tsitaatidena või siis helilooja enda loodud stiliseeringuna
Selle teose kulminatsioon saabub finaalis, kus orkestrile lisanduvad nii koor kui ka solistid; tekst põhineb Fr. Schilleri teosel ,,Ood rõõmule", mis on nüüd Euroopa liidu hümn. Sümfoonia kestab 70 minutit. 2. Klaverimuusika. Suurem osa instrumentaalmuusikast on kirjutatud klaverile. Varastes klaveriteostes kujunevad välja mõned tema hilisemale käekirjale omased jooned, nagu tihtiesinev marsikarakter, sagedane variatsioonivormi kasutamine ja c-moll helistik, mida ta kasutas kui pateetilise alatooniga helistikku mitmetes etapilise tähtsusega teostes. Beethoven on kirjutanud 32 klaverisonaati: ,,Pateetiline", ,,Apassionata", ,,Kuupaistesonaat"; 5 klaverikontserti, palju väikepalu ja variatsioone. 3. Ooper ,,Fidelio". See aga ei olnud eriti menukas. Vokaalsümfoonilistest teostest on tuntuim Missa solemnis. Esialgselt oli see mõeldud liturgiamuusikana pidulikuks teenistuseks, kuid lõpuks kasvas sellest välja
Rütmid 1. löögilised rütmid 2. löögilised rütmid TA TA-A TI-TI TA-I-TI TAI-RI TI-TA-I TI-RI-TI-RI TI-TA-TI (sünkoop) TI-TI-RI TI-RI-TI Helivältused TERVENOOT 4 lööki TERVEPAUS POOLNOOT POOLPAUS 2 lööki VEERANDNOOT 1 löök VEERANDPAUS KAHEKSANDIKNOOT 0,5 lööki KAHEKSANDIKPAUS 0,25 lööki KUUETEISTKÜMNENDIKPAUS KUUETEISTKÜMNENDIKNOOT Punkt noodi järel annab noodile juurde poole...
helilooja ja pianist. Ravel elas Prantsusmaal, tema ema oli baski päritolu ja isa sveitslane. Ravel ise pidas ennast paljuski klassitsistlikuks heliloojaks. Muusika üldiseloomustus: impressionismi ja ekspressionismi tunnused täpne ja selge vorm kasutab eredaid värvinguid huvitus jazzmuusikast, aasia ja teiste rahvaste muusikast ja kasutas motiive oma loomingus väga hea orkestritundja "Boléro" 1928- Ida Rubinstein, Djagileur: 2 muutumatut teemat Helistik ei muutu Rütm ei muutu Orkestratsioon muutub Dünaamika muutub Looming: 2 klaverikontserti- 1 vasakule käele Ballett "Daphnis ja Chloe" 1912 Sümfooniline teos "Boléro" 5. G. Gershwin -- muusika üldiseloomustus + looming. Rapsody in Blue. George Gershwin(Jacob Gershowitz;26.september1898-11.juuli1937) oli USA helilooja. Muusika üldiseloomustus: bluusirütmid Muusikalid/Broadway 1927 "Strike Up The Band" 1930 "Girl Grazy" 1932 "Of Thee I Sing" 1935 ooper "Porgy ja Bess"
KESKAEG 5-14 saj AJASTU ÜLD- ISELOOMUS-TUS: Kiriku võim; ideaaliks päevad läbi palvetav pühak; ristisõjad; oluline inimese päritolu; askeetlikud elulaadid; rüütlimoraal (aus võitlus); Gregoorius Suur ühtlusab kirikuliturgia; Euroopa rahvuste sünd, riikide teke, keelte kujunemine, valdavalt suuline kultuur; alusepanek kultuuriväärtustele; katkud ja sõjad; ebahügieenilisus; usk MUUSIKA ISELOOMUSTUS: vaimulik, monotoonne, saateta, kindel taktimõõt puudub, ladinakeelne, ühehäälne (10.-11. saj hakkab tekkima 2- häälsus; mitmehäälne muusika à burdoon taustajoru; parafoonia meloodia dubleerimine; heterofoonia suvaline mitmehäälsus); põhiintervallid kvart, kvint ZANRID: Vaimulikus: gregooriuse koraal, organum, liturgiline draama, motett. Ilmalikus: rüütlilaul, instrumentaalne tantsuvorm estampii. RENESSANSS 14 16 saj AJASTU ÜLD- ISELOOMUSTUS: Antiigi taassünd; humanism; eneseteadvuse kasv, teadmishimu; lapsi kasvatati nagu väikseid täi...
1963 käis Pärt esimese eesti heliloojana rahvusvahelisel festivalil ,,Varssavi sügis", mis oli tol ajal üks tähtsamaid uut muusikat tutvustavaid festivale. Pärt on olnud esimene suur uuendaja Eesti muusikas, kes katsetas moodsaid kompositsiooni- tehnikaid ja kelle muusika helikeel oli uudne. 1960-70 aastatel oli Pärt meie kõige äärmusli- kum helilooja, tema loominguga jõudis mujal maailmas laialt levinud avangardism ka Eestisse. Pärdi selle perioodi muusika on atonaalne (puudub helistik, esikohal teravad kooskõlad). Ta loobus klassikalisest helikeelest ja katsetas uute muusika loomise võtetega. Näiteks hakkas ta esimesena Eestis kirjutama dodekafoonilist muusikat, mille aluseks on oktaavi kõigist 12 helist koosnev helirida, mitte kindel helilaad (duur, moll). Sageli kasutas ta kollaazitehnikat, mille puhul ühes teoses võib kõlada mitme eri ajastu muusikastiile, seda kas otseste tsitaatidena või siis helilooja enda loodud stiliseeringuna
2. Ekspressionism (tähendab väljendust) Alguse sai kunstist 19. sajandi lõpul. Mõjuvõimsaks stiiliks kujundas selle Prantsusmaal elanud hollandlane Vincent van Gogh. Iseloomulik on värvide intensiivsus, vastandlikkus, loodus ja esemed näivat karjuvat ja oigavat nagu inimesedki. Muusikas on iseloomulik kõrgepingeline emotsionaalsus, teravajoonelised meloodiad, dissonantside rohkus, äärmuslikud kontrastid. Teosed on traagilised, sünged. Atonaalsos helistik või tonaalsus puudub, pinge püsib kogu aeg. Ekspressionismi looja muusikas oli Arnold Schönberg. Ta avastas, et atonaalsust on võimalik luua kindlate heliridade alusel. Reastab oktavi kõik 12 heli nii, et ei tekiks tonaalsust ja lõi uue helide süsteemi dodekafoonia. Selle levik algas pärast II maailmasõda. Schönbergi kuulsaim teos on "Kuu Pierrot". 3. Neoklassitsism Tekkepõhjuseks võib pidada kaudselt funktsionalismi teket arhitektuuris. Selle tekkepõhjuseks oli
· Viis lõpule polüfoonilise stiili kujundamise, samas andis tugeva tõuke ka homofoonilise stiili arengule · Ülekaalus vaimulik looming · Viljeles kõiki omaaegseid zanre, väljaarvatud ooper! · Säilinud u 1000 teost(neist palju suurvorme) 7. BACHI LOOMING: · Elas aastatel 1685-1750, Saksamaal · Klaveriteoste tsüklid: ,,Hästitempereeritud klaviir"(HTK) sisaldab 48 prelüüdi ja fuugat kõigis helistikes. Uus helistik klaveril. MK- Prelüüd ja fuuga C-duur; Bach-Gounot-Ave Maria; Toccata d-moll orelil. Fuuga alati polüfooniline. Fuugakunst (3-4-häälsed kompositsioonid ükskõik, mis pillile). Orel-raskemeelsus · 6 concerto grossot ehk Brandenburgi kontserti · Umbes 200 kantaati(-mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel), neist 20 olid ilmalikud(nt Kana-, Talupoja-, Kohvi-, Jahikantaat jt)
Viis lõpule polüfoonilise stiili kujundamise, samas andis tugeva tõuke ka homofoonilise stiili arengule Ülekaalus vaimulik looming Viljeles kõiki omaaegseid zanre, väljaarvatud ooper! Säilinud u 1000 teost(neist palju suurvorme) 6. BACHI LOOMING: Elas aastatel 1685-1750, Saksamaal Klaveriteoste tsüklid: ,,Hästitempereeritud klaviir"(HTK) sisaldab 48 prelüüdi ja fuugat kõigis helistikes. Uus helistik klaveril. MK- Prelüüd ja fuuga C-duur; Bach-Gounot-Ave Maria; Toccata d-moll orelil. Fuuga alati polüfooniline. Fuugakunst (3-4-häälsed kompositsioonid ükskõik, mis pillile). Orel-raskemeelsus 6 concerto grossot ehk Brandenburgi kontserti Umbes 200 kantaati(-mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel), neist 20 olid ilmalikud(nt Kana-, Talupoja-, Kohvi-, Jahikantaat jt)
Viis lõpule polüfoonilise stiili kujundamise, samas andis tugeva tõuke ka homofoonilise stiili arengule Ülekaalus vaimulik looming Viljeles kõiki omaaegseid žanre, väljaarvatud ooper! Säilinud u 1000 teost(neist palju suurvorme) 7. BACHI LOOMING: Elas aastatel 1685-1750, Saksamaal Klaveriteoste tsüklid: „Hästitempereeritud klaviir“(HTK) sisaldab 48 prelüüdi ja fuugat kõigis helistikes. Uus helistik klaveril. MK- Prelüüd ja fuuga C-duur; Bach-Gounot-Ave Maria; Toccata d-moll orelil. Fuuga alati polüfooniline. Fuugakunst (3-4-häälsed kompositsioonid ükskõik, mis pillile). Orel-raskemeelsus 6 concerto grossot ehk Brandenburgi kontserti Umbes 200 kantaati(-mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel), neist 20 olid ilmalikud(nt Kana-, Talupoja-, Kohvi-, Jahikantaat jt)
Enne teise osa algust kõlas väike paus ja siis alustas dirigent uuesti oma tööd, see teose osa oli ülesse ehitatud veidi aeglasemalt ja vaiksemalt. Teine osa ei olnud nii põnev ning pani vahepeal teose minu jaoks ununema. Meloodia oli vahelduv. Enim meeldis mulle keskmises registris aset leidnud Timpani soolo. 3. Setu Tants Uut algust võiks kirjeldada sõnadega äkiline, jõuline, valju ja kiire. Esines palju tõusva helikõrgusega kohti ning siis hetkelisi pause. Tempo oli kiire ning helistik duur helilaadis. See osa meeldis mulle enim, sest tõi palju esile muinasjutulisust, kuid oli ka kiire ning sündmused justkui muutusid. Pillid vaheldusid järgimööda niimodi, et enamasti juhtis üks pillirühm ning teised olid saatehääled. Lõppes jälle valjenedes (Crescendo). Kogu pala tekitas minus muinasjutulisi ning romantilisi mõtteid ja tundeid. Silmis esines pilt võlumetsast, milles valitses täielik harmoonia ja ilu.
märtsil 1827. Looming Suurem osa Beethoveni instrumentaalmuusikast on kirjutatud klaverile. Helilooja alustas oma karjääri pianistina, tema esimesed tuntud teosed olid kirjutatud klaverile ja selle instrumendiga oli ta seotud terve elu. Varastes klaveriteostes kujunevad välja mõned tema hilisemale käekirjale omased jooned, nagu tihtiesinev marsikarakter, sagedane variatsioonivormi kasutamine ja c-moll helistik, mida ta kasutas kui pateetilise alatooniga helistikku mitmetes etapilise tähtsusega teostes. Oma klaverikäsitluses püüdleb Beethoven orkestraalse kõlakäsitluse poole.Beethoven on kirjutanud 32 klaverisonaati (`Pateetiline`, `Appassionata`, `Kuupaistesonaat` - viimane nimetus on lisatud hiljem), 5 klaverikontserti, palju väikepalu ja variatsioone. Sümfooniate juurde jõudis Beethoven alles küpse heliloojana, 30. eluaasta paiku.
Stravinski looming: 1)Vene periood; 2)Neoklassitsistlik periood; 3)Seeriatehnika periood Üldjoontes langes loominguperiood kokku keskkonnaga, kus ta viibis. 1) Vene looming lähtub rahvuslikest traditsioonidest ja tehnikast. Selle perioodi viimane teos on ,,Sõduri lugu". 2) Neoklassitsistliku perioodi esimene teos: 1920. ballet ,,Kultsinella" ja viimane teos ,,Elupõletaja tähelend" (1951). 3) USA-s dodekafoonia ja seeriatehnika periood tonaalsus kaob, helistik kaob ja tuleb noodist paik panna kõik, nii et ükski noot ei tohi korduda enne, kui kõik ülejäänud helid on ära kõlanud. Stravinski suutis elu jooksul muuta muusikastiili ja oli vastuvõtlik uuendustele ning mõistis erinevaid kompositsiooni võtteid. Ta abiellus 2 korda ja vahetas kodakondsust 3 korda. Elu Venemaal Igor on ooperilaulja poeg. Võttis Peterburi gümnaasiumis klaveritunde 9-aastaselt. Maakodus tutvus ta Rimski-Korsakoviga, kes oli tema õpetaja. 1905
alatooniga looming on tagaplaanile jäänud. Suurem osa Beethoveni instrumentaalmuusikast on kirjutatud klaverile. Helilooja alustas oma karjääri pianistina, tema esimesed tuntud teosed olid kirjutatud klaverile ja selle instrumendiga oli ta seotud terve elu. Varastes klaveriteostes kujunevad välja mõned tema hilisemale käekirjale omased jooned, nagu tihtiesinev marsikarakter, sagedane variatsioonivormi kasutamine ja c-moll helistik, mida ta kasutas kui pateetilise alatooniga helistikku mitmetes etapilise tähtsusega teostes. Oma klaverikäsitluses püüdleb Beethoven orkestraalse kõlakäsitluse poole. Mida lähemale elu lõpule, seda kitsamaks jäävad talle klassikaliste vormide raamid, seda vabamaks muutub tema tsüklikäsitlus. Beethoven on kirjutanud 32 klaverisonaati (`Pateetiline`, `Appassionata`, `Kuupaistesonaat` - viimane nimetus on lisatud hiljem), 5 klaverikontserti, palju väikepalu ja variatsioone.
pälvinud ning lüürilise alatooniga looming on tagaplaanile jäänud. Suurem osa Beethoveni instrumentaalmuusikast on kirjutatud klaverile. Helilooja alustas oma karjääri pianistina, tema esimesed tuntud teosed olid kirjutatud klaverile ja selle instrumendiga oli ta seotud terve elu. Varastes klaveriteostes kujunevad välja mõned tema hilisemale käekirjale omased jooned, nagu tihtiesinev marsikarakter, sagedane variatsioonivormi kasutamine ja c-moll helistik, mida ta kasutas kui pateetilise alatooniga helistikku mitmetes etapilise tähtsusega teostes. Oma klaverikäsitluses püüdleb Beethoven orkestraalse kõlakäsitluse poole. Mida lähemale elu lõpule, seda kitsamaks jäävad talle klassikaliste vormide raamid, seda vabamaks muutub tema tsüklikäsitlus. Beethoven on kirjutanud 32 klaverisonaati (`Pateetiline`, `Appassionata`, `Kuupaistesonaat` - viimane nimetus on lisatud hiljem), 5 klaverikontserti, palju väikepalu ja variatsioone.
KIRJALIKU TÖÖ HILISROMANTISM, IMPRESSIONISM, EKSPRESSIONISM. Küsimused: HILISROMANTISM, IMPRESSIONISM KONTROLLTÖÖ XII klass. 1. Leia romantilise ja hilisromantilise muusika ühisjooned ja erinevused. Hilisromantikud- orkestri koosesisud liiga suured, sümfoonia orkestri saatega (kantaat?) Teose aluseks filosoofiline idee. iseloomulikud jooned: hiigelkoosseisud, vaskpuhkpillide meeletu osatähtsus, kromatisme täis harmoonia, ebapüsiv tonaalsuse (laulja laulab, aga puudub helistik) täielik puudumine 20.-ndal sajandil. Hilisromantism on aluseks hiljem tekkinud ekspressionismile. 2. Kuidas võis töö dirigendina mõjutada Mahleri loomingut? Orkestri töö nõuab head orkestri tundmist, ei lämmatanud kedagi ära, pööras tähelepanu pausidele. Ooperi dirigent Dirigendina pälvis ta palju tunnustust ja see tegi ka kindlasti teda enesekindlamaks muusikamaastikul. Dirigenditöö oli mahukas ja aeganõudev, kuid sellegipoolest suutis ta kirjutada selle...
madalamalt (comes - saatehääl). Teema esitatakse kõikides häältes. Tavaliselt on fuuga teemaks lühike ja väljendusrikas lõpetatud meloodia. · Järgnevas lõigus - töötluses - toimub teema arendamine ja muutmine, varieerimine. Teema võib nüüd kõlada pikemates või lühemates vältustes, helilooja võib töötluses jagada teema väikesteks lõikudeks - motiivideks - ja töödelda neid eraldi. Üldreeglina ei ole töötluse helistik peahelistik, vaid mingi teine, enamasti põhihelistiku paralleelhelistik. Selles osas asub tavaliselt ka teose kõrgpunkt - kulminisatsioon. · Lõpuosas ehk repriisis pöördutakse alghelistikku tagasi, teema esitatakse algkujul. KASTRAADID Kastraat on kohitsetud (eemaldatud munanditega) mees. 16. sajandi teisel poolel hakati lapseliku hääle säilitamise eesmärgil poistel munandeid eemaldama.
" IV ,,Wenn ich mit Menschen und mit Engelszungen redete" Klarnetikvintett h-moll op. 115 (1891) on laialdaselt tunnustatud kui Brahmsi kõige suursugusem ja ülevam teos ning on üks olulisemaid teoseid kogu tema loomingus ja klarnetimuusika ajaloos. Teos on pühendatud Richard Mühlfeldile, kelle musitseerimise kuulmine ja sellest vaimustusse sattumine päästis valla uue külje Brahmsi loomingus. Teos on olemuselt melanhoolne, vormilt klassitsistlik. Teose helistik, h- moll, oli 19. sajandi heliloojate jaoks väga tähendusrikas. 2
Muusika kontrolltöö vastused Annabel Soovik M-13 1.- 2.Muusikalised väljendusvahendid on : tempo, meloodia, helilaad, rütm, dünaamika, harmoonia, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon... 3. Muusika tekkepõhjused: 1)inimese erutatud emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2)Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil. Arvatakse , et ürginimene arenes inimeseks tööprotsessis ja seega võib muusika üks tekkepõhjuseid peituda tööd ja selle rütmis 3)jumalate kummardamiseks maagia, rituaalide täitmisel - tantsiti, lauldi,
.barokkmuusika Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika .Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Barokkmuusikat iseloomustab väljendusrikkus, emotsioonide väljendusrohkus. Tekib mõiste helistik. Itaalias tekib ooper, Prantsusmaal ballett. Barokiajasu 3 suurimat muusikut on: J.S.Bach , A. Vivaldi , G.F. Händel . Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikazanride poolest. Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada: Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud Instrumentaalmuusika zanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad Lavateosed - ooper
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
