sõnatüüpides kolme esimese kas käänatav sõna väljendab käände vaheline erinevus elusolendit või eluta asja. ilmneda täiesti piisava selgusega ainult tüvevaheldu- ses. Nt vormides kosk : kose : koske Arv Ainsus, mitmus Ainsus, mitmus Pöördkonnad Puuduvad 1. pöördkond, 2. pöördkond Kõneliigid Jaatav kõne, eitav kõne Jaatav kõne, eitav kõne Ajavormid Olevik, lihtminevik, Lihttulevik, olevik, lihtminevik. täisminevik, enneminevik (Olevikus ja tulevikus muutuvad sõnad vastavalt
ind. act. sg 1 (lõpetatud tegevus) ma võitsin; olen võitnud (veni, vidi, vici tulin, nägin, võitsin) III pv lõppeb um-ga; participium perf. pass. võidetud IV pv lõppeb er-ga; infinitivus praes. act. võitma; võita; võitmine IV pv ehk infitiimi tähistatakse sõnastikes lühendatult. Infitiivi lõpp viitub I pv viimase konsonandi külge. IV pv näitab pöördkonda ehk konjugatsiooni. Pöördkonnad: I (coniugatio prima) Accuso (I), (accusavi) avi (II), (accusatum) actum (III), (accusare) are (IV) süüdistama II (coniugatio secunda) Habeo (I), (habui) bui (II), (habitum) bitum (III), (habere) ere (IV) omama III (coniugatio tertia) O-lõpulised sõnad: vinco (I), vici (II), victum (III), (vincere) ere (IV) võitma Io-lõpulised sõnad: facio (I), feci (II), factum (III), (facere) ere (IV) IV (coniugatio quarta)
Saussure toob alati paralleele teiste märgisüsteemidega. Male keel, ja nagu keele puhul pole ka males oluline, kuidas ta on realiseeritud mustad ja valged ruudud, mis võivad olla hoopis teist värvi. Samuti pole oluline, mis materialist on nupud. Figuuride väärtus sõltub positsioonist väärtus on süsteemisiseselt. Süntagmaatika - on see, kuidas elemendid on reastatud. Paradigmaatika - mingi elemendi kõi k variandid käändkonnad või pöördkonnad (eesti k). Saussure jaoks on paradigmaatika olulisem kui sntagmaatika. Strukturalism 20.sajandi üks juhtuvamaid paradigmasid humaitaar- ja sotsiaalvaldkonnas. 1920ndatel aastatel tekkisid erinevad koolkonnas strukturalismis: · (Genfi koolkond) pole nii tähtis. Eksiteerib ka praegu ja kuulsaim esindaja on Patrick Sériot (1949). Selle koolkonnas pööratakse tähelepanu ,,puuduvale märgile" 0-märk on olemas, aga puudub. o Charles Bally (1865-1947)
Ülivõrde määratud vorm 26 MÄÄRSÕNA 27 Omadussõnadest tuletatud määrsõnad 27 2 Iseseisvad määrsõnad 28 Määrsõnade võrdlusastmed 30 Määrsõna koht lauses 30 TEGUSÕNA 31 Tegusõna pöördkonnad 31 Tegusõna pööramine 32 Olevik 32 Lihtminevik 33 Täisminevik 35 Enneminevik 37 Tulevik 39 Tähtsamad ebareeglipärased tegusõnad 40
Nt liide – ki. Muutmine – morfoloogiliste vahendite kasutamine lekseemidest uute sõnavormide, muutevormide moodustamiseks. Väljendavad eelkõige grammatilisi seoseid. Muutekategooriad koosnevad morfosüntaktilistest tunnustest. Muutevormid - sama sõna erivormid Muutesüsteem – keele tähtsamad morfosüntaktilised kategooriad koos morfosüntaktiliste tunnustega Muuttüüp – alarühmale tüüpilise afiksite kogumi poolt määratud, käändkonnad ja pöördkonnad Deklinatsioon – substantiivide muuttüüp Konjugatsioon – verbi muuttüüp Eesti substantiivide muuteparadigmade aluseks on neliteist käänet. Kohesioon – muuteparadigmade sisemine tihedus Defektiivne muutumine ehk vaegmuutumine – keelevastane vorm, lihtsalt pole olemas. Puudum vorm on paradigma auk.nt mõnel omadussõnal pole võrdlusastet jms. Paradigma tuumvorm – sagedasti kasutatav vorm Markeeritus ja loomulikkus – mis on loomulik, on markeerimata, mis ei ole loomulik on
Sõna muutmisel selle sõnaliik üldjuhul säilib. Sõnade tuletamisel aga võib muutuda. Muutmisele on iseloomulik, et tüvilekseemi tähendus erinevates muutevormides säilib. Tüüpilised muutemorfeemid väljendavad süntaktilisi seoseid e sõnadevahelisi seoseid lauses. Keele tähtsamad morfosüntaktlised kategooriad koos oma morfosüntaktiliste tunnustega moodustavad kelle muutesüsteemi. Muuttüübid e eesti keeles käändkonnad ja pöördkonnad. Substantiivide muuttüübid - deklinatsioonid. Verbide muuttübid - konjugatsioonid. 25. Muuteparadigmad. Keele morfosünaktilised tunnused määravad, missuguseid muutevorme erinevatel sõnaliikide sõnadel olla saab. Nende vormide täielik kogum moodustab lekseemi muuteparadigma. Paradigmaatline morfoloogia - peaiseks meetodiks on muutenähtuste kirjeldamine nii, et uuritava keele kõikidest muuttüüpidest koostatakse näiteparadigmad. Põhiüksused on sõnavormid ja muutüksused.