Ta panustas iluprintsiibi, kunstlike sõnade, morfoloogia lühikeste vormide, i- mitmuse ja i-ülivõrde peale. Johannes Voldemar Veski keelekorradus: tahtis luua süsteemsust koos loogiliste seletustega, otstarbekust ja rahvakeelsust. Panustas keele normimisele ja terminoloogia looomisele. Normingute loojaks Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond, olulisim ettepanekute tegija Elmar Muuk. 1998 sai eesti keel riigikeeleks, viimane keeleseaduse uuendamine oli 1995, loodi keeleinspektsioon, kes peab keeleseaduse täitmist kontrollima, nüüd 2009 on ajalehtedes ilmnenud vaidlused uue keeleseaduse üle. Põhjaeesti murre afrikaat puudub(siga,küpsetab), larüngaalklusiil puudub(kalad), harv palatalisatsioon(t,l,s,n,r), ks-ks(saaks), ksi-ks(üks,läks), psi-ps(laps), tk-tk(katki), kt-ht(kõht), ajalooline muutus, rekonstruktsioon, vokaalharmoonia puudub(näha), erinevad vokaalid teatud...
TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut MERILIN GIRIN EESTI KEELE TEKKIMISE LUGU. KUI ISEÄRALIK ON EESTI KEEL. Referaat Õppeaine: Akadeemilise kirjutamise alused: eesti keele väljendusõpetus II Õppejõud: Kersti Lepajõe Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Eesti keele tekkimise lugu...
katoliku kirik, romaani stiil, slaavi hõimud, ugri keeled) järgmistes ühendites: 1) Taime- ja loomanimetused: amuuri korgipuu, saaremaa robirohi, siberi orav, koloraado mardikas, peipsi siig. NB üldkeeles ei ole viga kasutada suurt algustähte. 2) Loomatõunimetused: tori hobune, ungari meriinio, herefordi veis, jorksiri siga. NB üldkeeles ei ole viga kasutada suurt algustähte. 3) Keelenimetused: eesti, hispaania, Kanada eesti keel, Briti inglise keel 4) Rahva- ja hõimunimetused: läti rahvas, paapua hõimud. (rahvuskuuluvuse märkimiseks võib kohanime omastava käände väikese tähega kirjutada ka mõnedes muudes ühendites: eesti kirjandus, kodueesti kunstnik, väliseesti laulja, läti rahvalaulud, jaapani kunst, vene ballett, araabia maad) 3) Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused (viimased üksnes ametlikkuse näitamisel),...
I KÄÄNDKOND · Pearõhust lugedes 1-silbilise tüvega noomenid · Tüvi lõpeb pika vokaali või diftongiga · Enamikus substantiivid, lühendid, tähtede ja nootide nimed jm · Näiteks: jää, luu, tee, vöö, hai, krae, täi, või, argoo, halvaa, kanuu, revüü, epopöa, kakao, hea, hää, pai, prii, prostoi, truu, muu. · Võõrsõnadest: aaloe, kardavoi, meierei, salvei. PÕHITÜÜP PUU · Puu, puud, puusse, puude, puid e puusid, puudesse e puisse · Omasõnad: -aa, -oo, -uu, -öö. · Võõrsõnad: -ee · Näiteks: kuu, luu, maa, muu, soo, suu, truu, töö, vöö, öö, hää, pää, hea, pea ·Võõrsõnadest: abee, apogee, bidee, defilee, dekoltee, epee, fuajee, konferansjee, kupee, livree, mosee, relee, turnee, varietee. VORMISTIKUST: · Ains part: -d (kuud, sood, truud, turneed) · Ains illat: -sse (karreesse, luusse, öösse). Ka masse e ma...
Traditsiooniliselt on sõnaväljadel olemas seos ka keelefilosoofia ja antropoloogiaga, sest sõnaväljad võimaldavad analüüsida maailmapilti. 23. Paronüümia. Paronüümid e sarnassõnad sõnad, mis sarnanevad nii häälikkuju (kirjapildi) kui ka tähenduse poolest. Need on derivatsiooni kaasnähtuseks. Kuna derivatsioon on eesti keeles üks produktiivsemaid sõnaloomevõimalusi, on eesti keel paronüümirikas keel. Paronüümid moodustavad paronüümipesi häälikuliselt ja tähenduselt sarnaste sõnade kogumeid. Paronüümia teke: samale tüvele lisatakse erinevaid tuletussufikseid, nii et moodustub paronüümipesa, s.t sama tüve juurde kuhjub tuletisi. Nt lahk: lahklane 'lahkuhoidja, -lööja, lõhestaja', lahklus `lahkulöömine, lõhestus', lahkmik `lahknemiskoht, lahkmekoht', lahknemine 'hargnemine; lahkulöömine', lahknev 'hargnev;...
· Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat 1918 esimene ÕS; tähtteos! Johannes Aavik (lõi vastupidise printsiibi): · keeleuuenduse kõrgaeg 1912-1924 · Keeleuuenduse äärmised võimalused (1924) mida KU tähendab ja kuidas sõnu luua! · Keel on masin, inimtoimingu abinõu, riist, millele tuleb vaadata inseneri pilguga, kes nähtusi oma otstarvete kohaselt püüab painutada keel on kunstlik ja inimene saab seda oma tahtmist mööda muuta · eesti keel vaene, puudub hulk vajalikke oskussõnu, puuduvad võimalused täita XX sajandi haritlaskeele rolli · Vajalik hulga sõnade keelde toomine, eriti soome keelest laenamine (kasutuses ca 300 sõna) · keelekorralduspõhimõtted: otstarbekohasus (vormivõimaluste paljus, rikkus, selgus, täpsus jm), ilu, omapärasus (võõrapärasused välja) näiteks võitlus saksakeelse sõnajärje vastu...
2) aglutineerivad keeled, kus on rohkesti muutetunnuseid, eriti sõnatüvedele liituvaid tunnuseid ja lõppe, seega seotud morfeeme. Sõnaosad liituvad üksteisele peaaegu mehaaniliselt, otsekui liimitaks neid üksteise külge. Piirid morfeemide vahel on suhteliselt selged. Ühele tähendusele vastab üks vorm. Sellist tüüpi esindavad türgi (ja üldse turgi keeled), polüneesia ja altai keeled, ungari ja ka soome keel rohkem kui eesti keel. 3) flekteerivad e fusiivsed keeled neis on nii tunnuseid ja lõppe kui ka liiteid, kuid need liituvad tüvele sedavõrd keerukate muutumisprotsesside käigus, et tüve, tunnust ja lõppu on üksteisest raske eraldada. Sõnamuutmises on oluline osa tüve teisenemisel, tüvesisestel häälikumuutustel, nt indoeuroopa keeltest ladina ja saksa keel (nt sks Vater, mitm Väter). 4) Inkorporeerivad e polüsünteetilised keeled selle jaotise on lisanud Põhja-Ameerika indiaanikeelte uurijad...
o Arbitaarsed ehk kokkuleppelised: maa, mets, vihm, lumi. o Motiveeritud: nimetamise aluseks on seos mõne teise sõna või nähtusega: maanaine, metsloom. Siia alla kuuluvad ka deskriptiivsed sõnad: auh-auh, kriiks. Sõnamoodustuse analüütiline ehk staatiline aspekt kirjeldab keeles olevate sõnade moodustusstruktuuri (millistest osadest sõnad koosnevad, mis reeglite järgi on osad omavahel ühendatud). Sõnamoodustuse protsessuaalne ehk dünaamiline aspekt jälgib tegelikku keelekasutust ja kirjeldab, kuidas sõnad sünnivad ning kuidas ja mis eesmärgil neid moodustatakse. Sõnamoodustusliigid: 1. Sõnade liitmine ehk kompositsioon, st sõnade moodustamine tüvesid liites: liivarand, talumaja. 2. Sõnade tuletamine ehk derivatsioon, st sõnade moodustamine tüve ja afiksit liites: liivjas, randlane,...
Lugeda lisa raamatutest ,,Eesti ortograafia" (Tiiu Erelt) ja ,,Lause õigekeelsus" (Mati Erelt)
KEELENÕU
Keelenõu
* Keelenõu töötab tööpäeviti kella 912 ja 1317 telefonil 631 3731.
* ÕS 2006 (kirjakeele normi alus). Kättesaadav Internetis aadressil http://www.eki.ee/dict/qs2006/
* ,,Eesti keele käsiraamat"
* ,,Eesti ortograafia"
* ,,Keelenõuanne soovitab" (1, 2, 3)
* www.keelevara.ee, www.keeleveeb.ee
* ajakirjad Keel ja Kirjandus, Oma Keel, Õiguskeel
ÕSi kasutamine
+ liitsõnapiir (näitab kokkukirjutamist), nt ladina+ameeriklane
. vältepunkt (näitab III väldet), nt .soosima
' peenenduskriips (märgib palatalisatsiooni), nt kas's
{ } looksulud (keelendid, mida soovitatakse vältida), nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur
parem:, nt sesoon(i)+kaup, parem: hooajakaup
< > noolsulud (andmed häälduse, morfoloogia ja rektsiooni kohta), nt city
Mille poolest erinesid 19. sajandi eesti keele grammatikad ja nende süntaksikäsitlused varasematest? Esimesed grammatikad (17.-18. saj.) olid rakenduslikud. Saksa ja ladina malli järgi, kontrastiivne vaatenurk. 19. saj. keeleuurimine, võrdlev-ajalooline keeleteadus, keelesugulus, soome grammatikate eeskuju. Ajakirjas "Beiträge..." (1813-1832, J.H. Rosenplänter) soome keele eeskujul käändevormide tähendusfunktsioone. Deskriptiivsed grammatikad. 2. Mida on EKG süntaksimudelil ühist, mida erinevat võrreldes traditsioonilise süntaksiga? EKG süntaksimudel - Moodustajad + funktsioonid; süntaktiline ja semantiline struktuur vastavuses; moodustajad pronominaliseeritavad. Traditsiooniline süntaks. Lause pealiikmed (alus, öeldis) ja kõrvalliikmed. Alusrühm ja öeldisrühm. EKG mudel on lineaarne, analüüsitakse lause sees, traditsiooniline mudel on joonis. 3. Millis...
Suuline kõneuurimine slängi 2. Kirjutada sotsiolingvistikast 3. Mida töö käsitleb? Kuhu valdkonda kuulub- 3 sotsiolingv haru suulise kõne uurimine 4. Töö eesmärgid- teemavaldkond Siinse bakalaureuse töö ,, Vene laensõnad eesti keele slängis" uurimisülesandeks suuline kõne on vaadelda viimaste kümnendate aastate jooksul tulnud vene laensõnade kohanemist ja integreerumist eesti slängi. Samuti eesmärk on iseloomustada vene keelest eesti keele slängi laenatud sõnavara kasutust ning nende ortograafilist, morfoloogilist ja semantilist muganemist. Materjali põhiosa pärineb 1990. aastatest. Töö eesmärgiks ei kuulu vene laenude arvu kindlaksmääramine ega nende täpne dateerimine eesti keele slängis. Tõnu Tenderi sõnul ,, on olulisemateks slängiallikateks laenamine võõrkeeltest, omakeelsete sõnade ning väljendite puhul aga tähenduse muutumine ja derivatsioon". Nüüdisajal üks levinumatest kee...
MORFOLOOGIA ümises lauluviisi aadresside õigsus värvikirevad afisid teatrialdiste tüdrukute seaduslikke metsaraieid pandi uut asfalti kukkunud lapsi baarmenite võistlus tervitas magistranti toidus kasutati basiilikut oder kasvas jälgiti börsi seda ei osata andekaid doktorante peente sõrmede dusi all tuliseid süsi kolm eelnõu mitu peret, hüvet, kõnet ettevõtete kasum petangikomplekt gepardite hüpped ei teadnud pindala, ruumala värisevate lehtedega haavad sisemaailmade erinevused nauditi hüvesid peatset kohtumist jogurti maitse rünnati piiskoppi habraste kruuside mitu pikslit ei joostud koju oranz pluus järgmistel jõuludel mahlakaid portsjoneid kaardi pealt prestiizsel mehel valge...
2001 Eesti keele struktuur. Tallinn Erelt M.1997 Eesti keele käsiraamat. Tallinn ENSV TA Keele ja kirjanduse instituut 1988 Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. 1.Köide 4.vihik, 3.Köide 1.vihik. Tallinn Raun A. 1982 Eesti keele etümoloogiline teatmik Maarjamaa kirjastus Vainola K 2003 Eesti slängi sõnaraamat Tallinn Õim A. 1993 Fraseoloogiasõnaraamat" Tallinn Leksikograafia. Eesti keele sõnastikud. Leksikograafia on sõnaraamatute tegemise õpetus. Eesti leksikograafia sai alguse 17. sajandil - 1637. aastal ilmus Heinrich Stahli ,,Anführung zu der Estnischen Sprach" . See on saksakeelne eesti keele käsiraamat, mis sisaldab saksa-eesti sõnastik( M.Erelt 1997:569). Sõnastik on sõnavarakogum, mis on vormistatud sõnaraamatuna. Kuna keeles on alati sõnu, mida osa kõnelejat ei tunne aga on vajalik, et inimesed üksteist õigesti aru saaksid, et seda võimaldada, koostatakse sõnaraamatud. Suured sõnaraamatud valmivad kollektiivs...
"Internetisõltuvus" on vaid üldistav väljend. SÜMPTOMID · Kui pole võimalik Internetis olla, siis ei suuda ta mõelda muust, kui otsib võimalust, et Internetti minna. · Kui keegi Interneti kasutamise ajal segab, ärritub ja muutub vihaseks. · Vajadus olla Internetis iga kord järjest rohkem, et olla rahul. · Ei kontrolli/piira oma Internetikasutust. · Internet on olulisem, kui pere ja sõbrad. · Veedab terve öö Internetis. MIKS TEKIB? · Tekib inimestel, kellel on raske teiste inimestega kontakti leida, enesehinnang on madal. · Saavad interneti kaudu end paremini teostada. · Võrreldes reaalelu tutvustega on internetikaaslaste seas rohkem hinnatud. · Aitab põgeneda reaalsusest. TAGAJÄRJED · Reaalne elu jääb t...
Kohamurre oli kunagi ainus keel, mida eesti inimene valdas, varieerus sotsiaalselt ja situatiivselt. Murdevorm ehk murdesõna on selles murdes esinev vorm/sõna, mis erineb normikeele sõnast või vormist (nt. -nd on murdevõrm, -nud normikeelne). Keelegeograafia ehk dialektoloogia on meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks, tekkis 19.sajandil. Sündis, et testida hüpoteesi häälikumuutuste regulaarsuse kohta; leidis, et tegelik keel on varieeruv ja muutused reeglipärased. Meetodid: a) murdeline varieerumine on seotud keeleliste uuendustega regioonis; b) oluline on ajalooline dimensioon; c)informantide valik, küsimustik, keelekaardid: - informantide valik: otsiti puhast murret (teistest allkeeltest puutumata) enamasti olid uurimisobjektideks vanemad maal elavad inimesed, kelleni pole jõudnud...
KORDAMINE EESTI KEELE SUULISE JA KIRJALIKU VÄLJENDUSE ÕPETUSE EKSAMIKS VÕÕRSÕNADE KIRJUTAMINE H Psüühika Psüühiline Stiihia Stiihiline Papaaha F, S Profid Sefid (selle) pilafi Blufib Mafiooso Dusi (all) Tusi (heli) Afisil (selle) guljasi Guasid (leidis) nisi (need) pastisid tsuvasid Bors Burs Puns Revans Revanseerim a Abstraheerima Ekstraheerima Boheemlane Mahorka (kaks) proffi (seda) seffi (sööb) pilaffi Bluffima Maffia (võtab) dussi (mängib) tussi (seda) afissi (sööb) guljassi Guasse (poeb) nissi (seda) pastissi tsuvasse (selle) borsi Bursi Punsi revansi Almanahh Almanahhid Epohh Epohhil Krahh Mahhinatsioon Psühholoogia Psühhoos Mehhanism Baldahhiin Rahhiit Afekt Aferist Aforism Afäär Efekt Efektiivne Grafiti Ofitsiaalne Ofort Rafineerima Ufo Biograafia Graafika Graafiline Süüfilis (seda) borsi Bursi Punsi revansi Eelistatud on: Mehaanik Mehaanika Mehaaniline Atasee Brosüür D...
Mis on arvutilingvistika 2 Sissejuhatus Arvutilingvistika on hübriidala, mis tegeleb keele ja arvutiteaduste vahepeal. Kasutaja seisukohalt mängib rolli kasutusvaldkonnast sõltuv mitmekesisus elektroonilised sõnastikud, õigekirjakontrollerid, mõistetepõhiseid sõnastikud ja infohulgad jne. Korralikud ressursid varustatud korralike kasutajaliidestega on olulised nii tavakasutajale, kes soovib korrektsel kirjutada kui ka keeleuurijale. Käesolevas referaadis on põgusalt antud ülevaade suulise kõne digitaliseerimise probleemidest, suulise ja kirjaliku keele uurimisest ja üldistest keelepõhistest lahendustest. 3 1. Mis on arvutilingvistika ,,Arvutilingvistika on keeleteaduse ja arvutiteaduse ehk informaatika vahepeal asuv hübriidala, mis tegutseb...
Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? 5 faasi: sõnumi kodeerimine, tootmine, sõnum signaalina, sõnumi vastuvõtmine ja dekodeerimine. 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib, mida inimesed teevad kui nad räägivad või kuulavad kõnet. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Artikulatoorne, akustiline ja auditiivne foneetika. 6 liiki: Üldfoneetika, deskriptiivne e kirjeldav, kontrastiivne e võrdlev, ajalooline e häälikulugu, normatiivne e ortoeepia ja eksperimentaalfoneetika. 4. Millised on foneetika rakendusalad? 8 valdkonda: lavalise kõne õpetamisel (diktsioon, õige hingamine) laulmise õpetamisel (häälekurdude teadlik valitsemisoskus, õige hingamine) kõnekunsti ehk retoorika õpetamisel võõrkeelte õpetamisel (uued artikulatoorsed harjumused, intonatsioon: kõne kõrguse liikumine...
Keelekasutusest Keel, sealhulgas kirjalik keel, on paljukihiline ja paljude ülesannetega nähtus, mistõttu kõigepealt tuleb hoiatada, et praegu ei ole kõne all (post)modernne kunstilooming, mitteametlik erakirjavahetus, kus igaüks võib olla nii algupärane, kui kaaslased taluda suudavad, ega muud valdkonnad, kus ei valitse või oleks koguni kohatu nõue standardse kirjakeele kasutamise järele. Siinsete mõtiskluste aineks on avalik kirjalik keelekasutus, mis hõlmab õppe- ja teadus- ja igasuguses muus töös, meedias ning muudes avalikes-ametlikes valdkondades ringlevaid tekste, sealhulgas aktiivõppekeskuse projektide käigus loodavaid. Tekst kirjutatakse millegi seletamiseks, tutvustamiseks, kellegi mõjutamiseks, enese vastu huvi äratamiseks ja positiivse suhtumise esilekutsumiseks. Et tekst neid eesmärke täidaks, peab ta lisaks oma suurepärastele sisulistele omadustele olema võimalikult selge, arukas, loog...
Arbitaarsed sõnad - kokkuleppelised: maa, mets, vihm, lumi, suur, elama, jooma, sööma Motiveeritud sõnad nimetamise aluseks seos mingi teise sõnaga või nähtusega: maanaine, maamees, metsloom, metslane, lumelinn, lumivalge. Sõnamoodustus tegeleb põhiliselt motiveeritud sõbade analüüsi ja kirjeldusega. Sõnamoodustuse analüütiline e staatiline aspekt kirjeldatakse keeles olevate sõnade moodustusstruktuuri (millistest osadest sõnad koosnevad, mis reeglite järgi on osad omavahel ühendatud). Sõnamoodustuse protsessuaalne e dünaamiline aspekt jälgitakse tegelikku keelekasutust ja kirjeldatakse, kuidas sõnad sünnivad, kuidas ja mis eesmärgil neid moodustatakse. Ühtlasi kirjeldatakse keeletarvitaja sõnamoodustuskompetentsi. Sõnamoodustuse liike: · Kompositsioon e sõnade liitmine sõnade moodustamine tüvesid liites: liivarand, talumaja, päikesepaiste, taevaingel, põrgukoer · Derivatsioon e sõnade tuletamine sõnade moodustami...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
