Elva Gümnaasium Murdeiga Inimeseõpetuse referaat 18.11.2009 Oliver Treier Sisu: Sissejuhatus Lehekülg 3 Mehelikku küpsemist soodustavad Lehekülg 3 Miks ühtedel algab murdeiga varem ja teistel hiljem? Lehekülg 3 Hormoonid Lehekülg 3 Kasv ja kehakuju muutumine Lehekülg 4 Karvkate Lehekülg 4 - 5 Nahk, higi, rasu Lehekülg 5 Kasutatud Kirjandus Lehekülg 6 Sissejuhatus 2 Murdeiga vanus, mil lapsest kasvab täiskasvanu. Tüdrukute murdeiga kestab tavaliselt 10.- 16.eluaastani, poistel 9.-14. eluaastani. Tihti juhtub, et ühes ja samas klassis käivad poisid veel lapse välimusega, tüdrukud on aga küpsed neiud. Hormoonide mõjul muutuvad kasv ja kehakuju, tööle hakkavad suguelundid, muutub naha talitlus ja tekib karvakasv, muutub ka suhtumine oma kehasse ja suhe kaaslaste ning täiskasvanutega. Mehel...
............... kael .................................. päriskael ................................. kuklatagune .................................. kere ................................ rind .................................. kõht .................................. (kube ..................................) selg .................................. nimme ................................... (tuhar ..................................) ülajäse MEMBRUM SUPERIUS õlavööde CINGULUM MEMBRI SUPERIORIS vaba ülajäse:
.......... kael .................................. päriskael ................................. kuklatagune .................................. kere ................................ rind .................................. kõht .................................. (kube ..................................) selg .................................. nimme ................................... (tuhar ..................................) ülajäse MEMBRUM SUPERIUS õlavööde CINGULUM MEMBRI SUPERIORIS vaba ülajäse:
Kõht- abdomen Põlv- genu Kõrv – auris Suurvarvas - hallux Kaenal – axilla Kube - inguen Õlavars – brachium Käsi- manus Küünarvars – antebrachium Kuklatagune- nucha Põsk – bucca Kukal-ociput Kand – calx Häbe- vulva Juuksed – capilli Juus – capillus Ülemine-superior Pea – caput Alumine-inferior Ranne – carpus Eesmine-anterior
1. Kingapael-shoelace(My shoelace came undone) 2. Keeris-whirlpool 3. Kube(me piirkond)-groin(How painful is it when a guy gets hit in the groin?) 4. Puhkemine-onset 5. Kruus-gravel(Gravel considered a small stone pieces) 6. Hape-acid(H2SO4 is a strong acid) 7. Uudsus, uudisesse-novelty 8. Põlgus,solvumine-contempt 9. Kõõlus-sinew(The sinew conects muscle to bone) 10. Kannatus,mure-distress 11. Habeme tüügas-stubble 12. Elavus,joovastus-exhilaration 13. Katuseta istekohad publikule-bleachers 14. Kaastunne-compassion 15. Ventima(aega)-stall 16
munedes. Kus Kubemekarvades ja päraku piirkonnas asuvates karvades (teie kannikate vahelises praos olevad karvad). Nad võivad paikneda ka muudes karvadega kaetud piirkondades teie kehal, näiteks kaenla all või kulmudes (siiski ei ela nad juustes). Kuidas Kubemetäid levivad seksuaalse kontakti teel (vastsed hüppavad ühelt inimeselt teisele). Uuritavas piirkonnas leitakse kubemetäisid või nende mune ehk tinge. Sümptomid Sügelev kube, mille põhjuseks on see, et täid hammustavad teie nahka, püüdes imeda verd. Te võite samuti märgata oma aluspükstel tuhme vereplekke või väikeseid musti laike (täide väljaheited). Vältimine Teil pole palju võimalusi vältida nakatumist kubemetäidega peale selle, et loobute täielikult seksist. Soovitav oleks võtta ühendust eelmiste seksuaalpartneritega nende informeerimiseks nakatumisest, nii et ka nemad saaksid ravi ja vältida viiruse edasist levikut teistele. Ravi
kaenlaveen rindkere v.suclavia / rangluu, rindkere rangluualune veen õlavarre peaveen süda, rindkere Süda – parem jalatald veresoon kehaosa aordikaar Süda, rindkere alanev aort (kõhuaort) Süda, rindkere, kõht ühisniudearterid vaagen, reied parem ühisniudearter vaagen, parem reis välimine niudearter suurvaagen, parem reis, kube kubemesideme alt Kube, reis reiearter õndlaarter Põlv, säär, reis sääreluu arter säär (tagumine) keskmine/külgmine jalatald tallaarter Peensool – süda veresoon kehaosa v.jejunum / tühisoole tühisool veenid os.ileum / peensool niudesooleveenid v. mesenterica Jämesool, superior / soolekinnisti ülemine soolekinnistu veen
kaenlaveen rindkere v.suclavia / rangluu, rindkere rangluualune veen õlavarre peaveen süda, rindkere Süda – parem jalatald veresoon kehaosa aordikaar Süda, rindkere alanev aort (kõhuaort) Süda, rindkere, kõht ühisniudearterid vaagen, reied parem ühisniudearter vaagen, parem reis välimine niudearter suurvaagen, parem reis, kube kubemesideme alt Kube, reis reiearter õndlaarter Põlv, säär, reis sääreluu arter säär (tagumine) keskmine/külgmine jalatald tallaarter Peensool – süda veresoon kehaosa v.jejunum / tühisoole tühisool veenid os.ileum / peensool niudesooleveenid v. mesenterica Jämesool, superior / soolekinnisti ülemine soolekinnistu veen
· Hormoon organismi toodetud aine, mis ringleb kehavedelikes (näiteks veres) ja mõjutab teatud moel teises keha piirkonnas olevate rakkude toimet. Hormoonid reguleerivad näiteks paljunemist ja kasvu. Põhifunktsiooniks on sigimisfunktsioon SARNASUS · Siin on näha kui sarnased me tegelikult oleme · Gonaadid sugunäärmed. Naistel munasarjad, meestel munandid · Genitaalid suguorganid. Sisemised ja välimised soo jätkamiseks mõeldud elundid. · Meestel kube, peenis, munandid, munandimanused, seemnejuhad, prostata. · Naistel häbe, tupp, emakas, munajuhad, munasarjad · Naiste ja meeste genitaalid on oma ehituselt vägagi sarnased · Munasari-munand · Peenis-kliitor Naise sisemised suguelundid . · Munasarjad kaks naissuguelundit, mis paiknevad emaka külgedel. Nad toodavad munarakke ja hormoone, nagu progesteroon, östrogeen · Munajuha munajuhasid on samuti kaks, nad on torukujulised. Munajuha
ABDOMEN-STOMACH 39.AXILLA-ARMPIT 40.CARPUS- WRIST-ranne 41.COXA- HIP- puus 42.CUBITUS- ELBOW-küünarnukk 43.MAMMA-BREAST-rind 44.NATES- BUTTOCK-tagumik 45.PATELLA-KNEE- põlvekeder 46.ANGINA PECTORIS-STENOKARDIA 47.RENAL COLIC- NEERUKOOLIKA 48.LOIN-PUUSAOSA 49.INGUINAL SWELLING- KUBEME PAISTETUS 50.THORACIC PAIN- RINDKERE VALU 51.PERIUMBILICAL RASH- ... LÖÖVE 52.ENLARGED AXILLARY NODE- SUURENENUD LÜMFISÕLM 53.MANDIBULAR PAIN- ALALÕUAN/ LÕUA VALU 54.GROIN-KUBE 55.TRUNK-TÜVI 56.HEPATIC DISEASE -MAKSAHAIGUS-OF THE LIVER 57.PANCREAS-KÕHUNÄÄRE 58.DUODENUM-KAKSTEISTSÕRMIKSOOL 59.GALL BLADDER- SAPIPÕIS 60.LIVER- MAKS 61.RIGHT KIDNEY-PAREM NEER 62.LEFT KIDNEY- VASAK NEER 63.SPLEEN-PÕRN 64.STOMACH-MAGU 65.DIGESTIVE SYSTEM- SEEDESÜSTEEM 66.BOWEL or INTESTINE- SOOL NT. SMALL BOWEL or SMALL INTESTINE 67.LARGE BOWEL- JÄMESOOL 68.ANUS-PÄRAK 69.RECTUM-PÄRASOOL 70.IN DIGESTION- SEEDEHÄIRE 71.RESPIRATION- HINGAMINE 72
ABDOMEN-STOMACH 39.AXILLA-ARMPIT 40.CARPUS- WRIST-ranne 41.COXA- HIP- puus 42.CUBITUS- ELBOW-küünarnukk 43.MAMMA-BREAST-rind 44.NATES- BUTTOCK-tagumik 45.PATELLA-KNEE- põlvekeder 46.ANGINA PECTORIS-STENOKARDIA 47.RENAL COLIC- NEERUKOOLIKA 48.LOIN-PUUSAOSA 49.INGUINAL SWELLING- KUBEME PAISTETUS 50.THORACIC PAIN- RINDKERE VALU 51.PERIUMBILICAL RASH- ... LÖÖVE 52.ENLARGED AXILLARY NODE- SUURENENUD LÜMFISÕLM 53.MANDIBULAR PAIN- ALALÕUAN/ LÕUA VALU 54.GROIN-KUBE 55.TRUNK-TÜVI 56.HEPATIC DISEASE -MAKSAHAIGUS-OF THE LIVER 57.PANCREAS-KÕHUNÄÄRE 58.DUODENUM-KAKSTEISTSÕRMIKSOOL 59.GALL BLADDER- SAPIPÕIS 60.LIVER- MAKS 61.RIGHT KIDNEY-PAREM NEER 62.LEFT KIDNEY- VASAK NEER 63.SPLEEN-PÕRN 64.STOMACH-MAGU 65.DIGESTIVE SYSTEM- SEEDESÜSTEEM 66.BOWEL or INTESTINE- SOOL NT. SMALL BOWEL or SMALL INTESTINE 67.LARGE BOWEL- JÄMESOOL 68.ANUS-PÄRAK 69.RECTUM-PÄRASOOL 70.IN DIGESTION- SEEDEHÄIRE 71.RESPIRATION- HINGAMINE 72
KAEL COLLUM säär CRUS päriskael COLLUM jalg PES kuklatagune NUCHA kand TARSUS pöid METATARSUS KERE TRUNCUS varbad DIGITI PEDIS rind PECTUS jala tald PLANTA PEDIS kõht ABDOMEN jala selg DORSUM PEDIS kube INGUEN selg DORSUM ülakõht epigastrium nimme LUMBUS keskkõht mesogastrium tuhar CLUNIS allkõht hypogastrium ÜLAJÄSE MEMBRUM SUPERIUS koljuõõs e. kraniaalne õõnsus cavum õlavööde cranii vaba ülajäse: lülisambakanal e. vertebraalkanal canalis
KAEL COLLUM vaba alajäse: päriskael COLLUM reis FEMUR kuklatagune NUCHA säär CRUS jalg PES KERE TRUNCUS kand TARSUS rind PECTUS pöid METATARSUS kõht ABDOMEN varbad DIGITI PEDIS kube INGUEN jala tald PLANTA PEDIS selg DORSUM jala selg DORSUM PEDIS nimme LUMBUS tuhar CLUNIS ülakõht epigastrium keskkõht mesogastrium ÜLAJÄSE MEMBRUM SUPERIUS allkõht hypogastrium õlavööde vaba ülajäse: koljuõõs e
on see üks enim kasutatud hallutsinogeene seen üle kogu maailma. Rohkem kui 180 liiki seeni on tunnistatud sisaldavaks trüptamiini alkaloide: psilotsiin ja/või psilotsübiin. "Psilocybe" enamik liike on leitud subtroopilistes niisketes metsades Mehhikos ja Uus-Guineas. Mehhikos on kõige rohkem psühhotroopseid seeni, 76 sorti, millest 44 kuuluvad Psilocybide hulka (39% kogu maailma omadest). Nimi "Psilocybe" pärineb kreeka sõnade psilos (paljad) ja kube (pea), kõverdunud uude ladina vormi "psilocybe". Sõna-sõnalt tõlkiddes tähendab see "kiilas pea", mis väidetavalt pärineb nende välimusest. 4 Toime Psilotsübiini mõju kirjeldatakse kui reisi vaimumaailma. Need hallutsinogeensed mõjud sarnanevad LSD-le, kuid psilotsübiini on kakssada korda nõrgem ja mõjuaeg on väiksem
1. Шея (Kael) 2. Грудинка (Veiseliha rinnatükk) 3. Челышко, грудинка (Rinnatükk) 4. Толстый край (рибай) (Paks serv) 5. Тонкий край (Õhuke äär) 6. Оковалок (Välisfilee) 7. Вырезка (Puusatükk) 8. Фланк, брюшина (Kõhukelme) 9. Брюшина (Kõhukelme) 10. Лопатка (Jalg) 11. Огузок, бедро (Reis) 12. Пашина (Kube) 13. Кострец (Tuhar) 14. Голяшка (Säär) 3. Классификация говядины (Klassifikatsiooni veiseliha) Делится на 3 сорта. К первому сорту относится спинная, грудная части, филей, оковалок, кострец и огузок; ко второму — лопаточная, плечевые
sild, luht, seeme, tara, mõdu, puder • loodus: hani, angerjas, hirv, lõhe, oinas, härg, mets, hernes, hein • ühiskond: hõim, kaim, mõrsja, sõber • värvused: haljas ‘rohekas; toores’, hall, kollane, ruske • mütoloogia: põrgu, taevas(?) • arvsõnad: tuhat Germaani laenud (I–II at eKr – 13. saj; 269–397 tüve) • tihedad kontaktid, mõju eesti keelele suurem kui balti laenudel; peegeldavad muutusi elukorralduses • somaatiline: juuksed, kube, magu, nahk, rubid ‘rõugearmid’ • loodus: laine, kalju, rand, väin, muld, raba, turvas, agan, kaer, rohi, vits, humal, hüljes, kana, haigur, haugas, tursk • olme: mõrd, noot, käil, ader, sõel, põld, tuba, õu, ahi, rada, tänav, raud, kuld, tina, mõõk, kell (kirikukell), vibu, kott, ling, lukk, pael, padi, katel, leib, taigen, õlu, juust, roog, hame, kangas, lõng • ühiskond: vald, kuningas, varas, luba, riid, häbi, häda, raha, kaup, palk, rikas
loodus: hani, angerjas, hirv, lõhe, oinas, härg, mets, hernes, hein ühiskond: hõim, kaim, mõrsja, sõber värvused: haljas ‘rohekas; toores’, hall, kollane, ruske mütoloogia: põrgu, taevas (?) arvsõnad: tuhat Germaani ja skandinaavia laenud(I–II at eKr – 13. saj; 221–377 tüve) tihedad kontaktid, mõju eesti keelele suurem kui balti laenudel; peegeldavad muutusi elukorralduses somaatiline: juuksed, kube, magu, nahk, rubid ‘rõugearmid’ loodus: laine, kalju, rand, väin, muld, raba, turvas, agan, kaer, rohi, vits, humal, hüljes, olme: mõrd, noot, käil, ader, sõel, põld, tuba, õu, ahi, rada, tänav, raud, kuld, tina, mõõk, ühiskond: vald, kuningas, varas, luba, riid, häbi, häda, raha, kaup, palk, rikas religioon: jõulud ‘kesktalvepühad’, haldjas sidesõnad, modaaladverbid(!): ent, ju Slaavi ja vanavene laenud (...–13
Väikesel osal sõnadel sa-ga nt ehtne, hoogne, lihtne, moodne · 3-silbilised sõnad, mille o Nom ja gen on samased nt aaria, eskimo, ohutu, hukkunu, segisti, valgusti o 2-silbilisele nom lõppkonsonandile liitub gen tüvevokaal nt album, pidur, pööning, rosin, tudeng, õpik o 2-silbilisele nom liitub gen alates silp da, nt hale, hele, jõle, jäme, kade, kole, tihe, äge, nobe o 2-silbilisele nom liitub gen silp me nt ase, ese, habe, ige, kube, kübe, tase, sade, pide o 3-silbilise nom lõppkonsonant s kaob gen alates nt kehakas, kidajas, labidas, sipelgas, varrukas · 4- ja enamasilbilised sõnad, mille o Nom ja gen on samased nt abistaja, distsiplineerimatu, eksimatu, allakirjutanu o Nom lõppkonsonandile liitub gen tüvevokaal nt nakatav, naljatav, vallandatav · Siia kuuluvad ka:
mis kinnitab nimmeosa tähtsust nooruslikkuse säilitamisel. Selja osa Kanduv piirkond Sarnased haiguslikud seisundid Ülemine Pitsunud närv alaseljas, kubeme ja reie probleemid, puusa Kubemes, reie külgmine osa nimmeosa ja põlveliigese probleemid Kõhukinnisus, jämesoolepõletik, punatõbi, kõhulahtisus, L1 Jämesool, kube teatud songad L2 Pimesool, kõhuõõs, reied Krambid, hingamisraskused, liighappelisus, veenilaiendid Suguelundid, emakas, Põievaevused, mensturatsioonihäired, raseduse L3 kusepõis, põlved katkemised, voodimärgamine, impotentsus, põlvevaevused Alumine Sääreluu seesmine ja välimine
Vereringe Hüpotoonia Alkohol, opiaadid, bensodiasepiin Hüpertoonia Kokaiin, alkohol selle mõju alguses Pupillid Kitsad Opiaadid Laiad Alkohol, amfetamiin, kanep Läbivaatus Nahavärvus Tsüanoos (opiaadid), kollakas, kroonilise alkoholi kuritarvitamise korral kahvatu Nõelatorked Kaenlaalused, jalaseljad, kube, peenis Caput medusae Maksatsirroosi korral laienenud veenid kõhu piirkonnas Ettevõlvunud kõht Astsiit (maksatsirroosi tagajärjel kõhuõõnesse tekkinud vesi) Anatoomia/füsioloogia Seedetrakti, kopsude, limaskestade või veeni kaudu satuvad uimastid otse vereringesse. Nende tarbimise eesmärk on saavutada kiiresti aine suur kontsentratsioon ajus. Seepärast peab aine kiiresti jõudma verre ning sealt edasi läbi vere-aju barjääri (vt peatükki „Anatoomia ja
annaabi.ee 
