Astmevahelduseta tegusõnad töötama : töötada : töötan : töötain : töötagu : töötav : töötanud : töötatakse : töötatud (muutuma, kaotama, tuututama) tulema : tulla : tulen : tulin : tulgu : tulev : tulnud : tullakse : tuldud (surema, minema) müüma : müüa : müün : müüsin : müügu : müüv : müünud : müüakse : müüdud (viima, lööma, tooma, jooma, looma) Laadivahelduslikud tegusõnad käskima : käskida : käsin : käskisin : käskigu : käskiv : käskinud : kästakse : kästud (kiskuma, laskma) pelgama : peljata : pelgan : pelgasin : peljaku : pelgav : peljanud : peljatakse : peljatud (hülgama, sülgama, jändama, värbama, embama, undama) karglema : karelda : karglen : karglesin : karelgu : karglev : karelnud : kareldakse : kareldud (kaeblema, püüdlema, õmblema, riidlema, juurdlema, liuglema, ristlema)
Moodustades ühe sõna eri vorme, võib tüvi jääda samaks või muutuda. Nt: tellis, tellise, tellist - sõna tüvi ei muutu; ladu, lao, ladu - sõna tüves muutuvad häälikud; kool, kooli, kooli - sõna tüves häälikud ei muutu, küll aga muutub sõna häälduse intensiivsus - sõna väide. Sõnad jagunevad tüvemuutuse poolest järgmiselt: ASTMEVAHELDUSETA ASTMEVAHELDUSLIKUD SÕNAD SÕNAD ; Sõnade pööramisel või kääna- LAADIVAHELDUSLIKUD SÕNAD misel ei muutu sõna tüve- Muutuvad häälikud sõna tüves, häälikud ega välde. sulghäälik või s tuleb juurde või kaob ära. VÄLTEVAHELDUSLIKUD SÕNAD Muutub ainult sõna välde. . . Käändsõnade puhul ilmneb astmevaheldus, kui võrrelda sõna ainsuse nimetavat ja ainsuse omastavat vormi, nt pill pilli,
· Pikk vokaal, diftong või heliline kons + k: g, p: b, t: d (hankima, haukuma, helkima, hulkuma, ilkuma) · Vältevahelduslikkus kirjas ei avalud (ahmima, jonnima, kaaluma, kaanima, karjuma, küpsema, õitsema) · Ss: s (farssima, marssima, purssima, pärssima, valssima) · Ff: f, ss: s (bluffima, giljossima, klossima, retussima, tussima) Alltüüp LUGEMA · Lugema-lugeda-loen-lugesin-lugenud-loetakse-loetud · Ühetüvelised nõrgeneva tüvega laadivahelduslikud verbid · d või g kaob (kaduma, kudema, kuduma, laduma, pidama, pugema, põdema, siduma, vedama) · g kaob l-i ja r-i järelt (nülgida: nülib, pürgida: pürib, sulgida: sulib) · k või t kaob konsonantühenditest hk, sk, ht (lõhkuma: lõhkuda: lõhun, jahtima, ihkuma, lihtima, mahtima) · klusiil assimileerub (kõndima: kõndida: kõnnin, ambuma, lembima, meldima, pilduma, sundima, sündima)
umbisikulise tegumoe vorme, nt kis/ti, käs/tud, us/takse; ja pidama, tegema, nägema (tuleks vaadata lihtminevikku, nt pid/i, teg/i, näg/i). 3) Tüvevokaal Kui ma-tegevusnimi on vokaaltüveline, saadakse tüvevokaal sealse tunnuse eest, kui aga konsonanttüveline, saadakse tüvevokaal kindla kõneviisi oleviku 1. pöördest, nt uju/ma, näita/ma, aga laulma : laula/n, seis/ma: seisa/n. 4) Tüvemuutused, ennekõike AV. Ka verbid saavad olla kas astmevahelduseta, vältevahelduslikud või laadivahelduslikud. AV väljaselgitamiseks on kaks võimalust: a) kas võrrelda da-infinitiivi ja oleviku 1. pöörde vormi nt lugeda : loen; katta : katan või b) nud-kesksõna ja oleviku 1. pöörde eitavat vormi (lugenud : ei loe; katnud : ei kata). 5) Tüve lõpuvaheldused: a) tüve lõpuhäälikud vahetavad eri muutevormides kohad, nt vestlema-tüüpi sõnades vest/le/ma : vest/el/da; b) osas muutevormides tüvevokaal ei esine, nt kõnelema-tüübi rööpvormides kõneleda e kõnelda,
tegelema-tüüpi verbid; lisaks veel saatma, murdma, seisma, laulma-tüüpi verbid ja kogu õmblema-tüüp. 3) Tüvevokaal - kui ma-tegevusnimi on vokaaltüveline, saadakse tüvevokaal sealt, kui aga konsonanttüveline, saadakse tüvevokaal kindla kõneviisi oleviku 1. pöördest, nt uju/ma, näita/ma, aga laulma : laula/n, seis/ma : seisa/n. 4) Tüvemuutused, ennekõike AV. Ka verbid saavad olla kas astmevahelduseta, vältevahelduslikud või laadivahelduslikud. AV väljaselgitamiseks on kaks võimalust: a) kas võrrelda da-infinitiivi ja oleviku 1. pöörde vormi nt lugeda : loen; katta : katan või b) nud-kesksõna ja oleviku 1. pöörde eitavat vormi (lugenud : ei loe; katnud : ei kata). 5) Tüve lõpuvaheldused: a) tüve lõpuhäälikud vahetavad eri muutevormides kohad, nt vestlema-tüüpi sõnades vest/le/ma : vest/el/da; b) osas muutevormides tüvevokaal ei esine, nt kõnelema-tüübi rööpvormides kõneleda e
annaabi.ee 
