savine vesi, kohv ja kakao. VAHT Pihus, mille pihustuskeskkond on vedelik ja pihustatav aine on gaas. See tekitabki vahu, mida võime näha näiteks pesupesemise tulemusena. AEROSOOL Pihus, mille pihustuskeskkond on gaas (harilikult õhk) ning pihustatav aine vedelik. Pihustuskeskkond võib olla ka gaaside s e g u. Näiteks võime tuua looduses tavalised udu ning pilved. Lisaks ka deodorandid, värvained ning ravimid. TARRE Pihus, mis koosneb suurte osakestega ainest ja veest. See tekitab erilise reaktsiooni, nimelt kaotavad sellised segud voolavuse ning tekib tarre. Näiteks tarretis. POORMATERJAL Pihus, mille pihustuskeskkond on tahke aine ja pihustatav aine gaas. Näiteks pimsskivi ja vahtplast.
Segusid, milles üks aine on teises jaotunud suhteliselt ühtlaselt, kuid jaotunud aine osakesed on palju suuremad kui lahustes, nimetatakse pihussüsteemideks e. pihusteks (kreemid, kohvi). Emulsiooni puhul on vedelik pihustunud tilgakestena vedelikus (piim, majonees), suspensiooni puhul on vedelikus pihustunud tahke aine (hambapasta, kummiliim), vahu puhul on vedelikus pihustunud gaas (mannakreemil). Aerosool on pihussüsteem, milles pihustuskeskkonnaks on õhk (deodorandid, ravimid). Tarre on voolavuse kaotanud ning näiliselt tahke kolloidlahus (sült, juust, leib).
phtlased, suhteliselt püsivad, osakeste mõõtmed 10-7...10 -5 (1-100nanomeetrit),Tyndalli efekt-valguse hajumine kolloidosakestelt.Emulsioon-vedelik on pihustunud vedelikus(kreem, majonees,piim).Suspensioon-tahke aine on pihustunud vedelikus(presskannukohv,liiva vee segu,tsemendisegu).Vaht-gaas on pihustunud vedelikus(seebivaht,mannavaht,poroloon).Aerosool-vedel või tahke aine mille pihustuskekskkonnaks on õhk.(tolmune õhk, juukselakk,deodorant).Tarre-voolavuse kaotanud,tahke kolloidlahus(sült,tarretis).Tõelise ja kolloidlahuse sarnasus-koosnevad kahest ainest.Tõelistes lahustes on 1aine jaotunud teises üksikute ioonide molekulide või aatomitena.Kolloidlahuses koosnevad pihustunud aine oskakesed tuhandetest ioonidest,molekulidest, aatomitest.
docstxt/125580256856340.txt
Kordamisküsimused · LAHUS koosneb lahustist ja lahustunud ainest. · KÜLLASTUNUD LAHUS on on lahus, milles antud temperatuuril ei saa enam sama ainet veel lahustada.(suhkrusiirup) · KÜLLASTUMATA LAHUS on lahus, milles saab sama ainet veel lahustada. (morss, suhkruvesi) · ELEKTROLÜÜT on aine, mille vesilahus sisaldab ioone.Tugevad elektrolüüdid(tugevad happed, leelised ja soolad) ja nõrgad elektrolüüdid(nõrgad happed ja alused). · MITTEELEKTROLÜÜT on aine, mille vesilahus ei sisalda ioone. Mitteelektrolüüdid on paljud org. ained, lihtained ja oksiidid. · ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSATSIOON on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustamisel vees. ( FeBr Fe + 2Br) · KOLLOIDLAHUS on ebapüsiv lahus ehk pihus, mille keskkond on vedel, aine ise tahke ja osakesed on väiksemad kui suspensioonis.(õunamahl, liim, veri, kissell) · SUSPENSIOON vedelik j...
Lahus-lahustist ja lahustunud ainest koosnev ainete ühtlane kogum Lahusti-aine millesse lahustunud aine jaotub ühtlaselt Lahustumissoojus-aine lahustumisega kaasnev soojusefekt Lahustunud aine-lahuses esinev ning lahustisjaotunud aine Lahustuvus-aine suurim mass grammides mis lahustub antud tingimustel 100g lahustis Massiprotsent-lahustunud aine mass 100 massiosas lahuses Suspensioon-vedelik millesse pihustunud tahke aine osakesed( ) Tarre-süsteem, mis on kaotanud voolavuse(zelatiin) Tõeline lahus-vees lahustunud soolade,hapete,leeliste jt lahus.lahustunud aine osakeste suurus on väiksem kui ( )cm ja need esinevad ioonide ja molekulidena Vaht-süsteem milles vedelikku on pihustunud gaas.
Kolloidlahus: aineosakeste läbimõõt 10-7-10-5cm(piim, vesi, värvid) Segud: aine osakeste läbimõõt 10-5(porine vesi) Pihussüsteem-pihus segu kus on ühtlaseks jaotunud mitu ainet PIHUS=AINE+PUHASTUSKESKOND Keskkond aine Emulsioon- vedelik gaas piim värvid kreemid Suspensioon- vedelik tahke pori vesi kakao kohv hambapasta Vaht- vedelik gaas vahukoor seebivaht mannavaht Aerosool gaas vedelik udu sudu deodorant Tahke vaht tahke aine gaas(õhk) pimsskivi penoplast makrofleks Tarre- vedel aine tärklis tarretis sült Hüdraatumine-aineosakeste seostamine vee molekulidega Elektrolüüt-aine, mis lahuses on täielikult või osaliselt jagunenud ioonideks ning juhib elektrit Endotermiline-eneriga neeldumine Eksotermiline-energia eraldumine Lahustuvus-suurim aine kogus mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses kindlal temperatuuril Küllastunud-lahus milles lahustunud aine sisaldus on maksimaalne Küllastamata-lahus, milles antud tingimuselt saab veel ainet lahustada
tegema läbi katuse ulatuvaid laudadest püstaklõõre. Need olid aga tuleohtlikud ja enamik talupoegi leppis vana ja ennast pikkade inimpõlvede jooksul üigustanud suitsutarega. Aknad või õigemini aknaavad olid vähestel taredel ja needki olid vaid pisut peopesast suuremad. Külmal ajal tõugati akendele ette lükandluuk või pisteti avasse tuust heinu. Uksed koosnesid sageli kahest- alumisest ja ülemisest- poolest. Kui ülemine pool oli avatud, pääses valgus tarre ja suits välja, alumine uks aga ei lasknud õues tuhnivatel sigadel tarre tulla. Koduloomade tõkestamiseks tehti lävepakud hästi kõrged. Soojal ajal tehti tuld ja valmistati toitu mitte tares, caid õues asuvad suveköögis. Tavaliselt oli õue keskel suur sõnnikuhunnik, mille peal õiendati ka loomulikke vajadusi. Mööblit leidus tares napilt. Peamised mööbliesemed olid söögilaud koos järidega,
Regilaul Kiigele ehitamine + Kolm õuna Kuuli külan häll´ üvata, Mis sääl / mäel / paistu / nes? Ätee a kauka, Meri / mäel / paistu / nes. laane / taga / laula / vat. Mis sääl / mere / keske / ´el? Joosi tarre ema manu: Uibo oll´/ mere / keste /´el. „Emäkene, memmekene, Mis sääl uibu otsas olli ? Anna mullõ aidavõti, Kolm oll´/ ossa / uibu / en, kingi mullõ kirstuvõti – igan / os / san oll´/ upin. Ma lää / aita / ehti / ma, Üts´oll´, mis ne mititu, Pääle /aida / päädi / ma. tõne / vasine / vala / tu,
Lugusid Eesti keskajast Hillar Palamets See raamat annab noorele huvilisele populaarse ülevaate keskaegsest Eestist. Vaatluse all on Eesti minek Euroopa kultuuriruumi, feodaalkorra ja mõisate kujunemine Eestis, rüütlid ja rüütliordud ning Eesti keskaegne usuelu, kirikud ja kloostrid. Lähemalt on kirjeldatud keskaegseid linnu ja linnaelu seda eelkõige Tallinna põhjal , ning Hansa Liitu ja sellega seotud kaubandust. Lugeja tutvub eesti talurahva aastaringsete töödega ja nendega seotud rahvalike tähtpäevadega ning saab teavet talupoegademigapäevase eluolu, toidu, riietuse, laste tegevuse ja palju muu kohta. Talurahva riietusest Kangast saadi kolmest kiudainest: villast, linast ja nõgestest. Vokki esialgu ei tuntud, lõnga kedrati käes hoitava...
pustakloore. Need olid aga tuleohtlikud ja enamik talupoegi leppis vana ja ennast pikkade inimpõlvede jooksul õigustunud suitsutarega. Aknad või õigemini aknaavad olid vähestel taredel ja needki olid, vaid veidi peopesast suuremad. Külmal ajal tõugati akendele ette lükandluuk või pisteti avasse tuust heinu. Uksed koosnesid sageli kahest - alumisest ja ülemisest - poolest. Kui ülemine pool oli avatud, pääses valgus tarre ning suits läks välja, alumine uks aga ei lasknud õues tuhnivatel sigadel tarre tulla. Koduloomade tõkestamiseks tehti lävepakud kõrged. Soojal ajal tehti tuld ja valmistati toitu mitte tares sees, vaid õues asuvas suveköögis. Tavaliselt asus õue keskel suur sõnnikuhunnik, mille peal rahuldati ka oma loomulikke vajadusi. Talupoegade mööbel elamutes sees Mööblit esines taredes vähesel määral. Peamisteks mööbliesemeteks oli söögilaud ja kirst rõivaste hoiustamiseks
Clemet tahtis tõestada teistele külaelanikele, et ta on täieõiguslik mees ning väärib iseseisvalt elamist Skalluse tares. Peale selle kohtas ta hülgejahil tüdrukut, kellega veetis öö ning keda tahtis oma külla tuua. See õnnestus noormehel ja ta abiellus tütarlapsega. Getteri mure oli see, et talle meeldis Clemet, kuid poiss ei näidanud välja, kas tal olid samasugused tunded Getteri vastu. Peale pulmi kolis neiu sügavale metsa, vana Skoga Jacobi tarre elama. Jacob ise läks Skallusele. Teos oli üllatavalt huvitav. Alguse, kui ma raamatut lugema hakkasin, suhtusin ma sellesse eelarvamustega, arvates, et see on väga igav. Ma eksisin tohutult. Mulle meeldib, et raamatul on mitu osa, sest seda kauem on lugemisrõõmu. Autor on romaanis väga palju kirjeldanud tegelasi ja päris palju ümbrust. Mida rohkem sain loetud, seda põnevamaks raamat läks. Sündmustikku on põimitud rohkelt etnograafilist ainestikku,
Andrus Kivirähk Rehepapp Tegelased: · Rehepapp Sander ravitseja, tark ja kaval . · Koera Kaarel talumees, kes alguses oli karsklane, kuid lõpuks hakkas jooma . · Jaan - Kaarli loll sulane, kellele meeldib Luise. · Joosep - Rehepapi kratt, kes oli väga vana. · Kupja-Hans - mõisa kubjas, käis öösiti noort parunessi imetlemas. · Aidamees Oskar - mõisa aidamees, varastas mõisast nii palju kui sai. · Räänu Rein - talumees, kes vihkab mõisa ning kõike sellega seonduvat. · Liina - Reinu tütar. · Luise - mõisa teenija, saksi toatüdruk, varastas kleite vanalt parunessilt. · Imbi ja Ärni väga ahne ja uudishimulik vanapaar. · Moosel kirikuõpetaja. · Muna Ott töötas 10 aastat Vanapagana juures, siis läks kirikusse tööle. · Timofei - Kiltri perega elav vanamees. · toapoiss Ints mõisast, kes arvab, et kõik mis on mõisnike oma kuulub eestlastele, kuna need on eba...
- Õhk + plast = vahtplast (poroloon) - Vahukoor, mannavaht, "lumepallid" - Tahked vahud - vahtklaas, vahtbetoon - Looduslik vaht pimsskivi (ehituses ja lihvimiseks) 12.02.2006 12 Kolloidlahused Kolloidosakesed koosnevad kuni miljardist ioonist, aatomist või molekulist Kolloidosakesed liituvad suuremateks osakesteks ehk koaguleeruvad (munavalge hüübimine keetmisel) Tarre ehk geel elastne, voolavuse kaotanud kolloidlahus (sült, hapupiim, tarretis, kõhred, kautsuk, tselluloos ) 12.02.2006 13 Tõelised lahused Lahused liigitatakse Küllastumata Küllastunud Üleküllastunud lahused lahused lahused Antud t0 l Loksutamisel või Antud t0 l lahustub veel aine lisamisel
läbi katuse ulatuvaid laudadest pustakloore. Need olid aga tuleohtlikud ja enamik talupoegi leppis vana ja ennast pikkade inimpõlvede jooksul õigustanud suitsutarega. Aknad või õigemini aknaavad olid vähestel taredel ja needki olid vaid pisut peopesast suuremad. Külmal ajal tõugati akendele ette lükandluuk või pisteti avasse tuust heinu. Uksed koosnesid sageli kahest - alumisest ja ülemisest - poolest. Kui ülemine pool oli avatud, pääses valgus tarre ning suits laks välja, alumine uks aga ei lasknud õues tuhnivatel sigadel tarre tulla. Koduloomade tõkestamiseks tehti lavepakud hästi kõrged. Soojal ajal tehti tuld ja valmistati toitu mitte tares, vaid õues asuvas suvekoogis. Tavaliselt oli õue keskel suur sõnnikuhunnik, mille peal õiendati ka loomulike vajadusi. Mööblit leidus tares napilt. Peamised mööbliesemed olid söögilaud koos järidega, kirst või kapp rõivaste hoidmiseks ning jõukamates taredes veel voodi
ajaühikus 51. Redustseerja aine, mille osakesed loovutavad elektrone 52. Roiskumine kõdunemine õhuhapniku osavõtuta 53. Rooste raua korrosioonil niiskes õhus tekkiv punakaspruun oksiidikiht 54. Sool kristalne aine, mis koosned katioonidest ja anioonidest 55. Sulam mitme metalli kokkusulatamisel saadud materjal 56. Suspensioon pihussüsteem , milles tahke aine on pihustatud vedelikus 57. Tarre voolavasu kaotanud, näiliselt tahke kolloidlahus ( tarretis ) 58. Tugev elektolüüt aine, mis on vesilahuses täielikult jagunenud ioonideks 59. Tõeline lahus lahus, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud ioonide, aatomite või ioonidena 60. Vaht pihussüsteem, milles gaas on pihustunud vedelikus või tahkes aines 61. Vee karedus kaltsiumi- ning magneesiumionide sisaldus vees 62. Väärismetall keemiliselt väga püsivad metallid
Tõrjemaagiaga ongi seletatav, et mõrsjat ei lastud astuda maapinnale. Peiu ema asetas sõiduki ette kasuka või villase vaiba, millele mõrsja astus või tõsteti. Mõrsjat tõstis tavaliselt peiu isa. Tekile või kasukale astumisest loodeti kas head lambaõnne või pehmet, leplikku südant mõrsjale. Mõrsja pidi vaibale (kasukale) viskama vöö (hilisemal ajal aga raha), mis sai ämmale. Veel levis komme, et ukselävele laotati vanad püksid, millele mõrsja tarre tulles pidi astuma (püksid põletati). Mõrsja kas talutati tuppa isamehe poolt või jälle kanti majja peiu süles. Igale ukselävele pidi mõrsja heitma kindad (~raha). Mõnes Lääne-Eesti kihelkonnas oli tavaks, et mõrsja toodi tarre rehealuse kaudu (Rapla). Kohati oli kombeks tõsta mõrsja üle leivalabida, et leivaõnn majja jääks. Oma uude kodusse ei tohtinud mõrsja astuda vasema jalaga-see toob majja tülid ja lahkhelid
püstaklõõre. Need olid väga tuleohtlikud ja enamik talupoegi leppis vana ja ennast inimpõlvede jooksul õigustanud suitsutarega. Aknad ehk õigemini aknaavad olid väga vähestel taredel ja needki olid vaid pisut peopesast suuremad. Külmal ajal tõugati akendele ette lükandluuk või pisteti avasse peotäis heinu (Talupoja elamu: Vikipedia). Uksed koosnesid sageli kahest poolest alumisest ja ülemisest.. Kui ülemine pool oli lahti, pääses valgus tarre ning suits läks välja, alumine uks aga ei lasknud õues röhkivatel sigadel tarre tulla. Soojal ajal tehti tuld ja valmistati toitu mitte tares, vaid õues asuvas suveköögis. Õue peal oli suur sõnnikuhunnik, mille peal loomad oma loomulikke vajadusi rahuldasid (Talupoja elamu: Vikipedia). Mööblit leidus tares napilt. Peamised mööbliesemed olid söögilaud, kirst või kapp rõivaste hoidmiseks ning rikaste perede taredes veel voodi. Kehvemad talupojad
Et ta tema saatuses ise süüdi on, et inimesed olid ta vastu sellised. Margus olla tahtnud suurel reedel noaotsast hundile leiba anda, siis muutuvat see inimeseks ning needus kaob, aga Mari oli noa talt käest löönud. Mari ja Marguse suhted ei ole head. Margus tuleb koju, turtsakas ja vihane, õiendab Mariga. Väljas uluvad hundid ja üha majale ligemal. Margus võtab püssi, et neid hirmutama minna, väljas kostab lask ja naise karjatus. Margus on kogemata Tiina maha lasknud. Ta tassitakse tarre, kus ta jõuab Margust tänada, et see ta piinad lõpetas ning ütleb, et ta armastab teda. Margus on meeleheitel, Tiina sureb.
millega ta tahtis Luise südant võita, no see oli ikka tipp, aga lugu ennast ma siinkohal lahti seletama ei hakka, kardan, et ei leia õigeid (ja viisakaid) sõnu... Pikemalt peatun katku külasse tulekul, sest see lugu iseenesest ja kirjaniku antud kirjeldus meeldis mulle vaat et kõige rohkem kogu romaanis. Katk tuli külasse. Ta oskas ennast ükskõik kelleks moondada. Külarahval oli teada, et katk tuleb ja nii oldi kokku kogunetud rehepapi tarre. Katk tuli sedakorda kitse kujul, käis läbi kõik talud, kuid need olid kõik tühjad, kuskilt polnud kedagi võtta. Rehepapi talus leidis ta eest hunnikus inimesi, kes olid omavahel läbi põimunud ja katk ei julgenud seda imelooma puutuda vaid tegi selleks korraks minekut. Järgmisel päeval hakati katku taga otsima, kuid ei leitud kusagilt, aga Muna Ott leidis hõbemündi, mille ta kähku suhu toppis, et keegi seda endale ei võtaks. Õhtul koguneti
tegid laeva külge peibutise. Vaal tuligi ja võttis sellest kinni ning vedas laeva neelust välja. Laev oli veel mitu ööd ja päeva sõitnud, kui jõudsid Sädemete saareni, Sulevipoeg tahtis ise ees minna maad avastama. Sulevipoeg sattus leekide keskele, sai kõrvetada lõpuks taganes tagasi laeva, aga kannupoiss oli näkineitsi meelitusel ära eksinud. Kalevipoeg ja teised heitsid siis põõsa varju puhkama, neid äratas tugev tütarlaps, kes oli nad oma põlle sisse korjanud ning taadi tarre viinud. Taat küsis neilt mõistatusi. Kui tark sai aru, et need olid pealtamaa naiste pojad, kes käivad tarkusi kogumas käskis ta tütrel mehed tagasi sinna viia, kus too oli nad korjanud. Keeletark sai sellest aru ja palus piigal viia neid merekaldale, piiga viis nad sinna. Hiigla tütar puhus nende laevale hoo sisse ja ,,Lennuk" sõitis edasi põhja poole. Varsti nägid nad virmalisi. Päike oli peitu läinud, Uku oli armuandeks pannud virmalised vehklema, et Kalevipoeg näeks edasi sõita
Ta tundis, kuidas see hai ihusse tungis ja, teades, et see on terav, virutas veel kord. Hai laskis kala lahti ja ujus eemale. See oli viimane hai sellest karjast, kes teda ründas. Tuulega purjetas otse väikese kruusaribakeseni ja tõmbas paadi nii kõrgele, kui vähegi suutis ja kinnitas kaljurahnu külge. Võttis masti maha ja keeras purje kokku. Hakkas mäkke astuma, üles jõudnud, ta aga kukkus. Veel viis korda pudu ta istuma, enne kui hurtsiku juurde jõudis. Tarre astunud, jõi vett, ja läks sängi magama. Püütud kalast oli alles skelett ja pikkust oli kaheksateist jalga ninast sabani! Kirjelda vanamehe ja poisi suhteid. Nad hoolisid üksteisest väga. Poiss austas vanameest kui õpetlast. Mis on selle romaani olulisim sõnum? Siiras ja põhiliselt optimistlik elufilosoofia, milles pole raske ära tunda autori enda siiraid mõtisklusi, tõekspidamisi ning kõhklusi. Inimene keset elu karmi ookeani – selline näib olevat
Need olid aga tuleohtlikud ja enamik talupoegi leppis vana ja ennast pikkade inimpõlvede jooksul õigustanud suitsutarega. Aknad või õigemini aknaavad olid vähestel taredel ja needki olid vaid pisut peopesast suuremad. Külmal ajal tõugati akendele ette lükandluuk või pisteti avasse tuust heinu. Uksed koosnesid sageli kahest - alumisest ja ülemisest - poolest. Kui ülemine pool oli avatud, pääses valgus tarre ning suits laks välja, alumine uks aga ei lasknud õues tuhnivatel sigadel tarre tulla. Koduloomade tõkestamiseks tehti lavepakud hästi kõrged. Soojal ajal tehti tuld ja valmistati toitu mitte tares, vaid õues asuvas suvekoogis. Tavaliselt oli õue keskel suur sõnnikuhunnik, mille peal õiendati ka loomulike vajadusi. Mööblit leidus tares napilt. Peamised mööbliesemed olid söögilaud koos järidega, kirst või kapp rõivaste hoidmiseks ning jõukamates taredes veel voodi
tugineb minu otsus: ,,Mul pole kodo, kun ma kuiva, mul pole tare, kun tahene." Tarvastu. H II 55, 306/7 (39). 1896. Ka siin on tegemist ,,Vihmaloitsuga", tsiteerin miks: ,,Ei ale esä tare tennü egä veli paari pannu Ole ei esä tennu tarre, võõras nurga nukertenu, ole ei veli pannu paari võõras kivi kergitenu, külä esä tennu tare, võõras saina saisma pannu." võõras veli pannu paari, Sellele on kõige lähemal ,,Eesti Rahvalaulu antoloogia tüüp 1628 Vaeslaps tahab võõras saena saesaten, süüa [Vaeslaps Vaeslaps itkeb ema-isa]: võõras nurga nukerden. ,,Külä olõ, kelt ma küsü,
Talle on, nagu ta tleb, song kallale psenud. Valu on nii kange, et ta ei saa htegi sna lausuda, tmbab ainult hku endasse ning lgistab hambaid: "Bu- bu- bu- bu..." Ema Pelageja on jooksnud misasse, hrrastele tlema, et Jefim on suremas. Ta lks juba ammugi ja tal oleks juba aeg tagasi juda. Varka lamab ahjul, ei maga ja kuulab isa hammaste lginat. Viimaks on kuulda, et keegi sidab tare ette. Hrrased on saatnud noore arsti, kes oli neile linnast klla tulnud. Arst astub tarre; teda pole pimedas nha, aga on kuulda, kuidas ta khib ja ukse klpsatades suleb. "Tehke valgust," tleb ta. "Bu- bu- bu..." vastab Jefim. Pelageja sstab ahju juurde ja hakkab otsima potikildu, mille peal on tuletikud. Mdub mni minut vaikuses. Arst kobab taskuis ja stab oma tiku plema. "Kohe, isake, kohe," lausub Pelageja, tttab jooksujalu tarest vlja ja tuleb hetke prast tagasi, knlajupp kes. Jefimi psed on roosad, ta silmad hiilgavad ja pilk on kuidagi eriti terav,
1. ENNE PULMI Eelkosjad Varasemalt algasid suured pulmapidustused alati kosjas käimisega. Kuid kuna kosjas käimine oli avalik ja pidulik ettevõtmine, siis oli oluline mitte sattuda külarahva naerualuseks, kui kosjad peadaks tagasi lükatama. Kindla nõusoleku tagamiseks tuli teha pisut eeltööd, korraldada eelkosjad. 1.1.1. Eelkosjad Mulgimaal Mulgimaal oli tuntum kosjakase tava: tulevane kosilane viis ihaldatud neiule kase akna taha. Kui kask tarre viidi, siis võeti peigmees vastu. ,,Aga ku sii kask sissi es viiä mitte, sõs tääsit ärä, et ei massa minnä, et vastu es võeta."1 1.1.2. Eelkosjad Raplamaal Raplamaal Järvakandis oli tuntud aga selline tava, kus peigmehe ema läks mõrsja koju ning viskas põrandale ühe sileda pulga kosjapulga. Ema ise jäi aga ootama, kas pulk kolme tunni jooksul välja visatakse või mitte. Kui pulk visati välja, siis polnud pojal mõtet siia kosja tulla.
SOOL- kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest. SULAM- materjal, mis koosneb mitmest metallist ja võib sisaldada ka mittemetalle. SUBLIMATSIOON- aine vahetu üleminek tahkest olekust gaasilisse (vahepeal vedelaks muutumata). SUSPENSIOON- vedelik (süsteem), millesse on pihustunud tahke aine osakesed (suurusega 10-5- 10-3cm). SÜSIVESINIKUD- süsiniku ühend vesinikuga. TAHKUMINE- vedelas olekus aine muutumine tahkeks. TARRE- süsteem, mis on kaotanud voolavuse. 9 TEROKEEMILINE VÕRRAND- soosjusefektide väärtusi sisaldav võrrand TEHISKÜTUS- looduslike kütuste töötlemissaadus (näit. nafta » bensiin). TEMPERATUURI MÕJU REAKTSIOONI KIIRUSELE- kõrgemal temperatuuril suureneb reaktsiooni kiirus; temperatuuri tõstmisel 10°C suureneb reaktsiooni kiirus 2- 4 korda (van`t Hoff).
Esialgu tekib lahusti lahus polümeeris. Seejärel hakkavad lahusti molekulid eradama polümeeri ahelat ja polümeeri molekulid saavad liikuvust juurde (polümeer hakkab lahustuma) ning lahustumine muutub kahesuunaliseks- polümeer pundub. Pundumine on iseloomulik kõrge M- massiga ühenditele. Pundumine võib lõppeda tõelise lahuse tekkega- piiramatu pundumine ( benseen + nat. kautzuk). Võib lõppeda ka polümeeri ahelate osalise lahustumisega ja tekib geel e. tarre - piiratud pundumine. Pundumist võib piirata polümeeri võrkstruktuur või halb lahusti. Võrkstruktuuriga polümeer on lahustumatu ja annab geeli, mille võrgus on lahusti, mis annab geelile elastsuse. Kui võrkstruktuur on väga tihe, siis lahusti ei pääse üldse süsteemi- näit. naturaalse kautzuki vulkaniseerimisel S (väävliga)-ga tekib polümeer -eboniit, mis on väga tugeva võrkstruktuuriga ja ei lahustu.
Need olid aga tuleohtlikud ja enamik talupoegi leppis vana ja ennast pikkade inimpõlvede jooksul õigustanud suitsutarega. Aknad või õigemini aknaavad olid vähestel taredel ja needki olid vaid pisut peopesast suuremad. Külmal ajal tõugati akendele ette lükandluuk või pisteti avasse tuust heinu. Uksed koosnesid sageli kahest - alumisest ja ülemisest - poolest. Kui ülemine pool oli avatud, pääses valgus tarre ning suits laks välja, alumine uks aga ei lasknud õues tuhnivatel sigadel tarre tulla. Koduloomade tõkestamiseks tehti lavepakud hästi kõrged. Soojal ajal tehti tuld ja valmistati toitu mitte tares, vaid õues asuvas suvekoogis. Tavaliselt oli õue keskel suur sõnnikuhunnik, mille peal õiendati ka loomulike vajadusi. Mööblit leidus tares napilt. Peamised mööbliesemed olid söögilaud koos järidega, kirst või kapp rõivaste hoidmiseks ning jõukamates taredes veel voodi
nii nagu varem, ta pidi tegema kannapöörde. Leemet tahtis sellele lapsele edasi anda suurima vara ussisõnad. Ussisõnad elasid veel, kuni elas Leemet ja ta soovis, et need elaksid edasi. Leemet hakkas elama Johannese katuse all. Johannes nõudis, et Leemet ennast ristida laseks, kuid Leemet oli vastu. Ta ei tahtnud kedagi teenida. Ta leidis, et haldjad ja jumal on üks ja see sama väljamõeldis, millel on lihtsalt erinev nimetus. Johannes ei tahtnud paganat enda tarre, kuid peale pikka vaidlust Magdaleenaga andis ta järele. Johannes tõotas, et Lemeet on ainus ja viimane pagan nende külas. Leemet oli harjunud teadmisega, et on viimane, seega ei haknud ta midagi ütlema. 30. Leemet loobus nahast ja ajas selga riided. Nad käisid Magdaleenaga kiigeplatsil. Magdaleenasse suhtuti austusega, lugupidavalt. Magdaleena rääkis teistele Leemetist ja liialdas kõvasti jutustades Leemeti oskutest ja ,,vägitegudest". Külaelanikud olid Leemeti jaoks lollid.
südant võita, no see oli ikka tipp, aga lugu ennast ma siinkohal lahti seletama ei hakka, kardan, et ei leia õigeid (ja viisakaid) sõnu... Pikemalt peatun katku külasse tulekul, sest see lugu iseenesest ja kirjaniku antud kirjeldus meeldis mulle vaat et kõige rohkem kogu romaanis. Katk tuli külasse. Ta oskas ennast ükskõik kelleks moondada. Külarahval oli teada, et katk tuleb ja nii oldi kokku kogunetud rehepapi tarre. Katk tuli sedakorda kitse kujul, käis läbi kõik talud, kuid need olid kõik tühjad, kuskilt polnud kedagi võtta. Rehepapi talus leidis ta eest hunnikus inimesi, kes olid omavahel läbi põimunud ja katk ei julgenud seda imelooma puutuda vaid tegi selleks korraks minekut. Järgmisel päeval hakati katku taga otsima, kuid ei leitud kusagilt, aga Muna Ott leidis hõbemündi, mille ta kähku suhu toppis, et keegi seda endale ei võtaks. Õhtul koguneti jälle
oleks suutnud elada nii nagu varem, ta pidi tegema kannapöörde. Leemet tahtis sellele lapsele edasi anda suurima vara ussisõnad. Ussisõnad elasid veel, kuni elas Leemet ja ta soovis, et need elaksid edasi. Leemet hakkas elama Johannese katuse all. Johannes nõudis, et Leemet ennast ristida laseks, kuid Leemet oli vastu. Ta ei tahtnud kedagi teenida. Ta leidis, et haldjad ja jumal on üks ja see sama väljamõeldis, millel on lihtsalt erinev nimetus. Johannes ei tahtnud paganat enda tarre, kuid peale pikka vaidlust Magdaleenaga andis ta järele. Johannes tõotas, et Lemeet on ainus ja viimane pagan nende külas. Leemet oli harjunud teadmisega, et on viimane, seega ei haknud ta midagi ütlema. 30. Leemet loobus nahast ja ajas selga riided. Nad käisid Magdaleenaga kiigeplatsil. Magdaleenasse suhtuti austusega, lugupidavalt. Magdaleena rääkis teistele Leemetist ja liialdas kõvasti jutustades Leemeti oskutest ja ,,vägitegudest". Külaelanikud olid Leemeti jaoks lollid
Neiu palus teda endale meheks. Ta ütles, et austab jumalat, aga vahel on kurat jumalast tugevam. ,,Minu poeg on jeesus, sina aga mõistad madude keelt ja madu on sama mis kurat," ütles ta. Leemet armastas Magdaleenat ja ta oli nõus. Hiie oli juba meelest läinud. 29.peatükk Leemet pelgas seda, mida ütleb Ints tema külla mineku kohta. Ta ei tahtnud näha ka ema kurbi silmi. Leemet tahtis M pojast teha oma pärija, et see siis hiljem raudmehi hävitada suudaks. Leemet jäi külavanema tarre, kuigi Johannes sellega algul nõus polnud ja teda ristimata paganaks pidas. Leemet keeldus ristimisest. M arvas, et elus on ka kuradi abi vaja, ja isa pidi sellega nõustuma. Leemet oli ainuke pagan külas ja viimane, igas asjas viimane ... Isa arvas, et see tegu toob taresse veel õnnetust. 30.peatükk Külakiigel. M-st peeti väga lugu, ka noormehed imetlesid teda. Mehed kiidavad taevani rüütleid ja nende varustust. Pärtel on kõik metsatarkused unustanud ja Leemetile võõras. Üks
· Mitm part: -sid Alltüüp KÕNE · Kõne, kõnet, kõnesse, kõnede, kõnesid, kõnedesse · 2-silbilised I-vältelised nominatiivis e-lõpulised sõnad (ale, aje, hame, hüve, ime, jume, kabe, kere, kile, klade, koge, lohe, lõhe, male, mure, nire, nõre, pahe, pale, rahe, sõne, tare, vahe, vale, vile, võre) · Nimed, nende seas pere- ja vere-lõpulised (Kaarepere, Kose, Kostivere, Laekvere, Lõve, Mähe, Pudivere jne) · Kerre, perre, tarre, Pandiverre, Tõraverre, Väägverre Alltüüp LAULJANNA · Lauljanna, lauljannat, lauljannasse, lauljannade, lauljannasid, lauljannadesse · nna-liitelised sõnad (kasvatajanna, kuninganna, müüjanna, näitlejanna, sõbranna, vürstinna) IV KÄÄNDKOND Astmevahelduseta · 2-silbilised III-vältelised sõnad, v.a vokaalile liitunud ne-, s-liitega sõnad ja seminar- ja akvaarium-tüüpi sõnad.
teises jaotunud suhteliselt ühtlaselt, kuid jaotunud aine osakesed on palju suuremad kui lahustes, nimetatakse pihussüsteemideks e. pihusteks (kreemid, kohvi). Emulsiooni puhul on vedelik pihustunud tilgakestena vedelikus (piim, majonees), suspensiooni puhul on vedelikus pihustunud tahke aine (hambapasta, kummiliim), vahu puhul on vedelikus pihustunud gaas (mannakreemil). Aerosool on pihussüsteem, milles pihustuskeskkonnaks on õhk (deodorandid, ravimid). Tarre on voolavuse kaotanud ning näiliselt tahke kolloidlahus (sült, juust, leib). Leelismetallid asuvad IA rühmas (naatrium, kaalium). On aktiivseimad metallid, loovutavad kergesti (võime kasvab ülevalt alla, aatomite mõõtmete kasvu tõttu) väliselt elektronkihilt ainsa elektroni, muutudes väga püsivateks leelismetallide katioonideks laenguga 1+. Väikese elektronegatiivsusega, ühendites on valdavalt iooniline side. Looduses vabalt ei leidu, eelkõige kloriididena
tegema kannapöörde. Leemet tahtis sellele lapsele edasi anda suurima vara ussisõnad. Ussisõnad elasid veel, kuni elas Leemet ja ta soovis, et need elaksid edasi.Leemet hakkas elama Johannese katuse all. Johannes nõudis, et Leemet ennast ristida laseks, kuid Leemet oli vastu. Ta ei tahtnud kedagi teenida. Ta leidis, et haldjad ja jumal on üks ja see sama väljamõeldis, millel on lihtsalt erinev nimetus. Johannes ei tahtnud paganat enda tarre, kuid peale pikka vaidlust Magdaleenaga andis ta järele. Johannes tõotas, et Lemeet on ainus ja viimane pagan nende külas. Leemet oli harjunud teadmisega, et on viimane, seega ei haknud ta midagi ütlema.30. Leemet loobus nahast ja ajas selga riided. Nad käisid Magdaleenaga kiigeplatsil. Magdaleenasse suhtuti austusega, lugupidavalt. Magdaleena rääkis teistele Leemetist ja liialdas kõvasti jutustades Leemeti oskutest ja ,,vägitegudest". Külaelanikud olid Leemeti jaoks lollid
Leemet tahtis sellele lapsele edasi anda suurima vara ussisõnad. Ussisõnad elasid veel, kuni elas Leemet ja ta soovis, et need elaksid edasi.Leemet hakkas elama Johannese katuse all. Johannes nõudis, et Leemet ennast ristida laseks, kuid Leemet oli vastu. Ta ei tahtnud kedagi teenida. Ta leidis, et haldjad ja jumal on üks ja see sama väljamõeldis, millel on lihtsalt erinev nimetus. Johannes ei tahtnud paganat enda tarre, kuid peale pikka vaidlust Magdaleenaga andis ta järele. Johannes tõotas, et Lemeet on ainus ja viimane pagan nende külas. Leemet oli harjunud teadmisega, et on viimane, seega ei haknud ta midagi ütlema.30. Leemet loobus nahast ja ajas selga riided. Nad käisid Magdaleenaga kiigeplatsil. Magdaleenasse suhtuti austusega, lugupidavalt. Magdaleena rääkis teistele Leemetist ja liialdas kõvasti jutustades Leemeti oskutest ja ,,vägitegudest". Külaelanikud olid Leemeti jaoks lollid
goose-quills and dare scarce come thither. HAMLET What, are they children? who maintains 'em? how are they escoted? Will they pursue the quality no longer than they can sing? will they not say afterwards, if they should grow themselves to common players—as it is most like, if their means are no better—their writers do them wrong, to make them exclaim against their own succession? ROSENCRANTZ 'Faith, there has been much to do on both sides; and the nation holds it no sin to tarre them to controversy: there was, for a while, no money bid for argument, unless the poet and the player went to cuffs in the question. HAMLET Is't possible? GUILDENSTERN O, there has been much throwing about of brains. HAMLET Do the boys carry it away? 72 ROSENCRANTZ Ay, that they do, my lord; Hercules and his load too. HAMLET It is not very strange; for mine uncle is king of Denmark, and those that would make mows at him while
annaabi.ee 
