Rootsi jõuluroad Liis Vaupere ·Safranisaiad ehk "lussekatterid" ·Luutsinapäev 13.detsembril Siirupikommid- knäckid ·Kuni 16-17 sajand kutsuti seda jooki "Hippocras'iks". ·Alates 18. sajandist hakati Rootsis kutsuma "Glögiks". ·Punane vein,nelk, purustatud kardemoniseemned, kaneelikoor, ingver ja pomerantsikoor. ·Kooritud mandlid ja rosinad Janssoni kiusatus Aladdini shokolaad ·"Köttbullar" ·Rootsi lihapallid koorekastme, kartulipudru, hapukurgi ja pohlamoosiga. ·Libekala "lutfisk" ·grön kål roheline kapsas ·dopp i grytan ("patta kastma") ·Vörtbröd- tumedat siirupit, vürtse ja rosinaid sisaldav virdeleib/vürtsleib. 9 korda tuleb kommete kohaselt süüa: 1. käik heeringas ja sellele järgnevad kalatoidud 3. käik külmad lihatoidud 4. käik jõulusink leivaga 5. käik lihapallid, vorstid, kartulid, Janssoni kiusatus jne.. 6. käik libekala 7. käik juust 8. käik kaneeliga maitsestatud riisipuder 9. käik koogid, kommid...
Kogu aeg mu ema räägib, et ta kas kastis mingi taime üle või jättis jälle kuivale. Muidugi see oleneb taimest, kui tihedasti ta kastmist vajab. Näiteks kaktus. Ta ei tahagi eriti juua, aga riis vajab kohutavalt palju niiskust. Nii ma siis mõtlesin, et teen endale ja emale heateo ja uurin selle välja. Kui tihedasti tuleb taimi kasta? Esimese hooga mul ei tulnudki ideed, kuidas seda välja uurida. Külvasin seemned maha ja hakkasin neid erinevatel aegadel kastma. Teooria Hariliku maisi ajalugu Harilik mais on pärit Kesk-Ameerikast ja tema eellasi pole teada. Kultiveerima hakati umbes 7000 aastat tagasi. 15. sajandil tuli läbi Hispaania mais Euroopasse. Eestis hakati maisi kasvatama 1835 aastal. Hariliku mais Mais on 2-3 meetri kõrgune üheaastane teravili. Vars on täidetud pehme säsiga ja läbimõõt on 2- 7 sentimeetrit. Harilikul maisil on 1-4 tälvikut, mis on 10-25 sentimeetri pikkune. Hästi arenenud juurestik aitab taime püstisena hoida.
valges). Märtsist algab teine kasvuperiood ning siis tuleks hoida teda taas jahedamas. Juulist võib temperatuur tõusta 18-20 kraadini. Pärast õitsemist on soovitav anda 6-8 nädalat puhkust ja kasta harvemini. Jälgida tuleks, et võrsed ei hakkaks närbuma. Märtsist võib kastmist suurendada ühele korrale nädalas (sõltuvalt õhuniiskusest isegi harvemini). Juulis tuleks taas kastmisel puhkust anda. Alates septembrist tuleb taime jälle tihedamalt kastma hakata. Täielikult pole soovitav pinda lasta läbi kuivada. Peale kastmist potti jäänud vesi tuleks ära võtta. Kui ruum on soojem, võib õhuniiskuse säilitamiseks piserdada veega. Poti võib panna põhjasuunda avanevale aknalauale, kus jõulukaktus saab piisavalt valgust, kuid samas on kaitstud ereda lõunapäikese eest. Liigse valguse korral värvuvad lehed pruunikaks ja muutuvad kortsuliseks. Taime lülide närbumine või kollakaks tõmbumine annab märku, et valgus on liiga
Kirjeldus: Rooga Alkoholi kastma, alkoholiga piserdama ja seejärel läitma. Eesmärgiks on anda roale alkoholi maitse ilma alkoholi endata, mis kuumutamisel aurub. Kõige efektsem on flambeerida rooga külaliste nähes. Flambeerimisega peab olema väga ettevaatlik, soovitav on seda teha spetsiaalsel serveerimislaual söögilauast veidi eemal. Mitte mingil juhul ära liiguta taldrikut flambeerimise ajal! Soovitav on läheduses hoida ka suuremat sorti metallkaant - juhuks, kui flambeerimine kontrolli alt väljub. Flambeerimiseks peab Alkohol olema vähemalt 40% (mahuprotsent). Mida kangem alkohol, seda kauem leegid kestavad. Sobivad erinevad Brändid (sh maitsestatud), Konjak, tume Rumm, Viski, Grand Marnier, Cointreau, Triple Sec. Flambeerimine: Esmalt kuumuta alkohol piisavalt soojaks (st, kuni eralduvad aurud). Liigsel kuumutamisel alkohol aurustub ja flambeerimine ebaõnnestub. Kuumutamiseks vala nõutud alkoholikogus väikesesse potti. Tõsta pott n...
Ma isegi ei mõelnud ja vastasin jaatavalt. Ta võttis mu numbri ja lubas samal päeval helistada. Ta pidi seda Rutiga arutama. Hiljem mõtlesin ma välja, et ta tuligi printima töökuulutust, mida ta lõppude lõpuks ei kasutanud. Paari päeva pärast, kui ma teadsin, et ma hakkan see suvi Mardi juures tööle, läksin ma nende suvilasse, et teada saada, mis ma tegema hakkan. Ruti rääkis mulle, et ma pean rohima kord nädalas, kastma iga päev,kasvuhoone eest hoolitsema jne. See kõik ei tundunud üldse raske alguses. Me rääkisime ka mu palgast ja ma olin nii õnnelik töökoha üle. Päevad möödusid ja ma tegin oma tööd, mis võttis minu päevast maksimum 3 tundi. Alguses oli raske natukene. Ma pidin ärkama hommikuti kell 10 ja tegema kasvuhoone uksed lahti. Päeva jooksul ma rohisin mõnd peenart ja õhtuti kastsin ning sulgesin kasvuhoone ukse. Mida päev edasi, seda kergemaks läks. Igal
Oranzpunased luuviljad meenutavad välimuselt maasikat, kuid ei ole eriti maitsvad. Viljad on maheda jahuse maitsega. · Maasikapuude kasvatajad jätavad kõige sagedamini viljad puule külge ja linnud söövad need lõpuks ära. Kuid viljadest tehakse ka moosi. Huvitavaid fakte maasikapuu kohta · Maasikapuud saab väga edukalt kasvatada ka toas. Ta on dekoratiivne, igihaljas toataim. · Seemnetega paljundamisel õitseb mitte varem, kui 12 kuud pärast külvi. Taime peab kastma mõõdukalt ja regulaarselt. Ta ei talu ülekastmist ega ka kuivale jäämist. Maasikapuu ei talu tõmbetuult ja õues olles tugevat tuult ja öökülmi. Kui taim on suvel õues, peab olema tuulekaitse. · Portugalis tehakse maasikapuu viljadest alkohoolset jooki, kuid Portugalis pole ainsatki maasikapuuistandust ja seetõttu ei toodeta seda suurtes kogustes. · Maasikapuud ei soovitata istutada sinna, kus kasvatatakse mesilasi, sest maasikapuu õied annavad meele kibeda maitse. Pildid
Saksa põhivormid 1 Kukkuma Fallen fiel i.Gefallen Ehmuma Sich erschrecken Erschrack sich h.Sich erschrocken Algama Beginnen Begann h.Begonnen Saabuma Ankommen Kam an i. angekommen Kinni köitma Festbinden Band fest h.Festgebunden Leidma Finden Fand h.Gefunden Jooksma loslaufen Lief los i.Losgelaufen hakkama Rippuma Hängen Hing h.gehangen Kasvatama(vilja) Anbauen Baute an h.Angebaut Ületama Überqueren Überquerte h.Überquert Näitama Zeigen Zeigte h.gezeigt Laenama Leihen lieh h.geliehen ...
tuuletõmbusi. Jõulukaktus Jõulukaktus ehk harilik lülikaktus (Schlumbergera truncata, kaZygocactus truncatusi) Peale õitsemist näpistage varrelülisid tagasi, et taime kasvu piirata. Taim vajab nüüd puhkeperioodi. 6-8 nädala jooksul vähendage kastmist, kuid mitte sedavõrd, et võrsed närbuma kipuksid. Sobiv temperatuur puhkeperioodil on 10-15°. Kui pott on väikseks jäänud, on pärast puhkeperioodi õige aeg taim ümber istutada. Kui taim alustab kasvamist, hakake rohkem kastma ja alustage väetamist. Kasutage kaktuste ja sukulentide väetist. Jõulukaktus vajab valget kasvukohta, mis kevad-suvisel ajal peaks otsese tugeva päikese eest kaitstud olema. Päikesepõletuse tunnuseks on punakaks värvunud lehed. Sobiv kasvutemperatuur on 15-20°. Augustis vajab taim teist puhkeperioodi - vähem kastmist ja jahedamat temperatuuri. Septembris hakake rohkem kastma, sest just sel ajal hakkavad taimele tekkima õiepungad. Nüüd pole enam hea taime liigutada
Kasva suureks üle öö! A, b,c, · Marsib poiste rivi pikk, üks kits läks üle vee, viimane on väike Mikk. kandis kaasas palju prahti, Tipa-tapa, tip-tip-tip, sina oled sellest mängust lahti! Peedul käes on ilus lipp! Üks, kaks, kolm, neli, · Meie aiatöö brigaad mine ära väike veli. läheb kastma peenramaad. Sina oled hästi kraps, Ühel lapsel reha pikk, püüa kinni mõni laps! kannu kannab väike Mikk. Ussa pussa, ussa maru, · Suuremale suurem tükk, Sina oled mängus karu! väiksemale väiksem tükk. Kes selle üle nuriseb, Trips, traps, trull, sel karvust kinni, Sina oled kull! uksest välja kärr-kärr http://oppematerjalid.onepagefree
abielu sakrament. Kristlaseks saadakse ristimise sakramendi läbi. See tähendab, et inimene ei tee ennast ise kristlaseks, vaid seda teeb Jumal kindla tegevuse kaudu. Pühitsus lähtub Kristuselt Kiriku kaudu. Ristimises saame Kristuse Kiriku liikmeiks. Ristimisega kaob inimeselt patt ja ta saab õndsaks. Erinevates usuliikumistes toimuvad ristimised erinevalt. Ühiseks nimetajaks on siiski aga veega pühitsemine. Peetakse õigeks, et veega pühitsedes peaks ristitavat täielikult vette kastma. Katolikus ja Luteri kirikus on enamasti kombeks piserdada kolm korda vett ristitava laubale ja öelda pühad sõnad. Õigeusu kirikus aga, kui on vastavad võimalused olemas, näiteks basseini näol, siis üldjuhul toimub ristimine kolmel korral vette kastmisega. Ka metodistide kirik kasutab võimalusel ristimist vette kastmisega. Paljud metodistide kirikud teostavad ristimist veekogude ääres. Katolikus kirikus ja luterluses meeleparanduse sakrament ja õigeusu kirikus
Toiduained ja kontsentraadid Toidukontsentraadid on toiduained, mis on toiduna kasutamiseks osaliselt ette valmistatud. Sisaldavad vähe vett, seepärast säilivad kaua, kerge matkale kaasa võtta. Toidukontsentraadid jagunevad: 1. Supikontsentraadid: o Puljongikuubikud: liha-, kana-, kala-, aedvilja- (Knorr, Gallina Blanca,Maggi) o Puljongipulbrid: liha-, kana-, kala-, aedvilja- ( Knorr, Gallina Blanca,Maggi) Neid võib lisada köögiviljade-, riisi-, pasta keeduvette, suppidesse. ETTEVAATUST - SOOLANE ! · Pakisupid: o püreesupid, sisaldavad aedvilja, pastat, liha, kala, kana, keeta kuni 15 min. o nn. kruusisupid, keev vesi peale kallata, valmivad 3 minutiga · Purgisupid klaaspurkides: guljass, bors, frikadelli-, rassolnik, seljanka, lõhe-, ... 2. Vormiroog...
Holger pukk ''Lehepoiss ja tema koer'' See on lugu poisist ja tema koerast. Martin on tubli poiss ,käib koolis ja kütab ahju kui ema kui tööl on.Keedab kartulid ise ära ja aitab ema.Martinil isa ei ole ,õigemini ema ei räägi kunagi miks isa ära läks nenede juurest . Koera sai martin nii ,et teine hakkas tal lihtsalt järel kõndima ja uksetaga olema kui kutsikas oli ja nii ta koera saigi omale.Ta oli tavaline segavereline musta värvi koer ,nimeks Poika. Ükskord kui ema tööle koju tuli ja tusase ilmega kõiki toimetusi tegi ütles ta söögilauas järsult,''Poika tuleb ära anda,me ei saa nii suurt koera toita.'' Martin oli muidugi nagu puuga pähe saanud sellisest jutust.T a ei olnud sellega kuidagi nõus . Siis rääkis ta sellest oma sõber Raulile ja viimane aitas tal lehepoisiks saada,nagu ta ise oli .Asi sujus ilusti ja rahagi teeniti ning martin rääkis k...
TartuKutsehariduskeskus Referaat Õhuniisutajad taimed. Juhendaja: Aina Rüütel Koostajad: Merilyn bergmann ja Monika Pallu 20.09.2010 1. Vesipalm : Vesipalm e papüürus tahab kasvamiseks sooja, suht valget kohta ja palju-palju juua. Pista ta suuremasse kaussi, et ei peaks igapäev taime kastma. 2. Luuderohi : Kasvab meil Eestis ka looduslikult,kuid kohata võib seda taime vaid Hiiumaal ja mõnes kohas SaaremaalLuuderohi on laialt levinud ilutaimena. Meil kasvatatakse toas mitmeid erinevaid liike ja vorme. Kõik need erinevad lehtede kuju, suuruse, värvuse ja muu poolest. Kuid iluaedades on teda kasvatatud juba isegi antiikajal. Luuderohi on Antiik-Kreekas seotud ka religioossete tavadega - ta on pühendatud veinijumal Dionysosele. Sageli võib lõunamaiste vanade kõrtside
LOODUSLIKUD EELDUSED Minu riigiks on Etioopia. Etioopia asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes. Teiseks riigiks valisin Eesti, mis asub parasvöötmes. Lähisekvatoriaalne kliima on kliimatüüp Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi, millele on iseloomulik kahe aastaaja vaheldumine: palav ja niiske suvi vaheldub palava ja kuiva talvega. Kõige tähtsamad ilma kujundajad on troopilised mussoonid. Kuidas kliima mõjutab kummagi riigi põllumajandust? Eesti kliima mõjub põllumajandusele üpriski halvasti, sest tihti on suved külmad ja sademete rohked ja see tähendab seda, et vili ei saa valmis ja talvel ei kasva üldse midagi, sest siis on liiga külm. Etioopias suvel on palav ja niiske, mis on osade viljade jaoks parim kliima. Eesti vegetatsiooniperiood on keskmiselt 4-5 kuud, mis võimaldab anda keskmisel 1 saagi, vahel harva 2. Etioopia vegetatsiooniperiood võib olla aastaringselt, kui vihmaperiood o...
Kuressaarest ja seitsesada Soomemaaltki. Kalevipoeg andis neile ühe päeva puhkamiseks, teise talituseks ja kolmandal päeval enne koitu asuti teele. Juba teisel päeval pärast teeleasumist puhkes sõda. Kalevipoeg puistas ligi pool päeva väsimata vaenlaste ridades mehi maha. Lõpuks vaenlased aga taganesid. Siiski olid omad mehed palju viga saanud ning mitmed neist langenud. Kalevipojal tekkis janu ning ta läks lagendiku lähedal keelt kastma. Ta jõi nii palju, et põhja ainult muda jäi. Selle järve ümber maeti kõik lahingus langenud. Paar päeva raviti haavu ning teritati tapreid. Kolmandal päeval aga asus vägi uuesti teele ning seekord jõuti Võhandu jõeni. Kalevipoeg kandis metsast kive ja tõi metsast puid. Olevipoeg aga ehitas silla valmis. Vägi oli just üle silla jõudnud, kui sõda uuesti algas. Seekord kestis sõda seitse päeva. Kord ühes kohas, kord teises. Kui Kalevipoeg Sulevipoja surmast kuulis
Rootsi jõulud/jõuluroad. · Ka Rootsis on jõulutoidud jõulude oluliseks osaks. Rootsis algab jõuluaeg õigupoolest Luutsinapäevast 13. detsembril, kui kohvilaudadele jõuavad safranisaiad(lussekatter). Pärmitaina sisse on lisatud ka toorjuustu, mis teeb kuklid eriti pehmeteks ja mõnusateks. · Järgmised kaks nädalat juuakse glögi ja süüakse piparkooke ning siirupikomme, mida rootslased nimetavad knäck. · Rootsis on maitsestatud veini joodud juba alates 16.-17. sajandist. Esialgu kutsuti sellist jooki nimega hippocras. Kreeklase Hippokratese järgi nimetatud meega, kaneeliga ja kättesaadavate vürtsidega maitsestatud veini tarvitati ravimina kõikvõimalike tõbede vastu. Glögiks hakati seda Rootsis kutsuma alles 19. sajandil. Kui 19.sajandi keskpaiku suhkur ka lihtsamale rahvale taskukohaseks muutus, hakati jooki mee asemel suhkruga maitsestama. Vein ja maitseained kuumutati glög...
EESTI KEELE KUJUNEMINE Kujunemise algus · 2000-2500 aastat tagasi läänemeresoome algkeelest · Arvatakse, et algkeel oli sarnane soome keelega · Eesti keele arengus saab eristada kolme perioodi: 1) vanaeesti keel- kuni aastani 1200 2) murrangueesti keel- 1200 kuni 1700 3) uuseesti keel- 1700 kuni tänapäev Vanaeesti keel · Ei ole säilinud kirjalikke allikaid · Üks varasemaid erinevusi ja muutusi, mis eristab eesti keelt kõigist teistest läänemeresoome keeltest on õ-häälik · Tekkisid murretevahelised erinevused · Eesti- ja Liivimaal kujunes välja kolm murderühma: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti · Põhjaeesti ja lõunaeesti häälikujärjendid olid erinevalt arenenud Ülesanne: Tõlgi lõunaeesti keelest põhjaeesti keelde. 1) parts 4) upin 2) kuremari 5) pang 3) väits 6) kaiv Murrangueesti keel · Algas 13. saj. kui sakslased ja t...
Isegi kui taim veidi krimpsu tõmbab ja madalamaks vajub, ei ole sellest midagi. [2. Internet] 3.3 KASTMINE Niisketest kasvukohtadest pärit kaktuseid tuleb pidevalt kasta muld ei tohi täielikult läbi kuivada. Vihmametsade kaktuseid on soovitav igal aastal ümber istutada. Kui õhk on kuiv, siis võiks taimi sageli piserdada. Kuivaa kliima kaktused vajavad suvel sagdast kastmist, kuid talvel eelistavad nad täiesti kuivas olla. Kui kevadel kastma hakata, siis elujõuline kaktus taastab kiiresti oma loomuliku vormi ja hakkab kasvama. [2. Internet] 3.4 MULLA KOOSTIS JA VÄETAMINE Muld peaks olema huumusrikas ja happelise reaktsiooniga. Kõige lihtsama, kuid täiesti kõlbuliku mulla saab tavalisest hästikõdunenud kompostist ja jämedateralisest liivast. Savikas muld ei ole hea, see on liiga niiske ja umbne. Enne kasutamist on mõistlik liiv läbi pesta. Kindlasti tuleb seda teha, kui liiv pärineb mererannast
II EESTI KEELE LUGU Eesti keele kujunemine “Keel ja ühiskond” X klassile 7. ptk Mare Hallop 7.10.2013 KiNG 30.10.2012 Eesti keele kujunemine o algas 2000 – 2500 a tagasi o algkeel võis olla üsna sarnane soome keelega (uusi sõnu juurde tulnud, grammatika vähe muutunud Läänemeresoome kaljujoonised eesti Eesti keele arengus kolm perioodi: keele tekkimisele eelnenud kuni aastani 1200 vanaeesti perioodist 1200 – 1700 murrangueesti keel 1700 - … uuseesti keel ...
Kasvasid ka poest ostetavate toiduainete hulgad. Tavalisemaks muutus ka kohvijoomine, mis 20. sajandi algul oli peaaegu tundmatu ning ainult üksikud oskasid kohvi keeta. Eesti rahvatoidud olid valmistamisviisilt lihtsad, kuid heamaitselised. Paikkonniti oli ühel ja samal toidul erinevusi. Lauanõudeks kasutati peamiselt puust kausse. Suurema pere puhul asetses laual kaks või kolm kaussi, nii et igaüks ulatus oma lusikaga putru võtma ja rasvasilma kastma. Lauanõudest olid veel laual piimapütid. Hiljem hakati puukausside asemele muretsema ümmargusi ja laiu savikausse ning kivist taldrikuid. Söömise ajal oli igaühel laua juures kindel koht. Laua otsas istus harilikult peremees. Lauas istuti tõsiselt, tarbetut juttu ei aetud. Pärast söömist tuli laud koristada ja pühkimiseks tohtis kasutada ainult valget linast või takust lappi, vastasel juhul tuli tüli, nälga, vaesust või muud häda kaela.
Grant- parem Tritsutama- uisutama utt emane lammas amatsoon- sõdalanna kreeka mütoloogias kükloop- ühe silmaga hiiglane (kreeka mütoloogias) pegasus- luulehobu, tiibhobu nadu-meheõde nääl-naisevend küdi-mehevend käli-naiseõde antrekoot- veiselihapraad ekläär- keedutainakook 6 blanseerima- helestama, toiduainet kuuma vee v auruga töötlema eskalopp- praelihalõik flambeerima- eegitama, toitu alkoholiga kastma ja leegitsevana serveerima rollmops- heeringa- v räimerull rõngel- baranka, suurem rõngaskuivik salsa- tants või kaste sukaad- suhkurdatud puuvili v puuviljakoored terriin- vormiroog ala carte - toidukaardi järgi (eritellimusel valmistatavate roogade kohta) comme il faut- nii, nagu peab, laitmatult force majeure- vääramatu jõud, ettenähtamatu, vältimatu olukord v sündmus 11. Pange sulgudes olev sõna õigesse vormi. Lapsed hüppasid meres üle ......lainete...........
amatsoon > sõdalanna kreeka mütoloogias 6 kükloop > ühe silmaga hiiglane (kreeka mütoloogias) pegasus > luulehobu, tiibhobu nadu > meheõde nääl > naisevend küdi > mehevend käli > naiseõde antrekoot > veiselihapraad ekläär > keedutainakook blanseerima > helestama, toiduainet kuuma vee või auruga töötlema eskalopp > praelihalõik flambeerima > leegitama, toitu alkoholiga kastma ja leegitsevana serveerima rollmops > heeringa- või räimerull rõngel > baranka, suurem rõngaskuivik salsa > kaste, tants sukaad > suhkurdatud puuvili või puuviljakoored terriin > vormiroog ala carte > toidukaardi järgi (eritellimusel valmistatavate roogade kohta) comme il faut > nii, nagu peab, laitmatult force majeure > vääramatu jõud, ettenähtamatu, vältimatu olukord või sündmus 7
servaga. Õied on valged kuni roosakad, kellukesekujulised ja meelõhnalised, moodustavad silinderjaid timpmisi pööriseid (Aiasõber). Õied puhkevad enamasti suve algul, teisel-kolmandal aastal pärast istutamist (Sander 2009). Joonis 2. Kare deutsia 'Plena' (Deutzia scabra 'Plena') (http://www.tonutalupuukool.eu/LehtpuudU/Kare_deutsia.jpg 14.04.2011) Hooldus Põuasel suvel peab põõsaid õitsemise ajal kastma, muidu jääb õitsemine lühikeseks (Hansaplant). Kuivemas kohas tuleb teda kasta põua pärast võib hukkuda (Calmia puukool). Põõsas lepib 4 tavalise aiamullaga, kuid peotäis väetist kevadel ja turbamults teevad ainult head (Sander 2009). Kare deutsia on külmaõrn tuleb talveks kinni katta (Hansaplant). Lõikamine Kohe pärast õitsemist tuleks harvendada, kärpida ja eemaldada närbunud oksad vanemaid oksi
Töö lõpetamisel maksti lisatasuks veel 40 krooni. Ühe rõnga paigaldamine läks maksma keskmiselt 22 4/9krooni. Mitu rõngast paigaldas tööline? (9 rõngast) 2. Alustades merepinna tasemelt jõudis alpinist mäkketõusmisel esimesel päeval 900 m kõrgusele. Igal järgneval päeval tõusis ta 50 m võrra vähem kui eelneval päeval. Mitme päevaga tõuseb alpinist mäetippu, mille kõrgus on 5250 m? (7 p-ga) 3. Aednik peab kastma 52 õunapuud, mis asuvad ühes reas 6-meetriste vahedega. Kaevust esimese õunapuuni on 18 m. Kui pika tee läbib aednik õunapuude kastmisel, kui iga korraga kastab aednik ühe õunapuu? (17 784 m) 4. Rong läbib jaamast väljudes esimeses sekundis 0,4 meetrit, iga järgneva sekundi jooksul aga 1,2 meetri võrra eelmisest rohkem. Kui pika tee läbib rong esimese minuti jooksul? (2148 m) 5. Aritmeetilise jada kolmas liige on 2 ja kaheksas liige on 17
Talvel hoides jahedas kohas tuleb kasta harvem . Liigse kastmise korral taim ei õidse , kuid õitsemise ajal ei tohi muld läbi kuivada . Väetada tuleb vähese lämmastikusisaldusega väetisega , kevadest sügiseni iga kahe nädala tagant . Sügisel tuleb pikad võrsed tagasi lõigata . Talvel vajab puhkeperioodi , siis tuleb hoida kuivas ja jahedas . Kevadel tuleb umber istutada , lõigata pikad võrsed tagasi ja hakata taas regulaarselt kastma . Kahjuriteks ja haigusteks on villtäid , kilptäid ja kedriklestad . Kokkuvolditud pungad avanevad suurteks rippuvateks 25cm pikkusteks trompetjateks õiteks . Lõhn on tugev , eriti õhtuti . [1][5] Ogaõun ( Datura ) Kesk - ja Lõuna Ameerikast pärit olevate mõningate ogaõunte liigid võivad kasvada puu kõrgusteks . Rohtsed liigid on pärit Euroopas ja Aasia troopilisest vööndist . Kõigile neile on iseloomulikud omapärased lehterjad õied , millest arenevad ogalised viljad
· taimede omadustest juurekaela mädanemist. Aitab kaasa ka niiskuse (kujust, kõrgusest, säilimisele. värvusest, õitsemise 7. Kohe pärast istutamist kasta taimi hoolikalt. Hiljem on ajast) sellega vähem muret, kuna juurdunud taime juured ulatuvad sügavamale ja kastma peab neid vaid tugeva 39 põua ajal. 40 · Niiskustaimed istutatakse nõgudesse. · Alati mõjuvad dekoratiivsemalt suured laigud väheste liikidega kui eriliigiliste · Kuivustaimed istutatakse kõrgemale kohale või kivide peale või vahele. taimede väiksemad rühmad.
Sarnane lillkapsaga külma liivsavi mullad kasvukohale (mai algul muldamine nagu õisik valmib Uinuvad pungad kaelal. Niiskuse suhtes nõudlikum, Neutraalne või kergelt puhitud (ere värv)) Hoolikalt kastma Valmivad umbes 45-50 Peale peaõisiku eemaldamist vajab tugevat kastmist õisiku happeline Istikud mai algus Ammoniumnitraat (10g 10l päeva peale istutamist, ja hakkavad uued kasvama moodustumise ajal Eelviljad: ei sobi ristõielised Väldi liiga tihedat istutamist vett) kõrvalvõrsed 15-20 päeva
rukkileib, või jälle puupütis või, kuum odrakarask külma rõõsa piimaga, reheahjus hautatud mulgikapsad sealihaga jne. Lauanõudeks olid peamiselt puust kausid. Suuremad neist olid leeme-, kördi- ja pudrukausid. Väiksemates pandi lauale silku, võid, liha, kastet. Puder oli koos rasvasilmaga ühes nõus. Suurema pere puhul asetses laual kaks või kolm kaussi nii et igaüks ulatus oma lusikaga putru võtma ja rasvasilma kastma, Lauanõudest olid laual veel piimapütid. Vahel pandi nendega või lännikutega lauale ka suppi või putru. Hiljem hakati puukausside asemele muretsema ümmargusi ja laiu savikausse ning kivist (fajanss-) taldrikuid. Söömiseks oli igaühel oma jaolusikas, mille varrele oli lõigatud oma märk. Pärast söömist asetati lusikad varna. Kui olid laual keedetud kartulid, räimed, lõss ja leib, siis kasutati ainult taskunuga.Söömise ajal oli igaühel laua juures kindel koht. Laua
tähtsus üha kasvab üleminekul mänguaest latentsusikka ja noorusikka..eakaaslased on vältimatult vajalikud lapse sotsiaalsete oskuste arengu seisukohalt, rühmas olemise oskuste, enesetunde ja soolise identiteedi jaoks. Üksildane laps on tavaliselt õnnetu ja sellel tuleb tähelepanu pöörata. Identiteedi kujunemisek on oluline teada, kust ma pärit olen, kes on mu vanemad, tädid, onud, nõod ja vanavanemad ja missugused on olnud nende suhted. Mängu idu on igasühes olemas, aga seda peab kastma ja hooldama, et see kasvaks ja õide lööks. Mängust võrsub loov suhtumine kunstidesse ja teadustesse, kogu vaimuelusse. Laps peab tundma, et vanemad rõõmustavad tema üle just sellisena, nagu ta on, nõudmata temalt mingeid saavutusi. Armastust lapse vastu tähendab, et annaksid kas või oma elu tema eest, aga et oskad ja julged temast ka lahti lasta. Kaisi Õispuu
õied asetsevad pööristes, vili on suur 3-seemneline kupar. Kautsukipuu piimmahl sisaldab lateksit. Sellest tehakse kummi. Peamised kasvatusalad: malaka poolsaar. Malai saarestik, tseiloni saared. Viigipuu on mittesöödav taim, roheliste lehtedega, tillukeste õitega mis on täielikult suletud. Kasvutingimustena vajab vähest valgust, kuid pidevat valgust. Kaitsma peab teda külma ja põua eest. Viigipuule ei meeldi kiired temperatuuri muutused ja ka suur kuumus. Kastma peab eriti kevadel ja suvel. Kasutatakse viljapuudena, kautsukipuudena ja ilutaimedena. Kasvatatakse troopilistel aladel. Lõuna- ja Ida-Aasia dzunglites, Türgis, Alzeerias, USA-s ja Austraalias Sisalgaavi kasvatati algselt Mehhikos ja Kariibimere vahel. Taim on oma nime saanud Mehhikos asuva sadamalinna Sisali järgi. Teda kasvatatakse ka Brasiilias, Bahama saartel, Jaaval, Ida- Aafrikas ja ka Lääne-Aafrikas. Sisalgaavist valmistatakse nööre, laevaköisi, ka laeva ülijämedaid
Võib kasvatada ka toataimena. Armas väikeste õitega taim sobib madalakasvulise suvelillena peenra ääristaimeks või madalaks õitsvaks pinnakattetaimeks Muld hoida ühtlaselt niiskena. Mitte üle kasta ega lasta mullala läbi kuivada Südajas suutera e bacopa Bacopa Südajas suutera e bacopa Bacopa Õitseb mai-september. Õied valged või lillad. Pinnakatte taim, ronitaim, ripptaim, rõdutaim. Jõudsa kasvu tõttu peab teda rikkalikult kastma ja väetama suvelilleväetisega. Mulda oleks soovitatav eelnevalt segada kastmisgeeli, mis hoiab mulla kauem niiskena. Suurelehine hortensia Hydrangea macrophylla Suurelehine hortensia Hydrangea macrophylla Kõrgus võib olla 1-1,5m Õied lillad, roosad, valged, sinised Õitseb juuni-september Poolavari või päikeseline kasvukoht Eesti kliimas talvel külaõrnad. Saab kasvatada, kas suvelillena või siis viia
kui on vajalik tugiteivas, siis see samuti paika panna. Edasi asetatakse auku viljakas muld, seejärel sõnnik või kompost ning kõige peale vähemviljakas muld. Kui kirsipuu istik on väiksem, tuleb pärast murukamara asetamist augu põhja lisada viljakat mulda ja alles seejärel istik. Istutusaugu parajat suurust tuleb otsustada kohapeal ja istutamise käigus. Pärast istutamist peab mulla istiku ümber hoolega kinni tallama ning kastma istikut vähemalt 10 liitri veega. Kõige parem on istutada kahekesi, kuna istiku juured peavad jääma sirgelt ja parem on, kui üks hoiab istikut püsti samal ajal kui teine auku täidab. Üldiselt pannakse kirsipuud kasvama kevadel. Kirsipuude istutamisel tuleb arvestada, et kirsipuud vajavad enda ümber palju ruumi. Täiskasvanud kirsipuude juurestik paikneb suhteliselt maapinna lähedal ning on horisontaalsuunas võrdlemisi lai, ületades tavaliselt 2-3 korda ladva pikkuse
vaakumit tensiomeeter näitab. Kui sademete või kastmisvee tõttu mullaniiskus suureneb, siis vähenevad ka kapillaarjõud ja vaakum tensiomeetris väheneb samuti. Tensiomeeter tuleb mikroobse otsikuga panna tegevkihti sellisele sügavusele ,mille järgi tahetakse kastmisel lähtuda. Tavaliselt piisab ühest tensiomeetrist ühel sügavusel, ainult viljapuude puhul soovitatakse panna kaks tensiomeetrit erinevatele sügavustele. Enamik kultuure tuleb hakata kastma näidul 0,6 või 60, sõltuvalt sellest, kuidas näiturid on gradueeritud. 16. Kastmisnormi arvutamine, selleks vajalikud lähteandmed. Ühekordse kastmisega antavat veekogust nimetatakse kastmisnormiks, mida arvutatakse valemiga. m= Wv-Wa (mm) Wv -tegevkihi väliveemahutavus mm Wa - tegevkihi veevaru alampiir mm. Kastmisnormi võib väljendada ka teistes ühikutes, nende vaheline seos on järgmine: 1mm=1l/m²= 10³/ha. 17
4. h kirjutamine sõna alguses sõltub traditsioonist: haare, hobune, hajameelne, hetk. 5. Sõna sees kirjutatakse silbi lõpus /' ja silbi alguses j: mai-as - ma-jas, hoi-ab - ko-jas. 6. ü ja / järel ei kirjutata üldiselt j- i: müüa, käiakse, minia, keemia. See reegel ei kehti tegijanimes ja liitsõnades: müüja, otsija, värsijalg. 1.2 Kaashäälikuühendi õigekiri Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega: kastma, kurke, metalne. Kaashäälikuühendi reegel ei kehti järgmistel juhtudel: 1) liitsõnades: plekkpurk, allkiri, klapptool; 2) kui liide algab sama tähega, millega lõpeb sõnatüvi: modernne, õhkkond; 3) rõhuliidete -gi ja -ki ees: kasski, vurrgi, epohhki; 4) I, m, n, ja r järel kirjutatakse ülipikk s kahe tähega, kui ei järgne kaashäälikut: valss, seanss. Võõrsõnade õigekiri: 1. Pikk/ja s kirjutatakse ühe tähega ja ülipikk kahe tähega: blufib-bluffima, guasid-guasse. 2
phalaenopsis ehk kuuking, mis on ka ühtlasi orhidee levinuim sort, on vähem nõudlikumad kui teised. Edukaks hooldamiseks on siiski vaja teada põhi nippe taime kasvatamise puhul. 15 Taimele sobib elamiseks keksmine toatemeperatuur, lille võiks paiguta akna lähedale valguse kätte, kuid kindlasti vältida otsest päiksesevalgust. Õige kastmine on o4hidee kasvatamise juures kõige olulisem, kuna tihti-peale kiputakse taime liigselt kastma, mis on taime suurim surma põhjustaja. Orhideed oleks soovitatav aegajalt kärpida ning väetada ning vajadusel ka ümberistuda. Nii palju kui on orhideede kasvatajaid, on ka erinevaid kasvtamise nippe, kuid rööm on näha nad õitsevad, kuid muutuvad täiesti erilisteks, kui nad omaniku hoole all uuesti õidde puhkevad. 16 VIIDATUD ALLIKAD 1. Siibak, E. 2007. Orhideeraamat algajale. Tallinna Raamatutrükikoda. 2. Kuidas kasvatada orhideed
kasu. Kasude-kahjude analüüs julgustab sind riskima ja pikemas perspektiivis aitab foobiast üle saada. Kirjuta üles vältimise miinused ja eelised. Parem on tunda end ebamugavalt mõnda aega, kui jäädagi tundma end ebamugavalt. Analüüsi oma plusse ja miinuseid ning veena, et oma ebarealistlike hirmude trotsimisest tulenev lühiajaline ebamugavus läheb sulle maksma vähem kui need pikaajalised, sageli igaveseks kastma jäävad ebamugavused. Sobib tavaliselt hästi ka halbade harjumustega seotud ärevusest ülesaamiseks. Kasude kahjude analüüs aitab enese alavääristamisega kaasnevate ärevuste ja ennasthävitava käitumise puhul. Ärevuse ohjeldamine harivate meetoditega 10 Psühholoogilise kirjanduse kasutamine. Õpetuslike ja propageerivate meetodite kasutamine- kui püüad midagi teistele
kõrvast sisse ja teisest välja ja vajalik olemas. Perenaine hakkas kahtlustama ja saatis Ükssilma kaasa. Havrosa uinutas tüdruku ja sai oma kraami kätte. Järgmine päev saatis Kakssilma, tüdruk uinutas ning perenaine ei saanud midagi teada. Kolmas päev saatis Kolmsilma, kuid tüdruk uinutas ainult kaks silma, ja kolmas nägi kõike. Perenaine käskis lehma tappa. Tüdruk läks lehmale rääkima. Lehm ütles, et ta tema liha ei sööks, korjaks kondid kokku ja mataks maha. Igapäev peab kastma. Nii tegigi. Kasvas ilus õunapuu, mahlaste õuntega. Kord tuli üks mees ja soovis õuna. Kes õuna annab saab talle naiseks. Kolm tütart püüdsid saada õuna kätte kuid ei saanud. Hovrasale langesid oksad kohe kätte. Sai mehele ja oli õnnelik. ,,PÖIALPOISS"- elasid kord eit ja taat. Ükskord raius eit kapsaid ja kogemata raius sõrme ära. Pani sõrme lapi sisse ja pingile. Äkki kuuleb, et nutab keegi pingil. Teeb lapi lahti ja seal pöidla suurune poiss, kes sündis eide sõrmest
Jõuluööl ja mõnel pool ka uusaastaööl viidi loomadele lauta leiba. Uusaastahommikul jagati samuti loomadele leiba, et kariloomi ei ohustaks haigused, et kellegi paha silm ei hakkaks peale ja hundid ei saaks loomi puutuda. Paiguti on isegi kolmekuningapäeval loomadele lauta leiba viidud. Leib pulmakombestikus Juba enne pulmi oldi varmad tulevase noorpaari tulevikku ennustama. Pärnu-Jaagupis ennustati mõrsjapaari tulevikku järgmiselt. Tulevane noorik pidi kastma leivataina ja jätma selle kerkima. Mida kõrgemale leivatainas astjas kerkis, seda kestvam pidi kooselu tulema. Kui tainas astjas koguni üle ääre ajas, pidi noorpaar edaspidi elama aina õnnes. Kerkinud tainast voolis pruut leivapätsid, mis ahju küpsema pandi. Kui nüüd leivad ahjust välja võeti, siis uuriti hoolega pragusid leibades. Kui neid oli küpsemisel palju tekkinud, võis noorpaar loota perre lasterikkust. Pulmatraditsioonis oli leib tähtsal kohal
Üks müüa peab olema tartlane ja teine jõhvilane, sest nad hakkavad seal turgudel toodangut müüma. Kõik teised töötajad on mustveelased. Juhataja tegeleb ka turundusega otsib kliente, annab reklaami, teeb koduleheküljel uuendusi. Raamatupidaja teeb kõiki arvutusi, koostab bilansi, majandusaastaaruannet, tegeleb ka mõnikord sekretäri tööga. Tööliste ülesanded on kurke seemneid külvama, maad istutamiseks valmistada, taimi lajali istutama, kastma, rohima, keerutama, kurke korjama, laadima. Kuna kasvuhoontel on töö ainult kevade lõppus ja suvel, osa töötajaid on sügisel ja talvel vabad. Sellel ajal ettevõttel töötavad ainult 5 inimesi juhataja, raamatupidaja, 2 müüjat ja 1 abitööline. Tööliste palk on keskmiselt 4500 krooni kuus, see summa võib kõikuda sõltuvalt tehtud töölt. Nad töötavad keskmiselt 5-6 tundi päeval vara hommikul ja õhtul, sest päeval kasvuhoones on liiga palav
käigus 1960-2000? a) Fosfor- ja lämmastikväetiste kasutamine. Aine ringes surnud organismidest vabanevad orgaanilised ained ja on kättesaadavad uuesti teistele organismidele. Samas ka suletud ringete puhul esineb kadu leostumisel või gaasilisel teel. Lisaks looduslikule kadule, veetakse põllumajanduses koos saagiga minema ka mineraalaineid. Neid kompenseeritakse nüüd väetistega. N-väetiste tarbimine kasvas 8 korda, P 3 korda. b) hakati kastma seal, kus saaki hakkas piirama veedefitsiit. Kastetava ala pindala suurenes kaks korda (nt Hiina). c) pestitsiidide kasutamine tõusis 4 korda. d) taimearetus - aretati sellised nisu/maisi/riisisordid, mis allokeerivad rohkem biomassi teristesse ja küpsevad kiiremini. 26. Mitu inimest peaks iga põllu- ja karjamaa hektar toitma, et katta maailma elanikkonna toiduvajadus (12; 1,2; 0,6; 0,1)? Traditsioonilise põllupidamise süsteemiga hakkama ei saa.
kohaselt "on palju armastanud" ehk teisisõnu oli õpetajaga kohtumiseni prostituut. Selle naise ja Jeesuse kohtumist kirjeldab Luukas nii: Aga üks variseridest2 palus teda enda poole sööma. Ja Jeesus läks variseri kotta ja istus lauda. Ja vaata, linnas oli keegi patune naine, ja kui see sai teada, et Jeesus istub variseri majas lauas, tõi ta albasterriista3 mürriõliga ja astus tema taha ta jalgade juurde, hakkas nuttes tema jalgu kastma pisaratega ja kuivatas neid oma juustega ja suudles tema jalgu ja võidis neid mürriõliga. Pattu kahetsev Maarja Magdaleena on paljude kunstnike lemmikkangelane. Tihti näeme teda muuseumide seintel täiesti alasti, ainsaks kehakatteks maani ulatuvad juuksed. Tizian. Püha Maarja Magdaleena. G. de La Tour. Maarja Magdaleena. Palazzo Pitti muuseum, Firenze Louvre, Pariis
Sügiseks arenevad neil tugevad oksad uute õiepungadega. Lõikamine Deutsiat tuleks lõigata varakevadel ( märts-aprill ). Lõigata välja vanematest okstest igal aastal 1/3-1/4 üldarvust ( lõigata maapinna lähedalt ). Üheaastasi oksi kärpida kuni 1/3 nende pikkusest. (V. Veski ja A. Niine, 1961 7 Deutzia scabra Kare deutsia Hooldus Taim kardab põuaseid suvesid, mistõttu peab taime kastma eriti õitsemise ajal. Kui taime ei kasteta põuasel ajal, võib taim hukkuda. Kuna taim talub külma kuni -25 kraadini, siis külmematel lumeta talvedel peab taime kinni katma(Calmia Istikuäri OÜ). Selleks võib kasutada näiteks kuuseoksi. Lõikamine Soojema talve järel lõigatakse, kui enamik oksi on elus. Enamasti soovitatakse tagasi lõigata 1/3 oksi veerandi peale. Kuna noored võrsed õitsevad rohkem, näeb põõsas tihedam ning värskem välja
· Hea = (inim)õitsengut tagav. · Kui hea on sellisel viisil defineeritud, siis tuleb meil naturalisti arvates veel üksnes empiiriliselt kindlaks teha, mida inimesed soovivad või mis tagab inimeste (ja teiste moraalse staatusega entiteetide) heaolu. Naturalismi probleemid I · Kust tuleb moraalilausungite normatiivsus moraalne kohustus? Olgugi mingi asi hea, aga mis siis? · Nt on selge, et taimele on vesi hea, kuid kas me peame kõiki taimi kastma? Kui inimene soovib midagi või kui miski on talle hea või edendab inimkonna hüvangut, siis miks ikkagi peame seda ellu viima? Naturalismi probleemid II · Naturalist õigustab konkreetseid moraaliprintsiipe viidates tagasi `hea' definitsioonile. · Nt: Aita leevendada nälga! Sest näljatunne on ebameeldiv, aga `hea' tähendab meeldivat. Tuleb ellu viia head. · Ent kuidas põhjendada, et `hea' tähendab just meeldivat? Definitsiooni põhjendamiseks
Sealt levis põhjapoolsesse Euroopasse, olles juba 12. Saj tuntud ravim- ja vürtsitaim Kasvatamine Hiliskevadel võib seemned kohe lõplikule kasvukohale külvata, soovitav on teha väikeste vaheaegade järel korduskülvid. Ettenähtud kohta pannakse mitu suurt seemet, kaetakse mullaga ning hiljem kasvatatakse edasi vaid kõige jõulisemat seemikut. Kuna kurgirohi väikesed õrnad taimed kiiresti ära varjab, tuleks talle anda piisavalt ruumi. Taim närtsib kergesti seega peab teda korralikult kastma, muidu aga on ta vähenõudlik. Paljundamine seemnetega Saagi kogumine noori õrnu lehti võib noppida kogu suve jooksul. Neid tuleks kasutada värskelt ja mitte keeta. Nad lasevad end hästi külmutada, kuivatades aga kaotavad palju oma aroomist. Õied on samuti värskelt söödavad. Neid võib talviseks kasutamiseks kuivatada ja säilitada tihedalt suletud klaasnõus. Kasutamine maitsetaimena värskeid lehti salatitele, dipikastmetele ja suppidele, piimasaaduste maitsestamiseks,
kurtma, köitma, laitma, liitma, loitma, lootma, luutma, läitma, muutma, mõõtma, naitma, niitma) · lühikese vokaali järel olev ülipikk t või p tugeva astme vormides vaheldusb pika t või p-ga nõrga astme vormides (atma, jätma, katma, kütma, lõpma, matma, nutma, petma, tapma, utma, võtma) · konsonanttüvi lõpeb st-ga, vältevaheldus kirjas ei avaldu (haistma, kastma, kestma, kostma, laustma, loitsma, mõistma, ostma, paistma, pistma, päästma, säästma, sööstma, süstma, tõstma, vestma) · ht:h ahtma, tahtma, uhtma · jätma: jäetagu, katma: kaetakse, kütma: köeti, matma: maetaks, võtma: võetagu, võetavat. PÕHITÜÜP MURDMA · murdma-murda-murran-murdsin-murdnud-murtakse-murtud · nõrgeneva tüvega verbid, mille ma-infinitiivi tunnuse ees on d. Laadivahelduslikud. (andma, kandma, kündma, murdma,
esimestel päevadel ja et öökülmi jagub mõnikord juuni algulgi, ei maksa taimi enne 10. juunit välja istutada. Hea oleks arbuusitaimed istutada musta kilega kaetud peenrale: niisugune kile neelab hästi soojust, hoiab niiskust ja kaitseb peenart umbrohtumise eest. Katteloori tohib peal hoida õitsemise alguseni, sest muidu ei tarvitse tolmeldajad õitele ligi pääseda. Mida kuumemad ja kuivemad ilmad viljade valmimise ajal on, seda magusamad arbuusid kasvavad. Pärast istutamist peab taimi kastma, aga hiljem pole see enamasti vajalik: arbuus on ju kõrbetaim. Unustada ei tohiks sedagi, et ühele arbuusitaimele tasub jätta vaid kolm-neli vilja, sest suurema arvu viljade korral jäävad nood väiksemaks ja vähem magusaks. toorelt söömiseks Istikud peavad olema jämeda varrega, 30 cm pikad ja ühe õiekobaraga. Avamaale istutatakse juuni algul. Enne istutamist kobestatakse mulda ja märgitakse maha istutuskohad. Taimede
murukamara, seejärel istiku ja kui on vajalik tugiteivas, siis see samuti paika panna. Edasi asetatakse auku viljakas muld, seejärel sõnnik või kompost ning kõige peale vähemviljakas muld. Kui kirsipuu istik on väiksem, tuleb pärast murukamara asetamist augu põhja lisada viljakat mulda ja alles seejärel istik. Istutusaugu parajat suurust tuleb otsustada kohapeal ja istutamise käigus. Pärast istutamist peab mulla istiku ümber hoolega kinni tallama ning kastma istikut vähemalt 10 liitri veega. Kõige parem on istutada kahekesi, kuna istiku juured peavad jääma sirgelt ja parem on, kui üks hoiab istikut püsti samal ajal kui teine auku täidab. Üldiselt pannakse kirsipuud kasvama kevadel. Kirsipuude istutamisel tuleb arvestada, et kirsipuud vajavad enda ümber palju ruumi. Täiskasvanud kirsipuude juurestik paikneb suhteliselt maapinna lähedal ning on horisontaalsuunas võrdlemisi lai, ületades tavaliselt 2-3 korda ladva pikkuse. Maapealse osa
hingedeks kui ka Minevikuks, Olevikuks ja Tulevikuks. Need kolm müstilist naist valmistasid kogu elu kangast. Iga inimese elu on nornide poolt kangas kasutatav niit me sünnime, kui nad lisavad meid kangale, ning sureme, kui niit kinni seotakse ja ära lõigatakse. Öeldi, et nornid külastasid iga vastsündinut, et otsustada tema saatuse üle. Nii, nagu nornid otsustavad inimsaatuse üle, on nende kohuseks hoolitseda Yggdrasili eest: nemad peavad puud kastma, määrima tema vana koort leevendava mudaga ja hirmutama eemale loomad, kes püüavad puud näksida. 7.4 Ajaloost müüdiks Viikingiaja lõpul hakkasid, eriti Islandil, viikingite kristlasteks muutunud järeltulijad legende lahti seletama ja neile igapäevaelulisi seoseid otsima. Snorri Sturluson pakkus, et Aesir (Odini pere) ja Vanir (iidsed viljakusjumalad) ei olnud üldse jumalad, vaid rändhõimud
Tähtis on toitaineterikas hea läbilaskvusega lubjarikas muld. Hiliskevadel võib seemne kohe lõplikule kasvukohale külvata, soovitav on väikeste vahede järel korduskülvid. Ettenähtud kohta pannakse mitu suurt seemet, kaetakse mullaga ja hiljem kasvatakse edasi vaid kõige jõulisemat seemikut. Kuna kurgirohi väikesed õrnad taimed kiiresti ära varjab, tuleks talle anda piisavalt ruumi. Taim närtsib kergesti, teda peab korralikult kastma, muidu on vähenõudlik. Paljundamine Paljuneb seemnetega. Kui lasta mõnel viljal valmida, paljuneb ta kergesti isekülviga. Saagi kogumine Noori õrnu lehti võib noppida kogu suve jooksul. Neid tuleks kasutada värskelt ja mitte keeta. Nad lasevad end hästi külmutada, kuivatades aga kaotavad palju oma aroomist. Ravimina kasutatakse ürti. See lõigatakse ära õitsemise ajal päris maapinna lähedalt ja eemaldatakse riknenud alumised lehed
Ta läind ühte peresse sisse, kus peremees pojale uued saapad toond. Poiss pand saapad ahju ääre maha ja läind ise ahju peale, hüpand sealt saabaste peale, et sedaviisi saapaid jalga saada, aga kõik asjata. Ta seadnud saapad otsekohe ja hüpand jälle, kuni jalad veriseks, aga siiski asjata. Mees pidand juba kodu tulema, aga läind veel ühte kohta sisse. Seal olnud pudrukauss toas ja piimakapp aitas, lapsed võtnud toast lusikaga pudru ja läind jooksuga aita piima kastma. Sedaviisi kahte vahet jooksnud nad senikaua, kui kõhud täis saand. Mehe viha kadund seda nähjes hoopis ära, oma naisega eland ta pärast seda üsna head elu, ta trööstind ennast sellega, et ilmas veel teisi rumalaid küll on. H II 13, 307/10 (1) < Koeru -- V. Viitmann (1889). Näide juhusliku õnne naljandist AT 1640. Vahva rätsep Üts joot'k miis tullu' kõrtsist kodo ja söönü' käsipõsilde lavva man, et kärpsit linnanu' armetu pal'lo mano -- timägä üteh süümä
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
