enamike keemiliste elementide nimetused: das Gold, das Kupfer, das Aluminium, das Eisen, das Neon, · das Chlor; füüsikaliste tähiste nimetused, tähestiku tähed: das Ohm, das Kilowatt, das Fis, das Ges, das · C, das Z; enamik noori loomi: das · Ferkel; linnad ja enamik maid: das Rom, das · Bonn; maailmajaod: das Asien, das · Europa; hotellid, kohvikud ja kinod: das Hilton, das · Capitol; värvid ja keeled: das Estnische, das · Grün. 1. Sufiksiga -e moodustatav mitmus. Umlaut võib esineda või puududa. · Enamik tugeva käändkonna meessoost nimisõnu: der Anfang die Anfänge. · Võõrapärase päritoluga meessoost nimisõnad, mis lõppevad sufiksiga: 1. -al: der General die Generäle; 2. -ar: der Kommissar die Kommissare; 3. -är: der Sekretär die Sekretäre; 4. -eur: der Ingenieur die Ingenieure.
2 Sisukord Alkoholid Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'. Lihtalkoholid.......................................................................................................................4 Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised alkoholid..................................................................................................4 Nimetused...............................................................................................................................4 Keemilised omadused......................
Alkoholid Oscar Tammemäe Mis on Alkoholid? Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'. Lihtalkohoolid ja mitmealuselised alkoholid. Metanool ehk metüülalkohol, CH3OH Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised: Glütserool, C3H5(OH)3 Nimetused Nimetused -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Näiteks:
2 CH3 CH2 CH2OH + 2Na 2CH3 CH2 CH2O NA + H2 propaan-1-ool (propanool) naatriumpropanolaat (sool) Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'. Amiinid on ammoniaagi (NH3) derivaadid, milles üks, kaks või kolm vesiniku aatomit on asendatud orgaanilise asendusrühmaga. Primaarsed amiinid: orgaanilise asendusrühmaga on asendatud üks vesinikuaatom ammoniaagi molekulis. Amiinid on aluselised, enamasti vees lahustuvad ebameeldiva lõhnaga AMIINIDE KASUTAMINE gaasilised (metüülamiin, etüülamiin), vedelad või tahked Eetrid on orgaanilised ühendid, mille molekulis on hapnikuaatomi kaudu teineteisega seotud kaks
ALKOHOLID Pipi Treial Tep10 Alkoholid? Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm (ad) (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Ehk alkohol on süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga " ool ". Akohol on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Mida põhjustab? Emotsionaalseid muutusi Tajuhäireid Kõnehäireid Mäluhäireid Koordinatsioonihäireid Tasakaaluhäireid Võib põhjustada sõltuvust Lihtalkoholid ? Metanool eks metüülalkohol, CH3OH. Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH
Looduses esineb tohutu hulk erinevaid ensüüme Enamikule on antud triviaalnimetused Osad triviaalnimetused viitavad katalüüsitavale reaktsioonile (trioosfosfaadi isomeraas) teised mitte (trüpsiin) Ensüümide Komisjoni (EC) poolt on välja töötatud ensüümide nimetamist ja klassifitseerimist võimaldav loogiline süsteem Ensüümi süstemaatiline nimetus baseerub katalüüsitaval reaktsioonil Biokeemias leiavad kasutamist eelkõige triviaalnimetused Ensüümi nimetus lõpeb alati sufiksiga -aas Ensüümi nimetus: substraat(+aas) või (+protsess aas) amülaas alkoholi dehüdrogenaas Ensüümide klassifitseerimine põhineb katalüüsitaval reaktsioonil ensüümid jagunevad kuude põhiklassi 1. Oksüdoreduktaasid, katalüüsivad oksüdeerumis redutseerumisreaktsioone 2. Transferaasid, katalüüsivad keemiliste gruppide ülekannet ühelt molekulilt (grupi doonor) teisele molekulile (grupi aktseptor) 3
2. Ensüümide klassifikatsiooni põhimõisted, klasside nimetused ja reaktsioonitüübid. Ensüümide nimetuste kujunemine. Ensüümide nimetused ja klassifikatsioon tulenevad nende poolt katalüüsitavatest reaktsioonidest. On 1) triviaalsed nimetused suvstraadi nimetus + sufiks aas N:laktaas, tsellulaas; 2) süstemaatilised nimetused rahvusvaheliselt aktsepteeritud, iseloomustavad lisaks substraadi(tide)le ka katalüüsitavat reaktsiooni, lõpevad sufiksiga aas N: , D fruktofuranosidaas (invertaas). Kõik tuntud ensüümid on klassifitseeritavad ühte kuuest ensüümide klassist. Igale tuntud ensüümile on omistatud neljapositsiooniline rahvusvaheline klassifikatsiooni number. Klassi nr Klassi nimetus Katalüüsitava reaktsiooni tüüp 1 Oksüdoreduktaasid Eelektronide ülekanne hüdriidiooni või vesiniku aatomi vormis 2 Transferaasid Funk
Nt: nimisõna tazdwit(mesilane) omab naissoolist prefiksi t-, ja vokaalset prefiksi a- ning naissooline suffiksi -t. Prefiksita sõnad on kõige haruldasemad. Paljud sõnad on kollektiivid ja muude arvuliste seostega sõnad. Prefiksita sõnadele tuuakse juurde mitmuse vorm kirjutades ette id, nt. Id lagar "jaamad" Korporeerimata nimisõnad tulenevad araabia keelest ning säilitavad araabia keele morfoloogilised reeglid, kuid on ka erandeid. Araabia keele naissoo -a lõpp asendatakse -t sufiksiga. Eesti keeles on nimisõnal kaks morfoloogilist kategooriat: kääne ja arv. Käändeid on eesti keeles neliteist ja grammatilisi arve kaks(ainsus ja mitmus). Lauses võivad nimisõnad esineda aluse ja sihitisena, kuid ka määruse ja sihitistena. Nimisõnade jaotusel kasutatakse ka alaliike: üldnimed ja alanimed. Üldnimed jaotatakse sisu järgi: 1)abstraksed või konkreetsed asjad nt armastus vs mesilane. Vastanduvus toimub tajutatavuse järgi. 2)elus või eluta nt kass vs tool
-3- *Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) ( OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'. Lihtalkoholid · Metanoolehk metüülalkohol, CH3OH · Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH · Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH · Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised alkoholid · Glütserool, C3H5(OH)3 *Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad põhilise funktsionaalse rühmana aldehüüdrühma (CHO). Selline tähistus rõhutab, et hapniku ja vesiniku aatomid pole omavahel seotud (erinevalt alkoholist (ROH)).
Süntaktilise teisenduse käigus tekkinud liitnimisõnad. Need on eeskätt verbifraasist moodustunud tegijanimed: keelt kandma keelekandja, tühja tuult tallama tuuletallaja jne. Siia kuuluvad ka verbifraasist moodustatavad teonimed, kuigi 5 need ei ole eesti keeles alati soositud (nt väljendid keelesügamine ja keelekratsimine keelekasutuses tihti ei esine). Mõned fraseoloogilised ja- sufiksiga isikunimetused võivad tõenäoliselt olla ka iseseisvalt tekkinud: pudelipaikaja (pudelit paikama?), kirburautaja (kirpu rautama?) jne. Sellised nimetused on enamasi tugeva negatiivse konnotatsiooniga. Fraseoloogilised liitumid, mis koosnevad sisu poolest loogiliselt liitunud elementidest ja millel on olemas analoog vaba või metaforiseerunud sõnaühendi näol: pime kana pimekana, üks silm ükssilm jne. Sellistes sõnades märgib adjektiiv nimisõna liiki
Naissoost nimisõnad algavad t tähega, näiteks: afus → tafust, udem → tudemt, ixef → tixeft (Vikipeedia, 2017). Berberi keeled omavad kahte tüüpi numbreid: ainsus ja mitmus. Mitmus on kolm vormi olenevalt nimisõnade tüübist. Esimene, "tavaline" tüüp seisneb täishääliku algseisukoha muutmises ja sufiksi lisamises: -n: afus → ifassen "käsi". Teine tüüp seotud ainult täishääliku muutmisega: adrar → idurar "mägi". Kolmas tüüp ühendab vokaalide muutuse sufiksiga: -n: izi → izan "lend" (Vikipeedia, 2017). Riifi keeles tegusõnad pööratakse kolmes ajas: minevik, olevik ja tulevik (Wiki, 2007). Riifi keele tegusõnadel on oma alus, mis saab muuta prefiksi, sufiksi, fleksiooniafiksi, tsirkumfiksi ja apofoonia abiga (Revolvy, s.a.). ad- sufiks tähendab tulevikku, is- teeb tegusõna küsiga ja ur- teeg tegusõna eitavaks (Vikipeedia, 2017). Vene keel Vene keele nimisõnad võivad olla mees-, nais- ja kesksoost.
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti keele õppetool Vene keele mõjud eesti keelele Referaat Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3 1. Sõnavara ideologiseerimine................................................................................................. 4 2. Grammatiline sarnastumine................................................................................................ 4 2.1. Refleksiivsete verbide ja laus...
ALKOHOLID Orgaanilises keemias on alkoholid aineklass, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga 'ool'. Alkohol (keemilise nimetusega etanool või etüülalkohol) on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju, kõne, mälu, koordinatsiooni ja tasakaaluhäireid. Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Alkoholid on rühm orgaanilisi keemilisi ühendeid, mille koostises on hüdroksüülrühm (OH). Seetõttu on
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND ISIKUNIMETUSTEST EESTI FRASEOLOOGIAS Referaat Marie Udam Juhendaja Eva Velsker Tartu 2012 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS......................................................................................3 2. FRASEOLOOGILISED ISIKUNIMETUSED....................................................4 2.1. Nominatsioonist.....................................................................................................4 2.2. Fraseoloogiliste nimetuste struktuur.....................................................5 2.3. Isikunimetuste põhisõna stereotüüpsed kujundid......................................8 3. KOKKUVÕTE.......................................................................................12 KIRJAND...
riikides ALKOHOLID Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) ( OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'. Keemilised omadused Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2 Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid. Alkoholid reageerivad halogeenhapetega, moodustades alküülhalogeniide. CH3CH2OH + HBr -> CH3CH2Br + H2O Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Alkoholid" Dehüdraatimine ehk veetustamine on vee eraldumine keemilises reaktsioonis.
estrid. Mitmed neist on ka lähteaineks edasisele sünteesile. 2.1 Alkohol Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) ( OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga "-ool". 2.1.1 Lihtalkoholid · Metanoolehk metüülalkohol, CH3OH · Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH · Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH · Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH 2.1.2 Mitmealuselised alkoholid · Glütserool, C3H5(OH)3 2.2 Aldehüüdid Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad põhilise funktsionaalse rühmana aldehüüdrühma (CHO). Selline tähistus rõhutab, et hapniku ja vesiniku aatomid pole
Need tüübid on ka kuumakindlad ja vastupidavad sööbivatele kemikaalidele. 133.alkoholide omadused ja rakendusalad. Orgaanilises keemias on alkoholid aineklass, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) ( OH) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'. Alkohole Lihtalkoholid Metanool ehk metüülalkohol, CH3OH Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised alkoholid Glütserool, C3H5(OH)3 Nimetused -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Näiteks: CH3OH metanool (üks vesiniku aatom on asendunud hüdroksüülrühmaga) CH3CH2OH etanool CH3CH2CH2OH propanool
· 3-silbilise tüvega verbid (abistama, aeglustama, aerutama, aevastama, harvenema, harvendama, tugevdama) · Võõrtüvelised verbid, mis on pearõhust lugedes 3-silbilised (intensiivistama, intriigitsema, liberaalitsema) Alltüüp ESITLEMA · Esitlema-esitleda-esitlen-esitlesin-esitlenud-esitletakse-esitletud · 3-silbilised I- ja II-vältelised ning 2-silbilised III-vältelised AV-ta verbid, mille tüvi lõpeb konsonandile liitunud le- sufiksiga, moodustades liitsufiksid tle-, -stle-, -skle- · Ahvatlema, arutlema, avatlema, hirnatlema, hüpitlema, kaalutlema, kõnetlema, küsitlema, mõtisklema jne · 2-silbilise tüvega verbid lotlema ja taotlema Alltüüp NÄITLIKUSTAMA · Näitlikustama-näitlikustada-näitlikustan-näitlikustasin-näitlikustanud-näitlikustatakse-näitlikustatud · Peamiselt 4-silbilise tüvega verbid (esemestuma, isikustama, jumalustama, jõuestustama, muumiastuma)
ma(a)-lõpp on populaarne: 241 nime üle Eesti. See on samuti lühenenud, ent ei teata täpselt millest, sest variante on palju: -maa, -aseme, -metsa, -mõisa, -mäe, -nurme, -võhma, -Tooma. Tartumaa ida- ja lõunaosas selliseid nimesid pole, aga mujal on. va-lõpp kohanimedes on palju võimalikke lähtesõnu: -haua, -pea/pää, -vahe, -õue, deverbaalsufiksist või denominaalsufiksist (nt Orava, Jõgeva) tekkinud, laenatud vene sufiksiga nimedest (nt Kalatsova, Antkruva). Kui –va on tüve osa, siis on see raskesti seletatav (nt Pikva). Nende lõppudega on palju nimesid Võru- ja Setumaal, Põhja-Eestis ja saarel üksikuid. tu-lõppu esineb 47 nimes. See võib olla nimisõnast või verbist tuletatud. Pigem võib olla nii, et –tu lõpp väljendab mitte seda, mida kuskil vähe oli (lehetu = vähe lehti), vaid just palju. Nii on näiteks Pühatu asulanimena pühadusega seotud.
Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) II Kolmemõõtmeline raalprojekteerimine & Programmeeritud joonestamine Tartu 2000 1. Ruumilised koordinaadid Ruumiliste jooniste valmistamiseks on vajalik tunda tähtsamaid ruumilisi koordinaatsüs- teeme (vt joonis 1): ristkoordinaate xyz, silinderkoordinaate rz ja sfäärkoordinaate . Silinderkoordinaatide saamiseks tuleb punkt P(x,y,z) projekteerida XY-tasandile, selleks on joonisel 1 punkt P'(x,y,0). Punkti P' kaugus koordinaatide algusest O ongi parajasti polaar- raadius r (r = x 2 + y 2 ), polaarnurk (0O < 360O , või ka 180O < 180O ) on aga nurk X-telje positiivse suuna ja polaarraadiuse vahel, kusjuures x = rcos , y = rsin . Koordinaadid...
makroergilise ühendi hüdrolüüsi energiat Nt: EC1.1.1.1. Eesliite EC järgi on neli numbrit, mille jörgi saab panna paika, millist reaktsiooni katalüüsib - Esimene: kuuluvust põhiklassi: kõige olulisem, seda peab teadma! Üleval toodud kuus põhiklassi! - Teine: kuuluvust alamklassi - Kolmas: kuuluvust alam-alamklassi - Neljas: viitab konkreetset reaktsiooni katalüüsivale ensüümile Ensüümide nimetamine Nimetus lõpeb tavaliselt alati sufiksiga aas. 40 Substraat+aas hüdrolaasidel põhimõtteliselt Substraat+protsess+aas, nt alkoholi dehüdrogenaas, enamike puhul see variant! Võib koostada nii süstemaatilist nimetust kui ka triviaalnimetust. Süstemaatilise nimetuse hea omadus on see, et ta tuletatakse lähtuvalt reaktsioonist mingi kindla skeemi alusel. Nimetuse järgi võib tuletada reaktsiooni, mida ensüüm katalüüsib
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
