Esse Vestern Vestern ei ole mitte ainult vanim filmizanr, vaid ka ainus Ameerikast alguse saanud kunstivorm. 1920. aastatest kuni 1960. aastate alguseni oli just vesternite populaarsus see, mis aitas kaasa Hollywoodi domineerimisele üleilmsel filmiturul. Vesternite tegevus leiab traditsiooniliselt aset ajavahemikus 1850-1890, neil aastatel tabas Californiat ja Dakotat kullapalavik ning leidsid aset Ameerika kodusõda, tervet mandrit läbiva raudtee ehitus, sõjad, indiaanlastega, karjade
Vestern – kas ainult Ameerikale omane filmižanr? Kaisa Kamenik Vestern ei ole mitte ainult vanim filmižanr, vaid ka ainus Ameerikast alguse saanud kunstivorm.1 Žanri nimi juba mõneti reedab, et tegu on Lääne ehk USA ajalool põhineva käsitlusega ning ameeriklased pole selle ekspluateerimisel tagasi hoidnud - 1920. aastatest kuni 1960. aastate alguseni oli just vesternide populaarsus see, mis aitas kaasa Hollywoodi domineerimisele üleilmsel filmiturul.2 Seda ei saa neile ka ette heita, kuna vesterni kui žanri
Marie Reemann 1920.-1940. aastate Hollywood Pärast esimest maailmasõda tekkinud majandusbuumi ajal tugevdasid oma haaret filmitööstuses sellised tegelased nagu William Fox, Louis B. Mayer, Sam Goldwyn, vennad Warnerid, Carl Laemmle ja Adolf Zukor. Filmistuudiod hakkasid välja laskma lineteoseid, milles teemad ja ülesehitus kordusid tekkis vormiline moodustis, mida hiljem hakati nimetama zanriks. 1920. Aastatel moodustasid stuudiote põhitoodangu vesternid, mis ekspluateerisid edukalt California maastikku. Kauboistaaride hulka, kes harva oma juba kindlaksmääratud ekraanirollidest kõrvale astusid, kuulusid näiteks Tom Mix ja Hoot Gibson. Suurima publikumenu osaliseks sai Ameerika tummfilmiajastul Ameerika komöödia, mis levis üle kogu maailma. See juhtus peamiselt tänu Charlie Chaplinile, Buster Keatonile, Harold ...
Vestern Vestern on kunsti üks žanre, mille tegevus leiab tavaliselt aset 19.sajandi teisel poolel Metsikus Läänes. (1) Suurem osa vesterni filmidele omaseid tunnuseid on võetud 19.sajandi populaarsetest vesterni ilukirjandusteostest, mis olid menukad enne kui vestern film sai populaarseks žanriks. Tavapärases vesterni filmis on peategelaseks mees, kes on kauboi, püstolikangelane ja pearahakütt ja keda illustreeritakse kui üksireisivat rändajat, kes kannab Stetsoni mütsi, kaelarätikut, kannuseid ja nahkpükse. Kauboid kannavad igapäevaselt kaasas revolvrit või vintpüssi, et kaitsta ennast, ratsutavad mööda tolmuseid teid ja karjatavad kariloomi oma ustava hobusega. (2) Vesterni filmid olid äärmiselt populaarsed tummfilmi ajastul
Filmikunst on kunsti liik, mille alla kuuluvad kunstiteosed on filmid. Nii, nagu iga kunsti puhul, on ka filmide puhul erinevad zanrid. Filmide jaotus zanrideks on nende liigitamine teemade järgi ehk selle järgi, millest film on. Vesternide populaarus jäi tummfilmide ikka. Peale helifilmide leiutamist tehti vesterneid vaid väiksemates stuudiotes. 1939. aastal vesternide populaarsus tõusis taas ning seda tänu filmile ,,Stagecoach" (,,Postitõld"). Zanrireeglid ja -piirid Klassikaline vestern pärineb Holly woodist. Sellele on omased positiivne lõpplahendus, tugev peategelene ning ületamatutena näivad raskused. Vesternid kujutavad konkreetset aega ja kohta Ameerika ajaloos. Nendeks on Ameerika Vana Lääs(American Old West) või Metsik Lääs (Wild West) ning ajaks peetakse tavaliselt 19. sajandi teist poolt. Tavaliselt kujutatakse nendes filmides Ameerika perede rasket ja trööstitut elu uuel ääremaal. Zanris rõhutatakse
,,Hea, Paha ja Inetu" 20. detsembril oli mul hea võimalus minna Rahvusraamatukogu teatrisaali vaatama VAT Teatri etendust ,,Hea, Paha ja Inetu". Teatritüki aluseks on Sergio Leone 1966. aasta film ,,The Good, The Bad and The Ugly". Etenduse lavastaja ja dramatiseerija on Aare Toikka, kunstnik Kaspar Jancis ning muusikaline kujundaja Mart Soo. Osades on Melis Põdersoo, Tanel Saar, Margo Teder ja Ago Soots. Makaronivesterni lavajastaja Aare Toikka on sündinud 1965. aastal Viljandis. 1987. aastal lõpetas ta Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonna reziikateedri lavastajana. Samuti on ta õppinud mõnda aega ka Eesti Muusikaakadeemia lavakunstikateedris. Ta on VAT Teatri asutajaliige, näitleja ja lavastaja ning alates 1993. aastast VAT Teatri juhatuse liige ja kunstiline juht. Veel on ta kirjutanud luuletusi ja laulusõnu, publitsistikat, näidendeid, dramatiseeringuid ning kokku ...
sajandil seotud vene 7keelse kitarriga varasemast ajast märkimisväärseid andmeid teada ei ole. Eesti pillimeistrid valmistasid 7 keelseid kitarre kuini käesoleva sajandi esimese veerandini. Tuntuim nende seas oli August Kristal, tema viiulid ja mandoliinid leidsid tee ka LääneEuroopasse. 60ndatel aastatel kasvas 6keelse klassikalise kitarri vastu suurem huvi. LIIGITUS Peamiselt on kitarre viite liiki: klassikaline: -, vestern -, elektriline -, elektriline bass - ja akustiline bass kitarr. Igal ühel neist on omad eelised. Igat ühte kasutatakse erinevas valdkonnas erinevaks otstarbeks. Samuti on olemas veel elektriline vestern ja elektriline klassikaline ning elektriline akustiline bass kitarr, kuid need on eelnevate põhiliikide 2 täiustused. Elektriliseks on neid tehtud näiteks helipea lisamise või nn. piusa efekti kasutamisel, viimane toimib võnkel.
toodet ostma , teenust kasutama ja üritusest osa võtma . Kirjandus ja film jutustavad mõlemad lugusi . Kirjandus teeb seda sõnadega , kuid film teeb seda filmilindile jäädvustatud kujutiste abil . Mängufilmid filmiliike ehk zanre ühendav kogu . Tegevus on välja mõeldud ning osi mängivad näitlejad . ( põnevus- , seiklus- , kriminaal- , muusika- , kogupere- , ajaloolised- ja õudusfilm , vestern , komöödia draama .) Dokumentaal- ehk tõsielufilm, näitlejaid pole ja elu kujutatakse just sellisena nagu see on . Animafilmid ( nuku- ja joonisfilmid ) nimetatakse ka multifilmideks .
Vaikimisi mängivad vasakukäelised kitarri parema käega keeli sõrmlauale vajutades ja vasaku käega keeli tõmmates; kitarri kael on mängimise ajal suunatud paremale. Kitarri keeled on sel juhul ümber asetatud nii, et bassikeel asuks ülalpool; mõned vasakukäelised kitarristid mängivad ka ümber asetamata keeltega. Mõned tuntumatest vasakukäelistest kitarristidest on Paul McCartney, Jimi Hendrix, Kurt Cobain. Liigid Peamiselt on kitarre viite liiki: klassikaline: -, vestern -, elektriline -, elektriline bass - ja akustiline bass kitarr. Igal ühel neist on omad eelised. Igat ühte kasutatakse erinevas valdkonnas erinevaks otstarbeks. Samuti on olemas veel elektriline vestern ja elektriline klassikaline ning elektriline akustiline bass kitarr, kuid need on eelnevate põhiliikide täiustused. Elektriliseks on neid tehtud näiteks helipea lisamise või nn
Kontserdi arvustus Käisin ansambel Vallatud Vestid kontserttuuril ''Vallatud Vestern" 06.08.2015 Pärnu Vallikäärus. Esinesid Jalmar Vabarna, Tanel Padar, Ott Lepland ja neljas otsitud vest Karl- Erik Taukar. Vallatud Vestid on muusikaline kooslus, mille juhtfiguurideks on Ott Lepland, Tanel Padar ja Jalmar Vabarna. Lisaks kuuluvad ansambli koosseisu Danel Pandre (basskitarr), Kaspar Kalluste(trummid) ja 2013. aasta lõpus liitunud Tarvi Kull(klahvpillid). Nad on tegevad aastat 2013 ning muusikastiilid on pop,rokk- ja folkmuusika. Vallatutel Vestidel on seljataga neli kontserdisarja. Neist esimene toimus 2013. aasta märtsis ja kandis nime "Lugusid naistest". Kui esimene seisnes naistepäevakontsertides, siis sama aasta juunis toimunud "Lugusid naistest ja meestest" oli pühendatud kõigile kuulajatele. Kolmas kontserdisari 2013. aasta detsembris kandis nime "Kelmid ja pühakud". 2014. aasta talvel sai teoks kontserd...
vaatepunkti eelistamist? Kas poliitiline romaani puhul on poliitilisest vaatepunktist lähtuval isikul õigus nõuda oma hinnangu kõrgemat staatust (ja see läheb vastuollu võrdsuse printsiibiga). 3. Alakategooriad: Isikud võivad nõustuda K-tõlgenduses, ent eri hinnangud võivad tuleneda erinevatest ala-kategooriatest. "Klassikalisest vesternist on välja arenenud psühholoogiline vestern, vesterni paroodiad, spagettivestern, komöödiavestern ja vestern-seebiooper." (McQuail 2000). W on vestern: A: "W on hea" [C1, p, (psühholoogiline vestern)]; B: "W on halb" [C1, k (komöödiavestern)]; C: "W on kesine" [C1, v (vesternseebiooper)]. Probleemid: 1.On see tõlgenduslik monism (alakategooriaid on ju palju)? 2.Kunstilise ja mitte-kunstilise kategooria demarkatsioon! Maal (kubism, marinism)? Vestern (komöödia- vestern, vesterni-paroodia)? Romaan (vanemale koolieale, nooremale, kooliealisele)? 4. Funktsionaalsus: Isikud võivad nõustuda K-tõlgenduses (nt funktsionalistlik kategooria),
Loodan, et sulle, lugejale, meeldib see uurimustöö. Filmizanrid On olemas palju filme. Tegelikult, on olemas VÄGA palju filme ja need filmid on kõik erinevad. Vahel ma mõtlen, et kuidas saab inimestel olla nii palju ideid erinevate filmide jaoks. Zanrid võimaldasid publikule teada anda, mida filmist oodata, juba enne kui tuled saalis kustusid. Enamik põhilisi zanreid eksisteeris juba tummfilmiajastu lõpul: komöödia, õudus, melodraama, vestern ja põnevik alates mõõgakangelase seiklustest kuni eepiliste sõjafilmideni. Muusikal saabus koos heli tulekuga, ning heli andis lisavõimalusi ka roimafilmidele. Igal filmitüübil on omad reeglid. (http://www.johvihuvikeskus.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=59; Naughton, Smith 2008) Dokumentaalfilmides peab film kajastama huvitavaid seiku või inimesi, kultuurisündmusi, teaduslikke fakte või hüpoteese
mees ja naine, must ja valge). Hea avaldatakse halva kaudu, müütidel on oskus vastandpaaride kaudu maailma seletada. Erinevuse kaudu omandatakse tähendus. Levi-Strausse'i järeldus: müüdid on täis binaarseid opositsioone ja nende vastandpaaride kaudu selgitavad müüdid maailma ja pakuvad inim prob lahendusi. Popkult peaks toimima müüdina. W.Wright uuris selle meetodiga vesterne, kus ilmuvad ka vastandpaarid: peategelane (outsider) vs. Kurjategija (insider), tsivilisats vs kõrb. Vestern jaguneb 2: 1) klassikaline (30`-50`) peategelane kaitses seadust, pätt proovis seda rikkuda; 2) Proff vestern (60`-70`) bin.op on alles. Peateg võitleb korup tegelasega maffia. Müütiline mõtlemine põhineb Lévi-Straussi arvates bricolage'il, olles ,,meisterdamise intellektuaalne vorm". Roland Barthes (1915 1980) prants kirjanduskriitik, semiootik. ,,MÜTOLOOGIAD" 1957
ESTEETIKA FLFI.00.023 & FLFI.02.065 (sügis 2014) Marek Volt Kordamisküsimused 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“? Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Baumgarten nägi vajadust teaduse (esteetika) järele, mis tegeleks mitte-mõistelise e. meelelise tunnetusega; täienduseks (juba eksisteerivale) mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik-ümberkujundavast osast. Näited: 1.Eksperimentaalesteetika . Eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotse...
23) helilint 24) ekraan (2) 25) duubel (11) 26) näitleja (2) 27) lavastaja 28) lint 29) mikrofon 25 30) magnetofon 31) montaazilaud (5) 32) kino (12) 33) kino(kunst) 34) kino(staar) 35) kino(hilbud) 36) kino(mees) (2) 37) käsiraamat 38) kostümeerija (4) 39) kaadrikompositsioon 40) kaader (3) 41) kaamera (4) 42) kassett 43) komöödia (2) 44) operaator (5) 45) pisiosa 46) piirisituatsioonidraama 47) proovirull 48) vestern (3) 49) võttepäev (3) 50) valgustaja 51) massistseen 52) laadastseen 53) stsenarist (3) 54) stuudio (8) 55) stseen (13) 56) stsenaarium (21) 57) sünkroontõlge 58) tiiter 59) grimm (3) 60) grimeerija (2) 61) draama 62) pürotehnik (4) 63) reziimvõte 26 64) pearezissöör (13) 65) rezissöör (26) 66) rezissöörkond 67) rezissööritiitel 68) reziikontseptsioon 69) reziistsenaarium 70) etüüd 71) pürotehnik 72) zanr 73) sedööver 74) efekt
1 FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2015, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle's, ka viimane konspekt ,,Postkolonialism" ja ,,Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned" ja ,,Modernistliku proosa tunnusjooned") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135 (ÕIS). T. Hennoste, ,,Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3? id_article=201 (ÕIS) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses ,,Eurooplaseks saamine". TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS). KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste 'kirjandus' tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste 'ilukirjandus' eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda ni...
tõlgendamise käigus(loeme selle sisse vastavalt teooriale, kultuurile jm). Tähendus luuakse. 3. Mis on semantiline tõlgendus ja kuidas see erineb kategoriaalsest tõlgendusest? S-tõlgendus: W kujutab Jeesuse ristiläämist, väljendab luuletaja hingepiinu, sümboliseerib headuse võitu kurjuse üle jne. Teose tähendus võib haarata kõike neid kokku. Reeglina eristatakse tähendust ja tähtsust. K-tõlgendus: W on higine ja tolmune vestern, psühholoogiline põnevusfilm, formalismi puhtaim näide. Kategooria kui üldnimetus, mis jaarab endasse kunstiliike, zanre, stiile ja voole. 4. Mis on aktuaal-intentsionalism? Intentsionalism: tähenduseks on see, mida kunstnik teose tähendama pani. Teooria, mille kohaselt mingi teose tähendus on vähemalt osaliselt autori tegelikest kavatsustest ülekantud-ammendatud. Ehk siis teise vaatleja saab vähemalt osaliselt aru, mida autor tegelikult on üritanud öelda oma teosega. 5
· Ains nom 2-silbilised nõrgeneva AV-ga võõrsõnad, mille esimene ja teine silp on III-vältelised · Aadress, asfalt, anskop, bemberg, ekspert, eksport, fokstrott, import, kompleks, kompvek, kotlet, kuurort, leistang, leitnant, lenkstang, leopard, lutsern, naakmann, nonsenss, pankrot, piiskop, portfell, protsent, rehnutt, sandek, sandvitsm seersant, seitung, setvert, säärvant, talrep, teemant, tiiskant, transport, umlaut, vestern, vimperg VORMISTIKUST: · Ains gen nõrgaastmeline (asfalid, kuurordi, nonsensi, setverdi, teemandi) · Ains part tugevas astmes ja lõputa (aadressi, asfalti, teemanti, kuurorti) · Ains illat nõrgaastmeline sse-lõpuline või tugevaastmeline lõputa (apteegisse e apteeki, konkursisse e konkurssi, pankrotisse e pankrotti) · de-mitmus tugevaastmeline de-tunnuseline (asfaltide, kompvekkides, kuurortidest, nonsenssidel, piiskoppidelt,
Kujutletagu ainult, kui suuri kulusid see nõuaks, kui tahetakse arhitektuurset raamatut uuesti kirjutada, kui soovitaks, et maapinnal uuesti kerkiksid tuhanded ehitused, kui soovitaks tagasi pöörduda neisse aegadesse, kus arhitektuuri monumentide arv oli nii suur, et tunnistaja sõnade järgi «oli, kui oleks maa enda seljast vanad riided maha raputanud ja end valge kiri-kurüüga katnud». (Erat enim ut si mundus, ipse excuti-endo semet, rejecta vetustate, candidam ecclesiarum vestern indueret. Glaber Radulphus.*) Raamat saab kiiresti valmis, -maksab nii vähe ja ta võib kergesti levida! Mis ime siis, kui kõik inimese mõtted seda rada mööda hakkavad minema! See ei tähenda veel, et ehituskunst siin või seal ei looks mõnda ilusat Monumenti, mõnda üksikut meistriteost. Trükikunsti valitsuse ajal võidakse aeg-ajalt küllalt veel püstitada monumente, mida, ütleme, ehitab terve sõjavägi ühtesulatatud suurtükkidest, nagu arhitektuuri võimu ajalgi sün- 179
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
