, , , . ? ? kellest? millest? 1. unistama 2. jutustama 3. mõtlema 4. lugema 5. rääkima 6. küsima 7. kirjutama 8. teada saama 9. mäletama 10. unustama . Nimisõna käänded ja käändkonnad. 3 (käändkond) . 3 1 (1.käändkond): ( ) - , (-,-) .., ,: ,,. Kõik nimisõnad,mis lõpevad a,-, -. 2 (2.käändkond): .. -, - .. , : , , , . Kõik mees-ja kesksoost sõnad. 3 : , . . ,: , , , . Kõik naissoost sõnad,mis lõpevad . ? a. . b. . c. . d. .
Voc=Vokatiiv(casus vocativus)-ütte kääne, kes?mis? Nt: Et tu, Brute! Ka sina, Brutus! Grammatiline arv(numerus): Singularis ja pluralis Mõningad sõnad ainult mitmuses (pluralia tantum): nuptiae(pulmad), liberi (lapsed) Substantiivide sugu(genus): Meessugu-genus masculium(lüh m.) Naissugu- genus femininum(lüh f.) Kesksugu-genus neutrum (llühend n.) ÕISIS KÄÄNDELÕPPUDE KOONDTABEL Käändkonnad ehk deklinatsioonid Genitiivide lõpud: I ae II i III is IV us V ei Käänamisreeglid tabeli jaoks: 1) Määrata II pv ehk genitiivi lõpu järgi sõna käändkond. 2) Leida sõna tüvi a) I, II, IV, V deklinatsioonis leitakse tüvi nominatiivi lõpu eraldamisel. b) III deklinatsioonis nominatiivi lõpp puudub, tüvi leitakse II-st pv-st genitiivi lõpus is eraldamisel.
Nt liide – ki. Muutmine – morfoloogiliste vahendite kasutamine lekseemidest uute sõnavormide, muutevormide moodustamiseks. Väljendavad eelkõige grammatilisi seoseid. Muutekategooriad koosnevad morfosüntaktilistest tunnustest. Muutevormid - sama sõna erivormid Muutesüsteem – keele tähtsamad morfosüntaktilised kategooriad koos morfosüntaktiliste tunnustega Muuttüüp – alarühmale tüüpilise afiksite kogumi poolt määratud, käändkonnad ja pöördkonnad Deklinatsioon – substantiivide muuttüüp Konjugatsioon – verbi muuttüüp Eesti substantiivide muuteparadigmade aluseks on neliteist käänet. Kohesioon – muuteparadigmade sisemine tihedus Defektiivne muutumine ehk vaegmuutumine – keelevastane vorm, lihtsalt pole olemas. Puudum vorm on paradigma auk.nt mõnel omadussõnal pole võrdlusastet jms. Paradigma tuumvorm – sagedasti kasutatav vorm
des...(e)s der des...(e)s der kelle?/mille ? Ülaltoodud "tabel" on spikker ja ta ongi kasutatav spikrina. See spikker on soovitav vasakult paremale ja ülevalt alla pähe õppida. Mark Twain on öelnud, kui sakslane saab kätte ühe nimisõna, siis käänab ta seda niikaua, kuni viimane raas tervest mõistusest on peast kadunud, kui aga nimisõna ette tuleb veel mingi asesõna või omadussõna, siis on see töö kakskorda hullem. On olemas käändkonnad, näit, tugev, nõrk ja naissoost, aga ma arvan,,et nendesse süüvimine kuulub ühele spetsiaalsele saksa keele grammatika kursusele. Nn.nõrgast käändkonnast: meessoost nimisõnadel, milledel on nominatiivis lõpp -e (der Junge,der Russe, der Este, der Hase, der Löwe, usw.) on kõikides teistes käänetes lõpp -en. Need nimisõnad tähendavad alati elusolendeid. On veel üks grupp meessoost sõnu, millel varem oli lõpus -e (der Fürst, der Prinz, usw.) ja kolmandaks võõrsõnad
Morfosünaktiline tunnus võib realiseeruda ka varjatult e nullmorfina. Sõna muutmisel selle sõnaliik üldjuhul säilib. Sõnade tuletamisel aga võib muutuda. Muutmisele on iseloomulik, et tüvilekseemi tähendus erinevates muutevormides säilib. Tüüpilised muutemorfeemid väljendavad süntaktilisi seoseid e sõnadevahelisi seoseid lauses. Keele tähtsamad morfosüntaktlised kategooriad koos oma morfosüntaktiliste tunnustega moodustavad kelle muutesüsteemi. Muuttüübid e eesti keeles käändkonnad ja pöördkonnad. Substantiivide muuttüübid - deklinatsioonid. Verbide muuttübid - konjugatsioonid. 25. Muuteparadigmad. Keele morfosünaktilised tunnused määravad, missuguseid muutevorme erinevatel sõnaliikide sõnadel olla saab. Nende vormide täielik kogum moodustab lekseemi muuteparadigma. Paradigmaatline morfoloogia - peaiseks meetodiks on muutenähtuste kirjeldamine nii, et uuritava keele kõikidest muuttüüpidest koostatakse näiteparadigmad. Põhiüksused on sõnavormid ja
Saussure toob alati paralleele teiste märgisüsteemidega. Male keel, ja nagu keele puhul pole ka males oluline, kuidas ta on realiseeritud mustad ja valged ruudud, mis võivad olla hoopis teist värvi. Samuti pole oluline, mis materialist on nupud. Figuuride väärtus sõltub positsioonist väärtus on süsteemisiseselt. Süntagmaatika - on see, kuidas elemendid on reastatud. Paradigmaatika - mingi elemendi kõi k variandid käändkonnad või pöördkonnad (eesti k). Saussure jaoks on paradigmaatika olulisem kui sntagmaatika. Strukturalism 20.sajandi üks juhtuvamaid paradigmasid humaitaar- ja sotsiaalvaldkonnas. 1920ndatel aastatel tekkisid erinevad koolkonnas strukturalismis: · (Genfi koolkond) pole nii tähtis. Eksiteerib ka praegu ja kuulsaim esindaja on Patrick Sériot (1949). Selle koolkonnas pööratakse tähelepanu ,,puuduvale märgile" 0-märk on olemas, aga puudub.
5. говорить поговорить – rääkima 6. спрашивать спросить – küsima 7. писать написать – kirjutama 8. узнавать узнать – teada saama 9. помнить запомнить – mäletama 10. забывать забыть – unustama Склонение имён существительных. Nimisõna käänded ja käändkonnad. В русском языке существует 3 типа склонения (käändkond) существительных. 3 1 – е склонение(1.käändkond): существительные женского рода (а также мужского и общего) на - А, (-Я,-ИЯ) в И.п., единственного числа,например: книга,дядя,семья.
annaabi.ee 
