võimas 625 meetri pikkune ja 7 meetri kõrgune eelringmüür. Müüri osad on hilisemate vallide ja bastionide kavas säilinud tänaseni. Sajandi keskel kõrgendati müüri ja rajati suurtükitornid. Võimsaim neist, põhjabastionil paiknev 1971.1972. aastal restaureeritud suurtükitorn pärineb 1470. aastaist. 17. sajandi algul mindi keskaegseilt kivilinnuseilt üle uut tüüpi kaitseehitistele, mida võib nimetada juba kindlusteks. Vana eelringimüüri ära kasutades rajati paksude muldvallide ja bastionide (nurgakindlustuste) süsteem, mis ümbritseti umbes 30 meetri laiuse mereveest täituva vallikraaviga. 20. sajandi algul restaureeriti linnus Saaremaa rüütelkonna residentsiks. Piret Spitsõn 11a
tähtsust kaotama. Rooma imp. rajatud relva jõul.Võitlusvõime täiustamine kuni keisririigi perioodini välja. Palgasõjavägi. Peamine väeüksus leegion - u 5000 meest. Põhiosa raskerelvastuses jalaväelased (kiiver, rinna-, küünarvarre-, põlvekaitsmed, kilp, visekoda, mõõk). Ratsavägi teisejärguline. Väikesed ristkülikud, maleruudustik. Tähtis ka sõjatehnika täiustamine. Parimad kindlusepiirajad - katapuldid, müürilõhkujad, piiramistornid. Sõjaväelaagrid kindlustatud muldvallide, palktaraga. Augustuse ajast saati alaline sõjavägi 25 leegionit - piiridel. Värbama hakati ka provintside elanikke. Läbirääkimisi peeti ja kokkuleppeid sõlmiti iga vallutatud maaga eraldi - takistas nende liitumist Rooma vastu, vajadusel sai õhutada vaenu. Allutatud riikide elukorraldus, usk, keeled, kombed (sageli ka valitsusviis) jäeti puutumata. Itaalias võeti ära osa maast (1/3) - Rooma riigi maatagavara. Strateegilistesse kohtadesse Rooma kodanike asulad - kolooniad
Turiste saabub siia igast ilmakaarest ja kõigi suurte ja väikeste veekogude tagant. Kogu suvi on piiskopilinnusele üks pidu ja pillerkaar. Päeval on siin uudistavad turistid, puhkajad ja ajaloohuvilised õhtul tuhanded rocki, popi ja kõikvõimalike festivalide sõbrad ,et linnuse õuel näha ja kuulda oma lemmikstaare, nautida toomkiriku kontserte ja saada osa festivalidemelust. Siin on palju sellist, mida mujalt ei leia: unikaalne 803 meetri pikkune ringimüür, linnusesisene muldvallide- ja kaitsekraavidega, ainuke ehedal kujul säilinud toomkirik Eestis ja palju muud. Linnuses võib päevade kaupa uurida 13., 14., 15.,16. sajandil laotud müüre, avastada trepikäike, kivisse raiutud meitrimärke. Maa seest kaevetööde ajal uleb tänaseni välja igasuguseid erinevaid asju: naelu, püsse, kahurikuule, keraamikatükke jne. Linnusemuuseumis on pandud välja ka terve keskaegne relvaarsenal. Iga päev leiab linnuses tegevust iga inimene, laps, vanur ja turist.
Keskaja lõpus (1559. a.) müüs jõuetuks muutunud piiskop Johannes V Münchhausen oma valduse Saare- ja Kuramaal (s.h. ka linnuse) taanlastele. Keskaegsed kivilinnused hakkasid sõjalist tähtsust tänu üha võimsamatele suurtükkide purustavale jõule kaotama . XVII saj. alul mindi keskaegseilt kivilinnuseilt üle uut tüüpi kaitseehitistele, mida võib nimetada juba kindlusteks. Taanlased moderniseerisid ka Kuressaare kindlustussüsteemi. Vana eelringimüüri ära kasutades rajati paksude muldvallide ja bastionide (nurgakindlustuste) süsteem, mis ümbritseti umbes 30 meetri laiuse mereveest täituva vallikraaviga 1836. a. kustutati kogu kindlus lõplikult Tsaari-Venemaa kindlustuste nimekirjast; aasta varem oli see müüdud 3000 rubla eest Saaremaa rüütelkonnale. Hoovihoones asus aastal 1868 1878 vaestemaja. Aastail 1904 1912 remonditi konvendihoone arhitektide W. Neumanni ja H. Seuberlichi juhtimisel. Ehitati üles kaitsetorni kaks ülemist korrust, taastati peakorruse
Preisimaalt, kus valitses Saksa Ordu. Konvendihoone oli nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad neli hoonetiiba. Need olid tavaliselt kolmekorruselised. Tihti ümbritses siseõue ristikäik nagu kloostris. Eesti alal ehitati konvendihoone mõnikord kastell-linnuse sisse ning viimane muutus seega eeslinnuseks. Kindlusearhitektuuris hakkas uus ajajärk, sest tuli arvestada kiiresti täiustuvate tulirelvadega. Kahurikuulide vastu ehitati müürid paksemad ja varsti tuli neid hakkata ka varjama muldvallide taha. Tallinna kaitsesüsteemis omandasid erilise tähtsuse võimsad suurtükitornid, mida on Tallinna vanalinnas võimalik ka tänapäeval näha- Kiek in de Kök 15. sajandist ja Paks Margareeta 16. sajandi algusest. Keskaegsete elamute ja ühiskondlike hoonete ehitusstiilile avaldasid mõju vajadus kokku hoida müüriga piiratud pinda ja püüe vältida tulekahjusid. 1433. aastal loobuti puuehitistest ning neid püstitati veel vaid eeslinnades väljaspool müüri.
Keskaja lõpus (1559. aastal) müüs piiskop Johannes V Münchhausen oma valduse Saare- ja Kuramaal (sealhulgas ka linnuse) taanlastele. Keskaegsed kivilinnused hakkasid sõjalist tähtsust tänu üha võimsamatele suurtükkide purustavale jõule kaotama. 17. sajandi alul mindi keskaegseilt kivilinnuseilt üle uut tüüpi kaitseehitistele, mida võib nimetada juba kindlusteks. Taanlased moderniseerisid ka Kuressaare kindlustussüsteemi. Vana eelringimüüri ära kasutades rajati paksude muldvallide ja bastionide (nurgakindlustuste) süsteem, mis ümbritseti umbes 30 meetri laiuse mereveest täituva vallikraaviga. 1645. aastal sõlmitud Brömsebro rahulepinguga läks Saaremaa Rootsi valdusse. 1618.1619. finantsaastal oli linnuses palgal 47 ametimeest ja teenijat ning 50 palgasõjaväelast, neist 36 lihtsõdurit ja 8 relvaseppa, 1623. aastal kahureid 116. 1645. aastal oli garnison seoses sõjaolukorraga märgatavalt suurem: kindluse üleandmisel Rootsile teenis siin 850
väravatorn vahel (nn eelväravad, ümara põhiplan) ja läbi peaväravtorni(4kand plan, väravaava otse torni alt) väravaid müris tlin 8 neist 2sisevärav: Pika jala- ja Lühikese jala värav. 6välisväravat Harju,Karja,Viru,Väike-ranna, Ranna ja Nunnevärav. Viimast säilind aint Viru ja Rannavärv eeltornid. Peavärav tornid lamut 19.saj kesk. 14.saj algas kindlusearhit uus ajajärk,tulirelvade täiustamise pärast-kahurikuul vastu ehit müürid paksemax ja varjat muldvallide taha. Vähen seni valit vertik kaitsesuund olulisemax muut horisontaal, erit tulistamine piki müürijalamit. Hakat ehit müürijoon eenduvaid (flankeerivaid) torne, erilised suurtükitorn, ligi 38m kõrgun silinderjas Kiek in de Kök(15) ja 25m läbimõõdug kohat üle 6m paksuste müürid kolmveerandmür Paks Margareeta (16.saj alg)
09. 2013.a. ilmunud artiklit ,,Krossiraja seadustamist saadab tüli". Probleem seisneb selles, et keset Vellaveret ebaseaduslikult rajatud Kulbilohu krossiraja seadustamiseks algatatud detailplaneering tekitab kohalikes inimestes vastuväiteid ja Tartu maavanem jättis planeeringu heaks kiitmata, st. detailplaneering on kehtetu. Krossiraja stardimaja, on ehitatud ehitusloata, Konguta vallavalitsusele on esitatud vaid hoone eskiisprojekt. Ehitusloata käis ka raja asfaltimine, piirdeaia ja muldvallide rajamine. Seega on Kulbilohu krossirajal tegemist ebaseaduslike ehitiste-rajatistega ja Konguta vallas on krossirajaga loodud mudel, mille järgi võib ebaseaduslikult ehitada. Siit koorub esimene tõsine juhtimisalane viga, asjaajamist oleks pidanud alustama kohalikest inimestest, tegevused oleks tulnud kohalikega läbi rääkida. Krossirada on seal aga kogu aeg olnud ja hooned on juba nõukogude ajal ehitatud,
lisaks olid tekkinud Helme, Keila, Kuressaare, Laiuse, Pirita, Põltsamaa,Vastseliina, Viru- Nigula. Üheks põhjuseks, miks need kohad ei linnastunud, oli saksa rahvastiku vähesus. Siiski leiame tolleaegsete alevite juures linnadele omaseid jooni.2 Linnade välisilme: Keskaegsete linnade ilmes peegeldus oteselt nende jõukus ja tähtsus. Suuremad neist suutsid rajada enda tuumiku ümber võimsa kivist ringmüüri. Vana-Pärnu, Rakvere ja Paide ja ka tähtsamad alevid pidid piirduma muldvallide ning puitpiiretega. Müüride või vallide ümber kaevati lisaks veel vallikraav. Linnamüüridest võimsaim oli Tallinnal. Keskmiselt 11 meetri kõrgune müür ümbritses linna 2,35 km pikkuselt, seda tugevdasid 46 müüri- ja väravatorni. Mõnda kohta oli rajatud isegi topeltmüür. Tartu linna müürid olid veidi lühemad, torne oli neil 18. Tugevalt kindlustatud olid ka Narva ja Viljandi, kus paistsid eriti silma võimsad ordulinnused.
Rooma imp. rajatud relva jõul.Võitlusvõime täiustamine kuni keisririigi perioodini välja. Palgasõjavägi. Peamine väeüksus leegion - u 5000 meest. Põhiosa raskerelvastuses jalaväelased (kiiver, rinna-, küünarvarre-, põlvekaitsmed, kilp, visekoda, mõõk). Ratsavägi teisejärguline. Väikesed ristkülikud, maleruudustik. Tähtis ka sõjatehnika täiustamine. Parimad kindlusepiirajad - katapuldid, müürilõhkujad, piiramistornid. Sõjaväelaagrid kindlustatud muldvallide, palktaraga. Augustuse ajast saati alaline sõjavägi 25 leegionit - piiridel. Värbama hakati ka provintside elanikke. Õigusriik. Seadused kõigile k.a. keiser. Kõik kodanikud võrdsed seaduse ees. Ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista, võisid apelleerida keisrile - riigi kõrgeim kohtunik. Ebaseadusliku toimimise korral senati vastuseis - võimult kõrvaldamine? Seadused kuj. pika aja vältel, lähtusid pretsedentidest - varem aset leidnud juhtum. Vabariigi
Johannes V Münchhausen oma valduse Saare- ja Kuramaal (sealhulgas ka linnuse) taanlastele. Keskaegsed kivilinnused hakkasid kaotama sõjalist tähtsust tänu üha võimsamate suurtükkide purustavale jõule. 17. sajandi alul mindi kivilinnuseilt üle uut tüüpi kaitseehitistele. Taanlased moderniseerisid ka Kuressaare kindlustussüsteemi. 6 Vana eelringimüüri ära kasutades rajati paksude muldvallide ja bastionide süsteem, mis ümbritseti umbes 30 meetri laiuse mereveest täituva vallikraaviga.1645. aastal sõlmitud Brömsebro rahulepinguga läks Saaremaa Rootsi valdusse. 1618.–1619. finantsaastal oli linnuses palgal 47 ametimeest ja teenijat ning 50 palgasõjaväelast, neist 36 lihtsõdurit ja 8 relvaseppa, 1623. aastal kahureid 116. 1645. aastal oli garnison seoses sõjaolukorraga märgatavalt suurem: kindluse
linnus muutus taani asehalduri residentsiks (Vaga,1957). Keskaegsed kivilinnused hakkasid sõjalist tähtsust tänu üha võimsamatele suurtükkide purustavale jõule kaotama . XVII saj. alul mindi keskaegseilt kivilinnuseilt üle uut tüüpi kaitseehitistele, mida võib nimetada juba kindlusteks. Taanlased moderniseerisid ka Kuressaare kindlustussüsteemi. Vana eelringimüüri ära kasutades rajati paksude muldvallide ja bastionide (nurgakindlustuste) süsteem, mis ümbritseti umbes 30 meetri laiuse mereveest täituva vallikraaviga (Püüa, Nurk, Sepp, 2016). 1.3. Rootsi aeg (16451710) 1645. a. sõlmitud Brömsebro rahulepinguga läks Saaremaa Rootsi valdusse. Krahv Magnusel olid suurejoonelised plaanid. Nimelt kaalus ta Kuressaare kindluse ja linna viimist Sõrve poolsaare tippu, mis olnuks soodsam nii kaubanduse kui ka paiga kaitstavuse seisukohast, aga
Sellest hoolimata säilisid ülesehitud, relvastus ning võitlustaktika. Leegion peamine väeüksus, ~5000 meest, Augustuse ajast 25 leegioni, kes piirialadel impeeriumi kaitsesid. Põhiosa oli raskerelvastatud jalaväelastel (kiiver, rinna-, küünarvarre- ja põlvekaitsmed, kilp, oda, mõõk), oli ka ratsavägi, rünnati väiksemate maleruudustikus ristkülikutena. Sõjatehnika täiustamine oli nende suur pluss, oldi parimad kindlusepiirajad: katapuldid, müürilõhkujad, piiramistornid, muldvallide ning palktaraga kindlustamise oskus. Rooma impeerium oli õigusriik: riigikorraldus ja kohtupidamine olid seadustega määratletud ning seaduse ülimuslikkus kehtis kõigi suhtes. Kõrgeim kohtunik oli keiser. Tollased seadused kujunesid pika aja jooksul arvestades nii 12 tahvli seadusi, asetleidnud juhtumeid kui ka kreeklaste õpetusi ja põhimõtteid. Sellest tulenevalt oli õigus praktiline. Oma süstematiseerimise ja ühtlustamisega panid nad aluse õigusteusele. ÜHISKOND JA ELUOLU
Aktiivselt võitlesid tsunftid ametivendadest konkurentidega, nn tsunftijänestega ehk vussermeistritega, kellel meistripabereid ei olnud · LINNADE VÄLISILME: Keskaegsete linnade ilmes peegeldus otseselt nende jõukus Linnahooned olid algul põhiliselt puidust, alles 15. sajandi alguses kujunesid Tallinnast ja Tartust valdavalt kivilinnad Suuremate linnade ümber oli rajatud kivist ringmüür, väiksemad linnad ja alevikud pidid piirduma muldvallide ja puitpiiretega Võimsaim oli Tallinna linnamüür, mis oli 11 m kõrge ja 2,35 km pikk Ruumikitsikuse tõttu olid tänavad kitsad, elamute krundid samuti Kuna linnad ei suutnud kasvavat elanikkonda ära mahutada, asus vaesem rahvas elama eeslinnadesse ehk agulitesse Linnaelu keskuseks oli turuplats (mida ääristasid väikesed poed), selle äärde rajati ka tähtsaim ühiskondlik hoone raekoda
Ainsana on keskaegsed vormid säilitanud Kuressaare linnus ja pärast restaureerimist on see täiuslik näide keskaegsest kindlusearhitektuurist. Linnakindlustused on tänapäeval vaadeldavad Tallinnas, kus ringmüürist on säilinud 2/3. Hoogustus kivist linnamüüride ehitamine ja müürid muutusid kõrgemaks ja paksemaks, lisati torne. Kõige raskem oli väravate kaitsmine. Suurtükikuulide vastu tuli müüre paksemaks ehitada ja varjama muldvallide taha, olulisemaks muutus horisontaalsuund. Tallinna kaitsesüsteemis omandasid tähtsuse süürtükitornid Kiek in de Kök ja Paks Margareeta. Tallinna vanalinnas on rikkalikult säilinud ilmalikku ja rahumeelselt ehituskunsti. Elamu tähtsaimaks ruumiks oli koda, mis oli tööruumiks, söögiruumis ja võõrastetoaks. Ainuke köetav ruum oli koja tagune tuba. Ahi asus keldris ja soe õhk pääses tuppa läbi põranda. Kojast läks trepp ülemisele korrusele, kus olid lauruumid
Ainsana on keskaegsed vormid säilitanud Kuressaare linnus ja pärast restaureerimist on see täiuslik näide keskaegsest kindlusearhitektuurist. Linnakindlustused on tänapäeval vaadeldavad Tallinnas, kus ringmüürist on säilinud 2/3. Hoogustus kivist linnamüüride ehitamine ja müürid muutusid kõrgemaks ja paksemaks, lisati torne. Kõige raskem oli väravate kaitsmine. Suurtükikuulide vastu tuli müüre paksemaks ehitada ja varjama muldvallide taha, olulisemaks muutus horisontaalsuund. Tallinna kaitsesüsteemis omandasid tähtsuse süürtükitornid Kiek in de Kök ja Paks margareeta. Tallinna vanalinnas on rikkalikult säilinud ilmalikku ja rahumeelselt ehituskunsti. Elamu tähtsaimaks ruumiks oli koda, mis oli tööruumiks, söögiruumis ja võõrastetoaks. Ainuke köetav ruum oli koja tagune tuba.. Ahi asus keldris ja soe õhk pääses tuppa läbi põranda. Kojast läks trepp ülemisele korrusele, kus olid lauruumid
põlluhraimine jne.Lõppenud rooma raua aeg ja rahu.Suure rahvaste rändamise mõjud ulatusid ka siia ja väga rahutu aeg lätlastele. Kentenskalns-linnus, Väina jõe ääres, suuremaid ja uhkemaid , mis pärineb keskmisest rauaajast kasutusel 3-4 saj vältel . Avastatud kolm põhjalikku põletuste kihti.3 korral hävinud, Relvakatkeid leitud, nooleotsi ja odaotsi.Omapärane linnus, mis oligi mõeldud puht sõjaliseks otstarbeks ja seda on ümber ja suuremaks ehitatud, viimane ehitusjärk muldvallide kõrgus kuni 7 meetrit, sees palktarandid. Avastatud peitleide hulgaliselt, haudades ka rohkesti relvi.Kellega võideldi ja kuidas ja mis eesmärkidel on jäetud vastuseta, kirjalikud allikad sellest ei räägi. Võib tuua esile 2 olulisemat vaidlus teemat: 1)Seeborg-Jürpils-ehk merelinn, paikneb Kuramaa läänerannikul praeguse Grobina linna lähistel,650 asustati ja kasutuseke umbes 800. Viikingite ülemvõim läti aladel. Suured jõed, said liikuda sisemaale , tee idamaadesse edasi
(12.saj.), kus kõrgusse püüdlemist toetab ka õnnestunult valitud asukoht jõe kaldal. Rikkalikult on müüripinnad kaunistatud ka Vladimiri Dmitri katedraalil (12.saj.). Vladimir-Suzdalimaa ehituskunst sai eeskujuks Moskva vürstiriigile. Viimasel oli alates 14.sajandist juhtiv osa võitluses tatari-mongoli ikke vastu Venemaal. Esialgu küll laialdast ehitustegevust ei arendatud, 14.sajandi lõpul alustati Moskva Kremli muldvallide asendamist kivimüüridega.. Linna ulatuslik väljaehitamine sai alguse 15.sajandil pärast tatari- mongoli ikke taandumist. Vene tsentraliseeritud riigi residents vajas esinduslikke hooneid ja kindlat kaitset, sest 15.sajandi lõpul kasutusele võetud tulirelvadele ei suutnud sadakond aastat tagasi ehitatud kiviseinad vastu panna. Koos Kremli kaitsesüsteemi rajamisega hakkasid järjest tugevnema ka ringina ümber Moskva asuvad kloostrid, mille tugevad müürid
Joonis 1.4 Miljööväärtuslikud piirkonnad, peamised suurimad puitasumid ja uurimisobjektide asukohad Tallinnas (http://www.tallinn.ee/Miljoovaartuslikud- piirkonnad-Tallinnas). 16 1.3.4.1 Kassisaba ja Uus Maailm Tallinna vanimate eeslinnade hulka kuuluva Kassisaba arengulugu on seotud kunagise Toompea eeslinnaga. Tõenäoliselt tekkis piirkonna vanim hoonestus praeguse Paldiski maantee äärde. 17.-18. sajandil muldvallide nurgakohtadesse ehitatud kõrgemad tugipunktid kantsid nimetust „Katze“ (kass), vanematel linnaplaanidel on mõnda aega ka Paldiski maanteed Kassisabaks nimetatud. Kõige väärtuslikumaks võib Kassisabas pidada ajaloolist tänavavõrku ja krundistruktuuri, mis kujunes välja 19. sajandiks. Läbi mitme sajandi ulatuv ajalugu tähendab muuhulgas, et mitmel pool on juba mitmes hoonestuskihistus ja üldpilt suhteliselt kirjum kui nt suhteliselt lühikese aja jooksul rajatud Pelgulinnas
annaabi.ee 
