Kellegi poole pöörduma- Kohale jõudma- Ringtee- Jaamaesine väljak- Juured on Eestis- Ajaloo-ja kultuurisidemed- Kus hundist räägid, seal ta ongi!- Moskva Riiklik Ülikool- Ajaloo teaduskond- Soovitamatu külaline- Ma olen su järele igatsenud- Võtke üleriided ära- Põhjasõda- Tsaar Peeter I- Talupoja pere- Viljakas maa- Luteriusk- Õigeusk- Pärisorjust kaotama- Ikaldus- Nälg- Kunstiakadeemia- Geograafia ühing- Sõjaväe teenistus- Teenima tsaari õukonnas- Jaani koguduse pastor- Kästitööndus- Kujutav kunst- Asundus- Laegas väärtasjadega- Maavarad- Kõige sügavam järv maailmas- Elama asuma- Elanikkond- Ajavöönd- Kaug-Ida-
asjadega(kõrgeim ametnik) Rahvastik *Sõdade tulemused-üle poole rahvast oli hävinenud, väga suur migratsioon->vähe viljakalt aladelt viljakatele aladele. Saarlased asuvad mandri Eestisse. Väljast sisseränne->võõrad->Eestisse(ven, lätl, leed, saks, ung, pool, soom). Venelased on koos Peipsi lähedal, rootslased samuti koos. 1693 oli rahvaarv umbes 350 000. 1695-1697 suur närlg, üle 20% rahvast suri nälga. Kultuur *Usk-valitseb luteriusk, riigitasandil, sest see oli Rootsis valitsev usk ka. Talupojal puudusid suured teadmised usust. Kirjaoskuse levik, lugeja pidi Piibli läbi lugema, et õndsaks saada, saab alguse talurahva haridus. *Kirjakeel Luther ütles, et Piibel peab olema emakeeles. 1. saks.k grammatika 2. soome keele grammatika. Forseliuse seminar talurahvakoolide õpetajatele. 1680 talurahvakoolid. Kõige enne olid gümn. Tartus ja TLN-s. Uus testament L-Eesti murdes. Esimene est.k. aabits.
ratsionaalsus ja eluterve skepsis. Postimehe arvamustoimetaja Liisa Tagel kirjutab oma arvamusloos 2015. aasta uuringust ''Elust, usust ja usuelust''. Selle uuringu tulemusena saadi teada, et Jumala olemasolu usub 39 protsenti Eesti elanikkonnast, nendest 38 protsenti eestlastest ja 62 protsenti mitte-eestlastest. Ristitud on 46 protsenti eestlastest ja 80 protsenti mitte-eestlastest. Peamisteks usunditeks on õigeusk ja luteriusk. Infot otsisin märksõnadega: eestlase usk, religioon Eestis, eestlase suhtumine usku. 2) Artiklite pealkirjades oli välja toodud lühidalt juhtlõigu tekst. Artiklite juures polnud diagramme ega graafikuid. Mõlema artikli kirjutajad on kirjutanud teksti nii, et on kasutanud väga palju tsiteerimist, kuid enamus on ikkagi enda mõeldud tekst. On toodud välja näiteid ka minevikust. 3) SAARPOLL'i uuring on esitatud väga põhjalikult diagrammide ja tabelitena, teksti on väga vähe
Kättemaksuks Liivimaa aadlikele saatis kuningas 1694.a. Liivimaa rüütelkonna laiali ning allutati rüütelkonna maapäev kindralkubernerile. Sellega kaotati aadli omavalitsus Liivimaal. Balti erikord kujutas endast, et kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused ning Balti aadel ja linnad säilitas Vene impeeriumi koosseisu laialdase omavalitsuse. Balti erikorda oli vaja selleks, et see kinnitaks Baltikumi valitsemise põhijooned. Balti erikorra iseloomulikud tunnused: valitses luteriusk, saksakeelne asjaajamine ning oli ka tollipiir. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapära ning välistas Vene kolonisatsiooni. Balti erikord võimaldas ka tihedamaid sidemeid L. - Euroopaga ning tagas kiire arengu. Balti erikorra negatiivsed jooned: seoses aadlimatrikliga omasid eesti-ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi üksnes aadlikud ning nende piiramatu võim sai teostuda üksnes eestlaste õiguste allasurumise hinnaga. Positiivne oli aga, et Balti
Pidi maksma riigile teatud makse, mis ette nähtud. Kohtumõistmine talupoegade üle. 13) VÕRDKE RIIGIVÕIMU SUHTUMIST SAKSA AADLISSE KOLME KUNINGA VÕIMU AJAL TAANI JA POOLA ALADEL. TOO VÄLJA 1 SARNASUS JA 1 ERINEVUS Sarnasused: Saksa aadlisse – kohalikku elu valitseb rüütelkond nii Taani kui Poola aladel. Otsustab kohaliku elu üle. Mõisnikud koos vallutajatega valitsesid. Aadlike vanu õigusi tunnustati. Toimus mõisate ära võtmine. Erinevused: Usuline erinevus. Taanis luteriusk. Poolakad püüdsid katoliiklust peale suruda, heaga. 14) VÕRDLE RIIGIVÕIMU SUHTUMIST SAKSA AADLISSE ROOTSI JA POOLA ALADEL. TOO VÄLJA 1 SARNASUS JA 1 ERINEVUSED Sarnasused: Rüütelkond tegi koostööd vallutajatega. Aadlike vanad privileegid kinnitati. Valitses rüütelkond. Hiljem hakati mõisaid ära võtma. Erinevused: Rootsis oli luteriusk. Poolas katoliiklus. Oli usuline erinevus. 15)MIKS OLI ROOTSI RIIGIL VAJA LÄBI VIIA MÕISATE REDUKTSIOONI? NIMETA 2 PÕHJUST
Haridus Eesmärk oli õpetada piiblit lugema usulistel eesmärkidel, talurahvakoolid, esimene grammatikaõpik, eesti keele areng, TÜ, GAG Talupojad Talupojad läksid sunnismaiseks, aga neid ei tohtinud mõisnikud enam omavoliliselt karistada. Mõisate reduktsioon ehk talud riigistati ja pidi maksma makse riigile. Pärisorjusest vabastamine ja rahvavalgustus. Usk Emakeelsed teenistused, et rahvast kirikusse saada, luteriusk, kirikumehed arendasid kirjakeelt ja rahvaharidust.
VENE AEG · POLIITILINE KORRALDUS: Eesti- ja Liivimaa kubermangud läksid Venemaa tsaaririigi koosseisu Halduslik jaotus jäi samaks (Eesti- ja Liivimaa kubermang) Kujunes välja nn Balti erikord (eesmärk tagada balti mõisnike toetus riigivõimule) · BALTI ERIKORRA PÕHIJOONED: Asjaajamiskeeleks jäi saksa keel Säilus luteriusk Säilus aadlike kohalik omavalitsus ja senine kohtusüsteem Kinnitati aadlike ja linnakodanike privileegid Aadlikele lubati tagastada reduktsiooni käigus ära võetud mõisad (mõisate restitutsioon) Jäeti tollipiir Eesti-, Liivimaa ning teiste Venemaa kubermangude vahele Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks määrati kindralkuberneri, kelle abilised olid valitsusnõunikud · BALTI ERIKORRA TÄHENDUS:
Isikud: August II Tugev Poola kuningas, loos koalitsooni, kuhu kuulusid Taani kuningas Frederik IV ning Vene tsaar Peeter I, osales Põhjasõjas. Peeter Suur Vene tsaar, osales Põhjasõjas. Katariina II Vene tsarinna, tõusis troonile 1762.a, kehtestas Baltikumis 1783.a asehalduskorra. Aleksander I Vene tsaar, tuli võimule 1801. aastal. Alustas talurahvareforme. George Brown Liivimaa kindralkuberner, keskne tegelane uue Balti poliitika (asehalduskorra) läbiviimisel, tahtis kergendada talurahva olukorda ja arendada haridust. Andis 1765.a välja positiivsed määrused: 1) Talupoeg sai õiguse vallasvarale 2) Talupoeg võib maksude ülejäägi turustada 3) Koormisi piiratakse 4) Mõisniku kodukariõigust piiratakse Karl XII Noor Rootsi kuningas Barclay de Tolly Baltisaksa kindralkonna kõige silmapaistvam esindaja. Aitas suuresti kaasa sõjas Napoleoni vastu. Aastaarvud: 1700 Põhjasõja algus, Narva lahin...
§27 Balti erikord, aadlimatriklid, Roseni deklaratsioon Balti erikord Peeter I andis Balti aadlikele rohkem õigusi. Jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus. Alles jäi Luteriusk. Säilis saksakeelne asjaajamine. Tollipiir jäi alles. Ametisse jäid kindralkubernerid Vene keskvalitsus määras. Toimus restitutsioon e. Rootsi ajal riigistatud mõisate tagasi andmine endistele omanikele. Aadlimatriklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Ainult aadlinimekirja kantud aadlikud omasid Eesti ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimatriklid kaitsesid siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege
Kultuuri tähtsus tõusis Eestimaal Rootsi ajal märgatavalt. 1631.aastal asutati Tartusse trükikoda ja vaikselt hakati levitama ka eestikeelset kirjandust. Tihti oli see usulevitamise vormis. Tähtis on ka ülikooli rajamine Tartusse aastal 1632. Suurt tähelepanu pöörati ka hariduse edendamisele hakati looma talurahvakoole. Begnt Gottfried Forselius oli see, kes 1684. aastal asutas seminari talurahvakooli õpetajate ja köstrite ettevalmistamiseks. Rootsi ajal kinnistus luteriusk ja võib väita, et tänu omakeelse usuteemalise kirjanduse levikule, mis tegi inimestele luterlusega seonduva arusaadavaks. Kultuuri tähtsustamise ja suurem tähelepanu hariduse edendamisel on minu arvates kõige positiivseim muutus ja areng Eestile Rootsi ajal. Minu arvates ei olnud Rootsi ajal toimunud muudatused nii erakordsed, et need teeksid selle perioodi teistest paremaks. Kokkuvõtteks saab väita, et vaatamata hariduse edendamisele ja eesti
Uus Testament oli esimene täiesti eetikeelne raamat. Samal ajal hakati tõlkima eestikeelde kirikulaule ja alguse sai ka eestikeelne juhuluule. Rootsi aja lõppu jääb ka Eesti ajakirjanduse algus. Usk Rootsi ajal algas Luteri kiriku tõsine ülesehitamine. Rootsi riik hakkas tutvustama talupoegadele luterluse põhitõdesid. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Joachim Jhering oli Rootsi ajal üks tegusamaid piiskopeid Eestimaal. Liivimaal ei saanud luteriusk levida, kuna seal oli katoliku Poola ülemvõim. Liivimaa vaimulikkonna eesotsas seisin Johann Fischer. Haridus Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis
Venemaal Baltikumi vallutamise lõpule viia 5. Kapituleerumine Venemaale 1710 aastal 6. Põhjasõja jätumine väljaspool Liivimaad 5. Uusikaupunki rahu. Sõja tagajärjed. Vihik. 7. Uusikaupunki rahu 1721 a. Venemaa sai Eesti-, Liivi-, Ingerimaa ja osa Kagu-Soomest b. Venemaa maksis Rootsile kahjutasu c. Kinnitati Baltikumi valitsemiskorra põhijooned: säilitati Balti-Saksa aadlike privileegid, kohalikud õigused, luteriusk, reduktsioon tühistati. Eesti läks Venaémaa võimu alla, mis eestlastele oli vastumeelne, kuna nad hoidsid rohkem Rootsi kuninga poole. Rootsi kaotas oma alad, kuid sai isegi kahjutasu. Venemaa sai palju uusi alasid juurde.
varasema olukorra taastamine vene võim annab reduktsiooni valdused tagasi kuigi restitutsiooni elluviimine tähendab, et maad pole enam keisrivõimu omad, ei häiri see teda, sest Venemaa nii suur, et muult alalt tuleb raha piisavalt sisse omavalitsus asju juhivad kohalikud aadlikud rootsi püüdnud seda piirata Peeter annab varasemad privileegid tagasi kogu venemaa õigeusklik baltis lubati luteriusk ametlik keel saksa keel kohalikud seadused, mitte venemaa omad. üleriigilisi seadusi pole kohtuvõim ka kohalike põhimõtete alusel riik riigi sees peetri jaoks ebanormaalne seisund, vallutas jupi, aga ei saa seda eriti kontrollida, venemaa ja eesti vahel tollimaks ka, mis piirab veidi kauba liikumist saab sellest siiski kasu, sest nii saab riiki läänestada saab hulganisti euroopalikke haritud inimesi oma teenistusse (baltisaksa
· Uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu (uued suured valimisrühmad) · Pettumine Versailles' süsteemis (peeti tingimusi ülekohtuseks) · Pettumine demokraatlikus riigikorralduses (riigisisene võimuvõitlus ja ebastabiilsus) · Majanduslikud raskused (Diktaatorid lubasid olukorda parandada) Põhjamaades ei tekkinud diktatuure, sest: · Haritud rahvas luteriusk · Jäid I MS puutumata · Parem maj. Olukord · Rahulolu oma riigiga 7. Millised on demokraatia püsimiseks hädavajalikud eeldused? Kas tänases Eestis on need eeldused olemas? · Rahulolu riigiga (haridus, turvatunne) · Üldised teadmised, lai silmaring, haritud kodanikud · Kodaniku aktiivsus, kontroll riigi üle 8. Nimeta demokraatlikke ja diktatuuririike enne II maailmasõda. · 13 dem
Nii gümnaasiumis kui ka seminaris toimus õppetöö ladina keeles. Suhted kohalike aadlikega: algul jäeti neile kõik õigused, aga nad polnud usaldusväärsed, sisse toodi Poola-Leedu aadlikke. Talupoegade olukord: talupoegi asutati ümber tühjaks jäänud aladele, koormisi ühtlustati, osaliselt saadi ise talusid rajada, hakati talusid kaardistama, maa jaotati staarorst- ja (Tartu, Pärnu, Võnnu) presidentkondadeks, Eestis oli 9 staarorstkonda. Rootsi Usuelu: algas luteriusk. Suhted kohalike aadlikega: Rootsi võim tunnistas rüütelkondi (Eesti-, Liivi- ja Saaremaa rüütelkonnad). Talupoegade olukord: ühtlustati makse, kümnis asendati viljamaksuga ja koormiste liike vähendati, kaardistati talusid. Taani Usuelu: luteriusk. Suhted kohalike aadlikega: kinnitati aadli seniseid eesõigusi. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. Aadlikelt nõutav ratsateenistus oli suurem kui Eestimaal. Teostati reduktsioon osadelt mõisnikelt võeti maa tagasi
Luteri usk levis täielikult Põhja-Euroopas. Kalmari unioon 1397-1521. sinna kuulusid Norra Rootsi ja Taani. Taani tõusis liidus esile. Üritas haarata teiste liidu riikide võimu. Reformatsioonidega oli võimalik rootsil taani võimu haaramist tagasi lüüa. Stockholmi veresaun. Rootsi tõusis taani vastu üles. Gustav Vasa oli rootsis taani vastase liikumise juht. Reformatsioon viidi rootsis läbi selleks, et saada raha taani vastu võitlemiseks. 1527 Vasterasi riigipäev. Luteriusk sai rootsis kiiresti valdavaks. Rootsi iseseisvus ja Vasa sai kuningaks. Taani ja norra viisid samuti reformatsioonid läbi. Norra oli aga taani võimu all ja norras kehtestati taanikeelne piibel. Soomes hakkasid reformatsioonid rootsi kaudu, nii oli ka eestis.
Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel Liivi sõda 1558-1583, Vana-Liivimaa langemine 1559, andis Liivimaa orduriik, enda Poola kaitse alla. Uueks ordumeistriks valiti, Gotthard Kettler. 1559 andis ka Saare-Lääne piiskop oma valdused Taanile. 1560 vallutas Venemaa Viljandi ordulinnuse. Sama aasta sügisel puhkes Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus. 1561 anti Tallinn Rootsi hoole alla. 1561 andis ka viimane Riia peapiiskopkond ennast Poola võimu alla. Ivan IV Moskva tsaar, kes asus 1572.a ise Liivimaal vägesid juhatama Hertsog Magnus Taani hertsog, Moskva pakkus talle Liivimaa kuninga tiitlit. Ta alustas 1570.a Tallinna I piiramist. Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööline, kutsuti '' Liivimaa hannibaliks'', tema väesalga retked ulatusid Tartuni välja. Stefan Batory 1576.a valiti Poola kuningaks. Alustas 1578.a ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. Jam Zapolski koht Pihkvamaal, kus sõlmiti Venemaa ja Poola vahel vaherahu, ...
Ajalisel piiritlemisel ei ole ajaloolastel ühist seisukohta. Alguseks pakutakse kõige sagedamini 476.aastat, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus Germaani väepealiku poolt. Keskaja lõpuks peetakse aga aastaid: · 1453.aasta, kui Konstantinoopol vallutati türklaste poolt. · 1492.aasta. Columbus avastas Ameerika. · 1517.aasta, katoliku kirikust eraldus luteriusk. 2. Keskaja põhiperioodid, nende lühiiseloomustus. Tavaliselt jagatakse keskaeg kolmeks põhiperioodiks: 1) Varane keskaeg (4.-5.sajand 10.sajand). Rooma riigilt päritud tsivilisatsioon ja traditsioonid hakkasid tuhmuma. Alguse sai uus elukorraldus- feodaalkord. Lääne-Euroopat hakkas ühendama katoliiklus. 2) Kõrgkeskaeg (11.-13.sajand). Toimusid ristisõjad, tekkis hulgaliselt linnu.
· Talurahvarahutused · Peideti end metsa ja soosaartele · Talupojad pidid abiks olema kindlustustöödel · Maamiilitsa üksused VENE AEG Poliitiline korraldus: · Eestimaa ja Liivimaa kubermangud Venemaa tsaaririigi koosseisu · Halduslik jaotus jäi samaks (Eestimaa ja Liivimaa kubermang) · Kujunes välja nn Balti erikord (eesmärk tagada balti mõisnike toetus riigivõimule) Balti erikorra põhijooned: · Asjaajamiskeeleks jäi saksa keel · Säilus luteriusk · Säilus aadlike kohalik omavalitsus ja senine kohtusüsteem · Kinnitati aadlike ja linnakodanike privileegid · Aadlikele lubati tagastada reduktsiooni käigus ära võetud mõisad (mõisate restitutsioon) · Läeti tollipiir Eesti Liivimaa ning teiste Venemaa kubermangude vahele · Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks määrati kindralkuberneri, abilised olid valitsusnõunikud Balti erikorra tähendus: · Oli tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel
levitajaks kalendrid.1806 ilmus 1. eestikeelne ajaleht-"Tarto maa rahwa näddali-leht" 20- ndatel andis Otto Wilhem Masing näddali-lehte välja. 1848-49 andis Kreutzwald välja ajakirja "maa-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on".1857 Jansen-"perno postimees". Vagakirjanduse asendasid seiklusjutud ja sentimentaalne lektüür. Krjakeele levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu. 1843 E.Ahrens koostas uue eestikeelse grammatika,aluseks P-Eesti murre. Usuliikumised-19saj Ip valitses luteriusk.1832 võeti Venemaal vastu ülevenemaaline kirikuseadus-luteri usk kaotas eelisseisundi Balti kubermangudes. Ametlikuks riigiusuks Vene usk. Popiks muutus Vennaste koguduste liikumine-u50000 liiget. Saj.keskel hakkas Järvamaal ja Harjumaal levima Maltsveti liikumine, rajajaks Juhan Leinberg-rahva päästmine raskest maj. olukorrast usu kaudu. Baltisaksa kultuurielu-keskuseks Tartu-seotud ülikooli taasavamisega. Asutati joonistuskool
Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati Uusikaupunki rahuga, mis sätestasid Balti erikorra alused. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused. Koostati aadlimatriklid. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapäras, välistades Vene kolonisatsiooni, mis oleks võinud kohalikele saatuslikuks kujuneda. Balti erikord võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne- Euroopaga ja tagas ühtekokku kiirema arengu. Kehtima jäi luteriusk, asjaajamine saksa keeles ja tollipiir. 19.saj koostati ka Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik. (aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ja eesõiguste kogu). Esimesed osa avaldati 1845.a ja kolmas osa 1846.a. * See kinnitas veelgi enam Balti erikorda. Balti erikord jäi oma põhiosas püsima, kuni 1881.a Aleksander II valitsusaja lõpuni. Balti kubermangude valitsemine (heida pilk õpikusse lk. 130 joonis!)
Talupoegadel uuendusi põlluharimistehnikas ei olnud. Talupoja õiguslik seisund oli madalseisus, seda näitab 1739.a välja antud Roseni deklaratsioon. 1) Talupoeg on pärisori 2) kogu talupoegade vara kuulub tegelikult mõisnikule 3) koormised on puhtalt mõisniku määrata 4) mõisnikele kuulub kohtuvõim talupoegade üle. Kultuur 18.saj-l Kuigi Eesti oli Vene valdustes, siis vene kultuuri mõjudest jäid siinsed alad puutumata, sest siin oli Balti erikord: luteriusk, asjaajamiskeel saksa keel, kultuurikontaktid Saksamaaga tihenesid, sest läbi 18.saj (alates 1710.a) kohapeal ülikooli polnud ja baltisakslased käisid ülikooliharidust omandamas Saksamaal. Siia tuli ka riigisakslasi, kes pärit saksamaalt, sest baltikumis oli puudus haritlastest (arstid, juristid, kirikuõpetajad) ja siin olid ka teenimisvõimalused paremad. Kui varem Rootsiajal oli luterluses lubatud ainult ametlik vool,
Hüüdnimi Suur Metsaline, 666. ,,Ei ole muud seadust kui tee, mis sa tahad." Satanism kolme tüüpi: · Ratsionaalne satanism Saatan on sümbol; · Teistlik satanism Saatan on reaalselt eksisteeriv kurjuse jõud; · Teismeliste satanism protestivaimu väljendus. A.S.LaVey Saatana kirik, saatanlik piibel. 18. detsember 2007 Eesti usundid 1227. aastaks oli Eesti ristiusustatud. 16. sajandiks olid kristlikud nimed ennast kinnistanud. Eestisse jõudis luteriusk 1523/4. aastal. 17.saj lõpus olid vanausulised Mustvee piirkonnas. 32 Tänu luteriusule hakkas levima kirjaoskus. 1561.-1583. aastal toimus Liivi sõda. Põhjasõjale järgnes vennastegoguduse liikumine 1729. herrnhuti vennad. See on esimene kristlik traditsioon, mis Eesti tollaseid põliseid elanikke puudutas, sest seal võisid lugejavendadeks saada eestlased ise. 1739. ilmus põhjaeesti keelne piibel. 1743
KODUNE TÖÖ5 1.Millal ja kelle käsul sai venestamispoliitika alguse?(2p) Venestamispoliitika sai alguse 1881. aastal Aleksander III käsul. 2.Kuidas mõjutas venestamine Eesti ...(3p) a)koolikorraldust 1887 kehtestati alg- ja keskkoolis õppekeeleks vene keel. 1892. aastast pidi vene keeles õppima alates 1.klassist. Eesti keel oli lubatud vaid usuõpetuse ning emakeele tundides. Kasutusele võeti ka koolivorm. b)kirikuelu Igasse luteriusu kihelkonda rajati ka õigeusu kirik. c)ametkondlikku keelekasutust Saksa keele asemel võeti kasutusele vene keel. 3.Millised uued seltsiliikumise vormid tekkisid venestamise tingimustes?(1p) · Eesti Üliõpilaste Selts · Karskusseltsid · Kutseühingud 4.Kuidas on seotud venestamisajaga seotud järgmised isikud?(3p) Mihhail Zinovjev Aleksander III poolt alustatud venestamiskampaania aegne Liivimaa tsiviilkuberner Ado Grenzstein 1888. aastal loobus rahvusliku ...
Kõik Lõuna-Eesti läks Rzeczpospolita riigi võimu alla. 1583 sõlmiti Pljussa jõe suudmes ka Rootsi ja Venemaa vaherahu. Rootslased säilitasid kogu Lääne- ja Põhja-Eesti ning selised valdused Ingerimaal. Liivi sõda lõppenud. Maa jäi jagatuks Poola, Rootsi ja Taani kuningate vahel. EESTI KOLME KUNINGA VALDUSES. Liivi ordu ja Riia peapiiskopi alistumisel Poolale nõudsid Liivimaa aadlikud nende õiguste puutumatust. Aadlid pidid saaba tagasi nende maavarad ja kinnitati pärisorjus, luteriusk pidi säilima ja kõik ametikohad täidetama sakslastega. Kuna aadlikud on kogu sõdade perioodi ajal näidanud end väheusaldavatena ja poolas tekkis arvamus, et siinne provint tuleks riigiga tihedamalt liita ja poolastada. Poola aeg algas Liivimaale halduste korrastamisega. 1582 kehtestati Liivimaa konstitutsioonid. : kõrgeim ametiisik asehaldur, maa jagati kolme ossa: Tartu, võnnu, pärnu. Igaühe etteossa eluaegne president. 1598 presidentkond - vojevoodkond
1. Sumeri ja Vana-Egiptuse võrdlus: Kirja olemasolu: Sumeris kiilkiri-pilliroost pulgaga kirjutati savitahvlile märke. Sumerite avastuseks ratas. Egiptuses hieroglüüfid e. piltkiri, millega kirjutati valitsejate elulood hauakambri seintele. Geograafiline asend: mõlemas tsivilisatsioonid sünnivad jõgede läheduses, arenevad jõeorgudes, sest ümberringi on kõrb. Egiptuses võrdsustub Niilus jumalaga. Jõed laevatatavad, seetõttu võimalik piirkondade kommunikatsioon. Surnute kultus: arusaam, et eksisteerib teispoolsus. Nn. egiptlase suurim hirm surra väljaspool Egiptust, nagu ei pääseks ta siis teispoolsusesse. Püramiidide rajamine Egiptuses seotud surnutekultusega. Surm ei tähenda nende jaoks elu lõppu vaid selle jätkumist teisel kujul. Kogu surmaga seotud kombestiku põhieesmärgiks oli inimese mina säilitamine. Vähe teada sünni ja pulma kombestikust. 1kohal surm. Usk kõikvõimsasse jumalasse: Jumalad kesksel kohal, sekkuvad aktiivselt inimeste...
Kronoloogia Paldiski 18. sajandil tõusis Paldiski tähtsus meresadamana Võru samuti oluline linn Vene ajal Eesti ala vabanes lõplikult mandrijääst 1113 tuhande aasta eest. Vanimad jäljed inimasustuse AJALUGU 4: 11. KLASS olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist (5000 a e. Kr.). Vanimaks teadaolevaks Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini asulapaigaks Eestis on Sindi lähedal Pärnu jõe ääres paiknev Pulli asula, mis pärineb VIII aastatuhande keskpaigast e. Kr. 1. Eesti muinasaeg 1154 Eesti (Astlanda) ja Tallinna (Kolõvan) esmakord...
ALLIKAÕPETUS 1. Allikaõpetusajaloo abiteenus, mis uurib ajalooallikate analüüsimise ja kasutamise teooriat ja metoodikatAllikaõpetus tegeleb tekstikriitika ja tekstide võrdlusega, et selgitada välja nende usaldusväärtus, päritolu jms.Allikaõpetus on ajaloo abiteadus , mis uurib ajalooallikate sisulist kasutamist uurimustöös ja siin on peamine allika kriitiline lugemineAllikaõpetus On teadus akadeemiline teadus, ei taandu ainult ajaloo peale parem, et on õpetus. Primaarne allikas: Tähtsad allikad: arhiiviallikad Ajaloolane:allikas arhiivist leitav algmaterjal Tekst e. märgisüsteem. Kondtekst taust e. infoväli Teksti ümber asub kondekst tavaliselt.Alltekst kahemõttelisus tekstis. Sekundaarne allikas ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kondekstis midagi Välisne allika kriitika välised tunnused Sisene allika kriitika sisemised e.sisu tunnused 2. Allikaõpetuse isa maailmas...
aastal Pärnus ilmuma nädalaleht "Perno Postimees". Eestikeelse jutukirjanduse seas muutus populaarseks Fr. R. Kreutzwaldi tõlgitud "Wagga Jenowewa". Eduard Ahrens koostas 1843. a. uue eesti keelse grammatika. Kiriklikud olud ja usuliikumised Ühiskonna vaimuelu kujundajaks jäi endiselt luteri usu kirik. 1832. a. võeti vastu ülevenemaailmne luteri usu seadus, millega luteri kirik kaotas oma senise seisundi. Luteriusk ei olnud enam riigiusk. Ametlikuks riigiusuks sai kogu riigis kreeka-katoliku õigeusk. Ametliku riigiusu levitamisega loodeti tasalülitada kohalikke kultuurilisi ja usulisi eripärasid. XIX sajandi esimesel poolel elas uue tõusulaine üle vennastekoguduste liikumine, mis leidis talurahvas üsna laialdase toetuse. Sajandi teisel poolel hakkas liikumine vaibuma.
ALLIKAÕPETUS 1. Allikaõpetusajaloo abiteenus, mis uurib ajalooallikate analüüsimise ja kasutamise teooriat ja metoodikatAllikaõpetus tegeleb tekstikriitika ja tekstide võrdlusega, et selgitada välja nende usaldusväärtus, päritolu jms.Allikaõpetus on ajaloo abiteadus , mis uurib ajalooallikate sisulist kasutamist uurimustöös ja siin on peamine allika kriitiline lugemineAllikaõpetus On teadus akadeemiline teadus, ei taandu ainult ajaloo peale parem, et on õpetus. Primaarne allikas: Tähtsad allikad: arhiiviallikad Ajaloolane:allikas arhiivist leitav algmaterjal Tekst e. märgisüsteem. Kondtekst taust e. infoväli Teksti ümber asub kondekst tavaliselt.Alltekst kahemõttelisus tekstis. Sekundaarne allikas ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kondekstis midagi Välisne allika kriitika välised tunnused Sisene allika kriitika sisemised e.sisu tunnused 2. Allikaõpetuse isa maailma...
21 12. VENE AEG · POLIITILINE KORRALDUS: Eesti- ja Liivimaa kubermangud läksid Venemaa tsaaririigi koosseisu Halduslik jaotus jäi samaks (Eesti- ja Liivimaa kubermang) Kujunes välja nn Balti erikord (eesmärk tagada balti mõisnike toetus riigivõimule) · BALTI ERIKORRA PÕHIJOONED: Asjaajamiskeeleks jäi saksa keel Säilus luteriusk Säilus aadlike kohalik omavalitsus ja senine kohtusüsteem Kinnitati aadlike ja linnakodanike privileegid Aadlikele lubati tagastada reduktsiooni käigus ära võetud mõisad (mõisate restitutsioon) Jäeti tollipiir Eesti-, Liivimaa ning teiste Venemaa kubermangude vahele Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks määrati kindralkuberneri, kelle abilised olid valitsusnõunikud · BALTI ERIKORRA TÄHENDUS:
olu. 30. Liivi sõda 22. jaanuar 1558 1583 a. Põhjused: #Venemaa välispoliitika allutada Läänemere idarannik #Vana Liivimaa poliitiline ja sõjaline nõrkus #Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada Eestimaa jäi jagatuks Poola, Rootsi ja Taani kuningate vahel. 30. Eesti kolme kuninga valduses: Lõuna-Eesti Poola valduses. Säilima pidi luteriusk, aadlikele tagastati endised maavaldused, talupoegadele kinnitati pärisorjus, kõik ametikohad täideti sakslastega, leiti, et siinne provints tuleks riigiga tihedamalt liita ja Poolastada jutivatele kohtadele poola ja leedu ametnikud, talupojad olid sunnismaised. Poolastamine katoliiklus vastureformatsioon jesuiitide ordu. -6- Põhja-Eesti Rootsi valduses nim. Eestimaa hertsogkonnaks, esialgu kõik suuremad maad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
