ALKOHOOLSED JOOGID
Mis on brändi ja konjak ?
Võib öelda, et kõik konjakid on brändid, kuid kaugeltki iga
brändi pole konjak.
Laiemas mõttes nimetatakse brändiks mitmeid puuviljadest ( viinamari , õun, aprikoos, pirn jt) valmistatud ning tammevaadis
laagerdatud destillaate. Kitsamas tähenduses, mis on kooskõlas
Euroopa Liidu seadusega aastast 1989, võib brändiks nimetada üksnes
viinamarjaveini destilleerimisel saadud kuni 94,8%
alkoholisisaldusega jooki , mis on vähemalt aasta suures või pool
aastat väikses tammevaadis laagerdunud.
Tootenimesid cognac, armagnac ning brandy de Jerez võib kasutada
vaid apellatsioonireeglitega fikseeritud piirkonnas, kindlaksmääratud toorainest traditsioonilisel menetlusel valminud brändide puhul.
Ajalugu
Nimetus brandy, mis on hollandlastelt laenatud sõna brandewijn
mugandus ning pärineb märksa hilisemast ajast kui jook ise,
tähistas algselt liigsest veest vabastatud veini kontsentraati.
Laevaomanike meelest oli suurte veinivaatide vedamine mitme maa ja
mere taha ülearu tülikas, kokkukuivatatult ehk nö tihendatult
võttis sama joogipoolis mitu korda vähem ruumi, säilis paremini
ning muutus aja jooksul järjest maitsvamaks.
Esimesed teated brändilaadsete jookide valmistamisest Euroopas
pärinevad juba 13. sajandist. Prantsusmaal, Armagnaci piirkonnas
arvestatakse selle ajalugu aastast 1285, mil paavst Clemensi
(1264–1314) ihuarst Arnaud de Villeneuve destillatsiooniprotsessi
käiku esmakordselt kirjeldas. Konjak on mõnesaja aasta võrra
noorem, selle sünnidaatumiks peetakse 16. sajandit, mil kõiki taolisi ühekordse lihtmenetluse teel valmivaid robustse maitsega jooke veel brouillis’ deks kutsuti. Ebamaiste jõudude sekkumiseta
oleksid Cognaci ümbruse elanikud, kes kannavad uhkusega hüüdnime
cagouillard – tigu , oma soolakaevanduste, viinapuude ning tigudega
võibolla tänini idüllilises rahus ja tundmatuses elanud. Legendi
kohaselt sai Chadeville’i maahärra Chevalier de la Croix Marron unenäos juhatust saatanalt eneselt, kes õpetanud, kuidas joogi hing
teistkordse destilleerimisega välja meelitada ning pudelisse ajada.
Järeleproovimisel osutunud kõik sulatõeks ja nii hakatudki
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 44 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-03-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
48 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
KasakT
Õppematerjali autor
liikidest ning alamliikidest - sinine agaav. Toorelt on taime viljaliha mürgine, ohutuks ning suhkrurikkaks muutub see alles küpsetamise või kuumutamise käigus. Näited: Sierra Silver, Olmeco Blanco, Two Fingers Gold Brändi Brändi on kääritatud viinamarjadest, veinist või veinitööstuse jääkidest destilleeritud ja tammevaadis laagerdatud alkohoolne jook, mis reeglina sisaldab umbes 40 (35% - 60%) mahuprotsenti alkoholi. Piirkondlikud brändisordid on konjak, armanjakk, vinjakk. Õunabrändit nimetatakse kalvadoseks. Näited: Metaxa, Torres 10Y, Louis VX, Ibis XO Liköör Liköör on alkohoolne jook, mis sisaldab rohkesti suhkrut. Liköörid jagunevad lahjadeks (kangusega alla 25-30%) ja kangeteks (kangusega üle 25-30%). Alkoholi (olenevalt likööri sordiks võib selleks olla ka brändi, konjak, grappa jne) ja suhkru kõrval lisatakse likööri maitsestamiseks ka puuvilja- ja marjamahla, taimeloetisi, vürtse. Kaasajal valmistatakse suur
, serviisi ja veinikeldri eest. Tänapäeval kuuluvad sommeljee töökohustuste hulka veini õige serveerimine, veinikeldri hooldamine, restorani veinikaardi koostamine ja veini ning toidu sobitamine (viimati eriti oluline). Viinamarjade seltsis Destillatsiooni leiutasid araablased, kes kasutasid alkoholi medikamentidele, parfüümide ja puuviljadest eliksiiride valmistamiseks. Tänu sellele rikastavad meie joogivalikut sellised marjad nagu: · Konjak · Grappa · Brändy · Marc · Armanjak · Vermut · serri · Madeira · ja teised kanged veinid Mis on konjak? Konjak on valgetest viinamarjadest ( peamiselt Uguri Blanc sordist, vähesed määral ka Colomarb ja Folle Blance) valmistatakse brändi, mida toodetakse Cognac´i linnas ja maakonnas. Valmistamiseks kasutatavad viinamarjad peavad olema kasvanud Prantsusmaal rangelt kindlaks
Õlu Õlu on süsihappegaasi sisaldav alkohoolne jook, mida valmistatakse linnastest, humalast, veest ja pärmist . Teraviljadest kasutatakse kõige rohkem otri. Linnased jahvatatakse ja segatakse aurukatlas veega, tekkinud massi nimetatakse meskiks . Meski temperatuuri tõstetakse 75 kraadini. Seejärel meski filtreeritakse , ning saadakse selmoel virre, mida keedetakse. Hiljem jahutatakse 5 kraadi C-ni , ning lisatakse kultuurpärmi. Algab käärimine 5 10 päeva jooksul muutuvad käärivad suhkrud süsihappegaasiks ja alkoholiks ning pärm kas vajub põhja või tõuseb pinnale. Õlled jaotatakse põhja- või pinnapärmiõlledeks, vastavalt pärmi tüübile , mida õlle kääritamisel kasutatakse. Käärimise lõppedes lastakse heledal õllel 8-12 ööpäeva ja tumedal õllel kuni 70 ööpäeva laagerduda. Laagerdumine kujutab endast pikaajalist õlle valmimise ja stabiliseerumise protsessi püsivates tingimustes ( 4 8 C ) juures , mille jooksul saavutab õlu õige maitse ja
Brändide vanust märgitakse sildil kas tärnidega, millede arv näitab destillaadi laagerdamist Või tähekombinatsioonidega VS; VSOP; XO Võidakse valmistada ka teistest veinidest, siis peab nimi sisaldama tooraine nimetust: Calvados õunabrändi ( õunasiidrist) Palinka aprikoosibrändi Cherry brändy kirsibrändi Slivovits ploomibrändi KONJAK Kõige hinnatum brändi, mille nimi tuleb Prantsuse linna Cognac järgi. Mida lähemal tsoon linnale, seda hinnatum konjak. Konjaki nime võivad kanda ainult need brändid, mis valmistatud antud linna piirkonnas kasvavatest viinamarjadest seal asuvates vabrikutes. Konjak on Prantsuse kaubamärk, mida reguleerib konjakiseadus Vanim on Martell- alustas tootmist 1715; kõige suurema läbimüügiga Hennessy Minimaalne destillaadi aeg 2,5 aastat, kasutatakse parimaid tammevaate. Kindlate markide jaoks segud erinevast vaadist, ka laagerdusaeg kuni 40 aastat. Enne villimist viiakse kangus 40%, kuidvalm
Võidakse valmistada ka teistest veinidest, siis peab nimi sisaldama tooraine nimetust: Calvados õunabrändi ( õunasiidrist) Palinka aprikoosibrändi Cherry brändy kirsibrändi Slivovits ploomibrändi KONJAK Kõige hinnatum brändi, mille nimi tuleb Pr. Linna Cognac järgi. Mida lähemal tsoon linnale, seda hinnatum konjak.Konjaki nime võivad kanda ainult need brändid, mis valmistatud antud linna piirkonnas kasvavatest viinamarjadest seal asuvates vabrikutes. Konjak on Prantsuse kaubamärk, mida reguleerib konjakiseadus Vanim on Martell- alustas tootmist 1715; kõige suurema läbimüügiga Hennessy Minimaalne destillaadi aeg 2,5 aastat, kasutatakse parimaid tammevaate.Kindlate markide jaoks segud erinevast vaadist, ka laagerdusaeg kuni 40 aastat. Enne villimist viiakse kangus 40%, kuidvalm. Ka kõrgema alkoholisisaldusega konjakeid. Olenevalt laagerdamise ajast liigitatakse klassidesse VS segu kõige noorema vanus 2, aastat
· Konjaki nime kannavad vaid Prantsusmaal Cognac maakonnas valmistatud konjakid. · Koonjakid jagunevad: 1. V.S Very Special (2,5-10. a. ) 2. V.S.O.P Very Superior Old Pale (4-25. a.) 3. X.O Extra Old (10-70 a.) Brändi Konjaki valmistusmeetodi järgi, kuid mujal kui Cognac maakonnas valmistatud jook. Armanjak Veinist valmistatud brändi, mida toodetakse Prantsusmaal Armagnac piirkonnas, mahedama maitsega kui konjak. Viski Viljast valmistatud, tammevaatides laagerdatud kange jook · Soti viski valmistatakse odrast · Kanada viski rukkist · USA viski maisist. Rumm · Suhkruroo mahlast saadav kange ( 60 %) alkohoolne jook, mida laagerdatakse tammevaatides 1-8 aastat ja maitsestatakse põletatud suhkruga · Eristatakse heledaid, tumedaid ja kuldseid rumme. Liköör · Suure suhkrusisaldusega, maitsestatud vein või piiritusjook
• V.S. (very special) – kõige noorem segus kasutusel olev destillaast ei tohi olla alla 2,5 aasta vana. • V.S.O.P.( very superior old pale )- kõie noorem segus kasutusel olev destillaat ei tohi olla alla 4 aastat vana; • X.O. ( extra) – kõige noorem segus kasutusel olev destillaat ei tohi olla alla 6 aastat vana. Armanjakid on viinamarjaveini destillaadid, mida valmistatakse vaid Prantsusmaal Gascogen´is. On kangema ja tulisema maitsega kui konjak. Liköörid (Ameerikas Cordial) on destilleeritud alkoholi põhjal valmistatud rohkelt suhkrut sisaldavad ( u 200- 600 g/l ja maitsestatud alkohoolsed joogid. Alkohoolseks põhjaks võib olla vodka, brändi , rumm või viski. Magustajaks kasutatakse roosuhkrut, peedisuhkrut, vahtrasiirupit, mett. Klassifitseeritakse tooraine ja valmistsumenetluse järgi: • marja- ja puuviljaliköörid. Tuntumad : Taani kirsiliköör Cherry Heering ja prantsuse
marjad, puuviljad, tsitrusteliste koored, ürdid ning vürtsid. Taimi matsereeritakse ehk leotatakse toatemperatuuril mõnest kuni 24 tunnini, seejärel redestilleeritakse jook lõplikult. 16.BRÄNDI Brändiks võib nimetada üksnes viinamarjaveini destilleerimisel saadud kuni 94,8% alkoholisisaldusega jooki, mis on vähemalt aasta suures või pool aastat väikses tammevaadis laagerdunud. Võib öelda, et kõik konjakid on brändid, kuid kaugeltki iga brändi pole konjak. Brändi valmistamine: *Veini tegemine *Destilleerimine *Baaspiirituse laagerdumine tammevaatides *Erinevate brändide segamine *Müügikanguseni lahjendamine *Villimine 17.KONJAK Konjaki alkoholisisaldus ei tohi olla alla 40% vol. Konjak on valimistatud Prantsusmaa ainult ühes piirkonnas Cognacis. Konjaki valmistamine: *Veini valmistamine *Destilleerimine pajadestillaatoris ja saadakse 28-30% vol toorpiiritus *Teine destilleerimine 68-72% vol *Laagerdumine tammevaatides
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid