Alkohoolse joogide liigitus, destileeritud joogid, destileerimata joogid, õlu. (0)

JOOGID
Joogid jagunevad: Alkohoolsed ja alkoholivabaeks ehk alkoholita jookideks. Esimesed sisaldavad üle 1,2 mahu% etanooli, sealhulgas õlu üle 0,5mahu%
ALKOHOOLSED JOOGID
Liigitatakse olenevalt etanoolisisalduselt

• Lahjad – kuni 22 mahu% etanooli
  
• Kanged – 22 kuni 80 mahu% etanooli
  
• Üle 80 mahu% on piiritused
  

Piiritused ja alkohoolsed joogid annavad kokku mõiste ALKOHOL.
Alkohoolsed joogid liigitatatakse veel:

• destilleerimata - saadakse vahetult alkohoolse käärimise käigus (vein, õlu)
  
• destilleeritud – valm. Eelnevalt toodetud piirituse ( destillaadi ) baasil ( viin , napsud, brändi, viski
  

Etanooli kontsentratsiooni alkohooses joogis, nn. joogi kangust väljendatatakse mahu%-des (vol) või kraadides , mis
Näitavad etanooli kogust milliliitrites 100 ml joogi kohta.
Peale etanooli tekib alkohoolsel käärimisel veel teisi ühendeid- metanool ehk puupiiritus, puskariõlid, estrid jt. Ained. Need eraldatatkse piiritusest rektifitseerimise ehk puhastamise teel. Seega on piiritus rektif.-ta ehk toorpiiritus või rektifitseeritud. Viimane jagatakse veel olenevalt puhastamise astmelt ( extra , lux) Piiritus on kergestisüttiv, värvuseta vedelik, etanoolisisaldusega Eestis 96,6%. Valmistajaks Moe piiritusetehas, müüakse apteegis.
DESTILLEERITUD JOOGID
VIIN
Valmistatakse kõrgeima puhastusastmega rektifitseeritud piiritusest ja lahkendatatakse mineraalidest vabastatud veega. Seejärel filtreeritakse söe- ja mehhaaniliste filtrite abil, millest oleneb viina puhtus ja kvaliteet. Valmistatakse kangusega 38%, 40%, 80%. Põhitootja AS Liviko , veel AS Onistar, AS Ofelia
NAPS
Sisaldavad võrreldes viinaga rohkem komponente ja jaotatakse

• kibedad napsud – siia kuuluvad ka maitsestatud viinad . Sisaldavad piirituseleotist, mahlu, ekstrakte, aroomiaineid.. ( Viru valge mustsõstra, Pipra viin 35%;. Akvavit maitsestatud köömnete, tilli ja koriandriga.
  

Tervisenapsud Stroh 60 ja 80%, balsamid, mis valm. 33 ravimtaime baasil, džinn( kadakamarja leotise baasil valmistatud naps. Aluse tootmisele panid Hollandlased Sobib lahjendamaks toonikutega, samuti koksides

• magusad napsud – rektif.-tud piirituse, mahlademorsside, aroomi - ja maitseainete, värvainete ja vee segamisel . Sisaldavad kuni 10% suhkrut ( Cherry , Metsmaasikas, Pihlakas konjakil, 21% kanged
  

LIKÖÖR
Valm. Laias valikus ja valm. Kasutatakse samu komponente, mis naosude valmistamisel, kuid üks toode sisaldab tavaliselt rohkem komponente ja on magusamad.Toorained lisatakse viinale, viskile, brändile. Likööre võidakse veel tammevaatides laagerdada, mille tulemusena moodustub rida uusi ühendeid, mos annavad parema maitse ja aroomi.
Kanged on Kännu kukk – köömneleotis, värvaine 45%; Vana Tallinn – kaneel, vanill ja pruunistatud suhkur 45%; Curacao – tsitruseliköör 35%, kohviliköör 30%.
Lahjad- Jõhvika, Mustsõstra, Kreemiliköör Eeden, Con amore jõhvika, vaarika , kirsi , pohla ...
Maailmas tuntud Abricotine – prantsuse aprikoosiliköör
Advocat – hollandi liköör munakollasest ja brändist
Anisetta stillata – itaalia aniisiliköör
Benedictine – ürdiliköör, pärineb munkadelt
Chartreuse(šartröös)- ürdiliköör amanimelisest kloostrist
Jägermeister – saksa ürdiliköör 5 rohu baasil
Kümmel – hollandi seedimist soodustava omadusega (köömnega)
Lapponia – soome liköör arktilistest marjadest
APERITIIV
Koostises mitmesugused ravimtaimed või toniseeriva toimega ained piirituseleotisel. Kasutatakse söögi alla, et tõsta söögiisu. Kuuluvad lahjade jookide hulka, kuid võib valmistada ka kangetena. Tuntud Liviko Bitter – mõrkjas, 21%
KOKTEIL
Segujookide üldkasutatav nimetus, mis tõlkes tähendab (Coctail) kukesaba. Võivad olla alkoholiga või ilma
Long Drink – (pikk jook ), alkoholiga 5,5 ja 5,6%
Glögi – viinale ja veinile lisatud kaneeli , nelki, kardemoni, Juuakse kumalt
Grog – rumm , viski, džinn on lahjemdatud karastusjoogiga
Punšš – valm. Alkoholist, puuviljamahlast, maitseainetest. Tuleneb indiakeelsest sõnast pantš, mis tähendab viite ja eeldab 5 komponenti
BRÄNDI
Tooraineks on naturaalne viinamarjavein, millest saadakse destilleerimise teel viinamarjapiiritus, mida ei rektifitseerita. Destilleeritakse kaks korda ja saadud piiritus laagerdadatkse tammepuust vaatides vähemalt 2 aastat. Mida pikem on laagerdumisaeg, seda kõrgem kvaliteet.Pärast laagerdamist lisatakse destvesi, väike kohus pruunistatud suhkrut või suhkrusiirupit. Kangus 40...60%.
Tuntumad on brändi napoleon (Pantsusmaa); Gremi(Gruusia), Armanjak ( Prantsusmaa); Dubaron(inglismaa), Belõi Aist ( Moldova )
Metaxa – Kreeka brändi, mis on lahjendatud muskaatveiniga
Grappa – itaalia päritoluga brändilaadne jook, mille lähtetooraineks viinamarjajäägid, mis jäävad alles peale mahla pressimist. Need lahustatakse veega, kääritatakse, destilleeritakse, laagerdatatkse erinevast puidust vaatides
Pisco – Peruu brändi, mis val. Ka teistes ladina-Ameerika maades
Brändide vanust märgitakse sildil kas tärnidega, millede arv näitab destillaadi laagerdamist
Või tähekombinatsioonidega VS; VSOP; XO
Võidakse valmistada ka teistest veinidest, siis peab nimi sisaldama tooraine nimetust :
Calvados – õunabrändi ( õunasiidrist)
Palinka – aprikoosibrändi
Cherry brändy – kirsibrändi
Slivovitš – ploomibrändi
KONJAK
Kõige hinnatum brändi, mille nimi tuleb Pr. Linna Cognac järgi. Mida lähemal tsoon linnale, seda hinnatum konjak.Konjaki nime võivad kanda ainult need brändid, mis valmistatud antud linna piirkonnas kasvavatest viinamarjadest seal asuvates vabrikutes . Konjak on Prantsuse kaubamärk, mida reguleerib konjakiseadus
Vanim on Martell - alustas tootmist 1715; kõige suurema läbimüügiga Hennessy
Minimaalne destillaadi aeg 2,5 aastat, kasutatakse parimaid tammevaate.Kindlate markide jaoks segud erinevast vaadist, ka laagerdusaeg kuni 40 aastat. Enne villimist viiakse kangus 40%, kuidvalm. Ka kõrgema alkoholisisaldusega konjakeid.
Olenevalt laagerdamise ajast liigitatakse klassidesse
VS – segu kõige noorema vanus 2, aastat
VSOP – vähemalt 4 aasta, ka vanemad
Napoleon – 5-25 aastat
XO – põhiliselt üle 20 aasta vanad
Veel on ka nimelised konjakid , milles valitud segud väga vanadest destillaatidest. Taarana kasutatakse kullatud ja hõbedatud kristallpudeleid.
Destillaadi omadused paranevad kuni 40 aastani, siis areng peatub
VISKI
Tooaineks teravili – oder , rukis, nisu,mais, millest kääritamisel jadestilleerimisel saadakse viskipiiritus või destillaat , mida ei rektifitseerita. Viimast laagerdadatkse tamnmevaatides vähemal 3 aastat, kusjuures püütakse säilitada teraviljale iseloomulikku aroomi, samutikäärimisel tekkivaid kõrvalaineid. Pärast villimist viski omadused ei muutu
Tooraine alusel liigitatakse:

• linnase ( malt whisky ) – valmistatakse odralinnastest
  
• vilja (grain whisky) – linnastamata teraviljast
  
• seguviski(blended whisky)- linnase ja viljaviski segust
  

Päritolu järgi liigitatakse:

• Šoti (scotsh whisky)
  
• Iiri( irish whisky)
  
• Ameerika (american whisky)
  
• Kanada ( canadian wgisky)
  

Viski sünnimaaon Šotimaa, seepärast seal eriline koht. Valmistatakse linnas-, vilja- ja seguviskina. Destilleeritakse tavaliselt kaks korda. Linnaseviski iseloomulik tunnus on see, et linnaseid kuivatatakse turbasuitsuga, millest tingitud turbasuitsu maitse. Seda meetodit ei kasutata alati. Tuntud on White Horse, Johnnie Walker, Scottish Leader.
Iiri viski on põhiliselt seguviski. Linnasedi kuivatatakse suletud ahjus või söesuitsus ja dest. Kolm korda. Võrreldes eelmisega pehmem ja aroomikam. Viski Tullamore Dew irish, Jameson; Paddy
Ameerika viskit val. Maisist. Kaks korda destilleeritud viskipiiritust laagerdadatakse tammevattides vöhemalt kaks aastat. Tuntum on Bourbon; Jim Beam ; James Pepper Kent
Kanada viski tooraineks rukis. Destilleeritakse 1...3 korda ja laagerdatatakse vähemalt 3 aastat. Canadian Gold ,Canadian Club Citrus ( viski ja tsitrusemahla segu)
Liviko villib ameerika viskit Old Thompson -40%; Ofelis Šoti viskit Clan Macgregor- 40%Ja Onistar šoti viskit Old Thomas – 40%
Viskide kvaliteeti mõjutab laagerdamise aeg, vanadel üle 20 aasta. Olenevalt viskisegust ja vanadest destillaatidest jagatakse viskid standard – ja de luxe vikideks. Vanusest oleneb viski hind.
Võib juua lahjendatult jääga, cocaga, soodaveega, tsitruselistest limonaadiga , sidrunimahlaga või ehedalt. Sobilik ka kokside koostisesse
TEQUILA ( tekiila)
Tooraineks sinise agaavi mahl , see on kaktuste kauge sugulane. Südamik meenutab agaavil ananassi ja sealt pressitakse välja mahl, kääritatakse, võidakse lisada suhkrut ja destil. 2 korda. 40%-line destillaat villitakse koheselt või lastakse laagerdada.
Villimisel kohe saadakse valge tekiila – tequila Blanco
Pärast laagerdamist – kollakas tekiila – Tequila Reposado – laagerdunud vähemalt 2 kuud
Laagerdanud vähemal 1 aasta – tequila Anejo
Laagerdanud kuni 4 aastat – Tequila Conmemorativo
Laagerdunud tekila mitmekesisema ja küpsema maitse ja aroomiga
Juuakse lahjendatult jalahjendamata. Lahjendamata – näpu vahel sidrun , käeseljal sool. Keelega soola, tekiila ja peale sidruniviil
RUMM
Lähtetooraine on roosuhkru tootmisel ülejääv jääksiirup ehk melass või suhkruroo mahl. Kääritamine spetsiaalse pärmiga, käärimise kõrvalproduktina tekivad estrid, mis annavad iseloomuliku rummi aroomi. Saadud rummipiiritust laagerdatakse kuini 5 aastat tammevaatides. Valmistatakse ka laagerdamata rumme. Rummide alkoholisisaldus 37...77%. Toodetakse peamiselt Kariibi mere saartel, kesk-Ameerikas ja Indoneesias.
Olenavalt toorainest ja tehnoloogiast jagunevad

• heledad ( light rum) – kerged, kuivad,mahedamaitselised, puuviljalõhnalised
  
• tumedad ( dark rum - )valm. Valdavalt Prantsusekeelsetes- ja inglisekeelsetes maades. Nad on rasked, sisaldavad puskariõlisid, robustse maitsega
  

Rumme võib sega puuviljamahladega, toonikuga, kasutada koskides ja kuumades punššides
DESTILLEERIMATA JOOGID
VEIN
Oleneval toorainest liigitatakse

• viinamarjaveinid
  
• puuvilja-marjaveinid
  

Viinamarjavein – saadakse viinamarjamahla alkohoolsel käärimisel. Valmistatakse spetsiaalsetest viinamarjasortidest, veinisortidest. Need on aromaatsemad, kõrgema suhkrusisaldusega. Tuntumad viinamarjasodid merlot, Cabernet Sauvignon, Pinot Noir .
Veinide liigitamise alused:
Tooraine alusel liigitatakse sordi- ja kupaaž- ehk seguveinideks.
Sordiveinid – valm. Kindlast viinamarjasordist, kannavad tavaliselt ka selle nime
Kupaažveinid (assamblaažveinid) – saadakse mitme sordi segamisel, mis aitab vahel kvaliteeti parandada. Nimi tuleneb valmistamise asukohast või on fantaasianimi
Värvuse järgi – valged, punased ja roosad(rose veinid )
Valged – saadakse puhta viinamarjavirde (ilma kestade ja seemneteta) kääritamisel, tooraineks heledamad viinamarjasordid. Sobivad ka tumedad, sest kontakti mahla ja kesta vahel ei ole.Sisaldavad vähem parkaineid , rohkem happeid . Valmistatakse seetõttu magusamatena võrreldes punaste veinidega. Nad on ka kergemad ja vähemtäidlasemad.
Punased- valmistatakse tumedamatest viinamarjadestr, virde käärimine alguses koos kestade ja seemnetega. See annab punase värvuse ja mõrkja maitse.Võrreldes eelmistega on täidlasemad, raskemad .
Olenevalt täidlusastmelt liigitatakse veinid: vähetäidlased (kergem õhukesedm vähese parkainesisaldusega), keksmise täidlusega ( mõõduka parkainesisaldusega) ja täidlased8tugevad, rasked, suure parkainesisaldusega).
Rose veinid – saamiseks mitu võimalust Esiteks kääritatakse purustatud viinamarjamassi lõhikest aega, filtreeritakse.teiseks segatakse punane ja valge vein sobivas vahekorras kokku(odav ja mitte eriti populaarne ). Kolmandaks on nn. „Veristamise” meetod, kus osa punast mahla välja llastakse nõust ja ülejäänust saadakse eriti parkaineterikas punane vein.
Suhkrusisalduse järgi liigtatakse vägakuivad, kuivad, poolkuivad, poolmagusad, magusad ja väga magusd.Suhkrusisaldus oleneb sellest, kas käärimine on lastud lõpuni toimuda või ei. Suhkrusisaldust saab tõsta külma poolt näpistatud, väärhallitusega kattunud, närtsitatud viinamarjade või rosinate kasutamisel . Üldreeglina EI LISATA suhkrut.
Väga kuiv- extra sec, seco , extra dry – 0...0,5% suhkrut
Kuiv – sec, seco, dry – 0,5...3% suhkrut
Poolkuiv – demi sec, semi dry- 3...5% suhkrut
Poolmagus – demi doux, dulce, semi sweet – 5...8% suhkrut
Magus – doux, dulce, sweet – 8...20% suhkrut
Väga magus – üle 20% suhkrut. Kahte viimast nim. Ka dessertveinideks
Vanuse järgi liigitatakse noorema ja vanema aastakäigu veinideks.
Põhitehnoloogia alusel –naturaalsed, kangendatud, aromatiseeritud, vahuveinid , veinijoogid
Naturaalsed – saadakse tooraine alkohoolsel käärimisel ilma piiritust lisamata, alkoholisisaldus 10...13%
Kangendatud – piirituse juurdelisamisega, mis võib toimuda käärimise ajal, millega ka käärimine lõpetatakse. Samuti käärimise lõpul või listakse piiritus otse mahlasse ( mistellaveinid). Alkoholisisaldus 13...22%, mis jagunevad omakorda kangeteks ja dessertveinideks.
Aromatiseeritud – valmistatakse aperitiivide piiritusleotiste baasil, milledega kangendatatakse naturaalseid veine . Tähtis komponent leotises koirohi . Tuntud vein Vermut
Vahuveinid – saadud naturaalse veini loomulikulküllastamisel süsihappegaasiga. See toimub kuiva veini teistkordsel käärimisel kinnises taaras pärast suhkru ja pärmi lisamist
Šampanja – vahuvein , mida valm. Prantsusmaa Champagne´i piirkonnas kasvatatud viinamarjadesy sampanjameetodil..Meetod tähendab, et veini teistkordne käärimine toimub paksuseinalistes pudelites, mitte muus taaras. Käärimisel tekib süsihappegaas, mis surutakse veini sisse, Pudeleid aeg-ajalt loksutatakse(tantsitatakse), et saada sade pudeli seintelt lahti. Käärimise lõppedes külmutatakse pudeli kael ja eemaldatatkse külmunud sade.aaaaaaAvatud pudelisse lisatakse suhkrulahus, seejärel suletakse pudel naturaalkorgiga. Tavaliselt laagerdama vähemalt 1 aasta. Olenevalt suhkrusialdusest liigitatakse
Eriti kuiv- brut - alla 2& suhkrut
Kuiv- 1,5...2,5%, poolkuiv – 2,,,4%; poolmagus- 4...6%; magus – üle 6% suhkrut
Veinijoogid – lisatud mahlu,mineraalvett jt. Vedelikke. Tuntuim on Sangria
Valmistamise piirkonna alusel liigitatakse
Vana Maailma veivid – Euroopa, Põhja-Aafrika, lähis-Ida, Kesk- Aasia
Uue Maailma veinid – USA; Argentiina , Tsili, Lõuna-Aafrika, Austraalia . Uus- Meremaa
Kvaliteedi alusel liigitatakse

• kvaliteetveinid
  
• lauaveinid
  

PUUVILJA-MARJAVEINID
Saadakse puuviljade ja marjade (peale viinamarja= mahla alkohoolsel käärimisel. Hapumatele mahladele lisatakse happesuse vähendamiseks vett., suhkrusisalduse suurendamiseks lisatakse suhkrut.
Liigitatakse
Tooraine alusel – millest tuleneb nende nimi
Tehnoloogia alusel – naturaalsed, kangendatud, mee.- ja gaseeritud veinid
Naturaalsed saadakse tooraine loomulikul käärimisel, sisaldava alkoholi kuni 15%.
KANGENDATUD –osaliselr käärinud mahlale rektifiotseeritud piirituse lisamisega. Alkoholisisaldus 16...18%
Meeveinid – suhkru asemele mett
Gaseeritud – naturaalse veini või kääritatud mahla kunstlikul küllastamisel süsihappegaasiga. Suhteliselt madala kvaliteediga
SIIDER
Tuleneb ladinakeelsest sõnast Cicera, mis on alkohoolne jook. Valmistatakse põhiliselt õuna- ja pirnimahlast kääritamisel ja loomulikul küllastamisel süsihappegaasiga.
ÕLU
Põhitoorained:

• teravilja linnased ( meil odralinnas
  
• vesi
  
• humalad
  
• pärm
  

linnaste värvusest tuleneb õlle värvus – tume õlu tumedatest ehk pruunistatud linnastest ( kõrvetatud temp. 170-260 kraadi.
Linnaste hulgast oleneb õlle kangus, kuna on rohkem käärimiseks vajalikku suhkrut
Humalad annavad iseloomuliku mõrkja maitse
Õlle omadused – olenevad vee, linnaste kvaliteedist ja tehnoloogisat.
Õlle valmistamine.

• Linnaste jahvatamine linnasejahuks
  
• Segamine sooja veega meskiks, kus tärklis hüdrolüüsib linnsaesuhkruks
  
• Meski filtreerimine , kus paksem osa vajub katla põhja ( õlleraba)
  
• Vedelama osa ( virre) eraldamine ja keetmine koos humalatega
  
• Virde selitamine
  
• Jahutamine
  
• Rikastamine hapnikuga, pärmi lisamine
  
• Käärimine
  
• Laagerdamine
  
• Pastöriseerimine ( võib ka mitte toimuda), konserveerivate ainete lisamine
  
• Taarasse villimine
  

Õlle sortiment
Kanguse järgi liigitatakse

• Lahja ( 1,2-4,7%)
  
• Lange ( üle 4,7%)
  
• Alkoholivaba – alkoholisisaldus alla 0,5%
  

Värvuse järgi

• Hele õlu
  
• Tume õlu
  
• Pooltume ja poolhele õlu
  

Töötlemise järgi

• Pastöriseerimata ( elus õlu)
  
• Pastöriseeritud
  

Villimise järgi

• Pudeliõlu
  
• Purgiõlu
  
• Kannuõlu (3l)
  
• Vaadiõlu
  

Põhilised õlletüübid:

• ALE – traditsiooniline õlu, mida kääritatakse soojas ja kus pärmiseened kerkivad pinnale ( pindkäärimisega õlu)
  
• PORTERID ja STOUT ´id – tumedada kanged õlled, mis valmistatud tules või selle kohal kuivatatud linnastest.
  

Portereid peetakse kergemateks kui stoute.
Dry stout´i kuulsaim esindaja – Iiri Guinness – tume, mõru, suure viskoossusega

• LAGER – põhjakäärimisel valmistatud vahutav, pehme ja puhtamaitseline õlu. Käärimine madalal temperatuuril.
  
• PILSENID – nimed pils, pilsner. Kerge, kuldkollane, vahutav, humalamaitseline
  
• BOCK – kange, linnaseline, suhteliselt magus lager-õlu.
  

Lisaks klassikalistele

• Jääõlu – kerge, hele õlu, jahutatakse pärast käärimist külmumistemperatuurini. Seejärel kõrvaldatakse tekkinud jääkristallid ja saadakse tavalistest kergetestsortidest kõrgema alkoholisisaldusega õlu
  
• Auruõlu – lager-pärmiga ale- temperatuuril kääritatud õlu.
  
• Suitsuõlu – suitsumaitseline lager-õlu. Suitsumaitse annab pöökpuu tulel pruunistatud linnas
  
• Rukkiõlu – Põhja-euroopas rukkist valmistatud õlu
  
• Must õlu – tume lager, toodetakse Jaapanis ja Saksamaal
  
• Nisuõlu – pinnakäärimisel nisust pruulitud õlu
  
• Maisiõlu – viiendik linnastest asendatud maisilinnastega
  

Õlle kvaliteet säilitamine, serveerimine

• Peab olema läbipaistev ( va. Tumedad), ilma sadestuseta
  
• Maitse ja lõhn puhas, sordile iseloomulik- heledatel humala , tumedatel linnase maitse ja lõhn
  
• Vaht peab olema püsiv
  
• Säilitatakse temp. Kuni 12 kraadi
  
• Vältida otsest päikesevalgust
  
• Serveerimistemp.sõltub õlle tüübist – heledatel madalam, tumedatel kõrgem
  

• Heledad, pilsen- ja lager –tüüpi – 7-9 kraadi C
  
• Saksa tumedad, briti ale-, stout, porter – 11-12 kraadi C
  
• Tugevad tumedad ale-tüüpi – 15-16 kraadi C
  

Õlle kiire jahutamine pole soovitav , parim viis jahutamiseks – kinnise pudeli asetamine jäävette.
MAHLAD

• TOORMAHL – koosneb üht või mitut liiki puuviljadest , marjadest või köögiviljadest eraldatud mahlast, mida ei ole kuumtöödeldud ning millele ei ole lisatud teisi toiduaineid
  

• KONTSENTREERITUD MAHL – valm. mahlast, millest on eraldatud vesi eriliste töötlemismeetoditega, väljaarvatud otsene kuumutamine . Valmistatakse üldjuhul suhkruid lisamata
  

• MAHLAPULBER – valm. mahlast vee peaaegu täieliku eraldamise teel (mitte kuumutades)
  

• NEKTAR – valmistatakse viljalihaga mahladest, kusjuures mahla osamass vähemalt 25%. Koosneb üht või mitut liiki mahlast, kontsentreeritud mahlast, püreest või nende segust, millel on lisatud vett, suhkrut või looduslikku mett. Peab olema käärimisvõimeline, kuid käärimata. Suhkruid ja mett võib olla kuni 20% liitri valmistoote kohta
  

• MAHLAJOOK – mahla osamass vähemalt 10%. Lisatakse ka suhkrut ja tavaliselt ka sidrunhapet.
  

• 100%- LISED MAHLAD - ei ole lubatud suhkrut lisada.
  

Saadakse mahlakontsentraatide veega lahjendamisel mahla esialgse kuivainesisalduseni

• SMUUTI - valmistamiseks lihtsalt purustatakse kogu vili või mari ja saadud püreetaoline vedelik valatakse klaasi või pakendatakse pudelisse. Sel moel saab jooja kätte kõik marjas-viljas leiduvad ained, kaotsi ei lähe midagi
  

Mahlade kasulikkus:

• lülitavad tööle organismi puhastusmehhanismid
  
• kiirendavad vereringet, uriini- ja süljeeritust
  
• tugevdavad immuunsussüsteemi
  
• aitavad tõrjuda haigusi ja vananemist
  
• punaste mahlade regulaarne kasutamine aitab vähendada vähiriski ja varustab organismi vajalike looduslike ühenditega
  

mahlade säilitustemperatuur 0…20 kraadi, kuivas, hästi õhutatavas ruumis.
Mahlad peavad olema selged. Lubatud on kerge opalestsents ( siramine, mis on tingitud mittetäielikust homogeensusest). Vältida otsest päikesevalgust
SIIRUPID
Liigitatakse: Naturaalsed ja sünteetilised
Naturaalsed

• valm. Puuvilja-marjamahlast
  
• lisatakse suhkrut kuni küllastumiseni
  
• keedetakse
  

Sünteetilised

• valm. Suhkrust , aroomiainetest
  
• need ekstraheeritakse ( eraldama ) välja puuviljadest, marjadest, essentsidest
  
• võidakse lisada konservante
  
• mõlemate siirupiliikide nimi tuleneb kasutatud toorainest
  

VEED
Põhjavesi – millel mineraalsoolade, gaaside, mikroelementide, org.ühendite tõttu ravitoime
* peab olema algupäraselt loodulikult puhas
* Sisaldama mineraalsooli
* villimine tavaliselt leiukohas
* naturaalset ei tohi töödelda, erandina lisada süsihappegaasi
* etiketil, millisest allikast pärit ja milline mineraalainete sisaldus
* tugevate raviomadustega vett pudelisse ei villita
* madala soolasisaldusega, jälgitakse naatriumisisaldust
Jaotus müümise järgi:
- väga madala min.soolasisaldusega( alla 50mg/l)
- Madala e. väikese min.soosasisaldusega( alla 500 mg/l)
- kõrge min.soolasisaldusega ( üle 1500 mg/l)
• Sobib toitude valmistamiseks
• Parandab seedimist, südametegevust
• Ideaalne tarbida rohke higistamise korral
• Suurepärane janukustutaja
Värska, Boržom, Tiche( Leedu - südamele), Vichy , Evian
Allikavesi -erilise keemilise koostisega põhjavesi

• Sisaldab vähem mineraalaineid kui looduslik mineraalvesi, mage , ilma maitseta
  
• Keemiliselt töötlemata, võib olla setitatud, võib olla lisatud mineraalaineid ja gaase
  
• Kustutab hästi janu, karastava toimega
  
• Puhastab organismi põletikukolletest
  
• Tugevdab liigeseid, parandab neerude tööd
  

Evian, Ramlösa
Lauavesi - mineraalvee, allikavee ja joogivee ( kraanivee) segamisel

• Puudub klassikaline ravitoime
  
• Sageli puudub etiketil keemiline koostis
  
• Üldjuhul on gaseeritud (= karboniseeritud)
  
• Mineraalilisanditega ehk mineraliseeritud lauavesi on tööstuslikult puhastatud vesi ( BonAqua, Vichy, Aura ). Eraldi võib siin välja tuua kaltsiumiga rikastatud veed.
  

Kergelt magustatud maitsestatud vesi on Eestis suhteliselt uus toode (näiteks Aura Aqua plus near water).

• Veele on lisatud suhkrut, annab toode väga vähe kaloreid .
  
• lisatud ka L-karnitiini, millel on tähtis roll organismi rasvhapete ainevahetuses, aidates muuta rasvhapped energiaks.
  

Maitsestatud ja vitaminiseeritud vesi. Erinevad maitsed pakuvad vaheldust.

• Lisatud veeslahustuvad vitamiinid (B-vitamiinid kompleksselt või C-vitamiin) toetavad organismi talitlust. Selline toode on mõeldud eelkõige tarbijale, kes ei paista silma korrapärase ja mitmekülgse toitumisega. Kalorivabad
  

Gaseerimine= karboniseerimisega
Küllastamine rõhu all gaasiga ( E290).

• Moodustunud süsihape on:
  
  • Konservant – bakterite paljunemine pärsitud
    
  • Värskendaja - kihisev vesi tundub jahedam, karastav ja värskendav
    
  • Seedimise soodustaja – ergutab seedimist, soodustab toitainete ja vee imendumist
    

Negatiivne külg:

• Annab kergelt ärritavat toimet maole. Sõltuvalt olukorrast võib tekitada kõhupuhitust ja röhitsusi.
  

KARASTUSJOOGID
Limonaad – laste lemmikjook, annab tühje kaloreid

• Sisaldavad toiduvärve, säilitusaineid
  

Koolajoogid – populaarsed kofeiinisisaldusele

• Ei soovitata lastele, lisatud lisaaineid, mis aitavad säilitada joogi kvaliteeti, takistavad mikroobide kasvu, hoiavad ära värvimuutusi, tasakaalustavad happesust
  

Kali – pärmiga kääritatud jook, alkoholisisaldus kuni 1%

• Hea janu kustutaja, värskendab, nõrgalt gaseeritud jook
  
• Organismile kasulik B-rühma vitamiinide, aminohapete ja valkude sisalduse poolest
  
• Müügil olev kaljajook valmistatud kaljakontsentraadist, millele lisatud suhkrut ja sidrunhapet
  

ENERGIAJOOGID
Gaseeritud jook, mis sisaldab lisaks kofeiinile ergutavaid aineid

• Mõjub kiiremini kui toniseerivad tabletid, sest toimeaine kiiremat imendumist toetab süsihappegaas
  
• Ei anna energiat, vaid lükkab väsimuse edasi
  
• Loodud spetsiaalsete pingeolukordade tarvis
  
• Joogiga liialdamine põhjustab iiveldust, käte värisemist, üleerutust, uimasust
  
• Kõiki energiajooke ühendav komponent – alkaloidid: kofeiin , tauriin
  

Koostise järgi liigitatakse
- tauriini sisaldavad
- guaraanat sisaldavad
Kofeiin – sajanditetagune stimulaator. Lastel käitumisprobleemid,üleärrituvus, rahutus ,unehäiredunehäiredsüdame- ja veresoonkonnahaiguste riski suurenemine

• Kõige rohkem kofeiini – Red Bull , Original Dark Dog, Red Energy
  
• Kõige vähem kofeiini – Lemon ja Orange Dark Dog; Battery on kesmine
  

Glükoronolaktoon – tekib glükoosist ja teda toodab ka organism.

• Jookides sisaldus 500 korda suurem kui päevane vajadus.
  
• Vajadus suure füüsilise koormuse ja infektsiooni korral, kui organis mis palju mittevajalikke ühendeid
  

Guaraana – liaantaim, mille seemned sisaldavad kofeiini 3 korda rohkem kui kohvioad . Ekstrakt parandab kontsentreerumisvõimet
Tauriin – väävlit sisaldav aminohape , lisaks saadakse loomsest toidust.

• Kõige rohkem organismis südamelihases, silma võrkkestas, kesknärvisüsteemis.
  
• Vajadus suureneb füüsilise ja psüühilise koormusega
  
• Lõhustab pingutusest tekkinud toksilised ained, aitab rasvadel kiiremini imenduda, kontrollib vananemisprotsessi muutusi.
  
• Suures koguses kõrvalekalded käitumises( aktiivsus, liikumismotoorika)
  
• Koos alkoholiga tarbimine suurendab veekadu, unisus , reflekside aeglustumine
  

SPORDIJOOGID
Joogid, mis mõeldud kasutamiseks pärast rasket füüsilist tööd ja sporti

• Vastunäidustatud diabeetikutele, sest pole suhkruvabad
  
• Koostises energiat andvad suhkrud ja soolad (Na ja K)
  
• Glükoos – mõjub organismile koheselt – värskus
  
• Fruktoos – imendub ja tasandab veresuhkrut või jääb nö. tagavaraks
  
• Madal suhkrusisaldus – ei kahjusta hambaid
  
• Naturaalsed ja erinevate maitsetega
  

Isostar, Gatorade