Joogiõpetus

paarand, grete

Joogiõpetus (0)

Keskkool - Toit - Joogiõpetus

5 VÄGA HEA

Joogid
Alapealkirjad
Veinid liigitatakse: 4

Mittealkohoolsed joogid

Alkohoolsed joogid
2.1. Kääritatud alkohoolsed joogid
2.2. Destileeritud alkohoolsed joogid
1. Mittealkohoolsed joogid
Puhastatud kraanivesi. Hea filtriga puhastatult ei jää kraanivesi kvaliteedilt ja maitselt alla pudeliveele.
Mineraal -, allika- ja lauaveed . Euroopa standardite kohaselt on naturaalne mineraalvesi püsiva mineraalide koostisega, pumbatud looduslikult kaitstud maa- alusest allikast, mille juures toimub ka villimine. Eestis loetakse mineraalveeks vett, mille mineraalainete sisaldus on üle 2 grammi ühe liitri kohta. Mineraalveed võivad olla gaseeritud. Villitud vett, mis ei vasta nendele nõuetele, kuid on puhas ja bakterioloogiliselt ohutu,nimetatakse allikaveeks või lauaveeks.
Maitsestatud ja vitaminiseeritud veed. Lauaveele on lisatud veeslahustuvad vitamiinid ( B-vitamiinid kompleksselt või C- vitamiin). Kergelt magustatud maitsestatud veele on lisatud suhkrut. Need veed võivad olla gaseeritud.
Mahlad jaotatakse:

värskelt pressitud mahlad;
pudelitesse või purkidesse villitud mahlad.

Värskelt pressitud mahlad on parima kvaliteediga.
Pudelitesse või purkidesse villitud mahlad erinevad koostiselt, valmistusviisilt, energeetliliselt vääruselt kui ka säilivusajalt. Mahlad jagunevad:

mahl , mis on saadud otsesel pressimisel puuviljadest või marjadest .
Mahl kontsentreeritud mahlast- saadud konsentreeritud mahla lahndamisel kvaliteetsete veega. Kontsentraadist valmistavad mahlale ei tohi vett lisada rohkem, kui eraldus selle kokkuaurutamisel.
Täismahl on identne viljadest ja marjadest pressitud mahlaga , ei lisata suhkrut ega muid lisaaineid. Eestis valmistatakse mahlasid peamiselt konsentreeritud mahlast.
Nektarite täismahla sisaldus on 25-50%, ülejäänud on vesi, suhkur, sidrunhape , looduslikud värvained , konservandid, antioksüdandid jm.

Mahlajoogid on nektaritest veel lahjemad mahlatooted. Mahla osakaal alla 25%.
Karastusjoogid. Enimtuntud on apelsinimaitselised ( Fanta , Jaffa) , sidrunimaitselised (sprite, 7 up), kokakoola ja pepsikoola, greibimaitselised, laimimaitselised ning toonikud. Fanta ja Coca- Cola valmistamisel Eestis segatakse jook kontsentraadist, veest ja süsihappegaasist täpselt ette antud vahekordade järgi.
Kali on ka käärimise teel saadav alkoholivaba jook, mis on valmistatud punasest rukkilinnastest, suhkrust ja veest. Eestis müügil olevad pudelijoogid ei ole kaljad, vaid on kalja - või linnasemaitselised karastusjoogid.
Energiajoogid on vitaminiseeritud, sisaldavad tauriini ja mõjutavad soodsalt ainevahetust ning ergutavad kesknärvisüsteemi (red bull , battery, red energy). Suhkrusisalduse tõttu ei ole soovitavad diabeetikutele ning kofeiinisisalduse tõttu lastele alla 14. eluaastast.
Spordijoogid sisaldavad mineraale , mis asendavad higistamisel kaotatud vedelikke ja mineraalsooli
(isostar, gatorade). Spordijoogid ei ole karboniseeritud. Jook on naturaalne, seda võib anda ka lastele.
Alkoholivaba õlu valmistatakse tavalisel õllevalmistusmeetodil ja alkohol eraldatakse valmis õllest.
2. Alkohoolsed joogid
Alkohoolseid jooke võib klassifitseerida nende valmistusmeetodi, kanguse või tooraine järgi. Eesti alkoholiseaduse järg liigitatakse alkohoolsed joogid kanguse järgi ja defineeritakse toidugrupina, mille moodustavad piirituse ja alkohoolsed joogid. Alkohoolne jook on õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahu-% ja muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahu-%. Vähese etanoolisisaldusega alkohoolne jook on etanoolisisaldusega kuni 6 (kaasa arvatud) mahu-%, lahja alkohoolne jook kuni 22 ( kaasa arvatud) mahu-%, kange alkohoolne jook üle 22 mahu-%.
Valmistusmeedoti järgi jaotatakse alkohoolsed joogid kääritatud ja destilleeritud jookideks.
Vastavalt algtoorainele liigitatakse alkohoolsed joogid järgmiselt:
Seemneviljad
viinamarjad veinid, brändid, sh konjakid , armanjakid
õunad siidrid, kalvadosid, appeljack
pirnid siidrid, poire(pirniviin)
viinamarja pressjäätmed grappa (itaalias), marc (prantsusmaal)
Luuviljad
kirsid kirsch (kirsiviin)
ploomid mirabelle(ploomiviin) Szlivia Palinka ( ploomiviin)
aprikoosid Barack Palinka (aprikoosiviin)
Pehmed viljad
maasikad Fraise (maasikaviin)
vaarikad Framboise ( vaarikaviin)
Teraviljad
oder õlu, viski
mais viski
nisu õlu, viin
rukis viin, viski
riis sake ( jaapani riisivein)
Muud taimed
suhkruroog rumm
sinine agaav tekiila ( mehhikos ), mezal( ameerikas)
kartul viin
2.1. Kääritatud alkohoolsed joogid
Kääritatud joogid liigitatakse:

veinid
õlled
siidrid

Vein on kääritatud viinamarjamahl, mille alkoholisisaldus on vahemikus 5,5 kuni 14,5 %. Kangestatud veinile on lisatud viinamarjapiiritust, alkoholisisaldus 15-22 %.
Õlu on süsihappegaasi sisaldav alkohoolne jook, mida valmisatakse teraviljadest (peamiselt odrast) või linnastest, veest, pärmist ja humalatest.
Õlled jaotatakse vastavalt kääritamisel kasutatud pärmi tüübile:

põhjapärmiõlled ( lager)
pinnapärmiõlled (ale)

Siider on naturaalse õuna - või pirnimahlast kääritatud lahja alkohoolne jook, milles ei ole kunstlikke lisaaineid. Pastöriseerimata siidrisse ei lisata pärmi- käärimine toimub õuntes endis leiduva pärmi tõttu.
Parimad kuivad siidrid tulevad Prantsusmaalt Normandiast ja Bretagne´ist, samuti Inglismaalt.

Veinid liigitatakse:

Punasteks
valgeteks
roosadeks( rose) veinideks
vahuveinideks (s.h šampanjad),
kangestatud (kangtatud ) veinideks

Punast veini valmistatakse parkaineterohketest punastest viinamarjadest. Viinamarjamahla kääritatakse koos kestade ja seemnetega, mis annavad punasele veinile tanniinusust. Punaseid veine iseloomustatakse vastavalt nende täidlusele ja parkhappesusele.
Valgeid veine valmistatakse nii valgetest kui ka punastest viinamarjadest. Kestade eraldamisel saadakse punastest viinamarjadest valget veini. Valgeid veine iseloomustatakse vastavalt nende magusastmetele ja täidlusele (vt joonis 1 ).
Joonis 1. Punaste ja valgete veinide iseloomustamine.
Täidlusaste
Täidlane
kerge, parkhappesuse e tanniinuisuse
õhuke Vähetaniinseid Tanniinseid
Täidlusaste
Täidlane
kerge, õhuke kuivad Magususaste magusad
Roosat veini e rose-veini valmistatakse punasest viinamarjadest, leotades viinamarjakesti lühikest aega viinamarjamahlas.
Šampanjad on vahuveinid , mis on valmistatud kindlas piirkonnas, kindlatest viinamarjasortidest ja kindla valmistusmeetodiga.
Šampanja on valmistatud:

Champagne´i maakonnas Prantsusmaal
kolmest viinamarjasordist ( valgest Chardonnay´st, punastest Pinot Noi´r st ja Pinot Meunier`ist),
kindla valmistusmeetodiga.

Kasutatav valmistusmeetod on Methode champenoise:

aastakäikude veinid segatakse omavahel ja pudeldatakse;
pudelitesse lisatakse pärmi ja suhkru segu, et algaks teistkordne käärimine;
pudelid suletakse ajutise korgiga ja pannakse laagerduma;
pärast laagerdumist paigutatakse pudelid spetsiaalsetesse liiguvad pudeli kaelaossa ja pudelipõhi tõuseb ülespoole.
Kui pärm on jõudnud kaelaossa, siis pudelisuud kastetakse jäätuvasse vedelikku
kork eemaldatakse ja külmutataud sete lendab pudeli sees oleva rõhu mõjul välja
pudelitesse lisatakse algveini ja suhkrut;:

Blanc de Blancs-šampanja valmistamisel on kasutatud ainult valgeid viinamarjasorte.
Blanc de Noirs- šampanja valmisamisel on kasutatud ainult punaseid viinamarjasorte.
Vahuveine valmistatakse kolmel meetodil:

šampanjameetodil ehk traditsioonilisel meetodil (methode champenoise). Näiteks Hispaania vahuveinid cava´d, Prantsusmaa eri piirkondadest cremant´id jne.
Charmat – meetodil, mille puhul teine kääritamine toimub suurtes mahutankides. Peale kääritamist jook magustatakse ning villitakse surve all pudelitesse. Kasutatakse näiteks Asti Spumante ´i valmistamisel.
Jätkuvmeetodil, mille puhul teine käärimine toimub üksteisega järjestikku ühendatud survetankides. Ühelt poolt läheb sisse baasvein, suhkur ja pärm ning teiselt poolt tuleb välja vahuvein . Kasutatakse näiteks Saksamaa ja Portugali vahuveinide valmisatmisel.
Veini gaseerimise meetodil.

Kangestatud veinid jaotatakse:

portveinid, madeirad, šerrid (heeresid)- kuivadest magusateni, kangusega 15-22%. veinid kangestatakse viinamarjaveini destillaadiga kas käärimisprotsessi vältel (portveinid ja madeirad) või pärast käärimisprotsessi lõppemist (šerrid ). Portveine valmistatakse ainult Portugalis, madeirasid Madeira saarel ( Portugal ), šerrisid (heeresid) Lõuna- Hispaanias. Vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele nimetatakse neid kangestatud veine ka liköörideks.
Liköörveinid on alkohoolsed joogid, mille puhul mahlade suhkrusisaldusega ca 175 g/l lisatakse brändit või noort konjakit (Pineau de Charantes). Pineau valmistatakse tammevaadis kolmest osast viinamarjamahlast ja ühest osast konjakist. Normandias lisatakse õunamahlale kalvadosi (pommeau de Normandie).
Aromaatilised kangestatud veinid ( tuntumatest vermut ) on veinist valmistatud jook alkoholi sisaldusega 14.5-22%, millele on lisatud viinamarjaveini destillaati ja mida on maitsestatud mitmete toniseerivate ja seedetegevust soodustavate ravimtaimede leotisega.

Valmistajamaa järgi jagunevad veinid:

Vana Maailma veinid
Uue maailma veinid

Vana maailma veinid on Prantsuse , Hispaania, Itaalia, Sakasa jne veinid; Uue Maailma veinid on Ameerika, Austraalia, Uus- Meremaa , Lõuna- Aafrika jne veinid.
Vana Maailma veinid jaotatakse kvaliteedi järgi tavaliselt nelja klassi.
Prantsuse veinid jagunevad:

AOC või AC (pr Appellation d´Origine Controlee).
VDQS (pr Vins Delimites de Qualite Superieure),
Vin de Pays
Vin de Table.

AC- veinide algupära ja kvaliteet on pideva kontrolli all. Need veinid peavad vastama seitsmele tingimustele. Kvaliteedimärk sisaldab ka tootmispiirkonna nimetust, näiteks Appellation Bordeaux Controlee. VDQS- veinide kvaliteedinõuded on analoogsed AC- veinidega, kuid üks seitsmest tingimusest võib olla täitmata. Nende veinide osa on minimaalne.
Vin de Pays´- veinid valmisatakse ainult etiketil märgitud alal kasvatatud kindlatest viinamarjadest.
Vin de Table´i lauaveinid võivad olla segatud einevate piirkondade veinidest. Kasutada võib üksnes Euroopa Liidu liikmesmaade veine.
Saksa veinid jagunevad:

Qmp (sks Qualitätswein mit Prädikat)
QbA (sks Qualitätswein bestimmter Anbaugebiete),
Deutscher Landwein
Deutscher Tafelwein

Qmp-veinidel on aumärgid ( medalid ). Need veinid jagunevad järgmiselt:

Kabinett- normaalsel korjeajal korjatud viinamarjadest:
Spätlese- hilisel korjealal korjatud viinamarjadest;
Auslese- küpsetest viinamarjadest, põhiliselt poolmagusad ja magusad veinid;
Beerenauslese - üleküpsenud või vääris hallitusega viinamarjadest;
Trockenbeerenauslese - ainult vääris hallitusega viinamarjadest eriti heal veiniaastal;
Eiswein- jäätunult korjatud viinamarjadest.

Deutscher Landwein on kõrgema kvalittediga lauavein.
Deutscher Tafelwein on madalama kvaliteediga lauavein.
Itaalia veinid jagunevad :

DOCG (it Denominazione di Orgine Controllata e Garantita)
DOC (it Denominazione di Origine Controllata),
IGT (it IndicaZioni Goegrafiche Tipiche)
Vino de Tavola – lauavein.

Hispaania veinid jagunevad:

DOCa ( hisp Denominacion de Origen Califada)
DO (hisp Denominacion de Origen),
Vino de la Tierra,
Vino de Mesa .
2.2 Destilleeritud alkohoolsed joogid
Siia kuuluvad
viinad
rummid
viskid
bitterid
brändid
liköörid

Viinad on piiritusest lahjendamise teel saadud kanged alkohoolsed joogid. Piirituse saadakse kääritatud teraviljasegudest (kartulitest, riirsist, peedist) destilleerimise teel.
Viinad jagunevad:

maitsestamata viinad
maitsestatud viinad
puuviljaviinad

Maitsestamata viinad on maitselt neutraalsed , värvitud, põhirühma moodustavad vodkad.
Tuntumad maitsestatud viinad on ;

akvaviidid- valmistatakse Skandinaaviamaades, põhimaitseaineks on köömned;
aniisiviinad- valmistatakse Vahemeremaades , maitsestatakse aniisidestillaatidega, aniisiõlide ja aniisiseemne aroomiainetega;
dženeverid- valmistatakse Hollandis, Saksamaal, Belgias teravilja- või linnaseviinast aj maitsestatakse põhiliselt kadakamarjadega;
džinn - maitsestatakse kadakamarjadega, koriandriga, angeelikaga, kaneelikoorega, iirisejuurega, sidrunikoorega, pipraga, lavendliga jne.

Puuviljaviinad on puuviljaleotistest ja käärinud meskist destilleeritud viinad( näiteks Barack Palinka).
Tekiila ( tequila ) on sinise agaavi käärinud mahlast destilleerimise teel valmistatud viin. Valmistatakse ainult Mehhikos kindlas piirkonnas. Mujal piirkondades valmistatud tekiilasarnaseid jooke nimetatakse mezal´ideks.
Rummid on suhkruroomelassist või suhkruroomahlast destilleerimise teel saadakse kanged alkohoolsed joogid.
Viskid on teraviljameskist destilleerimise teel saadud, puutünnides laagerdunud kanged alkohoolsed joogid. Valmistatakse odrast, rukkist ja maisist. Jaotatakse maade järgi Šoti , Iiri, Ameerika ja Kanada viskideks.
Šoti viski (ingl scotch whisky ) on destilleeritud ja laagerdatud Šotimaal. On suitsumaitselised, kuna bourbon´i, šerri või rummi vaatides. Valmistatakse põhiliselt kolme tüüpi viskisid.
Ühelinnaseviskid (ingl single malt whisky)- valmistatakse ainult ühes vabrikus katladestillatsioonimeetodil ja laagerdatakse tammetünnides vähemalt 3 aastat.
Viljaviskid ( ingl grain whisky) – valmistatakse kolonndestil latsioonimeetodil (1 kord). Tooraineks on odralinnased, idandamata oder ja mais. Kasutatakse seguveskide valmisatmiseks.
Seguviskid (ingl blended Whisky )- saadakse ühelinnaseviskide ja teraviljaviskide kokkusegamisel.
Iiri viski (ingl irish whisky) on Iiri Vabariigi või Põhja- Iirimaal destilleeritud ja laagerdatud viski. Tooraineks on idandatud ja idandamata oder, nisu, kaer , rukis. Ei ole suitsumaitselised. Destilleeritakse 3 korda. Laagerdataks kasutusel olnud bourbon´i, šerri või rummi vaatides.
Ameerika viskid ( ingl whiskey) destileeritakse kolonndestillatsioonimeetodiga ja laagerdatakse seest põletatud uutes ameerika valgest tammest vaatides. Bourbon- viski tooraineks on vähemalt
51 % maisi. Tennesse- viskid valmistatakse nagu bourbon- viskidki, kuid filteeritakse läbi vahtrapuust saadud süte.
Bitterid on kibedad, rohkelt maitsestatud kanged alkohoolsed joogid. Maitsestamiseks kasutatakse angeelikat, lagritsat, kalmust, rabarberit, ingverit, kaneelikoort, sidruni - ja pomerantsikoort, aniisiseemneid, kardemoni, muskaati, vaniljet, korirohtu, tammekoort, naistepuna jne.
Tuntumad bitterid: Saksa Underberg, Itaalia Fernet Branca, Taani Gammel Dansk, Ungari Zwack Unicum (kõhurohud); Angostura Aromatic Bitters (maitseaine, kasutatakse näiteks kokteili Manhattan valmistamisel), Campari (joogibitter).
Brändid ehk laagerdatud veinidestilladid valmistatakse viinamarjaveinist destilleerimise teel. On eri vanuse ja eri kvaliteediga destillaatide segud .
Tuntumad bärndid on konjakid ja armanjakid.
Konjakid on :

tammevaatides laagerdunud veinidestillaadid
Valmistatud kolmest viinamarjasordist: Ugni Blanc, Colombrad, Folle Blanche .
Destilleeritud 2 korda.
Laagerdatud kindla piirkonna( Limousin, Troncais, Allier) tammedest valmistatud tammetünnides.
Konjakid klassifitseeritakse kvaliteedi järgi kolme ametlikku klassi:
V.S. (very special ) – kõige noorem segus kasutusel olev destillaast ei tohi olla alla 2,5 aasta vana.
V.S.O.P.( very superior old pale )- kõie noorem segus kasutusel olev destillaat ei tohi olla alla 4 aastat vana;
X.O. ( extra ) – kõige noorem segus kasutusel olev destillaat ei tohi olla alla 6 aastat vana.

Armanjakid on viinamarjaveini destillaadid, mida valmistatakse vaid Prantsusmaal Gascogen´is. On kangema ja tulisema maitsega kui konjak .
Liköörid (Ameerikas Cordial) on destilleeritud alkoholi põhjal valmistatud rohkelt suhkrut sisaldavad ( u 200- 600 g/l ja maitsestatud alkohoolsed joogid. Alkohoolseks põhjaks võib olla vodka, brändi , rumm või viski. Magustajaks kasutatakse roosuhkrut, peedisuhkrut, vahtrasiirupit, mett. Klassifitseeritakse tooraine ja valmistsumenetluse järgi:

marja- ja puuviljaliköörid. Tuntumad : Taani kirsiliköör Cherry Heering ja prantsuse mestasõstraliköör Creme de Cassis.
Tsitrusliköörid. Tuntumad: Blue Curacao, Triple sec, Grand Marnier
Ürdi- ja maitsestimede liköörid. Tuntumad : Prantsuse 27 ürdist ja maitseainest liköör Benetictine D.O.M., Prantsuse 130 ürdist liköör Chartreuse, Šoti nõmmede ürditest, meega magustatud Drambuie , Itaalia ürdiliköör Galliano, Saksa 56 taimest valmistatud ürdiliköör Jägermeister.
Emulsiooniliköörid – tooraineks kasutatakse rasva- ja valgusisaldusega aineid, nt munakollaseid, koort, kookosrasva jne. Liigitatakse muna- ja kooreliköörideks. Tuntuim : Taani munaliköör Advocaat.
Fantaasialiköörid maitsestatakse eriliste aroomieotiste ja – destillaatidega. Tuntuim mark on Parfait Amour, mis on maitsestatud roosi kroonlehtede eeterlike õlidega, vanilje, greibikoorte, mandlitega jne.
Punš tähendab sanskriti keeles number 5 ja koosneb viiest koostisosadest: veinist või teest, sidrunimahlast, suhkrust, veest ja destilleeritud alkohoolsest põhjast.

.ODT Laadi alla originaalfail 11 lk · .odt · 30 allalaadimist

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

30 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

grete paarand Õppematerjali autor

jook liköör järg viinad pärm alkohol mahlad

Sarnased õppematerjalid

docx

Külmad joogid

Külmad joogid · Mineraalvesi põhjavesi, millel on mineraalsoolad, mineraal elemendid ja gaaside tõttu on neil ravitoime. Ei töödelda. Jaguneb soolasisalduse järgi. · Allikavesi Sisaldab mineraalaineid mineraalveest vähem. Võib lisada mineraalsoolasid ja gaase. · Lauavesi Saadakse mineraalvee, allikavee ja kraanivee segamisel. Ravitoime väike. · Kunstlikud mineraalveed Valmistatakse puurkaevu veest ja lisatakse soolasid. MAHL · Toormahl Saadakse toormarja pressimisel või aurutamise teel. · Konserveeritud mahl Vesi eristatakse mahlast, suhkurt ei lisata. · Täismahl 100% saadakse konsendraadile vee lisamisel, suhkut sinna ei lisa. · Nektar Mahla sisaldus peab olema 75%, lisatakse suhkurt ja mahl sisaldab viljaliha. · Mahlajook Sisaldab naturaalset toormahla 10-30%, ülejäänud vesi. · Mehu Viljalihaga mahl. KOHVI VALMISTAMINE · Kvaliteetne vesi · Vee ja kohvi suhe peab olema õige (Ühe liitri vee

Toiduainete õpetus

odt

Mahlad ja muud joogid

Mahlad ja muud joogid Mahl on tähtis vitamiinide ja mineraalainete allikana, mahlale võib lisada ka suhkrut 15g liitri kohta. Tomatimahlale võib lisada ka soola või vürtse. Konsentreeritud mahl saadakse üht või mitut liiki mahlast vähemalt 50 % vee eraldamisega. Nektaris on mahla osakaal 25-50 protsendini. Mahlajookides on mahla ainult 10%. Smuutid on püreestatud puuviljade ja marjade segu. Vesi Vett on vaja rakkude elutegevuseks, toidu seedimiseks, toitainete imendumiseks, vesi on oluline vere koostisosa. Vesi ei anna organismile kaloreid. Vett liigitatakse olenevalt koostisest, saamis kohast ja lisanditest. Mineraalvesi- Loodusilik mineraalvesi pärineb põhjaveee kihist kuhu on lahustunud mitmesuguseid mineraalaineid ja mikroelemente. Looduslikku mineraalvett ei töödelda. Seda võib ainult filtreerida ja karboniseerida. Mineraalveed jaotatakse kolme rühma: 1. Väga madala minera

Toiduainete õpetus

doc

Joogid

Rakvere Ametikool Ülari Vaarik K12 Joogid Iseseisev töö Juhendaja : Eha Raal Rakvere 2013 JOOGID Joogid jagunevad: Alkohoolsed ja alkoholivabaeks ehk alkoholita jookideks. Esimesed sisaldavad üle 1,2 mahu% etanooli, sealhulgas õlu üle 0,5mahu% ALKOHOOLSED JOOGID Liigitatakse olenevalt etanoolisisalduselt · Lahjad kuni 22 mahu% etanooli · Kanged 22 kuni 80 mahu% etanooli · Üle 80 mahu% on piiritused Piiritused ja alkohoolsed joogid annavad kokku mõiste ALKOHOL. Alkohoolsed joogid liigitatatakse veel: - destilleerimata - saadakse vahetult alkohoolse käärimise käigus (vein, õlu) - destilleeritud valm. Eelnevalt toodetud piirituse ( destillaadi) baasil (viin, napsud, brändi,viski DESTILLEERITUD JOOGID VIIN Valmistatakse kõrgeima puhastusastmega rektifitseeritud piiritusest ja lahkendatatakse mineraalidest vabastatud veega. Se

Joogiõpetus

doc

Alkohoolse joogide liigitus, destileeritud joogid, destileerimata joogid, õlu.

JOOGID Joogid jagunevad: Alkohoolsed ja alkoholivabaeks ehk alkoholita jookideks. Esimesed sisaldavad üle 1,2 mahu % etanooli, sealhulgas õlu üle 0,5mahu% ALKOHOOLSED JOOGID Liigitatakse olenevalt etanoolisisalduselt · Lahjad kuni 22 mahu% etanooli · Kanged 22 kuni 80 mahu% etanooli · Üle 80 mahu% on piiritused Piiritused ja alkohoolsed joogid annavad kokku mõiste ALKOHOL. Alkohoolsed joogid liigitatatakse veel: - destilleerimata - saadakse vahetult alkohoolse käärimise käigus (vein, õlu) - destilleeritud valm. Eelnevalt toodetud piirituse ( destillaadi) baasil (viin, napsud, brändi,viski Etanooli kontsentratsiooni alkohooses joogis, nn. joogi kangust väljendatatakse mahu%-des (vol) või kraadides, mis Näitavad etanooli kogust milliliitrites 100 ml joogi kohta. Peale etanooli tekib alkohoolsel käärimisel veel teisi ühendeid- metanool ehk puupiiritus, puskariõlid,

Joogiõpetus

odt

Joogiõpetus

VESI Pakutakse mineraal, allika ja lauavett. Puhas kraani vesigi võib osutuda õigel serveerimisel väga tulusaks müügi artikliks (sidrunivesi). Euroopa standardite kohaselt peab mineraalne naturaalne vesi olema püsiva mineraalide koostisega, pumbatud looduslikult kaitstud maa-alusest allikas, mille juures toimub ka villimine. Villitud vett, mis ei vasta nendele nõuetele, kuid peab samuti olema puhas ja bakterioloogiliselt ohutu, tuleb Euroopa standardite kohaselt nimetada allikaveeks (springwater) või laua veeks (table water). Naturaalse mineraalvee koostis sõltub pinnasest, läbi mille vesi filtreeritakse. Soola sisalduse järgi jaotatakse mineraalveed kolme rühma: 1. väga madala mineraalide sisaldusega (mineraal soolade sisaldus alla 50 mg 1 liitri kohta. 2. madala mineraalide sisaldusega (oligo mineral) (mineraal soolade sisaldus alla 500 mg 1 liitri kohta. 3. kõrg

Joogiõpetus

odt

Erinevad joogid ja nende tegemine

Mineraal , - allika ja lauaveed Euroopa standartite kohaselt on naturaalne mineraalvesi püsiva mineraalide koostisega, pumbatud looduslikud kaitstud maaalustest allikast mille juures toimub ka villimine. Eestis loetakse mineraalveeks sellist vett mille mineraalainete sisaldus on üle 2 gr/1 l kohta. Mineraalveed võivad olla kaseeritud. Villitud vett mis ei vasta nendele nõuetele kuid on puhas ning bakteriloogiliselt ohutu nimetatakse allikaveeks või lauaveeks. Maitsestatud ning vitaminiseerituks veeks Lauaveele on lisatud vees lahustuvad vitamiinid (C-vitamiin ning B-vitamiin). Kergelt magustatud maitsestatud veele on lisatud suhkrut. Need veed mis maitsestatud võivad olla ka kaseeritud. Evian Badoit- peened mullid päritolu : prantsusmaa, st-galmier Värskelt pressitud mahlad ja pudelisse või purki villitud mahlad. Mahl jagunevad: mahl mis on saadud otsesel pressimisel puuviljadest või marjades. Mahl kontsertreeritud mahlast ning lahjendatakse veega (vett ei tohi l

Joogiõpetus

pptx

Veini koolitus.

Veinide ajalugu Veinide ajalugu Tõenäoliselt hakati veini kõige enne valmistama Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudselt tänase Gruusia ja Kurdistani aladel. Ajaliselt tõenäoliselt 8000 aastat tagasi. Oletuste järgi pandi peotäis metsikuid viinamarju savipotti ja unustati sinna mitmeks päevaks. Unustatud viinamarjad hakkasid käärima ja nii valmiski esimene vein. Kui kiviaja ühiskond edasi arenes ja osati juba paremini põldu harida tekkisid esimesed saaduste ülejäägid, mis omakorda panid aluse kaubandusele. Esimene veinikaupmees võis elada mõnes Sumeri linnades, tänases Lõuna -Iraagis. Vein levis kiiresti kõigis Vahemereäärsetes maades. Seda valmistasid nii egiptlased, kes tegid seda rikkamatele. Samuti kreeklased, kes valmistasid veini kõigile ühiskonnakihtidele. Veini võtsid omaks roomlased. Antiikmaailmas joodud vein erines paljuski tänapäevasest veinist. Alkoholiprotsent oli arvatavasti väiksem kuid veinid ise magusamad.

Toiduainete õpetus

doc

Brandi ja konjak

ALKOHOOLSED JOOGID Mis on brändi ja konjak? Võib öelda, et kõik konjakid on brändid, kuid kaugeltki iga brändi pole konjak. Laiemas mõttes nimetatakse brändiks mitmeid puuviljadest (viinamari, õun, aprikoos, pirn jt) valmistatud ning tammevaadis laagerdatud destillaate. Kitsamas tähenduses, mis on kooskõlas Euroopa Liidu seadusega aastast 1989, võib brändiks nimetada üksnes viinamarjaveini destilleerimisel saadud kuni 94,8% alkoholisisaldusega jooki, mis on vähemalt aasta suures või pool aastat väikses tammevaadis laagerdunud. Tootenimesid cognac, armagnac ning brandy de Jerez võib kasutada vaid apellatsioonireeglitega fikseeritud piirkonnas, kindlaksmääratud toorainest traditsioonilisel menetlusel valminud brändide puhul. Ajalugu Nimetus brandy, mis on hollandlastelt laenatud sõna brandewijn mugandus ning pärineb märksa hilisemast ajast kui jook ise, tähistas algselt liigsest veest vabastatud veini kontsentraati. Laevaomanike meelest oli suurte veinivaa

Joogiõpetus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.ODT Laadi alla originaalfail 11 lk