Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Brandi ja konjak". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
viski, viin, viina, jook, alkohol, liköör, pudel, pudeli, vahuvein, rumm, konjak, vaadi, malt, alkoholisisaldus, dzinn, vahuveini, piiritus, konjaki, marjad, tekiila, maitses, asti, maitsest, mahl, rummi, dzinni, liköörid, laagerdunud, sete, marjade, jooki, kalvados, kange, veinid, agaav, agaavi, viinamarjad, walker, suhkruroo, linnase, viskitAlkoholid Kust alguse sai? Alkohol sai alguse juba kivi ajast kust on leitud sellest ajast pärit õllekanne. Ehk siis umbes kümme tuhat aastat enne kristust sai alguse alkohol õlle näol. Arvatakse ka, et õlle läbi leiutati ka leib. Dzinn Dzinni lähteaineks on neutraalne piiritus. Vajaliku kvaliteetse baaspiirituse hangib või valmistab tootja ise. See tähendab, et esmalt valmistatakse maisil, odral või rukkil põhinev meski, mille kääritamisel saadakse 67% alkoholisisaldusega virre. Baasbiiritust, mis nüüd saadakse, iseloomustab 70-90% alkoholisisaldus. Järgnevat piiritus lahjendatakse
Baarides tuleks kasutada vaid naturaalseid mahlasid. Sortimendis peaks leiduma kindlasti apelsini,- sidruni,- tomati,- ananassi,- ja greibimahla, soovituslikult ploomi,- õuna,- viinamarja mahla. Tuntumad mahla tootjad Solo, Põltsamaa, Gutta, Cio, Largo, Aura. Neid mahlu mida võib kuluda vähe on kasulik tellida minipakkides (sellisel juhul ei jää poolikuid pakke kappi riknema ega lihtsalt seisma. TEE Tee on jook, mida Hiinas on tuntud ligemale 5 aastatuhandet. Teeks nimetatakse: teepõõsa kääritatud ja kuivatatud lehepungadest, lehtedest, viljadest ja veest valmistatud jook. Tee kustutab janu, värskendab ja soodustab ainevahetust. Värskendava ja ergutava toimega kuuma või külma teed võib serveerida kõigiks toidukordadeks. Tee on kunst ja igapäevane avastus just Aasias. Eriti kõrge tee kultuur on Inglismaal, Venemaal, Jaapanis. Botaaniliselt jagatakse teepõõsas kahte:
Jääõlu kerge õlu, mis pärast kääritamist kiiresti külmumistemperatuurini jahutatakse. Moodustunud jääkristallid kõrvaldatakse ja saadakse õlu, mille alkoholisisaldus on kaks korda suurem kui tavalistel õlledel. Vähese alkoholisisaldusega õlu - alkoholivaba õlu , mis sisaldab vähem kui 0,5% alkoholi; - madala alkoholisisaldusega õlu , mis sisaldab vähem kui 1,2 % alkoholi. Sellised õlled valmistatakse tavalisel meetodil ja alkohol eraldatakse valmis õllest ehk peatatakse käärimisprotsess alguses. Tsitrusliköörid Maitsestatakse tsitrusviljade koortest valmistatud leotiste ja destillaatidega, samuti puuviljadest eraldatud eeterlike õlidega . Kasutatakse apelsini, pomerantsi, sidrunit, greipi. Curacao on Curacao saarel kasvav roheline mõrumaitseline apelsin . Nimest Curacao on tulenenud kõikide apelsinidega maitsestatud likööride üldnimi. Triple Sec
Juhendaja : Eha Raal Rakvere 2013 JOOGID Joogid jagunevad: Alkohoolsed ja alkoholivabaeks ehk alkoholita jookideks. Esimesed sisaldavad üle 1,2 mahu% etanooli, sealhulgas õlu üle 0,5mahu% ALKOHOOLSED JOOGID Liigitatakse olenevalt etanoolisisalduselt · Lahjad kuni 22 mahu% etanooli · Kanged 22 kuni 80 mahu% etanooli · Üle 80 mahu% on piiritused Piiritused ja alkohoolsed joogid annavad kokku mõiste ALKOHOL. Alkohoolsed joogid liigitatatakse veel: - destilleerimata - saadakse vahetult alkohoolse käärimise käigus (vein, õlu) - destilleeritud valm. Eelnevalt toodetud piirituse ( destillaadi) baasil (viin, napsud, brändi,viski DESTILLEERITUD JOOGID VIIN Valmistatakse kõrgeima puhastusastmega rektifitseeritud piiritusest ja lahkendatatakse mineraalidest vabastatud veega. Seejärel filtreeritakse söe- ja mehhaaniliste filtrite abil, millest
JOOGID Joogid jagunevad: Alkohoolsed ja alkoholivabaeks ehk alkoholita jookideks. Esimesed sisaldavad üle 1,2 mahu % etanooli, sealhulgas õlu üle 0,5mahu% ALKOHOOLSED JOOGID Liigitatakse olenevalt etanoolisisalduselt · Lahjad kuni 22 mahu% etanooli · Kanged 22 kuni 80 mahu% etanooli · Üle 80 mahu% on piiritused Piiritused ja alkohoolsed joogid annavad kokku mõiste ALKOHOL. Alkohoolsed joogid liigitatatakse veel: - destilleerimata - saadakse vahetult alkohoolse käärimise käigus (vein, õlu) - destilleeritud valm. Eelnevalt toodetud piirituse ( destillaadi) baasil (viin, napsud, brändi,viski Etanooli kontsentratsiooni alkohooses joogis, nn. joogi kangust väljendatatakse mahu%-des (vol) või kraadides, mis Näitavad etanooli kogust milliliitrites 100 ml joogi kohta.
· Valmistatakse peamiselt heledatest viinamarjadest · Mõnikord kasutatakse ka tumedaid viinamarjasorte. Rose vein : · Valmistatakse tumedatest viinamarjadest · Peale lühiajalist kääritamist eemaldatakse värvi andvad koored ja seemned · Värvilt helepunane, valge ja punase veini vahepealne · Tuntuim rose vein on MATEUS Vahuvein: · Vahuveinid on süsihappegaasiga küllastatud veibid · Tuntuim on sampuse nimeline vahuvein, mida toodetakse Prantsusmaal Shampagnen piirkonnas · Sampust küllastatakse süsihappegaasiga täiendava käärimise teel kinnistes nõudes · Gaseeritud vahuveine küllastatakse kunstlikult. Siidrid: · Valmistatakse nagu vahuveini · Kõige levinum tooraine on õun, kasutattakse ka teisi puuvilju Õlu: · Valmistatakse linnastest, humalast ja veest hautamise, keetmise ja kääritamise teel
• Nektarite täismahla sisaldus on 25-50%, ülejäänud on vesi, suhkur, sidrunhape, looduslikud värvained, konservandid, antioksüdandid jm. Mahlajoogid on nektaritest veel lahjemad mahlatooted. Mahla osakaal alla 25%. Karastusjoogid. Enimtuntud on apelsinimaitselised ( Fanta, Jaffa) , sidrunimaitselised (sprite, 7 up), kokakoola ja pepsikoola, greibimaitselised, laimimaitselised ning toonikud. Fanta ja Coca- Cola valmistamisel Eestis segatakse jook kontsentraadist, veest ja süsihappegaasist täpselt ette antud vahekordade järgi. Kali on ka käärimise teel saadav alkoholivaba jook, mis on valmistatud punasest rukkilinnastest, suhkrust ja veest. Eestis müügil olevad pudelijoogid ei ole kaljad, vaid on kalja- või linnasemaitselised karastusjoogid. Energiajoogid on vitaminiseeritud, sisaldavad tauriini ja mõjutavad soodsalt ainevahetust ning ergutavad kesknärvisüsteemi (red bull, battery, red energy)
Ühekordsel meski keetmisel ja eralduvate aurude kondenseerimisel saavutatakse destillaadi kanguseks 55,4mahu%. 11.VIINADE ÜLDISELOOMUSTUS Viinad jagunevad: 1.maitsestamata viinad 2.maitsestatud viinad 3.puuvilja-marjaviinad Viin ehk vodka on piiritusjook, mis on destilleeritud või sarnaselt töödeldud, et vähendada kasutatud toorainest tulenevaid organoleptilisi omadusi. Maitseainete lisamisega võivad joogile olla antud erilised organoleptilised omadused. Viina minimaalne etanoolisisaldus peab olema 37,5 mahuprotsenti. Sama on ka puuvilja-marjaviinal. Williams valmistatud pirniviina puhul. Kui toorainena on kasutatud kaht või enamat liiki puuvilju või marju, nimetatakse saadud jooki puuviljaviinaks või marjaviinaks, kusjuures seda nimetust võib täiendada kõikide toorainena kasutatud puuviljade või marjade nimedega koguseliselt kahanevas järjekorras. "Viin" võib kasutada ka piiritusjoogi puhul, mis on saadud puuviljade või marjade leotamisel
Jääd saate te uuesti kasutada, kui olete selle hoolikalt loputanud. Shortdringid iseloomulikud jooned on gaseeritud vee (soodavesi, toonik vms) puudumine või väike hult ja joogi serveerimine ilma jääta klaasis. Joogi kogumaht ei ole suurem kui 15cl. Üks shortdrink juuakse ära suhteliselt kiirelt. Longdrink on janukustutaja, mida jätkub kauaks. See koosneb vähemalt 16cl vedelikust, kus kande alkoholi hulk ei tohiks ületada 6cl. Ülejäänud jook koosneb gaseeritud veest, mahladest, suhkruveest ja / või mõnest maitsejoogist (liköör, paar tilka bitterit). Enamik longdrinke serveeritakse koos jääga. KOKTEIL. Kokteil peaks aitama tagasihoidlikkusest üle saama ja parandama vestlust. See koosneb vaid 6cl vedelikust ja on silmale röömuks. Alkoholi sisaldus on suur. Kokteili serveeritakse alati külmana, kuid ilma jääta.
destilleerimiskunsti alguseks Euroopas võib lugeda ajavahemikku V-VII sajand. 15. sajandil müüdi Itaalias alkoholi eluvee, Aqua Vitae nime all kui arstirohtu. Tava hakata maitsestama alkoholi kadakamarjadega pärineb hollandlastelt. Dzinni ristiisaks tulebki tunnistada 16. sajandi keskpaiku Leideni Ülikoolis praktiseerinud väljapaistev õppejõud ja arst, doktor Franciscus de la Boë. Doktor Sylvius`e nime all ajalukku läinud nimetas jooki geniévreks, ning kasutas jook puhtmeditsiinilistel kaalutlustel. Odava ja puhastava toonikumina. Rääkides aga dzinni nimest tuleb märkida, et hollandlaste kõnepruugis teisenes prantsusekeelne geniévre (kadakas) genever' iks, mille inglased hiljem omakorda gini`iks mugandasid. Sellenimelisena tunneb kogu inglisekeelne maailm seda jooki tänase päevani. Dzinnil on enam kui värvikas ajalugu, millele pani aluse hollandlane William III, kes 1689. aastal Inglise troonile istudes tõi kaasa ka oma dzinnilembuse
PALDISKI GÜMNAASIUM Tõnis Halling ALKOHOLITÖÖSTUSED Referaat Juhendaja: Paldiski 2011 1 Sisukord 1. Sissejuhatus ...............................................................................................................3 2. Alkohol.......................................................................................................................4 3. Alkoholitööstused.......................................................................................................5 4. Õlle valmistamine.......................................................................................................7 5. Rummi valmistamine................................................................................................
3. Kõrge mineraalainete sisaldusega( üle 1500mg/ 1 liitri kohta soola sisaldus)(VÄRSKA) Joogivesi- saadakse põhjaveest mida filtreeritakse. Lauavesi- sisaldab teatud vahekorras mineraalseid komponente. Lauaveeks loetakse mõnda allika vett. Karastusjoogid: Limonaad- vesi, suhkur, süsihappegaas, sidrunhape, lõhna- ja maitseained, värv- ja säilitusained ja muud lisandid. Tavaliselt gaseeritud. Kali- käärimise teel saadud jook, väiksese alkhooli sisaldusega mis koosneb suhkrust, veest ja rukkilinnastest. Mõned müügiolevad kalijad ei ole ka kääritatud. Nende koostise on vesi, suhkur, kaljakonsentraat, sidunhape, süsihappegaas ja säiltusaine. Mõdu- Mee maitseline kali Laste vahujook- Valmistaud puuviljade konsentraatide baasil ja on tugevasti gaseeritud. Koola joogid- erinevad teistest karastusjookidest kofeiini sisalduse poolest.
BAARITÖÖ Baar- väike restoran või kohvik, kus on kõrge lett ja selle äärtes pukkistmed. Baar tuleb sõnast barrier,mis tähendab barrikaadi. Kokteil- lühike segujook. Kokteil on segatud jook. Serveeritakse kokteiliklaasist (6 cl), ei ole pikendatud, alkoholivaba jooki sisaldab kokteil vähem kui alkohoolset jooki. Väike kokteiliklaas, suur kokteiliklaas valik oleneb sellest, kui palju jooki retsepti järgi valmistad (loe cl kokku). Erinevus segujoogist: Segujoogis on ülekaalus alkoholivaba jook, jook on tavaliselt pikk (pikendatud alkoholivaba joogiga, näiteks vesi, soodavesi, toonik, mahlad). Ajaloost
BAARITÖÖ Baar- väike restoran või kohvik, kus on kõrge lett ja selle äärtes pukkistmed. Baar tuleb sõnast barrier,mis tähendab barrikaadi. Kokteil- lühike segujook. Kokteil on segatud jook. Serveeritakse kokteiliklaasist (6 cl), ei ole pikendatud, alkoholivaba jooki sisaldab kokteil vähem kui alkohoolset jooki. Väike kokteiliklaas, suur kokteiliklaas valik oleneb sellest, kui palju jooki retsepti järgi valmistad (loe cl kokku). Erinevus segujoogist: Segujoogis on ülekaalus alkoholivaba jook, jook on tavaliselt pikk (pikendatud alkoholivaba joogiga, näiteks vesi, soodavesi, toonik, mahlad). Ajaloost
Dzinni baasiks on neutraalne, harilikult viljast destilleeritud alkohol, millele annavad spetsiifilise lõhna kadakamarjad. Kõigis dzinni nimele pretendeerivates jookides peab olema äratuntav kadakamarja lõhn ja maitse, muud kasutatavad maitseained võivad varieeruda. Täpsed retseptid on iga tootjafirma saladuseks. Komme maitsestada alkoholi kadakamarjadega on pärit hollandlastelt. Rotterdami sadamast ning selle lähiümbrusest sai mitmeks sajandiks dzinnikaubanduse keskpunkt, kust jook mujale Euroopasse, samuti Ida-Indiasse (tänapäeval Indoneesia) ning teistele troopikasaartele rändas. Algselt pruugiti geniévreks nimetatud jooki puhtmeditsiinilistel kaalutlustel. Näiteks kasutas 16. sajandi keskpaiku Leideni Ülikoolis praktiseerinud doktor Franciscus Sylvius de la Boë seda odava ja puhastava toonikumina. Hollandlaste kõnepruugis teisenes prantsusekeelne geniévre (kadakas) genever' iks, mille inglased hiljem omakorda giniks mugandasid ning
Apertiiv alkohoolne jook, mis sis. söögiisu tõstvaid lisandeid; nt. Vermut, serri. Arrak kuni 60 ´ jook, mida valm-e kääritatud palmimahlast, riisist või melassist (suhkru valm.-l järele jääv siirup). Bardoo FRA pun. ja valge vein, mis on nime saanud L-FRA Bordeaux linna järgi. Bitter vein, mida aromati-kse teatavate taimede, eeterlike õlide ja essentsidega, et eristada teda naturaalveinidest. Ta on kibedam kui vermut. Brut väga kuiv sampanja, suhkrut vähem kui 1,5%. Brändi lauaviin, mis saadakse veini destillee-l, sama väärne konjakiga. 40-70%.
Margarita 1921-st aastast kokteili klassik. Iiri kohvi mõtles 1952-l aastal välja lennuvälja baarmen külmetavale ameeriklasele. Baari sisustus, seadmed ja töövahendid 1. Sheiker ehk raputi: 3 osa- roostevabast terasest (nõu, nupp, sõel). 2. Bostoni sheiker- kaheosaline, alumine osa roostevabast terasest, ülemine osa klaasist. 3. Seguklaas- segujookide valmistamiseks, mida peab segama jääga. Siit klaasist ei jooda vaid selles tehakse jook valmis ning kurnatakse sobivasse klaasi. 4. Baarisõel- spiraaliga, seguklaasi juures jää vältimiseks. 5. Baarilusikas- pika varrega, 25 cm, maht 5 ml. Segujoogi segamiseks, ei anta kliendile. 6. Kokteilisegaja, segamisaeruke. Sellega segab klient ise oma jooki; kaunistus. 7. Jäänõu- metallist, plastmassist või klaasist. 8. Metallist mensuurid (2, 4, 8 cl). Mõõtenõu. 9. Jäälusikas ja jäätangid jääkuubikute tõstmiseks. 10. Sidrunipress. 11. Noad. 12
jooksul. Vajalik veini värvuse ja tanniinide saamiseks ning fermentatsiooni stabiilseks kulgemiseks. 5. Gravitatsioonilisel printsiibil tekkinud veinivirde ehk jooksva veini pumpamine malolaktiseerimisanumasse. 6. Kestade pressimine ja vajaliku hulga pressitud virde lisamine jooksvale veinile. 7. Malolaktiline fermentatsioon. Lisatakse baktereid, mis muudavad veinis leiduva õunhappe piimahappeks. NB! Agressiivne õunhape + tanniinid punaveinis = väga ebameeldiv jook. 8. Fermentatsiooni peatamine. 9. Stabiliseerimine. 10. Laagerdamine ehk arendamine hermeetilises roostevabast terasest mahutis või tammevaadis 648 kuu jooksul. 11. Filtreerimine. 12. Pudeldamine. 13. Arendamine pudelis enne müüki paiskamist (teatavate veinide puhul). Rose veini valmistamine Roséveini valmistatakse tumedatest marjadest (teatud Uue Maailma piirkondades on lubatud segada punast ja valget veini). Kõik muu on sama nagu punase veini valmistamise puhul, ainult külm
ideaalse materjali konjaki järgmise valmimisprotsessi jaoks. Laagerdumine Konjaki üheks saladuseks on hu, eaux-de-vie ja tanniini vastastikune mju laagerdumise ajal. Selle protsessi ajal väheneb tünnis oleva vedeliku kogus igal aastal aurustumise tttu umbes 3%. Seda kadu nimetatakse igustatult 'la partes des anges - inglite osa. Konjaki vanus, vi igemini kvaliteet on alati ära märgitud vastava tähistusega (V.S., V.S.O.P. jne.) ka pudeli etiketil. Et lpuni mista konjaki vanust ja kvaliteeti, tuleb silmas pidada, et vastavalt seadusele näidatakse etiketil antud konjaki segamisel kasutatud kige noorema eaux-de-vie vanus. Kuna enamus konjakeid on segu erinevatest laagerdunud eaux-de-vie'dest, siis seega vib näiteks X.O. konjak sisaldada ka 20-, 30- vi 40-aastaseid komponente. Seepärast on peale markeeringu üldjuhul parimaks indikaatoriks konjaki hind - mida kallim pudel, seda vanemaid komponente antud konjak sisaldab
kaheks Cote de Nuits (Pinot Noirist valmistatud punaveinide ala) ja Cotes de Beaune (valm. Nii valgeid kui punaseid veine). Võrreldes Chablis`ga on Cotes de Beaune Chardonnay vein palju täidlasem ja kreemisem, sageli on lausa võid tunda. Cotes de Chalonnais ja Macon pakuvad lihtsamaid ja odavamaid burgundereid. Burgundia alla arvatakse ka Beaujolais. Champagne kõige põhjapoolsem ja jahedam Prantsusmaa veinipiirkond. Sampanja on jook, mille teine käärimine toimub pudelis. Loire`i org Alsace marjad on pigem Saksa päritolu Jura veinid on kanged, teravad ja Savoie mäestikuveinid Bordeaux veinid on tavaliselt valmistatud viinamarjasortide segust, punaseid veine: Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc, valgeid veine: Sauvignon Blanc, Semillon, Muscadelle Edela-Prantsusmaa Bergerace (pakub samadest sortidest valget ja punast veini mis Bordeaux, aga odavam, kuid mitte tingimata halvem)
Monatrell poolkuivad: 1l veini kohta Järk-järgult asendatakse lisatud 35-50g suhkrut viimane sort teiste liikidega, magusad: üle 50g suhkru 1l tavaliselt Chardonnay vastu, veini kohta mis on kinnitatud vahuveinide tootmise reguleerimisnõukogu poolt. Sordid, nagu Garnacha, Rooma malvasia, Avalani subirat, annavad tänapäeval samuti suurepäraseid tulemusi MUUD VAHUVEINID Pudelis säilitatud vahuvein: Rääkides cavast, tuleb meenutada ka pudelis säilitatud vahuveini. Kuigi selle valmistamise protsess sarnaneb suures osas cava puhul kasutatavaga. Esimene puhastamine hõljumitest toimub pärast läbi filtri teise pudelisse ümbervalamist. Vein peab seisma vähemalt kaks kuud. Eraldusmärgiks korgil on nelinurk Granvas: See on madalakvaliteediline vahuvein. Teiseks käärimiseks pannakse vein
Filtreerimine ja hägu stabiliseerimine: · õllest eemaldatakse keemilise hägu komponendid · õllest filteeritakse välja suurem osa pärme ja baktereid · õlu blenditakse- tehakse alkoholi järgi parajaks · õlu pumbatakse mõõdutanki, millest edasi suunatakse villimistele alkohoolsed joogid jagatakse: · destileerimata joogid( õlu, vein, siider, shampanja, cava, sonti, kumõss, kilju, mõdu, pulke, soju jne) · destileeritud ( konjak, brändi, rumm, tequila) · Alkohoolsed joogid, mis on toodetud piiritusest seda lahjendades ja lisandeid lisades( viin, liköör, long dringid, muud alkohoolsed joogid · Alkoholoolsed joogid jagunevad: · kange- etanoolisisaldusega üle 22 mahuprotsendi · Lahja- etanoolisisaldusea kuni 22( kaasa arvatud) mahuprotsenti · Vähese etanoolisisaldusega- kuni 6( kaasa arvatud) mahuprotsenti · Lahja õlu- etanooli kuni 6 ( kaasa arvatud) mahuprotseni · Kange õlu- etanooli üle 6
Rakvere Ametikool Aveli Int MT11 Veinid Referaat Juhendaja:Terje Tiimus Rakvere 2013 1. 2. Sissejuhatus Vein on viinamarjadest kääritatud naturaalne jook, mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 7 15%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. Eestis kasutatakse veinide kasutamiseks peale viinamarjade ka õunu ja sõstraid. Kõige laiahaardelisem on veinipiirkondade jagunemine Uue Maailma ja Vana Maailma veinideks. Uues Maailmas (Californias, Austraalias, Tsiilis, Lõuna-Aafrikas jts.) panid
Rumm Ajalugu … Rumm on kange, kuni 96% alkoholisisaldusega destilleeritud jook. Sissejuhatuse tegi suhkrurootaim, mida hellitavalt mesiseks päikesepoisiks kutsutakse, läbi tõelise ümbermaailmareisi, levides 2000 aastaga Indoneesiast Hiinasse, Indiasse ja teistesse Aasia piirkondadesse, sealt Aafrikasse ning edasi mauride abil ka Portugali ning Hispaaniasse. Alguses söödeti suhkruroo töötlemisjäägid loomadele või visati minema, kuid üsna varsti avastati, et kääritamisega võib magusast
.............................................................................8 3.1.2 Omadused.......................................................................................................8 4.Kokteilid.................................................................................................................... 10 5.Kasutatud kirjandus................................................................................................... 12 1. ALKOHOL Alkoholi esineb looduses vähesel määral, kuna madala keemistemperatuuri tõttu ta lendub kergesti. Seetõttu hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates. Vanimad alkoholi tootmise meetodid pärinevad Lähis-Idast ja Vahemeremaadest. Mono- ja oligosahhariide (suhkruid) sisaldavatest taimemahladest või muust lähtematerjalist võib anaeroobse käärimise tulemusena pärmiseente (Sachharomyces sp.) toimel tekkida jääkproduktina etüülalkohol. Lähtematerjalina võidakse kasutada
puuviljadega nautimiseks. Melon, Melon de Bourgogne, Muscadet kuulus sort Loire'i orus, Muscadet' piirkonnas. Pärineb Burgundiast, nimetatakse ka Muscatet'ks. Veinid on veidi vesised, kerged, isegi veidi soolased, aromaatsed ja mahlase happesusega, kuid tagasihoidliku puuviljasusega. Parimad veinid valmistatakse sur lie meetodil pärast kääritamist jäetakse vein veidikeseks pärmi sademele küpsema, et jook muutuks täidlasemaks ja võisemaks. Sellisel viisil valmistatud veinid on elegantsed ja mahlased ning väga head partnerid mereandidele ja erinevatele kalaroogadele. Müller-Thurgau üks Saksamaal enamkasvatatavaid valgeid viinamarjasorte. Aastal 1882 dr Hermann Mülleri (kes sündis Sveitsis, Thurgau kantonis) ristatud sort. Ristamiseks kasutatud sortidest peaksid andma aimu sünonüümid Rivaner Luksemburgis ja Sloveenias,
..................................................................................................................12 7. AS Kiil & Ko kontaktandmed................................................................................................12 AS Kiil & Ko Instituudi tee 2, 76902 Harku, Harju mk tel:(0) 6 57 3924/ faks:(0) 6560 658 lk. 1 1. MIS ON VEIN? MILLEST VALMISTATAKSE JA KUIDAS? Vein on viinamarja mahlast kääritatud alkohoolne jook. Puuviljadest ja marjadest kääritatud veinid kannavad nimetust "marjavein". "Piquette" on veini tootmisjääkidest valmistatud toode (valmistatakse tühjakspressitud viinamarjakestade käntsakaid vees leotades ning seda vedelikku kääritades, lisatakse maitseained). Kõige üldisemalt valmivad veinid järgmiselt: 1. Viinamarjade korjamine ja sorteerimine 2. Pressimine või purustamine 3. Kääritamine e. fermenteerimine 4. Selitamine või filtreerimine 5
Mis on vein? Vein on viinamarjadest kääritatud naturaalne jook, mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 715%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. Valmistamine Kõige üldisema skeemi järgi jaguneb veini tootmine kuueks etapiks: · viinamarjade korjamine ja sorteerimine · pressimine-purustamine · fermenteerimine e kääritamine · filtreerimine e selitamine
Pumatikommid täidiseks suhkru, siirupi, vee ja maitse- ning lõhnaainete ühtlane segu Marmelaadikompvekid täidiseks erimaitselised marmelaadid Valikkompvekid käsitöö, seetõttu iga kompvek unikaalne. Osa nimetatakse trühvliteks need võivad olla erinevate kujudega (koonus, neljakandiline) Alkoholi- ja alkoholikreemitäidisega kompvekid täidiseks liköör, konjak vm ning alkoholi sisaldavad kreemid. Sufleekompvekid - glükoosisiirupi vahustamisel munavalge ja piimapulbriga, tuntud ka Linnupiima nime all Griljaaziga kompvekid - täidiseks röstitud ja suhkruga ülepuistatud pähklitükikesed. Puuviljagriljaaz sisaldab kuivatatud puuviljade tükikesi. 2. Piimakompvekid - glükoosisiirupi, suhkru ja piima keetmisel, näiteks Lehmake. 3
Rakvere Ametikool Mirjam-Marleen Kond MT11 VEINID Referaat Juhendaja:Terje Tiimus Rakvere 2014 SISUKORD Vein (ladina keeles vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Veini valmistamiseks on kasutatud ka teisi vilju, Eestis näiteks õunu või sõstraid. Veini alkoholisisaldus jääb vahemikku 7-15%. Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel.
asend päikese suhtes ning kõrgus merepinnast. Põhifaktor hea saagi saamiseks on aasta keskmine kliima. Mõned näited: Palju vihma ja vähe päikest, vein on tihke ja happeline Palju päikest ja liiga kuiv, vein on pargine ja puudub puuviljasus. Viinamarja keskmine kasvuiga on 35 aastat, vanemad väädid annavad vähem mahla kuid sellevõrra kvaliteetsem on vein. VEINIDE EHITUS. Vein (ladina vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Veinide ehituslik olemus: v HAPE v TANNIIN v PUUVILJASUS v ALKOHOL v KÜPSUSASTE v SERVEERIMISE TEMPERATUUR HAPE Annab selgroo, skeleti, rühi Toimib kui säilitusaine Noores veinis rohkem happeid, vanas vähem Jahedas kliimas rohkem, soojemas vähem Kui happeid on vähem, siis lisatakse Happe rohkus sõltub viinamarjasordist Hape ja tanniin võimendavad teineteist Veinis leiduvad happed
ALKOHOLID Pipi Treial Tep10 Alkoholid? Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm (ad) (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Ehk alkohol on süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga " ool ". Akohol on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Mida põhjustab? Emotsionaalseid muutusi Tajuhäireid Kõnehäireid Mäluhäireid Koordinatsioonihäireid Tasakaaluhäireid Võib põhjustada sõltuvust Lihtalkoholid ?
6. Martinipokaal - Tavaline kokteiliklaasi kooniline kuju paneb meid enamjaolt mõtlema kohe Martinile ja nii see üldiselt ongi. Erinevad martiinid, frapè joogid (kahe või enama alkohoolse joogi segud, mida on segatud ilma jääta), samuti enamus jooke, mis on ilma jääta ning mida ei miksita need on põhilised, mida juuakse seda tüüpi klaasist. Näited: martiinid, Metropolitan, Adonis, Green Iguana, Rob Roy jne. - (ka viin, rumm jääga). Nagu väikesed viskiklaasid. 7. On the rocks klaas - jääga pakutavate alkohoolsete jookide serveerimiseks, aga ka kohviga või alkoholiga koos pakutava vee joomiseks. - See niinimetatud ,,vana-tüüpi-klaas" toob silme ette kohe viskit joovad meesterahvad, kellel on käes sedasorti madalad klaasid. Kutsutakse ka ,,lowball ghlass" (vastandina highball glass`ile) või ka rocks glass (jääklaas), kuna sellest juuakse ka
annaabi.ee 
