Ploomipuude istandiku rajamine Koostanud: Eliisabet Ojar Räpina 2015 Sissejuhatus Kultuur valitud juhuslikult. Ootused töö koostamisel: saada tööga efektiivselt hakkama ning saada uut harivat informatsiooni. Olemasoleva istandiku lühikirjeldus: Asub Räpina Aianduskooli õppemajandi aias, ploomipuud ühes reas, palju erinevaid sorte. Kultuuri iseloomustus Levik, ajalugu Harilik ploomipuu ehk aed-ploomipuu (Prunus domestica) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv viljapuu. Harilik ploomipuu on levinud Euraasias, Põhja- Ameerikas ning Põhja- ja Lõuna-Aafrikas. Aed-ploomipuu hõlmab enamuse aedades kasvatatavatest ploomisortidest. Tänapäeval tuntakse maailmas üle 2000 ploomisordi.
Pealsed alustavad kasvu juba 1° juures, soodsaim temperatuur nende kasvuks on aga 15 24° piires. Pealsed kannatavad kuni 10° külma. Taim on meie oludes täiesti talvekindel. Külvata võib varakevadel, suvel või hilissügisel. Otstarbekam on külvata suvel (juuni lõpust juuli lõpuni), siis saab juba järgmisel suvel täissaagi. Pealseid tarvitatakse juuli keskpaigani. Hiljem muutuvad need liiga koredaks ja maitse halveneb. Samal kasvukohal võib talisibulat kasvatada 45 aastat. Istandiku likvideerimisel tarvitatakse viimase saagi pealsed koos ebasibulatega. Ebasibulad võib aga üles võtta ka alles sügisel ja kasutada neid siis ajatamiseks. Lühikese puhkeperioodi tõttu võib ajatamist alustada juba detsembris. Kuigi talisibulast on aretatud ka häid sorte (näiteks "Winter-hecke", "Evergreen Bunching"), ei ole need meil eriti levinud. Enamasti kasvatatakse meil teadmata päritoluga kohalikke populatsioone.
Viljad kinnituvad võrse alumistele sõlmedele ja asuvad tihedas kogumikus ümber oksa, mistõttu nende korjamine on suuresti takistatud. Olenevalt sordist vamivad viljad alates augustist kuni septembri keskpaigani ja ei varise. See võimaldab vilju korjata pikema aja jooksul. Astelpaju paljundamine Astelpaju saab paljundada generatiivselt ehk seemnetega ja vegetatiivselt, pistikutega (pistokstega ja haljaspistikutega). Maa-ala ettevalmistamine Astelpaju istandiku alla sobib kergema lõimisega liivsavikas või saviliivane maatükk, mis sageli teistele kultuuridele oma toitainetevaeguse tõttu ei sobi. Loomulikult sobivad astelpajule ka teised kergemad mullatüübid, nende seas ka hästi mineraliseerunud turvasmuld. Täiesti sobimatu on astelpaju istandikuks raske savimaa, sest see ei lase läbi vett ega õhku. Need kaks tegurit on astelpaju juurtele tingimata vajalikud
korjatav) oksad vajavad tuge) Vierlandi Esmik (magusam) Valge sõstar Jüterbogi Valge Karusmari Hinnonmäen Keltainen Malahit (suur põõsas) Russki Rae I 5. Istandiku rajamine Sobiv eelvili põldhein. Maa ettevalmistamine sarnane maasikaga. Varuväetised (sõnnik 80-100 t/ha; PK hapendit 80-100 kg/ha mõlemat). Istikud 1-2 aastased 3 oksaga. Istutusaeg oktoober. Reavahed 3-4 m (väikeaias ka 2 m). Taimede vahed reas: koduaias kuni 1,5 m; masinkoristuse korral mustal sõstral 0,6-0,8 m, punasel sõstral ja karusmarjal 0,8-1,0 m.
sinna koguneb kevadel lumesulamisvesi. Kui sügiskünd ei olnud kvaliteetne, tuleb muld kevadel enne kultiveerimist tasandada raskema lattlibistiga. Multšide kasutamine Kasutatakse erinevaid materjale. Levinumad on kile, koorepuru ja saepuru, nende valik sõltub mullast. Raskema lõimisega mullal põhjustab kilemultš mustikataime juurtel õhupuuduse. Multšide laotamise ajad on erinevad. Kileviljelusel tehakse kulutused multšile (kile, peenravaip, kattekangas jne) enne istandiku rajamist, orgaaniliste multšide puhul jaotuvad need järgnevatele aastatele, kuid kulutused on mõlemal juhul enamasti võrdsed. Turvas, koorepuru jne laotatakse pärast taimede istutamist. Saepurule on taimede niiskuse ja õhustatuse paremaks tagamiseks soovitatav lisada hakkpuitu. Edukaks mustikakasvatuseks on multš vajalik järgmistel põhjustel: Hoiab pinnase niiskust. Takistab umbrohuseemnete idanemist. Aitab säilitada ühtlast pinnatemperatuuri kevadel ja sügisel.
.....................................................................7 Maasika õied..................................................................8 Maasika viljad.................................................................9 Viljade põhikujud...........................................................10 4. Viljade iseärasused......................................................10 5. Paljundamine............................................................13 6. Maasika istandiku hooldus.............................................14 7. Kokkuvõte................................................................15 8. Kasutatud kirjandus......................................................16 3 Sissejuhatus Maasikas on üks väärtuslikumaid ja hinnatavamaid marjakultuure. Maasikas on väga vormirikas perekond, käesoleva ajani on kirjeldatud üle 50 liigi. Peamiseks maasikaliikide levikualaks on põhjaparasvööde
3. Masinad (sobivus antud tehnoloogiasse) 4. Tehnilised lahendused ??? 5. Külvi rajamine Reavahe laius sõltub hiljem reavahede hooldamiseks kasutavate masinate ja harimisriistade laiusest. Hilisemate tööde lihtsustamiseks tuleks koostada istutusskeem, kuhu märgitakse ridade kaupa sordid, kvartalite vahed jne. Kui istandikus kasvatatakse erineva valmimisajaga sorte, siis need tuleks koristustööde hõlbustamiseks paigutada hte kvartalisse. Masinkoristuse korral pole istandiku kvartaliteks jagamine vajalik, kuid ühele reale peaks istutama sama sordi. Parema viljastumise ning sellest tulenevalt suurema ja kvaliteetsema saagi saamiseks on soovitatav rajada sõstraistikud mitme sordiga. Istikute vahekaugused sõltuvad sellest, kas neid koristatakse masinatega või käsitsi. Traktorite ja haakeriistade puhul on see 3-3,5 m, mõnel juhul isegi 4 m. Alternatiiv: Kui reavahes kasutatakse multsi või seda hoitakse murukamaras, siis võib jätta reavaheks 2 m
– Meie oludes on külmaõrn ja vajab talveks katmist. – Kevadel lehtib suhteliselt hilja, mitte enne mai keskpaika. – Seejärel tuleks taimi tugevalt kärpida. – Talub pügamist hästi. – Sobib kasvatada ka dekoratiivtaimena kiviktaimlas, püsilillepeenras või piirdehekiks. Paljundamine – Seemnetega. – Kevadel või suvel tehtud pistikutest (poolpuitunud võrsed). – Vana põõsa jagamise teel kevadel või augustis. Istandik – Istandiku rajamise eel tuleb põld töödelda herbitsiididega ja väetada (soovitavalt kompostiga). – Järgmine väetamine on soovitav teostada 3. kasvuaastal. – Istandiku võib rajada ka peenravaibale. – Istandiku eluiga on 5 aastat (suurim saak 3. ja 4. kasvuaastal, hiljem hakkab saagikus langema. Saagi kogumine – Esimesel kasvuaastal saaki ei koguta. – Augusti algul oleks vaja taimede latvu kärpida, et intensiivistada taimede võrsumist.
Oluline on arvestada asjaoluga, et marju kannavad üheaastased oksad ja nende okste kasvu on võimalik soodustada lõikamisega. Üheks võimaluseks on harvenduslõikus, mille käigus lõigatakse põõsast välja vanad oksad. Orienteeruvalt võib pärast lõikust jääda 4-6 tugevat üheaastast ja 3-6 rikkalikult harunenud mõneaastast oksa. Põõsas peab olema hõreda võraga, sest siis kasvavad kõik marjad heades valgustustingimustes. Harvenduslõikus on töömahukas ja suurema istandiku puhul võib teha noorenduslõikuse. Selle lõikamisviisi puhul lõigatakse varakevadel ära kõik oksad, jättes mõne sentimeetrised tüükad. Tüüka olemasolu pärast lõikust on vajalik põõsa taastumiseks. Lõikamisjärgsel kevadel kastetakse taimi lämmastikurikkama väetislahusega. Liiga tiheda kasvu korral lõigatakse välja nõrgemad võrsed. Ülejärgmisel suvel saab jälle saaki korjata ja kuuendal aastal võib noorendamist korrata. Ahtalehise mustika lõikamine turbaväljadel.
Maasikaistanduse rajamine (kilemultšiga ja ilma) ja hooldamine Eesmärk • Anda ülevaade maasikaistanduse rajamisest nii kilemultšiga kui ka ilma • Maasikaistanduse hooldamine Istanduse rajamine • Parim istandiku koht on väikese kallakuga nõlvak • Külvikorras kasvatatakse maasikat ühel kohal kuni 5 aastat, millest 4 on saagiaastad • Mullaharimist alustatakse künniga. Sõnnik laotatakse enne kündi, kuid soovitatav on eelkultuurile. • Kevadel kultiveeritakse • Enne kilepanekut kultiveeritakse vastavalt vajadusele 2...3 korda • Lõimiselt eelistab keskmise raskusega muldi (ls2, ls3, sl) • Nõrgalt happelised mullad; Viljandi, Lõuna-Tartumaa
juurestiku ja maapealse osa kasv parem, saak suurem ning marjad suuremad ja kvaliteetsemad. Karusmari talub küll teistest marjakultuuridest paremini vegetatsiooniaegseid ajutisi põuaperioode, kuid mulla veedefitsiit ei jää peegeldumata tema saagis ja saagi kvaliteedis. Umbrohud tarvitavad suurel hulgal vett ja taimetoitaineid, vähendavad mulla tepmeratuuri, levitavad taimehaigusi ja -kahjureid, varjutavad põõsaid, suurendavad tööjõukulu istandiku hooldamisel ja saagi koristamisel. Karusmarjadest võib teha mahla ja moosi ning neid hinnatakse hea veinimarjana. Maitsva kompoti saab enne valmimist korjatud tikritest. Niisugused marjad säilivad jahedas ruumis isegi kuumutamata vesihoidisena. Värske lauamarjana kasutatakse meil tikreid harva, kuigi neid võiks isegi karpides müüa. Nende kaubanduslik välimus püsib kauem kui teistel marjadel ja seetõttu oleks kaupmeestel neid mugavam müüa.
Prantsusmaa ja Hispaania. 3. Valmistamine Kõige üldisema skeemi järgi jaguneb veini tootmine kuueks etapiks: 1. viinamarjade korjamine ja sorteerimine 2. pressimine-purustamine 3. fermenteerimine e kääritamine 4. filtreerimine e selitamine 5. laagerdamine e järelküpsetamine 6. villimine Protsessi tehnoloogilised üksikasjad võivad erinevate tootjate ning toodete lõikes suuresti varieeruda. Veini iseloom ja kvaliteet sõltuvad ka viinamarjasordist, istandiku vanusest, kasvukoha pinnasest ning seal valitsevast kliimast. Mida varieeruvam ja vaesem pinnas, seda parem veinimari seal kasvab. Soojemas kliimas ja hea veeringlusega aladel kasvatatakse hilisema küpsemisega sorte, jahedamates oludes ning vett halvasti läbilaskval maal viljeldakse varem valmivaid. Tuhandetest tänapäeval tuntud viinamarjasortidest väärivad tõsist tähelepanu kõigest mõnikümmend. Neist omakorda üksikuid, mille kvaliteet teistest peajagu üle on, tituleeritakse
Kilemults vähendab hooldustööde mahtu, kiirendab saagi valmimist, suurendab esimesel saagiaastal saagikust. Ka tavaviljeluse korral on viljade määrdumise vältimiseks 5 vajalik multsmaterjal (põhk, puitlaast vms). Umbrohtunud viljapõllu põhk ei sobi maasikapõllule multiks. Kileviljelusel tehakse kulutused multsile enne istandiku rajamist, tavaviljelusel jaotuvad need saagiaastatele; kulutused on mõlemal juhul enamasti võrdsed. Põuakartlikel muldadel aitab saagikust stabiilsena hoida niisutamisvõimalus, teisalt on see üsna suur kulutus. (www.maasikad.ee) 3. Terve seeme ja istutusmaterjal need on hea saagi saamise aluseks. Põllumees peab teadma kust ta oma seemne või taime ostab ning kas see on ka kvaliteetne. 4. Haiguskindlate sortide kasvatamine 5
istutamisel nad käänduvad üles, mis mõjub negatiivselt taimede kasvule ja arengule. Taimi ei tohi istutada segamini, kuna hiljem on raske saada puhtasordilist istutusmaterjali. Sordid tuleb istutada marjade valmimise järgi: varasemad koos varastega ja hilised koos hilistega. · Kõige parem moodus istutamiseks on üherealine, kus ridade vahe on 60-80 cm ja taimede vahe reas - 15-20 cm. Ridade vahe sõltub istandiku mikrokliimast mitte küllaldase tuuldumise ja kõrge niiskuse korral ridadevahet suurendatakse. Istutustihedus reas sõltub sordist. Suurekasvulised sordid istutatakse harvemalt, väiksekasvulised - tihedamalt. Ridade suund on põhjast lõunasse. Kui põhjavesi on lähedal ja on vee seisma jäämise oht, mis põhjustab juurte kahjustusi ja taime hukkumist, siis istutatakse maasikad peenardesse. Peenar tehakse 80 cm laiune ja 15 cm kõrgune ja sellele paigutatakse 2 rida taimi
Valmistamine Kõige üldisema skeemi järgi jaguneb veini tootmine kuueks etapiks: · viinamarjade korjamine ja sorteerimine · pressimine-purustamine · fermenteerimine e kääritamine · filtreerimine e selitamine · laagerdamine e järelküpsetamine · villimine Protsessi tehnoloogilised üksikasjad võivad erinevate tootjate ning toodete lõikes suuresti varieeruda. Veini iseloom ja kvaliteet sõltuvad ka viinamarjasordist, istandiku vanusest, kasvukoha pinnasest ning seal valitsevast kliimast. Mida varieeruvam ja vaesem pinnas, seda parem veinimari seal kasvab. Soojemas kliimas ja hea veeringlusega aladel kasvatatakse hilisema küpsemisega sorte, jahedamates oludes ning vett halvasti läbilaskval maal viljeldakse varem valmivaid. Tuhandetest tänapäeval tuntud viinamarjasortidest väärivad tõsist tähelepanu kõigest mõnikümmend. Neist omakorda üksikuid, mille kvaliteet teistest peajagu üle on, tituleeritakse
TE.0272 PÕLLUNDUSMASINAD 3,0 AP Kordamisküsimused 1. Atrade liigitus. Otstarbe järgi eristatakse üld- ja eriatru. Üldader on ühtlasi põlluader, mida kasutatakse kultuuristatud põldude kündmiseks. Eriader (spetsiaalader) on erilaadse kasutusalaga (soo-, metsa-, aia-, istandiku-, võsa-, kraaviadrad jms). Töötamise iseloomu (liikumisviisi) järgi liigituvad adrad ribas- ja süstikkünniatradeks (joonis 1.1). Ribaskünniader on enamlevinud ja seda peetatakse tavaadraks (joonis 1.2). Sellel on üks komplekt paremale pööravaid sahku, mistõttu künda tuleb ribade (künnieede kaupa) või ringi liikudes. Seevastu süstikkünniadrad töötavad põllul edasi-tagasi liikudes, tagades ilma algus- ja lõppvagudeta silekünni. Seepärast nimetatakse neid ka silekünniatradeks. 2. Adraterade liigitus. Adraterad (joonis 1.8) liigitatakse kuju järgi trapets-, põsk-, nokk- ja peitelteradeks, kusjuures igal teral on lõikeserv, nina, kand ja selg. Trapetstera lõikeservapoo...
Asupaik ja topograafia Istandiku asupaik on ühenduslüliks valdava mullastiku ja piirkonna üldise kliima vahel. Asendi tõttu võib kliima olla lõunapoolsem kui ümbruskonnas, pinnast võib mõjutada erosioon. Looklevas Moseli orus on palju istandikukohti. Parimad neist asuvad lõunapoolsetel nõlvadel. Piirkonna lauskjamatest osadest saadud veinil pole nii hõrk ja intensiivne maitse. Otsustav tähtsus võib olla ka muil tegureil. Isoleeritud mäed soodustavad õhu liikumist ja vähendavad kevadiste külmade ohtu. Seda vähendavad ka jõed, sest need tõstavad veidi õhutemperatuuri õhuvoolude tõttu. Tähtis on ka kõrgus merepinnast; sajameetrine tõus alandab keskmist temperatuuri 0,6 ºC võrra. Inimtegevus võib paiku muuta. Sageli istutatakse tuulevarjuks puid, ka erodeerunud pinnase saab mäejalamilt kokku koguda ning mäkke tagasi vedada. VIINAPUUD JA SORDI D Viinamarjasortidel on veinistiilide kujundamisel suur tähtsus. Kõigepealt määrab sort vein...
Eriti ohtlikud on õitsemiseelsed ja järgsed ning õitsemisaegsed öökülmad, mis võivad rikkuda õisi ja isegi noori vilju. Just kevadised öökülmad põhjustavad kõige sagedamini kirsisaagi ebaõnnestumist. Mullastiku suhtes ei ole kirsipuud eriti nõudlikud, kuid ei kannata põhjavett. Suurte tööstuslike kirsiaedade rajamiseks sobivad Lõuna-Eesti nõrgalt leetunud liivsavi- ja savimullad, mida tuleb enne istandiku rajamist siiski lubjata ja väetada. Samuti sobivad kirsikasvatuseks hästi sobiva kliimaga (öökülmadeta periood 170190 päeva) ja mullastikuga Lääne-Eesti ja Saaremaa. Tööstusliku istandiku rajamisel on sobiv reavahe 5 m, puude vahe rea 4 m. Istutusskeemiks on 5- 6 x 2-4, taoline skeem võimaldab istandiku hooldamist (väetamine ja harimine) traktoriga. Esimeseks tööks enne istandiku rajamist on mulla happelisuse määramine ja happelise mulla
Eriti ohtlikud on õitsemiseelsed ja – järgsed ning õitsemisaegsed öökülmad, mis võivad rikkuda õisi ja isegi noori vilju. Just kevadised öökülmad põhjustavad kõige sagedamini kirsisaagi ebaõnnestumist. Mullastiku suhtes ei ole kirsipuud eriti nõudlikud, kuid ei kannata põhjavett. Suurte tööstuslike kirsiaedade rajamiseks sobivad Lõuna-Eesti nõrgalt leetunud liivsavi- ja savimullad, mida tuleb enne istandiku rajamist siiski lubjata ja väetada. Samuti sobivad kirsikasvatuseks hästi sobiva kliimaga (öökülmadeta periood 170–190 päeva) ja mullastikuga Lääne-Eesti ja Saaremaa. Tööstusliku istandiku rajamisel on sobiv reavahe 5 m, puude vahe rea 4 m. Istutusskeemiks on 5-6 x 2-4, taoline skeem võimaldab istandiku hooldamist (väetamine ja harimine) traktoriga. Esimeseks tööks enne istandiku rajamist on mulla happelisuse määramine ja happelise mulla
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool MK II Merilin Karits VEINID Referaat Aineõpetaja: Liina Maasik Mõdriku 13.03.14 SISSEJUHATUS Vein on viinamarjadest kääritatud naturaalne jook, mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 715%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. 1. VEINI AJALUGU Vein kütkestab, hurmab ja ahvateleb rohkem kui ükski teine jook maailmas. Tõenäoliselt hakati veini kõige enne valmistama Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudu praeguse Gruusia ja Kurdistani aladel, ja arvatavasti juba 8000 aastat tagasi. Levinuima oletuse järgi pandi mõni peotäis viinamarju savipotti ja unustati sinna mitmeks päevaks. Need hakk...
Kirsiaia rajamisel on väga oluline just istutuseelne sügavväetamine, millega viiakse kõik süisel antavad väetised sügavkünniga viljapuu juurte peamise leviku piirkonda. (Jänes, Niiberg 2001). Üheks efektiivsemaks väetamisviisiks viljapuuaias on sügavväetamine vedelväetisega: väetised viiakse otse juurte lähedale mulda. Selleks võib kasutada aiapritsi, millele on monteeritav vastav puur. (Kiislar 1969) Rajamisväetamise korral külvatakse väetised kogu istandiku pinnale ja viiakse sügisese harimisega 25-30 cm sügavusse mulda. Vastavalt mullaviljakuse klassile antakse fosfor- ja kaaliväetist toimeaines 120-200 kg/ha ja vastavalt mulla happesusele kas klinkritolmu või põlevkivituhka. (Jänes, Niiberg 2001). Puutuhk sisaldab kaaliumi, fosforpentoksiidi ja lupja, seepärast sobib ta kirsipuudele eeskätt happelistel muldadel. (Jänes, Niiberg 2001).
Valmistamine Kõige üldisema skeemi järgi jaguneb veini tootmine kuueks etapiks: · viinamarjade korjamine ja sorteerimine · pressimine-purustamine · fermenteerimine e kääritamine · filtreerimine e selitamine · laagerdamine e järelküpsetamine · villimine Protsessi tehnoloogilised üksikasjad võivad erinevate tootjate ning toodete lõikes suuresti varieeruda. Veini iseloom ja kvaliteet sõltuvad ka viinamarjasordist, istandiku vanusest, kasvukoha pinnasest ning seal valitsevast kliimast. Mida varieeruvam ja vaesem pinnas, seda parem veinimari seal kasvab. Soojemas kliimas ja hea veeringlusega aladel kasvatatakse hilisema küpsemisega sorte, jahedamates oludes ning vett halvasti läbilaskval maal viljeldakse varem valmivaid. Tuhandetest tänapäeval tuntud viinamarjasortidest väärivad tõsist tähelepanu kõigest mõnikümmend. Neist omakorda üksikuid, mille kvaliteet teistest peajagu üle on, tituleeritakse
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
