PK.0538 Eesti traditsioonilised kääritatud joogid ÕLLE VALMISTAMISE 10 KÄSKU 1. Õige õlle alus on head linnased. 2. Hea õlle pruulimiseks tohib kasutada vaid 4 toorainet: linnaseid, vett, humalaid ja pärmi. 3. Puhastatud teraviljad tuleb idandada temperatuuril 17-18 °C, et tärklis muutuks suhkruks. 4. Suhkru kogusest sõltub õlle kangus. 5. Tulevase õlle värvus sõltub linnaste kuivatamisest. 6. Pruulimisel kasutatav vesi ei tohi olla liiga kare. 7. Humal annab õllele meeldiva mõrkja maitse ja parandab õlle säilivust. 8
Oma olemuselt on õllevalmistamine väga konservatiivne nähtus ning püsinud oluliste muutusteta tänini. Enamasti pruulis õlle peremees või vanaperemees. Vana ja laialt levinud uskumuse kohaselt kandub toodetud ainesse üle ka tootja isiklikke omadusi, sellesse pannakse osa hingest. Naisi tavaliselt õlleteo juurde ei lastud, kuid on teada ka üksikuid üle valla kuulsaid naisõllemeistreid. Linnased Üks korralik õlletegu algas juba põllul. Linnaste kasvatamiseks vajaliku vilja puhul jälgiti, et see oleks hästi kasvanud, ilusa õlgkollase värvi ja läikega. Et vältida kopitanud ja hallitanud terade sattumist õllevilja sekka, hoiduti lamandunud vilja kasutamisest. Niisiis, kes õllest vähegi hoolis, valis linnaste jaoks kõige parema vilja. Kõige levinumaks algmaterjaliks oli muidugi oder, oluliselt harvemini kasutati teisi teravilju nagu nisu, rukis ja kaer. Küll on
Õlu Õlu on süsihappegaasi sisaldav alkohoolne jook, mida valmistatakse linnastest, humalast, veest ja pärmist . Teraviljadest kasutatakse kõige rohkem otri. Linnased jahvatatakse ja segatakse aurukatlas veega, tekkinud massi nimetatakse meskiks . Meski temperatuuri tõstetakse 75 kraadini. Seejärel meski filtreeritakse , ning saadakse selmoel virre, mida keedetakse. Hiljem jahutatakse 5 kraadi C-ni , ning lisatakse kultuurpärmi. Algab käärimine 5 10 päeva jooksul muutuvad käärivad suhkrud süsihappegaasiks ja alkoholiks ning pärm kas vajub põhja või tõuseb pinnale.
Veel on vaja ankrut või siis õllepudeleid korkide ja korgisulgejaga või veel parem vanakooli portselankorgiga pudeleid, mis on kodupruulijate hulgas väga hinnatud. Sinna läheb õlu pärast käärimist laagerduma. Muretseda võiksid ka termomeeteri ja densimeetri (tihedusmõõtja toim). Viimast on vaja õlle kanguse ja käärimise lõpu määramiseks. Saksamaal aastast 1516 kehtiva seaduse kohaselt võib õlut valmistada ainult neljast komponendist. Nendeks on vesi, linnased, humalad ja pärm. Esimesena tuleb tähelepanu pöörata vee kvaliteedile. Üldine reegel on, et kui vesi maitseb juues hästi, siis on ta sobilik ka õlleteoks. Pehmemast veest tuleb parem pilsner ja karedamast veest saab head Münchenit. Mõningal juhul aitab vee kvaliteeti parandada ka keetmine. Linnased koduõlle valmistamiseks Õlleteoks on vaja linnastatud otra. Loomulikult võib õlut teha ka maltoosast ehk linnaseekstraktist, aga maitse- ja hinnavahe on suur.
Õlu Peab olema alla 0.5 % piirituse sisalduse, et olla alkoholivaba üle sele alkohoolne. Valmistamiseks: pärm, linnased (idandatud teravili), kuni 96% vesi , humala käbid . Saku õlletehas Tartu õlletehas Viru Õlu Saare õlu Õlle serveerimine Õlu peab olema võimalikult värske , enne serveerimist tuleks hoida jahedas ja hämaras ruumis. Õllet serveerides tuleb õlle valada õlle kannu või pilsneri klaasi. Klaasi tuleb hoida 45 kraadi nurga all kuni klaas on peaaegu täis , kõige lõpus keeratakse klaas sirgeks , et tekiks peale vahumüts. Mida heledam õlu seda külmemalt serveeritakse
Sellega avardusid oluliselt kaubavahetuse võimalused ning suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu saabuvate transiitveoste tähtsus.Kiiresti arenes ka sisekaubandus, kuna nii maaelanikud kui ka linlased vajasid järjest rohkem tarbekaupu ja toiduaineid. Tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis-rahaliste suhete areng tõid endaga kaasa linnastumise.1862. aastal elas Eesti linnased kokku 62 000, sajandi lõpul aga juba 181 000 inimest. Seega oli sajandivahetusel pea iga viies Eesti elanik linlane. 20. sajandi alguseks oli Eestis kokku 12 linna, nendest suurimad Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Valga. Kliiresti kasvasid ka tööstusettevõtete juurde rajatud ja raudteejaamade ümber kujunenud alevid ja alevikud Sinfi, Tapa, Türi, Tõrva, Põltsamaa, Jõhvi ning Otepää, kuhu koondusid samuti linlike tegevusalade esindajad käsitöölised, kaupmehed, täälised, ametnikud
kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu. Iseloomult on nad tagasihoidlikud, vaiksed ja kinnised. Püha Valentin ennekõike hullumeelsete kaitsepühak psühhiaatriakliinikuid helepunaste lintidega. Saksa rahvustoit on karrivorstid,kartuli ja kapsaga, juurde hautatatakse erinevaid köögivilju aga kindlasti peaks olema sees uba ja lillkapsas. 4,000 marki Põhilised koostisosad: vesi, HOPS, ja odra linnased. suuremad tootjad Põhja piirkonnas Saksamaa Beck, St. Pauli, Warsteiner, ja Krombach. Üks vanimaid õlu õlletehased maailmas Benediktiini Abbey ( 1040 a). Septembris Münchenis Õlu pidulikkus kestab kaks nädalat U 5 mln külastajat aastas. Kõige enam Eurovisiooni lauluvõistlusel osalenud riik (54). 2010 Võitis Lena"Satellite" http://www.youtube.com/watch? v=YBy56or9x7Y http://www.toidutare.ee/termin.php?id=623
õpitud Eesti aladel ka teradest kääritatud joogi valmistamist. · Ammustest aegadest kasutasid eestlased õlletegemisel põhilise toorainena otra. Lisaks on kasutatud ka nisu, rukist ja kaera. Õlletegemisel vajalike linnaste saamiseks pandi odraterad kottides jõkke või tünni 2 3 päevaks ligunema. Leotati, kuni terad muutusid pehmeks, peale nõrgumist laotati need rehetoa põrandale 6 8 päevaks idusid ajama. · Seejärel kuivatati linnased parsil ja jahvatati jämedaks jahuks. Veel 19. sajandil oli üldine õlletegemise viis hautada meskit ehk meskimine st linnasejahule vee lisamine. Katlas lasti vesi keema, mis kallati käimatõrde, kuhu segati linnasejahu, tõrs kaeti riidega ja lasti paar tundi haududa. Ühtlase temperatuuri hoidmiseks asetati tõrde kuumad kivid. Kurnatõrre põhja tehti filter, mille kaudu õlu kurnati. Seejärel pandi tagasi
- loob soodsad tingimused mikroorganismide arenguks, mille tagajärjel: - muutub terade värvus, - halveneb idanevus, - tekib kopituslõhn. 26 Olulisus · Oder on tänapäeval Eesti põldudel tähtis teravili. · Eesti on põhiliselt piima- ja lihatootmise maa, oder hea söödateravili. · Oluline koht odral meie toidulaual: - kruubid, - tangud, - jahu, - linnased. 27 Toiteväärtus, biokeemiline koostis · Keedetud odrakruupide (lisanditeta) toiteväärtus ja biokeemiline koostis: Toitaineid 100 g kohta Vesi 68,8 g Kalorsus 123 kcal Süsivesikud 28,2 g Valgud 2,3 g Lipiidid 0,4 g Tuhk 0,3 g Kiudained 3,8 g 28 Toiteelemente 100 g kohta: · Kaalium 93,0 mg · Fosfor 54,0 mg · Magneesium 22,0 mg
Süda ja vereringet – südamelihase kahjustus, südame rütmihäired, kõrge vererõhk ja verevalandus ajju ehk ajuinsult. Aju – pikapeale halveneb mälu, väheneb õppimisvõime, tekivad tasakaaluhäired. 7) Kuidas liigitatakse alkohoolseid jooke (4 liiki); nimeta vajalikud toorained ja lühidalt tootmisprotsess. V: Alkohoolseid jooke liigitakse: Õlu, vein, viin ja liköör 1. Õlu – teravili, maltoosa Tootmine: Linnased – idandatud teravili Virre – suhkrustatunud linnasetärklise lahus Humalastega keetmine Kääritamine Laagerdamine Filtrimine, pastöriseerimine Villimine 2. Vein – viinamarjad Tootmine: Marjade purustamine ja mahla eraldamine Käärimine Ümbervalamine Järelkäärimine ja valmimine 3. Viin – vesi, vili, kartul või veinitööstuse jääkidest. Tootmine: Toidupiirituse lahjendamine veega
Lahuste kontsentratsioonide kontroll - KONTROLLITAKSE REGULAARSELT · Iga teravilja saab idandada · Õlle valmistamisel on peamine teravili oder, mis : · annab parema lõhna-maitse · idanemisel ei ole probleeme( mikroobide soovimatu kasv) · sisaldab palju tärklist · piisvalt valke pärmi kasvu tagamiseks ja vahu moodustamiseks · tavalisel nimetatakse linnasteks heledaid odralinnaseid Linnase tüübid: heledad odralinnased shokolaadi ja must linnas röstitud linnased kristall ja karamell linnased merivaiklinnased suitsulinnased nisulinnased linnase ekstraktid Odra leotamine, vajalik niiskus 44% idandmaine maltoos ehk õllesuhkur Linnaste valmistamine: idu ei tohi kasvada suureks ja liigselt tärklist ei kulutada põllul toidavad idanemisel tekkivat suhkrut arnevat taime Pärast linnase jahvatamist ja keemist saame me pirde. Pirdele listakase õllepärmi, lisatakse humalat humal annab õllele mõru maitse. Humala produktid: kuivatatud
Paljud käärimised kulgevad ilma õhuhapniku osavõtuta (anaeroobselt). Käärimist põhjustavad pärmseenekesed (alkoholkäärimne) või bakterid (piimhapekäärimine). Mõned käärimised vajavad õhuhapnikku (äädikhapekäärimine). Piimhape- ja alkoholkäärimine leiva-ja alkoholkäärimine saiataigna kergitamisel. Alkohoolset kääritamist kasutatakse ka õlle ja veini tootmisel. Selle võrrand on C6H12O6 --> 2C2H5OH + 2CO2 Õlle valmistamiseks idandatakse odraterad. Saadud linnased kuivatatakse ja jahvatatakse jämedaks jahuks. Idanemisel tekkinud ensüümide toimel hakkab odraterade tärklis muutuma suhkruteks. See reaktsioon läheb lõpuni meski valmistamisel, kui linnasejahu segatakse sooja veega. Kui suhkrud on lahustunud, filtritakse meskist paks osa välja. Saadud selge vedelik ehk virre keedetakse läbi, et kõrvaldada ebasoovitavad mikroorganismid, seejärel lisatakse humalad ja pärm,
Tegemist on sügavkülmutatud küpsetusvalmis pirukate ja saiakestega, mida on mugav ja kerge kodus valmistada. Samuti müüb Leibur laias valikus eelküpsetatud tooteid ning sügavkülmutatud saiakesi ja pirukaid kaupluste küpsetuspunktidele ning toitlustusasutustele. Leiburi tooteid tuntakse heast maitsest ja kõrgest kvaliteedist Toorained, mida kasutatakse Rukis Nisu Kaer Oder Täisterajahu Vesi Juuretis Pärm Linnased Seemned Rasvained Suhkur Sool Lisaained Leiburi peenleivad Leiburi Tallinna peenleib on Eesti armastatuim leib. See on küpsetatud ainulaadse retsepti järgi loomulikul viisil, kiirustamata. E-ainete vaba. Koostis:rukkijahu, vesi, nisujahu, suhkur, rukkilinnasejahu, pärm, keedusool (1,0%), köömned; traditsiooniliselt kääritatud juuretisega Leiburi peenleivad Isa peenleib: Traditsiooniliselt kääritatud
nimetatakse maksa rasvumiseks ehk steatoosiks. Põhjustab närvikahjustusi ja vähktõbe. 7)Kuidas liigitatakse alkohoolseid jooke (4 liiki); nimeta vajalikud toorained ja lühidalt tootmisprotsess. Pole destilleeritud(õlu ja vein) Destilleeritud, jagunevad omakorda: Destilleeritud, kuid mitte väga puhtaks (konjak, viski) Destilleeritud täielikult(viin) 1. Õlu- teravili või muu tärkiserikkas tooraine Tootmine: Linnased Virre keetmine Laagerdamine Kääritamine Filtrimine Vilimine 2. Vein- viinamarjad aga ka õunad ja sõstrad Tootmine: Marjade purustamine ja mahla eraldamine Ümbervalamine Käärimine Järelkäärimine ja valmimine 3. Viin- vesi, vili, kartul või veinitööstuse jäägid Toidupiirituse lahjendamine veegha Nastoikad Dzinn- kadakamarjad 4. Liköör- suhkur, puuvilja- ja marjamahl, taimeletois, vürtsid Tootmine: Maitsestamine Segamine
Suhkur 100 Maisihelbed 86 Mesi, pulgakomm 81 Kuivatatud uba, rosinad, piparkook, makaronid 70 Kama 68 Nisujahu, manna, odrajahu, odrakruubid 67 Tatar, kaerakliid, kreeker, rukkijahu, rukkihelbed 66 Neljaviljahelbed, linnased 65 Grahamjahu, nisuhelbed 64 Kuivatatud õun, ploom & ananass, küpsis, kaerahelbed 63 Aprikoos, kuivatatud 61 Shokolaad, õuna-, ploomimoos 56 Kartulikrõpsud 55 Kondenseeritud piim , suhkruga, halvaa 54 Sõstramoos, sai, nisukliid, odrakarask 53
Oder · Odra kodukohaks loetakse Etioopia mägiseid piirkondi ja Kagu- Aasiat · Hakati kasvatama u 10 000 a eKr · Oder on esimene teravili, mida kasvatama hakati, ka Eesti alal koos nisuga üks esimesi (u 4000 aastat tagasi) · Oder on lühikese kasvuajaga ja talub külma · Eestis nisu järel teisel kohal · Kasutatakse tänapäeval rohkem loomasöödaks, aga ka leiva-ja õlletööstuses · Õlletööstuse jaoks odraterad idandatakse ja kuivatatakse, saadakse linnased Odrast saadavad tangained Odrakruup · Odrakruupi saadakse, kui terast eraldatakse ainult väliskest (sõkal). Kruubid lihvitakse. Need on kõige toitvamad tangained odrast, sest eemaldatud on väga vähe toitaineid. · Tangu saadakse kestast täiesti eraldatud odrateradest purustamise teel. Sellisel kujul on tang kaotanud osa toitaineid, eriti vitamiine ja mineraalaineid. · Odrahelbed tehakse kooritud odratangust. Tuumad
Ravi algul vältida · batoonikesed. aspartaami · Röstitud pähklitel ja närimiskummil kontrollida koostist! Joogid lubatud keelatud · Mahlad, taimetee, · Viljakohv, lahustuv kohv · Mineraalvesi, vesi · (mis sisaldab otra), õlu, · viski, nisuviin, kodukali, · linnased, pilsner. · Ravi alguses ei soovitata: · Pulbritest valmistatavatel Kakao, oakohv, gaseeritud kakao- ja joogid sokolaadijookidel ning spordijookidel kontrollidae koostist! Maitseained ja lisandid lubatud keelatud · Till, petersell, sidrunhape, · Teraviljajahu sisaldusega kartuli-, maisi- ja aroruuttärklis, · salatikastmed,
- tootja garantiiajast ei sõltu pretensiooni esitamise aeg - garantii- ja pretensiooniaja summa 25. Milline on soodsaim temperatuur bakterite levikuks? - 5 10 kraadi - 20 40 kraadi - 60 80 kraadi 26. Mis on nisujahust õhuke mehhikopärane tasane leib - pitsa - ciabatta - tortilla 27. Mis on brändi tooraineks? - rukis - linnased - viinamarjavein 28. Mis iseloomustab linnuliha? - jämedakoelisus - rasv on kogunenud peamiselt naha alla - suur kalorsus 29. Antistaatilised puhastuslapid - on ühelt poolt karvastatud - on kahelt poolt karvastatud - on venivad 30. Müüja - peab tundma tema poolt müüdavat kaupa - peab oskama vaid etiketil toodut lahti rääkida - peab oskama lahti rääkida vaid pakendil oleva põhimärgistuse
Sepikujahu 600 60 9 Kuklijahu 650 65 9 Odrakruubid 800 80 12 4 125 Odratangud 600 60 10 3,3 145 Tatratang 840 84 Kaeratang 400 40 Hirss 900 90 Läätsed 250 25 Nisukliid peened 350 35 5 Nisukliid jämedad 200 20 3 Linnased 650 65 9 165 HELBED Kaerahelbed 350 35 5 Maisihelbed 150 15 3 1 665 Odrahelbed 310 30 5 2 250 Kartulihelbed 620 60 Riisihelbed 300 30 6 2 Rukkihelbed 310 30 5 250 Nisuhelbed 310 30 5 285
Sepikujahu 600 65 9 3 Kuklijahu 650 65 9 3 Odrakruubid 800 80 12 4 125 Odratangud 600 60 10 3,3 145 Tatratang 840 84 Kaeratang 400 40 Hirss 900 90 Läätsed 250 25 Nisukliid 150 15 3 1 665 Nisukliid peened 350 35 5 Nisukliid jämedad 200 20 3 Linnased 650 165 Maisitärklis 600 60 9 3 HELBED Kaerahelbed 350 35 5 285-330 Kookoshelbed 450 45 8 3 225 Maisihelbed 150 15 3 1 665 Odrahelbed 310 30 5 2 250-285 Kartulihelbed 620 62 160(250) Riisihelbed 300 30- 6 2 250-335
odrakruubid 800 80 12 4 odratangud 600 60 10 3,3 tatratang 840 84 kaerakang 400 40 hirss 900 90 läätsed 250 25 nisukliid peened 350 35 5 nisukliid jämedad 200 20 3 linnased 650 65 9 Toiduaine nimetus 1 liiter= 1 dl= 1 sl= 1 tl= 1000 ml 100 ml 15 ml 5 ml =6,7spl =3tl g g g g HELBED kaerahelbed 350 35 5 kookoshelbed 450 45 8 3
positiivsed omadused kallutavad tootjaid siiski otsustama keedu kasuks. Keedu valmistamiseks lisatakse kuuma vett osale retseptis olevale jahule ja segatakse läbi, kuni tekib ühtlane mass. Samal ajal algab juba suhkrustumise protsess, mille tulemusena laguneb jahus olev tärklis suhkruteks. Mõne aja pärast lisatakse vastavalt toote retseptile rukkilinnasejahu (valget või punast) või lihtsalt rukkijahu kuni 5% jahust. Lisatud linnased parandavad toote mahtu, kooriku värvust, leiva maitset ja aroomi. Keetude valmistamisel peab jälgima, et nende konsistents oleks ühtlane, ning keet tuleb jahutada vajaliku temperatuurini. Kui mõlemad etapid on lõpetatud, saab alustada taina tegemist. Peale seda leiba tuleb küpsetada, millele järgneb jahutamise protsess. -2- Lõpetuseks meie koolileivast:
kohupiim · Oliiviõli · Maapähkel · Greibi · Miso · Kibuvits · Tofu · Maapähkli · Kirsi · Murulauk · Kummelit · Sojapiim või · Ploomi · Odra- eesoodust · Porgandi linnased avadLutse · Selleri · Sinep rn · Sidruni · Sojakaste · Naistepuna (veega) · Melass e. · Oakohv
Alkoholi käitlemist reguleerib alkoholiseadus, mille kohaselt loetakse alkohoolseteks jookideks sellised alkoholi sisaldavad joogid, mis sisaldavad enam kui 1,2 mahuprotsenti alkoholi. Tuntumad lahjad alkohoolsed joogid on õlu , siider ja vein, aga ka mitmesugused gaseeritud segujoogid. Tuntumad kanged alkohoolsed joogid on viinad, viskid ja brändid. Erinevad alkohoolsed joogid · Õlu Õllepärm Tärklis Linnased · Vein Pärm Viinamarjad Mahl (Saab kasutada toorainena igasugu erinevaid marju ja ka võilille õisi, kroonlehti) · Viin Kartul Viinamarja pressjääkidest Riis · Brändi Soti viskisid destilleeritakse üldiselt kaks korda ning pannakse seisma kolmeks aastaks tammevaatidesse. Iiri viskisid destilleeritakse üldiselt kolm korda ja pannakse seisma kolmeks aastaks tammevaatidesse. Toorainena kasutatakse erinevaid teravilju : oder, rukis, nisu, mais.
Õlu - on kääritamise teel teraviljast vm tärkliserikkast toorainest valmistatud alkohoolne jook, milles on 17 massiprotsenti (harva rohkem) alkoholi. Eestlased valmistavad õlut põhiliselt odrast, kuid eri rahvastel on erinevad õlletoorained: Aafrikas valmistatakse hirsiõlut, Saksamaal nisuõlut, Ida-Aasias riisiõlut, Mehhikos ja Lõuna-Ameerikas maisiõlut. Saksamaal on välja töötatud ka õlle valmistamine kanepist. Õlle valmistamiseks kasvatatatakse viljast linnased, millest valmistatakse meski, mis segatakse veega ja filtreeritakse ning saadakse virre ja jääkprodukt õlleraba, millest saab loomatoitu. Virret keedetakse koos humalatega, jahutatakse, setitatakse ja lisatakse kääritamiseks pärm. Pärast õllepruulimist villitakse valmis õlu pudelitesse, vaatidesse või muudesse anumatesse ja tarvitatakse jahutatult. On teada, et õlut valmistati juba Mesopotaamias ja Egiptuses umbes 6000 aastat tagasi. 1516
Eemaldasid süsiniku. Sai areneda eluormid. Maal sama kogus vett. 70 % gaasist, milleta meie kopsud ei toimiks tuleb vetikatelt. Puud trotsivad gravitatsiooni. Esimesed linnad sirgusid vähem kui 6000 a tagasi- sai kergemini kaitsta end. 1,5 miljardit inimest võtab looduselt selle mis on vajalik. Pool inimkonnast harib põldu. Üle kolme neljandiku neist käsitsi. Nafta vabasitas inimesed käsitsi tüöötamast. Viimase 60 a on rahvaarv kolmekordistunud. Üle 2 miljardi linnased. Hiina linn Shenzhen oma sadade pilvelõhkujatega oli 40 a tagasi kaluriküla. Shanghais ehit. 3000 torni 20 a-ga. Liiter kütust toodab sama plaju kui 100 kätepaari 24 tunniga. Põllud nõuavad 70% inimkonna veetarbest. 100 l vett= 1 kg kartuli tootmine. 4000 l vett, et saada 1 kg riisi ja 13000 l vett et saada 1 kg liha. Enne selle saj lõppu liigse kaevandamise tõttu maavarud ammutatud. 90% kaubast liigub meritsi. Dubai- tehissaarte ehit
6 GIN safari long drink 0.5 L 5.6% vol. Alkohoolne jook. Koostis: vesi, suhkur, piiritus, süsihappegaas, dzinni-kaktuse- sidruni lõhna- ja maitseaine, happesuse regulaator- sidrunhape, sidrunimahla kontsentraat, säilitusaine- naatriumbensonaat, toiduvärv-E110, linnased. Jahedalt parim. Parim enne vaata põhjalt. Tootja: AS A.LeCoq, Tähtvere 56/62, 50050 Tartu, Eesti 7 Sprite 2L Sidruni-laimimaitseline karboniseeritud karastusjook Valmistatud The Coca-Cola company loal. Tootja: AS Coca-Cola HBC Eesti. Turustaja: AS Coca-Cola HBC Eesti, Kadaka Tee 76b, Tallinn, Eesti. Koostis:
Head veini ei saa pooltooretest karusmarjadest, mida kasutatakase konserveerimiseks. Õunad pestakse, marju pole vaja pesta. Õunad purustatakse ja mahl pressitakse välja. Pehmetest marjadest saadakse mahl kätte pressimise või aurutamisega. Käärimiseks vajalik suhkur lahustatakse väheses mahlas või vees, kui vee lisamine on retseptis ette nähtud. Koduõlle valmistamine Parema joogi saab ise viljast linnaseid tehes. Õlle valmistamiseks kasvatatatakse viljast linnased, millest valmistatakse meski, mis segatakse veega ja filtreeritakse ning saadakse virre. Virret keedetakse koos humalatega, jahutatakse, setitatakse ja lisatakse kääritamiseks pärm. Puhtust tuleb jälgida kogu õlletegemise jooksul,alusta sellest, et kõik nõud oleksid korralikult puhtaks Juhul kui nõud desinfitseerimata pesemata, siis on nõu seinte küljes juba hulk baktereid olemas mis võivad rikkuda õlle
Pastilaa, vahukomm, vahvel, küpsis 80 Kuivatatud datllid, riis 78 Müsli, hommikuhelbed, pop corn 77 Suhkruga kakaopulner 75 Näkileib, kuivik 72 Kuivatatud uba, rosinad, piparkook, makaronid 70 Kama 68 Nisujahu, manna, odrajahu, odrakruubid 67 Tatar, kaerakliid, kreeker, rukkijahu, rukkihelbed 66 Neljaviljahelbed, linnased 65 Grahamjahu, nisuhelbed 64 Kuivatatud õun, ploom & ananass, küpsis, kaerahelbed 63 Aprikoos, kuivatatud 61 Kuivatatud herned, hirss 59 Apelsinimarmelaad 58 Shokolaad, õuna-, ploomimoos 56 Kartulikrõpsud 55
valmistamine (vt lisa D) 5.2.4 Erialane terminoloogia I, II eesti keeles, III inglise või saksa keeles (vt lisa E) 5.2.5 Toorainete sortiment, koostis, kvaliteet, toiteväärtus, kasutamisvõimalused, hoiunõuded, realiseerimisajad, säästlik kasutamine I algtase; II, III kesktase 1) teraviljad ja teraviljasaadused 2) piim ja piimatooted 3) kergitusained 4) vesi 5) munad ja munasaadused 6) suhkur, siirup, mesi 7) õlid ja teised rasvained 8) liha ja kala 9) linnased 10) jahuparendajad 11) puu- ja köögiviljad, marjad ja nende hoidised 12) lisaained (maitse-, aroom- ja värvained jms) 5.2.6 Nisu-, rukki- ja segujahust taignate valmistamine erinevatel meetoditel, sh 1) nisujahust pärmitaigen 2) nisujahust pärmi-lehttaigen ja lehttaigen 43) rukkijahust taigen 4) erinevatest jahusortidest ja lisanditega taignad, jms 5.2.7 Erinevate täidiste ja katete valmistamine 5.2.8 Põhilised füüsikalised ja keemilised muutused toote valmistamise protsessis I, II
Monosahhariidid Glükoos Puuviljad Fruktoos Mesi Oligosahhariidid Sahharoos Peedisuhkur, roosuhkur, puuviljad Maltoos Piim, piimatooted Laktoos Teraviljaidud, linnased Polüsahhariidid Tärklis Kartul, teravili Vees lahustumatud kiudained Taimne toit (tselluloos, hemitselluloos, inuliin) Glükogeen Maks, seened Vees lahustuvad kiudained Puuviljad, marjad (pektiin) Süsivesikute ülesanded organismis:
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonna instituut Põllumajandussaadustetootmise- ja turustamise eriala Kursuseprojekt Odra kasvatamine õlleodrana Koostanud: Mari Järv Juhendaja: Juhan Jõudu ja Ruth Lauk Tartu 2008 Sissejuhatus Õlleotra on Eestis kasvatatud aastasadu. Oma põllul kasvanud odrast idandati linnased ja kääritati samas ka õlut. Tööstusliku õlletootmise arenedes koondus linnasekasvatus suurtesse tehastesse aga oder kasvatati peamiselt ikkagi samas piirkonnas. Eestis kasvatati 1980-ndate lõpul ligi 20 tuhat tonni õlleotra. Järgnevatel hooaegadel on õlleodra kasvatamine perspektiivikam kuna hind on võrreldes söödateraviljaga 20% kõrgem. Samas on saadaval häid õlleodra sorte ja seemneid, hea kvaliteedi tagamiseks on piisavad agrotehnilised võtted.
on leidnud maailmas parima vastuvõtu. Teraviljaviskit toodetakse Coffcy viskivabrikus, mis loodi 1831. aastal sellenimelise aktsiisiametniku poolt. Segatud viskit hoitakse pika aja jooksul tünnides, et teravilja- ja linnasejook saaksid omavahel seguneda ning tekiks pehme, küps segu. Viskitegemise kunst Kui mõelda, kui palju on eri tegureid, mis ühe linnaseviski unikaalseks teevad- odrast valmistatud linnased ja nende turbalisus; sügavalt maapinna alt ammutatud vesi; iseäraliku ja sageli veidra kujuga destillaatorid; isegi Sotimaa õhk, mis laagerdamise ajal oma jälje jätab, siis ei ole sugugi üllatav, et seguviski Ballantine´s kihtide viisi erinevaid maitseid sisaldab. Selleks kasutatakse valitud teraviljaviskid, mis loovad aluse järgmistele värvikihtidele. Teraviljaviskid ei ole oma iseloomult nii tugevad kui ühelinnaseviskid, kuid seguviski kooshoidmisel on neil äärmiselt tähtis roll
toiduainetest. Lühidalt võib toidupiirituse tootmise kokku võtta järgmise skeemi abil Vees lahustuvad Maltaas suhkrud Pärm Meski destilleerimine Tärklis Maltoos ~14% (kartul, C12H22O11 ja piiritust teravili) (linnased) Glükoos Käärimine C6H12O6 Glükoosi käärimist kirjeldab järgmine võrrand 0 +IV -II C6 H12 O6 2 C O2 + 2 CH3-CH2OH seega käärimisel süsinik osaliselt oksüdeerub (süsinikdioksiidiks) ja osaliselt redutseerub (piirituseks). Käärimissaadusi on tegelikult palju - üks olulisemaid on veel piimhape CH3-CH(OH)-COOH
ja sepikus 2* (0,2 ja 0,3 mg vastavalt) rohkem kui kroovjahu leibades (0,1 mg) Fütiin seob Me2+, fütaas - pärmis Proteaasid - putukakahjustused -amülaas, lõhustab otsast maltoosiks, termostabiilsem, pH opt. 4,8 -amülaas, kasvama läinud terades, pH opt. 5,6-6,3, lõhustab keskelt Kaunviljad domineerivad globuliinid. Sisaldavad proteaaside inhibiitoreid. Müsli -töödeldud teraviljade ja kuivatatud puuviljade segu : kaerahelbed jt. helbed, idandid, linnased, rosinad pähklid jt. seemned jne. Kama Pudrud http://www.mees.eu/?nodeid=605&lang=et. Lumivalge nisujahu 20.05.2004 Urmas Kokassaar
Tagajärg: Kahe aasta jooksul suutis Mao kõrvaldada kõik võistlejad ning tema isiklik võim muutus erakordsedlt suureks. 4)Millised muudatused Hiina ellu tõi Deng Xiaopingi valitsemisaeg 1970ndail? Miks neid muutusi tehti? 1.Turumajanduslike põhimõtete rakendamine kommunistliku partei poliitilisel juhtimisel. 2.Maal saadeti rahvakommunistid laiali ja edendati üksikmajapidamisi. 3.Tööstuses tehti põhipanus olmetehnika tootmisele. Sellega seoses muudeti linnased ettevõtted iseseisvateks majandusüksusteks, mis tegutsesid turumajandus põhimõtete alusel. Neid muutusi tehti, et Hiina muuta mõne aastakümnega võimsaks suurriigiks. 5)Hiina valitsuse suhted demokraatiaga. (lk 64) Reformid toimusid riigi range kontrolli all. Hiinas puudus poliitiline demokraatia. Teisitimõtlejate väljaastumised suruti julmalt maha. Valitseva kommunistiliku partei kongressid toetasid riigi osa edasist vähendamist tootmises ning turumajanduse põhimõtete juurutamist
piirkonnas · Sampust küllastatakse süsihappegaasiga täiendava käärimise teel kinnistes nõudes · Gaseeritud vahuveine küllastatakse kunstlikult. Siidrid: · Valmistatakse nagu vahuveini · Kõige levinum tooraine on õun, kasutattakse ka teisi puuvilju Õlu: · Valmistatakse linnastest, humalast ja veest hautamise, keetmise ja kääritamise teel · Linnased saadakse odrasortide idandamise teel Kangeid veine valmistatakse kääritades ja nendele lisatakse alkoholisisaldus Kanged veinid madeira calvados portvein serri vermut Kanged veinid
Johnnie Walker. Tõenäoliselt tuntuim viskimark maailmas. Ettevõte asustati 1820. Viltuselt kleebitud sildid on ettevõtte tunnuseks alustamisest saati. Kaubamärgid Red Label ja Black Label on turul aastast 1909. Laphroig. Isaly saar Sotimaa läänerannikul on olnud asustatud alates kiviajast. Samuti on seal tegeletud destilleerimisega väga kaua. Viskivabrik asutati 1815. ning selle traditsioonilised tootmisvõtted on säilinud muutumatuna tänapäevani. Sh toodab ise ka linnased. Segrams. Viskit valmistati esmakordselt aastal 1911. Segusviskide tuumaks on maisiviski, millele lisatakse valik (35) viskisid, sh rukkiviskit. Segatakse kokku enne pudelisse villimist. Suntory. Suurim Jaapani viskitootja. Toodetakse ka linnaseviskisid, sh Suntory Yamazaki, mis on segu mitmest, vähemalt 12 aastat vanast linnaseviskist. 8 Serveerimine
LEIB Leib on olnud läbiaegade eestlase peamine toit. Seetõttu on leiva suhtes tuntud sügavat austust ning peetud seda ka pühaks. Viimase tuhande aasta jooksul rukkileib, mis jõudis meie esivanemate lauale suure töö ja vaevaga. Ka tänapäeval on leib eestlase laual, aga see ostetakse poest ilma suurt vaeva nägemata. Uurimustöös püüan leida,milline on olnud leiva koht eestlase toidulaual, ja miks on ta olnud nii tähtis. Otsida vanasõnu ja kõnekäände leiva kohta. Püüan näidata tänapäeval toodetavate leibade sortimenti. Praktilise tööna pakun esitlusel enda küpsetatud leiba. Leivaküpsetamise protsessi lisan ka uurimustööle. Leivaosa tänapäeval inimese toidulaual „Maalehe“ 09.10.2014.a. nr 41 numbris on põhjalikult käsitletud Eestis poelettidel olevaid leibasid. Leib on vanem kui meie. Parem aganane leib kui tühi kõht. Amet ei küsi leiba. Homseks hoia leiba, aga mitte tööd. Tee tööd higig...
karjatada – 2,5km kaugusel. Seega on. 12)Söötmismeetodid: TELOS PILT Kogused:Kui silo ei söödeta, siis lehma kohta arvestada vähemalt 2-2,5 tonni heina eeldusel, et on porgandeid ja muid lisaaineid. Vastasel juhul tuleb arvestada isegi kuni 4 tonni. Heina ja silo vahekord on 1/3 koguseliselt. Juurviljad, kartulid või poolsuhkurpeedid 2,5 tonni või tavalist peeti 4,5 tonni. Ainult kartulit 1,5 – 1,7 tonni. 13)Mittepõllumajanduslike kinnisasjade hinna sõltuvus: ( eriti linnased) • Linnakeskuse, töökoha, kooli, teatri, kino, klubi, kaubandus ja teenindus ja tervishoiu asutuste ning ühistranspordi ( buss, tramm, troll, lennuk ) lähedus. • Territooriumi heakorrastatus, tänavakatte iseloom, vee ja kanalisatsiooni, sooja, gaasi ja elektrivõrgu olemasolu. • Territooriumi esteetiline ja maastikuline väärtus, maaliline loodus, vaheldusrikas reljeef, metsade ja parkide, veekogude olemasolu, jne.
PEKTIIN- toodetakse taimsetest jääkidest (kiivi ja värske ananass puhul kasutada alati pektiini- sulatavad zelatiini üles) KASTME PAKSENDAJAD KARTULITÄRKLIS- .............................................................................. MAISITÄRKLIS- ................................................................................... SOBENFIX- sobib ka tsöliaakia haigetele LEIB , SAI Põhitoorained: nisu- ja/või rukkijahu, sool, vesi, pärm Abitoorained: suhkur, rasvaine, piim, linnased, seemned, muna, siirup, maitseained Leiva ja saia tootmise operatsioonid: 1. Põhi- ja abitooraine ettevalmistamine: · Nisusaia küpsetamisel kasutatakse pärmi · Rukkileiva küpsetamisel kasutatakse juuretist 2. Taigna valmistamine · Vedela juuretisega-(osa jahu ja piimhappe bakterite puhaskultuurid) · Keeva veega- (osa jahu, mis on segatud linnastega, valatakse üle keeva veega) · Eeltaignata kergitus
on erinevad õlletoorained: Aafrikas valmistatakse hirsiõlut, Saksamaal nisuõlut, Ida-Aasias riisiõlut, Mehhikos ja Lõuna- Ameerikas maisiõlut. Saksamaal on välja töötatud ka õlle valmistamine kanepist. Õlle valmistamiseks kasvatatatakse viljast linnased, millest valmistatakse meski, mis segatakse veega ja filtreeritakse ning Saku Originaal saadakse virre ja jääkprodukt õlleraba, millest saab loomatoitu. Virret keedetakse koos humalatega, jahutatakse, setitatakse ja lisatakse kääritamiseks pärm. Pärast õllepruulimist villitakse valmis õlu pudelitesse, vaatidesse või muudesse anumatesse ja tarvitatakse jahutatult Siider Mustikasiider
Tatar, nisu, hirss, oder putru kõrvitsa meie majas pannakse ahju ja sel päeval. Nagu varem koostatud erinevate supid ahju. "Ei ole armuke, see on kõik rääkida, kuid üks, mis on hea kokad suppi", õpetas kunagi mu ema vanaema [4]. Üks vanimaid toite, mis on valmistatud meie pere on Kulaga rukist. Koostamise protsessi on edasi lükatud mitu päeva. Esiteks, linnaseid. Selleks, rukis idu esimese aurutatud ja seejärel kuivatatakse. Kuivatatud rukis toodetud rukis linnaseid. Valmis linnased segatakse rukkijahu ja vee, kuni konsistents vedel hapukoor. Segu valati potti ja panna vene ahi. Hommikul võta ahjust välja ja lase veidi jahtuda. In Saadud segule lisati ja lasti käärida üleöö. Morning pannakse ahju uuesti. Valmis Kulaga muutub roosakas-punane värv koos magusa järelmaitsega. Coulagot söömise lõpetamist mett. Mõnikord Coulagot lisada Kalina saada uus roog - "kalinnitsu" [2; 4]. Piimatoodete ahi, nagu enne, valmistada küpsetatud piima ja kohupiima
35. Mikroorganismid hapupiimatoodete valmistamisel-lehel 36. Mikroorganismid või valmistamisel-lehel- 37. Mikroorganismid juustude valmistamisel-lehel 38. Mikroorganismid leiva ja leivatoodete valmistamisel leib-juuretise abil hapenamise teel kergitatud rukkijahutaignast küpsetis. Leivajuuretis-pärmid ja piimhappebaketerite segu.Saccharomyces, Lactobaccilus, Acetobacterium.Tainas moodustab happeid ja CO2. 39. Mikroorganismid õlle valmistamisel Linnased- suure tärklise ja ensüümide sisalduse tõttu kääritatava suhkru allikas.(idandatud , kuivatatud röstidudteravili).Eeesmärgiks ensüümide aktiviseerimine.Meskimine- linnastest sisalduvate üphendite lahustamine, ja hüdrolüütilione konversioon lahustuvaks ekstraktiks-sisaldab suhkruid, dekstriine, anorgaainilis aineid, lahustuvaid valke,toitainerikas pärmidele.Virre-ensüümidega mesk.temperatuur tõstetud meskmise lõpuks 75 kraadi.Humalad-aroomi ja maitse kujundajad
Alkoholisisaldus 16...18% Meeveinid suhkru asemele mett Gaseeritud naturaalse veini või kääritatud mahla kunstlikul küllastamisel süsihappegaasiga. Suhteliselt madala kvaliteediga SIIDER Tuleneb ladinakeelsest sõnast Cicera, mis on alkohoolne jook. Valmistatakse põhiliselt õuna- ja pirnimahlast kääritamisel ja loomulikul küllastamisel süsihappegaasiga. ÕLU Põhitoorained: teravilja linnased ( meil odralinnas vesi humalad pärm linnaste värvusest tuleneb õlle värvus tume õlu tumedatest ehk pruunistatud linnastest ( kõrvetatud temp. 170-260 kraadi. Linnaste hulgast oleneb õlle kangus, kuna on rohkem käärimiseks vajalikku suhkrut Humalad annavad iseloomuliku mõrkja maitse Õlle omadused olenevad vee, linnaste kvaliteedist ja tehnoloogisat. Õlle valmistamine. · Linnaste jahvatamine linnasejahuks
odrakruubid 800 80 12 4 odratangud 600 60 10 3,3 tatratang 840 84 kaerakang 400 40 hirss 900 90 läätsed 250 25 nisukliid peened 350 35 5 nisukliid jämedad 200 20 3 linnased 650 65 9 Toiduaine nimetus 1 liiter= 1 dl= 1 sl= 1 tl= 1000 ml 100 ml 15 ml 5 ml =6,7spl =3tl g g g g HELBED kaerahelbed 350 35 5 kookoshelbed 450 45 8 3
14. Jahu- ja taignaparandajad 26. Taignaparandajad kontsentreeritud toiduainete segud, ülesandeks tasakaalustada jahu koostisainete soovimatuid mõjusid taigna valmistamisel. 27. Parandaja lihtsustab ja kergendab tehnol. protsesse: muudab taignad kergemini masinatega töödeldavateks, vähendab toote kerkeaega; valmistootel on ühtlane poorsus, pehme sisu, elastsus, hea lõhn ja värvus. Koostise poolest jagunevad parandajad: 1) linnased, teised tärklistest saadud suhkrustusproduktid, tärklist lagundavad ensüümid saadakse parem taigna käärimine, parem kooriku pruunistumine, suurem toote maht; 2) rasvained, emulgaatorid, askorbiinhape, tsüsteiin paremad taigna vormimisomadused, suurem gaasihoidmisvõime, suurem toote maht, hea sisu poorsus, pikem säilivus. 28. Tärklist lagundavad ensüümid amülaasid. 29. Parandajatena kasutatakse tavaliselt seen- või bakteramülaase. 30
Pastilaa, vahukomm, vahvel, küpsis 80 Kuivatatud datllid, riis 78 Müsli, hommikuhelbed, pop corn 77 'Suhkruga kakaopulner 75 Näkileib, kuivik 72 Kuivatatud uba, rosinad, piparkook, 70 makaronid Kama 68 Nisujahu, manna, odrajahu, odrakruubid 67 Tatar, kaerakliid, kreeker, rukkijahu, 66 rukkihelbed Neljaviljahelbed, linnased 65 10 Grahamjahu, nisuhelbed 64 Kuivatatud õun, ploom & ananass, 63 küpsis, kaerahelbed Aprikoos, kuivatatud 61 Kuivatatud herned, hirss 59 Apelsinimarmelaad 58 Shokolaad, õuna-, ploomimoos 56 Kartulikrõpsud 55 Kondenseeritud piim , suhkruga, halvaa 54 Sõstramoos, sai, nisukliid, odrakarask 53
Kahest poolest koosnevad väikesed leivad *Sepik - jäme (lihtjahust) nisuleib, eesti rahvuslik leivaliik *Linnas - idantatud teravili, on kahte värvi valge (odra) ja punased (rukki) Lisandid, lisaained levale: *Lisandid - päevalilleseemned, seesamiseemned, linaseemned, linnased *Lisaained - *sool *emulgaatorid (raskesti lahustuv) *toiduvärvid *magusained *säilitusained *antioksüdandid (riknemise vastane)
Alkoholisisaldus 16...18% Meeveinid suhkru asemele mett Gaseeritud naturaalse veini või kääritatud mahla kunstlikul küllastamisel süsihappegaasiga. Suhteliselt madala kvaliteediga SIIDER Tuleneb ladinakeelsest sõnast Cicera, mis on alkohoolne jook. Valmistatakse põhiliselt õuna- ja pirnimahlast kääritamisel ja loomulikul küllastamisel süsihappegaasiga. ÕLU Põhitoorained: teravilja linnased ( meil odralinnas vesi humalad pärm linnaste värvusest tuleneb õlle värvus tume õlu tumedatest ehk pruunistatud linnastest ( kõrvetatud temp. 170-260 kraadi. Linnaste hulgast oleneb õlle kangus, kuna on rohkem käärimiseks vajalikku suhkrut Humalad annavad iseloomuliku mõrkja maitse Õlle omadused olenevad vee, linnaste kvaliteedist ja tehnoloogisat. Õlle valmistamine. · Linnaste jahvatamine linnasejahuks
annaabi.ee 
