Kirjutan kirjandi Walter Scotti romaani ,,Ivanhoe" põhjal. Teos on ilmunud 2001 aastal, Tallinnas. Raamat räägib ajast Inglismaal, kus on ohtilkud ajad, võimuahne prints John ning julmad halastamatud rüütlid, kes toovad maale verevalamist ja kannatusi. Keegi ei tea, keda usaldada, kõige vähem teab seda noor rüütel Ivanhoe, kes pöördub päranduse ja auta tagasi oma kodumaale. Ta peab võitlema oma nime, õiguste, rahva ja naise pärast, keda armastab. Autor jutustab kaks paralleelset lugu, mis mõlemad räägivad aususest ja ustavusest, samas ka petmisest ja reetmisest. Inglismaa kuninga Richard Lõvisüdame vend John on haaranud võimu ja tahab valitseda riiki, teades samas, et tema vend on elus ja vangis, tegemata midagi tema päästmiseks. Pigem loodab ta seda, et vend ei naase kunagi ja tema saab ise nautida kuninga staatust. Ajalooline võimuvõtlus on taustaks teisele loole, mille peategelaseks on raamatu nimikangelane Ivanhoe. Ivanhoe isa Cedir...
Walter Scott ,, Ivanhoe" 1. Tegevuspaik: 12. sajandi Inglismaa 2. Tegelased: Ivanhoe õilis, osav, truu rüütel; ta ei olnud mees, kes vaataks lahingut kõrvalt, vaid pigem soovis meeleldi selles osaleda Rebecca juuditüdruk, ilus nagu leedi Rowena ning suurepäraste ravimisoskustega, mille tõttu teda ka nõiaks peeti Prints John kuningas Richardi vend, kes naudib trooni, kuni vend on ära, kuid kardab venna naasmist; kuningana ta hea polnud leedi Rowena imeilus naine, Cedricu sugulane, abielludes Athelstane'iga oleks ta taastanud saksi dünastia, mida Cedric soovis, seetõttu oli ka abielule Ivanhoega vastu 3. Sisukokkuvõte: Teos algab sellega, et Brian de Bois-Guilbert ja Maurice de Bracy on teel rüütliturniirile, kuid vajavad enne seda kohta, kus peatuda. Seega küsivad abi teel kohatud seakarjuselt Gurthilt ning narrilt Wambalt, kes neid üritavad Cedricu lossini juhatada, kuid on tee suhtes veidi eksinud, seega lõplikult vi...
Mõned tegusõnad + mineviku vorm Avoir - omama Minevikus - Eu j'ai - mul on tu as - sul on il/elle a - tal on nous avons - meil on vous avez - teil on ils/elles ont - neil on Étre - olema Minevikus - Été je suis - ma olen tu es - sa oled il/elle est - tema on nous sommes - me oleme vous étes - te olete ils/elles sont - nad on Prendre - võtma Minevikus - Pris je prends tu prends il/elle prend nous prenons vous prennez ils/elles prennent Boire - jooma Minevikus - Bu je bois tu bois il/elle boit nous buvons vous buvez ils boivent Savoir - teadma Minevikus - Su je sais tu sais il/elle sait nous savons vous savez ils/elles savent Écrire - kirjutama Minevikus - Écrit j'écris tu écris il/elle écrit nous écrivons vous écrivez ils/elles écrivent Voir - nägema Minevikus - Vu je vois tu vois il/elle voit nous voyons vous voyez ils/elles voient Vouloir - tahtma Minevikus - Voulu je veux tu veux il/elle veut nous voulons vous voulez ils/elles veulent
boire - jooma voir nägema entendre kuulma perdre kaotama je bois je vois j'entends je perds tu bois tu vois tu entends tu perds il/elle boit il/elle voit il/elle entend il/elle perd nous buvons nous voyons nous entendons nous perdons vous buvez vous voyez vous entendez vous perdez ils/elles boivent ils/elles voient ils/elles entendent ils/elles perdent
Ivanhoe Kus, millal ja kui kaua Tegevus toimub 12. sajandil Tegevus toimub Inglismaal, Nottinghamis Tegevus kestis umbed 1-3 nädalat Tegelased Wilfred Ivanhoe Palverändur, Cedricu poeg, saks, kes oli aus, julge ja ustav oma riiki. York Isaac Rebecca isa, pea juut, kes oli vana rahu ise. Brian de Guilbert Normanni templirüütel, kes allus prints John. Kuningas Richard Lõvisüda Inglismaa kuningas, prints Johni vend. Tegelased (2) Rowena Ilu ja Armastuse kuninganna, kes oli iseloomult lahke ja hooliv. Rebecca York Isaacu tütar, kes armus Ivanhoesse. Locksley Robin Lindprii, Kes oli lojaalne oma kuningale. Sisukokkuvõte Wilfred Ivanhoe on ühe saksi üliku, Cedric of Rotherwoodi poeg. Ivanhoe on ristisõjas teadmata kadunud. Cedricul on veel ristitütar ja pärija leedi Rowena. Ühel päeval tulevad Cedricu juurde kaks rändurit mõlemad on norman...
Ivanhoe Theodor Tombach, 9.b AUTOR JA PEALKIRI: Sir Walter Scott "Ivanhoe" THTSAMAD TEGELASED: Ivanhoe Rebecca Rowena Prints John Maurice De Bracy Cedric the Saxon Isaac of York Lucas de Beaumanoir Conrade de Montfichet Waldemar Fitzurse Aethelstane Wamba Gurth Locksley Must rtel PHIPROBLEEM: 1192. aastal kartis inglise rahvas oma armastatud kuninga Richard I, keda kutsuti ka Richard Lvisdameks, elu prast. Rahvas ei teadnud, kas ta oli elus vi surnud. Kuningas kadus tagasiteel koju ristiretkelt Pha Maale. Ristiretked olid ususjad. Inglismaal kuuldusid jutud, et Richardi vend prints John on ta vangistanud, et saada tema asemele riiki valitsema, nagu ta oli teinud kogu Richardi raolekuaja. Richard ja John olid Plantagentid, kuuludes Prantsuse kuninglikku suguvssa. Saksid ja normannid olid tlis. Kaks rtlit olid judnud tagasi Phalt Maalt ja nad ratsutasid oma kilbikandjate ja valvurite salga ees lbi Sheffieldi kla lhed...
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Kati Kroon Ivanhoe Walter Scott Juhendaja : Anne Rand Kuressaare 2008 1. Romaani `'Ivanhoe'' sündmused arenevad 12. sajandil, mil Inglismaal käis võitlus seal juba sajandeid elanud anglosakside ning 11. sajandil Prantsusmaalt tulnud normannide vahel. See võitlus põimub omakorda vastuoludega talupoegade ja feodaalide vahel.Konfliktid on seega ühelt poolt rahvuslikud, teiselt poolt aga sotsiaalsed. Lisaks sellele jätkus tol ajal võitlus kuningavõimu tsentraliseerimise pärast- seega ei puudu ka poliitiline tasand. 2. Teose algul on kaks rüütlit jõudnud tagasi Pühalt Maalt ning ratsutasid oma kilbikandjate ja valvurite salgaga läbi Sheffieldi küla lähedal asuva Sherwoodi metsa. Rüütlid Brian de Bois-Guilbert ja Maurice de Barcy olid teel Ashby linna, kus pidi toimuma turniir rüütlioskuste näitamiseks . 3. Isaac andis palv...
,,Ivanhoe"Walter Scott Sissejuhatus Ma valisin selle raamatu sest, et minule pakub huvi peamiselt ainult ajalooraamatud ja see on väga hästi kirja pandud Tegelased Ivanhoe Locksley Kuningas Richard I Maurice de Bracy Leedi Rowena Reginald Rebecca Iisac York Cedric (Ivanhoe isa) Waldemar Prints John Gurth Brian de Bois- Must rüütel Guilbert Ulrica Tutvustus Ajalooline rüütliromaan 12. sajandi Inglis- maast, mis hakkas kujunema killustatud feodaalvalduste maast monoliitseks kuningriigiks. Kõik näivad omavahel sõjajalal olevat - normannid saksidega, kristlased juutidega, lihtrahvas feodaalidega ja feodaalid omavahel. Põikpäist feodaalijõuku juhib kuningas Richard Lõvisüdame vend John, kes on venna äraolekul haaranud võimu. ...
aastani 2005 oli Boeing 747, Hiljem hakati ehitama lennukeid Airbus A380 DC-3 Boeing 747 Kõigi aegade ohvriterikkaimad lennuõnnetused 583 ohvrit kokkupõrge Los Rodeose lennuväljal, 27.03.1977. 520 Japan Air Lines Boeing 747 põrkab vastu Osutaka mäge, 12.08.1985. 349 Saudi Araabia Boeing 747 ja Kasahstani Il 76 kokkupõrge New Dehli lähistel, 12.11.1996. 346 Türgi DC10 avarii Bois d'Ermenonville'i lähistel Prantsusmaal, 03.03.1974. 329 Air India Boeing 747 kukkus Atlandi ookeani, 23.06.1985. KASUTATUD KIRJANDUS www.google.com www.google.com/pictures/lennukid TÄNAN!
suunas. Kui konjakipudeli etiketil on märge Fine Champagne, näitab see et antud konjaki segamisel on kasutatud ainult Grande ja Petite Champagne piirkonna konjakeid (näit. Rémy Martin'i konjakid). Sealjuures peab Grande Champagnest pärit konjaki osa olema vähemalt 50%. Borderies on oma pindalalt väikseim konjakitootmispiirkond, asetsedes Congac'i linnast loode suunas. Siin valminud konjakitel on rikas, lilleline aroomibukett ja neid tuntakse kui konjakeid, mida daamid eelistavad. Fins Bois on piirkondadest kige suurem ja ümbritseb geograafiliselt kiki kolme eelnevat piirkonda. Sealsel toodangul on täidlane ja tugev aroom, milles on tunda kerget merekliima puudutust. Bons Bois ja Bois Ordinaires on kige välimised piirkonnad ning nad on väga tugeva Atlandi ookeani kliima mju all. Nende osatähtsus üldises konjakitootmises väheneb pidevalt, kuid vaatamata sellele on sealt pärit mningad huvitavad, omapäraste aroomi- ja maitseomadustega konjakid.
W.A.N: Je me lève à cinq heures et quart. Ensuite je m'habille. La journaliste: Comment est-ce que vous vous habillez? W.A.N: En général je mets la robe blanche à carreaux, le cardigan rose et les chaussures noires. La journaliste: Qu'est-ce que vous faites àpres ça? W.A.N: Je me brosse les dents, je me coiffe et je fais la cuisine. La journaliste: Qu'est-ce que vous préparez? W.A.N: Je fais frire du poulet et des haricots verts. Je bois un bon lait chaud. La journaliste: Qu'est-ce vous faites après manger? W.A.N: Je vais à la salle de musculation et àpres je vais faire du shopping. À midi j'arrive à la maison. La journaliste: Quand est-ce que vous jouez du piano ? W.A.N: Quand j'arrive à la maison je joue du piano jusqu'au soir. Je finis vers sept heures. Entre-temps, bien sûr, je mange aussi. La journaliste: Qu'est-ce que vous faites généralement le soir ? W.A.N: Ca dépend de mon humeur
loomingut · kirjutas frottoladest ( varjusurmas ja rahvalikus laadis) paar vaimukat näidet · kasutab ka kompositsioonilaadi, kus on loobutud keerukast polüfooniast mis on asendatud akordiaga (nt "Mille regretz") Stiilimuutus kahe põlvkonna ja kahe ajastu vahel väljendub tähendusrikkalt Josquini leinaoodis Ockeghemi surma puhul ( "La déploration de la mort de Johannes Ockeghem" , 1497 ) 28. Josquini leinaood Nymphes des bois, déesses des fontaines, Chantres expers de toutes nations, Changez vos voix fort claires et hautaines En cris tranchans et lamentations ... Metsade nümfid, allikate haldjad, kõigi rahvaste parimad lauljad, muutke oma hääled, kõlavad ja uhked lõikavaiks karjeiks ja kaebeiks ... Josquini põlvkonna suurimad polüfooniameistrid, kes tegutsesid Euroopa tähtsaimates õukondades: · Heinrich isaac ( u 1450-1517)
Le week-end, je visite ma grand-mére et je vais a l'entraînement. Je danser hiphop. Je sors souvent avec mes amis. Nous allons au cinéma. De temps en temps nous allons au cinéma et au théâtre. 2. Parler de ses habitudes alimentaries. D'habitude je prends mon petit-déjeuner vers 7 heures et demi, mon déjeuner vers midi et je dîne vers 6 heures. Le matin, je normalement mange du pain avec la confiture ou le fromage, du yaourt ou des fruits. Je bois un thé. A midi, je mange dans la cantine a l'école. Souvent je mange des pommes de terre avec des legumes ou une soupe. Le soir, je mange a la maison. Souvent je mange du riz et du poulet, du poisson avec des pâtes ou de la soupe. Mon plat préféfée est les crépes avec les framboises. Mon boisson préféfée est le jus d'orange. Je sors au café souvent. 3. Decrire une pesonne. Il/elle est grand(e) / petit(e) / de taille moyenne. Il/elle est jeune / vieux(vieille) / d'age moyenne.
Eesti elu on juba kord selline, et ilma tööl käimiseta ei saa kohe kuidagi, kuskilt on ju raha vaja, et tasuda makse ning osta endale vajalikke asju ning, kui tööl ei käi, siis tekib järgmine probleem- jääd ilma pensionist ja paljudest muudest lisadest. Tööl käimist ning üldse mõistet ''töö'' peaks võtma väga lihtsalt, sest sellega, mida sa teed, peab olema rahul. Näiteks William Edward Burghardt Du Bois, on öelnud: ,,Tasu tehtud töö eest peaks olema tööst saadav rahuldus ning see, et maailm vajab selle töö tulemust. Siis on elu nagu paradiis või vähemalt paradiisiga võrreldav. Vastasel juhul, kui tööd põlatakse ja tüütuks peetakse ning ka maailm seda ei hinda, on elu tõeline põrgu.''- väga kümnesse öeldud sõnad, ei usu, et sellele eriti vastu saab väita. Seega, lõpetuseks ma arvan, et õppimine ja töötamine käivad käsikäes. Me õpime kogu elu
aastal leidsid prantsuse väejuhid, et püsikindluste aeg on läbi ja suunasid Verduni ümbritsevate fortide kahurid muudele rinnetele. Väedki olid nõrgapoolsed, sest sakslaste senine pressing oli langenud läänepoolsele rindele – Champagne'i ja Artois' kanti. Lahingu käik 21. veebruaril 1916 alustasid sakslased pärast 9-tunnist tuleettevalmistust (umbes miljon mürsku) korraga kolme armeekorpusega rünnakut. 23. veebruariks jõudsid nad rünnaku raskuspunktis Bois des Cauresis 5 kilomeetri kaugusele, olles pöörases lahingus maha tapnud kolonel Émile Drianti juhitud kaks pataljoni. Alles siis, kui väed olid tagasi surutud Samogneux', Beaumonti ja Ornesi juurde, taipas prantsuse väejuhatus rünnaku tegelikku ulatust ja kaalu. 24. veebruaril taandus prantslaste 30. korpus ka teiselt kaitseliinilt, kuid äsja rindele jõudnud 20. korpus päästis nad halvimast, viskudes kohe vasturünnakutele. Sel õhtul
Josquin Desprez 05.02.13 Josquin Desprez oli Guillaume Dufay ja Giovanni Pierluigi da Palestrina vahel kuulsaim euroopa helilooja ja teda peetakse tavaliselt franko-flaami koolkonna keskseks figuuriks. Josquini nimetatakse esimeseks kõrgrenessansi vokaalpolüfoonia meistriks. 16. sajandi jooksul tõusis ta ajastu suurima helilooja staatusesse, tema tehnilist ja väljenduslikku meisterlikkust imetleti ja imiteeriti. Käsikirjade ümberkirjutajad omistasid paljud anonüümsed heliteosed talle, et suurendada oma müügiedu.Talle on kokku omistatud vähemalt 374 teost.Alles tänapäeval on hakatud nendest mõnede autorlust kahtluse alla panema. Tema barokiajastu alguseni kestnud ja 20. sajandil uuesti tõusnud suurest kuulsusest hoolimata on Josquini elust ja isiksusest väga vähe teada. Kümnete väiksemate renessanssheliloojate eludest on rohkem andmeid kui Josquini omast. Josquin kirjutas nii vaimulikku kui ilmalikku muusik...
Rünnaku eel kaevati prantslaste eesliini lähedusse tunneleid ründavate vägede kiireks kohaletoimetamiseks. Veeti kohtale kolmteist 420mm üliraskesuurtükki , et lõhkuda Verdunit ümbritsevad fortid. Esimest korda valmistuti leegiheitjate kasutamiseks. Lahing 21. veebruaril 1916 alustasid sakslased pärast 9-tunnist tule-ettevalmistust (umbes miljon mürsku) korraga kolme armeekorpusega rünnakut. 23. veebruariks jõudsid nad rünnaku raskuspunktis Bois desCaures's 5 kilomeetri kaugusele olles pöörases lahingus maha tapnud kolonel Émile Driant'i juhitud kaks pataljoni. Alles siis, kui väed olid tagasi surutud Samogneux', Beaumont'i ja Ornes'i juurde taipas prantsuse väejuhatus rünnaku tegelikku ulatust ja kaalu. 24. veebruaril taandus prantslaste 30. korpus ka teiselt kaitseliinilt, kuid äsja rindele jõudnud 20. korpus päästis nad halvimast, viskudes kohe vasturünnakutele. Sel õhtul soovitas Prantsuse
Gaby asemele ilusa blondeeritud modelli Lilly Texier. Harimatu tiisikushaige Lilly oli talle täiesti sobimatu naine. 1903. aastal tutvus Debussy Emma Bardaciga, kes oli Faure endine kallim ja nüüd pankuriproua. Nad armusid teinetseisesse kirglikult ja pagesid Jersey saarele (kus Debussy kirjutas klaveripala ,,Rõõmu saar"). Lilly Debussy püüdis end maha lasta ja Debussy sõbrad pöörasid talle selja, kuid nad lõid Emmaga endale kodu elegantsel Bois de Boulognei avenüül, kus 1905. aastal sündis nende jumaldatud tütar Claude- Emma. Elu lõpuni püüdis Debussy pakkuda Emmale nii jõukat elu, kui naine oli harjunud, sageli suurte raskustega, ja nende kümneaastases abielus oli sageli kriisiolukordi, eriti kui mees pidi minema pikkadele kontserdireisidele. 1905. a lõpetas Debussy oma sümfoonilise pildi ,,Meri" (,,La mer"), mis näitab ilmekalt, kuidas helilooja oskas meloodiate mosaiigi ja õrnade
raskejõustikualad; Vélodrome Municipal Vincennes'is jalgrattasõit; Argenteuil Seine'i jõel sõudmine; Meulan ja Le Havre - purjetamine; Reims, Versailles ja Chalons laskmine. Korralduskomitee esimees oli krahv Justinien de Clery. Võistluste peasekretär oli Franz Reichel. Võistluste patroon oli Prantsusmaa president (1920 1924) Alexandre Millerand. Majutus oli esmakordselt niinimetatud "olümpiakülas", milleks kasutati suvilaid ja kasarmuid Bois Colombes'i linnaosas. Olümpial osales 44 riiki ja 3092 sportlast, sealhulgas 136 naist. Suurim võistkond oli Prantsusmaal - 319 sportlast. Väikseim võistkond oli Filipiinidel - 1 sportlane. Esmakordselt võtsid olümpiamängudest osa Ecuador , Filipiinid, Leedu, Läti, Mehhiko, Poola, Rumeenia, Uruguay ja iseseisva riigina ka Iirimaa. Olümpiamängudel oli kavas 20 spordiala ja võisteldi 126 võistlusalal:
Sel hetkel näitab end Siegfriedile valge luik. Prints mõistab, et teda on petetud ja ta tõttab ahastades järvele. 6 Uinuv kaunitar Esmakordselt aastal 1890 Peterburi Maria teatris etendunud Marius Petipa balletiversioon "Okasroosikesest" Pjotr Tsaikovski muusikale on üle saja aastat vana ja klassikalise balleti varasalve üks kuulsamaid lavalugusid. Libreto kirjutas Charles Perrault' muinasjutu ,,La Belle au Bois dormant" alusel Ivan Vsevolozski. Selle balleti neljanda vaatuse divertismendid, üksiknumbrid, on läbi aegade olnud kõikvõimalike konkursside ja galade favoriidid. ,,Uinuv kaunitar" on lugu, mille märksõnadeks on läbi ajaloo olnud muistne kuningriik, saladuslik needus ja tõeline armastus. Pär Isberg paneb aja ja ruumi liikuma aga hoopis omalaadsel moel muusika on sama, lugu on põhiolemuselt sama, isegi tantsutehnika on sama , kuid tulemuseks on midagi hoopis teistlaadset ja
pieux. 2. Kommst im Abendglühn 2. Lorsqu'un 2. Se di stelle 2. Er la saira en 2. In the sunset daher, doux rayon du è un giubilo splendur Thou art nigh Find ich dich im soir la celeste da las stailas en And beyond the Sternenheer, Joue encore sfera l'azur starry sky, Dich, du dans le bois Te ritrovo a tai chattain nus, Thou, O loving Menschenfreundlicher, noir, sera o Signor! creatur, Father, ever near Liebender! Le coeur se sent Nella notte Tutpussent! When to Heaven In des Himmels lichten plus heureux silenziosa Cur ch'il we are departing, Räumen près de Dieu l'alma mia in firmament Joy and bliss
Trou Aux Cerfs asub Curepipe`ist läänes. See linn on tuntud laevamudelite ja teeistanduste poolest. Teiste atraktsioonide hulka kuuluvad ka botaanikaaed ja lähedalasuv Tamarindi juga. 700 000 aasta vanune Trou Aux Cerfi uinuv vulkaan on 80 meetri sügavune, korrapärase ringi kujuline kraater on põhjas kaetud tiheda taimestikuga. Ümbrusele avanevad jumalikud vaated.Lähedal asub maailma üks tähtsamaid teeistandusi, Bois Cheri, kus saab tutvuda tehasega, maitsta kohalikku troopilist teed ja näha kuidas käib tee valmistamise protsess. Sõites mööda Plaine Champagne teed jõuaks Grand Bassin`, Musta jõe orgu ning Chamareli seitsmevärvilisse maailma - Terre des 7 Couleurs. Grand Bassin on looduslik järv, mis paikneb kustunud vulkaani kraatris. Kohalikud Hindu usku mauriitlased
bad fellow, it wasn't his fault; she ought to have forgiven him, and so on! And, taking sides, they lose perception of the simple truth, which underlies the whole story, that where sex attraction is utterly and definitely lacking in one partner to a union, no amount of pity, or reason, or duty, or what not, can overcome a repulsion implicit in Nature. Whether it ought to, or no, is beside the point; because in fact it never does. And where Irene seems hard and cruel, as in the Bois de Boulogne, or the Goupenor Gallery, she is but wisely realistic--knowing that the least concession is the inch which precedes the impossible, the repulsive ell. A criticism one might pass on the last phase of the Saga is the complaint that Irene and Jolyon those rebels against property--claim spiritual property in their son Jon. But it would be hypercriticism, as the tale is told. No father and mother could have let the boy marry Fleur without knowledge of the
ka Nobeli preemia [21]. 1839 Kõvakummi e vulkaniseeritud kummi - (eboniit, end. nimega vulkaniit), rabe, USAs patendeeris tootmise C. Goodyear 1843, Inglismaal võttis patendi lõppedes 1861 kasutusele Thomas Hancock, Inglismaa kummitööstuse rajaja [31]. 1843 Gutaperts looduslik kummi, toodetakse Gutta-Percha puu piimast, tutvustas avalikkusele William Montgomerie 1856 Sellak - Alfred Critchlow, Samuel Peck 1856 Bois Durci verest, pulbristatud puidust ning värvainest toodetud tume ,,viktoriaanlik plast," Francois Charles Lepag [32]. 1862 Tselluloosnitraat (parkesiin) - Alexander Parkes 1863 (1869) Tselluloosnitraat (tselluloid) - John Wesley Hyatt 1865 Tselluloosatsetaat Avastas Paul Schützenberger, esialgu kasutamine raskendatud, laiemat kasutust leidis teatud eranditega pärast I maailmasõda. 1869 Tselluloosnitraat (tselluloid)
pandud ka nende nimekasutusõigus. Tegelikult tehakse nüüdki suur osa tööst mehaaniliselt või lausa käsitsi ning lõpptulemuse kvaliteet oleneb endiselt ilmast ja inimesest. Konjaki valmistamine Charente'i ja Maritime'i regioonis asuvaid Cognaci kasvualasid, kus viljeldakse kolme viinamarjasorti (90% ugni blanc, 10% folle blanche ning colombard), on kokku kuus: Grand Champagne, Petite Champagne, Bordiers, Fins Bois, Bons Bois, Bois Ordinaires et Bois Communs. Paralleelselt saagikoristusega, mis algab septembri 3.4. nädalal, käib seal ka viinamarjade töötlemine ning veini kääritamine. Järgnev destillatsiooniperiood, mille algus pole reglementeeritud, käivitub tavaliselt novembris ning peab olema lõppenud hiljemalt 31. märtsiks. Destilleerimine toimub traditsioonilisel viisil padadestillaatorites. Esimesel korral saadav eaux-de-vie ehk brouillis on 2830% alkoholisisaldusega toorpiiritus.
Osales 3092 sportlast 44 riigist. Sõjasüüdlaseks tembeldatud Saksamaa ei saanud ka 1924. aastal võistlustel osaleda, esimest korda jõudsid olümpiale aga Läti ja Leedu. Eestist saabus olümpialinna suurearvuline võistkond: 44 atleeti, kes tegid kaasa kergejõustikus, poksis, maadluses, tõstmises ja jalgpallis. Olümpiamängude peaareeniks oli sealjuures lausa 450 000 pealtvaatajat mahutav Colombes'i staadion. Esimest korda elasid sportalsed olümpiakülas, millena kasutati Bois Colombes'i linnaosa suvilaid ja kasarmuid, mis suuresti meenutasid küll pigem vangilaagrit. Enim kuldmedaleid (5) võitis Pariisis Soome jooksja Paavo Nurmi, edukaimad riigid olid USA, Prantsusmaa ja Soome. Eesti sportlased võitsid 6 medalit ning olid riikide arvestuses 16. kohal. Eesti ainsa kuldmedali sai Eduard Pütsep kreeka-rooma maadluse kärbeskaalus. Tõeks osutusid ka Soome spordiajaloolase Heikki Lehmusto sõnad, et „kui eestlastel avaneb
Marjanne Priidik 12.c klass Ajaloo olümpiaad Maailm 20. sajandi alguses. Esimene maailmasõda Maailma poliitiline kaart 20. sajandi algul : Impeeriumid : · 20. sajandi alguses oli Eestist kujunenud Vene impeeriumi majanduslikult ja kultuuriliselt enamarenenud alasid, kus toimus ülevenemaalisele turule orienteeritud tööstuslik ja põllumajanduslik suurtootmine. Sõjalised konfliktid 19. sajandi lõpus* ja 20. sajandi alguses : Inglise-Buuri sõda (18991902): · Suurbritannia koloniaalsõda buuri vabariikide Transvaali (LAV) ja Oranje vastu. Sooviti saada oma haldusalasse rikkalikud teemandi ja kullamaardlad. Kuigi inglased saavutasid 1900 pöördelise võidu, jätkus buuride partisanisõda veel kaks aastat. Inglaste halastamatu võitlustaktika (buuride farmide ja ...
KEILA HARIDUSE SA Referaat JOSQUIN DESPREZ (JOSQUIN DES PREZ) Marjana Kuusmaa 10k Turba 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1 ELULUGU..........................................................................................................................4 1.1 Sünd ja noorpõlv..........................................................................................................4 1.2 Milano..........................................................................................................................5 1.3 Rooma..........................................................................................................................5 1.4 Lahkumine Roomast. Milani ja Prantsusmaa...............................................................6 1.5 Ferrara.................
TARTU ÜLIKOOLI USUTEADUSKOND Looduse idee keldi vaimsuses Teoloogia ajaloo eksamitöö Kristi Mänd RA AÜ 2.mag [Tallinn 2010] Õppejõud: Anne Kull 2 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................3 1. Kes olid keldid?....................................................................................................5 1.1 Keltide geograafiline pärinemine........................................................................5 1.2 Keltide iseloomustus...........................................................................................6 1.3 Sugudevaheline võrdsus keltidel............
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandi...
(Impressionistide lemmikmotiiv!) Haussmanniga on seotud ka pargi idee avardumine, tema juhtimisel rajati mitmeid parke just linnalises mõttes. Tema rakendas esimesena 19. saj keskpaigas levima hakkavat ideed "pargid on linna kopsud" ning "elamurajoonid peavad vahelduma parkidega". Ta nägi ette linna äärtesse rajada suuri rahvaparke, mille rajamistöid kavandasid linnainsener Jean C. A. Alphand ja linnaaednik P. Barillet-Dechamps. Avaraid metsaparke rajati igasse linna külge: lõunasse Bois de Vincennes, läänes Bois de Boulogne jne. Haussmann oli nende parkide rajamise üle eriti uhke: "need haljad paigad mis toovad tervist ja pikendavad elu oma soodsa mõjuga," "ja pakuvad töölistele ja nende peredele puhkust ja rõõmu." Uued pargid rajati stiilis, mida kutsuti "parc paysager", erinevalt sellest mida varem imporditi Inglismaalt "parc anglo-chinois". Parke iseloomustavad maastikuline liigestatus, eklektilisus,
monograafia sealsetest kultuuride ajaloost. Palju oli koloniaalametnikke, kes uurisid Aafrika ajalugu või keeli nt R. S. Ratttay, kes uuris ashantide ühiskonda. Saksamaal oli Aafrika keelte uurimine juba 19. saj arenenud, aga 20. saj oli afrikanistika arenenud ka Ida-Euroopas, eriti Tšehhis. 1950.-60. aastatel kerkis esile mitmeid aafrika päritolu kontinendi ajaloo uurijaid. Islamiga on tegelenud nt Ali Mazrui ja panafrikanismi liikumise juht W.E.B. Du Bois ning ajakirjanik J. Ki-Zerbo, kes pani aluse General History of Africa. Vol I-VIII. ilmumisele. Nimetus “Aafrika” pärineb arvatavasti roomlastelt ja tuleneb berberi hõimu aafrite järgi. Kreeklased kutsusid seda osa mandrist, mida nad tundsid Liibüaks (kr. Libye). See võib aga tuleneda ka foiniikia sõnast pharikia, mis tähendab viljade maad või ladinakeelsest sõnast aprica – päikeseline või kreekakeelsest aprike’st, mis tähendab külmavaba
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud eri...
laagerdamise aega aastates või tähekombinatsioonidega VS, VSOP või XO. Brändisid valmistatakse ka teistest veinidest, näiteks õunabrändi (calvados, valmistatakse õunasiidrist), aprikoosibrändi (palinka), kirsibrändi (cherry brandy), ploomibrändi (slivovits). Konjak on kõige hinnatum brändi. Nimi tuleneb Prantsuse linna Cognac järgi. Linna ümbritsev piirkond on jagatud tsoonideks, millised linnast kaugenemise järjekorras on Grande Champagne, Petite Champagne, Borderies, Fins Bois ja Bois Ordinares. Mida lähemal tsoon linnale on, seda rohkem hinnatakse. Konjaki nime võivad kanda ainult need brändid, mis on valmistatud eelpoolnimetatud piirkonnas kasvavatest viinamarjadest seal asuvates vabrikutes Martell (vanim), Hennessy (suurima läbimüügiga), Courvoisier, Remy Martini, Renault, La Maison Hardy, Camus ja Larsen. Olenevalt laagerdamise ajast liigitatakse konjakid klassidesse VS Very Special
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis si...
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
