VEIN Koostaja: Marleen Alle K-12A SISSEJUHATUS 1. Veinivalmistamise ajalugu 8. Roosa vein ja klarett 2. Veinivalmistamise algus 9. Punane vein Hispaanias 10. Cava, Champagne ja teiste 3. Oskus lugeda etiketti vahuveinide valmistamine 4. Kvaliteetveinid 11. Veinide säilitamine 5. Traditsioonilised veinid 12. Tarbimine ja sobivad 6. Laagerdunud veinid klaasid 7. Valge vein 13. Kasutatud materjal VEINIVALMISTAMISE AJALUGU Veini valmistamine, kui Kreeklased on veini selline, oli vanasti säilitamise kunsti eelkäijad ja leiutajad seotud nõidumise ja Välja töötanud religiooniga konserveerimise viisid, Esimestena hakkasid kasutades selleks puuvaiku veine klassifitseerima ja vürtse (vaiguga vein on
Vein Tutvustus · marja-või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook · peamiselt valmistatakse viinamarjadest · maitse järgi liigitatakse veinid kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad · värvide järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks Ajalugu · veini ajalugu sai alguse tuhandeid aastaid tagasi · kõige varasem teadaolev tootmine leidis aset 6000a eKr Gruusias · vein hakkas levima u 4500a eKr Balkani poolsaare ning oli väga levinud Vana- Kreekas, Roomas ja Traakias · vein on mänginud olulist rolli ajaloos, olles näiteks armulauajoogiks Veinipiirkonnad · jagunevad kaheks: a. Vana maailm - traditsioonilised veinimaad Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia ja Saksamaa b. Uus maailm - Austraalia, Tsiili, Lõuna- Aafrika, California jt. Valmistamine · önoloogia · saagikoristus
kvaliteedi alusel. Veini ajalugu Veini ajalugu ulatub väga kaugele arvatakse, et veini avastati juba 8000 aastat tagasi. Legend Legendi järgi pandi perenaise savipotti paar peotäit metsikuid viinamarju, kuid need ununesid sinna mitmeks päevaks. Kui perenaisel savipotti toimetuste jaoks vaja läks, siis olevat ta seal olnud mahlaga janu kustutanud. Mahl polnud küll suurem asi, kuid tuju tõusis. Nii olevat sündinud esimene vein. Toidu ja veini sobitamine Tuleks vältida punase liha kõrvale valget või magusat veini. Kala, juur- viljade ja kitse- juustu juurde ei tasu võtta punast ja väga kuiva veini. Veini valmistamine Veini valmistamine on protsess, mis algab viinamarjade valikust ning lõpeb valmisveini pudeldamisega. Vein saadakse viinamarjamahla või virde hapendamise abil, mis omakorda on käärimisprotsessi algatamise aluseks. Saagikoristus Veini valmistamise esimene staadium on viinamarjakoristus
AS Võhu Vein Liivimaa ja Eesti mõisates hakati tõsiselt veini tootmisega tegelema XIX sajandi teisel poolel. Võhu veinitehas on ehitatud 1967. aastal Lääne Virumaal, Võhu külas ning tänase päevani toodetakse siin peamiselt magusaid ja poolmagusaid veine. Traditsiooniliselt kasutatakse looduslikku ja eeskätt kodumaist toorainet: punast ja musta sõstart, jõhvikaid, õunu, tikreid. 2006. aasta sündmuseks kujunes veinitehase Võhu Vein 100% aktsiate omandamine AS Haljas poolt
Kuni 17 sajandini oli veini hoidmiseks kasutusel puuvaadid, mis tekkivat gaasi kuigi hästi ei pidanud. Kuigi kasutati pudeleid, siis nõrga klaasi tõttu läksid need lihtsalt puruks. 4 Alates 1615 keelati Inglismaal klaasi valmistamiseks puusütt kasutada, ning seoses kivisöe kasutuselevõtu tõttu hakati valmistama pudeleid, mis enam ei lõhkenud. Valmistamine 1) valmistatakse valge kuiv vein 2) Assamblage ehk erinevate veinide segamine. Seda tehakse selleks, et tagada ühtlast kvaliteeti läbi aastate. Kokku segatakse erinevate viimarjasortide, viinamarjaaedade ja aastakäikude veine.Saadud segu nimetatakse cuvee`ks. 3) Liqueur de tirage on protsess, mil pudelitesse villitud veinile lisatakse pärmi ja suhkru segu. Pärmi koostis on igalpool hästi hoitud saladus. Vein villitakse samadesse pudelitesse, milles samapanjat müüakse, ning suletakse kroonkorgiga.
Liisi Vaasa suurus jalgadega klaasid või ilma jalgadeta värvus kuju Üldklaas ehk joogiklaas on piima, kalja, vee, mahla, gaseeritud jookide, aga ka õlle joomiseks. Õlleklaas on õlle joomiseks Punase veini klaas on punaste veinide joomiseks. Valge veini klaas on valgete veinide ja kangestatud veinide joomiseks Serriklaas on kangestatud veinide joomiseks. Sampanjaklaas on vahuveini ja sampanja joomiseks. Napsiklaas on kangestatud alkohoolsete jookide joomiseks Aroomiklaas on tugevalõhnaliste jookide, nagu konjak ja brändi, joomiseks On the rocks klaas on jääga pakutavate alkohoolsete jookide serveerimiseks, aga ka kohviga või alkohooliga koos pakutava vee joomiseks. Veeklaas on gaseeritud või gaseerimata vee, aga ka kohviga või alkohooliga koos pakutava vee joomiseks Mahlaklaas on kuuma mahlajoogi ja tee joomiseks. Üldine reegel klaaside täitmisel on, et 1/3 klaasist jääks tä...
pastadele, suppide ja pitsadele. http://www.kokaraamat.ee/sonastik.php?P Cheddar Kasutatakse kastmetes. Võileibadele ja pajaroogadele. http://www.rmp.ee/retsepte/259/5397 · Klassikaliselt on joodud kõrvale tugevaid ja kompleksseid punaveine. Sobivad hästi hea punaveini pudelipõhja lõpetamise seltsiliseks.Punastest Médoc, Pessac-Leognan, Rhône, Barolo, Barbaresco, Amarone, Ripasso, super- Toscana veinid.Üha enam ka täidlane küps valge vein, millel on veidike magusust, näiteks Austria ja Saksa Auslese, ka rosinane Tokaji. Sinihallitusjuustud Stilton Sobib hästi kala ja liha täidisena. Külmade ja soojade katmete maitsestamiseks. http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=28 Gorgonzola Suurepärane kasutada risototes ning kastmetes poolsulanuna. Pasta kastmetes. http://www.toidutare.ee/termin.php?id=1297 · Ajalooliselt nauditi sinihallitusjuuste Bordeaux' Château veinide seltsis. Punane vein
See annab punase värvuse ja mõrkja maitse.Võrreldes eelmistega on täidlasemad, raskemad. Olenevalt täidlusastmelt liigitatakse veinid: vähetäidlased (kergem õhukesedm vähese parkainesisaldusega), keksmise täidlusega ( mõõduka parkainesisaldusega) ja täidlased8tugevad, rasked, suure parkainesisaldusega). Rose veinid saamiseks mitu võimalust Esiteks kääritatakse purustatud viinamarjamassi lõhikest aega, filtreeritakse.teiseks segatakse punane ja valge vein sobivas vahekorras kokku(odav ja mitte eriti populaarne). Kolmandaks on nn. ,,Veristamise" meetod, kus osa punast mahla välja llastakse nõust ja ülejäänust saadakse eriti parkaineterikas punane vein. Suhkrusisalduse järgi liigtatakse vägakuivad, kuivad, poolkuivad, poolmagusad, magusad ja väga magusd.Suhkrusisaldus oleneb sellest, kas käärimine on lastud lõpuni toimuda või ei. Suhkrusisaldust saab tõsta
......................................................... 5.2 Rose-veini valmistamine................................................................................................... 6 TARBIMINE............................................................................................................................ 6.1 Temperatuur...................................................................................................................... 6.2 Õige vein õige roa kõrvale................................................................................................ 6.2.1 Valged veinid............................................................................................................ 6.2.2 Rose-veinid............................................................................................................... 7 PAKENDAMINE...............................................................................
Riesling ja Rheingau Rheingau... · Üks parimaid ja väiksemaid veinipiirkondi Saksamaal ning ka maailmas · Saksamaa veininduse lipulaev · Rieslingut hakkas esimesena tootma Schloss Johannisberg 1720.aastal Rheingau... · Reini jõgi voolab idast läände ja põhjapoolsed kaldaterrassid on seega otse vastu päikest, mis peegeldub ka jõelt. Rieslingi all on 90% kogu sealsest maast Riesling... · Saksamaa tuntuim viinamari · Kultiveeritud Riesling pärineb aastast 1435 · 60 erinevat alamliiki · Meeldib külm kliima ja pikk küpsemisperiood · Liiga soojas kliimas annab mari varajast saaki Riesling... · Kasutatakse valge veini valmistamiseks · Riesling marjast saab nii kuiva kui ka magusat veini · Sobib "väärishallitusveinide" valmistamiseks · Õige veinipudeli tunneb ära kotka vapi järgi Riesling... · Viinamarjast tehakse veine lisaks Saksamaale ka Uus-meremaal, Austraalias, Prantsusmaal, Californias, Lõuna- Aaf...
Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Kõige laiahaardelisem on veinipiirkondade jagunemine Uue Maailma ja Vana Maailma veinideks. Oma töös toon välja olulise, mis on seotud veinidega. Veinide valmistamise, viinamarjasordid, veinide liigitamise, veinipiirkonnad jms. 1. VEINI VALMISTAMINE Veini valmistamine on protsess, mis algab viinamarjade valikust ning lõpeb valmisveini pudeldamisega. Vein saadakse viinamarjamahla või virde hapendamise abil, mis omakorda on käärimisprotsessi algatamise aluseks. Veiniteadust ja -valmistamist nimetatakse önoloogiaks. 1.1 Saagikoristus Veini valmistamise esimene staadium on viinamarjakoristus. Saak korjatakse, kui suhkru ja happe vahekord viinamarjades on saavutanud teatud kindla taseme. Saagikoristuse õigeaegsus on väga oluline, sest viinamarjakobarate küpsemise lõpufaasis toimuvad
saamiseks veega. Alkoholi säilitamine ? Kuna alkohol lendub kergesti ja tal on madal keemistemperatuur, siis looduses esineb teda vähe. Säilitamiseks tuleb alkohoolseid jooke hoida kinnises anumas. Mida võib alkohol põhjustada? Südame ja veresoonkonnahaigusi Pahaloomulisi kasvajaid Psüühikahäireid Seedeelundkonna haigusi Kääritamisel saadud alkohoolsed joogid ? Õlu Vein Siider Sampanja Mõdu Destilleerimisel saadud alkohoolsed joogid ? Viin Viski Konjak Brändi Liköör Rumm Dsinn Tequila Absint piiritus Alkoholi sisaldavad tooted. Odekolonn Kosmeetikatooted Mitmesugused lahustid Puhastusvahendid Vedelkütsed VIIN Alkoholi sisaldav jook. Koosneb veest ja etanoolist. Etanooli sisaldus 3580 %. Kodustes tingimustes valmistatud viina
2) kanget õlut (nn. ,,beer´i") ja 3) lahjat õlut nimega ,,two-penny". 9. Mis taim annab õllele punaka värvitooni? Õllele annab punaka värvitooni liht-naistepuna. 10. Kus asus veini valmistamise algkodu? Veini valmistamise algkodu asus Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudu praeguse Gruusia ja Kurdistani aladel, kus metsiku viinamarja levik teeb selle võimalikuks. 11. Mis jook oli Malvaasia? Malvaasia oli magus Kreeka vein. 12. Kes lõpetas 19. sajandi teisel poolel veinitootmise 'kuldajastu'? Veinitootmise 'kuldajastu' lõpetas Ameerikast Euroopasse sisse toodud viinapuutäi. 13. Kuidas meskiti muinaseestis linnaseid? Muinaseestis meskiti linnaseid kuumaks aetud kividega. 14. Mis pühad muutusid meil 'õllepühadeks'? Õllepühadeks muutusid jõulud. 15. Kui mitut õllesorti tunti meil 1777. aastal? 1777
ASEND Veine tuleb säilitada horisontaalasendis (väljaarvatud aperitiivid). Oluline, et jook oleks vahetus kokkupuutes korgiga, vastasel korral kuivab kork üle, selle tulemusena aga satub pudelisse õhk muutes veini hapumaks, mille tõttu saab vein juurdeebameeldiva niiskuse lõhna. Mitmeaastase laagerdusega veinid tuleks vahetult enne tarbimist panna vertikaalasendisse, et sete jõuaks ladestuda pudeli põhja ja vein muutuks selgeks ja läbipaistvaks. Kõik veinid ei saa vananeda. Üldjuhul ei tasu lasta vananeda kuival valgel veinil. See ei tohiks jääda pudelisse üle kahe aasta. Veinid, mis võivad pikema perioodi vältel areneda on näiteks, magusad valged veinid, mille alkoholisisaldus on üle 16 kraadi. Sama kehtib magusate punaste veinide kohta. Kuivad punased veinid säilivad pikka aega. Kuid ainult mõned
Ungarlased Jana Raudsepp 10 . A Sissejuhatus Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjardid ) on soomeugri rahvas, mille enamik räägib ungari keelt. Ungari rahvaarv on 9 941 000 (juuni 2012) Ungarlaste enesenimetus on magyar, madjar. Arvukus Ungarlased on suurima rahvaarvuga soomeugri rahvas. Tänapäeval elab osa ungarlasi vähemusrahvusena naaberriikides (Rumeenia, Slovakkia, Ukraina, Serbia, Horvaatia jt). Budapestis ehk ungari pealinnas, mis on Euroopa Liidus suuruselt 7.linn elab 1.734 miljonit ungarlast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Budapest Ajal...
Tequila - on kange (3850%) ja kergelt kibe alkohoolne jook, mida valmistatakse Mehhiko lääneosas asuva Tequila linna ümbruses Tequila't valmistatakse sinisest agaavist. Sellest on saanud osa Mehhiko kultuurist. Linn ja jook on mõlemad saanud oma nime tequili suguharult, kes asustasid neid paiku enne asteekide vallutusi. Kokku valmistatakse 35 marki tequila't, arv on täpselt teada, sest tequila tootmine Mehhikos on range riikliku kontrolli all. Vein - (ladina vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Veini valmistamine on protsess, mis algab viinamarjade valikust ning lõpeb valmisveini pudeldamisega. Vein saadakse viinamarjamahla või virde hapendamise abil, mis omakorda on käärimisprotsessi algatamise aluseks. Veiniteadust ja -valmistamist nimetatakse önoloogiaks. Eestis on veini tegemiseks kasutatud kohalikke vilju. Veini tegemisel
Kas aroomi-dzinni saab pudelis hoida? Hea veini tarbijaid painab tihti pealtnäha lihtne probleem: kaua see vein avatuna säilib? Nii on kindlasti mõelnud enamus veinisõpru, kasvõi korra ja eriti tõsiseks muudab see küsimus neid, kes on üksi või kaksi ... või seltskonnas, kus mitte keegi teine, peale minu, veini ei hinda ... või kui jagada nagu ei tahaks, sest võib-olla olen vahest kade ka natuke ... või on lihtsalt tuju juua ainult pisike klaasike veini. Mõnikord on nii, et veini hind ega kvaliteet ei ole ainus, mis otsustajaks saab, kui leti ees
Hispaania veinid SISSEJUHATUS Suur osa veinisõpradest juhindub oma valiku tegemisel kolmest aspektist- viinamarjasordist, tootjast või siis teatud riikide tuntud veinipiirkondadest. Meie referaat annab ülevaate Rioja piirkonnast, mis asub Hispaanias ja selle veinidest. Rioja on juba ligi saja aasta jooksul olnud Hispaania kvaliteetveini sümboliks, olgugi et veini on nendel aladel valmistatud juba mitmeid sajandeid. Kogu selle pika aja vältel on Rioja vein olnud üks Hispaania hinnatumaid ja eelistatumaid. Suurema tõuke veinide valmistamiseks ning veinimõisate ehitamiseks Rioja linnades andsid mitme Rioja'le positiivse asjaolu kokkulangemine. Ühe õnnetus on teise õnn see kõnekäänd toimib igal alal. Kui viinapuu juuretäi hävitas suurema osa Bordeaux viinapuu aedadest, siis levik üle Pürenee mäeaheliku võttis mõned aastakümned aega. Hulk Bordeaux veinimeistreid suundus Rioja ja Navarra linnakestesse
espressol ümmargune peab peal itaalia leib, olema mis on · Sangiovese Panettone Lillepotis Itaalia veine: küpsetatud Bocelli Moscato panettone on itaalia keeles Aroom: küpsed puuviljad Maitse: poolmagus, värske, kerge suur leib, happesusega vein pärineb Toidusoovitus: salatid, taimetoidud, magustoidud Milanost. Seal täidetakse seda sageli jäätisega. Sellest lihtsast saiast sai Itaalia pidukook, mida süüakse aastas üle 30 Itaalia miljoni kilo. viinamarjasor te: · Merlot · Pinot Grigio · Malva
Toiduained ei segata palju, vaid kasutatakse eri liikidena. Piima ja koort tarvitatakse ainult rõõsalt. (Wikipedia 2012) 5 2. Toitude valmistamine · Valitakse kõrgekvaliteedilisi tooraineid. · Välditakse toiduainete purustamist ja segamist. · Osatakse osavalt valmistada salateid ja kastmeid (arvatakse teatavat üle 3000 kastme retsepti) · Vein on põhikomponent lihamarinaadide ja kalapuljongite koostises. · Suppidest eelistatakse puljongeid, kreemsuppe ja püreesuppe. Tuntuim prantsuse- sibulasupp. · Prantslaste lemmik lihatoit on biifsteek, kus liha jäetakse seest toores. · Magustoitudest on lemmikud vahukoor, puuviljakompotid ja jäätis. Väga hinnatakse kirsipirukat, lahtist torti puuviljadega ja crème brüle`d. 2. 1. Peamised toiduained
ning vastav märgistus on üldjoontes samad. Konjakina kvalifitseeritud brändi etiketil olevaid märksõnu või nende algustähtedest koosnevaid lühendeid, mis tähendavad joogi iga, võib sarnaselt tõlgendada ka armanjaki puhul: 37 a very special ehk VS 4,512 a very superior old pale ehk VSOP 615 a Napoleon 640 a extra old ehk XO 650 a extra Brandy de Jerez Hispaanlaste tippbrändi on nimetatud sama Jerezi piirkonna järgi, kust tuleb ka kuulus kangestatud vein serri ehk herez, kuid brändi valmistamisel on viinamarjade kasvupiirkond ja -sort vähemolulised. Piisab, kui selle tooraine on Hispaania päritolu, näiteks La Manchast või Extremadurast. Võtmeküsimuseks on hoopis brändi baaspiirituse laagerdamise süsteem, nn solera-criadera, mis on kohustulik ka serri tootmisel. Brändi laagerdamisel kasutataksegi vanu serrivaate ning isegi tootjad on enamasti samad.
Kristlus ülendas veini pühitsetud joogiks ning süvenes selle saladustesse õpetatud kloostrivendade vahendusel. Järgnenud islamiusuliste vallutusretked ähvardasid küll veiniaiad maa pealt minema pühkida, kuid ajapikku toibus Euroopa suurest laastamistööst ning meie õnneks taastus ka veinikultuur. Keskaegsete avastusretkede ja koloniseerimise käigus rändas veinivalmistamise kunst Uude Maailma, sealt edasi Austraaliasse ning Uus-Meremaale. Skandinaaviasse saabus vein kogu muu Euroopaga võrreldes alles hiljuti kõigest mõnesaja aasta eest. Ülikallis ning õrnadesse klaaspudelitesse villitud joogikraam, mida tehti kuskil väga kaugel, käis isegi siinsele saksarahvale ülejõu, lihtsurelikest rääkimata. Vahuveini ajalugu Vahuveini valmistamise kunst on pärit Kirde-Prantsusmaalt. Champagne' kui Prantsusmaa põhjapoolseima veinipiirkonna joogimeistrid olid hädas sellega, et sügisel käärima pandud
Apertiiv alkohoolne jook, mis sis. söögiisu tõstvaid lisandeid; nt. Vermut, serri. Arrak kuni 60 ´ jook, mida valm-e kääritatud palmimahlast, riisist või melassist (suhkru valm.-l järele jääv siirup). Bardoo FRA pun. ja valge vein, mis on nime saanud L-FRA Bordeaux linna järgi. Bitter vein, mida aromati-kse teatavate taimede, eeterlike õlide ja essentsidega, et eristada teda naturaalveinidest. Ta on kibedam kui vermut. Brut väga kuiv sampanja, suhkrut vähem kui 1,5%. Brändi lauaviin, mis saadakse veini destillee-l, sama väärne konjakiga. 40-70%. Claret kerge punane lauavein (ingliskeelne nimi bordoo veinidele). Cobbler kokteil kõrges klaasis kange alkohoolse joogiga või veiniga; Cruvie vahuveini algmaterjal, mis kujutab endast erinevate veinide segu.
piirkondlike iseärasustega, millest sünnivad täiesti omapärased veinid: portveinid, vahuveinid, serrid, burgunderid, tokaijd jpt. Huvitavaid veinistiile on päris palju. Veinid liigitatakse: · Kuivad veinid · Vahuveinid · Dessertveinid ja liköörveinid Kuivade veinide alkoholi mahuprotsent peab jääma 10-15 vahele, vahuveinide oma 7-12 vahele, naturaalsete dessertveinide oma 12-15 vahele ja kangestatud desertveinide ja liköörveinide oma 15,5-22 vahele. 5. Valge vein Valget veini saab valmistada nii heledatest kui ka tumedatest viinamarjadest. Veini valmistamine: · Marjade korje · Sorteerimine ja varretustamine · Marjade pressimine virde (viinamarjamahl) saamiseks · Chaptaliseerimine (virdele magususe lisamine kontsentreeritud viinamarjamahla abil, et saavutada kõrgemat alkoholisisaldust veinis) NB! Ei kasutata üldiselt kvaliteetveinide valmistamisel.
pasternaak 125 paprika 125 punapeet 150 porrulauk 125 tomati 65 maisihelbed 350 Puuviljad õun 50-80 banaan pirn Kanamunad (koorega) kaal g M 63 L 73 XXL 83 Jaanalinnu 1500 Toidu ja joogi sobivus LOOMALIHA kerge punane vein - HÄSTI täidlane punane vein - VÄGA HÄSTI kuiv valge vein - HÄSTI poolkuiv valge vein - SOBIB KA roosa vein - HÄSTI kuiv ja pool kuiv vahuvein - SOBIB KA õlu - SOBIB KA mineraalvesi - VÄGA HÄSTI VASIKALIHA kerge punane vein - VÄGA HÄSTI täidlane punane vein - SOBIB KA kuiv valge vein - VÄGA HÄSTI poolkuiv valge vein - HÄSTI roosa vein - HÄSTI kuiv ja pool kuiv vahuvein - SOBIB KA õlu - SOBIB KA mineraalvesi - VÄGA HÄSTI LAMBALIHA
130aastaseks. Veinipiirkonnad: Olulised veinipiirkonnad on Maipo, Aconcagua, Rapel, Casablanca (parimad valged veinid), Curico, Maule. Viinamäed laiuvad reeglina jõeorgudes. Nagu ka teistes Uue Maailma istandikes võimutsevad Tsiilis tuntuimad Euroopa sordid. Kõige rohkem hinnatakse ja kasvatatakse seal Chardonnay'd, Merlot'd, Cabernet Sauvignoni ja Sauvignon Blanci. Viimastel aastatel on väga populaarne Carmenere viinamarjasort. Kolm kvaliteediklassi Kõige madalam on noor vein etiketil on vaid viinamarjasordi nimetus ja aastakäik. Noori veine laagerdatakse roostevabades vaatides, need on mõeldud kohe tarbimiseks, veinijoojate keeles siis maksimaalselt kahe aasta jooksul. Teine kvaliteediklass on Reserva. See tähendab, et vein on laagerdunud tammevaadis 36 kuud. Tsiili veinide tippklass on Gran Reserva. Need veinid on laagerdunud tammevaadis pool aastat kuni aasta. Viinamarjasordid:
pinnasest ning seal valitsevast kliimast. Mida varieeruvam ja vaesem pinnas, seda parem veinimari seal kasvab. Soojemas kliimas ja hea veeringlusega aladel kasvatatakse hilisema küpsemisega sorte, jahedamates oludes ning vett halvasti läbilaskval maal viljeldakse varem valmivaid. Tuhandetest tänapäeval tuntud viinamarjasortidest väärivad tõsist tähelepanu kõigest mõnikümmend. Neist omakorda üksikuid, mille kvaliteet teistest peajagu üle on, tituleeritakse suurteks. Valge vein Valged viinamarjad: riesling e gentile aromatique pinot blanc chardonnay chenin blanc semillon sauvignon blanc gewürtztraminer ruländer muscat blanc Valgeid veine valmistatakse puhtast mahlast, mis pressitakse marjade viljalihast ja on igal juhul hele, seetõttu võib valge veini valmistamiseks kasutada nii heleda- kui ka tumedakestalisi viinamarju. Peale kääritamist, mis käivitatakse spetsiaalse kultuurpärmiga (saccharomyces
maha. Väetamine. Detsember veebruar võrsete mahalõikamine. Võrsed põletatakse või kasutatakse pistokstena uute puude saamiseks. Heledad sordid Chardonnay Chardonnay on levinud üle maailma. Kasvab kõikjal ja on väga kohanemisvõimeline. Tihtipeale peetakse seda valge veini sünonüümiks ning ilmselt on tegemist ka kõige edukama veinisordiga. Chardonnay´d müüakse ilmselt igas toidupoes. Chardonnay kasutusala on väga lai nt Prantsuse valge vein Chablis on valmistatud Chardonnay´st, lisaks on ta ka täidlase valge veini Montrachet aluseks. Chardonnay on pärit Burgundiast, kuid levinud edasi kõikjale ning kasvab nüüdseks edukalt lausa viiel kontinendil ning temast saadakse suurepärast veini. Sõltuvalt veinivalmistamise tehnoloogiast võib vein olla kas väga kerge või siis ülimalt täidlane see sort võimaldab pea kõike. Ja kes veel ei tea, siis Chardonnay on üks kolmest peamisest
külalised ka "dzinnitempliks" hakkasid kutsuma. 19. sajandi saabudes võis seda jooki endale lubada üksnes jõukad inimesed. Selle tagajärjel võrsus Londonis uus dzinnivalmistajate rühmitus. Kui kuni sinnamaani valmistati dzinni kahtlasest piiritusest ja võimalikult odavalt, siis nüüd oli eesmärgiks toota võimalikult peenemaitselist ja rafineeritud jooki, mille tarbijaks on haritud ühiskonnaklass. Kääritamisel saadud alkohoolsed joogid Õlu, vein, siider, sampanja, sake, sonti, kumõss, kilju, mõdu, pulke, soju jt. Destilleerimisel saadud alkohoolsed joogid Viin, viski, konjak, brändi, liköör, rumm, dzinn, tequila, kalvados, slivovits, grappa, absint, akvavit, nastoika, piiritus, puskar, pontikka jt. Segujoogid Portvein, kokteilid jt.
· Noa jõi esimesena veini kasvatas viinamarjad ja tegi veini! · 30-50 laiuskraadi vahel kasvab viinamari · teadlikult hakati viinamarju kasvatama Euroopas · 16.sajandil hakati viinamarjaistikuid viima Euroopast välja · Maailm jaguneb:Vanaks Maailmaks Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Hispaanis, Portugal Uueks Maailmaks Ameerika, Austraalia, Lõuna-Aafrika. · 1960 ndatel tuli uuest maailmast esimene arvestatava kvaliteediga vein. Viinamarja sort, viinamarja kasvuaasta ja piirkond. Alkoholisisaldus on pudelil. 1/3 valatakse veini klaasi. Veinide õiged serveerimis temp. : · Valged kuivad kerged veinid 6 8 · valged tammised ja roosa veinid 10 -12 kraadi · punased kerged veinid 14-15 kraadi · täidlased ja tugevad punased veinid 16 -18 kraadi · tangestatud veinid 12-14 kraadi Lahjad alkohoolsed joogid Punane vein: · Valmistatakse tumedatest siinamarjadest
Prantsusmaa veinipiirkonnad. Burgundia kõige peenem ja kallim veinipiirkond maailmas, Burgundia jaguneb alapiirkonadeks: kõige põhjapoolsem on Chablis (veinidel on eriline mineraalsus, vahel lausa soolakas merelõhn, mis tuleneb lubjakivipinnasest); Cote d` Or (Kuldne kallas) jaguneb kaheks Cote de Nuits (Pinot Noirist valmistatud punaveinide ala) ja Cotes de Beaune (valm. Nii valgeid kui punaseid veine). Võrreldes Chablis`ga on Cotes de Beaune Chardonnay vein palju täidlasem ja kreemisem, sageli on lausa võid tunda. Cotes de Chalonnais ja Macon pakuvad lihtsamaid ja odavamaid burgundereid. Burgundia alla arvatakse ka Beaujolais. Champagne kõige põhjapoolsem ja jahedam Prantsusmaa veinipiirkond. Sampanja on jook, mille teine käärimine toimub pudelis. Loire`i org Alsace marjad on pigem Saksa päritolu Jura veinid on kanged, teravad ja Savoie mäestikuveinid
Saareriigina on Küpros olnud 3 kaitstud mandritel möllavate rändrahvaste rüüsteretkede eest,kuid meretuulte valla oleval maalapil käisid teistlaadi külalised,mereröövlid,juhuseotsijad ja ristirüütlid.Viimaste valduses oli saar kuni XV sajandi lõpuni. Seejärel võimutses umbes sada aastat doodzide Veneetsia ja loomulikult oli sel ajal Küprose vein saadaval nii Veneetsias kui ka Roomas. Alates XVI sajandi viimasest veerandist oli Küpros 300 aastat Türgi impeeriumi osa. Selle aja järelkajana on Küpros tänaseni Kreeka ja Türgi pooleks. Veini on saarel tehtud alati, isegi siis, kui oldi osa Ottomani impeeriumist. Nimelt oli Türgi asevalitsejatel kombeks jagada viljakad maad oma islamiusulistele soosikutele. Õigeusklikud kreeklased tõrjuti mägedesse, kus sai kasvatada vaid viinamarja. Veinivalmistajaid oli türklastel kombeks
aroomiomaduste esile kerkimiseks eelnevat pikemat kokkupuudet õhuga (nimetatakse ka veini avanemiseks). Sellisel juhul kasutatakse dekanteerimist ehk veini õhutamist ümbervalamise teel klaasist läbipaistvasse anumasse (karahvini). Dekanteerimist kasutatakse ka setete eemaldamiseks. 3. Veini temperatuur Tavapärane eksimus veinide serveerimisel on veini vale temperatuur. Liiga külma veini puhul ei tunne me kõiki veini aroome. Liiga soe vein kaotab aga värskuse ja domineerima hakkab alkohol. Serveerimistemperatuurid: - valged kuivad ja kerged veinid, shampanja: 6-8 °C - valged täidlased ja tammised veinid, rosé veinid: 10-12 °C - punased kerged veinid: 14-15 °C - täidlased ja tugevad punased veinid: 16-18 °C. - kangestatud veinid: 12-14 °C Mida lihtsam (odavam) on vein seda külmemalt tuleks seda tarvitada. Valget tetrapakendis veini võiks juua temperatuuril 4-6 °C ja punast 12-14 °C
maapinna tõttu on vulkaanide ümbrus aktiivses põllumajanduskasutuses ning Vesuuv pole erand. Pehme pinnasega vulkaaniservades kasvatatakse palju aed- ja puuvilju, viinapuudele sobivad eriti hästi kõrgemad, kivisemad ja päikesele avatud mäenõlvad. Veinid: Denominazione di Origine Controllata ehk DOC on Itaalia veinide klassifikatsiooni tähis. Kõige kõrgemasse kvaliteediklassi kuuluvad Campanias 3 veini: Fiano di Avellino, Greco di Tufo ja Taurasi DOCG Fiano di Avellino valge vein Valge vein ja valged viinamarjasordid on Campanias olnud väga tähtsad. Kvaliteedi kõrgklassi kuuluv Fiano di Avellino valmistatakse mõnikümmend kilomeetrit Vesuuvist sisemaa suunas, Avellino linna lähiümbruses. Fiano di Avellino valmistatakse Fiano viinamarjasordist valge. Fiano ladinakeelne nimi väljendab kõige paremini sordi kaasasündinud omapära: küpsed marjad on äärmiselt aromaatsed ja nii magusad, et korje-eelne põld meelitab kokku mesilasi
Näidis: Meie hinnad on keskmised ja säästlikud. Meil on kvaliteetsete toodete. Palju reklaami toote. Meie veini tuntud veinivalmistajate. 3. III. Äriidee iseloomustus Kliendid: kohalikud elanikud restoranid,hotellid turistid kauplused teistest maadest Tooted: punane vein valge vein lauavein veini klaas kuiv vein magus vein hapu vein jt. veini kirsid veini Aronia veini BlackBerry omatehtud veini dandelions Mulje ettevõttest: palju erinevaid tootevariante erinevat tüüpi kõrge kvaliteediga tooteid Tegutsemmisviis: paindlik hinnapoliitika paindlik tööaeg aktiivne side partneritega ja ettevõtjatega 4.
· Puuvili · Kohv Prantsuse menüüd on veidi erinevad kui meie, näiteks salat antakse ette eraldi toiduna. Menüü järjekorda ei muudeta. Taignatoodetest on eelistatud leht-, biskviit-, ja keedetud taignad. Neist valmistatakse rohkesti soolaseid ja magusaid tooteid. Joogid Esmatähtis on veini ja toidu omavaheline sobivus. Kui toidu koostisosade maitseomadused on hästi tasakaalustatud, siis on ka õiget veini kergem leida. Õnnestunud valiku korral toetavad toit ja vein teineteist, aidates erinevatel maitsetel paremini esile tõusta. Olulise tähtsusega on ka temperatuuride sobivus. · Külma toidu juurde serveeritakse kerget jahutatud veini, vastasel juhul varjutab viimane toidu lõhna ja maitse. Ka külma toiduga serveeritavat täidlasemat veini tuleks jahutada. · Vürtsikate toitudega sobivad poolkuivad ja puuviljased veinid, milles on vähem happeid ning mõruaineid
......13 4.1. Veini maitsed....................................................................................................13-14 4.2. Valge veini kirjeldamise terminid..................................................................14-15 5. Toit ja valge vein....................................................................................................16 5.1. Toidutegemine veiniga..........................................................................................16 5.2. Marineerimine ja hautamine veiniga.....................
Hetkel kogu maailmas eriti populaarseid Valpolicella, Soave, Bardolino ja Amarone veine valmistatakse just Veneto vainimajades. Veneto veinitootjad valmistavad ka lõviosa eriti populaarsest itaalia veinist Pinot Grigo. Veneto viinamarjaistanduste mõõdukalt soe kliima võimaldab valmistada vürtsika maitsega veinisorte. Kuna enamik kuulsate istanduste veine valmistatakse saake segades, siis etketile viinapuude sorte ie märgita. Kuulsaim Veneto veinivalmistajate vein on Amarone della Valpolicella DOC. See on unikaalne käsitsi nopitud Valpolicella istanduses kasvatatud Corvina, Rondinella, Sangiovese ja Molinara sortide saagist. Tavalise maitsega veinist erineb viimatimainitu selle poolest, et nopitud saaki kuivatatakse õhutatud ruumis riiulitel kuni 4 kuud. Krimpsus viinamarjadest mahlal on eriti konsentreeritud aroom. Veini laagerdatakse vaatides koguni 2,5 aastat, kuid
Kolm aastat tagasin avaldasin esimese Veinijuhi. Juba tollal tundus meie veiniturg nii täis olevat, et ühtki uut toodet õigupoolest turule ei mahu. Aga oh imet, uut teatmikku tegema hakates sai mulle selgeks, kui palju on vahepeal meie veiniriiulitel muutunud. Nii saigi uuest Veinijuhist täit- sa uus raamat. Siin on esitatud väga palju uusi tootjaid uute piirkonda- de veinidega. Eelmises raamatus leidunud tootjad on esindatud enamasti teiste veinidega ja kui vein ongi sama, siis on aastakäik uus ning vein ise maitseb hoopis teisiti kui kolm aastat tagasi. Muutume meie ja veinid ühes meiega. Täiendasin ka veinimaade ülevaateid, mõnel juhul tuli see lausa algu- sest lõpuni uus kirjutada, nagu näiteks Portugali puhul, mille koht meie tu- rul oli kolme aasta eest olematu. Nüüd on veinid kohal ja mina ei pääse- nud uue veinimaa õppimisest. Raamatu struktuur on sama mis esimesel Veinijuhil. Veinimaa üldtutvus-
Veinide ajalugu Veinide ajalugu Tõenäoliselt hakati veini kõige enne valmistama Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudselt tänase Gruusia ja Kurdistani aladel. Ajaliselt tõenäoliselt 8000 aastat tagasi. Oletuste järgi pandi peotäis metsikuid viinamarju savipotti ja unustati sinna mitmeks päevaks. Unustatud viinamarjad hakkasid käärima ja nii valmiski esimene vein. Kui kiviaja ühiskond edasi arenes ja osati juba paremini põldu harida tekkisid esimesed saaduste ülejäägid, mis omakorda panid aluse kaubandusele. Esimene veinikaupmees võis elada mõnes Sumeri linnades, tänases Lõuna -Iraagis. Vein levis kiiresti kõigis Vahemereäärsetes maades. Seda valmistasid nii egiptlased, kes tegid seda rikkamatele. Samuti kreeklased, kes valmistasid veini kõigile ühiskonnakihtidele. Veini võtsid omaks roomlased.
........................................................................................7 Sissejuhatus Paljud meist ei saa arugi, et joovad tegelikult nn veaga veini st veini lõhnas või maitses või mõlemas esineb suurem või väiksem defekt, mida ei osata eristada veini loomulikust maitsest ja lõhnast. Just veini võimalikud vead on põhjuseks, miks restoranis veini enne väljakallamist kliendile maitsta antakse. Väga paljud arvavad siiamaani, et proovimise eesmärgiks on teada saada, kas vein kliendile maitseb või mitte. Nii see aga kaugeltki ei ole: klient maitseb veini, et kindlaks teha kas sellel valest säilitamisest või defektsest korgist tingituna midagi viga ei ole. Peamiselt esineb veinidel kahte viga oksüdeerumine ja nn korgi viga. Oksüdeerumine Oksüdeerumine on veini viga, mis on tingitud õhu juurdepääsust veinile tavaliselt ebaõigetest veini hoidmistingimustest põhjustatuna. Kui veinipudelit hoitakse pikemat aega väga kuivas
Alkoholi (olenevalt likööri sordiks võib selleks olla ka brändi, konjak, grappa jne) ja suhkru kõrval lisatakse likööri maitsestamiseks ka puuvilja- ja marjamahla, taimeloetisi, vürtse. Kaasajal valmistatakse suur osa likööre tegelikult kunstlikest essentsidest. Kodusel teel saab likööre valmistada, lastes alkoholil tõmmata suhkru ja marjade või näiteks pähklite peal. Näited: Vana Tallinn Liköör, Pisang Ambon, Jägermeister, Dooleys Toffee Veinid Punane vein Punased veinid sobivad peamiselt punase liha juurde. Punased veinid on valmistatud tumedatest viinamarjadest ning võib suurtes piirides jagada noorteks ja laagerdatud veinideks. Kui noor vein on enamjaolt mõeldud tarbimiseks maksimaalselt 3-4 aasta jooksul, siis tammevaatides haritud vein elab kauem. Näited: Torres Sangre De Toro, Carmen Merlot Valge vein Valge vein on valmistatud reeglina heledatest viinamarjadest ning kääritamisest sõltuvalt kuivem või magusam
viski IIRI KOHVI klaas AROOMIKLAAS rumm, PARFAIT- veini- ja konjak, brändi fantaasiakokteilid MARGARIITA klaas LIKÖÖRIKLAAS liköör HURRICANE klaas SERRI klaas serri, kangestatud vein COLLINSI klaas mahl, piim, segujoogid, karastusjoogid ÕLLE klaas/ PILSNERI klaas SOURI klaas MARTINIPOKAAL HIGHBALL klaas VEE- ehk ÜLDKLAAS ÕLLEKANN/KAPP KOKTEILIKLAAS PUNANE VEIN (suurem kui valge) VALGE VEIN (väiksem kui punane) POCO klaas
Fifth level Pulmad Villa Antropoffis Mitteametlik pidulik õhtusöök Külaliste arv 72: (sugulased, sõbrad, pruutpaar vanematega, fotograaf, kaameramees, bändimehed, pulmaisa) Õhtune pidusöök 07.07.12, 17:45 24:00 Pidusöögi toimumise koht: restorani üldsaalid Vastuvõtu tasand: personaalne Menüü Eelroog: Kergelt suitsutatud pardi rinnafilee salat 3eur, Valge vein Dourte Cristal Cardinal A. C Prantsusmaa Pearoog: Grillitud seakaela karbonaad, värskete keedetud kartulite ja mündikastmega, lisandiks soe rohelise oa, kukeseene ja punase sibula salat Kartul 200g, kaste 100g, lisand 100g, kokku 400g7eur, Punane vein Bonacchi Chinanti Classico, Itaalia; viin "Viru valge" Magusroog: tellitud pulmatort (Frens catering), kohv või tee, konjak Chàteau de Montifaud, Prantsuse Söökide maksumus ühe inimese kohta: 10 eur, lisandub vesi maasikate ja
Campania maakond (veini kultuur) Dolores Eamets Kaart ja asukoht Pindala: 13,595km2 Populatsioon: 5,8m Pealinn: Napoli (ing. Lipp Denominazione di Origine Controllata Ajalugu Vesuuv Viinamarjaistandus Vesuuvi külje all Kõige kõrgemasse kvaliteediklassi kuuluvad Campanias 3 veini: DOCG Fiano di Avellino (valge vein) DOCG Greco di Tufo (valge vein) DOCG Taurasi (punane vein) DOCG Fiano di Avellino DOCG Greco di Tufo DOCG Taurasi Kasutatud kirjandus http://www.veinimaailm.com/index.p hp/itaalia/campania https://en.wikipedia.org/wiki/Campa nia https://et.wikipedia.org/wiki/Campa nia Grazie per l'attenzione! (Tänan tähelepanu eest!)
Punase veini valmistamisel on keskse tähtsusega fenoolühendite ekstraheerimine, mis toimub põhiliselt toormahla ja marjakestade masseratsiooni (leotamise) ajal. Punase veini kääritamistemperatuur on harilikult kõrgem kui valgel veinil. See aitab kestadest värvi ja parkaineid eraldada, aga osa aroomielemente läheb kuumuse tõttu kaduma ja punastes veinides neid sellepärast ei ole. Veinivalmistajail on mitu meetodit fenoolide paremaks kättesaamiseks: 1. Virde ülepumpamine Vein pumbatakse kääritamisankru põhjast üles. 2. Sukeldamine Ankru kaas surutakse alla virdesse, et kontakt oleks tugevam. 3. Kaanelauad Mitu lauda, mis on üksteise suhtes täisnurga all ja millega hoitakse kaant pidevalt virde pinnast allpool. 4.Rotofermenteerimine Tänapäevane meetod, kääritamismahuti pannakse külili ja see veereb aeg -ajalt teise asendisse. Pärast fermenteerimist pumbatakse punane vein kestade pealt ära ja kestad pressitakse läbi.
Vein kütkestab, hurmab ja ahvateleb rohkem kui ükski teine jook maailmas. Tõenäoliselt hakati veini kõige enne valmistama Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudu praeguse Gruusia ja Kurdistani aladel, ja arvatavasti juba 8000 aastat tagasi. Levinuima oletuse järgi pandi mõni peotäis viinamarju savipotti ja unustati sinna mitmeks päevaks. Need hakkasid käärima ja kui mahl välja jooksis, jätkus käärimine pärmseente toimel. Maitse polnud küll eriti kiita, aga nii sündis esimene vein ja võib- olla esimene alkohoolne jook üldse. 1.1 Vein kui tarbekaup Kui kiviaja ühiskond arenes ja osati juba paremini põldu harida, hakkas saadusi üle jääma ning osal inimestel tekkis võimalus ülejääkidega kaupitseda. Kesk- Ida vanimate tsivilisatsioonikeskuste Uri ja Babüloni ümbruses oli kliima liiga kuum, et kasvatada hea veini valmistamiseks kõlbulikke viinamarju, aga seal piisas vara veini ostmiseks ja nõnda kujunes veinist kaup.
samad: soov maitsta veini, saada teadmisi veini kohta, kogeda veini valmistamise protsessi, olla maalähedases veiniistanduses, õppida toitu ning veini sobitama, nautida veinikultuuri romantilises võtmes, saada uusi teadmisi ökoturismist, nautida veini tervislikkust ning vaadelda arhitektuuri. (Wine Business 2010) 1.1 Ajalugu Veini peetakse maailma vanimaks kultuurjoogiks. Tema sünnidaatum paigutatakse erinevate allikate järgi 3500 - 12 000 aasta tagusesse perioodi. Seega on vein vanem kui meie ajaarvamine. Läbi ajaloo on vaadeldud veini kui tervistavat jooki. Arvatakse, et see on puhtam kui vesi ja kasulikum kui piiritusjook. Aastasadu tagasi müüdi veini kui arstimit ka apteekides. Veini algkodu jääb oletatavasti Kesk-Aasiasse, tänapäeva Iraagi aladele, mida läbis iidne Vahemere äärest Hiinasse kulgev Siiditee. Vääriliselt hindasid veini ka araablased, egiptlased, kreeklased ja roomlased. Seda tõendavad arheoloogilised leiud Egiptuses,
Toitude valmistamisel kasutatakse viinamarja veine, konjakit ja likööre toidule maitse andmiseks või selle parandamiseks. Veine kasutatakse ka liha marineerimisel. Kastmete koostises . Väga tavaline on ka veini joomine toidu kõrvale. Tuntumad viinamarjasordid Valged: Chardonnay, Sauvignon Blanc, Sémillon, Muscadet, Chenin Blanc, Riesling ja Ugni Blanc. Punased: Carignan, Grenache, Merlot, Cabernet Sauvignon, Syrah, Gamay, Ginsault ja Pinot Noir. Punane vein Fumees Blanches Pinot Noir 2010 Viinamarja sort Pinot Noir Särav rubiinpunane Mõnus marjaaroom milles tulevad esile maasika, vaarika ja kirsinoodid, alkoholisisaldus 13% Pehme ja ümar vein,lõpp meeldivalt marjane. Fumees Blanches Pinot Noir 2010 Valge vein B&G SAUVIGNON BLANC RESERVE Viinamarja sort Sauvignon Blanc ja alkoholi sisaldus 12% Aroom: Tsitrus, lillelisus, mustsõstralehed, eksootiliste puuviljade nüansid. Maitse: Kuiv, tugev, kuid värske ja hästi tasakaalus
VEINIMAA HISPAANIA 1. MIS ON VEIN? MILLEST VALMISTATAKSE JA KUIDAS?..........................................2 Kõige üldisemalt valmivad veinid järgmiselt:.....................................................................2 Veinid jagunevad värvuse järgi: .........................................................................................2 Millest tulenevad veinide erinevused Terroir? ...............................................................2 2. VEINI DEGUSTEERIMINE.........................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
