Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tehnoloogia eksami küsimused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

1.VEE TÖÖTLEMISE MEETODID
TEHNOLOOGILISE VEE VALMISTAMISEKS
Karastusjookide valmistamisega
tegelevates ettevõtetes on vee vajadus 0,166 kuni 0,2 m³/dal joogi
kohta. Siirupite valmistamisel on veekulu 0,056 m³/dal kohta.
Karastusjookide
valmistamiseks kasutatavast veest tuleb eelkõige eemaldada Ca ja
magneesiumi ioonid ning hüdrokarbonaadid.
Soovitatavad
vee töötlemise meetodid on järgmised:

  • ioonvahetus;
  • elektrodialüüs;
  • pöördosmoos;
  • hapetega neutraliseerimine;
  • reagentidega konditsioneerimine.

Hüdrokarbonaatide
neutraliseerimine väävel-, sool-, fosfor- ja piimhapetega on
lihtsam võimalus vee aluselisuse kõrvaldamiseks. Väävel- ja
soolhappe kasutamine on võimalik kui vees on olemas teatav
tähtsusetu kogus sulfaate ja kloriide, aga piimhappe kasutamine kui
vees sisaldub teatud kogus naatriumhüdrokarbonaate. Selle meetodi
puuduseks on vee neutraliseerimine hapetega, mis moodustavad vaba
süsinikdioksiidi, mis kutsub esile seadmete korrosiooni.
2. Sulfaadi või kaltsiumkloriidi lisamine veele - meetod mida
kasutatakse meski ja õlle pH alandamiseks.
3.
Reagentidega pehmendamise meetod- kasutatakse harva. Põhineb vees
lahustunud kaltsiumi ja magneesiumisoolade keemiliste reagentide abil
lahustumatuteks ühendikteks muutmisel, mis eraldatakse settimisel ja
filtreerimisel.
Meetodil
on palju puudusi: nõuab suuri mahuteid, moodustub suur kogus
Vasakule Paremale
Tehnoloogia eksami küsimused #1 Tehnoloogia eksami küsimused #2 Tehnoloogia eksami küsimused #3 Tehnoloogia eksami küsimused #4 Tehnoloogia eksami küsimused #5 Tehnoloogia eksami küsimused #6 Tehnoloogia eksami küsimused #7 Tehnoloogia eksami küsimused #8 Tehnoloogia eksami küsimused #9 Tehnoloogia eksami küsimused #10 Tehnoloogia eksami küsimused #11 Tehnoloogia eksami küsimused #12 Tehnoloogia eksami küsimused #13 Tehnoloogia eksami küsimused #14 Tehnoloogia eksami küsimused #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 53 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor grete18 Õppematerjali autor
22 küsimust ja vastust

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
pdf

Piirituse tootmine

1 PIIRITUSE TOOTMINE Etüülpiirituse valem on C2H5 OH Tihedus 20° C juures on 789,27 kg/m³ Keemistemperatuur atmosfäärirõhul on 78,35°C. Etüülpiiritus on hügroskoopne. Ta imab niiskust õhust, taimsetest ja loomsetest kudedest. Ta on hea lahusti. Seguneb igas vahekorras vee, eetri, glütseriini, bensiini ja paljude teiste orgaaniliste lahustitega. Piiritus ja tema kanged vesilahused põlevad helesinaka leegiga, mis ei tahma. Piiritusaurud segunenuna õhuga on plahvatusohtlikud, kui kontsentratsioon on 2,8-13,7%. Piiritus saadakse kahel meetodil: 1. Fermentatiivse või biokeemilisega 2. Keemilise või sünteetilisega Esimesel juhul toimub suhkru käärimine pärmi fermentide toimel, teisel juhul toimub etüleeni ühinemine veega katalüsaatori juuresolekul. Käärinud meskist saadakse piiritus destilleerimisega. Meski destilleerimisel saadakse toorpiiritus, mis on lisanditega, mid

Keemia
thumbnail
31
odt

Joogiõpetus

VESI Pakutakse mineraal, allika ja lauavett. Puhas kraani vesigi võib osutuda õigel serveerimisel väga tulusaks müügi artikliks (sidrunivesi). Euroopa standardite kohaselt peab mineraalne naturaalne vesi olema püsiva mineraalide koostisega, pumbatud looduslikult kaitstud maa-alusest allikas, mille juures toimub ka villimine. Villitud vett, mis ei vasta nendele nõuetele, kuid peab samuti olema puhas ja bakterioloogiliselt ohutu, tuleb Euroopa standardite kohaselt nimetada allikaveeks (springwater) või laua veeks (table water). Naturaalse mineraalvee koostis sõltub pinnasest, läbi mille vesi filtreeritakse. Soola sisalduse järgi jaotatakse mineraalveed kolme rühma: 1. väga madala mineraalide sisaldusega (mineraal soolade sisaldus alla 50 mg 1 liitri kohta. 2. madala mineraalide sisaldusega (oligo mineral) (mineraal soolade sisaldus alla 500 mg 1 liitri kohta. 3. kõrg

Joogiõpetus
thumbnail
12
doc

Joogid

Rakvere Ametikool Ülari Vaarik K12 Joogid Iseseisev töö Juhendaja : Eha Raal Rakvere 2013 JOOGID Joogid jagunevad: Alkohoolsed ja alkoholivabaeks ehk alkoholita jookideks. Esimesed sisaldavad üle 1,2 mahu% etanooli, sealhulgas õlu üle 0,5mahu% ALKOHOOLSED JOOGID Liigitatakse olenevalt etanoolisisalduselt · Lahjad ­ kuni 22 mahu% etanooli · Kanged ­ 22 kuni 80 mahu% etanooli · Üle 80 mahu% on piiritused Piiritused ja alkohoolsed joogid annavad kokku mõiste ALKOHOL. Alkohoolsed joogid liigitatatakse veel: - destilleerimata - saadakse vahetult alkohoolse käärimise käigus (vein, õlu) - destilleeritud ­ valm. Eelnevalt toodetud piirituse ( destillaadi) baasil (viin, napsud, brändi,viski DESTILLEERITUD JOOGID VIIN Valmistatakse kõrgeima puhastusastmega rektifitseeritud piiritusest ja lahkendatatakse mineraalidest vabastatud veega. Se

Joogiõpetus
thumbnail
9
doc

Alkohoolse joogide liigitus, destileeritud joogid, destileerimata joogid, õlu.

JOOGID Joogid jagunevad: Alkohoolsed ja alkoholivabaeks ehk alkoholita jookideks. Esimesed sisaldavad üle 1,2 mahu % etanooli, sealhulgas õlu üle 0,5mahu% ALKOHOOLSED JOOGID Liigitatakse olenevalt etanoolisisalduselt · Lahjad ­ kuni 22 mahu% etanooli · Kanged ­ 22 kuni 80 mahu% etanooli · Üle 80 mahu% on piiritused Piiritused ja alkohoolsed joogid annavad kokku mõiste ALKOHOL. Alkohoolsed joogid liigitatatakse veel: - destilleerimata - saadakse vahetult alkohoolse käärimise käigus (vein, õlu) - destilleeritud ­ valm. Eelnevalt toodetud piirituse ( destillaadi) baasil (viin, napsud, brändi,viski Etanooli kontsentratsiooni alkohooses joogis, nn. joogi kangust väljendatatakse mahu%-des (vol) või kraadides, mis Näitavad etanooli kogust milliliitrites 100 ml joogi kohta. Peale etanooli tekib alkohoolsel käärimisel veel teisi ühendeid- metanool ehk puupiiritus, puskariõlid,

Joogiõpetus
thumbnail
44
doc

Brandi ja konjak

ning puuviljaliköörid, teiste valmistamisel on kasutatud rõõska koort või selle analooge. Kogu nimesegadust aitab suurendada asjaolu, et sõna liquor kasutatakse kõigi kangete alkoholide ühisnimetajana nii siin- kui sealpool ookeani, eksitada võib ka teiste liköörisarnaste toodete ­ schnapps, punch, ouzo, liköörvein, puuviljabrändid, maitsestatud viinad, valmissegud jne rohkus. Õnneks võimaldavad joogi koostisosad ning selle valmistamise tehnoloogia üht teistest eristada. Erinevalt liköörist: · Maitsestatud viina ei magustata ning liköörveinile ei lisata kunagi mingeid maitsestajaid. · Ouzo on kreeklaste aniisiviin, mida ei magustata, vaid destilleeritakse viinamarjaveinist ning maitsestatakse tähtaniisi ja mitmete teiste taimsete lisanditega, mis annavadki sellele nii sametiselt magusa maitse.

Joogiõpetus
thumbnail
39
rtf

Jookide tehnoloogia

Jookide tehnoloogia Mahl- Vedel ( peamiselt puuviljadest ja marjadest ning köögiviljadest saadud) toiduaine, milles tooraine toiteväärtus on suures ulatuses säilinud Naturaalsed mahlad - Ühest või mitmest liigist. Suhkrust ja teistest ainetest puhas, värsketest või külmutatud viljadest. Naturaalne toormahl- kuumtöötlemata.Toormahl on naturaalse mahla erivorm, see ei ole kuumtöödeldud ning sellele pole lisatud teisi toiduaineid. Toormahlal peab olema viljale iseloomulik lõhn, värv ja maitse. Naturaalsetes mahlades on hapete ja suhkrute vahekord sageli maitsmismeelele harjumatu, seetõttu juuakse neid paljalt suhteliselt vähe. Joogimahlad- mahlale on lisatud vett või suhkrut, suhkrutooteid, orgaanilisi happeid Mehud- viljalihaga mahlad, sisaldaad lahustumatuid aineid. nt: pektoosi, tselluloosi jms. Toorainest tehakse püree, see homogeniseeritakse, pastöriseeritakse ja villitakse Pakendid- Levinuim tetrapakk. Pakend kindlustab toote hea säilivu

Joogiõpetus
thumbnail
25
docx

Jookide tehnoloogia - alkoholivabad joogid ja õlu

1,6% Kasutatakse kaljaleiba o Seda meetodit kasutavad peamiselt väiksed ettevõtted o Kaljaleiba leotatakse 3 korda (toorainest 3 korda ekstraheeritakse kuivaineid) o Kuivaine sisaldus 1 virdes on 1,8-2%, teises 1,2-1,3% ning kolmandas 0,5- 0,7% o Valmis virdes K.A. sisaldus peab olema m.a. 1,6% · Klassikaline meetod o Naturaalse kalja valmistamiseks tuleb linnaseid kääritada. o Kääritamine toimub õlle standaartse tehnoloogia järgi, kasutatakse õlle tehnoloogia seadmeid · Kalja kontsentraadi kasutamine o Kalja virde valmistamiseks alguses kasutatakse ainult 70% kontsentraati, ülejäänud 30% lisatakse pärast kääritamist kaljale omase aroomi andmiseks. o Kalja virre kontsentraat lahjendatakse veega temperatuuril 30-35°C vahekorras 1: 2-2,5 ja seejärel pumbatakse kääritamistanki, kuhu lisatakse vett virre

Tehnoloogia
thumbnail
4
docx

Alkoholide ajalugu ja valmistamine

Alkoholid Kust alguse sai? Alkohol sai alguse juba kivi ajast kust on leitud sellest ajast pärit õllekanne. Ehk siis umbes kümme tuhat aastat enne kristust sai alguse alkohol õlle näol. Arvatakse ka, et õlle läbi leiutati ka leib. Dzinn Dzinni lähteaineks on neutraalne piiritus. Vajaliku kvaliteetse baaspiirituse hangib või valmistab tootja ise. See tähendab, et esmalt valmistatakse maisil, odral või rukkil põhinev meski, mille kääritamisel saadakse 6­7% alkoholisisaldusega virre. Baasbiiritust, mis nüüd saadakse, iseloomustab 70-90% alkoholisisaldus. Järgnevat piiritus lahjendatakse destilleeritud veega, kuhu lisatakse ka kadakamarjad, puuviljad, tsitrusteliste koored, ürdid ning vürtsid. Taimi matsereeritakse ehk leotatakse toatemperatuuril mõnest kuni 24 tunnini, seejärel destilleeritakse jook lõplikult. Dzinni maitsestatakse peale kadakamarjade veel koriandri, angeelika, nelgi, aniisi, kaneeli mandlite ja rea muude mait

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun