Kakao/Hot coco 2 Haudetee/Loose tea 2,50 Iiri kohv/Irish coffee 6 Vana Tallinna kohv/Vana Tallinn coffee 5,50 VEINIKAART VAHUVEIN Prosecco Extra Dry, Fantinel, Itaalia (Italy) 3,90 Duc De Paris 12 cl / 75 cl 2 /11 Freixenet Carta Nevada semi- seco 75 cl 12 Jacob s Creec Chardonnay 75 cl 18 Martini Asti 75 cl 18 SHAMPANJA Prosecco Special Cuvee, Zonin, Itaalia( Italy) 20cl 5,50 Fresita, Tsiili( Chile) 20cl 5,50 Mumm Cordon Rouge Brut 20 cl 17.90 Mumm Cordon Rouge Brut 75 cl 50.60 APERATIIV/Aperitive/ Extra Dry, Cinzano 8cl 3,00 Bianco, Cinzano 8cl 3,00
kangestatud veine. Tuntumad piirkonnad Alsace Burgundia Bordeaux Beaujolias Champagne Loire Languedoc-Roussillon Rhône Provence Edela-Prantsusmaa Kasutamine kulinaarsel eesmärgil Toitude valmistamisel kasutatakse viinamarja veine, konjakit ja likööre toidule maitse andmiseks või selle parandamiseks. Veine kasutatakse ka liha marineerimisel. Kastmete koostises . Väga tavaline on ka veini joomine toidu kõrvale. Tuntumad viinamarjasordid Valged: Chardonnay, Sauvignon Blanc, Sémillon, Muscadet, Chenin Blanc, Riesling ja Ugni Blanc. Punased: Carignan, Grenache, Merlot, Cabernet Sauvignon, Syrah, Gamay, Ginsault ja Pinot Noir. Punane vein Fumees Blanches Pinot Noir 2010 Viinamarja sort Pinot Noir Särav rubiinpunane Mõnus marjaaroom milles tulevad esile maasika, vaarika ja kirsinoodid, alkoholisisaldus 13% Pehme ja ümar vein,lõpp meeldivalt marjane. Fumees Blanches Pinot Noir 2010 Valge vein B&G SAUVIGNON BLANC RESERVE
Sampanjakoolituse kokkuvõte Signe Kaasik Champagne regioon Kindel kaitstud vahuveini regioon Põhjapoolseim veinipiirkond Prantsusmaal Kaart Põhilised kasvatatavad viinamarjasordid: Pinot Noir (tume, magusus) Pinot Meunier (tume, pehme maitse) Chardonnay (hele, värskus) Saamislugu Leiutajaks peetakse tihti munka Dom Pérignon'i, kes tahtis valmistada maailma parimat veini Tegelikult on esimeseks teadaolevaks vahuveiniks Blanquette de Limoux, mis leiutati Saint-Hilaire'i mungakloostris 1531 Inglise teadlane Christopher Merret dokumenteeris suhkru lisamise pärast 1. kääritust juba 6 aastat enne seda, kui Dom Pérignon üldse kloostrisse astus. Sampanja valmistamine Kääritatakse baasvein (segu) 10° Pinot Noir,Pinot Meunier,Chardonnay
maha. Väetamine. Detsember veebruar võrsete mahalõikamine. Võrsed põletatakse või kasutatakse pistokstena uute puude saamiseks. Heledad sordid Chardonnay Chardonnay on levinud üle maailma. Kasvab kõikjal ja on väga kohanemisvõimeline. Tihtipeale peetakse seda valge veini sünonüümiks ning ilmselt on tegemist ka kõige edukama veinisordiga. Chardonnay´d müüakse ilmselt igas toidupoes. Chardonnay kasutusala on väga lai nt Prantsuse valge vein Chablis on valmistatud Chardonnay´st, lisaks on ta ka täidlase valge veini Montrachet aluseks. Chardonnay on pärit Burgundiast, kuid levinud edasi kõikjale ning kasvab nüüdseks edukalt lausa viiel kontinendil ning temast saadakse suurepärast veini. Sõltuvalt veinivalmistamise tehnoloogiast võib vein olla kas väga kerge või siis ülimalt täidlane see sort võimaldab pea kõike
SHAMPANJA Prosecco Special Cuvee, Zonin, Itaalia( Italy) 20cl 5,50 Fresita, Tsiili( Chile) 20cl 5,50 MUMM CORDON ROUGE BRUT 20 CL 17.90 MUMM CORDON ROUGE BRUT 75 CL 50.50 VAHUVEIN Prosecco Extra Dry, Fantinel, Itaalia (Italy) 3,90 DUC DE PARIS 12 CL / 75 CL 2.00 / 11.00 FREIXENET CARTA NEVADA SEMISECO 75 CL 12.00 JACOB'S CREEK CHARDONNAY 75 CL 18.00 MARTINI ASTI 75 CL 18.00 APERATIIV/Aperitive/ Extra Dry, Cinzano 8cl 3,00 Bianco, Cinzano 8cl 3,00 Rosso, Cinzano 8cl 3,00 Rosé, Cinzano 8cl 3,00 Campari Bitter 4cl 3,00 Ouzo 4cl 3,00 VALGED MAJAVEINID GRAFFIGNA CHARDONNAYSAUVIGNON BLANC 12 CL/75 CL 2.20 / 12.00
Campari 4cl 2,50 Martini Bianco 8cl 2,50 Martini Extra Dry 8cl 2,50 Martini Rosso 8cl 2,50 Pernod 4cl 3,50 Valged veinid EUR Barco Viejo Chardonnay Central Valley (Tsiili ) 12cl 3,00 Barco Viejo Chardonnay Central Valley (Tsiili) 75cl 17,00 Grand Noir Sauvignon Blanc Languedoc (Prantsusmaa) 12cl 3,50 Grand Noir Sauvignon Blanc Languedoc (Prantsusmaa) 75cl 18,00 Columbia Crest Two Vines Riesling (Ameerika Ühendriigid) 75cl 3,50 Columbia Crest Two Vines Riesling (Ameerika Ühendriigid) 75cl 18,00
88 EEK Veneto Masi Masianco 75 cl 19.00 / 297.29 EEK Piemonte Gavi di Gavi Fossili 75 cl 25.00 / 391.17 EEK PRANTSUSMAA Languedoc B&G Sauvignon blanc 75 cl 12.50 / 195.58 EEK Alsace Paul Zink Riesling Terroir 75 cl 30.40 / 475.66 EEK Riesling Hengst Grand Cru Wolfberger 75 cl 31.40 / 491.30 EEK Chablis Chablis Laroche 75 cl 28.40 / 444.36 EEK Bourgogne Chardonnay A. Rodet 75 cl 28.40 / 444.36 EEK Beajolais Blanc G. Duboeuf 75 cl 17.00 / 265.99 EEK Pouilly Pouilly Fume "Les Duchesses" Laporte 75 cl 34.90 / 546.07 EEK SAKSAMAA Rheinhessen Kendermanns Eiswein 37,5 cl 28.90 / 452.19 EE Roosad: PRANTSUSMAA Loire B&G Rose d´Anjou 75 cl 14.50 / 226.88 EEK HISPAANIA Valencia Hoya de Cadenas Rosado 75 cl 11.50 / 179.94 EEK
Seal valmistatakse Egri Bikavèri, Egeri Härjaverd. Vanasti oli segu põhikomponent Ungari mari Kadarka, praegu võib see olla Kèkfrankos või Kèkoporto, lisatakse veidi Cabernet Sauvignoni ja Merlot'd. Odav ja vanamoodne Egri Bikavèr on hapu ja õhuke, kallim ja modernsem on tugev ja maitserohke, vanillisest tammevaadist läbi käinud. Olulisim valge viinamari on Transilvaaniast pärinev Leànyka (seal Feteasca Alba), aga ka Chardonnay on siin levinud. Tähtsamad tootjad : G.I.A, Hungarovin, Thummerer Pince, Egervin. Etyek-Buda (2000 ha) Alles 1990.aastal moodustatud piirkond, mis hõlmab Budapesti eeslinnades asuvaid veiniaedu ja linnast lääne poole jääva Etyeki. Kasvatatakse põhiliselt Burgundia viinamarjasorte, millest enamik läheb Budafoki vahuveinikeldritesse. Selle piirkonna marjadest valmib ka Törley. Tähtsaim tootja : Hungarovin (Törley, György-Villa, Kemendy). Kunsàg (27903 ha)
Prantsusmaa Prantsusmaa veiniajalugu loetakse juba 6. Sajandist e. Kr. ning traditsioone ja teadmisi on kogunenud piisavalt. Alates 1935. aastast toimib kindel Appellation d'Origine Contrôllée süsteem ning veinid klassifitseeritakse nelja kategooriasse. Veinitoodangu poolest jagab Prantsusmaa esikohta Itaaliaga mõlemad valmistavad keskmiselt 55 miljonit hektoliitrit veini aastas. Tuntumad viinamarjasordid, mida kasvatatakse, on valgetest Chardonnay, Sauvignon Blanc, Sémillon, Muscadet, Chenin Blanc, Riesling ja Ugni Blanc. Punastest on enam levinud Carignan, Grenache, Merlot, Cabernet Sauvignon, Syrah, Gamay, Ginsault ja Pinor Noir. Prantsusmaa KLASSIFIKATSIOON Vin de Table (VTD) lauavein Vin de Pays (VDP) maakonnavein Vins Délimités de Qualité Supérieure (VDQS, aste VDP ja AOC vahel) piiratud kvaliteediga vein Appellation d'Origine Contrôllée kindlatele reeglitele vastav kvaliteetvein
Viinamarjad Punased viinamarjad Punane Veinimaa Piirkond iseloomustus viinamari Cabernet Sauvignon Prantsusmaa; Languedoc Mustsõstar, mustpipar, Tsiili; Roussillonis vanill,rosmariin,piparmünt, Argentiina; tubakas, eukalüpt, roheline Austraalia pipar Merlot Prantsusmaa Bordeaux Marjane, mustpipar, sinine Pomerol ploom, must kirss, rabarber, põldmari, Syrah Prantsusmaa Rhône`i org Tuliselt vürtsikas, tummine, üleküpsetatud ...
kohe veinivirde külm fermentatsioon kontrollitud temperatuuril, nagu valgete veinide puhul. Rosé-vein on parim värskelt. Provence, Languedoc'i ja Val de Loire rosé-veinid tuleks ära juua 1-3 aasta jooksul peale korjet, Provence Bandol või Rhone Tavel võib pudelis säilida kuni 5 aastat peale korjet. 8. Vahuvein Vahuveine võib valmistada tumedatest või heledatest viinamarjadest. Tippsampanjad on valmistatud mõlemast Pinot Noir, Pinot Meunier ja Chardonnay otsepressimise meetodil. Blanc de Blancs sampanjad on valmistatud Chardonnay'st, rosé-sampanjad Chardonnay'st, kuhu on segatud pisut (5-10%) Pinot Noir'st valmistatud punast veini. Vahuveine tohib magustada, põhiaastakäigu veini võib lisada vanemate aastakäikude veine (saadakse cuveé e. segu). NB! Aastakäigusampanjade ja cremant'ide puhul ei ole eri aastakäigu veinide segamine lubatud. 9. Veinietikett
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJUTUSTEENINDUS Carolina London HINNAPAKKUMINE TÖÖALASE VÄLJASÕIDU KORRALDAMISEKS HOTELLIS LONDON Lõputöö Pärnu 2014 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................... 2 HINNAPAKKUMINE......................................................................................... 4 KOKKUVÕTE.................................................................................................. 6 LISA 1 TOITLUSTAMINE..................................................................................8 LISA 2 LISATEENUSED................................................................................... 9 2 VASTUSKIRI Tere austatud Katrin Tamm! ...
Cabernet Sauvignon. Happeliste toitude veini soovitus on sauvignon blanc ja pinot noir. Magusate roogade veini soovitus magusad veinid. Raske toidu kõrvale sobib täidlane vein. Vürtsikate toitudega sobivad pool kuivad ning puuviljased veinid. Külmade suupistete juurde sobivad jahutatud veinid. Millega veini kokku panna ei sobi : puuviljad, artisok, muna, sokolaadi magustoidud. Värske mozzarella salat tahab valget kerget veini, Santa carolina chardonnay, chile/rapel valley 2005. Magushapukana tahab roosat veini. Santa ana malbic rose, argentina /mendoza 2004. Barton a guestier merlot france/ languedoc 2004. Seakarbonaad köögiviljadega lihtsamad merlot veinid ja zinfandeli veinid. Beringer stone cellars zinfandel, usa / california 2003. Veisepada tahab kerget punast veini ja beringer stone cellars merlot. Pasta brokoli grillkastmega tahab kergemat puuviljased puna veinid ja puuviljased valge veinid.
Flavonoidid Koostajad: Flavonoidid on vees lahustuvad taimsed pigmendid, mida esineb rikkalikult kõigis taimedes ja peaaegu kõik taimsed koed on võimelised neid sünteesima. Nad annavad taimele lõhna, õitele, koorele ja viljadele värvuse ja maitse. Flavonoidid moodustavad suure polüfenoolsete ühendite rühma, mida esineb rikkalikult köögiviljades, puuviljades ja marjades, tees, aga ka veinis. Looduses esineb vähemalt 2000 flavonoidi. Nad põhjustavad lõhna ja maitset. Flavonoidid on suhteliselt kuumutamiskindlad, nt ei kao mustsõstramoosi keetes mustsõstardele iseloomulik värv. Jaotus 6-ks: 1) Antotsüaniinid 2) Flavoonid 3) Flavonoolid 4) Flavonoonid 5) Leukoantotsüanidiinid 6) Flavanonoolid Flavonoidide rühmas leidub ka selliseid aineid nagu kvertsetiin, tsitruse bioflavonoidid, isoflavonoidid, polüfenoolid, kurkumiin, ginkgoheterosiidid ja silmariin. Milliseid aineid...
Vein Mis on vein? Vein on marja- või puuviljamahla käärita- misel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Veini valmistamiseks on kasutatud ka teisi vilju, Eestis näiteks õunu või sõstraid. Viinamarjasorid Veini tegemisel kasutatakse praktiliselt vaid Vitis vinifera liigi viinamarju. Sellest liigist on aretatud üle 4000 sordi. Mõned kõige levinumad viinamarjasordid on: v Chardonnay v Pinot Noir v Cabernet Sauvignon Veinide liigitus Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Veini ajalugu Veini ajalugu ulatub väga kaugele arvatakse, et veini avastati juba 8000 aastat tagasi. Legend
Kerged kuivad valged veinid on happerikkamad kui punased ja sobivad salati juurde: Sauvignon on õige valik. Munaroad kihisev vahuvein on paslik taust munaroogade pehmele tekstuurile; see ei lämmata muna õrna maitset. Kalaroad kõik sõltub kastmest, milles kala on valmistatud või serveeritud: kooresed kastmed nõuavad suure happesusega ja kihisevat veini sel juhul tuleb valida kuiv vein. Punases veinis valmistatud kala maitseb hea punase veiniga. Tammevaadis laagerdunud Chardonnay sobib hästi suitsukalaga. Koorene ja rammus kekstäidlased ja täidlased veinid sobivad kõige paremini rammusate kastmete koorese maitsega. Chardonnay õlijas maitse täiendab suurepäraselt rammusat kastet. Vältige väga puuviljamaitselisi veine. Tugev toit kui te jälgite kuldset tasakaalureeglit, siis sellist tugevat rooga peab passitama sama raskusastme veiniga: ideaalne on täidlane parkainerikas vein, nagu Cabernet Sauvignon.
svg/600px-Flag_of_Chile_%28bordered%29.svg.png · http://et.wikipedia.org/wiki/T%C5%A1iili · http://en.wikipedia.org/wiki/Santiago,_Chile · http://www.nooruse.ee/eope/opiobjektid/kristlus/rooma_katoliku_kirik.html · http://karavanserai.bluemoon.ee/Louna_ameerika/tshiili.htm LISAD Pilt nr 1. Tsiili viljapuuaed. http://www.vine.ee/static/custom/image/conosur_05.jpg Pilt nr 2. CASABLANCA: Tsiili üks uuemaid veinipiirkondi, kust on pärit kiita saanud Trio Chardonnay kõik marjad. http://paber.ekspress.ee/viewdoc/08DBC5EEBA9C5361C22571E2000600FA
koos Müller-Thurgauga. Mari valmib hilja ja seetõttu on vein enamasti ülihappeline ja madala puuviljasusega. Inglismaal on Bacchus tähtsuselt neljas kasvatatav marjasort ning veinid on suhteliselt täidlased, sõstrase aroomi ja maitsega. Chardonnay Kogu maailmas kõige sagedamini viljeldav valge viinamarjasort. Tipp- viinamari Burgundias ja Champagne'is, väga populaarne ka Uues Maailmas. Tänapäeval võidab Chardonnay üha enam populaarsust ka Ida-Euroopa maades. Austrias kannab nime Morillon, Jura piirkonnas aga Melon d'Arbois. Kohaneb kergesti iga pinnase ja kliimaga. Chardonnay'st saadud veinid on kompleksed, puuviljased, mahlased ja tasakaalustatud happega. Neis on sageli tunda vanillinüanssi ja kollast küpset õuna. Burgundias annab valgeid tippveine, millel on pikk arengupotensiaal ning mille aroomi lisandub pähklit, mandlit ja veidi ka iirist. Uues Maailmas laagerdatakse-kääritatakse Chardonnay'd
elutsükliga, siis Rieslingul hakkab sel ajal alles teine hingamine. Ka on Riesling vastupidav ilmastikuoludele, mis võimaldab kasvatada seda ka külmadel ja põhjapoolsetel aladel. Heal Rieslingul on spetsiifiline, veidi bensiini meenutav aroom. Chardonnay [sardonn'ee] on Burgundiast pärinev viinamarjasort, mida kasutatakse tuntud valgete sordiveinide valmistamiseks. Chardonnay'd kasutatakse ka sampanja koostises. Chardonnay on maailma levinuim viinamarjasort. Chardonnay'le sobivad nii jaheda kliimaga alad kui ka soojad, kuivad alad. Vein on tavaliselt täidlane, suhteliselt kõrge alkoholisisaldusega ja tundub seetõttu mitte päris kuiv olevat, vein võib olla kerge, värske, elav, nooruslik, samas mõnes teises kliimas võine, kreemjas, kompleksne ja korraliku arengupotentsiaaliga. Sémillon on Prantsusmaalt Bordeaux'st pärinev valge viinamari. See on üsna
ümbervalamine ja selitamine kohe pärast käärimist ja enne pudelitesse valamist; see võimaldab saavutada parimat selgust ja värvi. Valged viinamarjad: riesling ehk gentile aromatique pinot blanc chardonnay chenin blanc semillon sauvignon blanc gewürtztraminer ruländer muscat blanc ROOSA VEIN JA KLARETT Neid kaht aetakse tihti teineteisega segamini, kuigi nad tegelikkuses on erinevad Suurem osa roosadest veinidest valmistatakse tumedatest viinamarjadest või tumedate ja heledate viinamarjasortide segamisel, marju hoitakse enne käärimist üksteisega vahetus kontaktis. Nende veinisortide valmistamise jaoks on virre alati hele
Australia. Kadri Rampe 2012 Position in the world. Australia, officially the Commonwealth of Australia, is a country comprising the mainland of the Australia continent, the island of Tasmania and numerous smaller islands. Its the world`s sixthlargest country by total area. On 1 January 1901, the six colonies federated,forming a Commonwealth of Australia, since Federation, Australia has maintaned a stable liberal democratic political system. The population of 22,7 million is highly urbanised and heavily concentrated in eastern states due to geography and climate. A highly developed country, Australia is the world's 12th largest economy and has the world's fifthhighest per capita income. Enviroment. Although most of Australia is semiarid or desert, it includes a diverse range of habitats from alpine heaths to tropical rainforests. Australian forests are mostly made up of evergreen species, particularly eucalyptus ...
Kokk Austrid Referaat Õpetaja: PÄRNU 2010 Austrid Soojades meredes elav söödava merekarbi liik. Jaapanis ja Ameerikas kuuluvad austrid mitmel pool rahva põhitoidu hulka. Neist saab valmistada väga mitmekesiseid toite. Kirjeldus: Kolesteroolirikkad austrid lüditakse ja pistetakse toorelt suhu. Tuntud armuroog:) Kuuluvad limuste hõimkonda, karpide klassi. Sisaldavad rikkalikult tsinki. Aeg-ajalt on meiegi kauplustes austreid saada, peenemates restoranides on need lausa kohustuslik roog. Jahutatud austreid serveeritakse jääga vaagnal ja ühe portsjoni tosin austrit hind jääb 250- 300 krooni kanti. Erilise maitseelamuse saamiseks peab auster jõudma sööja suhu elusalt, seega siis värskena. Paraku riknevad austrid kiiresti ja just see teebki nad suhteliselt kalliks ja haruldaseks ehk teisisõnu öeldes tõeliseks delikatessiks. Oma kodukandis maitsevad austrid igal juhul paremini kui pikast teekonnast väsin...
Pudeli Rabarbra valmistamine võtab aega üheksa kuud, mille jooksul pressitakse mahl, lahjendatakse see, lisatakse suhkur ning kääritatakse jook Nudisti Nõmme tehases oma õigele kraadile. Seejärel jook selitatakse ja villitakse pudelisse järelkäärimisele. Pärast õige korgi pealelöömist on tulemuseks kerge itaaliapärane jook kerge mulli, vähese alkoholi ja õrna maitsega. Eesti Rabarbrat on võrreldud hellitavalt Chardonnay vahuveinidega, kuid kõige lähemale läheb ta pikalt turul olnud Läti rabarberivahuveinidega, millest Rabarbra on veidi värskem ja kergem. Nudisti Nõmme jookide, eeskätt Rabarbra, vastu tuntakse tugevat huvi Rootsis, Soomes, Hollandis, Lätis ja Leedus, kuid on vabrik teinud teadliku valiku hetkel müüa oma toodangut kodumaisel pinnal. Rabarberi sort, mida Rabarbra valmistamiseks kasutatakse, on võrdlemisi eriline ning raskesti kättesaadav
Et alustada alkoholismi kui Eesti rahva mure diagnoosimist, tuleks määratleda, mis see alkohol tegelikult on, ja seda saan ma teha ainult enda isiklikust vaatepunktist. Alkohol on keeruline teema, teda ei saa võtta kui midagi musta või valget ega kurja või head. Alkohol jaguneb väga erinevatesse kategooriatesse, enamasti saab selle kategooria järgi eristada ka mitut tarbijarühma. Näiteks inimesed, kes ostavad nädalalõppudel paki sinihallitusjuustu, kilo valgeid viinamarju ja kahesajakroonise pudeli valget veini, mille päritolumaad ja aastakäiku hinnates nad on umbes 75 % kindlad, et pudeli tagaküljele vaadates näevad nad seal viinamarjasordi nime Chardonnay(jama). Taolisi inimesi enamasti ei näe leti taga sente lugemas, et oma Laua lapikut kätte saada. Esimese näite puhul julgen ma oletada, et otsitakse maitseelamust ja midagi, mis tekitaks parajalt lõbusa tuju, et seltskondlikku vestlust natuke elavdada. Teise näite puhul ei ole asjade...
Lauaetikett Veinid Helena Hiiesalu SRs1 õpilane Valisin piirkonnaks Tsiili, sest mulle meeldivad selle maa veinid, sest nende aroom ja maitse on eriline nauding ning kuna olen läbinud ka Rein Kasela veinikoolituse Tallinna Vinoteek-Veinitoas, siis selle maa veinid pakkusid mulle kõige enam maitsenaudingut. Külastasin Tallinna Prisma toidukaupluse veini osakonda. Ajaloost: Viinamarjakasvatuse ajalugu Ladina-Ameerikas on sajanditepikkune. Tsiili esimesed viinamäed sündisid juba 16. sajandi keskel. Just enne viinapuutäi rünnakut Euroopa istandikele toimetati Tsiilisse hulgaliselt terveid viinapuuistikuid. Neil aegadel kujunes sealsete ülikute seas eriti noobliks oma viinamarjaistandik rajada. Moodsad pruulikojad jatehnoloogia tõstsid veini kvaliteedi uuele tasemele. Nelja tuhande kilomeetri p...
Joogiõpetus. Praktiline tund . VEINIVIINAMARJAD. Ülesanne: Täida tabelid - punased viinamarjad, valged viinamarjad - viinamarjade iseloomustamiseks: PUNASED VIINAMARJAD Punane viinamari Veinimaa Piirkond ( kui Iseloomustus (maitsed, on) lõhnad) Cabernet Sauvignon Bordeaux Aroomis võib leida mustsõstra, seedripuu ja rohelise paprika lõhna. Suure parkhappesisalduse tõttu lisatakse kaberneele tihti Merlot või mõnda muud pehmemamaitselist viinamar...
pretensioonitule iseloomule ja tõsiasjale, et ta on hõlpsasti veiniks muudetav. Chardonnayst tehakse klassikalist valget burgunderit ja see on üks kolmest sordist, millest harilikult sampanjat (Cava't) valmistatakse. Sellest sordist valmistatud veinid on sõltuvalt valmistamistehnoloogiast kas kuivad, värsked ja kerged (karge õunataoline maitse), kesktäidlased või tammevaadis laagerdumisest tulenevalt täidlased (õlijad). Chardonnay sobib tammevaadis laagerdamiseks. See annab veinile maitsesügavuse, mida teiste menetlusega ei saavuta. AS Kiil & Ko Instituudi tee 2, 76902 Harku, Harju mk tel:(0) 6 57 3924/ faks:(0) 6560 658 lk. 4 Muscat - on väga levinud viinamarjasort mida kasvatati Kataloonias juba Egiptlaste ajal. See on väga iseloomuliku tsitruselis-vürtsika lõhnaga mari. Lisaks väga eripäraste magusate või klassikaliste kuivade veinide valmistamisele saab sellest kasvatada ka söögimarju.
Itaalia parim muskaatvein on pärit Piernontest Asti piirkonnast. Moscato d'Asti on kerge ja elegantne jook, mis sobib suurepäraselt desserdi juurde. Dessertveinidest peetakse üheks maailma parimaks Prantsuse veini Chateau d'Yquem, mida valmistatakse Bordeaux'st lõuna poole jäävas Sauternes'ile spetsialiseerunud Graves'i piirkonnas. Lääne-Austraalia Margareti jõe piirkond olevat sobiv veinisõpradele, kes otsivad taset ja peenust. Leeuwini veinimõis on kuulus Art Series Chardonnay poolest, mida peetakse Austraalia üheks paremaks veiniks. Uus-Meremaa tuntuim veinivalmistamispiirkond on Marlborough, mis on võitnud kuulsuse veinidega -Sauvignon Blanc. Mainekas Cloudy Bay veinimõis valmistab Sauvignon Blanc'i, millest on saanud kultusvein alates 1985. aastast, millal see välja lasti, ja ka sealne Chardonnay on väga tunnustatud. California kuulsaim viinamarjaregioon on Napa org, mille üks piirkondi on Stag's Leap. Kuigi
Prantsusmaa veinipiirkonnad. Burgundia kõige peenem ja kallim veinipiirkond maailmas, Burgundia jaguneb alapiirkonadeks: kõige põhjapoolsem on Chablis (veinidel on eriline mineraalsus, vahel lausa soolakas merelõhn, mis tuleneb lubjakivipinnasest); Cote d` Or (Kuldne kallas) jaguneb kaheks Cote de Nuits (Pinot Noirist valmistatud punaveinide ala) ja Cotes de Beaune (valm. Nii valgeid kui punaseid veine). Võrreldes Chablis`ga on Cotes de Beaune Chardonnay vein palju täidlasem ja kreemisem, sageli on lausa võid tunda. Cotes de Chalonnais ja Macon pakuvad lihtsamaid ja odavamaid burgundereid. Burgundia alla arvatakse ka Beaujolais. Champagne kõige põhjapoolsem ja jahedam Prantsusmaa veinipiirkond. Sampanja on jook, mille teine käärimine toimub pudelis. Loire`i org Alsace marjad on pigem Saksa päritolu Jura veinid on kanged, teravad ja Savoie mäestikuveinid
Valle d?Aosta Lombardia Trentino Alto Adige Kui ülejäänud Itaalia on kuulus oma punaste veinide poolest, siis Alto Adige on valge veini tootjate paradiis. Siin valmistatakse kõige aromaatsemat Itaalia valget veini, mis võib laagerduda pudelis aastakümneid. Tõsi on seegi, et Alpide jalamil asuvas piirkonnas kasvavad viinapuud, mida mujal Itaalias ei kultiveerita – Pinot Bianco, Müller-Thurgau, Gewürztraminer, Savignon Blanc, Riesling ja Chardonnay. Täidlase maitsega punast veini valmistatakse seal juba ammusest aegadest kasvatatavatest Cabernet Sauvignon´, Merlot´ ja kohalikust Lagreini sordist, ning aromaatset veini Pinot Noir´i ja kohalikust Trollingeri (Schiava) sordist. Seejuures võib kõiki neid viinamarjasorte kasutada Alto Adige DOC märistusega veinide valmistamiseks.. 5 Veneto Veneetisa ja Verona linnu ümbritsev Veneto maakond on üks peamisi veinipiirkondi
on kuldpruun. Lisa läätse ja riisi segule. Lisa maisitärklis, linajahu, sool, muskaatpähkel ja karripulber. Sega kõik läbi ja lase jahtuda. Määri keeksivorm korralikult õliga. Tee käed märjaks ja vormi riisi ja läätse massist piklik pikkpoiss, mahuks keeksivormi. Aseta pikkpoiss 1-2 kapsalehe peale ja mässi lehed ümber. Küpseta ahjus. Lõika kirsstomatid pooleks, maitsesta ja lisa oliiviõli. Lase pikalpoisil jahtuda veidi ning valmis serveerimiseks. Serveeritakse Chardonnay, Barco Viejo veiniga. Magustoit Rabarberi toorjuustukook serveeritud kamajäätisepalliga Koostisosad: Või, suhkur, muna, nisujahu, kardemoni, soola, maitsestamata toorjuustu, torukohupiima, vanilliekstrakti, rabarberit, rõõsk koort, hapukoor, keefir, kamajahu ja vanillisuhkurt. Valmistaisviis: Vahusta koor suhkruga. Lisa vahustades hapukoor ja keefir, sega hulka vanillisuhkur ja kamajahu. Valmista jäätisemasinas. Vahusta iga 30 minuti tagant, kuni segu hakkab külmuma
PRANTSUSE KÖÖK Koostaja: Anneli Veinsteins Juhendaja: Elle Möller Prantsusmaa Riigi keel: prantsuse keel Pealinn: Pariis Pindala: 547 030 km² Rahvaarv(2007): 64 102 000 Rahaühik: euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) Lipp: kasutusel alates 14. juulist 1790, ning see koosneb kuninga värvist (valge) ja Pariisi värvidest (sinine ja punane). Naaberriigid: Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Prantsuse köök Ülemaailmse kuulsuse saavutanud oma tõeliselt peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ning kaunilt serveeritud toitudega. Kasvatatakse ja aretatakse parima kvaliteediga aedviljasorte, oliivipuid ja seeni sampinjonikasvatus on väga levinud. Toite valmistatakse nii, et toiduainete algsed omadused ja toiteväärtus maksimaalselt säilivad. Rikkalikult süüakse toorsalateid, aedviljatoitude valik on väga lai. Äärmiselt mitmekesine kastmete koostis...
Alkoholitarbimise mõju Eesti ühiskonnale Lugesin läbi esseekogumiku ,,Alkoholitarbimise mõju eesti ühiskonnale". Võin öelda, et see pani ka mind meie alkoholitarbimise üle järele mõtlema. Olen kindel, et nii mõnigi essee avas mu silmad ja olen veendunud, et alkohol on Eesti riigi jaoks suur probleem. Selliste valede nagu ,,see on ju meie kultuur" ja ,,aga ma ju olen piisavalt vana" sees elamine ei aita. Alkohol on vaid tarkade inimeste jook, selles ma ei kahtle. Mõned parimad mõtted: ,,Tuleb tõdeda, et loll on see, kes endale vabandus t ei leia- nii tuuakse ka täna päeval alkoholi tarbimiseks vabandusi, et nt see meie kultuuri osa juba ammustest aegadest on ja süüdistatakse inimestes liialt levinud konservatiivsust ning suutmatust luua uusi, alkoholivabasid traditsoone. Raske on öelda, et inimene valetab, kui ta ise oma valet siiralt usub. ,, ,,Me peaks astuma välja oma väiklasest maaimlast, kus kõik keerleb vaid peo, ...
Alkoholid Kust alguse sai? Alkohol sai alguse juba kivi ajast kust on leitud sellest ajast pärit õllekanne. Ehk siis umbes kümme tuhat aastat enne kristust sai alguse alkohol õlle näol. Arvatakse ka, et õlle läbi leiutati ka leib. Dzinn Dzinni lähteaineks on neutraalne piiritus. Vajaliku kvaliteetse baaspiirituse hangib või valmistab tootja ise. See tähendab, et esmalt valmistatakse maisil, odral või rukkil põhinev meski, mille kääritamisel saadakse 67% alkoholisisaldusega virre. Baasbiiritust, mis nüüd saadakse, iseloomustab 70-90% alkoholisisaldus. Järgnevat piiritus lahjendatakse destilleeritud veega, kuhu lisatakse ka kadakamarjad, puuviljad, tsitrusteliste koored, ürdid ning vürtsid. Taimi matsereeritakse ehk leotatakse toatemperatuuril mõnest kuni 24 tunnini, seejärel destilleeritakse jook lõplikult. Dzinni maitsestatakse peale kadakamarjade veel koriandri, angeelika, nelgi, aniisi, kaneeli...
Kasvatatakse seda sorti peamiselt Alsace ´is, Itaalias, Saksamaal, Austrias, Ungaris ja Rumeenias. Riesling- Maailma parim valge viinamarjasort, osalt ka pikaealisuse tõttu, sellest tehakse vapustavaid, kindla iseloomuga veine (kuivadest väga magusateni) Alsace ´is, Saksamaal, Austrias ja Austraalias. Heal riislingil on mineraalne, petrooleumi meenutav aroom. Sauvignon Blanc- On laialt levinud Bordeaux ja Loire jõe oru viinamarjasort. Veinid on aromaatsed kui Chardonnay puhul ja neis on enamasti värske ja erk happesus. Aroomis valdavalt "rohelised" lõhnad, värskete rohttaimede ja põõsaste omad. Sèmillon- Sellest valmistatakse suurepäraseid veine Bordeaux´s (eriti väärishallitusega dessertveine) ja Hunteri orus. Trebbiano- Maailma kõige laialdasemalt kasvatatav ja igavaim valge viinamarjasort. Ideaalne konjaki valmistamiseks. Viognier- Kõige rohkem kontsentreerunud Rhône´i oru põhjaossa, kus sellest
Blanc, E& J Gallo Chenin Blanc. VALGE TÄIDLANE KUIV VEIN Täidlased valged veinid on vaadis laagerdunud, maitses reeglina kerge või maitse. Valged kuivad ning täidlased veinid sobivad hästi suitsukala ja suitsulihaga, pasteedivõileibadega, kalatoitudega, tomatisupi, peekoni ja õllevorstidega, hiina- ning jaapanipärase toitudega. Soovitav serveerimistemperatuur + 10- + 12 0C. Mõningad veinid: J.P. Chenet Chardonnay, E & J Gallo Chardonnay, E & J Gallo Turning Leaf Sauvignon Blanc, E & J Gallo Sonoma Chardonnay. VALGE POOLMAGUS VEIN Tuntavalt magusa maitsega, mida tasakaalustab puuviljalisus. Võivad olla keskmise täidlusega või täidlased. Poolmagusad valged veinid sobivad hästi kergemate dessertide, puuviljavaliku, suitsukala ja suitsuliha, klassikalise külma laua ja sinihallitusjuustuga ning lihtsalt aperitiiviks. Soovitav serveerimistemperatuur + 6- +80C
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM3 Janella Anvelt Sveitsi veinid Referaat Juhendaja: Ruth Muru Särevere 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Geograafia...................................................................................................................................4 Klassifikatsioon...........................................................................................................................5 Pranstuskeelne sveits...............................................................................................................5 Neuchateli............................................................................................................................... 5 Vaud................................
pace and new varieties of wine grapes as well as new regions are being explored as the country finds itself at the frontline of modern market requirements. Of the 105 566 hectares under wine grapevines (compared with 98 203 hectares in 1997), according to the latest official statistics, 21.38% is chenin blanc - by far still the country's most widely planted variety. Sultana (11.28%), a grape that is also used for non-alcohol purposes, is next, followed by colombard and chardonnay. Cabernet sauvignon comprises the majority of red varieties (a mere 8.36% of total vineyard plantings) in present vineyards, followed by pinotage and shiraz. White varieties still represent more than two-thirds of the total, but this has moved from an imbalance of 15% red and 85% white in 1990. In 2000 more than 80% of all new plantings were red, with shiraz, cabernet and merlot at the top of the list. At the same time, 87% of all vines uprooted were white, mostly chenin blanc, white French
Õlu Õlu on süsihappegaasi sisaldav alkohoolne jook, mida valmistatakse linnastest, humalast, veest ja pärmist . Teraviljadest kasutatakse kõige rohkem otri. Linnased jahvatatakse ja segatakse aurukatlas veega, tekkinud massi nimetatakse meskiks . Meski temperatuuri tõstetakse 75 kraadini. Seejärel meski filtreeritakse , ning saadakse selmoel virre, mida keedetakse. Hiljem jahutatakse 5 kraadi C-ni , ning lisatakse kultuurpärmi. Algab käärimine 5 10 päeva jooksul muutuvad käärivad suhkrud süsihappegaasiks ja alkoholiks ning pärm kas vajub põhja või tõuseb pinnale. Õlled jaotatakse põhja- või pinnapärmiõlledeks, vastavalt pärmi tüübile , mida õlle kääritamisel kasutatakse. Käärimise lõppedes lastakse heledal õllel 8-12 ööpäeva ja tumedal õllel kuni 70 ööpäeva laagerduda. Laagerdumine kujutab endast pikaajalist õlle valmimise ja stabiliseerumise protsessi püsivates tingimustes ( 4 8 C ) juures , mille jooksul saavutab õlu õige maitse...
(Ibid) 2.2.4 Kitsejuustud (näiteks Chavroux, Chèvre) Selle liigituse alla kuulub väga lai valik erineva kuju, pinnakäsitluse ja küpsusastmega juuste. Veinidest sobivad kitsejuustu kõrvale Loire'i oru Sauvignonid, näiteks Sancerre, Pouilly- Fumé. Küpsemate ja grillitud variantide juurde eksootilisemad ja jõulisemad Uus-Meremaa, Tsiili ja Lõuna-Aafrika külmade piirkondade Sauvignonid, ka Loire'i oru poolkuiv Rosé d'Anjou. Küpse valgehallitusega kitsejuustu juurde sobib tammeta Chardonnay, Pinot Grigio, Bourgogne'i Aligoté, Chenin Blanc Loire'ist või Lõuna-Aafrika Chenin. Kitsejuustusalatitega sobib rosé Provence'ist Vahemere äärest. Punastest Valpolicella. (Ibid) 2.2.5 Poolkõvad pressitud juustud (näiteks Emmental, Gruyère, Gouda) Need on küll teatud kõvadusastmega, kuid oma tekstuurilt vetruvad ja elastsed. Enamik neist leiab kasutust juustufondüü koostises koos valge veiniga. Kõigi nende juustude ühiseks nimetajaks on magus-hapukas alatoon
Mahlad ja muud joogid Mahl on tähtis vitamiinide ja mineraalainete allikana, mahlale võib lisada ka suhkrut 15g liitri kohta. Tomatimahlale võib lisada ka soola või vürtse. Konsentreeritud mahl saadakse üht või mitut liiki mahlast vähemalt 50 % vee eraldamisega. Nektaris on mahla osakaal 25-50 protsendini. Mahlajookides on mahla ainult 10%. Smuutid on püreestatud puuviljade ja marjade segu. Vesi Vett on vaja rakkude elutegevuseks, toidu seedimiseks, toitainete imendumiseks, vesi on oluline vere koostisosa. Vesi ei anna organismile kaloreid. Vett liigitatakse olenevalt koostisest, saamis kohast ja lisanditest. Mineraalvesi- Loodusilik mineraalvesi pärineb põhjaveee kihist kuhu on lahustunud mitmesuguseid mineraalaineid ja mikroelemente. Looduslikku mineraalvett ei töödelda. Seda võib ainult filtreerida ja karboniseerida. Mineraalveed jaotatakse kolme...
Maitse happeline, dakse Alsace’is, Saksamaal (Weis- jõuline, pikk ja noobel. sburgunder), Põhja-Itaalias (eri- ti vahuveinideks), Ida-Euroopas. Enamasti noored ja värsked veinid. Chardonnay – Burgundiast pä- rinev viinamarjasort, millest seal Sémillon – Bordeaux´ viina- valmistatakse mineraalset ja hap- marjasort, millest toodetak- pelist Chablis´d ning täidlasi ja se Sauternes´is magusaid vääris- rikkalikke valgeid burgundereid. hallitusveine ning Pessac-Leog-
Austrile võib pigistada sidrunimahla ja lisada soovi korral valget jahvatatud pipart ja soola. Samuti võib tooreid austreid serveerida tabasco-kastme, konserveeritud spargli, mahedamaitseliste seente, punase kalamarja ja merikapsast valmistatud hõrgutistega. Gurmaanid ja veinispetsialistid soovitavad austrite kõrvale Chablis'd, sobivad ka karged kuivad valged veinid, näiteks Sauvignon Blanc, samuti sampanja ja vahuveinid. Kuumutatud austrite juurde sobib valge burgunder, ka Chardonnay, sampanja, vahuvein. Kasutatud kirjandus: http://images.google.com/imgres? imgurl=http://nammy.pbworks.com/f/1193562006/krevett.jpeg&imgrefurl=http://nammy.pbw orks.com/Krevett&usg=__aqRBq24n7JHhX6TMLYGlXAujWwY=&h=126&w=117&sz=5& hl=en&start=8&tbnid=DV0--wizlfOv5M:&tbnh=90&tbnw=84&prev=/images%3Fq %3Dkrevett%26ndsp%3D18%26hl%3Den%26sa%3DG http://www.neti.ee/cgi-bin/cache?query=l%F5he+salmo&alates=0&url=http%3A%2F%2Fajakiri.kalastaja.ee %2F%3F1,49,1204
pehmem kui mujal. Saksamaa on tegelikult liiga külma kliimaga maa veiniviinamarjade kasvatamiseks. Samal põhjusel on 85 % Saksamaa veinidest valged ja ainult 15% punased. Nimelt valmivad valged viinamarja keskmiselt paar nädalat varem kui punased. 5 Viinamarjasordid 1. Riesling on ilmselt parim valge viinamarjasort Saksamaal ja Chardonnay kõrval ka parim sort maailmas. Parimad Rieslingveinid öeldakse tulevat Moseli jõe orust, kus orunõlvad on eriti järsud ning Rieslingile iseloomulik mineraalsus ja terav happesus tulevad parimas kvaliteedis esile ja Rheingaust, mille Rieslingid on täidlasemad ja veidi ümaramad ning pehmemad. 2. Sylvaner on pretensioonitu vähehappeline viinamari - hapet on temas keskmiselt 2 korda vähem kui Rieslingis- millest on kerge valmistada veini kuid raske sellest
Joogid Alapealkirjad Veinid liigitatakse:................................................................................................................................4 1. Mittealkohoolsed joogid 2. Alkohoolsed joogid 2.1. Kääritatud alkohoolsed joogid 2.2. Destileeritud alkohoolsed joogid 1. Mittealkohoolsed joogid Puhastatud kraanivesi. Hea filtriga puhastatult ei jää kraanivesi kvaliteedilt ja maitselt alla pudeliveele. Mineraal-, allika- ja lauaveed. Euroopa standardite kohaselt on naturaalne mineraalvesi püsiva mineraalide koostisega, pumbatud looduslikult kaitstud maa- alusest allikast, mille juures toimub ka villimine. Eestis loetakse mineraalveeks vett, mille mineraalainete sisaldus on üle 2 grammi ühe liitri kohta. Mineraalveed võivad olla gaseeritud. Villitud vett, mis ei vasta nend...
Tartu kutsehariduskeskus Majandus- ja toitlustus osakond Erinevate äädikate kasutamine kulinaarias Referaat Tartu 2014 Sisukord 1.Sissejuhatus Äädikas on söögitegemisel ning toimingutel asendamatu koostisosa, mis tõstab märkimisväärselt toidu kvaliteeti ning toob esile suurepärast lõhna, maitset ning välimust. Äädikate valmistamine, kasutusalad ning tüübid on väga laialdased. Alustades kehvemate tüüpide kasutamisega koristamisel ning kõige kvaliteetsemate kasutamine kõrgkulinaarias. See oli põhjus, mis mind pealus seda teemat rohkem uurimast. Kuna valdkond on suur ja lai siiis tundus huvitav, kuidas, kus ja milliste võtetega saavutatakse teatud tulemus. Seda kõike üritangi teatud valdkonnas välja uurima hakata. 2.Äädika ajalugu Varaseimad kirjapandud viited datlitest valmistatud ning ravimina kasutatud veinile ja äädikate...
Igas regioonis toodetakse just sellele alale omaseid veine ning igas piirkonans on eri arv veinipiirkondi ja -aedu. Põhja - Kapimaal regioonid puuduvad, kuid see sisaldab endas kahte veinipiirkonda ja kolme veiniaeda. Ida - Kapimaal asub vaid üks üksik veiniaed. Lõuna - Aafrika Vabariigis toodetakse veine kaheksast eri sordist viinamarjadest ning nendeks on: Chenin Blanc, Cabernet Sauvignon, Colombard, Shiraz, Sauvignon Blanc, Chardonnay, Pinotage ja Merlot. 5.4 Põllumajandus Põllumajanduses on tegev 24% tööhõivelistest. Enamik põlde ja istandikke paikneb lõunas ja idas rannikuvööndis ning Transvaali lavamaadel. Põllumajandus jaguneb kaheks sektoriks valgete ja aafriklaste omaks. Valgetele kuulub 90% põllumaast, sealhulgas niisutatav maa, nende taludes, mille keskmine suurus on 900 ha, kasutatakse rohkesti aafriklaste odavat tööjõudu, masinaid ja väetisi. Neist taludest pärineb kogu kaubatoodang.
Samuti võib tooreid austreid serveerida tabasco-kastme, konserveeritud spargli, mahedamaitseliste seente, punase kalamarja ja merikapsast valmistatud hõrgutistega. Gurmaanid ja veinispetsialistid soovitavad austrite kõrvale Chablis'd, sobivad ka karged kuivad valged veinid, näiteks Sauvignon Blanc, samuti sampanja ja vahuveinid. Kuumutatud austrite 5 juurde sobib valge burgunder, ka Chardonnay, sampanja, vahuvein 6 4. VÄHILISED JA VÄHILAATSED 4.1 HOMAAR Homaar ehk merevähk (Homarus) on perekond homaarlaste sugukonnas, kuhu kuuluvad Euroopa ja Ameerika homaar. Varem loeti homaaride sugukonda ka Homarinus capensis, kuid 1995. aastast asub see uue perekonna Homarinus all. Homaarid on töönduslikult tähtsad püügiobjektid.
aastast. Eesti kodanikud saavad Tsiilisse reisida viisavabalt, Eestile lähim Tsiili saatkond saatkond asub Soomes, Tsiilis on Eesti aukonsul. Tsiili ekspordib Eestisse umbes nelja miljoni USA dollari eest ja impordib Eestist ligikaudu kahe miljoni USA dollari eest kaupu. Põhilisteks ekspordiartikliteks Eestisse on veinid (Cabernet Sauvignon, Chardon Chardonnay, Merlot), kalatooted (lõhe, makrell makrell ja forell), aga ka paber, kokkupandavad majad, puidust mööbel ja maiustused. Eesti ekspordib Tsiilisse peamiselt ammooniumnitraati, väiksemas koguses koguses kalastustarbeid, elektroonika elektroonikasead seadmeid, meid, mürakonvertereid, kemikaale, raadioaparatuuri. 92% Tsiili ekspordist Eestisse moodustavad
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IK KÕ Raili Kääramees JUUSTUD Referaat Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 2011 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Juust on piimavalgu ja -rasva kontsentreeritud tahke, madala veesisaldusega suhteliselt pikaajalises säilivusega toode. Juustu valmistatakse osaliselt või tervikuna piimast, lõssist, osaliselt kooritud piimast, koorest, vadakukoorest, petist või nende toorainete kombineeritud segust. Juustu tehakse peamiselt lehmapiimast, harvemini lamba-või kitsepiimast. 2. JUUSTU AJALUGU 2.1 Legend juustu tekkimise kohta Legendi järgi leiutas juustu üks araabia kaupmees, kes läks kaameliga kõrberetkele, lambamaost paunas kaasas päevanorm piima. Õhtuks olid kuumus, loksutamine ja lambamaos sisalduvad ensüümid muutnud piima tahkeks kohupiimak...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
