looduses. Viskivaadis toimuvat on üritatud kirjeldada ka keemia keeles. Selle kohta on avaldatud hulganisti artikleid erialastes tehnoloogiaajakirjades. Nende autorid aga nendivad enamasti, et uurimisainet jätkub veel hulgaks ajaks. Valemit, mis ütleks, kui kaua viskit küpsetada tuleb, ei ole. Enamik Soti viskist seisab vaatides 4-5 aastat, misjärel on ta segajameistrite arvates piisavalt hea tavaliste seguviskide valmistamiseks. Linnaseviskid on vaadis seisnud vähemalt 7, enamasti aga 10 või 12 aastat. Suurem osa nendest läheb lisandiks seguviskidesse, mis pannakse üldjuhul kokku mitmekümnest eri viskisordist. Väiksem osa villitakse pudeleisse ja saadetakse turule. Enne villimist lahjendatakse umbes 70-kraadine tünniviski (cask whisky) 43 kraadini. Väikseid viskipartiisid küpsetatakse 15 aastat ja kauem. Tulemuseks on väga kallis jook, mis erinevalt noorematest viskidest tekitab alati vastakaid arvamusi
töötlemine viskoosseks siirupiks *Siirupi kuumutamine (toimub granuleerimine) *Granuleeritud siirupi panemine augustatud seintega vaatidesse *Tsentrifuugimine (eraldub veniv melass) *Melassi segamine veega ja lisatakse käärimisstimulaator *Meski kääritatakse *Meski destilleerimine 19.LINNASEVISKI Linnaseviski on kokku segatud erinevatest ühelinnaseviskidest. See on nö. Puhas linnaseviski (vatted malt või pure malt whisky). Shoti linnaseviskid on enamasti tugevalt isikupärased. Linnaseviski alkoholiprotsent on 43% vol. Linnaseviskit valmistatakse ainult teravilja linnastest. 20.SEGUVISKI (BLENDID) Seguviski saadakse ühe või mitme linnaseviski segamisel teraviljaviskidega. Seguviski mekk on linnaseviskist leebem, seepärast sobib rohkemate erimaitsetega ja sp. Levinuim viski maailmas. Poes olevad seguviskid koosnevad 15% linnaseviskist ja 85% muust teraviljaviskist. 21.AMEERIKA VISKI
3. Sour Mash (hapu meski) Tennessee´st (valmistamistehnika kujutab endast eelmise destillatsioonijäägi kasutamist). Linnase ja teraviljaviski Linnaseviskit toodetakse pajadestillaatorites, protsessi abil, mis on peaaegu muutumatuks jäänud alates esimese soti viski valmistamisest. Sotimaa pajadestillaatoritega viskivabrikutes valmistatakse kuut tüüpi tunnustatud linnaseviskit. Hoolimata sellest, et kõik linnaseviskid valmistatakse sarnasel aurustusdestilleerimise meetodil, on nende omadused väga erinevad. Ühes Sotimaa osas paikneb kaks viskivabrikut, üks ühel, teine teisel pool teed. Vett võtavad nad ühest allikast ja ometi ei anna nende viskide maitseomadusi teineteisega võrrelda. Meski valmistamine linnaseks muudetud oder läheb veskisse jahvatamiseks ning selle tagajärjel tekkinud linnasejahu viiakse pruulimistõrde ( 23 jalase diameetriga suur anum), kus see segatakse suhkru eraldamiseks
Tänapäeval liigitatakse need teraviljaviskiks (all-grain), linnaseviskiks (malt) ning seguviskiks (blended), kusjuures 96% soti viskist müüakse just segudena, puhta linnaseviski osakaal on üliväike. · Viljaviski on kaasaegse tehnoloogia abil linnastamata viljast destilleeritud neutraalne viskipiiritus, mis peab laagerduma analoogiliselt kõigi teiste soti viskidega. · Seguviskide puhul eristatakse standardviskit ja luksussegusid, milles sisalduvad linnaseviskid on vähemalt kaheksa aasta vanused. · Linnaseviski saab oma iseloomuliku turbasuitsuse lõhna ja maitse odrast, mis linnastatakse kuivatamise teel lahtistes turbaga köetavates ahjudes. Jahtunud linnased segatakse jämedaks jahuks jahvatatult kuuma vette, mis pumbatakse meskitünni ning segatakse, kuni linnastes sisalduvad suhkrud (maltoos, glükoos, sahharoos) on lahustunud. Kestad eemaldatakse ning magus virre, millele on lisatud pärm, fermenteeritakse. Saadud 5
annaabi.ee 
