PSÜÜHIKA EKSAM (0)

SISSE- JA VÄLJAJUHATUS
Mis on psüühika? Psüühika võimaldab objektiivse tegelikkuse tunnetamist ja sellele vastavat käitumist.
Miks inimesed käituvad just nii nagu nad käituvad? Sest neil on just selline aju, nagu neil on.
Miks on aju just selline ja mitte teistsugune? Sest seda on kujundanud looduslik valik.
LOODUSLIK VALIK: mutatsioon loob variatsiooni; kahjulikud mutatsioonid langevad ebasoodsa valiku alla; paljunemine ja mutatsioonid leiavad aset; kasulikud mutatsioonid püsivad tõenäolisemalt ja paljunevad.
MILLISED INIMESE MUTATSIOONID ON VALITUKS OSUTUNUD? Need, mis aitasid kütil-korilasel toime tulla kohastumuslike probleemidega 1,6 miljoni aasta jooksul.
INFO TÖÖTLEMINE -> EESMÄRGILE SUUNATUD KÄITUMINE: ootamisprogramm, toitumisprogramm, liikumisprogramm.
KÕRGEMAD PSÜÜHILISED PROTSESSID EELDAVAD REPRESENTEERIMIST - ehk info kodeeritakse seesmisteks sõnalisteks ja pildilisteks kujutlusteks. (tähistatav, mentaalne representatsioon , neuraalne representatsioon).
ETTEVAATUST UUSBERGI SKEEMIGA ! Aju on tõesti mingil määral moodulitest koosnev, KUID Uusbergi joonisel toodud funktsioonid ei ole enamasti seotud konkreetsete ajustruktuuride või piirkondadega! Ajustruktuurid ja piirkonnad (moodulid) on lihtsamate alamfunktsioonide jaoks (nt nägemisinfo vastuvõtmiseks on kuklasagar, kuid tajumiseks on vaja ka ülejäänud ajukoore erinevaid piirkondi).
DÜNAAMILISTE FUNKTSIONAALSETE SÜSTEEMIDE TEOORIA
I plokk : Eluliste funktsioonide plokk ehk aju toonuse ja virguse seisundit reguleeriv plokk (sisend ja väljund). Ajustruktuurid: ajutüvi, koorealused struktuurid , mediaalne uusaju koor
II plokk: Info vastuvõtt, töötlemine, säilitamine. Ajustruktuurid: kukla - , kiiru- ja oimusagar
III plokk: Psüühilise tegevuse programmeerimine, regulatsioon ja kontroll. Ajustruktuur: frontaalsagar
UUSBERGI PÕHIFUNKTSIOONID LURIA SKEEMIS
Psüühika põhifunktsioonid on ülesanded, mis tuleb ajul ja psüühikal käitumiseks infot töödeldes lahendada.
1. Info vastuvõtmine – kuidas meeled ammutavad keskkonnast informatsiooni, mille põhjal luuakse tajus terviklik reaalsuse kuvand . II PLOKK
2. Info representeerimine – kuidas teave võib olla esindatud erinevat tüüpi märkidena ( representatsioonid ), mis võimaldavad seda paindlikult töödelda (keel). II PLOKK
3. Info talletamine – kuidas teabe talletamine, säilitamine (mälu) ja taaskasutamine võimaldab käiutmist muuta keskkonnale vastavaks (õppimine). II PLOKK
4. Info integreerimine – kuidas erineva päritolu ja vormiga info üheaegne esindatus töömälus ja väljaspool seda võimaldab luua uut teavet (mõtlemine). III PLOKK
5. Käitumise juhtimine – kuidas psüühika suhestub keskkonnaga keha ja tegevuse kaudu, mille esindused ajus on üks töödeldava info liik. I JA III PLOKK
6. Eesmärgipärasus – kuidas käitumise kasulikkuse tagamiseks ( motivatsioon ) tõlgendab psüühika infot organismi eesmärkidest lähtuvalt ( emotsioonid ). I JA III PLOKK
7. Organismi eluliste funktsioonide kontroll –infotöötlusrežiimid. I PLOKK
MEELED JA TAJU
John Locke 17.saj. Empirism Nurture. Tabula rasa!
Immanuel Kant 18.saj. Nativism Nature.
[Sisemine kaasasündinud loomus vs väline keskkond ja kasvatus)
Individuaalsed erinevused meelte füsioloogias:

Keelenäsad, maitsepungad, ülimaitsetundlikkus Naised Mehed

Ülimaitsetundlikkus ja “mõru maitse geeni” TAS2R38 “supermaitsja” haplotüüp Valged Mustanahalised

Vanus Haistmine Maitsemeel
Meeltest – käitumiseni: Geenid --- Valgud / Retseptorid --- Maitsenäsad keelel --- Maitseelamuse teke ajus --- Käitumine ( söömine , joomine, toidu ostmine, toidueelistused jm)
Mis on kõigil meeltel ühist? - 1. Meeleelundite talitluse üldpõhimõtted 2. Sensoorne kodeerimine (sh transduktsioon ) 2. Sensoorne adaptatsioon .

Meelelundite talitlus
Meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja taju tekkele. Meelesüsteemi osad funktsionaalsusest lähtuvalt: Sensor ehk retseptor  aferentne juhtetee kesknärvisüsteemi struktuurid ja nendega seonduvad ajukoore osad.
Närvisüsteem „tõlgib“ ( kodeerib ümber) proksimaalse stiimuli omadused närviimpulssideks, mis edastatakse ajule. Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada „neuronite keelde“, seda protsessi, kus (välis)keskkonnast tulev füüsikaline või keemiline signaal moondub närvisignaaliks nimetatakse transduktsiooniks.
Sensoorne kodeerimine – protsess, mille käigus objekti omadused kodeeritakse eristuvateks representatsioonideks närvisüsteemis.
Sensoorne kvaliteet
Sensoorne intensiivsus
Sensoorse kodeerimise teooriad: 1. Spetsiifilisusteooria ( Müller ) 2. Mustriteooria
Sensoorne adaptatsioon - neuraalse ergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel.
Mis on meelte töös erinevat? Meelelundite ehitus ja asukoht; Retseptorid - Stiimuli “energia” tüüp ; Juhteteed retseptorist-ajju; Infot “vastu võtvad” ajupiirkonnad.
Ülevaade meelte tööst: 1. Tasakaalumeel 2. Kinestees (kinesteesia) 3. Puutetundlikkus, valu ja temperatuurimeel 4. Haistmine 5. Maitsemeel

Tasakaalumeel - Lineaarkiirendus, (raskusjõu muutumine) – aktiveeruvad tasakaaluelundi esiku tähnielunditel karvarakud Nurkkiirendus, pöördliikumine – aktiveeruvad tasakaaluelundi poolringkanalites karvarakud
Mõnikord võib edastatav info olla väär, kui enda tasakaalumeelt väliselt mõjustada, näiteks alkoholi tarbides. Vereringesse jõudnud alkohol difundeerub sisekõrva poolringkanalitesse ning muudab seal oleva vedeliku viskoossust ja tihedust .
Kinestees/propriotseptsioon (lihasmeel)
Põlverefleks on venitusrefleks, mille käigus lihas reageerib venitusele kokkutõmbega.
Puutetundlikkus, valu ja temperatuurimeel
Haistmismeel- Puudub ühtne lõhnade klassifikatsioon ! Lõhnataju on äärmiselt subjektiivne, osaliselt seetõttu, et on seotud mälestuste aktiveerumisega ja emotsioonidega.
Mis on meelte töös erinevat? Ülevaade meelte tööst: Kuulmine - Siimul = heli; heli parameetrid ja omadused - Meeleelund , retseptorid, aistingu protsess - Sensoorse kodeerimise teooriad - Meelelundi tööd mõjutavad tegurid (näited) Nägemine - Stiimul = valgus; valguse parameetrid ja omadused - Lääts, silmalihased ja silmaliigutused - Meeleelundi ülesehitus, retseptorid, aistingu protsess - Retseptorite adaptatsioon (valguse intensiivsusele) - Sensoorse kodeerimise teooriad - Lateraalne pidurdus -Värvuste eristamine retseptorite tasemel
Detsibellid on... ... (võimsuse või intensiivsuse) logaritmilised ühikud millegi mõõdetava suhtes. Helide võrdlusskaala korral on algpunktiks (=0 dB) füüsikaline heli rõhk tasemel 20 mikroPascalit. [Mis on inimkõrvale esitatud 1000 Hz sagedusega (inimese keskmine hääle kõrgus), heli valjuse detekteerimise alumiseks piiriks.] Väga levinud on mõõta helide valjust (inimkõrvale) detsibellides.
Sagedus: füüsikaline omadus, mitu laineharja on sekundis
Amplituud : iga õhumolekuli rõhu hulk järgmisele õhumolekulile
Keerukus : helilainete kuju, süstemaatilisus
Nähtav valgus on inimsilmaga registreeritav elektromagnetkiirgus, see on energia, mida kiirgavad ja neelavad laetud osakesed, mis levivad lainetena ruumis. Valguslaine parameetrid: lainepikkus (värv; mõõtühikuks on nanomeetrid – nm; sageduse ühikuks on Hz) ja amplituud (heledus; valgusvoo mõõtühikuks on luumenid - lm)
Nägemine, see mida tajume silmade abil - sõltub suuresti meie füsioloogilisest aparatuurist – oluline on muuhulgas läätse kuju, mida reguleerivad silma ripslihased (suruvad kokku või laiendavad)
Müoopia – lühinägelikkus (silm on liiga “lai” – lääts ei laiene piisavalt) Hüperoopia – kaugnägelikkus (silm on liiga “ kitsas ” – lääts ei kumerdu) Katarakt (hallkae)– läätse tuhmumine
Pupilli refleks - autonoomse närvisüsteemi refleks – pupilli ava suurenemine/vähenemine iirise abil (iiris ehk vikerkest = silmalihaste kogum)
Parasümpaatiline stimulatsioon või ere valgus (sulgurlihaste kokkutõmme) – mioos
Sümpaatiline stimulatsioon või pimedus (laiendajalihaste kokkutõmme) – müdriaas
Silmaliigutused - Tahtlikud ( Tahtlik ühtlane jälgimine – liikuva objekti “jälitamine” 2. Tahtlik vergents – silmaliigutused objekti teravustamiseks 3. Tahtlikud sakaadid); Tahtmatud (1. Kujutise automaatne stabiliseerimine: tasakaalumeelega seotud nn vestibulaar-okulaar-refleks 2. Kujutise automaatne stabiliseerimine: kinesteesiga seotud nn optokineetiline refleks 3. Sakaadilised – järjestikused “hüpped” 4. Mikrosakaadid – väikesed “hüpped” 5. Vergents – silmaliigutused objekti teravustamiseks 6. Ühtlane jälgimine).
Nüstagmus – kontrollimatud pidevad sakaadilised silmaliigutused (signaal tuleb ajust , aga see on tahtmatu ).
Fototransduktsioon on protsess, mille käigus toimub valguse muutmine reetinal asuvates retseptorites elektriliseks signaaliks.
Cone ( koonus , kolvike, kolbrakk) – sagedustundlik (värvide eristamine), aktiveerub vaid kõrge heleduse korral
Rod (kepike) – valgusvoo tugevusele tundlik (heledus)
Nüktaloopia (hämaruspimesus) - Vähese valgustuse korral või pimedas on nägemine häiritud. Kepikeste düsfunktsioon .
Hemeraloopia (päevapimesus) - Mõõduka ja suure valgustuse korral on nägemine häiritud. Koonuste düsfunktsioon.
Sissetuleva info muutumine ja kohandamine algab juba retseptoritest, aga see sõltub sellest, mil moel info retseptorini jõuab. Info “moondumise” välised mõjutegurid: olulised on kontrastid - stiimulite vastastikmõju ajas (nt sensoorne adaptatsioon) ja vastastikmõju asukohas (nt lateraalne pidurdus).
Lateraalne pidurdus – neuronite vahelise vastastikmõju muster visuaalses süsteemis, nõnda et ühe neuroni aktiivsus pidurdab selle neuroniga kontaktis olevate kõrval asuvate neuronite aktiivsust.
Akromatopsia ( värvipimedus ): kaasasündinud (koonuste düsfunktsioon) või omandatud (ajukahjustus).
Aisting (sensation) Füsioloogiline protsess (sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade aktivatsioon). Terviku “äratundmine” (nt punane tomat, mitte punane värv+ümar objekt )
Taju - Psüühiline protsess (Aistingujärgne keerukas protsess ajus - olemas oleva ja meelte kaudu sisse tuleva info kokkupanek ja selle teadvustamine). Terviku “äratundmine” (nt punane tomat, mitte punane värv+ümar objekt )
Taju on protsess, mis organiseerib aistingud tähenduslikeks objektideks ja sündmusteks
Aisting (sensation) on stiimulite avastamise (detection) protsess, kuid taju on kõrgema taseme protsess, mis integreerib (seob), interpreteerib (tõlgendab) ja tunneb ära terviklikud aistingute mustrid
Taju on protsesside hulk, mille abil me tunneme ära, organiseerime ja saame aru väliskeskkonna stiimulite tekitatud aistingutest
Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt (nn tajukujund ) vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest
Tajuprotsess on... ... pidevalt muutuv ... dünaamiline
Taju üheks omaduseks on tunnuste alusel tervikpildi osadeks lahutamine/grupeerimine (perceptual parsing).
Grupeerimise [terviku(te) moodustamise] aluseks on kindlad printsiibid (vihjed).
Geštaltprintsiipe - Ühendatus Sarnasus Lähedus Ühine (taust) ala Suletus Hea Jätkuvus
Lisaks grupeerimisprintsiipidele aitab objekte eristada – tausta ja objekti eristamine. Oluline on tajuja enda aktiivne roll, mil moel ta visuaalset “pilti” tõlgendab – mis on taust ning mis ei ole.
Tajuline püsivus (perceptual constancy) – taju omadus luua objektist stabiilne “pilt”, isegi kui proksimaalne stiimul muutub vaatamistingimuste tõttu. (Nt muutub stiimuli asukoht, orientatsioon , suurus vm).
Lähemal olevad objektid tekitavad suurema kujutise
Binokulaarne disparaatsus - erineval kaugusel paiknevad stiimulid tekitavad erineva kujutise vasaku ja parema silma reetinale
Indutseeritud liikumine – objekt tundub liikuvat, kuna liigub taust või teine objekt
Vastavusprobleem – liikumisel tekivad pidevalt uued vaated; millised elemendid kahes vaates kuuluvad kokku
Representatsioonid ja keel
Mentaalsed representatsioonid - Representatsioon on miski, mis asendab midagi muud. • Mentaalsed representatsioonid on erinevate objektide, nähtuste ja sündmuste esitused meie mõtetes. • Mentaalsed representatsioonid võivad olla analoogsed ja sümbolilised. • Mentaalsed representatsioonid on nt kujundid , mõisted, skeemid , stsenaariumid.
Kujundid (images) - Kujundid on analoogsed mentaalsed representatsioonid. • Kujundid on kvaasitajulised kogemused. • Kujundid on seotud mälu ning ruumilise ja loova mõtlemisega.
Mõisted on sümbolilised mentaalsed representatsioonid. Mõiste on sõna või mõne teise sümboliga tähistatud objektide klass või kategooria. • Mõiste: – kirjeldab mingisugust objektide klassi või kategooriat, kuhu võivad kuuluda mitmed (vahel ka lõputu hulk) individuaalseid objekte; – määratleb omadusi või dimensioone (vanus, aeg jms); – määratleb suhted erinevate objektide, nähtuste, indiviidide vahel (nt pikem kui). • Mõisted on seotud mälu, kategoriseerimise, järelduste tegemise, õppimise ja otsustamisega.
Assotsiatsioon Objekt – mõiste seos ; Mõiste – tunnuse seos; Mõistetevahelised seosed
Propositsioon on seos objekti ja omaduse vahel
Skeem täpsustab elementidevahelisi ruumilisi, ajalisi ja põhjuslikke seoseid . Skeem esitab eelkõige teadmisi. Skeemil on oluline roll sündmuste meeldejätmisel ja mõistmisel.
Keel on inimesele omane märgisüsteem. • Keel on suhtlemisvahend, mille vahendusel antakse edasi kultuuri. • Keel on viitav ja selle mõistmine järeldustel põhinev. • Lähtudes evolutsioonilisest psühholoogiast on ka keel arenenud kohastumuslike probleemide lahendamiseks
Suhtlemine põhineb koostööl ja algne suhtlemine põhineb oskustel, mis esialgu toetasid teisi funktsioone: – Koondatud tähelepanu ( joint attention ) – Teadmine teiste meeleseisundist (theory of mind) • Suurenenud koostöö tekitas vajaduse keele arengu järele
Loomad … suhtlevad. … võivad kasutada sümboleid. … omavad mentaalseid representatsioone. … teevad koostööd ning omavad algelist arusaama teiste meeleseisunditest
Inimkeele eripära ja omadused • Märkide hulk • Struktureeritus ja grammatika • Loovus
Sotsialisatsioon on kultuuri edasikandumist tagav protsess, mille käigus omandab inimene kultuurikonteksti väärtused ja normid ja temast saab sotsiaalse grupi täisväärtuslik liige. • Toimub suures osas keele vahendusel. • Eksplitsiidne ja implitsiidne • Algab esimestest sotsiaalsetest kontaktidest
Implitsiitne sotsialisatsioon Erinevused autobiograafilises mälus (episoodilise mälu alaliik) on seotud kultuuris domineerivate väärtuste ja hoiakutega. Autobiograafilise mälu ja erinevuste tekkimist vahendab keel
Aasia päritolu inimeste autobiograafilised mälestused on hilisemast ajast ja mitte nii detailsed kui ameeriklaste omad
Ameerika laste mälestused keskenduvad iseendale , oma eripärale, tunnetele ja eelistustele; hiina laste mälestused rutiinidele ja rollidele
Sapir-Worf’i hüpotees on keelelise relatiivsuse idee: • Tugev versioon väidab, et keel määrab mõtlemise. • Nõrk versioon pakub välja, et keel mõjutab kognitiivseid protsesse.
Kõne taju ja regulatsioon Olulisel kohal kolm mehhanismi: • Kõneliigutuste regulatsioon • Kuulmine • Nägemine
Kõne mitteverbaalsed komponendid on: • näoväljendused, • žestid , • kehaasend, • inimeses seisundi autonoomsed seisundid (punastamine, higistamine ), • pilkkontakt, • ruumilised vahekaugused, • suhtlejate asetus ruumis jms.
Grice’i maksiimid (1989): • kvaliteedi maksiim • kvantiteedi maksiim • relevantsus, asjakohasus • arusaadavus, mõistetavus
MÄLU JA ÕPPIMINE
Info talletamine - kuidas teabe talletamine ja taaskasutamine (mälu) võimaldab käitumist muuta keskkonnale vastavaks (õppimine).
Mälu – psüühika moodulite komplekt, mis võimaldab informatsiooni omandada, säilitada ja taaskasutada (sellest bloki 1.loeng, M.Rauk)  Õppimine – harjutamise või kogemuse teel omandatud käitumise v tegevuse muutus, mis kestab küllalt pikka aega (sellest bloki 2.loeng, A.Uusberg)  On erinevad, kuid vastastikku põimunud: -ei saa olla mälu, ilma et organism oleks midagi õppinud - ei saa midagi õppida, ilma et oleks mälu  Õppimist võib pidada mälu käitumuslikuks väljenduseks. Mälu olemasolu saame tuletada subjekti tegevuse resultaadist (selle põhjal mälu olemas kõigil kõrgematel ja paljudel alamatel evolutsiooni arenguastmetel olevatel loomadel, kuna saab rääkida õppimisest ja selle erivormidest)
PIKAAJALINE MÄLU jaguneb kaheks: Eksplitsiitne (deklaratiivne) - SEMANTILINE (faktid) EPISOODILINE (sündmused) -Ajukoore oimusagara mediaalne piirkond. Implitsiitne (mittedeklaratiivne) – PRAIMING -Ajukoore mitmed piirkonnad, PROTSEDUURILINE (oskused, harjumused)- Striatum, ASSOTSIATIIVNE ÕPPIMINE (klassikaline ja operantne tingimine)- Amygdala/ Cerebellum
Mälu struktuur ehk mälu liigitamine viitab sellele kuidas mälumoodulid on organiseeritud. Kuni 20.saj keskpaigani arvati, et mälu on unitaarne (ühtne).
 Praeguseks on palju empiirilisi tõendeid, et on erinevad allsüsteemid.
Peamisteks tõenditeks on:  funktsionaalne lahknevus (sh funktsioonide valikuline väljalangemine), ja  erinev neuronaalne alus (vt nt skemaatiline joonis →)  Seega on õigustatud erinevatel alustel liigitused:  materjali säilimise aja alusel ( lühimälu e töömälu ja pikaajaline mälu)  eri tüüpi oskuste ja teadmiste alusel (protseduuriline, semantiline, episoodiline mälu)  teadvustatuse taseme alusel (eksplitsiitne ja implitsiitne mälu)
Prefrontaalne ajukoor (lühiajaline eksplitsiitne mälu e töömälu)
Hippokampus (vahendab meeldejäetava pikaajalisse mällu)
Väikeaju (implitsiitne mälu, mis tähtis oskuste ja tingitud reaktsioonide kujunemiseks)
esmasuse (primacy) ja värskuse (recency) efektid vabal meenutamisel, nn U-kõver. Vaba meenutamise seriaalne kõver sõltub õppimise ja reprodutseerimise vahele jäävast ajast ja tegevusest.
b) amneesiahaigete uurimine (iseloomulikud on kahjustused vaheajus, hippokampuses, ajukoore oimusagara mediaalses piirkonnas ) - häiritud pikajalisest mälust sündmuste meelespidamise võime ja uue faktilise informatsiooni omandamise ja talletamise võime (nt uute nimede ja nägude õppimine, nimekirjade õppimine ja hilisem mäletamine), kuid lühiaegne mälu jäänud puutumata (võime golfi v malet vms mängida, lühiaegselt sõnade mäletamine/kordamine jne.)
c) neuroteaduse uuringud näidanud lühi- ja pikaajalise mälu eristust närvirakkude ühenduskohtade tasemel
Pikaajalise mälu liigid ja omadused Erinevat tüüpi oskused ja teadmised on erisüsteemides: semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu  Semantilises mälus sisalduvad üldised faktilised teadmised maailma kohta, see materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega. (MIS on jalgratas?)  Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajaline mõõde. (MILLAL mina sõitsin viimati jalgrattaga ?)  Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda (KUIDAS ma jalgrattaga sõidan,st minu jalgrattasõiduoskus)
Eksplitsiitne mälu hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist. Inimene teab sel juhul, mis on meenutamise aluseks - mille peale ja kuidas ta mõtleb, selleks, et materjal taastuks. Episoodiline ja semantiline mälu on eksplitsiitse mälu liigid.
Implitsiitseks mäluks nimetatakse sellist mitteteadvustatud andmetel põhinevat mälusűsteemi, tema funktsiooniks on objektide äratundmisele kaasaaitamine. Protseduuriline mälu on implitsiitse mälu üks vorm
Implitsiitse mälu erivorm on praimimine ehk praiming (priming) - mingi eelnevalt nähtu v kuuldu vm mõju järgneva tegevuse (nt ka mälutesti) edukusele, ilma, et inimene seda ise teadvustaks!
Põhiprotsessid on: meeldejätmine (mällu salvestamine )  meelespidamine (mälus säilitamine)  meenutamine (mälust ammutamine)  unustamine
Meeldejätmine ehk salvestamine kodeerimine omandamine ’õppimine’. Meelespidamine ehk säilitamine talletamine. Meenutamine ehk meeldetuletamine reprodutseerimine ammutamine.
Mis tagab parema MEELDEJÄTMISE ja miks? - Aeg (lühimälu kui “laadimisplatvorm” (kui laadung seisab seal küllalt kaua, on tal tõenäosus ”lattu” ehk püsimällu sattuda; kui vähe aega, ja teda mõttes ei korrata , siis ta kaob e. hääbub ( decay ), või paigutub ümber (displacement) uue pealetuleva materjali tõttu.; Kordamine; Materjali organiseerimine (sh känkimine (chunking) e kokkupakkimine); Arusaamine ja kontekst; Töötlussügavus; Mnemotehnilisedvõtted ja tehnikad, muudabivahendid (näiteks aitab paremini meelde jätta: -tähelepanu fokuseerimine -vaheaegadega õppimine -materjali hierarhia loomine -visuaalne kujutlus -sõnamängud -välised abivahendid -üleõppimine jpm ).
MEENUTAMINE ehk mälust ammutamine - Mälus olemine (availability) ei tähenda veel meeldetulemist, kuna peab olema avatud juurdepääs (accessibility) materjalile. Osaline juurdepääs avaldub nt keeleotsafenomenis (tip-of-a-tongue).
Mälu ammutamise meetodid: Meenutamine jaguneb: vaba meenutamine, ajendatud meenutamine, järjestikune meenutamine. Vaba meenutamine jaguneb: täielik ja osaline . Äratundmine jaguneb: sundvalik ja vaba valik.
Kodeerimise spetsiifilisus Meelespidamine sõltub suuresti ka meeldetuletamist hõlbustavate tunnuste e. meenutamise ajendite (retrieval cues) olemasolust.
Kodeerimise spetsiifilisuseprintsiip - edukas meenutamine on tõenäolisem juhul, kui kontekst meenutamise ajal langeb kokku kontekstiga meeldejätmisel e kodeerimisel .
Skeemid ja stsenaariumid/schemas and scripts/- saabuv materjal paigutatakse eelnevate teadmiste ja kogemuse põhjal kontseptuaalsesse raamistikku (nimet. tegevusskeemideks või “stsenaariumideks”), ning seda kasutatakse hilisemal meenutamisel nt käitumine teatris, loengus,spordivõistlusel, kohvikus, arsti juures, jne.
Unustamine - Igasuguse õppimisega kaasneb ka unustamine. Kõike meeles pidada oleks mõttetu ressursi raiskamine. Unustamine on tavaliselt pikaajaline protsess, -mida rohkem aega õppimisest möödas, seda rohkem unustatud. Klassikaline unustamise kõver (Ebbinghaus, 1885), mis leidnud kinnitust ka paljudes hilisemates uuringutes, viitab sellele, et kõige suurem osa õpitud materjalist unustatakse suhteliselt lühikese aja jooksul peale õppimist.
Unustamise põhjused : Tähelepanu puudumine- katsed näidanud, et on asju, millega puutume kokku väga tihti, kuid mida pole mõtet täpselt meelde jätta ega detailidele tähelepanu pöörata.  Kordamise puudumine- informatsioon kaob mälust seetõttu, et teda piisavalt palju kohe ei korrata. Selline olukord tekib näiteks siis, kui teil on vaja meelde jätta mingi võõras nimi, aastaarv või telefoninumber. Juhul, kui jõuate seda piisavalt korrata, või veel parem, luua mingi mõtestatud seose mälus varemoleva informatsiooniga, siis on unustamine vähemtõenäoline. Selline unustamine leiab aset eelkõige lűhimälus.  Interferents e. vastastikune häirumine (tuleneb ladina keelest, kus inter +ferîre tähendab “surnuks lööma”). Näiteks kui te õpite pool tundi ajalugu ja seejärel pool tundi geograafiat, ning kui siis kontrollida, kui hästi õpitud materjal meeles on, võib selguda, et ajaloos õpitu on meeles halvemini (retroaktiivne interferents). Seega erineval ajal ja erinevas kohas meeldejäetud asjad võivad omavahel segi minna või vastastikku takistada űksteise salvestumist mällu. Valede taastamistunnuste olemasolu või õigete puudumine – unustamine on enamasti meeldetuletamise ebaõnnestumine. See, et asi ei meenu, ei tähenda tingimata seda, et ta on lõplikult mälust kadunud. Lihtsalt antud kontekstis ja antud kűsitlusviisi korral ei ole ta kättesaadav. Sellega seletatakse ka varase lapsepõlve mälestuste unustamist (childhood amnesia). (Teine seletus on aju küpsemine - limbiline süsteem kui uue info varasemaga sidumist korraldav organ ei ole 1-2-aastaselt veel küps püsivamate seoste tagamiseks)  Konteksti mõju – inimestel on kalduvus jätta meelde ja seletada asju lähtudes oma eelnevast kogemusestja keskkonnast (Bartletti ja Loftuse uuringud).  Motiveeritud unustamine – puudutab eelkõige episoodilist ehk elusűndmuste mälu. Sageli näivad ebameeldivad sűndmused, või sűndmused, mida inimene ise ei taha enam meenutada, nagu mälust kaduvat (repressioon?). (selliseid fakte raske kontrollida, kuid inimeste väited , et nad ei mäleta kűsitud sűndmusi või nende detaile sunnivad arvama, et teatud halvenemine on mäletamisestoimunud.) Põhjus ka selles, et selliseid asju pűűab inimene ise võimalikult vähe meenutada, seega esineb tõenäoliselt väga pikki vaheaegu vastavate mälujälgede aktiveerimises.
MÄLU JA ÕPPIMISE FUNKTSIOONID
Mälu on psüühika moodulid, mis võimaldavad informatsiooni taaskasutamist.  Õppimine on kogemusest tingitud püsiva muutuse tekkimine käitumises.
KOHANEMINE  Kui keskkond muutub, peab muutuma ka organism  Looduslik valik muudab käitumist vaid põlvkondade lõikes (kohastumine)  Õppimine võimaldab muuta käitumist ka ühe eluea jooksul (kohanemine)
KOHANEMINE MUUTUVA KESKKONNAGA  Kiskjate vältimine  Õige toidu leidmine  Liitlaste ja sõprade leidmine  Laste ja sugulaste aitamine  Teiste mõtete lugemine  Teistega suhtlemine  Seksuaalpartnerite leidmine
ENNUSTAMINE  Ennustamine lubab psüühikal reageerida kiiremini, ökonoomsemalt ja turvalisemalt.  Ennustused toetuvad seaduspärasustele, mis on mällu talletunud kogemuste tagajärjel.  Seaduspärasusi uuendatakse ennustuse ja kogemuse võrdlusest tuvastatud ennustusvea vähendamise teel.
Tingimist nimetatakse assotsiatiivseks õppimiseks, kuna selle käigus tekib mälus seos kahe stiimuli või stiimuli ja tegevuse vahel  Psüühika ei õpi mitte kõiki keskkonnas esinevaid stiimulitevahelisi seoseid, vaid selliseid, kus A näib ennustavat B-d  Kuivõrd ideaalseid ennustajaid on keskkonnas vähe, talub psüühika seejuures omajagu ebatäpsust
Erinevad mälu- ja õppimissüsteemid toetavad erinevat tüüpi ennustusi, mis kõik parandavad kohanemisvõimet  Protseduuriline mälu osaleb liigutuste juhtimisel, millest tuleb pikemalt juttu V teemaplokis  Semantiline mälu toetab ennustuste loogilist tuletamist, mida käsitleb IV teemaplokk  Episoodiliine mälu võib osaleda lisaks minevikule ka tuleviku ja teiste olendite perspektiivi tunnetamisel (ennustamine kui „virtuaalreaalsuste simuleerimine“)  Eksplitsiitsed ja implitsiitsed mälusüsteemid lubavad psüühikale õppida nii keskkonna unikaalsetest kui universaalsetest aspektidest
TÖÖMÄLU JA MÕTLEMINE
Võime säilitada psüühikas (olulist) informatsiooni aktiivsena ja kättesaadavana, samal ajal eesmärgipäraselt selektiivselt töödeldes uut informatsiooni. See võime on nn baasmehhanism, see on aluseks teistele kognitiivsetele protsessidele: näiteks planeerimisele , probleemilahendusele, lugemisele ja abstraktsele mõtlemisele.
Lühiajaline mälu termin tähistab ajalooliselt pigem mahutit. Töömälu uurijad tihti ei erista neid konstrukte, eelistatav on kasutada terminit – töömälu.
Töömälu koosneb Baddeley teooriast lähtuvalt: Täidesaatvast kontrollsüsteemist (central executive ) Fonoloogilisest ringest (fonological loop ) Visuaal -ruumilisest visandsüsteemist (visuo- spatial sketchpad)
+Episoodilisest puhvrist (episodic buffer) (2001) +Pikaajalisest mälust (keel, visuaalne semantika , episoodilised mälestused) +Hedoonilisest detektorist
Töömälu kirjeldus, millega enamus uurijaid nõus on: see on piiratud ressursiga (sh piiratud mahuga) info lühiajalise säilitamise ja samal ajal uut infot vastuvõttev ja selekteeriv kontrollsüsteem , mis on seotud peamiselt frontaalkoore aktivatsiooniga ajus.
Parameetrid – tunnused/omadused, mille kaudu saab töömälu kirjeldada saab: Kiirus (kodeerimisel või meenutamisel) Tõhusus ,Täpsus (efektiivsus, infotöötluse kvaliteet), Maht (lühiajaline mälu, Kestus.
Töömälu efektiivsuses on väga suur variatiivsus indiviidide vahel. See, kui kiiresti keegi infot töötleb ja kui täpselt, sõltub suuresti indiviidi eripäradest.
Töömälus olev info on tähelepanu fookuses (kas väliskeskkonnast sissetulev info või sisemine nt pikaajalisest mälust ammutatav info)
Tähelepanu fookuses olev info sõltub selle info olulisusest organismi jaoks ja ka info füüsikalistest tunnustest, mõned objektid ületavad kergemini tajuläve (nt liikuvad, teistest erinevad, eluliselt olulised – ohtlikud, intensiivsemad objektid).
Tähelepanuprotsess: ● Tähelepanu fookuses olev info saab siseneda töömällu. ● Tähelepanu suunamine informatsioonile on vajalik selleks, et see saaks kodeeritud töömällu. ● Töömälusüsteem omab endas tähelepanu komponenti.
Mäluprotsess: ● Töömälu toimib sarnaselt teistele mälusüsteemidele: kodeerimine (salvestamine) – alalhoidmine (säilitamine) – info ammutamine (meenutamine) ● Info kadumisel tajuväljast, hoitakse seda informatisooni alles – hilisemaks kasutamiseks (omane kõigile mälusüsteemidele).
Tajuprotsess: Informatsiooni filtreerimine modaalsuste vahel ja modaalsuse siseselt, ressursside jagamine ja tähelepanu suunamine – kuuluvad töömälu funktsioonide hulka. Seega, töömälu saab käsitleda kui tajuprotsessi, tajukujundi teke sõltub töömälu ressursside suunamisest ja ka töömälu mahust. Tajumine võib ebaõnnestuda, kui töömälu on koormatud mõne teise ülesandega.
Mõtlemisprotsess: Töömälus hoitakse aktiivsena seda info, mida on parajasti vaja mõtlemiseks või probleemi lahendamiseks. Töömälu sisu on mõtete sisuks .
MILLE POOLEST REŽIIMID TEINETEISEST ERINEVAD? - Paljusid ülesandeid suudab psüühika lahendada kahel erineval moel – märkamatult ja tahtmatult või teadlikult ja tahtlikult –ning erinevaid ajuosi kaasates  Taoline dihhotoomia läbib paljusid psühholoogia teooriaid , kuigi režiime defineeritakse neis mõnevõrra erinevalt  Peamine režiime eristav tunnus on ilmselt töömälu - sellest sõltumatu ehk autonoomne infotöötlus moodustab vaistliku režiimi ja töömälu abil saavutatav hüpoteetiline mõtlemine kaalutleva
Autonoomseks võib nimetatada töömälust sõltumatut psüühilist protsessi  Autonoomset infotöötlust iseloomustavad enamasti kiirus, hõlpsus, paralleelsus, teadvustamatus, tahtmatus ja kontrollimatus (kuigi mitte alati kõik korraga)  Autonoomsetele protsessidele tuginev vaistlik infotöötlus lubab organismil reageerida tuttavates olukordades kiiresti, säästlikult ja ratsionaalselt
Kaalutleva režiimi funktsioon on ratsionaalselt lahendada uudseid ülesandeid, mida vaistlik režiim teha ei suuda  Kaalutlev infotöötlus on enamasti tahet ja pingutust nõudev, teadvustatud, kontrollitud, aeglane ja järjestikuline (kuigi mitte alati kõike seda korraga)  Kaalutleva infotöötluse tuumaks võib pidada hüpoteetilist mõtlemist ehk võimet kasutada reaalsusest sõltumatuid representatsioone
Hüpoteetilisus on inimpsüühika võime eristada mentaalset representatsiooni tegelikkusest ning konstrueerida tegelikkuseta representatsioone  Hüpoteetiline mõtlemine suudab toime tulla uudsetes olukordades lahenduskäikude simuleerimise abil  Hüpoteetilisus on võimalik tänu töömälule, mis suudab säilitada reaalsusest sõltumatuid representatsioone.
Kaks režiimi rakendavad psüühika keskseid elemente  Vaistlikus režiimis töödeldakse enamasti implitsiitsetes mäludes talletatud assotsiatsioone töömäluväliselt  Kaalutlevas režiimis töödeldakse enamasti eksplitsiitsites mäludes talletatud propositsioone töömälu vahendusel  Vaistliku ja kaalutleva suhet on võrreldud võistlusega ning psühholoogia ajaloo periooditi ennustatud nii ühe poole ülekaalu kui viiki  Ilmselt on realistlikum kujutleda, et vaist esitab tööversioone, mida kaalutlemine vajadusel ja võimalusel korrigeerib.
Mõtlemisel on palju sobilikke definitsioone. Ühe üldistatuma järgi on mõtlemine eesmärgipärane representatsioonide kasutamine uue teabe loomiseks  Mõtlemisel kasutatakse erinevat liiki representatsioone, ennekõike mõisted, aga ka kujundeid  Mõtlemisülesandeid võib eristada eesmärgi ja selle saavutamise võimaluste selguse alusel  Representatsioonide kasutamine uue teabe loomiseks võib mõtlemise käigus toimuda heuristilisemal või süsteematilisemal moel.
MÕTLEMISÜLESANDED: Järeldamine – mõtlemine suhteliselt selgete võimaluste ja eesmärgiga olukorra lahendamiseks  Probleemilahendus – mõtlemine suhteliselt selge eesmärgi saavutamiseks ebaselgete võimaluste abil  Otsustamine – suhteliselt selgete võimaluste seast sobivaima valimine ebaselge eesmärgi saavutamiseks  Loovmõtlemine – mõtlemine täpsustamata eesmärgi saavutamiseks uudsete võimaluste kaudu
DEDUKTIIVNE JÄRELDAMINE  Spontaansuse kadumine  Ignoreerimine  Mittehuvitumine  Pidev kaeblemine  Varjamine.
Süstemaatiline mõtlemine rakendab algoritme ehk reegleid, mis tagavad alati õige lahenduse.  Süstemaatilist mõtlemist iseloomustab suure infohulga kaalutlevas režiimis töötlemine  Heuristiline mõtlemine toetub heuristikutele ehk mõtlemist lihtsustavatele reeglitele, mis tagavad õige lahenduse vaid tuttavatele probleemidele  Heuristikud võimaldavad eirata ebaolulist osa infost ning neid saab käivitada ilmselt nii kaalutlevas kui vaistlikus režiimis  Süstemaatilist ja heuristilist mõtlemist saab rakendada erinevates mõtlemisülesannetes. Seekord vaatame lähemalt nende rolle otsustamisel.
Ratsionaalsust võib defineerida kahel moel – läbi mõtlemise protsessi ja tulemuse  Mõtlemisprotsessi ratsionaalsus on sünonüümne süstemaatilisusega  Otstarbekuselt jääb heuristiline mõtlemine süstemaatilisele alla vaid uudsetes ja abstraktsetes ülesannetes. Tuttavat ülesannet lahendav kogenud otsustaja võib heuristiliselt leida vähemalt sama otstarbeka lahenduse kui süstemaatiliselt  Teadmised ja kogemused on konvergentsel mõtlemisel abiks, kuid divergentses ülesandes võivad esile kutsuda fikseerumist.
LIIGUTUSTE JUHTIMINE
Aju ja psüühika ülesanne on töödelda informatsiooni kasuliku käitumise esilekutsumiseks
Liigutuskorraldus koostatakse eesmärgist, mälust ja tajust lähtuvalt (aju otsmikusagaras õpiobjektis selgitatud moel)  Liigutust analüüsitakse kehast (somatosensoorne taju) ja keskkonnast (muu taju) saadud tagasiside abil  Vajadusel korrigeeritakse liigutuse täpsust (väikeaju) ja tugevust (basaalganglionid)  Selleks võrreldakse liigutuse tajulist tagasisidet ennustusega liigutuse tajutavatest tagajärgedest ehk liigutuse mentaalse mudeliga
Liigutuskorraldus lähtub eesmärgist, protseduurilisest mälust ning tajulisest sisendist nii keha kui keskkonna hetkeolukorra kohta  Osa keskkonna omadusi on otseselt tajutavad , teised sisaldavad ka mälulist infot objektide olemuse kohta  Liigutust representeeritakse süsteemis hierarhiliselt:  eesmärgina (prefrontaalkoor)  üksikliigutuste jadana (premotoorne piirkond)  liigutatava kehaosa /objekti trajektoorina ja lihasaktiivsuse mustrina ( motoorne ajukoor ja korrigeerivad piirkonnad)
TAJU JA MÄLU LIIGUTUSE PLANEERIMISEL – otseselt tajutavad (Asend  Asukoht  Kuju  Suurus  Liikumiskiirus ), Mälu abil tajutavad (Haprus  Temperatuur  Tekstuur  Kaal  Funktsioon)
Lisaks liigutuse planeerimisele kasutatakse tajulist informatsiooni ka selle jookval analüüsil ja korrigeerimisel  Somatosensoorsed meeled (puudutus, valu, kinestees ja tasakaal) vahendavad muutusi keha asendis ja kokkupuutes keskkonnaga  Nägemine, aga ka teised meeled pakuvad teavet liigutuse tagajärjel keskkonnas toimuvate muutuste kohta  Kehameelte info integreeritakse somatosensoorses ajukoores , mille erinevad piirkonnad on somatotoopse ülesehitusega  Kehast ja keskkonnast saabuvad signaalid integreeritakse ajus ning teadvustatakse jagamatu tervikuna , mida tõestab muuhulgas kummikäe illusioon
Liigutuste korrigeerimine on korralduse väljastamisele suuresti järgnev, korduv, kiire ja autonoomne protsess  Korrigeerimise käigus muudetakse sensoorse tagasiside põhjal liigutuste suunda (ennekõike väikeaju poolt) ning tugevust (ennekõike basaalganglionite poolt).
Mentaalne mudel on representatsioon, mis seob liigutuse motoorse definitsiooni ennustustega liigutuse tajutavatest (kehalistest ja keskondlikest) tagajärgedest  Just mentaalne mudel teeb võimalikuks tajulise tagasiside kasutamine liigutuse korrigeerimiseks  Mentaalset mudelit kasutatakse ka tajumulje ennetavaks korrigeerimiseks, et säilitada tajulist stabiilsust  Mentaalne mudel on sild taju ja tegevuse vahel, millest räägitakse sageli peegelneuroni idee vahendusel.
KEHA ROLL PSÜÜHIKAS
Ilmekas näide keha rollist psüühikas on mitmete lihaste ja siseorganite koht emotsioone defineerivate tunnuste seas, millest räägib järgmine teemaplokk  Tajus osaleb keha lisaks somatosensoorsetele meeltele ka keskkonna tegevuspotentsiaali vahendajana  Paljud abstraktsed mõisted on keeles ja psüühikas metafoorselt seotud otseselt tajutavate ja sealhulgas kehaliste kogemustega  Hüpoteetiline mõtlemine sisaldab ka tegevuse simuleerimist motoorsete representatsioonide osalusel  Teise olendi kehalise kogemuse tahtmatum nakkumine ja tahtlikum simuleerimine on aluseks (vastavalt kogemuslikule ja tuletuslikule) empaatiale.
Mäletatavasti kasutab liigutuste juhtimise süsteem palju tajutud informatsiooni  Info liikumine toimub ka vastassuunas – teave parasjagu võimalikest liigutustest saab tekkiva tajumulje osaks. Näiteks tekib haaratavate objektide nägemisel aktiivsus võimaliku haarde motoorsetes representatsioonides.  Nii võibki öelda, et maailma tajudes simuleerime selles tegutsemist. Näiteks näib mägi meile pärast väsitavat jooksu järsem kui enne seda.
Keeltes ja psüühikas on abstraktsed mõisted (näiteks aeg) sageli metafoorselt seotud otseselt tajutavate representatsioonidega (liikumine ruumis)  Paljudes taolistest metafoorides võrreldakse abstrakstiooni mõne kehalise kogemusega, olgu see somatosensoorselt tajutud või tegevusest tekkinud.
Empaatia on teise olendi psüühika sisu representatsioon  Kogemuslik empaatia on teise olendi (emotsionaalse) seisundi tahtmatu ja vahel ka märkamatu kogemine, mis on tõenäoliselt vahendatud peegelneuronite pooolt  Tuletuslik empaatia on teise olendi seisundi tahtlikum ja teadvustatum tajumine, mis toetub oma käitumise simuleerimisel teise olendi reaalsuses .
TULETUSLIKU EMPAATIA KUI SIMULATSIOON 1. Erineva (teise olendi) reaalsuse simuleerimine 2. Tegeliku (minu) reaalsuse mahasurumine 3. Tuleviku ennustamine simuleeritud reaalsuses 4. Ennustuste korrigeerimine.
KÄITUMISE JUHTIMINE
Käitumise juhtimiseks analüüsib psüühika tajutud olukorda ( emotsioon ) oma eemärkide (motivatsioon) valguses  Seejuures suhestuvad nii taju kui tegevus nii organismi sise- kui väliskeskkonnaga  Vajadus on ülesanne, mis jõuab teadvusse motiivina ning mille kooskõla olukorraga väljendub emotsioonis  Motiive võib liigitada vertikaalsemalt (bioloogilisest sotsiokultuuriliseni) ja horisontaalsemalt (evolutsiooniliste ülesannete alusel).
Vajadus on evolutsioonilisest ülesandest tulenev ( teadvustamata ) ettekirjutus  Motiiv on (teadvustatud) seisund, mis suunab organismi rahuldama mõnd vajadust  Emotsioon on (teadvustatud) seisund, mis suunab organismi olukorrale eesmärgipäraselt reageerima  Vajadus-motiiv-emotsioon ahelaid võib pidada sillaks evolutsiooniliste ülesannete ja käitumise vahel
Motivatsiooni üheks aluseks on hüvedele lähenemise ja ohtudest eemaldamise süsteem(id)  Neis süsteemides teisendatakse erinevad ohud ja võimalused ühtsesse neuraalsesse vääringusse, mida saab kasutada ennustatava väärtuse alusel otsuste langetamiseks  Õnnestunud lähenemisega sesotatakse isu (wanting) ja meeldivuse (liking); ebaõnnestunud lähenemisega aga viha ja kurbuse tundeid  Õnnestunud eemaldumisega seostatakse ärevust ja kergendust, ebaõnnestunud eemaldumisega aga hirm ja abitust
REGULATSIOON  Paljudes olukordades on motiivid ja emotsioonid omavahel vastuolus  Osa taolisi konflikte lahendatakse motivatsioonilisteemotsionaalsete süsteemide sees, näiteks arvestades tagajärgede erineva tõenäosusega  Vajadusel rakendab psüühika ka teadlikku (prefrontaalset) kontroll nii motivatsiooni kui emotsioonide üle  Eneseregulatsioon on sarnane lihasele – väsib korduval kasutamisel , kuid võib pikaajalise treeninguga tugevneda
EMOTSIOONI KOMPONENDID
Emotsioon koosneb üheaegsest subjektiivsest ( elamus ), kognitiivsest (tõlgendus), käitumuslikust (tegevusalge) ja väljenduslikust ( väljendus ) reaktsioonist teatud olukorrale  Igal komponendil on kitsam funkstioon, mis muudab emotsiooni tervikuna teadvustatud seisundiks, mis suunab organismi olukorrale eesmärgipäraselt reageerima  Mõne komponendi puudumisel tekivad muud afektiivsed seisundid, sh meeleolu (ilma käivitava olukorrata), hinnang (peamiselt tõlgendus), tuumafekt (peamiselt elamus), implitsiitne afekt (ilma elamuseta).
Elamus on teadvustatud tunne, mis suurendab emotsiooni tekitava olukorra prioriteetsust psüühikas  Emotsionaalsed elamused on mõtlemises organiseeritud keeles talletunud mõistete abil  Elamused paigutuvad ka 2-mõõtmelisse ruumi, mida saab kirjeldada valentsi ja ärgastuse või lähenemis- ja eemaldumismotivatsiooni dimensioonide abil  Emotsionaalset elamust võib pidada teadvuse vormiks, mida inimene jagab paljude loomadega.
Tõlgendus on olukorra tähendus motiivide seisukohalt  Tõlgendus mõjutab nii emotsiooni tugevust kui vormi  Tõlgendus sisaldab enamasti hinnangut sündmuse olulisusele, kasulikkusele, ootamatusele, põhjustatusele ning kontrollitavusele  Mõned tõlgendused tekivad kiiresti ja teadvustamatult, teised emotsiooni arenedes ja teadvustatult  Tõlgenduste tahtlik muutmine on üks tõhusamaid emotsioonide reguleerimise viise.
Tegevusalge koosneb motivatsioonist teatud moodi käituda ning selleks ettevalmistavatest kehalistest muutustest  Motivatsiooni tasandil kaasneb emotsiooniga üldisem lähenemis- või eemaldumistung ja vahel ka konkreetsema tegevusprogrammi aktiveerumine  Emotsioonidega kaasnevad muutused nii skeletilihastes kui autonoomse närvisüsteemi ja muul moel juhitud kehasisestes süsteemides  Erinevad emotsioonid tekitavad osaliselt kuid mitte täielikult unikaalseid kehaliste muutuste mustreid.
AUTONOOMNE NÄRVISÜSTEEM: sümpaatiline ja parasümpaatiline.
Emotsioonid tekitavad näos, kehas ja hääles muutusi, mis on kultuurideüleselt äratuntavad – seega on nende üheks funktsiooniks emotsioone väljendada  Väljenduste universaalsuse alusel loetakse vahel baasemotsioonideks rõõmu, üllatust, kurbust , viha, hirmu, vastikust ja põlgust  Emotsiooni väljendused arenesid ilmselt tegevusalgetest, mis võimendusid evolutsiooni käigus tänu seisundite kommunikatsiooni kohastumuslikule väärtusele.

Mida väidab Yerkes -Dodson’i seadus? Too näide seaduse avaldumisest käitumises.
Erutuse optimaalse taseme korral on tegevus kõige tulemuslikum. Kui inimene on erutunud (mõõdukalt) kui ka motiveeritud, siis on tema tegutsemised kõige efektiivsemad. Kui aga on vähene erutus ja motiveeritus, siis hakatakse tundma igavust ning samuti puudub huvi tegevuse vastu. Samas, kui on liigne erutus võib see aga põhjustada rohkem vigu tegevuses või siis ei pruugi inimene aru saada, mida tahetakse talle öelda. Näiteks vaimselt raskemad või keerulisemad ülesanded võivad vajada madalamat aktivatsiooni taset, mis hõlbustab keskendumist. Kui on ülesanded, mis vajavad vastupidavust või kannatlikkust siis parem on neid tegevusi sooritada kõrgemate aktivatsiooni tasemete ajal (motivatsiooni suurendamiseks ). Näiteks, kui inimene on närvis , siis läheb tema etteaste/esinemine paremini. Sportlasel läheb paremini kui ta on elevil võistlusest või näiteks kui tehakse eksamit, siis on parem, kui ollakse natukene närvis oma tulemuse pärast.

Mis on lähenemismotivatsioon ja mis on eemaldumismotivatsioon ning milliste emotsioonidega need ennekõike seostuvad?
Lähenemismotivatsioon on seisund, mis on nii-öelda järjekindel. Inimesed keskenduvad tugevalt ükskõik millisele pooldatavale ideaalile või eesmärgile. Tegevused, mis annavad rõõmu, rahuldust, naudingut. Näiteks veetmine aega tüdruksõbraga/poisssõbraga kvaliteetaega; süüa midagi, mis väga meeldib; puhkamine; vaadata filmi, mis innustab sind.
Eemaldumismotivatsioon on seisund, mis tekitab ebameeldivust/ebamugavust. Tegevused, mis tekitavad kartust, hirmu, süütunnet. Näiteks: naine, kellele meeldib mees. Naisel on probleem iseendaga, sest tal on raskusi olla lähedane inimestega. Seetõttu tekib sellest probleem, sest naine arvab, et ta teeb end lolliks, naeruväärseks.

Milliseid emotsionaalseid näoväljendusi peetakse universaalseteks ja miks?
Universaalseks näoväljendusi peetakse: rõõmu, üllatust, kurbust, viha, hirmu, vastikust. Peetakse universaalseks sellepärast, et need emotsioonid on omased enamikule inimestele olenemata kultuurist. Universaalsed emotsioonid on olemas sünnist alates, kõik inimesed kogevad ja väljendavad neid emotsioone sarnaselt.  Nt: ULMUKORTSUTUS teeb näo koledaks ja väljendab seega midagi negatiivset või kaastunnet tekitavat.

Võrdle omavahel autonoomse närvisüsteemi sümpaatilise ja parasümpaatilise haru peamisi ülesandeid. Milliseid kehalisi muutusi kumbki haru esile kutsub?
Autonoomne närvisüsteem jaguneb kaheks: sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks.
Sümpaatiline närvisüsteem on reguleerijana aktiivne organismi aktiivses seisundis, mida iseloomustab suurenud energiakulu (emotsionaalsed seisundid – viha, rõõm, valuseisund jne).
Sümpaatiline närvisüsteem aktiveerub stressi- või ohusituatsioonis, mis kiirendab südametööd, ahendab veresooni, tõstab vererõhku, aeglustab seedeelundkonna tööd jne. Nt kehaline treening – lihased tõmbuvad pingule, süda hakkab puperdama ning hingamine kiireneb .
Prasümpaatiline närvisüsteem teeb vastupidist tööd. Parasümpaatiline närvisüsteem on reguleerijana aktiivne organismi energiavardue taastumise perooodil. Närvisüsteem taastab omakorda organismi varusid ja tasakaaulu. See närvisüsteem viib organismi rahuolekusse, mis omakorda aeglustab südametööd, laiendab veresooni, langetab vererõhku ning kiireneb seedeelundkonna tööd.
5. Millistest komponentidest emotsioonid koosnevad ning mis on nende funktsioonid?
Emotsioonid koosnevad neljast komponendist : 1) SUBJEKTIIVNE (elamus– tunne, mis on teadvustatud ning suurendab emotsiooni tekitava olukorra psüühikas); 2) KOGNITIIVNE (tõlgendus – annab olukorrale hinnangu minu erinevatest vajadustest, motiividest lähtuvalt); 3) KÄITUMUSLIK (tegevusalge – tegevusalge koosneb motivatsioonist, mis aitab omakorda mingis teatud olukorras käituda ning selleks ettevalmistuda); 4)VÄLJENDUSLIK (väljendus – ei ole päris juhuslik. Kehaolek/näoväljenused näitab teatud emotsioone. Näiteks, kui kogetakse viha, siis seda on näha ka näoilmest. Kulmud lähevad kortsu).

Kuidas representeeritakse liigutusi ajukoore motoorsete piirkondade hierarhias - prefrontaalses (prefrontal cortex), premotoorses(premotor cortex) ja motoorses  ( primary motor cortex) piirkonnas?
Prefrontaalne piirkond on piirkond, mis planeerib liigutusi ning paneb paika eesmärgi. Prefrontaalkorteksi struktuuridel põhineb inimese planeerimise, ettenägelikuse ja abstraheerimise võime. Näiteks, mis kelleajal ma hommikul tõusen?
Premotoorne piirkond - prefrontaalne ajukoor saadab juhiseid premotoorsesse piirkonda, mis toodab liigutuste jada. Premotoorne piirkond on piirkond, mis tegeleb liigutuste järjestamisega. Näiteks trepist ülesse-alla astumise korral analüüsitakse premotoorses piirkonnas visuaalse informatsiooni põhjal kiiresti astme kõrgust/laiust ning langetatakse otsus, et milliseid lihaseid ja millises järjeskorras ning kui tugevasti tuleb aktiveerida vajalike liigutuste sujuvaks sooritamiseks.
Motoorne piirkond on piirkond, mis täpsustab, kuidas kõiki liigutused toimima peaksid (kontrollitakse lihaste talitlust). Näiteks haaramine.

Milline on taju roll tegevuses?
Tajul on kaks rolli. Liigutust algatada on võtta vastu välismaailmast ja oma kehast signaale. Taju annab teavet hetke olukorrast ja keskkonnast. Näiteks liigutuse alguseks on vaja teada esiteks mis seisus on minu keha, kus on sõrmed, kui kaugel, missugust jõudu on vaja rakendada lihtastes jne. Teine informatsioon on keskkonnast, mis asjad on haardeulatuses, kas käsi on õiges positsioonis. Liigutuse planeerimisel – nt tennisepalli haaramisel on vaja vähem jõudu kui piljardi pallile. Taju aitab arusaada objekti kujust, suurusest , kiirusest, asukohast, asendist jne. Pärast liigutuste toimumist on vaja kontrollida tajul, kas liigutus toimus õigesti.

Milles seisneb liigutustega seotud ajupiirkondade somatotoopiline ülesehitus?
Somatotoopia on rakud , mis kodeerivad keha pinnal kõrvuti olevaid piirkondi ning need asuvad ajus täpselt samamoodi kõrvuti.
Ajus on kaart ning need kohad, mis on tundlikumad, need on kaardi piirkonnal suuremad ehk siis rohkem ruumi.

Mis on vaatlusõpe (observational learning , social learning) ja mis rolli mängivad selles peegelneuronid ?
Vaatlusõpe on see, kui vaadataks, kuidas teised inimesed käituvad, jäljendatakse käitumist, õpitakse nendest käitumistest. Näiteks lapsed järjendavad täiskasvanuid. Peegelneuronite vahendusel toimub vaatlusõpe. Kui toimub mingi tegevus, siis peegelneuronid aktiveeruvad ning see paneb teist inimest järjendama mingisugust tegevust.

 Mis on kogemuslik empaatia ja mis rolli mängivad selles peegelneuronid?
Kogemuslik empaatia on mingi teise olendi seisundi tahtmatu ning vahel võib olla märkamatu kogemine Peegelneuronite poolt on see vahendatud.
1. Millist informatsiooni töötleb töömälu fonoloogiline komponent (phonological loop)?
 Fonoloogiline komponent on mõeldud fonoloogilise informatsiooni lühiajaliseks säilitamiseks. ). Funktsiooniks on verbaalse informatsiooni säilitamine, töötlemine ja taastamine Aitab objekte meeles pidada visualiseerimiseks Eristatkase kahte alakomponenti: fonoloogiline hoidla (toimub indormatsiooni säilitamine) ja artikulatoorse kordamise komponent (mälujälje pidev värskendamine korduva arikuleerimise abil)..
ÕO9
2. Millist informatsiooni töötleb töömälu visuaal-ruumiline komponent (visuo-spatial sketch -pad)?
 Ülesandeks hankida mõtestatud teavet objektide välimuse ja funktsioonide kohta, säilitab kujundeid, positsioone. Hoitakse visuaalset ja ruumilist infot. Mahutavus 3-4 objekti korraga. Visuaalne register salvestab kuju ja värvi, sisemine kirjutaja ruumis paiknemise
ÕO9
3. Mis roll on töömälu keskse kontrolli komponendil (central executive)?
 Selle ülesandeks on suunata tähelepanu sensoorsest mälust tulevale olulisele informatsioonile, koordineerida informatsiooni paigutamist töömälu salvestussüsteemidesse ning samas ignoreerida kõike ebaolulist.Vastutab kognitsiivsele protsesside järelvalve eestt ja koordineerib töömälu tegevut: olulised tähelepanu omadused: oskus tähelepanu fokuseerida, jagada ning ümber lülitada.
ÕO9
4. Kuidas on teadvust defineeritud?
 Teadvust on raske defineerida ning paljud on defineerinud seda omamoodi. Näiteks:  olendi võime subjektiivses vormis, läbielamistes ja vahetus esimese isiku perspektiivis  tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast . Teadvus väljendub aistimises, tajumises, mõtlemises, emotsioonides, meenutustes, kujutluses, mis on eksplitsiitsed, iseendale kogetavad ja arusaadavad ning teistele kirjeldustes, sõnades, kommentaarides edasi antavad. Teadvus on kitsam mõiste kui psüühika, sest palju psüühilisi protsesse kulgeb mitteteadvustataval, mitteteadvustatud või teadvuse-eelsel tasemel. Õpik "Psühholoogia gümnaasiumile" on mõnevõrra detailsem: "Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest, tegudest." Teadvuseteadlastel endil aga polegi veel üht üldtunnustatud teadvuse definitsiooni. 
ÕO10a
5. Millistes teadvuse seisundites võib inimene viibida? Kuidas neid tuvastada?
 1) Teadvuse "standardseisundiks" on ärkvelolek - tavaline seisund, milles terve inimene veedab enamuse oma päevast. Enamik teadvuseuuringuid tehakse ärkvelolekuseisundis olevate inimestega.

• 2) Segasusseisund ehk desorientatsioon - Patsient on desorienteeritud ajas ja kohas, orientatsioon enese isikus võib kergemate vormide puhul olla säilunud, raskematel juhtudel mitte. Sagedased mäluhäired: unustab korduvalt esitatud infot. Võib kergesti ärrituda ja muutuda ka agressiivseks.
  
• Deliirium  - Patsient on desorienteeritud ajas, kohas ja enese isikus. Häiritud on reaalsuse tajumine ning võib esineda nii kuulmis - kui nägemishallutsinatsioone.   
  
• Somnolents - Patsient on äratatav, ent tundub unine. Ta on orienteeritud ajas, kohas ja enese isikus. Vastab aeglaselt ja võib vajada sagedasi kordamisi. On nii vaimses kui füüsilises tegevuses väga aeglane. 
  
• Soopor - Soporoosne patsient on äratatav, ent vastab vaid paari sõnaga. Võib täita üksikuid lihtsamaid korraldusi (nt avada suu).   
  
• Stuupor - Patsient on äratatav vaid tugeva välisärritaja mõjul.
  
• Kooma  - Patsient lamab suletud silmadega, ei reageeri välisärritajatele. Kooma sügavusest sõltub ka motoorne reaktsioon : pindmises koomas patsient võib lokaliseerida või tõrjuda valu, mõõduka sügavusega kooma korral on säilinud stereotüüpsed reaktsioonid ning sügavas koomas motoorne vastus puudub.  
  
• Hämarolekuseisund (twilight state) - sügav teadvusehäire koos  hallutsinatsioonidega (nt patoloogiline alkoholjoove).
  
• Transs  (trance): teadvuse(häire) seisund, mis esineb hüpnoosi, dissotsiatiivse või religioosse ekstaasi korral. "...isik kaotab ajutiselt identsuse ega teadvusta täielikult ümbritsevat reaalsust; mõnel juhul võib ta tegutseda nii, nagu oleks tema üle võimust saanud teine isiksus, vaim, jumalus või jõud." (RHK-10). Transsi loetakse (dissotsiatiivseks) häireks juhul, kui see esineb inimese tegevust häirival viisil väljaspool religioosseid või muid kultuuris aktsepteeritud situatsioone.
  
• Hüpnootiline seisund (hypnosis): kunstlikult modifitseeritud teadvuseseisund koos kõrgenenud sisendatavusega.
  

ÕO10a
1. Millist informatsiooni töötleb töömälu fonoloogiline komponent (phonological loop)?
Fonoloogiline komponent on mõeldud fonoloogilise informatsiooni lühiajaliseks säilitamiseks. Funktsiooniks on verbaalse informatsiooni säilitamine, töötlemine ja taastamine.
Aitab objekte meeles pidada visualiseerimiseks ning eristatakse kahte alakomponenti: fonoloogiline hoidla (toimub informatsiooni säilitamine) ja artikulatoorse kordamise komponent (mälujälje pidev värskendamine korduva arikuleerimise abil).
2. Millist informatsiooni töötleb töömälu visuaal-ruumiline komponent (visuo-spatial sketch-pad)?
Ülesandeks hankida mõtestatud teavet objektide välimuse ja funktsioonide kohta, säilitab kujundeid, positsioone. (Visuaalne register salvestab kuju ja värvi, sisemine kirjutaja ruumis paiknemise.) Hoitakse visuaalset ja ruumilist infot. 
3. Mis roll on töömälu keskse kontrolli komponendil (central executive)?
Selle ülesandeks on suunata tähelepanu sensoorsest mälust tulevale olulisele informatsioonile, koordineerida informatsiooni paigutamist töömälu salvestussüsteemidesse ning samas ignoreerida kõike ebaolulist. Vastutab kognitsiivsele protsesside järelvalve eest ja koordineerib töömälu tegevut: olulised tähelepanu omadused: oskus tähelepanu fokuseerida, jagada ning ümber lülitada.
4. Kuidas on teadvust defineeritud?
Olendi läbielamised, tunnetamised, tunded jm maailma ja olendit ümbritsevat. Teadvus väljendub emotsioonides, meenutustes, kujutlustes, aistmistes jne. Mida olend ise kogeb , on arusaadavad ning suudab kirjeldada ja sõnadesse panna. 
5. Millistes teadvuse seisundites võib inimene viibida? Kuidas neid tuvastada?
1)  "Standardseisundiks" on ärkvelolek - tavaline seisund, milles terve inimene veedab enamuse oma päevast.
2) Segasusseisund ehk desorientatsioon - inimene on desorienteeritud nii kohas kui ka ajas. Sagedad mäluhäired:  inimene unustab korduvalt esitatud infot. Samuti võib kergesti ärrituda ja olla agressiivne. 
Deliirium - inimene on desorienteeritud ajas, kohas ja enese isikus. Võib olla häiritud  reaalsuse tajumine ning võib esineda nii hallutsinatsioone.   
Somnolents -  inimene on küll äratatav, kuid samas tundub ta ka unine. Ta on orienteeritud nii ajas, kohas kui ka enese isikus. Inimene ei vastab aeglaselt ning vajab mõningaid kordamisi. On aeglane nii vaimses kui füüsilises tegevuses.
Soopor - inimene on äratatav ning vastab vaid paari sõnaga. Võib täita üksikuid lihtsamaid korraldusi (nt avada suu).   
Stuupor - inimene on äratatav, kuid vaid tugeva välisärritaja mõjul.
Kooma - inimene lamab suletud silmadega ega reageeri välisärritajatele.  Pindmises koomas inimene võib lokaliseerida või tõrjuda valu, mõõduka sügavusega kooma korral on säilinud stereotüüpsed reaktsioonid ning sügavas koomas motoorne vastus puudub. 
Hämarolekuseisund  - sügav teadvusehäire koos  hallutsinatsioonidega.
Transs: seisund, mis esineb hüpnoosi, dissotsiatiivse või religioosse ekstaasi korral. See tähendab seda, kui inimene kaotab ajautiselt identsuse ega teadvusta ümbritsevat reaalsust. Mõni kord võib ta tegutseda nii nagu teine oleks temalt võimu üle võtnud (vaim, jumalus, jõud vms).
Hüpnootiline seisund: milles keha ja aju töötavad tavapäraselt erinevalt. On kunstilikult esile kutsutud osalise une taoline teadvuseseisund, mida iseloomustab kõrge vastuvõtlikkus sisendusele.
EKSAM

Jaapanlased ei erista katsetel üldsielt L ja R häälikut. See on näide omakeele mõjust häälikutajule.

Kujund on kvaasi-tajuline kogemus ja reaalsele objektile või nähtusele sarnanev esitlus meie psüühikas.Seetõttu võib pidada ( vale oli visuaalseks) analoogseks mentaalseks representatsiooniks.

Sensoorses homunkuluses on erinevad kehaosad esitatud hõlmates erineva suurusega alasid. Järjesta kehaosad sensoorses homunkuluses esindatuse põhjal suuremat ala hõlmavast väiksemani järjekorda panna lähtuvalt kehaosade sensoorses homunkuluses esindatuse loogikast? PÖIAL 2, PUUS 3, HUULED 1

Fonoloogilise tsükli töö häirimine artikulatsiooni allasurumise abil kahjustab võimet õppida – võõrkeelset sõnavara

Spetsialistid oletavad, et teadvusel on olulisi rolle keskkonnaga kohastumises ja indiviidi arengus. Teadvustatud ja teadvustamata psüühikanähtuste erinevuste uurimine võimaldab püstitada hüpteese teadvuse funktsiooni kohta. Millised järgmistest on teadvuse hüpoteetilised funktsioonid? – prioriteetide seadmine ja toimingute järjestamine, mineviku ja tuleviku integreerimine, planeerimine , loovus.

Anagramm ja pusle esindavad korrastamise tüüpi probleemi.

Triin avastab võõras linnas lennukist maha astudes, et on oma mobiililaadija koju unustanud (vale oli süstemaatiline) mõtlemise abil tulevad talle pähe mitu võimalikku lahendust – osta uus laadija, otsida laadimisvõimalust pakkuvaid kohvikuid, lülitada telefoni aku säästmiseks välja. Ta asub ( vale oli kaalutleva) mõtlemise abil vaagima nende võimaluste plusse ja miinuseid. Ühtäkki tabab aga Triinu aga ( ei olnud midagi lahtris ) ja talle meenub, et tal on kaasas arvuti kui ka USB juhe, mille kaudu saab telefoni laadida. Kirjeldatud olukord on näide probleemilahendusest nõudvast mõtlemisülesandest.

Peegelneuronite peamiseks tunnuseks on see, et nende aktivatsiooni seisukohtalt ei ole vahet tegevuse vaatlemisel ja selle sooritamisel.

Emotsionaalsete elamuste 2-mõõtmelist ruumi võib kirjeldada ( ei olnud vastust)- ärgastuse ja ( ei olnud vastust) – eemaldumise dimensioonipaaride abil. Esimesest dimensioonipaarist moodustatud teljestik asub teise suhtes 45-kraadise nurga all

Astronaut kruvib Rahvusvahelise Kosmosejaama välisseinale robotkätt kui ühtäkki libiseb kruvikeeraja käest. Mida ta sel hetkel tunneb? Sellele küsimusele vastates kasutasid sa tõenäoliselt tuletuslikku ja mitte kogemuslikku empaatiat, kuna stimuleerisid oma emotsionaalset reaktsiooni astronaudi olukorras

Emotsioonide klassifikatsioon, mis asetab viha ja isu ühte ning ärevuse ja kergenuse teise kategooriasse, lähtub ennekõike emotsiooni tegevusalge komponendist. Seevastu klassifikatsioon, mis asetab viha ja ärevuse ühte ning isu ja kergenuse teise kategooriasse, lähtub ( vale oli väljenduse) komponendist.

Katsegrupil A ja B palutakse läbi lugeda sõnade nimekiri ja alla joonida kõik E tähega algavad sõnad. Katsegrupile A öeldakse, et hiljem testitakse nende mälu nendele sõnadele. Katsegrupile B öeldakse, et täpseid allajoonijaid kasutatakse. Mälusooritus on tõenäoliselt parem katsegrupis A.

Kodeerimise spetsiifilisuse printsiibi kohaselt on mälusooritus seda parem, mida sarnasem on kontekst meenutamisel ja mällu salvestamisel.

Sensoorne kodeerimine on protsess kõigis mälusüsteemides – mille käigus valise stimuli omadused kodeeritakse eristuvateks stiimuli peegelduseks ehk repsesentatsioonideks närvisüsteemis.

Agnoosia puhul ei tunta objekte ära.

Assotsiatsiivsele õppimisele toetuvad ka mitmed turundusvõtted. Näiteks paigutades oma logo nähtavale kohale mõnel spordi või muusikasündmusel, loodavad ettevõtted parandada klassikalise tingimise abil kuvandit. Täpselt püütakse tekitada publikus seost suursündmusel saadud elamuse ja logo vahel. Logost saab seega tingitud stiimul, mis kutsub edaspidigi esile elamusega kaasneva meeldiva emotsiooni.

Bonobo video alusel, mis on keele õppimise motivatsiooniks? – vajadus suhelda endale meeldivate ja oluliste teistega.

Enne õppeaasta algust käib koolis kandideerimine tühjadele ametikohtadele. Kui koolijuht on läbinud meie ainekursuse ja tugineb siit kogetud teadmistele, siis palkab ta matemaatikaõpetajaks pigem karmikäelise ja tõsise inimese ja valib kunstiõpetajaks andma lõbusa ekskoomiku. Hea on teada, et vajadusel saab õpetaja iseloomu efekti õpilaste otsustamisprotsessidele kaotada, kui õpilastelt küsida, mis meeleolu õpetaja neis tekitab.

Karli rakkudes on mitmeid geeniversioone, mis muudavad ta magusa toidu suhtes tundlikuks. See lause kirjeldab ennekõike vajadust. Karl lahkus kodust, et tuua endale midagi magusat. See lause kirjeldab ennekõike motiivi. Olle maiustuse välja valinud, ärritas Karli kassassse tekkinud pikk järjekord . See lause kirjeldab ennekõike emotsiooni.

Emotsioonid sisaldavad alati kehalisi muutusi, sh kogu autonoomses närvisüsteemis. Katsete põhjal võib väita, et üks ja sama kehaliste muutuste muster võib kuid ei pruugi tekitada sama emotsiooni.

Hambaarst teatab pärast esimest suus ringi vaatamist, et täna pole puurida tarvis. Selle peale aktiveerub Sinu autonoomses närvisüsteemis parasümpaatiline haru. Su hingamine ja südamerütm aeglustuvad, higistamine väheneb, seedekulgla aktiivsus ja veevarustus suurenevad, kuulmine ei muutu, silmade valgustundlikkus väheneb.

Taju osaleb liigutamisel nii liigutse planeerimise kui korrigeerimise fraasis. Planeerimise fraasis on tajulist informatsiooni tarvis, et määratleda liigutatava jäseme asukoht nii keha kui keskkonna suhtes. Korrigeerimise faasis ( vale oli piisab ) tajuist informatsioonist, et võrrelda liigutuse tegelikke ja ennustatud tagajärgi.

Sea mõisted vastavusse meeltega. Notsistseptor – valutundlikkus, vestibulaarne süsteem – tasakaalumeel, haistesibul – haistmismeel.

Me oleme kohanenud maailma nägema nii, nagu seda on olnud evolutsiooniliselt kasulik näha. Seetõttu võivad mõnikord tekkida illusioonid ning tajutav ei vasta füüsilises keskkonnas olevale.

Väikseim tähendust omav keeleühik on morfeem .

Milline teadvuse aspekt vastutab selle eest, et inimine saaks aru, millisena tema käitumine teistele inimestele paistab? Eneseteadvus

Paljude õllesõprade jaoks on pudeli lahtikorkimine ja sellega kaasnev heli meeldiv. Seda saab esitada tingimise kaudu – aja jooksul on tekkinud ( see oli vale sarrustus) ühelt poolt meeldiva joomiselamuse ja teiselt poolt pudeli avamise ja sel hetkel kostuva heli vahele. Seejuures on avanemise heli puhul tegemist stiimul-stiimul seosega, mille tekkimist kirjeldab klassikaline tingimine. Pudeli avamise on meeldivaks muutnud aga tegevus-stiimul seose tekkimine operantse tingimise kaudu.

Peegelneuronite puhul ei kehti järgnev näide: (see oli vale teatud loomaliikidel on selle olemasolu kindlaks tehtud.

Eristuslävi on – vähim tunnetatav erinevus subjektiivsetes intensiivsustes (nt vähim helitugevuste vahe, mida inimene eristab)

Yerkes-Dodsoni seaduse kohaselt muutub kõigi inimeste sooritamise kvalitseet emotsionaalse ärgastuse suurenedes ( see oli vale ärgastusega vastupidises suunas)

Loengus välja mõeldud mõtlemisülesannete taksonoomia: Järeldamine – eesmärk: selge, võimalused selged. Probleemilahendus – eesmärk: selge, võimalused ebaselged. Otsutamine –eesmärk: ebaselge, võimalused selged. Loovmõtlemine – eesmärk:ebaselge, võimalused ebaselged.

Võtad kätte tulise teetassi. Närvijuhteteed, mis kannavad käenahal olevatest retseptoritest signaale tassi omadustest sinu ajju, on aferentsed. Juhteteed, mille kaudu saabub ajust lihasteni juhis tassi lahtilaskmiseks on eferentsed

Suurema intensiivususega stiimuli eristuslävega võrreldes on väiksema intensiivsusega stiimul eristuslävi ( see oli vale sama suur).

Milline järgnevatest ei ole Baddeley ja Hitchi töömälu mudeli component? Lühiajaline hoidla

Kui varem seostamata representatsioonid hakkavad omavahel seostuma, siis võib tegu olla (see ei olnud õige ainult taipamisega). Assotsiatsiivse õppimise, aga mitte taipamise puhul tekib seos ( see oli vale äkiliselt)

Mentaalne rotatsioon on kujutletava objekti pööramine oma vaimusilmas.

Täida lüngad. E. Tulvingu poolt kirjeldatud mäluliikide nimetustega. Sain pangast uue PIN-koodi. Õppisin selle pähe ja võin seda oma peas korrata numbritena tänu semantilisele mälule. Lisaks võin ma selle numbritele mõtlemata makseterminali sisestada – selleks kasutatan protseduurilist mälu.Selle isikliku sündmuse eelmisel kevadel juhtunust rääkisin teile tänu oma episoodilisele mälule

Kui inimene paneb silmad kinni ja visualiseerib Maa kujutist siis võib pidada seda : ( see oli vale kvaasitajuliseks kogemuseks)

Millistest järgmistest juhtudest tekib seos neutraalse stiimuli A ja tingimatu stiimuli B vahel? – B ilmub enamasti pärast A-d

Teadvustatuse alusel jaotatakse mälu tihti ekspilitsiitseks ja implitsiitseks.

Taju illusioonid tekivad halvasti äratuntavate ärritajate interpretatsioonil.

( See oli vale heuristiline) mõtlemine nõuab alati töömälu.

Vali üks kõige õigem vastus. Semantilise ja episoodilises mälusüsteemis asetsevat on suures osas võimalik sõbrale vestluses edasi rääkida.

Hermanni illusioon on hea näide, (see oli vale neutronite vastastikumõjust ….)

Kadri otsib kirglikult kohta, kuhu kirja panna talle äsja ostetud telefoninumber. Kuna ta peab sälitama seda numbrit ( see oli vale semantilises mälus), suureneb tema aktiivsus prefrontaalses piirkonnas.

Hiljutised uuringud viitavad asjaolule, et motoorses ajukoores ei ole esindatud mitte otseselt erinevates kehaosades asuvaid lihaseid, vaid erinevad liigutsed, milleks need kehaosad võimelised on .

Tuletuslik empaatia on ilmselt omane vaid inimesele, kuna see nõuab hüpoteetilist mõtlemist. Kogemuslik empaatia on ilmselt omane nii inimestele kui ka loomadele, kuna see nõuab peegelneutronite olemasolu

Liigutuse täpsustamiseks võrreldakse ajus a ferentset tagasisidet liigutuse mentaalse mudeliga ning saadetakse vajadusel välja uued e ferentsed signaalid.

Seda protsessi, kus ( välis)keskkonnast tulev füüsikaline või keemiline signaal moondub närvisignaaliks nimetatakse transdruktsiooniks

Selle kursuse mõttemudeli kohaselt on psüühika peamiseks ülesandeks informatsiooni töötlemine kasulikuks käitumiseks.

Kujundi propositsioonilise töötlemise tulemuseks on seos objekti ja tunnuse vahel

Milline lause ei vasta tõele? – Kujundid on kõikidel inimestel selged ja elavad.

Kui üldse saab rääkida universaalsetest töömälu mahtudest ,siis on need 4 pluss/minus 1 ühikut.

Milline oluline teadmine töömälu ajumehhanismi kohta avastati neuropsühholoogias ühte tuntud ajukahjustusega patsienti -H.M.I? – (See oli vale avastati et HMI töömälu ei funktsioneeri normikohaselt ning sellest järeldati et tempoaalsagar, sh hipokampus on olulised töömälu funktsioneerimiseks.