Unustamist põhjustab uue info lisandumine. Et organism töötleb infot pidevalt, on primaarse mälu kestus vaid mõni sekund. Mittesõnalist materjali primaarsesse mällu ei salvestata, vaid saadetakse sealt kohe sekundaarsesse mällu. 7.Pikaajaline mälu Seal sailib materjal kaua, kas või aastakümmneid. Selle mälu maht on suur, ent info kättesaamine aeglasem kui primaarse mälu puhul(suure hulga materjali seast otsimine võtab aega). Unustamine toimub sekundaarses mälus interferentsi tõttu. 8.Protseduuriline mälu Seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega(nt:jalgratta sõit).Sinna alla kuuluv info omandatakse üksnes antud tegevuse käigus ning selle kasutamine on suuresti teadvustamatu. 9.Semantiline mälu Talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja mida õpitakse(nt: rohi on reoheline jne). See on info mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes.Materjali kasutamine eeldab teadvustatust. 10...
Info muutub lühemaks ja lihtsamaks Kaovad detaili ja meeles seisab vaid ,,peamine" Tekivad teatud lüngad Infos tõusevad esile uued teemad Info muutub isikupärasemaks Loogikavastane info ununeb Tekib juurde infot, mis võimaldab seletada vastuolusid Mõni teema muutub valdavaks o Endel Tulving maailma juhtivamaid mälu- uurijaid. o Unustamine vastupidine protsess meeldejätmisele. Unustamise omadused : 1 S.S 27.02.2010 Unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes. Kiiremini unustatakse mõtestamata informatsiooni....
mõtestamata kordamine; pikaajalisse mällu salvestamiseks on efektiivsem mõtestatud kordamine ning jaotatud (vaheaegadega) õppimine (oluline on anda aega uue materjali kinnistumiseks) ja kordamine; materjali organiseeritus (kängid) sageli kasutatakse mitmesuguseid mnemoonilisi e mälu abistavaid tehnikaid (too näide!); välised abivahendid üleskirjutamine, tähtsate asjade asetamine nähtavale kohale. 2. Meelespidamine ja unustamine Mälus säilib paremini materjal, mis on organiseeritud ja mille salvestamisel on kasutatud mõtestatud kordamist ja jaotatud õppimist. Inimene ei suuda kõike aktiivselt meeles hoida. Unustamine on elu vältimatu osa. Ta on pikaajaline protsess, kuid teatud etappidel võib see kulgeda küllaltki kiiresti. Unustamine on kõige kiirem kohe pärast õppimist ligikaudu 50% ununeb esimese kahe tunni jooksul. Edasine unustamine kulgeb aeglasemalt 6 tunni möödudes on alles...
Mehaaniline mälu.................................................................................................................. Sõnalis-loogiline mälu.......................................................................................................... Meenutamine......................................................................................................................... Unustamine ........................................................................................................................... Mälu kvaliteet........................................................................................................................... Mälu kvaliteeti kujundavad tegurid:..................................................................................... Info mällujätmist kujundavad tegurid...
·Paljudel juhtudel sõltub mälu eelnevast teadmisest ja kogemusest, mis mõjutavad kodeerimist/omandamist ja hiljem meeldetuletamist selliselt, et saabuv materjal paigutatakse kontseptuaalsesse raamistikku, mida nimet. tegevusskeemideks või "stsenaariumideks" (schemas and scripts)- käitumine teatris, loengus, spordivõistlusel, kohvikus, jne jne. Miks leiab aset UNUSTAMINE ? ·Igasuguse õppimisega kaasneb ka unustamine ·Unustamine on tavaliselt pikaajaline protsess, -mida rohkem aega õppimisest möödas, seda rohkem unustatud.Ei ole üheselt selge, miks ja kuidas unustamine toimub · Üldiselt - erinevates olukordades ja sageli ka erinevate mälusüsteemide puhul on unustamise põhjused erinevad. Unustamise põhjused: 1)Tähelepanu puudumine- katse demonstreeris, et on asju, millega puutume kokku väga tihti, kuid mida pole mõtet täpselt meelde jätta....
ajend Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip · Seob omavahel salvestamise · Millises kontekstis jätsime ja meeldetuletamise edukuse meelde? · Meenutada saab ainult seda, mis on kord mällu salvestatud · See, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas vastav info on meelde jäetud · Tähtis on kontekst, mis peaks materjali salvestamisel ja meenutamisel olema sama Unustamine · Kohe pärast õppimist unustatakse esimese paari tunni jooksul kõige rohkem õpitust (~50%) · Edasine unustamine kulgeb aeglasemalt Pole erilist vahet kuus tundi või kuus päeva Ebbinghausi unustamise kõver (sõnade arv/päev) hiljem mõõdetud tulemustes Unustamise põhjused · Infot ei korrata kohe piisavalt palju · Interferents ehk vastastikune häirumine Nt õpite järjest kaht erinevat ainet, hilisem võib...
Unustamise põhjused: 1. Tähelepanu puudumine on asju, millega puutume kokku väga tihti, kuid mida pole mõtet täpselt meelde jätta. (Nt raha kasutamine) 2. Kordamise mõju informatsioon kaob mälust, kui teda piisavalt palju kohe ei korrata. Kui jõutakse seda piisavalt korrata või luua mingi mõtestatud seos mälus oleva informatsiooniga, on unustamine vähemtõenäoline. Selline unustamine leiab aset eelkõige lühimälus. 3. Interferents e vastastikune häirumine erineval ajal ja erinevas kohas meeldejäetud asjad võivad omavahel segi minna või vastastikku takistada üksteise salvestumist mällu. (Nt õpite pool tundi ajalugu ja seejärel pool tundi geograafiat, võib selguda, et ajaloos õpitu on meeles halvemini. 4. Valede taastamistunnuste olemasolu või õigete puudumine unustamine on enamasti meeldetuletamise ebaõnnestumine...
Selle tõttu usuvad ka raamatuarmastajad headuse üleolekusse. Sageli on argirutiin mõne jaoks nii masendav, et sellest põgenemine peaks olema lausa kohustuslik- tuleb leida endale täiesti oma muinasjutt. Õnne otsides samastavad inimesed end sageli mõne lemmiku raamatu- või filmitegelasega, eesmärgiks reaalsuse unustamine . Ka mina upun sageli sellistesse mõtisklustesse, leides end vahel Rapuntslina oma pikke juukseid tornist alla viskamas või Merineitsina korallide vahel ujumas. Igapäevaelu kõrvale heitmine on vahel suurepäraselt värskendav ning loob kindlasti hea tuju. Kui ei oleks olemas tuntud muinasjutte, poleks inimestel ka millegi poole püüelda, suuri eesmärke, millest aeg-ajalt unistada. Meil on vaja kindlaid etalone, mis seisavad kaljuna silmapiiril ning tänu millele leiame jõudu edasiminekuks...
· Mahu mõõtmine: spän; vabal meenutamisel värskuse efekti suurus. · Känk tuttav infoühik. Känkimine võimaldab infot kokku suruda. 3. Pikaaegne hoidla (LTS, long-term store)-> James sekundaarne e tegelik mälu · Hõlmab asju, mis toimunud minevikus. · Piiramatu mahuga. Mida rohkem tead, seda efektiivsemalt õpid. · STM ja LTM-s toimub unustamine erinevalt: tähelepanu ja konkureeriva info mõju vs mälutrasside kadumine/kättesaadavuse langus. · Unustamise mehhanismide erinevust tõendavad nn esmasuse ja värskuse efektid vabal meenutamisel. 2. Millised andmed tõendavad, et sensoorset mälu, lühimälu ja pikaaegset mälu on otstarbekas eristada ja millised on peamised tõendid/argumendid? · Sisaldavad erinevat tüüpi oskusi ja teadmisi....
Kui kaugel me oleme kultuurilisest enesetapust? ,,Kultuurilise enesetapu" mõistest võib leida mitut erinevat mõttekäiku, mis selle lahti seletaks ja annaks põhjust mõelda välja lahendusi säärase olukorra tekke ärahoidmiseks. Kõige süngem idee on eestikeelse ilukirjandusliku keele unustamine ja igapäevaelus tarvitava keele liigne lihtsustamine, võõrkeele terminite sissetoomine. Kurvalõpuline saatus tabab ka rahapuuduses vaevlevat teatrit ja kunsti, millel on suur osatähtsus kultuuri säilitamisel tulevastele põlvedele. Kui jätkata sama hooletut kultuuri käsitlemist, kui seda tehakse praegu, ootab eesti kultuuri ees kindel hukk. Arvutikasutus juurib raamatud igapäevaelust välja, kuna mõlemale pühendumiseks pole puhtfüüsiliselt aega...
mälu mälu mälu mälu Salvestamine Automaatselt Sõnaline Harjutamine Väga sage tajumisel harjutamine Kättesaadavus Piirab ainult Väga kiire Aeglane Väga kiire väljastamise kiirus Unustamise Kiire Uus info Nii uue kui ka Unustamist viis unustamine asendab vana vana info pole segav mõju Maht Väike Väike Väga suur Väga suur Lühimälu Püsimälu Inimpopulatsioonide muutumise dünaamika Inimkond on alguse saanud Aafrikast, kust inimesed ligikaudu 100 000 60 000 aastat tagasi välja rändasid ja asustasid kogu planeedi. Suurimad ränded...
ja tunneb end kõige selle keskel kurvalt kasutuna) ja kuigi naine teeb ta elust põrgu tülide ja ähvarduste ja muu taolisega, armastab mees teda sellest hoolimata. Või siis seda Karinit, keda ta arvab tundvat, seda, kes end vaid haruharva näitab, kuid on siiski olemas. Sellepärast ongi Indrekul Kariniga nii raske. Püüdes mitte lasta naisel end hulluks ajada ja samas ise ellu jääda, ei ole Indrek Karinile piisavalt mehe eest (arusaamatused, unustamine , tülid...). Tegelikult peaks Indrek Karini põlvele võtma ja vitsaga korralikult läbi nuhtlema - see oleks naisele tõeliselt meeldinud (ei, mitte maso aga ta vajas paikapanemist nagu väike laps). Nii seisabki Karin korralikult Paralepa juures, kuigi alguses pidas toda ainult naljanumbriks. Kuid kui tuleb välja et Paralepp Karini raha investeerinudki pole, vaid maksnud talle olematuid intresse oma taskust, ei taha Karin tast enam midagi...
väärtus iseeneses? Või on moraal inimkonna haigus ja võimalikult ka häving, "ei" ütlemine elule? Senised moraali geneoloogid, keda Nietzsche kõvasti materdab, esindavad järgnevat mõttekäiku: alguses seostati "head" kasulikkusega. Algul mõisteti "head" seoses sellega, kellele seda tehti (kellele see oli kasulik). Hiljem unustati see headuse seos konkreetse kasulikkusega ja olukorraga ära ja hakati kõiki sarnaseid käitumisviise heaks pidama. Kuidas sai selline unustamine toimuda? Mitte kuidagi. Vastupidi, selline asi oleks pidanud järjest enam mällu süübima. Järelikult, kas miski on inimest eksitanud? Kas mitte lahtiütlemine inimloomusest? Te vaid meenutage Nietzsche järeleandmatut kriitikat Platoni aadressil. Tegelikult sai ka hea ja halva eristamine alguse võimusuhetest. Ühiskonna võimukamad pidasid ja hakkasid nimetama oma käitumist "heaks" ja alamate klasside, võimutute käitumistele riputati silt "halb." See peegeldub ka keeles...
Loomad õpivad omandama ainult mingile stiimulile vastavat reaktsiooni. Õppimine ja organismi küpsemine on seoses. Küpsemiseeldused määravad õppija õpetamiseks soodsaima aja ja õppimise murrangulise järgu. Loomulikuks küpsemiseks on omakorda vaja kogemusi. Inimene õpib kogu elu. Koolieas on õppimine peamine tegevus, mis mõjutab inimese edasist arengut. Õppimise vastandprotsess on unustamine (vt peatükki Unustamine). (6: 608) Õppimine on uute kogemuste omandamise protsess ja suhteliselt püsiv muutumine, mille tulemuseks on edasise käitumise organiseerimine varasemate kogemuste alusel. (9) Õppimine on tavaliselt edukaim hommikuti, pärast puhkamist. Õppimist segavad lärm, vali muusika, teiste kõne. (2: 228) Õppimiseks on mitmeid erinevaid mooduseid. Selles peatükis tutvustangi neist mõnda. 1.1 Harjumine Harjumine on lihtsaim ja levinuim õppimisvorm...
Mälu töö aluseks on info säilitamist tagavad protsessid: Salvestamine ehk kodeerimine, mille käigus muudetakse meeleorganite abil välismaailmast vastuvõetud andmed vaimseteks kujunditeks (spetsiaalsete koodide abil). Meelespidamine ehk säilitamine, mille käigus hoitakse see kodeeritud info alles. Meenutamine ehk reprodutseerimine, mille tulemusena tuuakse informatsioon mälust uuesti välja. Unustamine Mälu ei tööta perfektselt, me ei jäta kõike meelde, sest see oleks liiga koormav. Unustamine toimub seaduspära järgi, kõige kiiremini unustatakse 1,5 tunni jooksul. Protsessi käigus ühed epigrammid (eri ajupiirkondade vahel jagatud mälu jäljed) kustutatakse, või kaetakse teistega, nii et neid on raske kätte saada. Amneesia võib tekkida haiguse või trauma tagajärjel-> 1) edasihaarav amneesia - inimene ei...
vabade seoste tehnika: patsient sohvale, pea tehakse tühjaks ja need valud mis pähe tulevad tuleb välja rääkida, sest rahus olekus võivad asjad alateadvusest välja tulla. 11. Unenägude tõlgendamine: unenägudest võib saada infot teadmatuse kohta. 12. Eksiteod: tahab öelda üht, aga ütleb teist. Pinge alateadvuses põhjustab selle. Unustamine on ka eksitegu. Lõhkumine alateadvuses palju halbu mälestusi seotud selle esemega. Inimene saab tervemaks kui teadvustada halbu asju. Et saada psühhoanalüütikuks peab olema 2 kõrgharidust: arst + psühholoog. Humanistlik koolkond tekkis 20. saj. keskel, looja C. Rogers. Eksisteerib tänapäevalgi. Aluseks võtab selle, et inimene on loomult hea, arenev ja täiuslikkuse poole püüdlev. See on omane loodusele...
ja tunneb end kõige selle keskel kurvalt kasutuna) ja teeb ta elust põrgu tülide ja ähvarduste ja muu taolisega, armastab mees teda sellest hoolimata. Või siis seda Karinit, keda ta arvab tundvat, seda, kes end vaid haruharva näitab kuid on siiski olemas. Sellepärast ongi Indrekul Kariniga nii raske. Püüdes mitte lasta naisel end hulluks ajada ja samas ise ellu jääda, ei ole Indrek Karinile piisavalt mehe eest (arusaamatused, unustamine , tülid...). Tegelikult peaks Indrek Karini põlvele võtma ja vitsaga korralikult läbi nuhtlema see oleks naisele tõeliselt meeldinud (ei, mitte maso aga ta vajas paikapanemist nagu väike laps). Nii seisabki Karin korralikult Paralepa juures, kuigi alguses pidas toda ainult naljanumbriks. Kuid kui tuleb välja et Paralepp Karini raha investeerinudki pole, vaid maksnud talle olematuid intresse oma taskust, ei taha Karin tast enam...
Suurajupoolkerade koosseisu kuuluvad ajukoor, juhteteed, basaaltuumad e. põhimikutuumad ja külgmised ajuvatsakesed. Peaajukoor on kõrgeim, kõige hilisema arenguga KNS-i osa, mille funktsiooniga on seotud meie teadvus, mõtlemine, meeleelundite talitlus, tajude teke, õppimine, mälu ja õpitu unustamine ning sihipärane tegutsemine. Suurajupoolkerade pind, mida katab mantlitaoliselt hallolluse kiht, on liigendatud paljude vagude varal sagarateks ja käärudeks. Selle tõttu on aju pindala ~ 2 m 2 ja 10 ajukoor sisaldab ~10 närvirakku ning ligikaudu 10 korda rohkem neurogliiarakke moodustab suuraju kaalust umbes 1/3. Suuraju koor koosneb mitmest, enamasti 6 närvirakkude ja -kiudude kihist, mille ehitus piirkonniti varieerub...
Kui inimesel ei oleks võimet õppida, ei oleks mälu ja ei oleks meenutamise võimet, siis ei suudaks ükski inimene ellu jääda. Info töötlemise alusel jaotub mälu järgmiselt: 1. lühimälu: a) sensoorne selles salvestatakse meeleelunditest saadud signaalid, mõnesajaks millisekundiks, selle aja sees sorteritakse ja eristatakse kõige olulisem, mis kodeeritakse sõnaliselt e verbaalselt edasiseks salvestamiseks, unustamine algab kohe peale signaali vastuvõttu, uus vastuvõetud info kustutab varem saabunud teabe, info ülekanne sensoorsest mälust püsimällu toimub kahel teel: 1. sensoorsete andmete sõnalisel kodeerimisel (ajutiselt salvestatakse see primaarses mälus), 2. mitteverbaalne ülekanne, otse püsimällu, b) primaarne selle maht sensoorsest mälust palju väiksem, info salvestatakse ajalises järjestuses,...
6 2.1. Semantiliste hierarhiate kontseptsioon..............................................................................6 2.2. Skeemid.............................................................................................................................6 2.3. Mälu tõlgendav iseloom....................................................................................................7 3. UNUSTAMINE ......................................................................................................................7 3.1. Kui unustamine segab igapäevaelu...................................................................................7 4. KOKKUVÕTE........................................................................................................................8 5. KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................9...