Aine Psüühika põhifunktsioonid õpiküsimustiku küsimused (0)

1. Nimeta inimese meeled ja 
kirjelda eraldi iga meeleprotsessi 
toimimist täpselt (nt milline elund, 
kus asuvad retseptorid, nende 
nimetused, mida nad teevad jne).   Inimese meelteks on:
1.    Maitsemeel. Maitsemeele elundiks on  keel, millel paiknevad maitsmispungad ning
nendes omakorda maitseretseptorid. 
Retseptorid võtavad vastu informatsiooni ja
saadavad edasi närviimpulsse 
kõrgematesse ajukeskustesse. Kõik 
retseptorid reageerivad erineval määral. 2.    Kuulmismeel. Kuulmismeele elundiks on  kõrv ning retseptoriteks on karvarakud, mis
asuvad kõrvas. Karvarakud võtavad vastu 
stiimuli, milleks on õhumolekulide 
võnkumine. Heli võimendub ning seejärel 
saadetakse signaalid ajju, kus esmane 
kuulmisala asub temporaalsagaras, peale 
mida  toimub transduktsioon ning 
kodeerimine 3.    Tasakaalumeel. Tasakaalumeele elund  asub sisekõrvas ning selle meele toimimise
aluseks on vedeliku liikumine sisekõrvas. 
Karvarakud võtavad vastu informatsiooni.  4.    Haistmismeel. Haistmismeele elundiks on  nina ning selles asub 400-800 retseptorit, 
mis võivad reageerida mitmele 
lõhnamolekulile. Üks molekul võib 
aktiveerida mitut retseptorit. 5.    Puutetundlikkus, valu ja temperatuur.  Puutetundlikkuse meeleelundiks on nahk, 
milles paiknevad mitmed retseptorid, 
millest olulisimad on Merkeli diskid 
(tekstuurile tundlikud), Ruffini kehakesed 
(reageerivad naha venitusele), Meissneri 
kehakesed (reageerivad õrnale 
puudutusele), Vater-Pacini kehake 
(vibratsiooni- ja rõhutundlikud kehakesed). 
Lisaks neile on ka soojale ja külmale 
reageerivad termoretseptorid. 6.    Nägemismeel. Nägemismeele stiimul on  valgus ehk elektromagnetkiirgus. 
Nägemise meeleorgan on silm, mis asub 
silmakoopas ning retseptoriteks on 
kolvikesed ja kepikesed. Kolvikesed on 
tundlikud sagedusele ehk valguse värvile 
ning kepikesed reageerivad amplituudile 
ehk valguse heledusele.  


2. Kirjelda valu tekkemehhanismi. 
Kas valutunnet  nt nõelatorkest on
võimalik ise vähendada, kuidas? 
Tänu millisele mehhanismile? Valu tekkemehhanismiks on vabad 
närvilõpmed ja notsitseptorid. Valutunnet on 
võimalik vähendada erinevate ravimitega tänu 
valuedastaja rakule. 3. Kirjelda põgusalt kõigile 
meeltele ühiseid füsioloogilisi 
protsesse (neid on 3).    1. Meeleelundite talitluse üldpõhimõtted- 
meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute 
ja taju tekkele  2. Sensoorne kodeerimine-protsess, mille 
käigus objekti omadused kodeeritakse 
eristuvateks representatsioonideks 
närvisüsteemis.  3. Sensoorne adaptatsioon-neuraalse 
ergastuse vähenemine aja möödudes sama 
stiimuli esitamisel. Kirjelda sensoorse kodeerimise 
kahte teooriat.   Spetsiifilisusteooria - erinevate sensoorsete 
kvaliteetide jaoks on närvisüsteemis eri 
neuronid Mustriteooria - erinevused erinevate stiimulite 
tajumises on kodeeritud erinevatesse neuronite
kooserutumise mustritesse 4. Mis on aistingu ja taju 
erinevused? Too kummagi kohta 
oma näide.   Aisting on reaktsioon keskkonna ärritajale. 
Aistingul on elementide äratundmine, näiteks 
roheline värv. Taju on aistingujärgne keerukas 
protsess ajus, kus pannakse olemas olev ja 
meelte kaudu sisse tulev info kokku ja 
teadvustatakse seda. Näiteks punane ja ümar 
asi ei ole lihtsalt asjad, vaid moodustavad 
tomati. 5. Miks tekivad tajuvead? 
Kirjeldage ühe illusiooni 
tekkemehhanismi.   Kuna aju on harjunud tuttava keskkonnaga ning
oskab vastavat informatsiooni automaatselt 
õigesti töödelda, siis võib juhtuda, et 


normaalsusest kõrvalekalded viivad 
meelepetteni. Illusioon, mis kujutab endast ühe 
värviga pildi maskimist, suudab teadvus ikka 
luua ühest värvigammast erinevad toonid, kuna
ollakse harjunud teatud objekte teatud värviga 
nägema. 6. Kuidas jõuavad teadmised 
psüühikasse I.Kanti ja J. Locke 
arvates? Milline on tänapäevase 
teadusliku psühholoogia 
seisukoht?   I.Kanti arvates on teadmised juba sündides 
olemas ning tema arvates on kaasasündinud 
võimekus kategoriseerida ja tõlgendada.  J. Locke arvates tulevad teamised seoste 
loomise abil ning väliskeskkonnast. Tänapäevane psühholoogia seisukoht on, et 
kõik toimib kaasasündinud loomuse ja välise 
keskkonna ning kasvatuse koostoimel. 7.Mis on sensoorne homunkulus 
ja mida see kirjeldab?   Sensoorne homunkulus on sensoorse 
töötlemisega seotud neuroloogiliste ühenduste 
representatiivne kaart. Sensoorne homunkulus esindab 
kontralateraalse külje taktiilset esitust. 
Sensoorse homunkuluse erinevate osade 
tihedused erinevad struktuurilt peamiselt 
seetõttu, et erinevad osad on erineva suuruse 
ja tihedusega. 8.Mis on retseptor?   Retseptor on organismis paiknev osa, mis 
võtab vastu ärritusi.  9. Kui suur hulk inimestest on 
ülimaitsetundlikud? Mida 
tähendab ülimaitsetundlikkus?   25% populatsioonist on ülimaitsetundlikud ning 
see  tähendab, et maitsenäsade arv keelel on 
suurem kui teistel ja mõru/hapu maitse 
tundmine on intensiivsem. 10. Mis on kinestees?   Lihaste paiknemist tundev retseptor.


  11. Kirjelda välis-, kesk- ja 
sisekõrva ehitust ja helilainete 
ülekandemehhanisme.   Helisignaal siseneb väliskõrva kaudu keskkõrva
ja seejärel sisekõrva. Esmalt panevad 
rõhumuutused vibreerima kuulmekile, mis 
eristab keskkõrva väliskõrvast ning seejärel 
liigub signaal edasi keskkõrva, nii et signaal 
antakse edasi kuulmeluukeste vahel. Alguses 
hakkab võnkuma vasar, seejärel alasi ja lõpuks
jalus. Keskkõrvas toimub ka helide 
võimendumine. Kui jalus on pannud võnkuma 
ka sisekõrva keskkõrvast eristava membraani, 
siis see signaal liigub teosse, kus hakkab 
vibreerima basilaarmembraan. 
Basilaarmembraani peal paikneb Cort'i elund, 
millel omakorda paiknevad karvarakud. Need 
hakkavad tänu rõhusignaalile võnkuma. Esmalt
hakkab liikuma sisekõrvas olev vedelik 
perilümf, mis avaldab mõju endolümfile, mis on 
samuti sisekõrvas olev vedelik, kuid on 
kontaktis ka karvarakkudega. Endolümf paneb 
karvarakud liikuma ja see liikumine ongi see 
signaal, mis tranduktsiooni käigus kodeeritakse
ajju. 12. Kuidas toimub sisekõrvas 
erineva kõrgusega helide signaali 
eristamine?    Sisekõrvas asub organ, mille nimi on tigu. 
Selles organis asuvad ripsrakud tunnetavad 
erineva sagedusega võnkeid ning muundavad 
saadud info närviimpulssideks 13. Mis on heli? Millist 
helivahemikku suudab inimkõrv 
eristada? (Hz)   Heli on õhus leiduvate molekulide 
süstemaatiline võnkumine. Inimkõrv suudab 
eristada helivahemikku 20 - 20 000 Hz. 14.Mida mõõdetakse 
detsibellides?   Detsibellides mõõdetakse heli tugevust. 15. Kuidas toimib tasakaalumeel 
ja kuidas on see seotud 
nägemisega?   Tasakaalumeel aitab hoida tasakaalu ning 
nägemist ühtlustada. Koostöös 
tasakaalumeelega toimub kujutise automaatne 
stabiliseerimine.


16. Nimetage valguse omadused. 
Millist nähtava valguse 
lainepikkuste vahemikku suudab 
inimene eristada? (nm)   Valguse omadused on neeldumine, 
peegeldumine ja murdumine. Inimene on 
võimeline eristama valgust lainepikkuste 
vahemikus 360-760 nm 17. Kirjeldage lühidalt, kuidas 
toimub transduktsioon 
nägemismeeles?   Transduktsioon nägemismeeles toimib nii, et 
reetinal muudetakse retseptorite poolt valgus 
elektriliseks signaaliks.  18.Mis on eristuslävi?   Eristuslävi on minimaalne mõõdetud erinevus 
kahe ärritaja vahel, mida on võimalik 
aistingutes ka eritada. 19. Selgitage, kuidas määrata 
kuulmise absoluutläve?    Alustatakse heli kuulamist kõrgemast 
vaiksemaks, kuni heli enam ei kuulda. Seejärel 
kuulatakse heli kõrgemast väiksemaks 
määratud vahemike kaupa ning iga väärtust 
korratakse konkreetne arv kordi.  20. Millise matemaatilise 
funktsiooni kujuline on 
tajuelamuse ja füüsikalise 
stimulatsiooni vaheline seos 
Weberi-Fechneri seadusest 
lähtuvalt? Selgitage seda seost 
ühe näitega.   Weberi seadus on määratud valmi kujul : Δ I / I 
= k, kus I tähistab stimulatsiooni algset 
intensiivsust, Δ I on lisa, mis on tarvilik 
erinevuse tajumiseks ja k on konstant. Seega, 
et k püsiks konstantsena, peab Δ I tõusma, 
kui I suureneb.  Fechneri seadus (n=k*log(Sn/S0)) näitab, et 
tajumulje kasvab aeglasemalt, kui stiimuli 
väärtus. Mida intensiivsem on stiimul, seda 
aeglasemalt kasvab tajumulje. Meeled on 
tundlikud madala intensiivsusega stiimulite 
suhtes ja muutuvad üha vähem tundlikuks kui 
stiimuli intensiivsus kasvab. Näiteks hämaruses
ollakse suutelised märkama selliseid väikesi 
heleduse erinevusi, mida ereda valguse korral 
ei erista.  21. Mis on visuaalne agnoosia?   Visuaalne agnoosia on võimetus tunda ära  visuaalseid kujutisi ja objekte.


22. Kirjeldage tervikuks sidumise 
ideed tajuteooriatest   Inimene tunneb ära tuttavad 
objektid/keskkonna ning lahterdab need 
kategooriate kaupa allüksusteks, mida on 
seetõttu lihtsam kästileda.  23. Mis on ülalt-alla ja alt-üles 
töötluse erinevused?   Ülalt-alla töötluse puhul minnakse tervikult 
detailidele, kus arvestatakse ka konteksti. 
Püstitatakse hüpotees ning seejärel 
kontrollitakse stiimuli omaduste vastavust 
sellele. Alt-üles töötluse puhul arvestatakse 
üksiktunnuseid, kus tajutav pannakse tükk-tüki 
haaval kokku 24.Selgitage tajulise grupeerimise 
printsiipe.  Taju omaduseks on grupeerimine, millel on 
kindlad printsiibid. Teatud vihjed stiimulis viivad
omaduste tervikuks moodustamiseni. Tajus 
võetakse aluseks lihtsaim ning stabiilseim kuju, 
milleks on näiteks lähedus, suletus, sarnasus. 
Geštaalprintiipideks on ühendatus, sarnasus, 
lähedus, suletus, hea jätkuvus ja ühine (taust) 
ala  25. Kuidas toimub kauguste ja 
kiiruse tajumine?   Inimesed on harjunud asju nägema ja kauguse 
ning kiiruse tajumiseks on mitmeid viise. Üheks
viisiks on näiteks ülekattumine, kus üks asi on 
teise peal ning seetõttu tundub see ka 
lähedamal. Samuti saab neid tajuda ka silmas 
asuvate lihaste ning varjude abil.  26. Mis on lateraalne pidurdus? 
Tooge selle kohta näiteid.    Lateraalne pidurdus on neuronitevaheline 
vastastikmõju, kus ühe neuroni aktiivsus 
pidurdab sellega kontaktis olevate neuronite 
aktiivsust. Näiteks sünapside vaheline 
ülekanne.  27. Mis on sakaad?   Sakaadiks nimetatakse kui silmad liiguvad 
väikeste nõksatustega vabalt ringi. 28. Mida tähendab tajuline 
püsivus?   Tajuline püsivus on taju omadus luua objektist 
stabiilne pilt, isegi kui proksimaalne stiimul 
muutub vaatamistingimuste tõttu.


29. Kuidas on tajuprotsessid 
seotud mälu, tähelepanu ja 
teadvuse protsessidega?   Mälu, tähelepanu ja teadvus sõltuvad kõik tajust ja
sellest, kuidas inimene maailma tunnetab.  1. Kujund on igapäevane kogemus, mida  kogevad inimesed suuremal või väiksemal 
määral. Nad sarnanevad reaalsetele 
objektidele, mida nad esindavad. Kujundid on
kvaasitajulised kogemused ehk nad on 
tajukogemused (inimesed nagu näeksid neid,
kuigi vastavat objekti või stiimulit ei ole). 
Kujundite nägemine on tahtega suunatav ehk
võime otsustada, et kujutame midagi ette. 
Kujundid ei pruugi olla ainult visuaalsed, vaid 
ka kuulmise või maitsmise kohta. Näiteks 
võime ette kujutada, kuidas mingi asi välja 
võiks näha või mingi asi maitseb. Ühelt poolt 
on kujundite kasutamine seotud ruumiliste 
ülesannete lahendamise ja mõtlemisega ning
teiselt poolt ka kujutlusvõimega. Näiteks 
raamatut lugedes tekivad kujutluspildid 
loetust silme ette.  
Mõiste on sümboliline mentaalne 
representatsioon ning on sõna või mõne teise
sümboliga tähistatud objektide klass või 
kategooria. On mingisugused objektid, mis 
on millegi poolest sarnased ja neile on antud 
nimi või neid tähistab sümbol. Näiteks kiskjad
on mõiste, mis koondab enda alla erinevaid 
lemmikloomi (kass, nugis, hunt, ilves). Ühe 
mõiste alla võivad koonduda ka asjad, millel 
väline sarnasus puudub- näiteks asjad, mis 
poest tuleb osta. Mõistete kategooriat võib 
tähistada ka muu sümbol või nimi. Näiteks 
laste jaoks võib Iphone tähistada kõiki 
nutitelefone ja olla selle mõiste nimetus. Kui 
kujundist on lihtne mõelda kui pildist, siis 
mõistest on lihtne mõelda kui sõnast. Mõisted
aitavad inimestel teadmisi klassifitseerida ja 
kategoriseerida ning need võivad määratleda
ka klassi, omadusi, dimensioone, suhteid 
erinevate                      objektide, indiviidide 
ja nähtuste vahel. 1. Palun defineeri kujund. Palun 
defineeri mõiste. Selgita, mille 
poolest erinevad kujund ja mõiste 
teineteisest. Too oma näide nii 
kujundi kui ka mõiste kohta.


2. Mismoodi toetab Grice’i 
maksiimide järgimine kõne 
mõistmist? Too näide oma 
kogemusest 2. Grice’i maksiimide 
järgi toimub suhtlemine 
koostöö põhimõttel ehk 
inimesed, kes omavahel 
suhtlevad, tahavad 
omavahel teadmisi 
vahetada või mõtteid 
edasi anda või neid 
kuulata. Esineb eeldus, 
et see mida inimesed 
räägivad, vastab tõele 
või on vähemalt mingil 
määral tõene. Lisaks 
oodatakse, et 
vestluspartned ei räägiks
liiga palju või vähe ning 
info, mida antakse, 
peaks olema asjakohane
ning arusaadav ja 
mõistetav. Inimesed 
püüavad end 
arusaadavaks teha, mitte
vestluspartner ei pea 
tegema tööd kõne 
mõistmisel. Näiteks kui 
ma taipan, et mõni lause 
läks sassi, siis püüan 
seda ise koheselt 
parandada.
Toetudes nendele 
maksiimidele, võib öelda,
et kõnes kehtib ka 
ökonoomika printsiip ja 
selle võib võtta kokku nii,
et räägi nii palju kui vaja,
kuid nii vähe kui 
võimalik.  3. Palun kirjelda, kuidas on 
seotud mentaalsed kujutised ja
mälu (vt Loftus). Too näide 
oma kogemusest  3. Mälu on väga oluline 
mõistete ja kujundite 
mäletamiseks, 
rekonstrueerimiseks ja 


omandamiseks. Kujundid
on seotud mälu, 
ruumilise ja loova 
mõtlemisega. Näiteks kui
paluda inimesel 
kirjeldada, kuidas näeb 
välja saarmas, siis need,
kes on näinud saarmase 
pilti, suudavad 
tõenäoliselt seda pilti 
uuesti esitada ja 
kirjeldada. Katse ülesehituse seisukohast,
mis võisid olla põhjused 
sellele, et Pylysyhn ja Kosslyn 
said oma uurimustes erinevaid 
tulemusi?    ÕO5 Mille poolest erinevad 
piktorialistide ja 
deskriptsionalistide 
seisukohad?/    ÕO5 Mis pakkus huvi Galtonile 
seoses mentaalsete 
representatsioonidega ja mida 
ta leidis?   ÕO5 Kuidas keerukamaid mõtteid 
luuakse?    ÕO5 Tooge näiteid, kuidas 
suhtlemise mitteverbaalsed 
komponendid kõne mõistmist 
toetavad.    ÕO6 Milliseid mentaalseid 
operatsioone on võimalik teha 
kujunditega?    ÕO5 (L5)


Mis on propositsioon? Too 
oma näide.   Propositsioon on lause 
või lausungi sisu, see, 
mis tähendust 
väljendada tahetakse. 
See on väide asjade 
seisu kohta maailmas. 
Ühel propositsioonil võib 
olla mitmesuguseid 
väljendusi lause kujul. Üht lauset saab lõpmatul
hulgal lausungites 
kuuldavale tuua. Lause ja lausungi sisu 
(see, mis tähendust 
lause edasi annab) on 
propositsioon. L5 (ÕO5) Ch 10 (Thinking) Mis on skeem?   Skeem on mõistete 
struktureeritud klaster- 
See täpsustab 
elementidevahelisi 
ruumilisi, ajalisi ja 
põhjuslikke seoseid. 
Skeem esitab eelkõige 
teadmisi ning sellel on 
oluline roll sündmuste 
meeldejätmisel ja 
mõistmisel. L5 in English: what is a 
schema? (webpage) Gleitman, 2011, page 
321. Milles seisneb mõistete 
struktuur ning mis on 
baastaseme mõisted?    L5 Ch 10 (language)  Mis on stsenaarium? Stsenaarium on tavaelu 
sündmuste stereotüüpne
tegevuste järgnevus. 
Stsenaariumid 
omandatakse tavaelus 
vastavates tegevustes 
osaledes. Need on ajas 
organiseeritud ja 
püsivad. See aitab  L5


suunata tähelepanu 
ootamatule ja toetab 
järelduste tegemist 
keerukamates 
olukordades.   Kuidas kujuneb mõiste 
tähendus?    L5 Ch 10 (Language) Mis on assotsiatsioon?  Sõna-assotsiatsioon 
(SA) on inimese 
spontaanne sõnaline 
vastus mingile (enamasti
samuti sõnalisele ) 
stiimulile . Näiteks, kui 
keegi ütleb “või”, siis 
selle tõenäolisemaks 
assotsiatsiooniks on 
“leib”, või kui keegi ütleb 
“õlu”, siis selle 
assotsiatsooniks võiks 
olla näiteks “viin”. L5 Ch 9 (Thinking) Mismoodi on omavahel seotud 
sõna ja mõiste?    L5 Ch 10 (language) Millised tegurid mõjutavad 
mõistete tähendust indiviidi 
tasandil?    L5 (K5) Ch 10 (Language) Milline loomade tegevus viitab 
loomauurijate (D.Herzing & S. 
Savage-Rumbaugh) 
uurimustes sellele, et loomadel
on mentaalsed 
representatsioonid?   ÕO6 L6 Mille poolest erineb inimeste ja   L6


loomade vaheline märkidega 
vahendatud suhtlemine 
inimeste keelekasutusest?  Ch 10 (Language) Millisteks sotsiaalseteks 
protsessideks on vajalik keel?   ÕO6 L6 ch 10 (language) Mis on sõna objektiivne ja 
subjektiivne sisu?  Subjektiivne sisu - on 
terminile vastava 
individuaalse mõiste 
sisu, omaduste hulk, mis
subjekti arvates peab 
olema kõigile mõiste 
mahtu kuuluvatel 
objektidel. Objektiivne sisu - on 
omaduste hulk, mis 
tegelikult iseloomustab 
kõiki termini mahtu 
kuuluvaid objekte. ÕO6 Kuivõrd spetsiifiline või 
universaalne on erinevate 
häälikute tajumine ning millest 
see sõltub?   ÕO6 L6 Ch 10 (language) Milles seisneb Sapir-Worfi 
hüpotees?   Sapiri-Whorfi hüpotees 
ehk keelelise relatiivsuse
hüpotees ütleb, et 
inimese ettekujutus 
maailmast ja tema 
mõtlemisviis on 
mõjutatud sellest, 
missugust keelt ta 
kõneleb. L6 ÕO6 in English: ch 10 (language) Milliseid infotöötluskanaleid on    ÕO6


vaja kõne regulatsiooniks ja 
miks? Mis on kõnes ökonoomia 
printsiip?     L6 The concept of economy -
 a tenet or tendency 
shared by all living 
organisms - may be 
referred to as “the 
principle of least effort”, 
which consists in tending 
towards the minimum 
amount of effort that is 
necessary to achieve the 
maximum result, so that 
nothing is wasted. It was 
given a first consistent 
definition by Andre 
Martinet, who studied and 
analysed the principle of 
economy in linguistics, 
testing its manifold 
applications in both 
phonology and syntax. 1. Defineeri kõik 
kolm mälu liiki 
(semantiline, 
episoodiline, 
protseduuriline). Mis 
tõendab nende kolme 
erineva mäluliigi 
olemasolu? Too iga 
(3) kohta oma näide. Semantiline mälu on mälu, mis 
sisaldab üldisi faktilisi teadmisi 
maailma kohta ning see materjal ei 
ole kuidagi seotud isiklike 
mälestustega. Näiteks see, et kass on 
kiskja või see, et jooksutossud on 
jalanõud.
Episoodiline mälu on mälu, mis 
säilitab andmed inimese enda elus 
aset leidnud vestluste, sündmuste ja 
juhtumite kohta, neil on selge 
subjektiivne ajaline mõõde. Näiteks 
see, mida inimene õhtul sõi või 
mõeldes milline oli veetemperatuur 
viimasel korral rannas ujumas käies.
Protseduuriline mälu on mälu, mis 
on vajalik teatud harjumuste 
täitmiseks. See mälu hoiab meeles, 
kuidas midagi teha, mängida, 


valmistada ning mille 
meenutamiseks ja kasutamiseks ei 
ole vaja nende tegevuste peale 
mõelda. Näiteks rulaga sõitmine või 
lusikaga supi söömine. Nende kolme mäluliigi olemasolu 
tõendavad erinevad aju tööd 
registreerivad meetodid, mis 
mõõdavad ülesannete sooritamise 
ajal ajuosasid läbinud vere hulka. 
Samuti on võimalik uurida ka 
ajukahjustusega inimesi. Näiteks 
inimesed, kel esinevad episoodilist 
mälu kahjustavad vigastused, ei 
pruugi mõjutada inimese üldisi 
faktilisi teadmisi maailma kohta. 2. Mis on positiivne 
ja negatiivne 
sarrustus  ja 
positiivne ning 
negatiivne karistus? 
Too enda näide iga 
kohta (kokku 4).  Positiivne sarrustus – käitumisele 
järgneb premeerimine meeldiva 
stiimuliga, mis suurendab tulevikus 
käitumise kordumist. Näiteks pärast 
aias lehti riisumist annab ema lapsele
küpsist. Negatiivne sarrustus – käitumisele 
järgneb ebameeldiva stiimuli 
eemaldamine, mis suurendab 
tulevikus käitumise kordumist. 
Näiteks joomine eemaldab janu 
tunde. Positiivne karistus – käitumisele 
järgneb ebameeldiv stiimul, mis 
vähendab tulevikus käitumise 
kordumist. Näiteks juhi kiiruse 
ületamine toob talle trahvi või käsi 
saab kõrvetada kui puudutada kuuma
pliiti. Seeläbi väheneb kiiruse 
ületamise või kuuma pliidi katsumise
tõenäosus. Negatiivne karistus – käitumisele 
järgneb meeldiva stiimuli 
eemaldamine, mis vähendab 


tulevikus käitumise kordumist. 
Näiteks laps pannakse koduaresti 
halva käitumise eest ning edaspidi 
väheneb seeläbi halvasti käitumise 
tõenäosus.  3. Mis tagab parema 
meeldejätmise ja 
miks? Nimeta 3 viisi, 
protsessi, võimalust 
vms ja too oma näide 
iga (3) kohta.  Parema meeldejätmise tagavad 
järgmised tegevused:  Kordamine – materjal jääb 
paremini meelde siis, kui 
seda korrata ja õppida mitte 
ühe korraga, vaid osade 
kaupa. Näiteks hakates 
õppima eksamiks  paar 
nädalat varem, tehes 
õppimisse mitu pikemat 
pausi, on lõpptulemus parem,
võrreldes juhuga, kui 
õpitakse kaks päeva enne 
eksamit hommikust 
hilisõhtuni. Põhjus, miks 
vaheaegadega õppimine on 
efektiivsem, on see, et 
erisugune kontekst erinevatel 
õppimiskordadel aitab 
materjali kinnistumisele 
oluliselt kaasa. Eriti 
praktiline ja tulemusrikas on 
selline pausidega õppimine ja
vaheaegadega kordamine 
keelte õppimisel.  Materjali organiseerimine-
õppimine on efektiivsem, kui 
õpitav materjal on väliselt 
selgelt süstematiseeritud või 
kui inimene ise leiab mingi 
mooduse, kuidas 
meeldejäetavad asjad 
süstematiseerida ja omavahel 
seostada. Tähtis tegur on ka 
materjali objektiivsel ja 
subjektiivsel 
organiseerimisel. Näiteks 
luues nimekirja, kus on 10 


looma-, 10 sõiduki- ja 10 
elukutsenimetust. Põhjus, 
miks organiseeritud 
materjaliga õppimine on 
efektiivsem, on see, et 
gruppide moodustamine 
suuremast informatsioonist 
aitab seda paremini meelde 
jätta.  Arusaamine ja kontekst– 
tuleks üritada aru saada 
sellest, mida õpitakse. 
Põhjus, miks arusaamine ja 
kontekst on efektiivne, on 
see, et väga raske on meelde 
jätta midagi, mille sisu ja 
kontekst on ebaselge. 
Meeldejätmiseks tuleb aru 
saada, mis see on, mida me 
meelde jätta tahame. Näiteks 
lugedes läbi mingi segase 
tekstilõigu ja sellest mitte 
arusaamine ning hiljem seda 
kinni kattes on üsna keeruline
aru saada, millest on jutt ja 
seetõttu ei ole ja meelde 
jätmine efektiivne.  Milliseid igapäevaelu 
fenomene saab seletada 
klassikalise ja operantse 
tingimise abil? Selgita 
oma näite põhjal. / Which
everyday phenomena 
can be explained by 
classical and operant 
conditioning? Explain 
using your own example.   ÕO8, L8 Mis on mälu?/ What is 
memory?   ÕO7, L7


Mälu on psüühika moodulite komplekt, 
mis võimaldab imformatsiooni 
omandada, säilitada ja taaskasutada Millised mälu liigid 
erinevad ajalise kestvuse 
alusel? Mis seda 
tõendab? / Which types 
of memory can be 
distinguished on the 
basis of duration? What 
proof is there?  Pikaajaline- ja lühiajaline mälu.  ÕO7, L7 Millest lähtuvalt mälu 
liigitatakse (nimeta kolm 
võimalust)? / On the 
basis of what can 
memory be classified? 
Name three different 
ways.  Materjali säilimise aja alusel
eri tüüpi oskuste ja teadmiste alusel 
ning teadvustatuse taseme alusel ÕO7, L7 Mis on peamised mälu 
protsessid? / Name the 
main memory processes.  -Meeldejätminse
-Meenutamine
-Unustamine L7, ÕO7 Mis on kodeerimise 
spetsiifilisuse printsiip? 
Too näide oma 
kogemusest./ What is the
encoding specificity 
principle? Provide an 
example based on your 
experience.  Edukas meenutamine on tõenäolisem 
juhul, kui kontekst meenutamise ajal 
langeb kokku kontekstiga 
meeldejätmisel e kodeerimisel. L7, ÕO7 Mis on peamised    L7, ÕO7


unustamise põhjused?/ 
What are the main 
reasons for forgetting? Millist seaduspära 
illustreerib 
unustamiskõver?/ What 
does the curve of 
forgetting illustrate?   Kõige suurem 
osa õpitud 
materjalist 
unustatakse 
suhteliselt 
lühikese aja 
jooksul peale 
õppimist. Millised õppimise 
strateegiad on seniste 
uuringute alusel tõestatult
efektiivsed? Miks need 
toimivad? Kuidas neid 
kasutada? Kuidas need 
on seotud 
mälustrateegiatega?/ Whi
ch learning-strategies 
have been proven to be    L7 Ch 8 (Gleitman 
et al 2011).


efficient? why do tehy 
work? How should they 
be used? What connects 
them with memory 
strategies? Mis on praiming?/ What 
is praiming?  Mingi eelnevalt nähtu v kuulde vm 
mõju järgneva tegevuse edukusele, 
ilma et inimene seda ise teadvustaks! 
Praimingutestides kasutatakse kõige 
enam lünksõnade ja lõpetamata 
sõnade teste (tuleb vastata esimese 
pähetuleva sõnaga!) L7, Ch 8 
(Gletiman et al 
2011) Mis on õppimine?/ What 
is learning?  Õppimine- kogemusest tingitud püsiva 
muutuse tekkimine käitumises ÕO8, L8 Mis on assotsiatiivne 
õppimine ehk tingimine 
(conditioning) ja miks 
seda nii nimetatakse? 
Nimeta 2 erinevat 
tingimise liiki.  / What is 
associative 
learning aka conditioning 
and why is it called that?/ 
Name two different types 
of conditioning.    ÕO8, L8 Mis on klassikaline 
tingimine? What 
is classical conditioning?   ÕO8 Mis on neutraalne, 
tingitud ja tingimatu 
stiimul  ning tingitud ja 
tingimatu 
reaktsioon/refleks ? / Wh
at are neutral, 
conditioned, and 
unconditioned stimulus 
and conditioned and    ÕO8


unconditioned response? Mis on operantne 
tingimine? / What 
is operant conditioning?   ÕO8 Mis on tingitud 
assotsiatsiooni kustumine
 ja taastumine ?/ What is 
the extinction and 
spontaneous recovery of 
a conditioned response?   ÕO8 Milliseid igapäevaelu 
fenomene saab seletada 
klassikalise ja operantse 
tingimise abil? / which 
everyday phenomena 
can be explained by 
classical and operant 
conditioning?   ÕO8, L8 Kuidas aitab tingimise 
ajumehhanisme seletada 
Hebbi seadus? / How 
does Hebb's law (long-
term potentiation) help 
explain the brain 
mechanism of 
conditioning?   L8, Ch 7 pp. 
296-297 
(Gleitman et al 
2011) Millistel tingimustel viib 
sündmuste 
koosesinemine 
keskkonnas 
assotsiatsiooni 
tekkimiseni ajus? / Under
what conditions does the 
simultaneous occurrence
of events lead to the 
formation of an 
association in the brain?   L8, Ch 7 (Gl


1. Millist 
informatsiooni 
töötleb töömälu 
fonoloogiline 
komponent? Töömälu fonoloogiline komponent hoiab ja töötleb verbaalset 
informatsiooni. See koosneb hoidlast ja kordamismehhanismist ehk 
korratakse infot peas nagu sisemist häält. See aitab inimestel 
kauem infot töömälus hoida.  2. Millist 
informatsiooni 
töötleb töömälu 
visuaal-ruumiline 
komponent? Visuaal-ruumiline komponent hoiab visuaalset ja ruumilist 
informatsiooni ning töötleb seda. See koosneb sisemisest hoidlast ja
sisemisest kuvandist. Säilitab lühiajaliselt infot objektide kuju ja värvi
ning liikumise ja ruumilise asetuse kohta. Näiteks on see piltide 
meelde jätmisel kasutusel.   3. Milline roll on 
töömälu keskse 
kontrolli 
komponendil? Töömälu keskne kontrolli komponent on töömälu võtmekomponent. 
See juhib kõike seda, mis töömälus toimub ning koordineerib 
informatsiooni paigutamist töömälu salvestussüsteemidesse. 4. Kuidas on 
teadvust 
defineeritud? Teadvus on olendi võime subjektiivses vormis, läbielamistest ja 
vahetus esimese isiku perspektiivis tunnetada ümbritsevat maailma 
ja iseennast. Teadvus väljendub aistimises, tajumises, mõtlemises, 
emotsioonides, meenutustes, kujutluses, mis on eksplitsiitsed, 
iseendale kogetavad ja arusaadavad ning teistele kirjeldustes, 
sõnades, kommentaarides edasi antavad. 5. Millistes 
teadvuse 
seisundites võib 
inimene viibida? 
Kuidas neid 
tuvastada? Inimene võib viibida järgnevates seisundites:  Ärkvelolek - seisund, milles terve inimene veedab enamuse oma 
päevast. 
Somnolents - patsient on äratatav, ent tundub unine. Ta on 
orienteeritud ajas, kohas ja enese isikus. Vastab aeglaselt ja võib 
vajada sagedasi kordamisi. On nii vaimses kui füüsilises tegevuses 
väga aeglane. 
Soopor - soporoosne patsient on äratatav, ent vastab vaid paari 
sõnaga. Võib täita üksikuid lihtsamaid korraldusi.
Stuupor - Patsient on äratatav vaid tugeva välisärritaja mõjul.
Minimaalse teadlikkuse seisund - patsiendil on une- ja 
ärkvelolekutsükkel, kuid ta pole äratatav tavalisse 
teadvusseisundisse. Ta võib liigutada, avada silmi, pilguga jälgida ja
haarata asju vm. viisil reageerida väliskeskkonnale.
Vegetatiivne seisund - patsiendil võib olla une-ärkvelolekutsükkel, ta
võib liigutada, häälitseda, avada silmi, neelata, kuid sihipärane 
reaktsioon väliskeskkonnale ja mõtestatud tegevus puudub.


Kooma - patsient lamab suletud silmadega, ei reageeri 
välisärritajatele või reageerib väga vähesel määral, reflektoorselt. 
Ülierksus- kõrgenenud erksus ja tundlikkus
Segasusseisund- patsient on desorienteeritud ajas ja kohas, 
orientatsioon enese isikus võib kergemal juhul olla säilunud, 
raskematel juhtudel mitte. Võib kergesti ärrituda ja muutuda 
ka agressiivseks.
Deliirium - patsient on desorienteeritud ajas, kohas ja enese isikus. 
Häiritud on reaalsuse tajumine ning võib esineda nii kuulmis- kui 
nägemishallutsinatsioone.   
Hämarolekuseisund - sügav teadvusehäire koos 
hallutsinatsioonidega (nt patoloogiline alkoholjoove).
Transs-teadvuse seisund, mis esineb hüpnoosi, dissotsiatiivse või 
religioosse ekstaasi     korral. Isik kaotab ajutiselt identsuse ega  teadvusta täielikult ümbritsevat reaalsust; mõnel juhul võib ta 
tegutseda nii, nagu oleks tema üle võimust saanud teine isiksus, 
vaim, jumalus või jõud. Transsi loetakse häireks juhul, kui see 
esineb inimese tegevust häirival viisil väljaspool religioosseid või 
muid kultuuris aktsepteeritud situatsioone.
Hüpnootiline seisund - kunstlikult modifitseeritud teadvuseseisund 
koos kõrgenenud sisendatavusega.
Vooseisund- võimetekohasele ja meeldivale tegevusele 
pühendumisel tekkiv täielikult käesolevale olukorrale keskendumise 
seisund, mida iseloomustab kerguse- ja täieliku kontrolli tunne, 
eneseteadvuse nõrgenemine ja ajataju kadumine.  Mis on 
töömälu 
peamine 
ülesanne? 
Tooge näiteid
igapäevaelust
.  Töömälu on piiratud mahuga süsteem, mille funktsiooniks on 
info lühiajaline säilitamine, selle töötlemine ja manipuleerimine.
Samuti on selle funktsiooniks ka tähelepanu suunamine.
Töömälu on oluline käitumise ja otsuste tegemise suunamisel. Töömälu erineb lühimälust selle poolest, et viimane tegeleb 
ainult info säilitamisega, töömälu aga tegeleb ka selle info 
töötlemise ja manipuleerimisega. Töömälu maht muutub elu jooksul, see on väiksem lastel ja 
vanadel inimestel. ÕO9, 
L9 Kuidas 
seostub 
töömälu teiste
psüühika 
funktsioonide   L9 (Ch 
8)


ga?  Kui suur on 
töömälu 
maht?   Millised on 
töömälu 
ajumehhanis
mid?   L9 /in 
English:
Study 
object 
9, 
D'Espos
ito 
(2007) Mis on 
artikulatsiooni
allasurumine 
(articulatory 
suppression)?
Milliseid 
töömälu 
ülesande 
soorituse 
efekte see 
mõjutab ning 
kuidas?   ÕO9 Mis on 
fenomeniline 
teadvus, 
juurdepääsut
eadvus ja 
eneseteadvus
?  Fenomeniline teadvus (phenomenal consciousness) - 
vahetu kogemuslik meeleliste kvaliteetide tunnetamine, 
millel on oma kindel sisu (nt roosi punasus, nõelatorke 
valusus). Juurdepääsuteadvus (access consciousness) - teadlik 
võime leida mälust vajalikku teavet, suunata oma mõtlemist,
aru saada tajutava tähendusest, reguleerida oma tegevust 
ja näha ette selle tagajärgi, eneseväljendusvõime. Eneseteadvus (self-awareness, self-consciousness) - 
arusaamine oma eksistentsist ja oma isiksuse 
järjepidevusest; enda ja välismaailma eristamine, iseenda  ÕO10


äratundmine. Olukordade ja tuleviku analüüs lähtudes 
sellest, mida see mulle kaasa tuua võib. Ettekujutus sellest, 
kuidas teised mind näevad ja oma käitumise reguleerimine 
vastavalt sellele ettekujutusele. Mis on 
teadvuse 
uurimise 
"raske 
probleem"?  küsimus, kuidas on aju närvirakkudes toimuvad protsessid 
seotud teadvuselamusega ÕO10 Milliseid 
funktsioone 
on teadvusele
omistatud?  Teadvuse funktsioonideks on pakutud:  prioriteetide seadmine ja toimingute järjestamine;  tajude, emotsioonide ja teadmiste ühendamine 
tervikuks;  tegevuse planeerimine ja kontrollimine, arvestamine 
mineviku ja tulevikuga;  suhtlemine, sotsiaalne õppimine;  loovuse ja fantaasia võimaldamine, psüühika 
vabastamine hetkeolukorrast;  isiksuse järjepidevuse tagamine. ÕO10 Mille poolest 
erinevad 
vaistlik ja 
kaalutlev 
infotöötlusreži
im?  Kaalutleva režiimi funktsioon on ratsionaalselt lahendada 
uudseid ülesandeid, mida vaistlik režiim teha ei suuda. 
Kaalutlev infotöötlus on enamasti tahet ja pingutust nõudev, 
teadvustatud kontrollitud, aeglane ja järjestikuline ning selle 
tuumaks võib pidadad hüpoteetilist mõtlemist ehk võimet 
kasutada reaalsuset sõltumatuid representatsioone.  L10 (Ch
9, pp. 
352-
353)


Mida 
suudavad ja 
mida ei suuda
inimesed teha
vaistlikult?   L10 (Ch
9) Kuidas 
lahenevad 
psüühikas 
kahe režiimi 
vastuolud?    L10 (Ch
9) Kuidas 
seostuvad 
kaalutlev ja 
vaistlik 
infotöötlusrezi  Neil on kõige tugevam seos töömäluga. Vaistlikus reziimis 
kasutatakse ennekõike inplitsiitses mälus talletatut nagu . 
Kaalutledes eksplitsiitset mälu- episoodilsit, semantilist L10 (Ch
9)


im implitsiitse 
ja eksplitsiitse
mäluga ning 
töömäluga? Mis on 
mõtlemine?  Mõtlemine on eesmärgipärane representatsioonide 
kasutamine uue teabe loomiseks L11 (Ch
9) Milline on 
konvergentne
ja divergentne
mõtlemine? 
Millised 
ülesanded 
neid 
mõtlemise 
liike 
nõuavad?  Konvergentne mõtlemine-probleemile lahenduse 
otsimine eeldusega, et olemas on vaid üks õige 
lahendus või vastus  Divergentne mõtlemine-  uute ideede tekkele ja 
ebatavalistele lahendustele viiv mõtlemine, 
probleemile rohkem kui ühe lahenduse pakkumine ÕO11, 
L11 Millistest 
etappidest 
probleemide 
lahendamine 
koosneb ning 
mida igas 
etapis 
tehakse? 1. Probleemi märkamine- 
2. Probleemi määratlemine ja esitamine- probleemi  märkamine ei tähenda veel selle teadvustamist 
vajalikul määral. Probleem vajab lahtimõtestamist ja 
probleemküsimuse formuleerimist. Probleemi 
lahtimõtestamine soodustab märkimisväärselt 
lahenduseni jõudmist ÕO11


Millised on 
otsustamise 
komponendid
?  Strateegiad ehk alternatiivid- valiku teeb otsustaja
Väliskekskkonna seisund-juhuslik sündmus
Tulemus-kui rakendatakse kindlat strateegiat ja realiseerub 
teatud kindel väliskeskkonna siedund ning otsustusteoorias 
peab olema mõõdetav L11 in 
English:
Shah 
and 
Oppenh
eimer 
(2008) Mis on 
loovus?  Mõtlemine tääpsustamata eesmärgi saavutamiseks 
uudsete võimaluste kaudu ÕO11 Mis 
on taipamine?  Taipamine- mõistuse abil milleski selgusele jõudma, 
millestki aru saama, midagi mõistma; märkama ÕO11 Mis 
iseloomustab 
süstemaatilist
mõtlemist?  Süstemaatiline mõtlemine rakendab algoritme ehk reegleid,
mis tagavad alati õige lahenduse. Seda iseloomustab suure 
infohulga kaalutlevas režiimis töötlemine L11 in 
English:
Shah 
and 
Oppenh


eimer 
(2008) Mis on 
heuristik? 
Millistes 
mõtlemisüles
annetes 
heuristikuid 
kasutatakse?  Heuristiline mõtlemine toetub heuristikutele ehk mtlemist 
lihtsustavatele reeglitele, mis tagavad õige lahenduse vaid 
tuttavatele probleemidele. Heuristikud võimaldavad eirata 
ebaolulist osa infotst ning neid saab käivitada ilmselt nii 
kaalutlevas kui vaistlikus režiimis.  ÕO11, 
L11 Kuidas 
mõjutavad 
teadmised ja 
kogemused 
erinevate 
mõtlemisüles
annete 
lahendamist? 1.      Kuidas 
representeerit
akse liigutusi 
ajukoore 
motoorsete 
piirkondade 
hierarhias? Ajukoore 
motoorsete 
piirkondade 
hierarhias 
representeerit
akse liigutusi 
järgmiselt: 1) Prefr ontaa
lne 
ajuk
oor 
plane
erib 
liigut
usi 2) Prem otoor
ne 
ajuk
oor 
korra
ldab 
liigut
uste 
järje
korra


3) Moto orne 
ajuk
oor 
täida
b 
konk
reets
ed 
liigut
used 2.      
Millistest 
komponentide
st koosneb 
liigutuste 
juhtimise 
süsteem? Liigutuste 
juhtimise 
süsteem 
koosneb 
ajutüvest, 
eesajust ja 
seljaaajust. 
Eesaju 
kontrollib 
liigutusi ning 
ajutüvi ja 
seljaaju 
teostavad 
samal ajal 
automaatseid 
liigutusi. 3.      Mis on 
eferentne ja 
aferentne 
informatsioon
? Eferentne 
informatsioon
on rakkudesse
suunatud 
informatsioon
närvisüsteemi
lt, mis 
kutsuvad esile
tahtele 
allumatuid 
talitusi ning 
mobiliseeriva
d organismi 
tegutsema 
(Miksike, 
n.d.). 
Aferentne 
informatsioon
on rakkudest 
tulenev 
informatsioon
närvisüsteemi
lt, mis 
kutsuvad esile


tahtele 
alluvaid 
liigutusi 
(Miksike, 
n.d.). 4.      Milles 
seisneb 
kehaga 
seotud 
ajupiirkondad
e 
somatotoopili
ne 
ülesehitus? See seisneb 
teatud 
piirkondadega
ajus, mis 
kontrollivad 
motoorset või 
sensoorset 
informatsioon
i 
kehapiirkonda
de põhiselt. 
Mudeldatud 
sensoorsel ja 
motoorsel 
homunkulusel
on 
visualiseeritu
d, milline 
võiks 
eraldatud 
ruum vastava 
kehaosa kohta
olla. 5.      Mis on 
tajutud 
tegevutsemis
võimaldus 
(action 
affordance)? Tajutud 
tegutsemisvõi
maldus on 
tegutseja 
jaoks antud 
olukorras 
võimaliku 
liigutuse 
representatsio
on.  Mis on 
liigutuse 
tajuline 
mudel? L12
Rosenbaum 
(2009) Kuidas aitab 
liigutuse 
tajuline mudel L12
Rosenbaum 
(2009)


liigutusi 
juhtida? Kuidas aitab 
liigutuse 
tajuline mudel
säilitada 
tajumulje 
stabiilsust? L12
Rosenbaum 
(2009) Mis on 
kehalise 
kogemuse 
metafoorid? ÕO3
L13 Millistest 
komponentide
st koosneb 
narratiivi 
tunnetus? What are the 
main 
components 
of narrative 
reception? ÕO13 Milles seisneb
tegevuse 
mentaalne 
simuleerimine
? What is 
mental 
simulation of 
action? ÕO13
L13 Mis on 
kogemuslik 
empaatia ja 
mis on selle 
arvatav  L13


mehhanism? What is 
bottom-up 
empathy and 
what 
mechanism it 
probably 
arises from?  Mis on 
tuletuslik 
empaatia ja 
mis on selle 
arvatav 
mehhanism? What is top-
down 
empathy and 
what 
mechanisms 
it probably 
arises from? L13
Partial lecture
replacement 
in 
English: Zaki    & Ochsner 
(2012) 1. Mida 
väidab 
Yerkes-
Dodson’i 
seadus? Too 
näide 
seaduse 
avaldumisest 
käitumises. Yerkes-Dodsoni seadus on aktivatsiooni ja soorituse vahelist 
empiirilist suhet kajastav seadus. Selle kohaselt on sooritus 
parim optimaalse ehk mõõduka erutuse ja motivatsiooniga 
tingimustes (Yerkesi-Dodsoni seadus, 2019). Näiteks 
kergemate ülesannete sooritus on tõhusam kõrgema 
aktivatsiooni taseme puhul ning raskemate ülesannete sooritus
on efektiivsem madalama aktivatsioonitaseme puhul.  2. Mis on 
lähenemismot
ivatsioon ja 
mis on 
eemaldumism
otivatsioon 
ning milliste 
emotsioonide
ga need  Lähenemismotivatsioon on soov kogeda või saada rohkem 
häid asju. See on järjekindel seisund, milles inimesed 
keskenduvad tugevalt pooldatavale eesmärgile või ideaalile 
(Mis põhjustab…, 2010). 
Eemaldumismotivatsioon on inimeste soov vältida ohtusid. 
Need seostuvad erinevate emotsionaalsete väärtustega. 
Õnnestunud lähenemisega seostatakse isu ja meeldivuse 
tunnet ning ebaõnnestunud lähenemisega viha ja kurbuse 
tundeid. Õnnestunud eemaldumisega seostatakse ärevust, ja 
kergendust ning ebaõnnestunud eemaldumisega hirmu ja   


ennekõike 
seostuvad? abitust. 3.  Milliseid 
emotsionaals
eid 
näoväljendusi
peetakse 
universaalset
eks ja miks? Universaalseteks peetakse sellised näoväljendusi nagu üllatus,
rõõm, viha, kurbus, hirm, vastikus ja põlgus, sest neid 
väljendatakse erinevates kultuurides ühtmoodi ja need on 
kõigile äratuntavad, ilma et peaks erinevaid keeli oskama.    4. Võrdle 
omavahel 
autonoomse 
närvisüsteemi
sümpaatilise 
ja 
parasümpaatil
ise haru 
peamisi 
ülesandeid. 
Milliseid 
kehalisi 
muutusi 
kumbki haru 
esile kutsub? Autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline haru tegeleb 
ressursside mobiliseerimisega. See süsteem aktiveerub ohu- 
või stressisituatsioonis ning kiirendab südametööd ja ahendab 
veresooni. Lisaks tõstab sümpaatiline haru vererõhku ning 
aeglustab seedeelundkonna tööd, kasutades selleks energiat 
ja teisi keharessursse. Sümpaatiline närvisüsteem on töös 
näiteks kehalisel treeningul või äkksituatsioonides 
(Autonoomne närvisüsteem, n.d). Parasümpaatiline närvisüsteem teeb kõike vastupidiselt 
sümpaatilisele harule. See viib organismi rahulolekusse, 
aeglustades südametööd, laiendades veresooni ning 
langetades vererõhku. Parasümpaatiline närvisüsteem taastab 
organismi varusid ja tasakaalu (Autonoomne närvisüsteem, 
n.d).
Emotsioonidel on seosed nende vastavate muudatustega, mis 
käivad kooskõlas seda emotsiooni tekitanud olukorraga. 
Näiteks olukorras, kus on vaja kiiresti tegutseda, aktiveerub 
sümpaatiline närvisüsteem ning olukorras, kus tuleb 
aeglasemalt reageerida, aktiveerub parasümpaatiline 
närvisüsteem. 5. Millistest 
komponentide
st 
emotsioonid 
koosnevad 
ning mis on 
nende 
funktsioonid? Emotsioonid koosnevad järgnevatest komponentidest:  Subjektiivsus (elamus) – teadvustatud tunne, mis 
suurendab emotsiooni tekitava olukorra prioriteetsust 
psüühikas. Emotsionaalsed elamused on mõtlemises 
orgniseeritud keeles talletunud mõistete abil.  Kognitiivsus (tõlgendus) – olukorra tähendus motiivide 
seisukohalt. See mõjutab nii emotsiooni tugevust kui ka 
vormi ning sisaldab enamasti hinnangut sündmuse 
olulisusele, kasulikkusele, ootamatusele, põhjustatusele
ning kontrollitavusele. Mõned tõlgendused tekivad 
kiiresti ja teadvustamatult, teised emotsiooni arenedes 
ja teadvustatult.


 Käitumine (tegevusalge) – koosneb motivatsioonist 
teatud moodi käituda ning selleks ettevalmistavatest 
kehalistest muutustest.  Väljendus – emotsioonid tekitavad näos, keha ja hääles 
muutusi, mis on kultuurideüleselt äratuntavad – seega on 
nende üheks funktsiooniks emotsioone väljendada.  Kuidas 
mõjutavad 
emotsioonid 
taju ja 
tähelepanu?   ÕO14 Kuidas 
mõjutavad 
emotsioonid 
mälu?   ÕO14 Kuidas 
mõjutavad 
emotsioonid 
mõtlemist?   ÕO14 Mis on 
motivatsiooni 
ja 
emotsioonide 
roll käitumise 
juhtimisel?   L14
For 
English, 
see 
Gleitman p
497 Kuidas 
motiive 
liigitada?  Motiive võib liigitada vertikaalsemalt (bioloogilisest 
sotsiokultuursiliseni) ja horisontaalsemalt (evolutsiooniliste 
ülesannete alusel) L14
For 
English, 
see 
Gleitman p
487 - 490 Kuidas 
inimesed 
motivatsiooni 
ja emotsioone
reguleerivad?   L14
For 
English, 
see 
Gleitman p


498 - 500 Kuidas 
emotsionaals
eid elamusi 
liigitatakse?   L15
For 
English, 
see 
Gleitman p
493 Millistest 
olukorra 
tõlgendustest 
emotsioonid 
sõltuvad? How do 
appraisals of 
a situation 
influence 
emotions?   L15 Millised 
käitumisalged
emotsioonide
ga 
kaasnevad? What kinds of
action 
tendencies 
are 
associated 
with 
emotions?   L15
For 
English, 
see 
Gleitman p
491 - 492 Kuidas 
emotsioonid 
väljenduvad? How are 
emotions 
expressed?   L15