Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused (0)

Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused Kognitiivne psühholoogia Mis on? Tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Millega tegeleb? Tunnetusprotsesside uurimisega Kuidas? Ajukuvamine, eksperimendid Taju Taju protsess Mis   on   taju?  Mehhanismid   ja   protsessid   mille   kaudu   luuakse   organismi   välis-   või sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne kood) PROTSESSID Mis on illusioonid ja hallutsinatsioonid? Mida nad näitavad? Too näiteid!  - Illusioonid – moonutatud tajumine; alt-üles töötlus; toetuvad normaalsetele nägemistaju protsessidele   ebaharilikes   tingimustes,   mis   võib   viia   füüsikalisele   tegelikkusele mittevastavatele järeldustele ja kogemustele. Meelte poolt vastu võetud info on valesti tajutud. (nt mida horisondile lähemal, seda suurem Kuu on; keerlevate madude illusioon) - Hallutsinatsioon  – ebataju,   ülalt-alla töötlus; tajuelamus mis on genereeritud kesksete kognitsioonide poolt ja tekitajate (peaaju) poole, mitte sensoorsete meetodite tekitatud (nt fantoomjäse, maod kõhus) Kuidas taju aitab organismil olla evolutsioonilises mõttes edukas?  Aitab teha järgmiseid tegevusi: - Kiskjate vältimine – kuuleb, näeb, haistab, mäletab kiskjat ja suudab tähelepanu ohule fikseerida - Õige   toidu   leidmine   –   tajub   värve,   kuju   jms,   mäletab   mürgist   marja,   tagab   söögi kättesaadavuse - Liitlaste ja sõprade leidmine – näoväljenduste lugemine, tõlgendamine ja arusaamine - Laste ja sugulaste aitamine – tagab oma geeni edasiviimise - Teiste mõtete lugemine – sotsiaalsed suhted, kaastunne, empaatia, teistele meeldimine - Teistega suhtlemine – tagab ümbritsevad inimesed, kes vajadusel pakuvad tuge - Seksuaalpartnerid – liigi säilimine Milliseid probleeme peab nägemissüsteem lahendama?


- Nägemissüsteem peab kinni püüdma erinevad värvid, valgused - Tegema vahet enda liikumisel ja objekti liikumisel,  - Kiiresti reageerima muudatustele ja ohule,  - Kokku panema info mis tuleb erinevatest välisteguritest  - Tegema vahet sügavusel, kaugusel, 2D ja 3D-l. Mis   on   representatsioon   tajupsühholoogia   mõistes?  Miski   ajus,   mis   asendab   miskit tegelikkuses.   Seega   kui   keskkonnast   on   tulnud   mingi   pilt/objekt   siis   representatsioon   on terviklik   pilt   puust   (mis   on   eri   kohtadega   tajutud,   nt   kolvikesed   reageerisid   värvusele, kepikesed heledusele/tumedusele) Milles   seisneb   „kiirete“   ja   „aeglaste“   tajuprotsesside   erinevus?  Taju   jaoks   kergem ülesanne toimub kiiremini. Need millega rohkem vaeva peab nägema on aeglased. Teatud ülesannete   lahendamiseks   on   mentaalsed   piirangud.   Kiired   tajuprotsessid   on spetsiaalmehhanismid, aeglased on tsentraalselt vahendatud. Millistest kiirustest käib jutt? >30Hz vs <4Hz Milliseid omadusi tajutakse kiiresti, milliseid aeglaselt? Kiired Aeglased Vilkumine Suuna ja värvi/heleduse sidumine Heleduse defineeritud liikumine Vormi ja värvi sidumine Sügavus binokulaarsest disparaatsusest Värvi sidumine globaalse vormiga Servad ja tekstuurierinevused Suuna või kiiruse muutmine Värvi   ja   orientatsiooni   sidumine   (samas asukohas) Tähelepanust sõltuv liikumine Globaalse vormi taju orientatsiooni alusel Sõnade taju Meeltesüsteem Milliseid füüsikalise energia liike suudab inimene tajuda?  - Keemilised – haistmine ja maitsmine (õhus ja vees levivate molekulide kuju) - Mehhaanilised  – kuulmine  (õhu molekulide  võnkumine) ja somatosensoorsed meeled (kudede ajendi muutus) - Elektromagnetilised  –   temperatuuritundlikkus   (soojusliikumine)   ja   nägemine (elektromagnetlainete sagedusvahemik)


Mis on distaalne stiimul; proksimaalne stiimul; transduktsioon; kodeerimine; aisting; taju ja tajumulje?  - Distaalne stiimul – väliskeskkonna omadus (nt puu) - Proksimaalne   stiimul   –  väliskeskkonna   mõju   retseptorrakule   (hetk,   kui   puu   kujutise valguslained jõuavad kolvikeste ja kepikesteni) - Transduktsioon   –  proksimaalse   stiimuli   energia   ülekanne   närvisüsteemi   (kui valgusenergia   puu   kujutisest   on   andnud   oma   info   kolvikestele   ja   kepikestele   ja   need reageerivad) - Kodeerimine – distaalse stiimuli omaduste tõlkimine närvisüsteemi koodidesse (kui puu jaotatakse lahti värvi, kuju jms järgi ja kõik närvirakud saavad aru millega on tegu. Nt rohelist lainet vastuvõttev närvirakk sai aru, et tegemist on rohelisega, seega kodeeris vastava väliskeskkonna info) - Aisting – sõltumatu tajuline omadus ehk kvaal (taju aatom) (nt värvi aisting – sai aru et puul on rohelist ja pruuni värvi, kuid need pole omavahel seotud) - Taju –  sõlmitud representatsioon (taju molekul)(on uuesti kokku pandud et roheline ja pruun värvus ning see teeb kokku puu) - Tajumulje  –   teadvustatud   terviklik   representatsioon   e   meelteorganitega   tajumise protsessis   loodud   objektide   ja   sündmuste   mudel,   mille   alusel   tehakse   otsusi   ja planeeritakse tegevusi.  Kuidas kulgeb taju protsess kuulmises, haistmises, maitsmises ja kehameeltes?  Kuulmises: kõrvalest – kuulmekanal – trummikile – vasar – alasijalus – poolringkanalid – ovaalaken – tigu (karvarakud ja transduktsioon). Helilaine siseneb väliskõrva kust see läheb kuulmiskilesse mis hakkab võnkuma. Võnkumine liigutab kuulmeluid (vasar, alasi, jalus), mille funktsioon on heli võimendada, sest sisekõrvas on heli läbi vedeliku. Ovaalaken hakkab liikuma mille tulemusena tekivad teos võnked basaalmembraanis kus asuvad heliretseptorid. Signaal liigub sisekõrvast keskajju kust edasine töötlus toimub erinevate ajuosade koostööna.  Haistmises   –  haisteelund   ninaõõne   ülemises   osas,   seal   lõhnamolekulidele   tundlikud retseptorid


Maitsmine   –  retseptorrakud   keele   maitsenäsades.   Maitseelamus   sõltub   lisaks   lõhnast, puutetundlikkusest   ja   temperatuurist.   Eri   piirkonnad   kus   rohkem   ühetaolisi   retseptorrakke kuid ainult ühele maitsele reageerivat piirkonda ei ole.  Kehameel – proksimaalsed stiimulid (kudede asend, pea asend, temperatuur) – aisting (soe, külm, puudutus, valu, kõdi) – transduktsioon ehk eri tüüpi rakud kehas reageerivad valule ja puudutusele. Tasakaalu meel  ehk sisekõrvas asuvad poolringkanalid  sisaldavad viskoosset vedelikku   mille   liikumine   painutab   kanalite   otsas   paiknevaid   karvarakke   mis   tekitavad närviimpulsi.  Võrdle kuulmis- ja nägemistaju! Mõlemaga tajume lained – helilained (mehhaanilised) ja valguslaineid (elektromagneetilised). Nägemine on kiirem ja olulisem. Kasutame mõlemat asukoha   määramiseks.   Nägemises   kepikesed   ja   kolvikesed,   kuulmises   pole   eristatavaid retseptoreid.  Kuidas kulgeb taju protsess nägemises, sh värvide nägemises? Valgus läheb läbi pupilli ja läätse silmapõhja reetinale, kus asuvad kolvikesed ja kepikesed, mis omakorda reageerivad teatud tüüpi valguslainetele (kolvikesed – värv, kepikesed – valguse omadused, liikumine). Fotoretseptoritelt läheb info mis on kodeeritud nägemisvälja kaudu kuklasagarasse, sealt edasi dorsaalset või ventraalset teed pidi oimusagarasse. Milles pole ühel nõul värvitaju trikromaatiline ja vastandprotsesside teooria?  Trikromaatiline –  värv on kodeeritud eri tüüpi kolvikestele langemise mustrisse (punane, sinine, kollane). Teooria aga ei suuda seletada ’puhta kollase’ taju ning värvi kontrasti ja järelefekte. Teooria ei seleta mis juhtub pärast kolvikeste aktivatsiooni Vastandprotsessid   –  kolvikesed   annavad   sisendi   värvipaaride   (sinine-kollane;   punane- roheline; must-valge) suhtes tundikele rakusüsteemidele. Erinevus on kollase tajumises.  Mille poolest erinevad kepikesed ja kolvikesed? Kepikesed   –  reageerivad   valgusele,   võimaldavad   näha   kiiresti   ja   kehvades   tingimustes, asetseb reetinas perifeerselt Kolvikesed – reageerivad värvusele ja on fookuspunktis suurimad (värvitundlikkus), asuvad reetina keskosal. 


Nägemistaju lokaalsed koodid Mis on retseptiivväli?  Nägemisvälja piirkond mille teatud tüüpi stimulatsioon kutsub esile muutuse raku aktivatsioonis. Ühe raku vastutusala. Ala reetinal kus valus mõjutab neuroni aktiivsust.   Mida   ebatundlikum   on   rakk,   seda   suurem   on   retseptiivvälu   nt   sõrmeotsas   on väiksem kui säärel.  Millised   omadused   retseptiivvälju   iseloomustavad?  suurus,   tundlikkus,   ruumiline lahutusvõime. Retseptiivväljad muutuvad hierarhilistel töötlustasanditel järjest suuremaks.  Kuidas muutub retseptiivväljade suurus nägemistaju töötlustasandite lõikes?  Lokaalne tasand – universaalsed lokaalsed koodid on defineeritud ühe rakukihi tasandil: sh retseptiivväli, retinotoopia ja lateraalne pidurdus Globaalne   tasand  –   värvi,   suuruse,   kauguse   rakud,   mis   koosnevad   paljudest   rakkudest. Universaalsed   globaalsed   koodid   on   defineeritud   aju   piirkondade   tasandil:   funktsionaalne spetsialiseerumine   (erinev   ad   aistingud   on   representeeritud   erinevates   ajupiirkondades), hierarhilised representatsioonid (üht ja sama stiimulit representeeritakse üha detailirohkemalt mitmel   järjestikusel   tasandil);   kahesuunaline   infotöötlus   (hierarhilisi   representatsioone   ei looda ainult alt-üles vaid ka vastupidi; kaheharuline infotöötlus (erinevatel tasanditel võib eristada käitumisele ja stiimulite äratundmisel suunaud representatsioone) Mida   tähendab   retinotoopia?  Närvirakkude   asumine   ajus   sarnaselt   retseptiivväljade asumisele   reetinas.   Selle   abil   kodeeritakse   rakukiht   lisaks   vaadeldavatele   tunnustle (orientatsioon, värv jne) ka selle asukoha ruumis. Kuidas   sünnib   rakusüsteemis   lateraalne   pidurdus?   Mis   on   lateraalse   pidurduse tajutavaks   tagajärjeks?  Lateraalne   pidurdus   seisneb   ühe   raku   erutusega   kaasnevas naaberraku pidurdumises, mis surendab tajumulje kontrastsust. Seega üks rakk aktiveerub ja pidurdab   teised   kõrvalolevad   rakud,   mille   tulemusel   tajumulje   kontrastsus   suureneb (võimendab heleda ja tumeda üleminekuid) Nägemistaju globaalsed koodid Milline on nägemisinfo teekond silmast ajukoorde?  Ventraalne tee. Visuaalsed signaalid läbivad töötluse võrkkesta erinevate neuronite võrgustikes, osad visuaalse sisendi aspektid


võimendatakse, osad jäetakse välja. Valgus jõuab silma sarvkesta kaudu, läbib läätse ning jõuab   võrkkestale   kus   muudetakse   närviimpulsiks.   Võrkkesta   ganglionrakkude   aksonid koonduvad silmamuna tagaseinas nägemisnärviks, ristuvad nägemisristmikul ning kulgevad nägemistraktina   taalamuse   külgmisesse   põlvikkehasse.   Sealt   kulgeb   signaal   ajukoore primaarsetele visuaalsetele väljadele kuklasagaras.  Kus toimub nägemistaju juhteteede ristumine? Nägemisnärvid ristuvad nägemisristmikul Millised on ajukoore peamised nägemisele pühendatud piirkonnad? Primaarne visuaalne korteks kuklasagaras, V-alad. Nägemispiirkond paikneb kuklasagara kannusvao piirkonnas.  Milles   seisneb   funktsionaalne   spetsialiseerumine   nägemistajus?  Erinevad   aistingud   on representeeritud erinevates ajupiirkondades - V1   ja   V2  –   esmased   tõmmised   mille   loomises   osalevad   omakorda   orientatsioonile, vormile, värvile jms spetsialiseerunud rakurühmad - V3 ja V3A – vormitaju. V3 ala jagatakse dorsaalseks ja ventraalseks, mis põhineb sellel, et ülemine nägemisväli on representeeritud kõhtmisesse alasse (ventraalne) ja alumine selgmisesse.   Oletatud,   et   kõhtmisel   ja   selfmisel   V3-l   erinevad   funktsioonid.   Ülemine nägemisväli on seotud visuaalse otsingu ja äratundmisega, alumine nägemise ja motoorika koostööga.  - V4 – värvitaju - V5 – liikumise taju - IT – lihtsate vormide taju - FFA – nägude (keerukamate vormide) taju Mis   rolli   täidavad   nägemistajus   hierarhilised   representatsioonid?  Lisavad   stiimulile järjest rohkem detailsust. Üht ja sama stiimulit representeeritakse ühe detailirohkemalt mitmel järjestikusel tasandil Mis rolli täidab nägemistajus kahesuunaline (alt-üles ja ülalt-alla) töötlus? - Alt-üles – stiimulist sõltuv, paindumatu, tähelepanu ’haaramine’, lühiajaline ja võimaldab teha kiireid otsuseid - Ülalt-alla  –   õppimisvõimeline,   püsiv,   kasulik;   kasutab   kontekstuaalset   infot   mustrite äratundmiseks, nt on lihtsam lugeda keerulise käekirja puhul terveid lauseid kui üksikuid sõnu


Ventraalne ja dorsaalne taju Milliseid funktsioone teenivad nägemise kaks (ventraalne ja dorsaalne) haru? Mis on nende peamised erinevused?  Dorsaalne – selgmine ehk primaarne (alt-üles)-  tegutsemise tee; aitab reageerida liikuvatele objektidele. Egotsentriline ehk enda keha keskne. Representatsioonidon lühiajalised.  Ventraalne   –  kõhtmine   ehk   sekundaarne   (ülalt-alla)   –  ’mis?’   tajumiseks;   tagab   info objektide   ära   tundmiseks,   visuaalseks   planeerimiseks   ja   mäluks.   Allotsentriline   ehk objektikeskne   ja   vaatlejast   sõltuv.   Representatsioonid   on   pikaajalised.   Ventraalse   haruga kaasneb tavaliselt teadlikkus.  Mis tõestab, et nad üldse olemas on? - Optiline   ataksia   –   dorsaalne   tee   on   vigastatud   mistõttu   ei   ole   ataksiaga   patsiendid võimelised tegema täpseid liigutusi kuigi nende nägemine ja motoorika on säilinud, - Agnoosia – kahjustunud on ventraalne te ja seetõttu on häirunud objektide äratundmine aga säilib motoorika ja nägemine Marri nägemise mudel Mille poolest oluline, mida näitab? Näitab kuidas visuaalne info jõuab meie ajju. Oluline, sest võimaldab püstitada konkreetseid uurimisküsmusi sellest kuidas objektide äratundmine toimub.  Millised on nägemisinfo töötluse kolm taset? Töötlustasemed ei ole hierarhilised! - Komputatsiooniline  tase –  objektide  tegelike  omaduste taastamine  (milles  probleem? Fundamentaalne: kuidas taastada info põhjal tegelik maailm) - Algoritmiline/representatsiooniline   tasand   –  tuleks   leida   sisendid   ja   väljundid   nt erutusmustrid - Rakenduse   tase   –  kuidas   see   kõik   töötab,   millised   funktsioonid   ellu   viivad   nt neurobioloogiline alus Lahknevusnegatiivsus (MMN) Mis see on, mida näitab?  - Infotöötluse   spetsiifiline   kortikaalne   muster   ja   automaatne   erinevuste   tuvastamise mehhanism   ajus.   Tähelepanueelne   muutusespetsiifiline   aju   bioelektriline   signaal,   mis annab   märku   mälujälgedest   ja   mida   saab   kasutada   eristamisvõime   objektiivseks hindamiseks. - Erinevus ise


- Ei ole ainult vastus sensoorsele adaptsioonile vaid mälujälje võrdlus - Tekib väga erinevate tunnuste peale - Tekib ka stiimuli ärajäämise peale st töötab ennustuste peal - Mõõdetakse EEG ja MEG-ga - Võimas tööriist Mille   poolest   on   MMN   närviteadusele   kasulik   ja   milles   seisneb   MMN-i rakendusväärtus?   „Primitiivne   intelligentsus“;   omab   kliinilisi   korrelaate   glutamaadiga, võimaldab   tuvastada   neuropatoloogilisi   muutusi.   Nikotiini   tarvitamine   parandab lahknegatiivsust,   meeleoluhäirete   ja   ainetega   madaldab.   Nt   nälg   parandab lahknevusnegatiivsust, paneb kiiresti rohkem märkama.  Nägude äratundmine Mida on teada tuttavate ja võõraste nägude äratundmise kohta? Nägu ja nimi. Nägude äratundmine nõuab terviklikku analüüsi – identifitseerimine mitte kategoriseerimine. See on raske   sest   jooned   on   dünaamilised,   muutuvad   ajas,   samuti   mõjutavad   sotsiaalsed   ja emotsionaalsed reaktsioonid.  Näojooni protsessitakse paralleelselt mitte ühekaupa, sest see on efektiivsem. Tuttavad näod   tuntakse   poole   sekundiga.   On   usaldusväärsem   sest   vaid   üksikud   näojooned   alluvad muutustele.   Meil   on   tuttavat   nägude   kohta   rohkem   strukturaalselt   infot   mis   on   seotud muutumatute   näojoontega.   Tuttavate   nägude   puhul   on   kasutusel   name   generation,   face recognition units mida muidu ei ole. Nimele mõeldakse viimasena.  - Prosopagnoosia – inimene kellel on raskusi nägude äratundmisega kuid mitte objektidega Otsene ja vahendatud taju Mille poolest erinevad, sarnanevad? Millega tegelevad? Mis on informatsioon? Vahetu ehk otsene taju – Gibsoni ökoloogiline tajuteooria: tajusüsteem korjab ise info üles, pole vaja ajus representatsioone, meeled ei ole passiivsed info vastuvõtjad, inimene tajub asjade tähendust ja kasutust Vahendatud taju –  von Helmholtz, representatsioonide tekkimine teadvustamata järelduste abil, vajalik tajukujundi konstrueerimine Vahetu puhul tuleneb info stiimulist, vahendatud puhul tajukujundist. Mõlemad teooriad ei ole täielikku kinnitust leidnud kuid üritavad seletada kuidas ju toimub. 


Invariant? Optiline voog?  Otseselt tajutav invariant – stiimuli omaduste kombinatsioon milles sisaldub kogu tajulise otsuse langetamiseks vajalik info. Invariant on muutumatu keskkonna osa. Näide on tekstuur ja lineaarne perspektiiv Optiline voog –  valgusintensiivsuse mustri muutus ehk objektide, pindade ja äärte näiline liikumine mis tekib vaatleja liikumisest vaadeldava objekti suunas, seda mõjutavad ka silma- ja pealiigutused. Kui keegi liigub edasi siis punkt milleni tema vaatab tundub paigalseisev. Selle järgi on võimalik saada infot kuhu keegi liigub.  Kasutamist võimaldavad omadused? Taju äratundmiseks (ventraalne taju) 2D visand ehk taju organisatsioon  Milliseid objektitaju probleeme lahendatakse taju organisatsiooni faas? Organisatsiooni faasis tuletatakse esmase representatsiooni heleduse ja värvi gradientidest objekti kontuuride representatsioon.  Mida tähendab taju segregatsioon?  - Taju segregatsioon = lähedus + sarnasus + hea jätkuvus + suletus + sümmeetria + ühine saatus.  - Seega taju lähtub eelmainitud printsiipidest (st et asju tajutakse kas ühena/jätkuvana vmis algselt lokaalselt, kuid need pannakse globaalseks kokku). Kuidas toimivad lähedus, sarnasus, suletus, hea jätkuvus, ühine saatus ja sümmeetria? Taju organisatsiooni iseloomustab  gestaltide  tees, et ’paljudest  geomeetriliselt  võimalikest kontuuridest võetakse tajus aluseks parim lihtsaim ja stabiilseim. Kuidas tajusüsteem eristab objekti foonist? Rubini objekti ja fooni eristamise printsiip: - Objektil on lõplik vorm, foonil ei pruugi olla - Objekti asukoht on 3. mõõtmel, foonil ei pruugi olla - Objekt on foonist eespool, foon jääb objekti taha - Objekt on domineerivam ja jääb paremini meelde.  2,5D visand ehk sügavustaju  Millist objektitaju probleemi lahendatakse sügavustaju faas?  2D reetina pildist luuakse 3D taju maailmast Mis eristab monokulaarseid, binokulaarseid ja okulomotoorseid sügavustaju tunnused? 


- Monokulaarsed tunnused – need mis vajavad ainult ühte silma, aga saab kasutada ka siis kui mõlemad silmad on avatud. Maailmatunnetuses säilib sügavustaju kui panna üks silm kinni - Binokulaarsed tunnused – nõuavad mõlemat silma - Okulomotoorsed tunnused – kinesteetilised, sõltuvad silma lähedal paiknevate musklite kokkutõmbe tunnetamisest Kuidas aitavad sügavust tajuda varjutus, kattumine, sügavusteravus, objekti identiteet, lineaarne   perspektiiv,   õhuperspektiiv,   tekstuurigradient,   liikumisparallaks, akommodatsioon, konvergents ning stereopsia?  - Varjutus – 2D pinnad ei jäta varje, 3D jätab - Kattumine – kui asi millegi taga on siis on taga - Sügavusteravus – kui üks pildi regioon on terava tekstuuriga ja teine on hägusaga siis need on erineva sügavusega - Objekti identiteet – saame hinnata objekti kaugust reetinal oleva pildi suuruse põhjal. Saab teha kui teame objekti tegelikku suurust.  - Lineaarperspektiiv – paralleelsed jooned lähevad kauguses lähemale - Õhuperspektiiv – kõrged asjad on udusemad - Tekstuurigradient – tekstuur kaob ära - Liikumisparallaks – lähedal olevad asjad liiguvad kiiremini eest ära kui kaugemal - Akommodatsioon – läätse reageerimine teravuse muutmiseks - Konvergents – silmade asukoha muutus seoses lähedasemate ja kaugemate vaatamine - Stereopsia   –   sügavustunnetus,   kui   ümbrust   vaadatakse   mõlema   silmaga.   Binokulaarne nägemine tekitab kaks kergelt erinevat pilti kummagi silma reetinale. Need erinevused annavad infot mida aju saab kasutada sügavuse arvutamiseks Vaatenurga invariantsus  Mis on vaatenurga invariantsus?  Objektide äatundmise keskseks probleemiks on paljude 2D vaadete olemasolu ühele ja samale 3D objektile Kuidas võimaldavad invariantsuse saavutada silindrid ja geoonid?  Marri   silindrid   võimaldavad   saavutada   invariantsuse   kuna   selle   peatelg   ja   kuju   on vaatenurgast ja muudest segajatest suhteliselt sõltumatud. Keerukamate objektide mudeliks on silindritest ehitatud hierarhilised moodulid. Mudeli loomisel liigub tajusüsteem üldiselt üksiku suunas, vajadus ’alasilindrite’ järgi tuvastatakse lohkude abil. MIS


Milliseid  kahemõõtmelise  stiimuli  omadusi nimetatakse unikaalseteks (non-accidental property)?  Neid   2D   omadusi,   mis   püsivad   vaatest   sõltumata,   nimetatakse   unikaalseteks. N:ühtlane kumerus, ühtlane sirge, paralleelsus, nurk, sümmeetria.  Kuidas   võimaldab   invariantsuse   saavutada   tajulise   koordinaatteljestiku   roteerimine? Lahendus on taju koordinaatide mentaalne roteerimine, kuni sisendrepresentatsioon vastab mälus talletatud templaadi positsioonile.  Objekti identifitseerimine  Milles seisnevad objekti identifitseerimise alaliigid äratundmine, kategoriseerimine ja tuttavus?  - Äratundmine – semantilise mälujälje haakumine tajulise representatsiooniga. (mälus on salvestatud   elevandi   põhiinfo,   mis   nähes   päris   elevani   (elevandi   nägemine   tekitab tajusüsteemis elevandi representatsiooni) haakub sellega) - Kategoriseerimine   –   saan   aru   et   tegemist   on   loomaga,   seega   panen   konkreetse   näite suuremasse süsteemi - Tuttavus   on   äratundmise   eriliik,   mille   korral   on   episoodilisest   mälust   kättesaadav objektiga varasema kokkupuute fakt ilma semantilise identiteedi infota (mäletad et kunagi minevikus oled Vootelega kohtund, aga ei mäleta temast midagi rohkemat) Lokaalsed ja globaalsed ajuaktiivsuse mustrid objektide identifitseerimisel.  - Lokaalsel   tasandil   võivad   erinevatele   objektidele   vastata   erinevad   ventraalse   haru kõrgemate alade aktivatsioonimustrid - Globaalsel   tasandil   on   erinevate   objektikategooriate   äratundmisse   haaratud   erinevad ajupiirkonnad  - Kõigil   tasanditel   osaleb   äratundmisel   ülalt-alla   kontekstis   käivitatud   infovoog,   olles matemaatika tunnis näeme kiiremini pigem 13 kui B Mille poolest erineb holistiline ja analüütiline objektide äratundmine?  Maja ja nägude vaatamine – esitletakse kiirelt maja, seejärel küsitakse kas sellel oli konkreetne uks. Nägude puhul küsitakse kas oled seda nina varem näinud = majade äratundmine on pigem analüütiline (tükkidest kokku pandud) nägude tajumine pigem holistline (ninapidi ei tunne ära) - Holistiline – info leitakse kogu obejektist nt nägude äratundmine - Analüütiline – keskendutakse konkreetsetele detailidele nt majade äratundmine detailide järgi


Milliseid   funktsioone   on   omistatud   fuciform   face   area   ajupiirkonnale?  Nägude   ära tundmise   keskus   –   samas   näitavad   uurimused   et   see   on   töös   ka   autofanaatikutel   autode äratundmiseks – seega ka tuttavate ja oluliste objektide keskus Taju tegevuseks (dorsaalne taju) Tegevuse juhtimine  Mis on optiline voog?  - Objektide,  pindade ja äärte näilik  liigutamine (valgusintensiivsuse mustri muutus) mis tekib vaatleja liikmisest vaadeldava objekti suunas - Optilist voogu mõjutavad lisaks silma- ja pealiigutused mida võetakse töötluses arvesse - Vaatleja liikumissuunda tähistab optilise voo liikumatu ala millest kõik ülejäänud vektorid eemalduvad - Gibson võttis kasutusele: kui keegi liigub edasi, siis punkt milleni tema vaatab tundub paigalseisev - Annab mõista kuhu inimene suundub. Optiline voog mõjutab ka vaadeldava asja kuju, kauguse jms hindamist Kuidas optiline voog aitab määrata iseenda liikumise suunda?  Mille   poolest   erinevad   liigutuste   planeerimise   ja   kontrollimise   faasid   tegevuse juhtimisel?  - Toimumisaeg – planeerimine toimub enne liigutust ja liigutuse alguses. Kontrolli faas toimub liigutuse ajal - Funktsioon – planeerimise ülesanne on seada paika liigutuse eesmärk ehk mida, kuidas ja millal teha? Kontrollimise faasis on olulne hinnata eesmärgi saavutamist ja teha jooksvaid parandusi - Sisend – planeerimises sisendiks ruumiline ja mitte-ruumiline info. Kontrollis sisendiks ainult ruumiline - Kiirus   –   planeerimise   faas   on   aeglane   sest   on   infomahukas   ja   osaliselt   teadvustatud; kontrolli faas on kiire kuna seal on vähe infot ja see on teadvuseväline Liikumise taju  Kuidas toimib liikumise tuvastamine (liikumisdetektor)?  Ajalised nihked tajusüsteemis tekitavad liikumisaistingu. Liikumise tajumiseks on vaja aja V5. eristatakse esimest ja teist järku liikumistaju: - Esimene – kui objekt ja taust on eri valgustusega astmel


- Teine – kui valgustuses erinevust ei ole ja tuleb tähele panna teisi muudatusi nagu kontrast jne Milles poolest erinevad lokaalne ja globaalne liikumistaju?  - Lokaalne  –   liikumist   tuvastavad   rakud   mis   aktiveeruvad   vastusena   ajalise   nihkega toimunud muutustele kahes nägemisvälja punktis. Lokaalne liikumistaju toimub V1 ja V2 piirkonnas ja spetsiaalsete retseptiivväljadega rakkudes. Lokaalse puhul töödeldakse vaid osa nägemise väljast ning lokaane osaleb lisaks mitmes liikumisaistingut mitte tekitavas protsessis - Globaalne  –   liikumise   kõrgem   töötlus   toimub   V5   piirkonnas.   Iseloomustab   rakkude globaalsus   ehk   rakkude   retseptiivväljad   hõlmavad   suuremaid   alasid   või   kogu nägemisvälja.  Mis on ava probleem liikumistajus? Erinevad piirjooned mis liiguvad erinevates suundades erinevatel kiirustel võivad tekitada identseid vastuseid liikumistajus.  Kuidas   tekib   tajumulje   sõltumatus   silmade   liikumisest?  Silmaliigutusi   arvestatakse eferentselt: silmaliigutust juhtivast aju osast saadetakse signaal ka taju keskustesse. Probleem seisneb selles, et reetinal võib sama muutus toimuda sellest et objekt liikus meist vasakule või et liigutasime oma silma paremale. Efekt reetinal on sama, et tajuksime õigesti kas toimus objekti liikumine või mitte, arvutab aju maailma tajudes enda silmaligutused reetina muutuste hulgast maha.  Mis on näiv liikumine? Kuidas see ajus tekkida võib?  - Liikumise järelefekt – seisva stiimuli näiv liikumine liikumisele adapteerumise järel - Illusoorne   liikumine   –   tunnuste   aistmisviiviste   erinevustest   tngitud   liikumisaisting. Harilikult   ajalised   nihked   tajusüsteemis   tekitavad   liikumisaistingu.   Info   tugevama kontrastiga servaest jõuab ajju kergemini kui heledama kontrastiga servadest. Nägemine tõlgendab seda liikumisena - Stroboskoopiline liikumine – järjestikuliselt nihutatus staatiliste stiimulite näiv liikumine - Indutseeritud liikumine – fooni liikumise omistamine objektile - Tavaline liikumine tekib samamoodi nagu nihkest tajusüsteemis. Ühest vaateväljast jõuab teave varem ajju kui teisest. 2 signaali jõuavad ühte punkti 2 eri kohast korraga. Liikumist tuvastavad rakud reageerivad kui ajaline nihe on kahes nägemisväljas. Nii järeldame et on liikumine. Otsene taju ja kehastustunnetus 


Mille poolest erineb otsese taju lähenemine konstruktivistlikust lähenemises?  - Otsene taju rõhutab rohkem seda et stiimulite tajumisel on tähtsam välikeskkond - Konstruktivistid   rõhutavad   et   tähtsam   on   see   mis   inimese   ajus   toimub.   Tegelikult   on visuaalne   info   lmselt   suurel   määral   alt-üles   töötlusele   suunatud   (väliskeskkonnast lähtuvalt) kui vaatlustingimused on head, aga kui vaatlus toimub lühikese aja vältel või stiimul pole selgelt vaadeldav siis toimub töötlus rohkem ülalt-alla.  - Gibson keskendus ökoloogilisele tasandile mitte füsioloogilisele. - Konstruktivistid keskendusid äratundmisele ja gibson tegevusele.  Mis   on   otseselt   tajutav   invariant?  Otseselt   tajutav   invariant   on   stiimuli   omaduste kombinatsioon,   milles   sisaldub   kogu   tajulise   otsuse   langetamiseks   vajalik   informatsioon. Silma   jõudev   optiline   rivi   sisaldab   invariantset   ehk   ühetähenduslikku   infot   ümbritseva keskkonna kohta Millist rolli mängib stiimulite liikumine põhjuslikkuse tajus? Õppimisel ja kogemusel on oluline   roll   põhjuslikkuse   taju   juures   „käivitamise“   efekt,   „kaasa   haakimise   efekt“   ja „tagaajamise ja järgnemise efekt“ Millist  informatsiooni on võimalik  tajuda bioloogilise  liikumise  mustrist?  Bioloogilist liikumist tajutakse ülalt-alla ja alt-üles töötluse tulemusena. Kehahoiak ja liikumine, lisaks ka soo arvamine Mis   on   peegelneuronid?   Kuidas   nad   osalevad   bioloogilise   liikumise   tajus? Peegelneuronid   on   närvirakud   mis   aktiveeruvad   nii   tegevuse   sooritamise   kui   ka   sama tegevuse   jälgimise   ajal.   Peegelneuronite   olemasoluga   selgitatakse   seda   miks   inimesed   on võimelised   teiste   liikumist   tajuma.   Mängivad   olulist   rolli   kui   üritatakse   aru   saada   teise inimese kavatsustest. Peegelneuronite süsteem aitab imiteerida ja saada aru teiste tegevusest. Mis   on   kehastustunnetus   (embodied   cognition)?  Traditsioonilise   arusaama   kohaselt põhjustab inimese käitumise aju. Paljud uurijad peavadkeastustunnetuse all silmas seda, et aju mentaalsed toiminguid mõjutab omakorda keha seisund.


Juhtfunktsioonid Tähelepanu Milline on juhtfunktsioonide roll ja kus nad ajus asuvad?  Juhtfunktsioonid on täidesaatvad funktsioonid, frontaalsagara funktsioonid (kas aktiveerida või   pidurdada),   kognitiivne   kontroll   ja   eneseregulatsioon,   töömälu,   tähelepanu   (millal ümberlülitada,   käitumise   inhibitsioon,   ülesande   vahetamine.   Asuvad   frontaalsagara prefrontaalkorteksis. Milline on põhiline juhtfunktsioonide jaotus?  - Metakognitiivsed protsessid - Emotsionaalsed/motivatsioonilased protsessid Millised   on   tähelepanu   funktsioonid?  Peamine   ülesanne   on   välja   valida   meeleelundeid pommitava   infotlva   seast   olline   ja   hetkevajadustea   kokkulangev   teave.   Tähelepanu modulleerib erinevate objektide vahel toimuvat võistlust ja kallutab seda väljavalitud stiimuli kasuks isegi üksikneuronite tasemel. Tähelepanu haaramine, suunamine ja kontrollimine.  Milliste kognitiivsete protsesside juures on tähelepanul oluline roll?  Otsuste tegemine, strateegiate   planeerimine,   elluviimine,   emotsioonide   kontroll,   sotsiaalselt   aktsepteeritud käitumine, limbiliste impulsside kontroll ja pidurdamine Kuidas   eristatakse   eksperimentaalselt   tahtlikku   ja   tahtmatut   tähelepanu?   Mis   on tähelepanu kontrollseadistus?  - Tahtlik – visuaalse otsingu ülesanne - Tahtmatu – esilehüppamisefektid ülesande korral Millised on tahtmatu tähelepanu protsessid? Alt-üles suunatud protsessid, sõltub stiimulite omadustest   ja   ka   tähelepanu   kontrolliseadistustest.   Lahtihaakimine,   liigutamine   ja kinnihaaramine Milles seisneb tähelepanu koherentsuse teooria?  Mitme asjaga korraga tegelemine pole efektiivne kuid on võimalik Kuidas   toimub   tähelepanu   valik   valgusvihu,   zoom-objektiivi   ja   mitmese   fookuse teoreetilise lähenemise alusel? 


- Valgusvihu lähenemine – vastavalt vajadusele, tähelepanu on justkui valgusvihk ja see on nihutatav - Zoom   objektiivne   lähenemine   –   saame   tahtlikult   suurendada   või   vähendada tähelepanuvälja - Mitme fookuse lähenemine – pöörame mitmele asjale korraga tähelepanu Kuidas on võimalik tähelepanu fookust nihutada?  Ruumiliselt nt öelda et kuskil ruumi teises otsas on midagi. Tähelepanu fookust saab suunata kindlatele objektidele. Kuidas toimuvad muutused tähelepanu fookuse suuruses?  Sõltub, kas vaadatakse ühte, mitut asja või tervikut. Mida suurem on fookus seda aeglasem n eesmärkstiimuli tuvastamne, millega kasneb laialdasem aktiivsus V alades. Fookuse suurenedes kannatab resolutsioon ning asju jäetakse kehvemini meelde, detailsus väheneb.  Kuidas   tähelepanu   fookust   on   võimalik   jaotada?  Suunata   valgusvihk   erinevatesse kohtadesse. Jagamine on efektiivsem kui ülesanded on minimaalselt üksteist segavad. Oluline on ka kui sarnaseid vastuseid peame ülesannete tulemusana andma. Korraga on raske teha kaht sama tüüpi vastust nõudvat ülesannet nt mitu vokaalset ülesannet.  Milles seisneb infotöötluse võimendumine tähelepanu abil? Ühe stiimuli eristamine teisest. Oleneb kui hästi või suure tähelepanu stiimulile pööran. Objekti valikuline töötlus tähelepanu abil   tähendab   objekti   moodustavate   eristatavate   tunnuste   võimendatud   töötlust.   Kui eelhäälestus on punasele ja objekt on punane siis seda tunnust töötluses ka võimendatakse Millised on erinevad viisid, kuidas tähelepanuvälist infot pidurdatakse?  Ignoreerimine, segajate vaba keskkonnavalik, fookuse mujale suunamine Milliseid tähelepanu protsesse kirjeldab „nähtamatu gorilla“ katse?  Tähelepanematuse pimedust, mis näitab et osad küllaltki silmatorkavad stiimulobjektid ja sündmused ei jõua kinnistuda meie teaduvsesse kui neile ei pöörata tähelepanu.  Millised on vajalikud tingimused selleks, et ilmneks muutuse pimedus ning milles see seisneb?  Võimatus mitte märgata (automaatselt) suuri muutusi nägemisväljas, vajalik kahe pildi vahel halli kaadrit. 


Milles seisneb tähelepanu silmapilgust ning millised tegurid selle tingivad? Ajavahemikus 200-500 ms pärast esimese sihtobjekti näitamist on teise sihtobjekti teadvustamine häiritud, tingimusel et esimene objekt tunti ära edukalt.  Mille   poolest   erinevad   teoreetilised   lähenemised,   mis   käsitlevad   tähelepanuvaliku rakendumise faasi?  - Varajane valik – stiimuleid töödeldakse sensoorses puhvris paralleelselt siis aga lubatakse vaid ükshaaval läbi selektiivse filtri.  - Paindlik   valik   –   stiimuleid   töödeldakse   paralleelselt   kuni   resurssi   jätkub,   seejärel eelistatakse konteksti põhjal - Hiline   valik   –   paralleelne   töötlus   toimub   kuni   lühimälu   ja   teadvuseni,   teadvustatuse määrab stiimuli tähtsus - Kaasaegse   mudeli   järgi   sõltub   selektsiooni   faas   tajukoormusest   –   kõrgem   koormus muudab selektsiooni varasemaks Millist   rolli   omab   tajukoormus   tähelepanuvaliku   juures?  Kõrgem   koormus   muudab selektsiooni varasemaks ja vastupidi Mille poolest erineb tähelepanu, mis baseerub kas huvil või pingutusel?  TP maht on suurem kui ülesanne on keerulisem või kui inimene on motiveeritud pingutama.  Milles sõltub tähelepanu maht? Tähelepanu ja vaimse pingutuse omavahelisest seotusest.  Otsmikusagar on seotud tähelepanu mahuga. Tähelepanu maht sõltub kuivõrd tp ja vaimen pingutus on seotud ehk kuivõrd suudetakse tähelepanu töötlemiseks vajaminevaid ressursse jagada. Kahnemani arvates sõltub TP maht ülesande raskusastmest. Mida raskem ülesanne seda suurem tp maht, mis võib kõrge motivatsiooni korral tõusta. Teise teooria kohaselt sõltub tp   maht   protsessidest.   Kontrollitud   protsessid   on   piiratud   mahuga,   vajavad   tähelepanu. Automaatsed protsessid ei kannata mahu limitatsioonide all , ei vaja tähelepanu ja on raskesti muudetavad.  Millised   tegurid   määravad   soorituse   edukust   kahestes   ülesannetes?  Modaalsus   ehk ülesande   sarnasus.   Sama   modaalsusega   ülesande   sooritus   on   kehvem   kui   erineva modaalsusega ülesade sooritus. Sõltb ka ülesande keerulisusest ja harjutamisest.  Miks segavad sarnased ülesanded sooritust enam? Kasutatakse sama tähelepanu ressurssi. 


Kuidas   sõltub   tähelepanu   emotsioonidest?  Rõõmsana   märkad   rohkem   positiivseid stiimuleid ja vastupidi. Positiivsete emotsioonide puhul tähelepanu rohkem laiali, negatiivselt rohkem ühele asjale suunatud.  Kuidas toimub objektide ja tunnuste valik?  - Valik asukoha järgi - Omaduste - Objekti poolt määratud asukohtade põhjal - Valik hilises töötluse staadiumis mis märab objekti faili, mis kontrollib indiviidi vastust Kõigepealt   kiire   paralleelne   omaduste   otsing   –   aeglasem   tunnuste   objektideks   seriaalselt kombineerimine – kombineerimist saab mõjutada ruumitähelepanuga ja ülalt-alla mõjutustega nt eesmärgid.  Mis on ja kuidas toimib selektiivne ruumitähelepanu?  Sensoorsete signaalide eelistatud vastuvõtupiirkonna   väljavalimine   ruumis.   Ruumitähelepanu   lubab   inimestel   selektiivselt töödelda visuaalset infot, määrates ruumiosad erinevateks prioriteetideks Mis on ja kuidas toimib seesmine ruumitähelepanu? Võime suunata TP fookust isegi kui pilk on fikseeritud. Valikuline fokusseerimine silmi liigutamata kui pilk on suunatud, aga saab tähele panna detailselt erinevaid osi. Kontrollitakse ruumilise eelosutamise testiga.  Kas ruumitähelepanu valib kohti või objekte? Mõlemaid. Pigem kohti aga võib ka objekte. Liigub üldiselt globaalselt lokaalsele. Töötleb kohti kui ka objekte mis seal kohas on.  Kuidas toimub tähelepanu suunamine ajas?   Tähelepanu saab suunata eelosundajaga mis võib olla perifeerne (ekraanile enne pilti rist) või tsentraalne (sümboliline nt ütled päike, siis kas oli kollane). Ilma eelosundajata 150ms.  Mis on intermodaalne tähelepanu?  Tähelepanu suunamine ühele modaalsusele korraga nt nägemine või kuulamine.  Kuidas   toimib   kuulmistähelepanu?   Millised   on   sarnasused   ja   erinevused nägemistähelepanust? 


Erinevused:   kuulmisel   jääb   tähelepanuväline   info   protsessimata.   Erinevad   ajupiirkonnad. Kuuldud stiimulit saab umbes 2-3 minutit reprodutseerida Sarnasus:   mõlemal   cue   töötab.   Iseloomustab   kokteilipeo   efekti.   (Mürases   stiimulväljas (keskkonnas)   toimub   stiimulite   valik   peamiselt   füüsikaliste   joonte   alusel   ja   ignoreeritud kanalite info ei ole kättesaadav (mälujälg puudus, füüsikalisi muutusi pigem märgati)) Kuidas   jagada   tähelepanu   mitme   ülesande   vahel   (multitasking)?  Nõuab   hulgaliselt ressursse, halvendab üldsooritust ja iga ülesande sooritust eraldi. Jagamine on efektiivsem kui ülesanded   on   minimaalselt   segavad   ehk   erinevates   modaalsustes.   Mõjutab   ka   ülesande harjutamine ja raskusaste.  Töömälu Millised   on   töömälu   omadused?  Tähelepanu   kontroll,   stiimulitele   tähenduse   andmine, seoste   loomine.   Kõige   üldisemalt   öeldes   sisaldab   teadlikku   informatsiooni.   Koosneb: kodeerimisest, säilitamisest, meenutamisest, äratundmisest, tuttavlikkusest, värskendamisest, ajalise järjekorra seadmisest, sidumisest, tähelepanust, pärssimisest.  Milline   on   Baddely   ja   Hitchi   poolt   1974.a   väljapakutud   töömälu   mudel?  Keskne- täidesaatev tähelepanusüsteem, fonoloogiline ring ja visuaal-ruumiline visandiplokk.    Milline on Baddeley mitmekomponendiline mudel ning uuendused võrreldes vanema mudeliga?  Lisaks   eelnevalt   olemasolevatele   osadele   on   juures   episoodiline   puhver   mis säilitab   integreeritud   kujutisi   mis   moodustavad   teiste   lühiajalist   emälu   osade   visuaalsete, ruumiliste ja verbaalsete koodide seostumisel pikaajalises mälus oleva informatsiooni.  Millest koosneb fonoloogiline ring ning milleks see vajalik on? Ülesandks on hoida ajuiselt aktiivsena erinevatest meeltest saabunud infot, mis on ümber kodeeritud verbaalseks. Aitab keelt õppida.  Milles   seisneb   fonoloogilise   sarnasuse   efekt?  Meeldejäetud   sarnase   kõlaga   infot   on kerulisem meenutada. Sõnade kohene meenutamine on raskendatud kui sõnad olid sarnased või nende hääldused täpsemini Milles   seisneb   sõna   pikkuse   efekt?  Töömälu   maht   sõltub   sõnade   hääldamise   kiirusest. Lühikesed sõnad jäävad paremini meelde. 


Millist   infot   annab   artikulatoorne   allasurumine   töömälu   funktsioneerimise   kohta? Töömälu   fonoloogiline   hoidla   on   häiritud   kui   oleme   sunnitud   ütlema   valjult   midagi irrelevantset. See tähendab et kui kasutame artikulatsiooniprotsessi on fonoloogilise hoidla kasutamine häiritud.  Kuidas eristatakse selliseid töömälu komponente nagu kordamismehhanism ja hoidla?  - Artikulaarne kordamismehhanism – mälujälje värskendamine läbi sisekõne, et mälujälg ei hääbuks - Fonoloogiline hoidla – salvestab fonoloogilistel koodidel põhinevat infot mis püsib ilma kordamiseta aktiivsena vaid paar sekundit. Tõestus, et kui artikulatsiooniprotsess peab midagi töötlema, on fonoloogilise hoidla kasutamine häiritud Kuidas   on   võimalik   eristada   visuaalset   ja   ruumilist   töötlust   töömälus?  Jaguneb visuaalseks   ja   ruumiliseks.   Katsetes   on   eristatud   ajuosade   aktivatsiooniline   erinevus. Visuaalse infoga aktiveerib vasak hemisfäär rohkem kui parem ja vastupidi.  - Visuaalne – objekti kuju, värv – visuaalne register – vasak hemisfäär. - Ruumiline  kus objekt on – sisemine kirjutaja – parem hemisfäär  Kuidas on võimalik tuvastada, kas infotöötluses osaleb visuaalruumiline visandiplokk või fonoloogiline ring. Fonoloogiline ring osaleb verbaalse info töötlemisel, visuaalruumiline visuaalse   ja   ruumilise   info   töötlemisel.   Selle   järgi   kas   isik   suudab   sda   objekti   suuliselt kirjeldada (fonoloogilne ring) või oskab joonistada selle paiknemist (visuaalruumiline v.) Milline   on  töömälu   roll   nägemisinfo   manipuleerimise   ja   sünteesimisel?  Fonoloogiline ring   aitab   objekte   meeles   pidada   visualiseerimiseks   ja   objektide   kombineerimine   sõltub visuaalruumilisest visandiplokist. Visuaalruumiline märkmik võimaldab visuaalsete kujundite ajutist säilitamist ja nendega manipuleerimist Kuidas   erineb   vaimusilmas   roteerimine   tajust?  Roteerimine   on   aeglasem   protsess,   on seotud   parema   aju   poolkeraga.   Taju   ei   vaja   mälu,   ent   roteerimise   puhul   peame   olema objektiga tuttavad. Taju võib olla 2D, roteerimine alati 3D.  Milles seisneb episoodilise vahehoidla funktsioon?  Episoodiline vahehoidla hoiab endas integreeritud infot ehk osakesi episoodidest või sündmustest multidimensionaalse koodi abil,


mis   koosneb   visuaalsest,   auditoorsest   ja   muud   tüüpi   infost.   Käitub   teiste   töömälu komponentide vahel puhvrina ning ühendab töömälu taju pikaajalise mäluga.  Kuidas toimub objekti omaduste sidumine visuaalses töömälus? 4 etappi: - Vaid värv - Vaid kuju - Kuju või värv - Värvi ja kuju ühendamine Samadimensioonilised   omadused   võistlevad   mälumahu   pärast,   samas   kui   omadused erinevates dimensioonidest salvestatakse paralleelselt.  Milline   on   visuaalruumilise   töömälu   kordamismehhanism?  VR   visandiplokis   hoitakse visuaalset ja ruumilist infot. Sarnaselt fonoloogilisele ringile on piiratud mahuga. Üldiselt peetakse mahutatavuseks 3-4 objekti korraga. Objekti eriomadusi säilitatakse praralleelselt kahes registris: visuaalne (salvestab objekti kuju ja värvi) ja sisemine (hoiab infot objekti paiknemise kohta ruumis). Sisemine kuvand e kordusmehhanism.  Milline roll on töömälu tsentraalsel täidesaatval komponendil?  Täidesaatev komponent suunab ressursse, see on tähelepanumehhanism mis selekteerib ja aktiveerib infot ja vahendab erinevate modaalsuste vahelist ressursside jagamist. Tähelepanu kondamine, jagamine mitme stiimuli korral ja pikaajalise mäluga interfeerumine.  Milline   on   tähelepanu   roll   töömälu   juures?  Võtab   osa   kesktäidesaatva   komponendi kognitiivsete protsesside funktsioneerimise kontrollimisest ja infopüsimisest töömälus. Kui organism  suunab millelegi  tähelepanu,  tuuakse  vastav  info  üle  töömällu  ja   ignoreeritakse kõike ebaolulist.  Kuidas   on   seotud   emotsioonid   ja   töömälu?  Meenutamist   hõlbustab   sarnane   keskkond meeldejätmisega.   Kui   materjal   on   meeles   siis   printsiip   töötab,   kui   ei   ole   siis   ei   tööta. Meenutamisele võib mõju avaldada emotsioon, keskkond, ärevus. 


Mälu Mälu struktuur Hoidlamudeli üldiseloomustus (multi-store model), komponendid ja nende omadused  Atkinsoni ja Shiffrini mudeli järgi toimib mälu hoidlate süsteemina. Jaguneb kolmeks: - Sensoorne: tähelepanueelne; füüsikaliste tunnuste töötlemata representatsioon; info säilib väga lühikest aega (<0,5sek); maht võib olla suur kuid sõltub ajalistest karakteristikutest.  - Lühiaegne: hõlmab infot mis on parajasti teadvuses; piiratud mahuga ja kergesti hajuv; spän – mahu mõõtmine; känk – tuttav infoühik, känkimine võimaldab infot kokku suruda.  - Pikaaegne:  hõlmab   asju   mis   on   toimunud   minevikus,   sekundaarne   mälu;   piiramatu mahuga.  Kõigepealt töödeldakse info modaalsetes sensoorsetes hoidlates (kuulmine, nägemine jne), tahtliku tähelepanu  pööramisel töödeldakse lühimälus  ja seejärel piisava kordamise korral pikaajalisse mällu.  Miks on sensoorset mälu, lühimälu (töömälu) ja pikaaegset mälu otstarbekas eristada  ja millised on seejuures peamised tõendid/argumendid ?  Unustamine lühi- ja pikaajalises mälus on erinev: lühimälus on tähelepanu ja konkureeriva info mõju, pikaajalises mõjutab mälutrasside kadumine ja kättesaadavuse langus.  Kõige parem on eristada selleks et ajukahjustusega patsiente ravida – mõista kuidas mälu töötab. Lisaks erineva unusamise efekt (vabal meenutamisel esinevad eri järjekorra efektid: esmasuse   ja   värskuse   efekt).   Kõikidel   mäluoidlatel   on   erinev   töötlusaeg,   suurus   ja unustamisemehhanismid. Kolmekomponendilise mudeli kriitika! Mis on mudeli peamised puudused?  Modaalse teooria kohaselt peab mällu salvestamiseks materjal läbima kõik staadiumid. Mudelis tagab ülemineku sensoorselt pikaajalisse võimalikult rohke kordamine – tegelikult ei pruugi see seda tagada, mõned asjad jäävad ka kordamiseta meelde.  Modaalne mudel eeldab et lühi- ja pikaajaline mälu on unitaarsed, tegelikult ei tööta nad alati ühesuguse skeemi kohaselt: mõlemal on allsüsteemid.  Mille poolest erineb töömälu uuem kontseptsioon lühimälust hoidlamudelis?  Lühimälu koosneb   lühikestest   pikaajalise   mälu   aktivatsioonidest.   Töömälu   keskendub   rohkem   mälu protsessile ja komponendid eraldi, lühimälu hoidlamudel keskendub hoidlatele. Enne usuti et töömälu   hoiustab   infot   pigem   lühiajaliselt,   praegu   usutakse   et   mälu   tegeleb   samaaegselt lühiajalise  mälu infoga (manipuleerib  või otsustab  milline  info peaks olema  ja kas jõuab pikaajalisse mällu)


Baddeley jt töömälu mudel, selle osad (allsüsteemid) ja nende funktsioonid. - Tsentraalne-täidesaatev   –   tähelepanu   sarnane,   limiteeritud   hoidumisvõime   ja   tegeleb kognitiivsete ülesannetega - Fonoloogiline ring – hoiab kõnepõhist infot - Visuaal-ruumiline komponend – ruumiline ja/või visuaalne kodeerimine - Episoodiline puhver - Millised eksperimentaalsed ja neuropsühholoogilised andmed tõendavad fonoloogilise hoidla kui suhteliselt iseseisva funktsionaalse mooduli olemasolu? Kaksikülesande näited, kus tuleb tegeleda mitme ülesandega samaaegselt. Kaasaegne käsitlus: Millised on inimese peamised mälusüsteemid ja mille poolest need erinevad - Episoodiline – isiklik teaduvstatud minevik  - Semantiline – üldised teadmised maailma kohta - Protseduuriline – oskused, lihtne tingimine - Lühimälu/pikaajaline – objektide äratundmise praimimine, automaatne äratundmine - Primaarne – kerge juurdepääs hiljuti kogetud infole 2. Pikaajaline mälu Kuidas amneesiauuringud on tõendanud erinevate mälusüsteemide olemasolu? Erinevate ajuhaiguste   korral   on   häiritud   erinevad   ajupiirkonnad.   Probleemidest   amneesiahaigetega: amneesikutel   on   halvenenud   deklaratiivne   õppimine   kuid   protseduuriline   suhteliselt puutumatu;  - Vilumused   ei   ole   ainult   protseduurilised   vaid   sisaldavad   ka   deklaratiivset   teadmist   – puutumatu ei ole alati ja ainult protseduuriline mälu - Praiming ei ole ilmselt protseduuriline mälu – lisaks leitakse amneesikuid kellel on ka hea deklaratiivse info õppimise võime aga häiritud episoodiline mälu.  Amneesiaga seotud kortikaalsed piirkonnad.  - Ajukoorelaustest piirkondadest  kahjustatud  vaheaju,  hipokampus, taalamuse  dorsaalsed tuumad


- Oimusagara   mediaalne   osa   –   see   on   piirkond   mis   on   eelkõige   seotud   uue   materjali salvestamise regulatsiooniga ja juurdepääsuga mujale ajusse; seal ei hoita ’mälestusi’ Milline on  hipokampuse roll mälu töös? - Oluline integratsiooniks ja konsolidatsiooniks (kinnitamiseks) - Deklaratiivne mälu – teadmised mida saab sõnadega väljendada - Õppimine ja harjumused, lihtne tingimine, praimimine toimivad ja aja möödudes muutub hipokampuse roll väiksemaks - Mälestused liiguvad kortikaalsetesse aladesse - Õppimisvõime säilitatakse amneesia korral - Hipokampuses asub ruumimälu. Millised on episoodilise ja semantilise mälu erinevused sisu poolest,   ja aju töö tasandil? (nt millised aju-uuringute andmed erinevusi tõendavad? HERA mudel, jt.). Erinevused: - Sisulised - Asuvad ajus eri piirkondades nt patsient kellel kahjustus vasakpoolses hipokampuses – ei mäleta oma elust sündmusi aga mäletab asju mis tal oli - Üldised erinevused integratsioonil eri infotükkide kokkusidumisel ja töösalvestamisel.  Aju-uuringud näidanud et semantilisse mällu salvestamine eri kategooriatena võib olla seoud eri ajuosadega.  HERA mudel – ajupoolte salvestamise asümmeetria; ajukoore parempoolse frontaalpiirkonna aktivatsioon   episoodilisest   mälust   ammutamise;   vasakpoolne   frontaalne   ajuosa   aktiivne episoodilises salvestamise ja semantilisest ammutamise ajal.  Mille poolest erineb implitsiitne mälu eksplitsiitsest mälust?  Eksplitsiitne   –   millegi   teadlikku,   teadvustatud   meenutamist   mis   eeldatavalt   on   mällu salvestatud. Tähistab aktiivset meenutamisest deklaratiivsest (episoodilisest või semantilisest) mälust.  Implitsiitne – puudub kavatsus õppida; tähistab varasemalt õpitud või kogetud sündmuste, oskuste jne kasutamist kus seda ei teadvustata. Hõlmab nii omandatud motoorseid oskusi ja vilumusi kui ka tajulisi otsustusi.Implitsiitne mälu kasutamne toimub teadvustamatult.  Eristamine:


- Implitsiitne avaldub kui ülesande täitmine paraneb ilma igasuguse teadliku meenutusteta st   mäletamiseta;   eksplitsiitne   avaldub   kui   tegevus   nõuab   eelneva   kogemuse   teadlikku meenutamist - Traditsioonilised   mälutestid   –   vaba,   ajendatud   meenutamine,   äratundmine   –   on   kõik instruktsioonid info tuletamiseks teatud lukordadest seega mõõdavad eksplitsiitset mälu - Õppimisinstruktsioon on kõige olulisem faktor eksplitsiitse ja implitsiitse mäu erinevuse väljatoomiseks.  Milliste testidega uuritakse implitsiitse mälu olemasolu/taset? - Pertseptiivsed  – lühiajaline  sõnade  identifitseerimine,  sõnatüve lõpetamine,  lünksõnad, anagrammid, leksikaalsed otsustused - Mitteverbaalsed   –   pildifragmendid,   mittetäielikud   kujutised   ,võimalikud/võimatud objektid - Kontseptuaalsed   –   sõnaassotsiatsioonid,   kategooria   esindajate   genereerimine, üldteadmiste testi vastused.  Mis   on   praiming?   Mis   iseloomustab   praimingu-efekte?   Milliseid   praimingutüüpe eristatakse?  Näiteks   toimi   amneesiapatsientide   puhul   kui   neil   palude   õnnemängu   kus punased   kaardid   ennustavad   kõrgemaid   puntke   kui   mustad.   Siis   endale   teadvustamata hakkavad nad pärast mitmendat korda mängides eelistama punaseid.  - Tähendusele eelnev perseptiivne mälusüsteem mis toimib sõltumata episoodilisest mälust, lahus ka semantilisest - Praiming soodustab objekti äratundmist sest inimene on sellega varem kokku puutunud kuigi seda endale ei teadvusta - Praimingu efekt on amneeiskutel sama suur kui norm, kuigi ei mäleta isegi lühiajalist õppimist Tüübid: - Pertseptiivne – esialgne ja testitav info omavad samasugust tajulist kuju - Kontseptuaalne – test oma sisulist seost esialgse infoga kuid on kujult erinev Mis on implitsiitne õppimine? Mille poolest see erineb protseduurilisest mälust? Keeruka infotöötluse õppimine ilma et suudetaks verbaliseerida mis see nimel on mida on õpitud. - Erinevust   implitsiitse   mälu   uurimisest   on   selles   et   impl.   Õppimise   puhul   kasutatakse sageli keerukaid uusi ülesandeid -


3. Mäluprotsessid Töötlustasemete   käsitlus   ja   selle   roll   meeldejätmisprotsessi   seletamisel.  Eristatakse töötluse sügavuse tasandeid alates stiimuli füüsikalistest karakteristikutest ja lõpetades sügava semantilise   analüüsiga.   Sügavam   analüüs   viib   kestvamate   ja   tugevamate   mälutrasside tekkimisele. Sogava töötluse puhul jäetakse meelde formaalsete tunnuste põhjal, katseisikud jätavad sügava töötluse puhul asju paremini meelde kui pealispindse töötluse puhul. Mida kauem materjalidega tegeled, seda premini jääb see meelde. Töötlustasemed on: - Struktuuriline töötlus – kõige kehvem meeldejätmine, töödeldakse suuri ja väikeseid tähti - Akustiline töötlus – vaadatakse riime - Semantiline töötlus – kõige parem meeldejätmine, peab vaatama tervet lauset Mehhaanilise kordamise ja viimistleva kordamise sisu ja erinevus - Mehaaniline   kordamine   –   materjali   kordamine   ilma   materjali   sisule   või   mustrile mõtlemata, materjal jääb töömällu vaid vajalikuks ajaks - Viimistlev  kordamine  – ühel sügavustasandil toimunud  töötluse hulk (seoste loomine, suurem töötlus).  Erinevus: mehaaniline kordamine ei jää pikaks ajaks mällu, viimistlev jääb. Kuidas saada üle töötlustasemete kontseptsioonile omasest tautoloogiast? mis võiks olla õpitava materjali töötlussügavuste sõltumatud näitajad?  Töötlustasemete kontseptsiooni tautoloogia – kui materjal on hästi meeles, siis printsiip töötab, kui ei siis ei.  Töötlustasemete   teooria   täiendused/erijuhtumid,   mis   seletavad   oodatust   erinevat meenutamise   tulemust   (nt   viimistlev   kordamine;   mälujälgede   eristuvus;   ülekande sobivuse teooria). Ülekande   sobivuse   hüpotees   –   orienteerumisülesanne   ja   testimisolukord   peaks   kokku langema: - Sama töötlussügavuse juures on tulemused erinevad sõltuvalt meeldetuletamise vormist. (semantiline töötlus õppimisel ei prandanud tulemust testis, kus oli vaja äratundmisel leida riimuvaid sõnu esialgsetele sõnadele)


Teooria kirjeldab tulemusi standardsetes testides teadliku meeldetuletamise ülesannetes, kuid implitsiitse mälu ülesannetes ei kehti – mälutrass ei pruugi ola püsivam sügavama õppimis korral; töötlussügavus võib mõjutada õppimise kiirust. - Pinnapealne õppimine ei tähenda kiiret unustamist - Sügav   töötlus   on   avajalik   kuid   mitte   piisav   tingimus   heaks   mäletamiseks,   vajalik   on mälujälgede konsolideerumine - fMRI andmed, et semantilise kodeerimise puhul aktivatsioon vasakust ajukoores suurem kui füüsikaliste tunnuste kodeerimisel.  Testimise mõju meeldejätmisele.  Pikaajalisse mällu salvestamist mõjutab sagedaste testide tegemine.   Õppimise   käigus   erinevate   meenutamisstrateegiate   rakendamine   suurendab pikaajalisse mällu salvestamist. Põhjus: testimisolukord hõlmab rohkem semantilist töötlust kui lihtsalt kordamine.  H.Ebbinghausi   mälukatsed   ja   unustamiskõvera   kirjeldus  Ebbingahus   tegi   enda   peal pikaajlise mälu katseid, kus jättis meelde ebamääraseid häälikuid ja siis üritas neid meenutada 31   päeva   vältel.   Unustamiskõver   vastab   logaritmilisele   funktsioonile   –   alguses   on   kiire, aeglustub aja möödudes.  Milliste mälu alaliikide puhul peab selle unustamiskõvera seaduspära paika ja milliste puhul   mitte?  Peab   paika   episoodilise   ja   semantilise   mäluga   seoses,   ei   pea   paika autobiograafilise ja protseduurilise mäluga seoses Vaba meenutamise (recall) ja äratundmise (recognition) protsessid ja strateegiad. (sh „mäletan/tean“ protseduur). - Vaba meenutamine – sisaldab taastamisprotsessi JA äratundmisprotsessi - Äratundmine – sisaldab ainult otsustamise/äratundmisprotsessi.  - Unustamise   põhjused   ja   erinevad   käsitlused   (mälutrasside   hääbumine;   interferents; kodeerimise spetsiifilisus ja ajendeist sõltuv unustamine; mälujälgede konsolideerumise puudulikkus).  - Mälutrasside  hääbumine   – unustamise   põhjus ongi  mälutrasside  hääbumine,   peamiselt öösel ja toimub hipokampuses - Interferents – on 2 interferentsi mis saavad pikaajalist mälu vähendada: o Proactive – mälu häirivad mälestused eelnevast õppimisest nt sarnane materjal


o Retroactive   –   mälu   häirib   eelnevalt   õpitud   info   mis   segab   hilisemal meenutamisel nt meenutamine kuidas sõber 5 aastat tagasi välja nägi.  - Konsolideerumine   –   füsioloogiline   protsess   mis   on   kaasatud   pikaajalist   emälestuste meeldejätmisel, ketab mitu tundi või rohkem ja uued mälestused on haprad.  - Kodeerimise spetsiifilisus – meenutamine on seda parem mida sarnasemad on info mälus ja info kättesaadav meenutamise ajal. 4. Igapäevamälu uurimine. 4.1.   Autobiograafiline mälu Mille poolest erinevad autobiograafiline mälu ja episoodiline mälu?  - Autobiograafilises mälus olevad asjad omavad eelkõige isiklikku lähedust ja seal võib olla mälestusi ilma väga konkreetsete episoodideta - AB mälu on inimese identiteedi aluseks - Meenutamine AB mälust võtab keskmiselt kauem aega, mis viitab sellele, et mälestusi rekonstrueeritakse ja need ei ole hetkega kättesaadavad.  Kuidas   autobiograafilist   mälu   uuritakse?  Beli   soovitas   kasutada   sündmus-ajaloo kalendreid, sest sageli ei raporteerita tähtsaid sündmusi nt unustatakse kirjeldada väikseid hospitaliseerimisi.   Sündmus-ajaloo   kalendriga   esittakse   KI-le   mõned   suured   teemad   nt elukoht,   töö,   ning   palutakse   identifitseerida   kuu   ja   aasta   sündmustele.   Aja   jooksul konstrueeritakse KI täielik elumuster.  Milline   on   autobiograafilise   mälu   peamine   ülesehitus   (struktuur/tasemed)? Autobiograafilises mälus on eriestatavad hierarhilised tasemed mis põhinevad eri pikkusega perioodidel: - Eluperioodid – meeles kõige paremini kuna kattuvus väike; põhiteema või põhiemotsioon igal perioodil - Korduvad või kestvad sündmused – kuni kuu - Spetsiifilised sündmused – kuni tunde.  Hierarhia tipus olev materjal kaob kõige vähem, allpool rohkem. Vanad inimesed mäletavad tõenäoliselt kõige paremini mälestusi 10-15 aasta eest või 15-25 eluaasta vahel.  Kui   täpne   on   autobiograafiline   mälu?    Võib   olla   hea   kuid   enamasti   mitte   detailides. Sündmusi interpreteeritakse ümber vastavalt enesekohaste teadmiste skeemidele.  Mis on ’meenutamise muhk’ (reminiscence bump) ja kuidas seda seletatakse? Suur hulk meenuvaid   mälestusi   10-30   eluaasta   vahel,   eriti   15-25.   meenutamise   muhku   pole   leitud


noorematel kui 30 aastat, harva 40 aastastel. Vanematel inimestel alati. Muhk paikneb just neis   aastates   sest   siis   kogetakse   palju   uusi   kogemusi   –   esmakordsed   kogemused   jäävad paremini meelde.  4.2.   Pealtnägijate tunnistused ja mälu  Kuidas   on   pealtnägijate   tunnistuste   uurimine   aidanud   mäluvigade     ja   –moonutuste tekkimise iseloomu uurida?  (nt Loftuse jt eksperimentides)  - Vastamiskalle – mäletatakse sündmuseid mis vaatavad pigem ootustele - Mitteteadvustatud ülekanne – tuntakse näo järgi ära inimene kes ei ole tegelikult süüdi vaid on muul põhjusel tuttava näoga. - Loftuse eksperimendid – tulemusi mõjutavad suunavad küsimused. Samuti varjutavad ja lõhuvad esialgsed mälestused, hiljem on neid raske tagasi saada.  - Vanemad inimesed usuvad tihedamini valemälestusi, nooremad kahtlesid.  Miks   on   tunnistused/mälestused   sageli   ekslikud?  Kõige   tõenäolisemalt   materjali segiajamise ja kadumise tõttu. Alternatiivselt leiti, et võibolla üritab inimene vastata nii nagu temalt oodatakse. Teine põhjus on, et vastatakse nii kuidas arvatakse et on õigem. Samuti segavad suunavad küsimused.  Kuivõrd   võivad   meenutused   olla   mõjutatud   uuringus   kasutatavast küsitlusprotseduurist? Võivad olla.  Iseloomustage kognitiivset intervjuud ja selle erinevusi rutiinsest küsitlusprotseduurist! Kognitiivse intervjuu skeem põhineb eeldustel et: - Tunnistaja püüab taastada kogu sündmuse toimumise konteksti - Tunnistaja räägib kõigest mis talle sellega seoses meenub, püüdmata seada loogilisse järjekorda - Tunnistava ajab korduvalt tunnistusi detailide kohta, iga kord erinevas järjestuses - Püütakse vältida sekkumist - Palutakse tunnistajal rääkida rahulikult ja aeglaselt, küsitleja hoidub hinnangutest ja kommentaaridest - Paremaid   tulemusi   mälul   põhinevate   tunnistuste   kogumisel   saab   kui   mitte   esitada küsimusi vaid esitada üldisi lahtiseid küsimusi ja lasta vaba meenutamise põhimõttel pealtnägijal niipalju omapoolset infot anda kui talle meenub. 4.3.   Prospektiivne mälu Mille poolest on retsrospektiivne ja prospektiivne mälu erinevad? Retrospektiivne mälu – need asjad mis on toimunud või omandatud minevikus


- Mis? - Sisaldab palju infot - Rohkem meenutusajent Prospektiivne mälu – nende asjade meelespidamine mida tehakse tulevikus - Millal? - Informatiivne sisu madal - Seotud plaanide ja kavatsustega, seotud isikutevaheliste suhetega ja need asjad jäävad ka paremini meelde - Sisaldab ka retrospektiivset komponenti Aja-põhise   ja   sündmuste-põhise   prospektiivse   mälu   iseloomustus   ja   erinevus   (time- based vs event-based prospective memory).  Prospektiivsesse mällu talletatakse erinevalt asju mida peab kindlal ajal tegema ja asju mida tuleb teha tulevikus, rõhk on sündmusel või olukorral millest lähtudes tuleb tegutseda.  - Paremini on meeles asju teha mis on rutiinsed Teadmised Kategoriseerimine Mis   on   mõisted?  Teatud   üksuste   klassi   mentaalne   representatsioon   ehk   mingi   ühiste omaduste objektide hulga seesmine vaimne esitus, sisaldades seda mida me objektidest teame. Kategooriate kirjeldused.  Mis   on   kategooriad?  Üksuste   klassid.   On   võimalik   üksusi   tunnuste,   näidete,   teadmiste, prototüüpide abil liigitada ühe mõiste alla.  Mille poolest erinevad mõisted ja kategooriad? Mõiste hõlmab endas kategooriaid.  Kuidas   inimesed   kategoriseerivad?  Erinevad   teooriad:   tunnusteooriad,   seletusteooriad, tõenäosusteooriad.   Kategoriseerime   sarnaste   tunnuste   abil,   perekondlike   sarnasuste   abil, kõikidest   elu   jooksul   nähtud   isenditest   prototüübi   luues   või   tunnustevahelisi   seoseid   ja olemasolevaid reegleid kasutades.  Miks on teadmisi üldse vaja klassifitseerida?  Et oleks lihtsam neid mälust üles leida ja järeldusi teha. Kõigepealt on vaja mõisteid sest need võimaldavad klassifitseerida. Mõistete kujunemine   võimaldab   kognitiivset   ökonoomiat   mis   tagab   lihtsama   juurdepääsu informatsioonile. Mõisted võimaldavad järelduste tegemist. 


Teadmiste organisatsioon  Mille poolest erinevad tunnusteteooriad, tõenäosusteooriad ja seletusteooriad? Tunnusteooria  – lähtutakse konkreetsetest objektidest, leitakse nende ühised omadused ja jäetakse kõrvale erinevused. Tõenäosusteooria  –   ükski   tunnustest   pole   vajalik   ega   piisav   kategoriseerimiseks.   Mõiste esitamisel kasutatakse tõenäosuslikke tunnuseid. Kategooriad koosnevad sarnaseid tunnuseid omavatest objektidest. Siia kuuluvad ka prototüübiteooria ja näidisele tuginev lähenemine.  Seletusteooria  –   seletusele/reeglitele   tuginev   lähenemine.   Tähtsad   on   nii   tunnused   kui nendevahelised teooriad. Mõisteid seob omavahel seletuslik struktuur – eksisteerivad reeglid mille alusel jaotatakse asju kategooriatesse. Mõisted=dünaamilised.  Milliseid toetavaid ja kummutavaid näiteid mõistete teooriad esitavad? Tunnusteooria: Miinused: - Paljudele mõistetele raske määrata defineerivaid omadusi - Ei selgita tüüpilisuse efekti - Kõik   defineerivad   tunnused   mõiste   määramisel   ei   ole   samaväärsed   sest   osasid nimetatakse teistest sagedamini - On   kategooriaid   millel   pole   selgeid   piire   nt   kõrvits   on   mari   aga   käsitletakse köögiviljana.  - Subordinaarsesse   kategooriasse   kuuluvaid   mõisteid   peaks   klassifitseerima sarnasemaks baastaseme  mõistetega  võrreldes superordinaarse  taseme  mõistetega  – alati ei kehti. Nt kas kappkell on mööbliese, kas big ben on mööbel? Tõenäosusteooria: Plussid: - Rakendatav suuremale hulgale mõistetele - Seletab ’ähmaste’ kategooriate olemasolu - Seletab tüüpilisuse-efekte Miinused: - Kõigil mõistetel ei ole prototüübilisi omadusi nt mis on armastus - Ei arvesta konteksti mõjusid - Ei selgita kuidas mõiste saab paremini esindada kategooriaid vs eraldi kategooriatega - Pole arvesse võetud et erinevad jooned on koos esinedes suurema kaaluga kui eraldi - Prototüübiga   samal   määral   aga   erinevate   tunuste   poolest   sarnanevaid   juhtumeid klassifitseeritakse erinevalt nt kiirus, täpsus, aeg


- Inimesed kasutavad kategoriseerimisel lisaks taju abil saadud infole ka seda mis ulatu iseloomulikest tunnustest kaugemale Seletusteooria: Plussid: - Uurimused kus otsused sarnasuse ja klassifitseerimise kohta lahknevad Miinused: - Ähmasus põhimõistete defineerimisel – teooriaid ja seletusi on raske eristada üldistest taustateadmistest. Milles seisneb prototüüpsuse efekt? Konkreetse juhu tüüpilisust hinnatakse selle alusel kui suur on ta perekondlik sarnasus.  Kuidas jaotuvad mõisted baastasandi, suborineeriva tasandi ja superordineeriva tasandi mõisteteks?  Mõisted   jaotuvad   nendesse   tasemetesse   ehk   mõistete   hierarhiasse   erinevate abstraktsioonide tasemete kaudu: - Baastasand – asjad mis esinevad reaalses elus, mille on tajutud ühised omadused ja funktsioon nt tool - Superordinaarne – üldmõiste, hõlmab erinevaid objekte nt mööbel - Subordinaarne – spetsiifiline asi nt tugitool  Mõistete kujunemine  Kust pärinevad esimesed mõisted?  Mida rõhutab semantiliste tunnuste teooria, mida funktsionaalse sarnasuse teooria ning mida prototüübiteooria?  Semantiliste   tunnuste   teooria   –  sõna   tähendus   tuletatakse   referendi   tajutud   ühistest omadustest Funktsionaalse   sarnasuse   teooria   –  sõnade   tähendus   tuletatakse   vastavalt   referendi funktsioonile.  Prototüübiteooria  –   kategooria   tüüpilisemad   jooned   on   esindatud   protorüüpidena   – konkreetse juhu tüüpilisust hinnatakse selle alusel kui suur on ta perekondlik sarnasus. Milliseid muutusi deklaratiivses teadmises ette tuleb? Deklaratiivsete teadmiste õppimise tulemuseks on: - Teadmiste suurem abstraktsus ja perspektiivi muutus - Teadmiste suurem kooskõlalisus ja detailsus - Skeemide liitmine ja teadmiste keerukuse suurenemine - Teadmiste kumulatiivne kasv ja suurem seotus


Milliseid   takistusi   tuleb   teadmiste   integreerimise   protsessis   ette?  Igasuguseid   asju: kodeerimise vead, uute teadmiste moonutamine, vanade skeemide kõlbmatus jne.  Skeemid ja stsenaariumid  Mille poolest erinevad skeemid mõistetest? Skeem on mõiste struktureeritud klaster. Skeem on   laiem   kui   mõiste   –   skeem   hõlmab   endas   mõisteid.   Skeem   on   mõisteid   organiseeriv struktuur; sisaldab pikaajalisse mällu salvestatud üldinfot mida kasutatakse suhete, sündmuste jne esitamiseks; täpsustab elementidevahelisi ruumilisi, ajalisi ja põhjuslikke seoseid.  Kuidas seostuvad skeemid motivatsiooniga? Millised omandused skeemil on? - Skeemi komponendid on: muutujad, muutujate väärtused ja seosed - Skeemid võivad olla lihtsad või keerulised põhjuslikud seosed - Muutujad võivad sisaldada mõisteid või teisi allskeeme - Iga muutujale vastav mõiste peab rahuldama teatud tingimusi - Väärtused vastavad erinevatele konkreetsetele mõistetele - Skeem   kodeerib   üldisi   teadmisi   mida   saab   kasutada   erinevates   spetsiifilistes situatsioonides kui need on skeemi erijuhud - Skeemis võib mõni muutuja olla tühi või avatud mis täidetakse puuduvate mõistetega - Skeemid estavad eelkõige teadmisi mitte definitsioone. Nad kirjeldavad seda mida me teame  nii seda mis on alati õige kui seda mis kehtib aeg-ajalt Mille poolest erinevad skeemid ja stsenaariumid? Stsenaarium   –  teadmiste   struktuur   milles   on   esitatud   tavaelu   sündmuste   stereotüüpsed tegevused ja järgnevused. On skeemi alaliik Erinevus:   skeem   võib   käsitleda   nt   mingit   mõistet   (tuba),   aga   stsenaarium   kehtib   mingi olukorra või tegevuse kohta.  Milleks skeeme ja stsenaariumeid kasutatakse ning kuidas nad omandatakse? - Neile toetumine annab aega uute, ootamatute aspektide nägemiseks - Aitavad keerukamates olukordades järeldusi teha - Soodustavad teatud detailide meenutamist Omandamine - Induktiivne lähenemine – omandamine toimub teiste teadmiste põhjal kui mitmendat korda märgatakse samas olukorras sarnasusi


- Normani&Rumelhari teooria: omandamine (uus asi suhestutakse vanasse skeemi ja lisatakse   teadmistesse),   täpsustamine   (läbi   kogemuse   täpsustatakse   skeemi), ümberstruktureerimine (luuaksu uusi skeeme kas analoogia või skeemi-induktsioonide põhjal. Keel Millised on keele omadused? Kuidas saab keel samal ajal olla loov ja struktureeritud? Struktureeritud on süntaks ehk grammatika mis näitab ette kuidas saab lauseid moodustada. Loov selles mõttes, et kuidas sõnu lausesse seada, kombinatsioone on lugematu arv. Kas   kõik   keele   ühikud   peavad   olema   mõtestatud?  Ei,   foneemid   ei   ole.   Morfeem   on väikseim tähenduslik ühik keeles.  Millist mõju avaldab keelele see, et seda kasutatakse suhtlemisel? Keel on alati pidevas muutumises, slängi teke, kiirendatud kõne, lauselõppude söömine.  Kõnetaju  Mille poolest erineb kirjaliku ja suulise kõne töötlus?  Kirjalikku teksti lugedes haarame sõnu tervikuna, suuliselt on sõna ajas välja venitatud - Suuline kõne on segasem ja kõnevoolus on raskem sõnu eristada - Mälu kasutatakse suulise teksti kuulamisel rohkem - Suulise kõne korral on palju mõistmist abistavaid märke, prosoodilisi märke mis kirjas on kirjavahemärgid - Kõne kuulamise ja lugemise vahel tõestavad erinevusi laste ja täiskasvanute võrdlused Millised   meetodeid   kasutatakse   kõnetaju   uurimisel?  Laste   ja   täiskasvanute   võrdlused, erinevad harjutused, kuidas sõnu lugeda jne Kas kõne tajumine erineb muude helide tajumisest? Vasak ajupoolkera on aktiivsem kõne tajumisel, teiste helide tajumisel erinevus puudub. - Kõne tajumine on kategoriaalne – inimesed suudavad eristada erinevase ja sarnasesse foneemikategooriasse kuuluvaid foneeme - Esimese 12 kuu jooksul kujuneb välja see milliseid häälikuid inimene tajub. Katse tehtud alla aastase lapsega kes õppis hääliku muutust tajuma - Saarlase õ ja ö; jaapanlaste r ja l


Mis   võimaldab   suulises   kõnes   sõnade   ära   tundmist?  Alt-üles   ja   ülalt-alla   protsessid töötavad   kombineeritult.   Alt-üles   protsessid   töötlevad   foneeminde   omadusi   (väljaütlemise viis, artikulatsioon, hellus) - Väljaütlemise viis – kui palju õhku tuleb suust välja - Artikulatsioon – kui selgelt räägib ja foneeme hääldab - Helilisus – helilased on täishäälikud ja J L M N R V - Huultelt lugemine aitab - Kohorditeooria, motoorne teooria, TRACE mudel Kuidas lugemise ajal sõnade ära tundmine toimub? - Madal – joonte tase; keskmine – tähtede tase; kõrgeim – sõna tase - Esmalt   identifitseeritakse   jooned,   siis   saadetakse   aktivatsioon   tähtede   tasemele   – aktiveeruvad vastavat joont sisaldavad tähed - Igale   tasemele   viidud   ühe   ühiku   aktivatsioon   on   teiste   võistlevate   ühikute mahasurumine - Ääretult kiire protsess Kõne mõistmine Kuidas   leitakse   kuuldud   sõnadele   tähendus?  Sõnade   tähendusi   esitatud   nii   joonte kombinatsioonidena kui ka leviva aktivatsioonina - Sõnad võivad olla olemuslikult mitmetähenduslikud - Praimimine – kiirendab sobimatu tähenduse kõrvale jätmist - Aktivatsiooni vastav sisse- või väljalülitamine Kas   sõnade   tähenduse   mõistmisest   piisab   lausete   mõistmiseks?  Ei   piisa.   Lausete mõistmiseks on vajalik analüüsida tähendust 3. tasandil: - Sõnasõnalise   tähenduse   analüüs   –   „siin   on   püstol,   millega   mees   eile   pärastlõunal gangsteri maha lasi“ vs „siin on auto, millega mees eile pärastlõunal gangsteri maha lasi“ - Tegeliku tähenduse analüüs – iroonia, sarkasm, vähendamine - Grammatilise struktuuri analüüs – kuidas sõnu kombineeritakse Milline on grammatika roll kõne mõistmisel?  Grammatika  ehk süntaks märgib reeglite komplekti sellest kuidas sõnu saab ja ei saa lauseteks kombineerida. Kahetähenduslike lausete mõistmise seletamiseks on esitatud 2 tüüpi teooriaid: - Inimene töötab läbi mõlemad võimalikud grammatilised struktuurid ja hiljem lisainfot kasutades välistab nendest sobimatu


- Inimene töötab läbi vaid ühe struktuuri ja pöördub teise juurde vaid siis kui esimene variant osutus mittesobivaks - Aiateede mudel – lause tähenduse järjestikkune töötlus - Taraban   ja   MvVlelland   sisu-juhitud   protsesside   teooria   –   grammatika   oluline struktuuri määraminsel.  Kuivõrd sõltub kõne mõistetavus kontekstist? Kuidas mõjutavad taustateadmised kõnest aru saamist? Mis oskust arendatakse loetud tekstide ümberjutustamise käigus? Kõne produtseerimine Kuidas   mõjutab   kõneloomet   see,   et   kõnelemine   toimub   sotsiaalses   kontekstis?  Nii kõneleja kui kuulaja peavad tahtma teha koostööd. 4 maksiimi: - Kvantiteedi maksiim – kõneleja peab andma nii palju infot kui vaja, mitte rohkem. Kui palju   on   vajalik   sõltub   kontekstist   ja   rääkija-kuulaja   ühistest   teadmistest   ja uskumustest.  - Kvaliteedi maksiim – kõnelemisel tuleb olla tõene - Suhtemaksiim – tuleb rääkida asjadest mis on situatsioonis olulised - Laadi maksiim – kõneleja peab püüdma rääkida arusaadavate sõnadega et tema jutt oleks kergesti mõistetav Kõne planeerimisel tuleb arvestada ka teadmiste ühisosaga.  Millistest osadest koosneb kõneloome protsess? Kõneloome teooriate ühised jooned: - Suur   tähtsus   on   räägitava   eelneval   planeerimisel.   Kõige   rohkem   aega   tegeletakse sellega, siis sellega kuidas sõnad peavad järjestikku paiknema, millised sõnatüved on vajalikud ja millised foneemid - Kõneprotsessis võib eristada erinevaid tasandeid, üldiselt tuuakse välja 4 tasandit.  - Protsess kulgeb üldiselt (tähendus mida tahetakse  öelda) spetsiifilisle (kõneühikud, mida kasutatakse). Ülevalt-alla Kõneprotsessis 4 tasandit: - Semantiline – kõrgeim, seotud öeldava tähendusega - Süntaktiline – planeeritavate lausungite grammatika - Morfoloogiline   –   morgeem   kui   väikseima   tähendusega   ühik   planeeritavates lausungites. 


- Fonoloogiline   tasand:   madalaim   tasand,   seotud   foneemide   kui   hääldusühikutega (pabari pikarkook) Kõne planeerimine toimub kõigil tasanditel samaaegselt kuid kõrgemad tsandid on igal hetkel paremini läbi töötatud kui madalamad. Igal tasandil luuakse representatsioon ja neil on oma kategoorilised reeglid. Lisaks reeglitele on võrgustikuna esitatud leksikon.  WEAVER mudel ehk kõne produtseerimise tasemed: - Sõnum - Funktsionaalne  töötlus   – valitakse  välja   öeldatavate  lausete  piirjooned,   leksikaalne valik ja funktsioonide määramine - Propositsioonide   töötlemine   –   välja   öeldavale   lausele   antakse   struktuur   –   sõnad järjekorda, lõpud - Fonoloogiline   kodeerimine   – fonoloogilise  struktuuri  paika   panemine.   Info lausete sisust olemas enne  helilist struktuuri Mis   võib   olla   kõnevea   tekkimise   põhjuseks?  Leviva   aktivatsiooniteooria   kohaselt: kõnevead tekivad, sest vale ühik on kõrgema aktivatsioonitasemega kui õige. Kui tekkivad vead on seotud just aktivatsioonitaseme levikuga. Teooria ennustab järgmisi vigu: - Kategoorilised   reeglid   määravad   et   vead   kuulavad   samasse   kategooriasse   –   vale nimisõna asendab õiget nt kus on mu pea (müts) - Paljud   vead   peaksid   olema   seotud   ootusega   kus   häälik   öeldakse   välja   enne   kui lausestruktuuris   on   kohane   –   taevas   on   taevas.   See   juhtub   sest   kõik   lausesse planeeritud sõnad kõne planeerimisel aktiveeruvad - Vahetusvead - Semantiliselt seotud vead  Mis põhjustab „keeleotsal olemise“ fenomeni (tip-of-the tongue)?  See on ebaõnnestunud püüd mälust sõna välja otsida mis on osaliselt kombineeritud meenutamisega ja tundega et kohe tuleb meelde. See paljastab et leksikaalne juurdepääs ilmneb etappidena.  Millised muutused toimuvad inimese kirjutamisoskuses? 3 etappi: Planeerimine.   Sisaldab   ideede   genereerimist   ja   kirjutatava   paani   loomist,   samal   ajal kirjutamise   üldistt   eesmärki   pidades   silmas.   On   selge   et   kirjutatava   kava   sõltub   olulislet kirjutaja teemakohastest teadmistest. Need võivad ka takistada. Spetsialist ei pruugi teemast


arusaadavalt kirjutada, sest ei suuda panna end teiste olukorda ega mõista millised probleemid võivad teksti lugemisel tekkida Ekspertide ja algajate kirjutamise erinevused: - Eksperdid   kasutavad   plaani   koostamisel   teadmiste   ümberkujundamist,   algajad teadmiste   jutustamist   (pannakse   kirja   kõik   teemaga   seoses   pähe   tulev   ilma organiseerimata). Teadmiste ümberkujundamisel peetakse silmas kirjutamise esmärki, fakti kirjapanemisel arutatakse kas ja kuidas see eesmärgiga haakub. Võimaldab luua paemini struktureeritud tekste, mis hõlmavaid keskseid punkte Lausete loomine. Plaani kohaselt pannakse kirja laused. Kirjapandu ületab mahult selle mis on   plaanis.   Nii   eksperdid   kui   algajad   panevad   kirja   75%   lausetest,   mida   genereerivad   ja muudavad enamasti äsja looduid. Eksperdid kasutavad pikemaid lauseid kui algajad.  Läbivaatamine.   Hinnatakse   kirjutatud.   Võib   toimuda   konkreetsel   või   üldisel   tasemel. (hinnatakse üksikuid sõnu vs kirjutatu seostatust). Eksperdid kulutavad töö läbivaatamisele rohkem   aega,   keskenduvad   kirjutatu   seostatusele   ja   argumentide   struktuurile.   Algajad keskenduvad üksiksõnadele ja fraasidele. Eksperdid tegelevad keerukama ja aeganõudvama tegevusega, muudavad sagedamini kirjutatu tähendust, leiavad oma töös rohkem probleme. Mõle,mad grupid kirjutavad tihti lõike ümber ilma selgitamata mis neile algses variandis ei meeldinud.  Kõnelemise ja mõtlemise seosed Kumb   oli   enne,   kas   kõnevõime   või   mõtlemisvõime?  Ilmselt   kõnevõime,   sest   laste lalisemine arendab sisekõnet ehk mõtlemist.  Kas keel mõjutab mõtlemist? Aga vastupidi? Whorfi keelelise relatiivsuse hüpotees - Tugev hüpotees – keel määrab mõtlemise st ühte keelt kõnelevad inimesed mõtlevad teistmoodi kui teist keelt kõnelevad inimesed - Nõrk   hüpotees   –   keel   mõjutab   mõlemat.   Seda   on   kinnitanud   mälu   ja   tajualased kultuuride vahelised võrdlevad uurimused. (keel mõjutab mälu ja taju ning konkreetne keel   lihtsustab   teatud   viisil   mõtlemist   ja   muudab   keerukamaks   teistel   viisidel mõtlemise) Originaalartikkel kaasaegsest uurimistööst Kuivõrd arvestavad kõnelejad kuulaja teadmistega? Millest see sõltub?


Kas   kõnelejate   arvamused   kuulajate   teadmistest   on   adekvaatsed   ning   aitavad mõistmisele kaasa? Mõtlemine Probleemide defineerimine Mis on probleem?  - See kui elusolendil on eesmärk aga ta ei tea kuidas seda saavutada - Otsing   mis   toimub   siis   kui   tulemuseni   viivad   vahendid   ei   avaldu   samaaegselt tulemusega - Probleemi lahendamisel ei leidu rutiinset teed eesmärgile jõudmsiseks.  Millised meetodeid saab kasutada probleemilahenduse uurimiseks? Protokollide analüüs mis   aitab   tuvastada   kuidas   infot   kasutatakse   ja   probleemi   etappide   uurimine.   Teadmiste rikaste ja teadmiste vaeste, hästi defineeritud ja halvasti defineeritud ülesannete lahendamise teel.  Millised ülesande lahendamise viise on leitud? - Katse-eksituse meetod - Reproduktiivne – meeldejätmine - Produktiivne – tuletamine - Intuitiivne – ahhaa elamus Millest   tekib   „äkktaipamise“   fenomen?  Üritatakse   mingit   probleemi   lahendada   aga lahendust ei teki pikema aja vältel ning ühel hektel tekib äkktaipamine. Vahepeal on paus kus ülesande lahendamisega aktiivselt ei tegeleta, seal unusame piirangud ja reeglid mis takistasid tulemuseni jõudmast. Tänu sellele on õigel lahendusel võimalik meie peal esile kerkida.  Probleemiruum  Kirjeldage probleemiruumi, kus toimub mõtlemisülesande lahendamine.  Elemendid on lahenduse astmed (nt alg- ja lõpp-olukord). Probleemi lahendamine kujutab endast liikumist ühelt astmelt teisele. Ruum on seotud operaatoriga. Viimased mõjuvad lahenduse astmele ja tekitavad järgmise astme. Kogu protsess toimub kognitiivse süsteemi raamides. Kuivõrd kasulikud on heuristikud igapäevaelus?


Heuristikud – rusikareeglid,  lihtsustatud mõtlemise  skeemid mis on omandatud kogemuse teel. Nende kasutamine ei vii alati õige lahenduseni kuid kasutatakse just ned sest siis võtab ülesade lahendamine vähem aega.  Ekspertteadmised ja andekus Millist   mõju   avaldavad   taustateadmised   probleemide   lahendamisele? Valdkonnaspetsiifilised   teadmised   on   tähtsad.   Üldvõimete   erinevus   ei   ole   ekspertide   ja algajate eristamisel oluline.  Kas   loovmõtlemine   on   oma   olemuselt   eriline   mõtlemise   vorm?  Pigem   ei   ole,   sest kombineeritakse   tuttavaid   ideid   uutel   viisidel   või   toimub   mõistete   ruumi   radikaalne muutmine. Otsustamine  Mis vahe on probleemi lahendamisel ja otsustamisel? Lahendamine – lahendaja püüab mõista probleemi konstrueerides esituse. Elementideks on probleemi   algseis,   soovitud   eesmärk   ja   probleemi   lahendamise   operaatorid,   lisaks nendevahelised suhted.  Otsustamine – tugineb hinnangutele. Otsustamine eeldab valikute hindamist ja kaalumist ning selle tulemusena selgub parim valik. Enamasti tehakse palju vigu sest puudub kogu info.  Milles   seisneb   normatiivse   otsustamise   olemus?  Keerukad   otsused   tuleb   jagada väiksemateks   osadeks,   hinnata   osade   väärtust   ja   nende   kohta   eksisteerivaid   uskumusi, arvestada lõppotsuse tegemisel kõikide alaosade tõenäosust ja väärtust.  Kasulikkuse alusel on otsustamise aluseks: alternatiivide järjestamine, transistiivsus (järjestus domineerib), väärtuse dominantsus, väärtuse ignoreerimine, järjepidevus, invariantsus Milliseid normatiivse otsustamise põhimõtteid inimesed eirama kipuvad? - Transistiivsuse   eiramine   –   sageli   tuuakse   alternatiivide   kaalumisel   sisse   kolmas muutuja mis võiks olla esmapilgul sekundaarne, ent teatud juhudel võib primaarse tunnuse erinevuse jätta tahaplaanile - Otsustamisel ignoreeritakse väärtuste erinevust – inimesed ei võta otsustamisel arvesse mõlemat – sündmuse väärtust ja tõenäosust


- Inimeste   eelistused   ja   väärtus   mida   nad   valikutele   omistavad   muutuvad   sõltuvalt olukorrast - Valiku raamimine – olukord kus valiku sõnastus mõjutab valiku tõenäosust.  Kallutatud otsustamine  Kas inimeste valikuid on võimalik  enese kasuks pöörata?    On võimalik,  luues endale kasulikele   osadele   isikule   piisav   selgitus,   mis   ka   tema   normatiividega   sobiks.   Kuidas mõjutab otsustamist otsuse olulisus? Kuidas kontrollitakse otsuse paikapidavust? Läbi rusikareeglite - Kättesaadavus - Mudeldatavus - Ankurdamine - esindavus Järeldamine  Milles seisneb teadusliku mõtlemise erilisus?  Inimesed muudavad pideval oma uskumusi või   uskumuste   tugevust   sõltuvalt   sellest   kas   konkreetsed   nähtused   on   olemasolevate uskumustega kooskõlas või mitte. Järeldamisel ei toetuta konkreetsetele loogilistele reeglitele. Järelduste tegemine on piiratud reeglitega – reegli tekkimst piiravad aktiveerivad tingimused Kas laste ja täiskasvanute mõtlemine on samasugune? Deduktiivne järeldamine Mispärast   on   abstraktselt   sõnastatud   valikülesannete   lahendamisel   edukuse   protsent madalam kui elulähedastes ülesannetes? Vead tekivad ülesannete vääritimõistmisest kuigi loogilisi vigu ei tehta.  Kuivõrd on süllogismide lahendamise oskus seotud igapäevases elus tehtavate järelduste paikapidavusega?  Mil viisil võib ülesande sõnastust tehtavat järeldust mõjutada? Valiku   raamimine   –   esialgse   lähtepuntki   võiduna   sõnastamine   muudab   inimesed   riski vältivaks Kaotusele rõhumine tõstab riskeerimist Millest tulenevad vead deduktiivsel järeldamisel? - Ei toetuta propositsionilisele loogikale sest lisatakse juurde vastupidine väide


- Inimestel on ülesannete lahendamisel alateadlikud suundumused - Arusaamise  vead – ülesannete  eeldusi mõistetakse  valesti  või lisatakse sinna infot juurde - Heuristlikud vead - Protsessi vead – tähelepanu puudujäägid, suutmatus hoida vajalikku infot töömälus Kas inimeste jaoks on loomuomasem süllogistiline mõtlemine või deontiline mõtlemine? Pigem süllogistiline sest on öeldud et deontilised regulatsioonid mõjutavad inimese tegelikku tegevust vaid kaudselt Mil viisil saab loogiliste järeldusteni jõudmist soodustada? Analoogide ja vihjete abil Induktiivne järeldamine Kuivõrd usaldusväärsed on inimeste tehtud induktiivsed järeldused?  Mitte väga, sest induktiivne järeldus tähendab et üksikute vaatluste põhjal tehakse üldisi järeldusi. Milline seos on induktiivsel järeldamisel ja näiteks teadmiste kujunemisel? Assotsiatiivne süsteem. Kas tõenäosuse arvestamine pigem toetab või takistab järelduse tegemist?  - Sageduse hindamine – pigem toetab - Loogilise tõenäosuse hindamine – takistab, sest meil pole võimalik arvestada kõiki võimalikke sündmuse variatsioone antud ajahetkel. Originaalartikkel kaasaegsest uurimistööst Kuivõrd suurt rolli mängib otsustamisel see, kas otsus mõjutab meid endid otseselt või kaudselt?  Teiste nimel otsuse langetamise kohta on leitud, et sellised otsustajad koguvad rohkem   taustainformatsiooni;   ei   pea   aktiivse   tegevuse   tõttu   kehtinud   kaotust kahetsusväärsemaks  passivsuse  tõttu   tekkinud  kaotusest;  keskenduvad  rohkem  positiivsete tulemuste   saamisele   ja   vähem   negatiivsete   tagajärgede   vältimisele;   kipuvad   tegema riskantsemaid otsuseid kui enda nimel valides.  Kas teise inimese eest on üldse võimalik teha häid otsuseid?

Document Outline

• Kognitiivne psühholoogia
• Taju
  • Taju protsess
    • Kiired
    • Aeglased
  • Meeltesüsteem
    • Maitsmine – retseptorrakud keele maitsenäsades. Maitseelamus sõltub lisaks lõhnast, puutetundlikkusest ja temperatuurist. Eri piirkonnad kus rohkem ühetaolisi retseptorrakke kuid ainult ühele maitsele reageerivat piirkonda ei ole.
    • Kehameel – proksimaalsed stiimulid (kudede asend, pea asend, temperatuur) – aisting (soe, külm, puudutus, valu, kõdi) – transduktsioon ehk eri tüüpi rakud kehas reageerivad valule ja puudutusele. Tasakaalu meel ehk sisekõrvas asuvad poolringkanalid sisaldavad viskoosset vedelikku mille liikumine painutab kanalite otsas paiknevaid karvarakke mis tekitavad närviimpulsi.
  • Nägemistaju lokaalsed koodid
    • Millised omadused retseptiivvälju iseloomustavad? suurus, tundlikkus, ruumiline lahutusvõime. Retseptiivväljad muutuvad hierarhilistel töötlustasanditel järjest suuremaks.
  • Nägemistaju globaalsed koodid
  • Ventraalne ja dorsaalne taju
  • Marri nägemise mudel
  • Lahknevusnegatiivsus (MMN)
  • Nägude äratundmine
  • Otsene ja vahendatud taju
    • Mille poolest erinevad, sarnanevad? Millega tegelevad? Mis on informatsioon?
  • Taju äratundmiseks (ventraalne taju)
    • Mida tähendab taju segregatsioon?
    • Kuidas tajusüsteem eristab objekti foonist? Rubini objekti ja fooni eristamise printsiip:
    • Kuidas võimaldavad invariantsuse saavutada silindrid ja geoonid?
  • Taju tegevuseks (dorsaalne taju)
    • Mis on optiline voog?
    • Mille poolest erineb otsese taju lähenemine konstruktivistlikust lähenemises?
    • Mis on otseselt tajutav invariant? Otseselt tajutav invariant on stiimuli omaduste kombinatsioon, milles sisaldub kogu tajulise otsuse langetamiseks vajalik informatsioon. Silma jõudev optiline rivi sisaldab invariantset ehk ühetähenduslikku infot ümbritseva keskkonna kohta
• Juhtfunktsioonid
  • Tähelepanu
    • Milline on juhtfunktsioonide roll ja kus nad ajus asuvad?
    • Milline on põhiline juhtfunktsioonide jaotus?
    • Millised on tähelepanu funktsioonid? Peamine ülesanne on välja valida meeleelundeid pommitava infotlva seast olline ja hetkevajadustea kokkulangev teave. Tähelepanu modulleerib erinevate objektide vahel toimuvat võistlust ja kallutab seda väljavalitud stiimuli kasuks isegi üksikneuronite tasemel. Tähelepanu haaramine, suunamine ja kontrollimine.
    • Mis on intermodaalne tähelepanu? Tähelepanu suunamine ühele modaalsusele korraga nt nägemine või kuulamine.
  • Töömälu
    • Kuidas on võimalik eristada visuaalset ja ruumilist töötlust töömälus? Jaguneb visuaalseks ja ruumiliseks. Katsetes on eristatud ajuosade aktivatsiooniline erinevus. Visuaalse infoga aktiveerib vasak hemisfäär rohkem kui parem ja vastupidi.
    • Visuaalne – objekti kuju, värv – visuaalne register – vasak hemisfäär.
• Mälu
  • Mälu struktuur
    • Hoidlamudeli üldiseloomustus (multi-store model), komponendid ja nende omadused
    • Kolmekomponendilise mudeli kriitika! Mis on mudeli peamised puudused? Modaalse teooria kohaselt peab mällu salvestamiseks materjal läbima kõik staadiumid. Mudelis tagab ülemineku sensoorselt pikaajalisse võimalikult rohke kordamine – tegelikult ei pruugi see seda tagada, mõned asjad jäävad ka kordamiseta meelde.
  • 2. Pikaajaline mälu
  • 3. Mäluprotsessid
  • 4. Igapäevamälu uurimine.
    • Mille poolest erinevad autobiograafiline mälu ja episoodiline mälu?
• Teadmised
  • Kategoriseerimine
  • Teadmiste organisatsioon
  • Mõistete kujunemine
  • Skeemid ja stsenaariumid
• Keel
  • Millised on keele omadused?
  • Kõnetaju
  • Kõne mõistmine
  • Kõne produtseerimine
  • Kõnelemise ja mõtlemise seosed
  • Originaalartikkel kaasaegsest uurimistööst
• Mõtlemine
  • Probleemide defineerimine
  • Probleemiruum
  • Ekspertteadmised ja andekus
  • Otsustamine
  • Kallutatud otsustamine
  • Järeldamine
  • Deduktiivne järeldamine
  • Induktiivne järeldamine
  • Originaalartikkel kaasaegsest uurimistööst