Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused
Kognitiivne psühholoogia
Mis on? Tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb
Millega tegeleb? Tunnetusprotsesside uurimisega
Kuidas? Ajukuvamine, eksperimendid
Taju
Taju protsess
Mis on taju? Mehhanismid ja protsessid mille kaudu luuakse organismi välis- või
sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne kood) PROTSESSID
Mis on illusioonid ja hallutsinatsioonid? Mida nad näitavad? Too näiteid!
-
Illusioonid – moonutatud tajumine; alt-üles töötlus; toetuvad normaalsetele nägemistaju
protsessidele ebaharilikes tingimustes, mis võib viia füüsikalisele tegelikkusele
mittevastavatele järeldustele ja kogemustele. Meelte poolt vastu võetud info on valesti
tajutud. (nt mida horisondile lähemal, seda suurem Kuu on; keerlevate madude illusioon)
-
Hallutsinatsioon – ebataju, ülalt-alla töötlus; tajuelamus mis on genereeritud kesksete
kognitsioonide poolt ja tekitajate (peaaju) poole, mitte sensoorsete meetodite tekitatud (nt
fantoomjäse, maod kõhus)
Kuidas taju aitab organismil olla evolutsioonilises mõttes edukas?
Aitab teha järgmiseid tegevusi:
-
Kiskjate vältimine – kuuleb, näeb, haistab, mäletab kiskjat ja suudab tähelepanu ohule
fikseerida
-
Õige toidu leidmine – tajub värve, kuju jms, mäletab mürgist marja, tagab söögi
kättesaadavuse
-
Liitlaste ja sõprade leidmine – näoväljenduste lugemine, tõlgendamine ja arusaamine
-
Laste ja sugulaste aitamine – tagab oma geeni edasiviimise
-
Teiste mõtete lugemine – sotsiaalsed suhted, kaastunne, empaatia, teistele meeldimine
-
Teistega suhtlemine – tagab ümbritsevad inimesed, kes vajadusel pakuvad tuge
-
Seksuaalpartnerid – liigi säilimine
Milliseid probleeme peab nägemissüsteem lahendama?-
Nägemissüsteem peab kinni püüdma erinevad värvid, valgused
-
Tegema vahet enda liikumisel ja objekti liikumisel,
-
Kiiresti reageerima muudatustele ja ohule,
-
Kokku panema info mis tuleb erinevatest välisteguritest
-
Tegema vahet sügavusel, kaugusel, 2D ja 3D-l.
Mis on representatsioon tajupsühholoogia mõistes? Miski ajus, mis asendab miskit
tegelikkuses. Seega kui keskkonnast on tulnud mingi pilt/objekt siis representatsioon on
terviklik pilt puust (mis on eri kohtadega tajutud, nt kolvikesed reageerisid värvusele,
kepikesed heledusele/tumedusele)
Milles seisneb „kiirete“ ja „aeglaste“ tajuprotsesside erinevus? Taju jaoks kergem
ülesanne toimub kiiremini. Need millega rohkem vaeva peab nägema on aeglased. Teatud
ülesannete lahendamiseks on mentaalsed piirangud
. Kiired tajuprotsessid on
spetsiaalmehhanismid, aeglased on tsentraalselt vahendatud.
Millistest kiirustest käib jutt? >30Hz vs <4Hz
Milliseid omadusi tajutakse kiiresti, milliseid aeglaselt?
Kiired
Aeglased
Vilkumine
Suuna ja värvi/heleduse sidumine
Heleduse defineeritud liikumine
Vormi ja värvi sidumine
Sügavus binokulaarsest disparaatsusest
Värvi sidumine globaalse vormiga
Servad ja tekstuurierinevused
Suuna või kiiruse muutmine
Värvi ja orientatsiooni sidumine (samas
asukohas)
Tähelepanust sõltuv liikumine
Globaalse vormi taju orientatsiooni alusel
Sõnade taju
Meeltesüsteem
Milliseid füüsikalise energia liike suudab inimene tajuda?
-
Keemilised – haistmine ja maitsmine (õhus ja vees levivate molekulide kuju)
-
Mehhaanilised – kuulmine (õhu molekulide võnkumine) ja somatosensoorsed meeled
(kudede ajendi muutus)
-
Elektromagnetilised – temperatuuritundlikkus (soojusliikumine) ja nägemine
(elektromagnetlainete sagedusvahemik)
Mis on distaalne stiimul; proksimaalne stiimul; transduktsioon; kodeerimine; aisting;
taju ja tajumulje?
-
Distaalne stiimul – väliskeskkonna omadus (nt puu)
-
Proksimaalne stiimul – väliskeskkonna mõju retseptorrakule (hetk, kui puu kujutise
valguslained jõuavad kolvikeste ja kepikesteni)
-
Transduktsioon – proksimaalse stiimuli energia ülekanne närvisüsteemi (kui
valgusenergia puu kujutisest on andnud oma info kolvikestele ja kepikestele ja need
reageerivad)
-
Kodeerimine – distaalse stiimuli omaduste tõlkimine närvisüsteemi koodidesse (kui puu
jaotatakse lahti värvi, kuju jms järgi ja kõik närvirakud saavad aru millega on tegu. Nt
rohelist lainet vastuvõttev närvirakk sai aru, et tegemist on rohelisega, seega kodeeris
vastava väliskeskkonna info)
-
Aisting – sõltumatu tajuline omadus ehk kvaal (taju aatom) (nt värvi aisting – sai aru et
puul on rohelist ja pruuni värvi, kuid need pole omavahel seotud)
-
Taju – sõlmitud representatsioon (taju molekul)(on uuesti kokku pandud et roheline ja
pruun värvus ning see teeb kokku puu)
-
Tajumulje – teadvustatud terviklik representatsioon e meelteorganitega tajumise
protsessis loodud objektide ja sündmuste mudel, mille alusel tehakse otsusi ja
planeeritakse tegevusi.
Kuidas kulgeb taju protsess kuulmises, haistmises, maitsmises ja kehameeltes?
Kuulmises: kõrvalest – kuulmekanal – trummikile – vasar – alasijalus – poolringkanalid –
ovaalaken – tigu (karvarakud ja transduktsioon). Helilaine siseneb väliskõrva kust see läheb
kuulmiskilesse mis hakkab võnkuma. Võnkumine liigutab kuulmeluid (vasar, alasi, jalus),
mille funktsioon on heli võimendada, sest sisekõrvas on heli läbi vedeliku. Ovaalaken hakkab
liikuma mille tulemusena tekivad teos võnked basaalmembraanis kus asuvad heliretseptorid.
Signaal liigub sisekõrvast keskajju kust edasine töötlus toimub erinevate ajuosade koostööna.
Haistmises – haisteelund ninaõõne ülemises osas, seal lõhnamolekulidele tundlikud
retseptorid
Maitsmine – retseptorrakud keele maitsenäsades. Maitseelamus sõltub lisaks lõhnast,
puutetundlikkusest ja temperatuurist. Eri piirkonnad kus rohkem ühetaolisi retseptorrakke
kuid ainult ühele maitsele reageerivat piirkonda ei ole.
Kehameel – proksimaalsed stiimulid (kudede asend, pea asend, temperatuur) – aisting (soe,
külm, puudutus, valu, kõdi) – transduktsioon ehk eri tüüpi rakud kehas reageerivad valule ja
puudutusele. Tasakaalu meel ehk sisekõrvas asuvad poolringkanalid sisaldavad viskoosset
vedelikku mille liikumine painutab kanalite otsas paiknevaid karvarakke mis tekitavad
närviimpulsi.
Võrdle kuulmis- ja nägemistaju! Mõlemaga tajume lained – helilained (mehhaanilised) ja
valguslaineid (elektromagneetilised). Nägemine on kiirem ja olulisem. Kasutame mõlemat
asukoha määramiseks. Nägemises kepikesed ja kolvikesed, kuulmises pole eristatavaid
retseptoreid.
Kuidas kulgeb taju protsess nägemises, sh värvide nägemises? Valgus läheb läbi pupilli ja
läätse silmapõhja reetinale, kus asuvad kolvikesed ja kepikesed, mis omakorda reageerivad
teatud tüüpi valguslainetele (kolvikesed – värv, kepikesed – valguse omadused, liikumine).
Fotoretseptoritelt läheb info mis on kodeeritud nägemisvälja kaudu kuklasagarasse, sealt edasi
dorsaalset või ventraalset teed pidi oimusagarasse.
Milles pole ühel nõul värvitaju trikromaatiline ja vastandprotsesside teooria?
Trikromaatiline – värv on kodeeritud eri tüüpi kolvikestele langemise mustrisse (punane,
sinine, kollane). Teooria aga ei suuda seletada ’puhta kollase’ taju ning värvi kontrasti ja
järelefekte. Teooria ei seleta mis juhtub pärast kolvikeste aktivatsiooni
Vastandprotsessid – kolvikesed annavad sisendi värvipaaride (sinine-kollane; punane-
roheline; must-valge) suhtes tundikele rakusüsteemidele. Erinevus on kollase tajumises.
Mille poolest erinevad kepikesed ja kolvikesed?
Kepikesed – reageerivad valgusele, võimaldavad näha kiiresti ja kehvades tingimustes,
asetseb reetinas perifeerselt
Kolvikesed – reageerivad värvusele ja on fookuspunktis suurimad (värvitundlikkus), asuvad
reetina keskosal.
Nägemistaju lokaalsed koodid
Mis on retseptiivväli? Nägemisvälja piirkond mille teatud tüüpi stimulatsioon kutsub esile
muutuse raku aktivatsioonis. Ühe raku vastutusala. Ala reetinal kus valus mõjutab neuroni
aktiivsust. Mida ebatundlikum on rakk, seda suurem on retseptiivvälu nt sõrmeotsas on
väiksem kui säärel.
Millised omadused retseptiivvälju iseloomustavad? suurus, tundlikkus, ruumiline
lahutusvõime. Retseptiivväljad muutuvad hierarhilistel töötlustasanditel järjest suuremaks.
Kuidas muutub retseptiivväljade suurus nägemistaju töötlustasandite lõikes?
Lokaalne tasand – universaalsed lokaalsed koodid on defineeritud ühe rakukihi tasandil: sh
retseptiivväli, retinotoopia ja lateraalne pidurdus
Globaalne tasand – värvi, suuruse, kauguse rakud, mis koosnevad paljudest rakkudest.
Universaalsed globaalsed koodid on defineeritud aju piirkondade tasandil: funktsionaalne
spetsialiseerumine (erinev ad aistingud on representeeritud erinevates ajupiirkondades),
hierarhilised representatsioonid (üht ja sama stiimulit representeeritakse üha detailirohkemalt
mitmel järjestikusel tasandil); kahesuunaline infotöötlus (hierarhilisi representatsioone ei
looda ainult alt-üles vaid ka vastupidi; kaheharuline infotöötlus (erinevatel tasanditel võib
eristada käitumisele ja stiimulite äratundmisel suunaud representatsioone)
Mida tähendab retinotoopia? Närvirakkude asumine ajus sarnaselt retseptiivväljade
asumisele reetinas. Selle abil kodeeritakse rakukiht lisaks vaadeldavatele tunnustle
(orientatsioon, värv jne) ka selle asukoha ruumis.
Kuidas sünnib rakusüsteemis lateraalne pidurdus? Mis on lateraalse pidurduse
tajutavaks tagajärjeks? Lateraalne pidurdus seisneb ühe raku erutusega kaasnevas
naaberraku pidurdumises, mis surendab tajumulje kontrastsust. Seega üks rakk aktiveerub ja
pidurdab teised kõrvalolevad rakud, mille tulemusel tajumulje kontrastsus suureneb
(võimendab heleda ja tumeda üleminekuid)
Nägemistaju globaalsed koodid
Milline on nägemisinfo teekond silmast ajukoorde? Ventraalne tee. Visuaalsed signaalid
läbivad töötluse võrkkesta erinevate neuronite võrgustikes, osad visuaalse sisendi aspektid
võimendatakse, osad jäetakse välja. Valgus jõuab silma sarvkesta kaudu, läbib läätse ning
jõuab võrkkestale kus muudetakse närviimpulsiks. Võrkkesta ganglionrakkude aksonid
koonduvad silmamuna tagaseinas nägemisnärviks, ristuvad nägemisristmikul ning kulgevad
nägemistraktina taalamuse külgmisesse põlvikkehasse. Sealt kulgeb signaal ajukoore
primaarsetele visuaalsetele väljadele kuklasagaras.
Kus toimub nägemistaju juhteteede ristumine? Nägemisnärvid ristuvad nägemisristmikul
Millised on ajukoore peamised nägemisele pühendatud piirkonnad? Primaarne visuaalne
korteks kuklasagaras, V-alad. Nägemispiirkond paikneb kuklasagara kannusvao piirkonnas.
Milles seisneb funktsionaalne spetsialiseerumine nägemistajus? Erinevad aistingud on
representeeritud erinevates ajupiirkondades
-
V1 ja V2 – esmased tõmmised mille loomises osalevad omakorda orientatsioonile,
vormile, värvile jms spetsialiseerunud rakurühmad
-
V3 ja V3A – vormitaju. V3 ala jagatakse dorsaalseks ja ventraalseks, mis põhineb sellel,
et ülemine nägemisväli on representeeritud kõhtmisesse alasse (ventraalne) ja alumine
selgmisesse. Oletatud, et kõhtmisel ja selfmisel V3-l erinevad funktsioonid. Ülemine
nägemisväli on seotud visuaalse otsingu ja äratundmisega, alumine nägemise ja motoorika
koostööga.
-
V4 – värvitaju
-
V5 – liikumise taju
-
IT – lihtsate vormide taju
-
FFA – nägude (keerukamate vormide) taju
Mis rolli täidavad nägemistajus hierarhilised representatsioonid? Lisavad stiimulile
järjest rohkem detailsust. Üht ja sama stiimulit representeeritakse ühe detailirohkemalt mitmel
järjestikusel tasandil
Mis rolli täidab nägemistajus kahesuunaline (alt-üles ja ülalt-alla) töötlus?
-
Alt-üles – stiimulist sõltuv, paindumatu, tähelepanu ’haaramine’, lühiajaline ja võimaldab
teha kiireid otsuseid
-
Ülalt-alla – õppimisvõimeline, püsiv, kasulik; kasutab kontekstuaalset infot mustrite
äratundmiseks, nt on lihtsam lugeda keerulise käekirja puhul terveid lauseid kui üksikuid
sõnu
Ventraalne ja dorsaalne taju
Milliseid funktsioone teenivad nägemise kaks (ventraalne ja dorsaalne) haru? Mis on
nende peamised erinevused?
Dorsaalne –
selgmine ehk primaarne (alt-üles)- tegutsemise tee; aitab reageerida liikuvatele
objektidele. Egotsentriline ehk enda keha keskne. Representatsioonidon lühiajalised.
Ventraalne –
kõhtmine ehk sekundaarne (ülalt-alla) – ’mis?’ tajumiseks; tagab info
objektide ära tundmiseks, visuaalseks planeerimiseks ja mäluks. Allotsentriline ehk
objektikeskne ja vaatlejast sõltuv. Representatsioonid on pikaajalised. Ventraalse haruga
kaasneb tavaliselt teadlikkus.
Mis tõestab, et nad üldse olemas on?
-
Optiline ataksia – dorsaalne tee on vigastatud mistõttu ei ole ataksiaga patsiendid
võimelised tegema täpseid liigutusi kuigi nende nägemine ja motoorika on säilinud,
-
Agnoosia – kahjustunud on ventraalne te ja seetõttu on häirunud objektide äratundmine
aga säilib motoorika ja nägemine
Marri nägemise mudel
Mille poolest oluline, mida näitab? Näitab kuidas visuaalne info jõuab meie ajju. Oluline,
sest võimaldab püstitada konkreetseid uurimisküsmusi sellest kuidas objektide äratundmine
toimub.
Millised on nägemisinfo töötluse kolm taset? Töötlustasemed ei ole hierarhilised!
-
Komputatsiooniline tase – objektide tegelike omaduste taastamine (milles probleem?
Fundamentaalne: kuidas taastada info põhjal tegelik maailm)
-
Algoritmiline/representatsiooniline tasand – tuleks leida sisendid ja väljundid nt
erutusmustrid
-
Rakenduse tase – kuidas see kõik töötab, millised funktsioonid ellu viivad nt
neurobioloogiline alus
Lahknevusnegatiivsus (MMN)
Mis see on, mida näitab?
-
Infotöötluse spetsiifiline kortikaalne muster ja automaatne erinevuste tuvastamise
mehhanism ajus. Tähelepanueelne muutusespetsiifiline aju bioelektriline signaal, mis
annab märku mälujälgedest ja mida saab kasutada eristamisvõime objektiivseks
hindamiseks.
-
Erinevus ise
-
Ei ole ainult vastus sensoorsele adaptsioonile vaid mälujälje võrdlus
-
Tekib väga erinevate tunnuste peale
-
Tekib ka stiimuli ärajäämise peale st töötab ennustuste peal
-
Mõõdetakse EEG ja MEG-ga
-
Võimas tööriist
Mille poolest on MMN närviteadusele kasulik ja milles seisneb MMN-i
rakendusväärtus? „Primitiivne intelligentsus“; omab kliinilisi korrelaate glutamaadiga,
võimaldab tuvastada neuropatoloogilisi muutusi. Nikotiini tarvitamine parandab
lahknegatiivsust, meeleoluhäirete ja ainetega madaldab. Nt nälg parandab
lahknevusnegatiivsust, paneb kiiresti rohkem märkama.
Nägude äratundmine
Mida on teada tuttavate ja võõraste nägude äratundmise kohta? Nägu ja nimi. Nägude
äratundmine nõuab terviklikku analüüsi – identifitseerimine mitte kategoriseerimine. See on
raske sest jooned on dünaamilised, muutuvad ajas, samuti mõjutavad sotsiaalsed ja
emotsionaalsed reaktsioonid.
Näojooni protsessitakse paralleelselt mitte ühekaupa, sest see on efektiivsem. Tuttavad
näod tuntakse poole sekundiga. On usaldusväärsem sest vaid üksikud näojooned alluvad
muutustele. Meil on tuttavat nägude kohta rohkem strukturaalselt infot mis on seotud
muutumatute näojoontega. Tuttavate nägude puhul on kasutusel name generation, face
recognition units mida muidu ei ole. Nimele mõeldakse viimasena.
-
Prosopagnoosia – inimene kellel on raskusi nägude äratundmisega kuid mitte objektidega
Otsene ja vahendatud taju
Mille poolest erinevad, sarnanevad? Millega tegelevad? Mis on informatsioon?
Vahetu ehk otsene taju – Gibsoni ökoloogiline tajuteooria: tajusüsteem korjab ise info üles,
pole vaja ajus representatsioone, meeled ei ole passiivsed info vastuvõtjad, inimene tajub
asjade tähendust ja kasutust
Vahendatud taju – von Helmholtz, representatsioonide tekkimine teadvustamata järelduste
abil, vajalik tajukujundi konstrueerimine
Vahetu puhul tuleneb info stiimulist,
vahendatud puhul tajukujundist. Mõlemad teooriad ei
ole täielikku kinnitust leidnud kuid üritavad seletada kuidas ju toimub.
Invariant? Optiline voog?
Otseselt tajutav invariant – stiimuli omaduste kombinatsioon milles sisaldub kogu tajulise
otsuse langetamiseks vajalik info. Invariant on muutumatu keskkonna osa. Näide on tekstuur
ja lineaarne perspektiiv
Optiline voog – valgusintensiivsuse mustri muutus ehk objektide, pindade ja äärte näiline
liikumine mis tekib vaatleja liikumisest vaadeldava objekti suunas, seda mõjutavad ka silma-
ja pealiigutused. Kui keegi liigub edasi siis punkt milleni tema vaatab tundub paigalseisev.
Selle järgi on võimalik saada infot kuhu keegi liigub.
Kasutamist võimaldavad omadused?
Taju äratundmiseks (ventraalne taju)
2D visand ehk taju organisatsioon
Milliseid objektitaju probleeme lahendatakse taju organisatsiooni faas? Organisatsiooni
faasis tuletatakse esmase representatsiooni heleduse ja värvi gradientidest objekti kontuuride
representatsioon.
Mida tähendab taju segregatsioon?
-
Taju segregatsioon = lähedus + sarnasus + hea jätkuvus + suletus + sümmeetria + ühine
saatus.
-
Seega taju lähtub eelmainitud printsiipidest (st et asju tajutakse kas ühena/jätkuvana vmis
algselt lokaalselt, kuid need pannakse globaalseks kokku).
Kuidas toimivad lähedus, sarnasus, suletus, hea jätkuvus, ühine saatus ja sümmeetria?
Taju organisatsiooni iseloomustab gestaltide tees, et ’paljudest geomeetriliselt võimalikest
kontuuridest võetakse tajus aluseks parim lihtsaim ja stabiilseim.
Kuidas tajusüsteem eristab objekti foonist? Rubini objekti ja fooni eristamise printsiip:
-
Objektil on lõplik vorm, foonil ei pruugi olla
-
Objekti asukoht on 3. mõõtmel, foonil ei pruugi olla
-
Objekt on foonist eespool, foon jääb objekti taha
-
Objekt on domineerivam ja jääb paremini meelde.
2,5D visand ehk sügavustaju
Millist objektitaju probleemi lahendatakse sügavustaju faas? 2D reetina pildist luuakse
3D taju maailmast
Mis eristab monokulaarseid, binokulaarseid ja okulomotoorseid sügavustaju tunnused? -
Monokulaarsed tunnused – need mis vajavad ainult ühte silma, aga saab kasutada ka siis
kui mõlemad silmad on avatud. Maailmatunnetuses säilib sügavustaju kui panna üks silm
kinni
-
Binokulaarsed tunnused – nõuavad mõlemat silma
-
Okulomotoorsed tunnused – kinesteetilised, sõltuvad silma lähedal paiknevate musklite
kokkutõmbe tunnetamisest
Kuidas aitavad sügavust tajuda varjutus, kattumine, sügavusteravus, objekti identiteet,
lineaarne perspektiiv, õhuperspektiiv, tekstuurigradient, liikumisparallaks,
akommodatsioon, konvergents ning stereopsia?
-
Varjutus – 2D pinnad ei jäta varje, 3D jätab
-
Kattumine – kui asi millegi taga on siis on taga
-
Sügavusteravus – kui üks pildi regioon on terava tekstuuriga ja teine on hägusaga siis
need on erineva sügavusega
-
Objekti identiteet – saame hinnata objekti kaugust reetinal oleva pildi suuruse põhjal. Saab
teha kui teame objekti tegelikku suurust.
-
Lineaarperspektiiv – paralleelsed jooned lähevad kauguses lähemale
-
Õhuperspektiiv – kõrged asjad on udusemad
-
Tekstuurigradient – tekstuur kaob ära
-
Liikumisparallaks – lähedal olevad asjad liiguvad kiiremini eest ära kui kaugemal
-
Akommodatsioon – läätse reageerimine teravuse muutmiseks
-
Konvergents – silmade asukoha muutus seoses lähedasemate ja kaugemate vaatamine
-
Stereopsia – sügavustunnetus, kui ümbrust vaadatakse mõlema silmaga. Binokulaarne
nägemine tekitab kaks kergelt erinevat pilti kummagi silma reetinale. Need erinevused
annavad infot mida aju saab kasutada sügavuse arvutamiseks
Vaatenurga invariantsus
Mis on vaatenurga invariantsus? Objektide äatundmise keskseks probleemiks on paljude
2D vaadete olemasolu ühele ja samale 3D objektile
Kuidas võimaldavad invariantsuse saavutada silindrid ja geoonid?
Marri silindrid võimaldavad saavutada invariantsuse kuna selle peatelg ja kuju on
vaatenurgast ja muudest segajatest suhteliselt sõltumatud. Keerukamate objektide mudeliks on
silindritest ehitatud hierarhilised moodulid. Mudeli loomisel liigub tajusüsteem üldiselt üksiku
suunas, vajadus ’alasilindrite’ järgi tuvastatakse lohkude abil. MIS
Milliseid kahemõõtmelise stiimuli omadusi nimetatakse unikaalseteks (non-accidental
property)? Neid 2D omadusi, mis püsivad vaatest sõltumata, nimetatakse unikaalseteks.
N:ühtlane kumerus, ühtlane sirge, paralleelsus, nurk, sümmeetria.
Kuidas võimaldab invariantsuse saavutada tajulise koordinaatteljestiku roteerimine?
Lahendus on taju koordinaatide mentaalne roteerimine, kuni sisendrepresentatsioon vastab
mälus talletatud templaadi positsioonile.
Objekti identifitseerimine
Milles seisnevad objekti identifitseerimise alaliigid äratundmine, kategoriseerimine ja
tuttavus?
-
Äratundmine – semantilise mälujälje haakumine tajulise representatsiooniga. (mälus on
salvestatud elevandi põhiinfo, mis nähes päris elevani (elevandi nägemine tekitab
tajusüsteemis elevandi representatsiooni) haakub sellega)
-
Kategoriseerimine – saan aru et tegemist on loomaga, seega panen konkreetse näite
suuremasse süsteemi
-
Tuttavus on äratundmise eriliik, mille korral on episoodilisest mälust kättesaadav
objektiga varasema kokkupuute fakt ilma semantilise identiteedi infota (mäletad et kunagi
minevikus oled Vootelega kohtund, aga ei mäleta temast midagi rohkemat)
Lokaalsed ja globaalsed ajuaktiivsuse mustrid objektide identifitseerimisel.
-
Lokaalsel tasandil võivad erinevatele objektidele vastata erinevad ventraalse haru
kõrgemate alade aktivatsioonimustrid
-
Globaalsel tasandil on erinevate objektikategooriate äratundmisse haaratud erinevad
ajupiirkonnad
-
Kõigil tasanditel osaleb äratundmisel ülalt-alla kontekstis käivitatud infovoog, olles
matemaatika tunnis näeme kiiremini pigem 13 kui B
Mille poolest erineb holistiline ja analüütiline objektide äratundmine? Maja ja nägude
vaatamine – esitletakse kiirelt maja, seejärel küsitakse kas sellel oli konkreetne uks. Nägude
puhul küsitakse kas oled seda nina varem näinud = majade äratundmine on pigem analüütiline
(tükkidest kokku pandud) nägude tajumine pigem holistline (ninapidi ei tunne ära)
-
Holistiline – info leitakse kogu obejektist nt nägude äratundmine
-
Analüütiline – keskendutakse konkreetsetele detailidele nt majade äratundmine detailide
järgi
Milliseid funktsioone on omistatud fuciform face area ajupiirkonnale? Nägude ära
tundmise keskus – samas näitavad uurimused et see on töös ka autofanaatikutel autode
äratundmiseks – seega ka tuttavate ja oluliste objektide keskus
Taju tegevuseks (dorsaalne taju)
Tegevuse juhtimine
Mis on optiline voog?
-
Objektide, pindade ja äärte näilik liigutamine (valgusintensiivsuse mustri muutus) mis
tekib vaatleja liikmisest vaadeldava objekti suunas
-
Optilist voogu mõjutavad lisaks silma- ja pealiigutused mida võetakse töötluses arvesse
-
Vaatleja liikumissuunda tähistab optilise voo liikumatu ala millest kõik ülejäänud vektorid
eemalduvad
-
Gibson võttis kasutusele: kui keegi liigub edasi, siis punkt milleni tema vaatab tundub
paigalseisev
-
Annab mõista kuhu inimene suundub. Optiline voog mõjutab ka vaadeldava asja kuju,
kauguse jms hindamist
Kuidas optiline voog aitab määrata iseenda liikumise suunda?
Mille poolest erinevad liigutuste planeerimise ja kontrollimise faasid tegevuse
juhtimisel?
-
Toimumisaeg – planeerimine toimub enne liigutust ja liigutuse alguses. Kontrolli faas
toimub liigutuse ajal
-
Funktsioon – planeerimise ülesanne on seada paika liigutuse eesmärk ehk mida, kuidas ja
millal teha? Kontrollimise faasis on olulne hinnata eesmärgi saavutamist ja teha jooksvaid
parandusi
-
Sisend – planeerimises sisendiks ruumiline ja mitte-ruumiline info. Kontrollis sisendiks
ainult ruumiline
-
Kiirus – planeerimise faas on aeglane sest on infomahukas ja osaliselt teadvustatud;
kontrolli faas on kiire kuna seal on vähe infot ja see on teadvuseväline
Liikumise taju
Kuidas toimib liikumise tuvastamine (liikumisdetektor)? Ajalised nihked tajusüsteemis
tekitavad liikumisaistingu. Liikumise tajumiseks on vaja aja V5. eristatakse esimest ja teist
järku liikumistaju:
-
Esimene – kui objekt ja taust on eri valgustusega astmel
-
Teine – kui valgustuses erinevust ei ole ja tuleb tähele panna teisi muudatusi nagu kontrast
jne
Milles poolest erinevad lokaalne ja globaalne liikumistaju?
-
Lokaalne – liikumist tuvastavad rakud mis aktiveeruvad vastusena ajalise nihkega
toimunud muutustele kahes nägemisvälja punktis. Lokaalne liikumistaju toimub V1 ja V2
piirkonnas ja spetsiaalsete retseptiivväljadega rakkudes. Lokaalse puhul töödeldakse vaid
osa nägemise väljast ning lokaane osaleb lisaks mitmes liikumisaistingut mitte tekitavas
protsessis
-
Globaalne – liikumise kõrgem töötlus toimub V5 piirkonnas. Iseloomustab rakkude
globaalsus ehk rakkude retseptiivväljad hõlmavad suuremaid alasid või kogu
nägemisvälja.
Mis on ava probleem liikumistajus? Erinevad piirjooned mis liiguvad erinevates suundades
erinevatel kiirustel võivad tekitada identseid vastuseid liikumistajus.
Kuidas tekib tajumulje sõltumatus silmade liikumisest? Silmaliigutusi arvestatakse
eferentselt: silmaliigutust juhtivast aju osast saadetakse signaal ka taju keskustesse. Probleem
seisneb selles, et reetinal võib sama muutus toimuda sellest et objekt liikus meist vasakule või
et liigutasime oma silma paremale. Efekt reetinal on sama, et tajuksime õigesti kas toimus
objekti liikumine või mitte, arvutab aju maailma tajudes enda silmaligutused reetina muutuste
hulgast maha.
Mis on näiv liikumine? Kuidas see ajus tekkida võib?
-
Liikumise järelefekt – seisva stiimuli näiv liikumine liikumisele adapteerumise järel
-
Illusoorne liikumine – tunnuste aistmisviiviste erinevustest tngitud liikumisaisting.
Harilikult ajalised nihked tajusüsteemis tekitavad liikumisaistingu. Info tugevama
kontrastiga servaest jõuab ajju kergemini kui heledama kontrastiga servadest. Nägemine
tõlgendab seda liikumisena
-
Stroboskoopiline liikumine – järjestikuliselt nihutatus staatiliste stiimulite näiv liikumine
-
Indutseeritud liikumine – fooni liikumise omistamine objektile
-
Tavaline liikumine tekib samamoodi nagu nihkest tajusüsteemis. Ühest vaateväljast jõuab
teave varem ajju kui teisest. 2 signaali jõuavad ühte punkti 2 eri kohast korraga. Liikumist
tuvastavad rakud reageerivad kui ajaline nihe on kahes nägemisväljas. Nii järeldame et on
liikumine.
Otsene taju ja kehastustunnetus
Mille poolest erineb otsese taju lähenemine konstruktivistlikust lähenemises?
-
Otsene taju rõhutab rohkem seda et stiimulite tajumisel on tähtsam välikeskkond
-
Konstruktivistid rõhutavad et tähtsam on see mis inimese ajus toimub. Tegelikult on
visuaalne info lmselt suurel määral alt-üles töötlusele suunatud (väliskeskkonnast
lähtuvalt) kui vaatlustingimused on head, aga kui vaatlus toimub lühikese aja vältel või
stiimul pole selgelt vaadeldav siis toimub töötlus rohkem ülalt-alla.
-
Gibson keskendus ökoloogilisele tasandile mitte füsioloogilisele.
-
Konstruktivistid keskendusid äratundmisele ja gibson tegevusele.
Mis on otseselt tajutav invariant? Otseselt tajutav invariant on stiimuli omaduste
kombinatsioon, milles sisaldub kogu tajulise otsuse langetamiseks vajalik informatsioon.
Silma jõudev optiline rivi sisaldab invariantset ehk ühetähenduslikku infot ümbritseva
keskkonna kohta
Millist rolli mängib stiimulite liikumine põhjuslikkuse tajus? Õppimisel ja kogemusel on
oluline roll põhjuslikkuse taju juures „käivitamise“ efekt, „kaasa haakimise efekt“ ja
„tagaajamise ja järgnemise efekt“
Millist informatsiooni on võimalik tajuda bioloogilise liikumise mustrist? Bioloogilist
liikumist tajutakse ülalt-alla ja alt-üles töötluse tulemusena. Kehahoiak ja liikumine, lisaks ka
soo arvamine
Mis on peegelneuronid? Kuidas nad osalevad bioloogilise liikumise tajus?
Peegelneuronid on närvirakud mis aktiveeruvad nii tegevuse sooritamise kui ka sama
tegevuse jälgimise ajal. Peegelneuronite olemasoluga selgitatakse seda miks inimesed on
võimelised teiste liikumist tajuma. Mängivad olulist rolli kui üritatakse aru saada teise
inimese kavatsustest. Peegelneuronite süsteem aitab imiteerida ja saada aru teiste tegevusest.
Mis on kehastustunnetus (embodied cognition)? Traditsioonilise arusaama kohaselt
põhjustab inimese käitumise aju. Paljud uurijad peavadkeastustunnetuse all silmas seda, et aju
mentaalsed toiminguid mõjutab omakorda keha seisund.
Juhtfunktsioonid
Tähelepanu
Milline on juhtfunktsioonide roll ja kus nad ajus asuvad?
Juhtfunktsioonid on täidesaatvad funktsioonid, frontaalsagara funktsioonid (kas aktiveerida
või pidurdada), kognitiivne kontroll ja eneseregulatsioon, töömälu, tähelepanu (millal
ümberlülitada, käitumise inhibitsioon, ülesande vahetamine. Asuvad frontaalsagara
prefrontaalkorteksis.
Milline on põhiline juhtfunktsioonide jaotus?
-
Metakognitiivsed protsessid
-
Emotsionaalsed/motivatsioonilased protsessid
Millised on tähelepanu funktsioonid? Peamine ülesanne on välja valida meeleelundeid
pommitava infotlva seast olline ja hetkevajadustea kokkulangev teave. Tähelepanu
modulleerib erinevate objektide vahel toimuvat võistlust ja kallutab seda väljavalitud stiimuli
kasuks isegi üksikneuronite tasemel. Tähelepanu haaramine, suunamine ja kontrollimine.
Milliste kognitiivsete protsesside juures on tähelepanul oluline roll? Otsuste tegemine,
strateegiate planeerimine, elluviimine, emotsioonide kontroll, sotsiaalselt aktsepteeritud
käitumine, limbiliste impulsside kontroll ja pidurdamine
Kuidas eristatakse eksperimentaalselt tahtlikku ja tahtmatut tähelepanu? Mis on
tähelepanu kontrollseadistus?
-
Tahtlik – visuaalse otsingu ülesanne
-
Tahtmatu – esilehüppamisefektid ülesande korral
Millised on tahtmatu tähelepanu protsessid? Alt-üles suunatud protsessid, sõltub stiimulite
omadustest ja ka tähelepanu kontrolliseadistustest. Lahtihaakimine, liigutamine ja
kinnihaaramine
Milles seisneb tähelepanu koherentsuse teooria? Mitme asjaga korraga tegelemine pole
efektiivne kuid on võimalik
Kuidas toimub tähelepanu valik valgusvihu, zoom-objektiivi ja mitmese fookuse
teoreetilise lähenemise alusel? -
Valgusvihu lähenemine – vastavalt vajadusele, tähelepanu on justkui valgusvihk ja see on
nihutatav
-
Zoom objektiivne lähenemine – saame tahtlikult suurendada või vähendada
tähelepanuvälja
-
Mitme fookuse lähenemine – pöörame mitmele asjale korraga tähelepanu
Kuidas on võimalik tähelepanu fookust nihutada? Ruumiliselt nt öelda et kuskil ruumi
teises otsas on midagi. Tähelepanu fookust saab suunata kindlatele objektidele.
Kuidas toimuvad muutused tähelepanu fookuse suuruses? Sõltub, kas vaadatakse ühte,
mitut asja või tervikut. Mida suurem on fookus seda aeglasem n eesmärkstiimuli tuvastamne,
millega kasneb laialdasem aktiivsus V alades. Fookuse suurenedes kannatab resolutsioon ning
asju jäetakse kehvemini meelde, detailsus väheneb.
Kuidas tähelepanu fookust on võimalik jaotada? Suunata valgusvihk erinevatesse
kohtadesse. Jagamine on efektiivsem kui ülesanded on minimaalselt üksteist segavad. Oluline
on ka kui sarnaseid vastuseid peame ülesannete tulemusana andma. Korraga on raske teha
kaht sama tüüpi vastust nõudvat ülesannet nt mitu vokaalset ülesannet.
Milles seisneb infotöötluse võimendumine tähelepanu abil? Ühe stiimuli eristamine teisest.
Oleneb kui hästi või suure tähelepanu stiimulile pööran. Objekti valikuline töötlus tähelepanu
abil tähendab objekti moodustavate eristatavate tunnuste võimendatud töötlust. Kui
eelhäälestus on punasele ja objekt on punane siis seda tunnust töötluses ka võimendatakse
Millised on erinevad viisid, kuidas tähelepanuvälist infot pidurdatakse? Ignoreerimine,
segajate vaba keskkonnavalik, fookuse mujale suunamine
Milliseid tähelepanu protsesse kirjeldab „nähtamatu gorilla“ katse? Tähelepanematuse
pimedust, mis näitab et osad küllaltki silmatorkavad stiimulobjektid ja sündmused ei jõua
kinnistuda meie teaduvsesse kui neile ei pöörata tähelepanu.
Millised on vajalikud tingimused selleks, et ilmneks muutuse pimedus ning milles see
seisneb? Võimatus mitte märgata (automaatselt) suuri muutusi nägemisväljas, vajalik kahe
pildi vahel halli kaadrit.
Milles seisneb tähelepanu silmapilgust ning millised tegurid selle tingivad? Ajavahemikus
200-500 ms pärast esimese sihtobjekti näitamist on teise sihtobjekti teadvustamine häiritud,
tingimusel et esimene objekt tunti ära edukalt.
Mille poolest erinevad teoreetilised lähenemised, mis käsitlevad tähelepanuvaliku
rakendumise faasi?
-
Varajane valik – stiimuleid töödeldakse sensoorses puhvris paralleelselt siis aga lubatakse
vaid ükshaaval läbi selektiivse filtri.
-
Paindlik valik – stiimuleid töödeldakse paralleelselt kuni resurssi jätkub, seejärel
eelistatakse konteksti põhjal
-
Hiline valik – paralleelne töötlus toimub kuni lühimälu ja teadvuseni, teadvustatuse
määrab stiimuli tähtsus
-
Kaasaegse mudeli järgi sõltub selektsiooni faas tajukoormusest – kõrgem koormus
muudab selektsiooni varasemaks
Millist rolli omab tajukoormus tähelepanuvaliku juures? Kõrgem koormus muudab
selektsiooni varasemaks ja vastupidi
Mille poolest erineb tähelepanu, mis baseerub kas huvil või pingutusel? TP maht on
suurem kui ülesanne on keerulisem või kui inimene on motiveeritud pingutama.
Milles sõltub tähelepanu maht? Tähelepanu ja vaimse pingutuse omavahelisest seotusest.
Otsmikusagar on seotud tähelepanu mahuga. Tähelepanu maht sõltub kuivõrd tp ja vaimen
pingutus on seotud ehk kuivõrd suudetakse tähelepanu töötlemiseks vajaminevaid ressursse
jagada. Kahnemani arvates sõltub TP maht ülesande raskusastmest. Mida raskem ülesanne
seda suurem tp maht, mis võib kõrge motivatsiooni korral tõusta. Teise teooria kohaselt sõltub
tp maht protsessidest. Kontrollitud protsessid on piiratud mahuga, vajavad tähelepanu.
Automaatsed protsessid ei kannata mahu limitatsioonide all , ei vaja tähelepanu ja on raskesti
muudetavad.
Millised tegurid määravad soorituse edukust kahestes ülesannetes? Modaalsus ehk
ülesande sarnasus. Sama modaalsusega ülesande sooritus on kehvem kui erineva
modaalsusega ülesade sooritus. Sõltb ka ülesande keerulisusest ja harjutamisest.
Miks segavad sarnased ülesanded sooritust enam? Kasutatakse sama tähelepanu ressurssi.
Kuidas sõltub tähelepanu emotsioonidest? Rõõmsana märkad rohkem positiivseid
stiimuleid ja vastupidi. Positiivsete emotsioonide puhul tähelepanu rohkem laiali, negatiivselt
rohkem ühele asjale suunatud.
Kuidas toimub objektide ja tunnuste valik?
-
Valik asukoha järgi
-
Omaduste
-
Objekti poolt määratud asukohtade põhjal
-
Valik hilises töötluse staadiumis mis märab objekti faili, mis kontrollib indiviidi vastust
Kõigepealt kiire paralleelne omaduste otsing – aeglasem tunnuste objektideks seriaalselt
kombineerimine – kombineerimist saab mõjutada ruumitähelepanuga ja ülalt-alla mõjutustega
nt eesmärgid.
Mis on ja kuidas toimib selektiivne ruumitähelepanu? Sensoorsete signaalide eelistatud
vastuvõtupiirkonna väljavalimine ruumis. Ruumitähelepanu lubab inimestel selektiivselt
töödelda visuaalset infot, määrates ruumiosad erinevateks prioriteetideks
Mis on ja kuidas toimib seesmine ruumitähelepanu? Võime suunata TP fookust isegi kui
pilk on fikseeritud. Valikuline fokusseerimine silmi liigutamata kui pilk on suunatud, aga saab
tähele panna detailselt erinevaid osi. Kontrollitakse ruumilise eelosutamise testiga.
Kas ruumitähelepanu valib kohti või objekte? Mõlemaid. Pigem kohti aga võib ka objekte.
Liigub üldiselt globaalselt lokaalsele. Töötleb kohti kui ka objekte mis seal kohas on.
Kuidas toimub tähelepanu suunamine ajas? Tähelepanu saab suunata eelosundajaga mis
võib olla perifeerne (ekraanile enne pilti rist) või tsentraalne (sümboliline nt ütled päike, siis
kas oli kollane). Ilma eelosundajata 150ms.
Mis on intermodaalne tähelepanu? Tähelepanu suunamine ühele modaalsusele korraga nt
nägemine või kuulamine.
Kuidas toimib kuulmistähelepanu? Millised on sarnasused ja erinevused
nägemistähelepanust? Erinevused: kuulmisel jääb tähelepanuväline info protsessimata. Erinevad ajupiirkonnad.
Kuuldud stiimulit saab umbes 2-3 minutit reprodutseerida
Sarnasus: mõlemal cue töötab. Iseloomustab kokteilipeo efekti. (Mürases stiimulväljas
(keskkonnas) toimub stiimulite valik peamiselt füüsikaliste joonte alusel ja ignoreeritud
kanalite info ei ole kättesaadav (mälujälg puudus, füüsikalisi muutusi pigem märgati))
Kuidas jagada tähelepanu mitme ülesande vahel (multitasking)? Nõuab hulgaliselt
ressursse, halvendab üldsooritust ja iga ülesande sooritust eraldi. Jagamine on efektiivsem kui
ülesanded on minimaalselt segavad ehk erinevates modaalsustes. Mõjutab ka ülesande
harjutamine ja raskusaste.
Töömälu
Millised on töömälu omadused? Tähelepanu kontroll, stiimulitele tähenduse andmine,
seoste loomine. Kõige üldisemalt öeldes sisaldab teadlikku informatsiooni. Koosneb:
kodeerimisest, säilitamisest, meenutamisest, äratundmisest, tuttavlikkusest, värskendamisest,
ajalise järjekorra seadmisest, sidumisest, tähelepanust, pärssimisest.
Milline on Baddely ja Hitchi poolt 1974.a väljapakutud töömälu mudel? Keskne-
täidesaatev tähelepanusüsteem, fonoloogiline ring ja visuaal-ruumiline visandiplokk.
Milline on Baddeley mitmekomponendiline mudel ning uuendused võrreldes vanema
mudeliga? Lisaks eelnevalt olemasolevatele osadele on juures episoodiline puhver mis
säilitab integreeritud kujutisi mis moodustavad teiste lühiajalist emälu osade visuaalsete,
ruumiliste ja verbaalsete koodide seostumisel pikaajalises mälus oleva informatsiooni.
Millest koosneb fonoloogiline ring ning milleks see vajalik on? Ülesandks on hoida ajuiselt
aktiivsena erinevatest meeltest saabunud infot, mis on ümber kodeeritud verbaalseks. Aitab
keelt õppida.
Milles seisneb fonoloogilise sarnasuse efekt? Meeldejäetud sarnase kõlaga infot on
kerulisem meenutada. Sõnade kohene meenutamine on raskendatud kui sõnad olid sarnased
või nende hääldused täpsemini
Milles seisneb sõna pikkuse efekt? Töömälu maht sõltub sõnade hääldamise kiirusest.
Lühikesed sõnad jäävad paremini meelde.
Millist infot annab artikulatoorne allasurumine töömälu funktsioneerimise kohta?
Töömälu fonoloogiline hoidla on häiritud kui oleme sunnitud ütlema valjult midagi
irrelevantset. See tähendab et kui kasutame artikulatsiooniprotsessi on fonoloogilise hoidla
kasutamine häiritud.
Kuidas eristatakse selliseid töömälu komponente nagu kordamismehhanism ja hoidla?
-
Artikulaarne kordamismehhanism – mälujälje värskendamine läbi sisekõne, et mälujälg ei
hääbuks
-
Fonoloogiline hoidla – salvestab fonoloogilistel koodidel põhinevat infot mis püsib ilma
kordamiseta aktiivsena vaid paar sekundit. Tõestus, et kui artikulatsiooniprotsess peab
midagi töötlema, on fonoloogilise hoidla kasutamine häiritud
Kuidas on võimalik eristada visuaalset ja ruumilist töötlust töömälus? Jaguneb
visuaalseks ja ruumiliseks. Katsetes on eristatud ajuosade aktivatsiooniline erinevus.
Visuaalse infoga aktiveerib vasak hemisfäär rohkem kui parem ja vastupidi.
-
Visuaalne – objekti kuju, värv – visuaalne register – vasak hemisfäär.
-
Ruumiline kus objekt on – sisemine kirjutaja – parem hemisfäär
Kuidas on võimalik tuvastada, kas infotöötluses osaleb visuaalruumiline visandiplokk
või fonoloogiline ring. Fonoloogiline ring osaleb verbaalse info töötlemisel, visuaalruumiline
visuaalse ja ruumilise info töötlemisel. Selle järgi kas isik suudab sda objekti suuliselt
kirjeldada (fonoloogilne ring) või oskab joonistada selle paiknemist (visuaalruumiline v.)
Milline on töömälu roll nägemisinfo manipuleerimise ja sünteesimisel? Fonoloogiline
ring aitab objekte meeles pidada visualiseerimiseks ja objektide kombineerimine sõltub
visuaalruumilisest visandiplokist. Visuaalruumiline märkmik võimaldab visuaalsete kujundite
ajutist säilitamist ja nendega manipuleerimist
Kuidas erineb vaimusilmas roteerimine tajust? Roteerimine on aeglasem protsess, on
seotud parema aju poolkeraga. Taju ei vaja mälu, ent roteerimise puhul peame olema
objektiga tuttavad. Taju võib olla 2D, roteerimine alati 3D.
Milles seisneb episoodilise vahehoidla funktsioon? Episoodiline vahehoidla hoiab endas
integreeritud infot ehk osakesi episoodidest või sündmustest multidimensionaalse koodi abil,
mis koosneb visuaalsest, auditoorsest ja muud tüüpi infost. Käitub teiste töömälu
komponentide vahel puhvrina ning ühendab töömälu taju pikaajalise mäluga.
Kuidas toimub objekti omaduste sidumine visuaalses töömälus? 4 etappi:
-
Vaid värv
-
Vaid kuju
-
Kuju või värv
-
Värvi ja kuju ühendamine
Samadimensioonilised omadused võistlevad mälumahu pärast, samas kui omadused
erinevates dimensioonidest salvestatakse paralleelselt.
Milline on visuaalruumilise töömälu kordamismehhanism? VR visandiplokis hoitakse
visuaalset ja ruumilist infot. Sarnaselt fonoloogilisele ringile on piiratud mahuga. Üldiselt
peetakse mahutatavuseks 3-4 objekti korraga. Objekti eriomadusi säilitatakse praralleelselt
kahes registris: visuaalne (salvestab objekti kuju ja värvi) ja sisemine (hoiab infot objekti
paiknemise kohta ruumis). Sisemine kuvand e kordusmehhanism.
Milline roll on töömälu tsentraalsel täidesaatval komponendil? Täidesaatev komponent
suunab ressursse, see on tähelepanumehhanism mis selekteerib ja aktiveerib infot ja vahendab
erinevate modaalsuste vahelist ressursside jagamist. Tähelepanu kondamine, jagamine mitme
stiimuli korral ja pikaajalise mäluga interfeerumine.
Milline on tähelepanu roll töömälu juures? Võtab osa kesktäidesaatva komponendi
kognitiivsete protsesside funktsioneerimise kontrollimisest ja infopüsimisest töömälus. Kui
organism suunab millelegi tähelepanu, tuuakse vastav info üle töömällu ja ignoreeritakse
kõike ebaolulist.
Kuidas on seotud emotsioonid ja töömälu? Meenutamist hõlbustab sarnane keskkond
meeldejätmisega. Kui materjal on meeles siis printsiip töötab, kui ei ole siis ei tööta.
Meenutamisele võib mõju avaldada emotsioon, keskkond, ärevus.
Mälu
Mälu struktuur
Hoidlamudeli üldiseloomustus (multi-store model), komponendid ja nende omadused
Atkinsoni ja Shiffrini mudeli järgi toimib mälu hoidlate süsteemina. Jaguneb kolmeks:
-
Sensoorne: tähelepanueelne; füüsikaliste tunnuste töötlemata representatsioon; info säilib
väga lühikest aega (<0,5sek); maht võib olla suur kuid sõltub ajalistest karakteristikutest.
-
Lühiaegne: hõlmab infot mis on parajasti teadvuses; piiratud mahuga ja kergesti hajuv;
spän – mahu mõõtmine; känk – tuttav infoühik, känkimine võimaldab infot kokku suruda.
-
Pikaaegne: hõlmab asju mis on toimunud minevikus, sekundaarne mälu; piiramatu
mahuga.
Kõigepealt töödeldakse info modaalsetes sensoorsetes hoidlates (kuulmine, nägemine jne),
tahtliku tähelepanu pööramisel töödeldakse lühimälus ja seejärel piisava kordamise korral
pikaajalisse mällu.
Miks on sensoorset mälu, lühimälu (töömälu) ja pikaaegset mälu otstarbekas eristada ja
millised on seejuures peamised tõendid/argumendid ?
Unustamine lühi- ja pikaajalises mälus on erinev: lühimälus on tähelepanu ja konkureeriva
info mõju, pikaajalises mõjutab mälutrasside kadumine ja kättesaadavuse langus.
Kõige parem on eristada selleks et ajukahjustusega patsiente ravida – mõista kuidas mälu
töötab. Lisaks erineva unusamise efekt (vabal meenutamisel esinevad eri järjekorra efektid:
esmasuse ja värskuse efekt). Kõikidel mäluoidlatel on erinev töötlusaeg, suurus ja
unustamisemehhanismid.
Kolmekomponendilise mudeli kriitika! Mis on mudeli peamised puudused? Modaalse
teooria kohaselt peab mällu salvestamiseks materjal läbima kõik staadiumid. Mudelis tagab
ülemineku sensoorselt pikaajalisse võimalikult rohke kordamine – tegelikult ei pruugi see
seda tagada, mõned asjad jäävad ka kordamiseta meelde.
Modaalne mudel eeldab et lühi- ja pikaajaline mälu on unitaarsed, tegelikult ei tööta nad alati
ühesuguse skeemi kohaselt: mõlemal on allsüsteemid.
Mille poolest erineb töömälu uuem kontseptsioon lühimälust hoidlamudelis? Lühimälu
koosneb lühikestest pikaajalise mälu aktivatsioonidest. Töömälu keskendub rohkem mälu
protsessile ja komponendid eraldi, lühimälu hoidlamudel keskendub hoidlatele. Enne usuti et
töömälu hoiustab infot pigem lühiajaliselt, praegu usutakse et mälu tegeleb samaaegselt
lühiajalise mälu infoga (manipuleerib või otsustab milline info peaks olema ja kas jõuab
pikaajalisse mällu)
Baddeley jt töömälu mudel, selle osad (allsüsteemid) ja nende funktsioonid.
-
Tsentraalne-täidesaatev – tähelepanu sarnane, limiteeritud hoidumisvõime ja tegeleb
kognitiivsete ülesannetega
-
Fonoloogiline ring – hoiab kõnepõhist infot
-
Visuaal-ruumiline komponend – ruumiline ja/või visuaalne kodeerimine
-
Episoodiline puhver
-
Millised eksperimentaalsed ja neuropsühholoogilised andmed tõendavad fonoloogilise
hoidla kui suhteliselt iseseisva funktsionaalse mooduli olemasolu? Kaksikülesande näited,
kus tuleb tegeleda mitme ülesandega samaaegselt.
Kaasaegne käsitlus: Millised on inimese peamised mälusüsteemid ja mille poolest need
erinevad
-
Episoodiline – isiklik teaduvstatud minevik
-
Semantiline – üldised teadmised maailma kohta
-
Protseduuriline – oskused, lihtne tingimine
-
Lühimälu/pikaajaline – objektide äratundmise praimimine, automaatne äratundmine
-
Primaarne – kerge juurdepääs hiljuti kogetud infole
2. Pikaajaline mälu
Kuidas amneesiauuringud on tõendanud erinevate mälusüsteemide olemasolu? Erinevate
ajuhaiguste korral on häiritud erinevad ajupiirkonnad. Probleemidest amneesiahaigetega:
amneesikutel on halvenenud deklaratiivne õppimine kuid protseduuriline suhteliselt
puutumatu;
-
Vilumused ei ole ainult protseduurilised vaid sisaldavad ka deklaratiivset teadmist –
puutumatu ei ole alati ja ainult protseduuriline mälu
-
Praiming ei ole ilmselt protseduuriline mälu – lisaks leitakse amneesikuid kellel on ka hea
deklaratiivse info õppimise võime aga häiritud episoodiline mälu.
Amneesiaga seotud kortikaalsed piirkonnad.
-
Ajukoorelaustest piirkondadest kahjustatud vaheaju, hipokampus, taalamuse dorsaalsed
tuumad
-
Oimusagara mediaalne osa – see on piirkond mis on eelkõige seotud uue materjali
salvestamise regulatsiooniga ja juurdepääsuga mujale ajusse; seal ei hoita ’mälestusi’
Milline on hipokampuse roll mälu töös?
-
Oluline integratsiooniks ja konsolidatsiooniks (kinnitamiseks)
-
Deklaratiivne mälu – teadmised mida saab sõnadega väljendada
-
Õppimine ja harjumused, lihtne tingimine, praimimine toimivad ja aja möödudes muutub
hipokampuse roll väiksemaks
-
Mälestused liiguvad kortikaalsetesse aladesse
-
Õppimisvõime säilitatakse amneesia korral
-
Hipokampuses asub ruumimälu.
Millised on episoodilise ja semantilise mälu erinevused sisu poolest, ja aju töö tasandil?
(nt millised aju-uuringute andmed erinevusi tõendavad? HERA mudel, jt.).
Erinevused:
-
Sisulised
-
Asuvad ajus eri piirkondades nt patsient kellel kahjustus vasakpoolses hipokampuses – ei
mäleta oma elust sündmusi aga mäletab asju mis tal oli
-
Üldised erinevused integratsioonil eri infotükkide kokkusidumisel ja töösalvestamisel.
Aju-uuringud näidanud et semantilisse mällu salvestamine eri kategooriatena võib olla seoud
eri ajuosadega.
HERA mudel – ajupoolte salvestamise asümmeetria; ajukoore parempoolse frontaalpiirkonna
aktivatsioon episoodilisest mälust ammutamise; vasakpoolne frontaalne ajuosa aktiivne
episoodilises salvestamise ja semantilisest ammutamise ajal.
Mille poolest erineb implitsiitne mälu eksplitsiitsest mälust?
Eksplitsiitne – millegi teadlikku, teadvustatud meenutamist mis eeldatavalt on mällu
salvestatud. Tähistab aktiivset meenutamisest deklaratiivsest (episoodilisest või semantilisest)
mälust.
Implitsiitne – puudub kavatsus õppida; tähistab varasemalt õpitud või kogetud sündmuste,
oskuste jne kasutamist kus seda ei teadvustata. Hõlmab nii omandatud motoorseid oskusi ja
vilumusi kui ka tajulisi otsustusi.Implitsiitne mälu kasutamne toimub teadvustamatult.
Eristamine:
-
Implitsiitne avaldub kui ülesande täitmine paraneb ilma igasuguse teadliku meenutusteta
st mäletamiseta; eksplitsiitne avaldub kui tegevus nõuab eelneva kogemuse teadlikku
meenutamist
-
Traditsioonilised mälutestid – vaba, ajendatud meenutamine, äratundmine – on kõik
instruktsioonid info tuletamiseks teatud lukordadest seega mõõdavad eksplitsiitset mälu
-
Õppimisinstruktsioon on kõige olulisem faktor eksplitsiitse ja implitsiitse mäu erinevuse
väljatoomiseks.
Milliste testidega uuritakse implitsiitse mälu olemasolu/taset?
-
Pertseptiivsed – lühiajaline sõnade identifitseerimine, sõnatüve lõpetamine, lünksõnad,
anagrammid, leksikaalsed otsustused
-
Mitteverbaalsed – pildifragmendid, mittetäielikud kujutised ,võimalikud/võimatud
objektid
-
Kontseptuaalsed – sõnaassotsiatsioonid, kategooria esindajate genereerimine,
üldteadmiste testi vastused.
Mis on praiming? Mis iseloomustab praimingu-efekte? Milliseid praimingutüüpe
eristatakse? Näiteks toimi amneesiapatsientide puhul kui neil palude õnnemängu kus
punased kaardid ennustavad kõrgemaid puntke kui mustad. Siis endale teadvustamata
hakkavad nad pärast mitmendat korda mängides eelistama punaseid.
-
Tähendusele eelnev perseptiivne mälusüsteem mis toimib sõltumata episoodilisest mälust,
lahus ka semantilisest
-
Praiming soodustab objekti äratundmist sest inimene on sellega varem kokku puutunud
kuigi seda endale ei teadvusta
-
Praimingu efekt on amneeiskutel sama suur kui norm, kuigi ei mäleta isegi lühiajalist
õppimist
Tüübid:
-
Pertseptiivne – esialgne ja testitav info omavad samasugust tajulist kuju
-
Kontseptuaalne – test oma sisulist seost esialgse infoga kuid on kujult erinev
Mis on implitsiitne õppimine? Mille poolest see erineb protseduurilisest mälust? Keeruka
infotöötluse õppimine ilma et suudetaks verbaliseerida mis see nimel on mida on õpitud.
-
Erinevust implitsiitse mälu uurimisest on selles et impl. Õppimise puhul kasutatakse
sageli keerukaid uusi ülesandeid
-
3. Mäluprotsessid
Töötlustasemete käsitlus ja selle roll meeldejätmisprotsessi seletamisel. Eristatakse
töötluse sügavuse tasandeid alates stiimuli füüsikalistest karakteristikutest ja lõpetades sügava
semantilise analüüsiga. Sügavam analüüs viib kestvamate ja tugevamate mälutrasside
tekkimisele. Sogava töötluse puhul jäetakse meelde formaalsete tunnuste põhjal, katseisikud
jätavad sügava töötluse puhul asju paremini meelde kui pealispindse töötluse puhul. Mida
kauem materjalidega tegeled, seda premini jääb see meelde.
Töötlustasemed on:
-
Struktuuriline töötlus – kõige kehvem meeldejätmine, töödeldakse suuri ja väikeseid tähti
-
Akustiline töötlus – vaadatakse riime
-
Semantiline töötlus – kõige parem meeldejätmine, peab vaatama tervet lauset
Mehhaanilise kordamise ja viimistleva kordamise sisu ja erinevus
-
Mehaaniline kordamine – materjali kordamine ilma materjali sisule või mustrile
mõtlemata, materjal jääb töömällu vaid vajalikuks ajaks
-
Viimistlev kordamine – ühel sügavustasandil toimunud töötluse hulk (seoste loomine,
suurem töötlus).
Erinevus: mehaaniline kordamine ei jää pikaks ajaks mällu, viimistlev jääb.
Kuidas saada üle töötlustasemete kontseptsioonile omasest tautoloogiast? mis võiks olla
õpitava materjali töötlussügavuste sõltumatud näitajad? Töötlustasemete kontseptsiooni
tautoloogia – kui materjal on hästi meeles, siis printsiip töötab, kui ei siis ei.
Töötlustasemete teooria täiendused/erijuhtumid, mis seletavad oodatust erinevat
meenutamise tulemust (nt viimistlev kordamine; mälujälgede eristuvus; ülekande
sobivuse teooria).
Ülekande sobivuse hüpotees – orienteerumisülesanne ja testimisolukord peaks kokku
langema:
-
Sama töötlussügavuse juures on tulemused erinevad sõltuvalt meeldetuletamise vormist.
(semantiline töötlus õppimisel ei prandanud tulemust testis, kus oli vaja äratundmisel leida
riimuvaid sõnu esialgsetele sõnadele)
Teooria kirjeldab tulemusi standardsetes testides teadliku meeldetuletamise ülesannetes, kuid
implitsiitse mälu ülesannetes ei kehti – mälutrass ei pruugi ola püsivam sügavama õppimis
korral; töötlussügavus võib mõjutada õppimise kiirust.
-
Pinnapealne õppimine ei tähenda kiiret unustamist
-
Sügav töötlus on avajalik kuid mitte piisav tingimus heaks mäletamiseks, vajalik on
mälujälgede konsolideerumine
-
fMRI andmed, et semantilise kodeerimise puhul aktivatsioon vasakust ajukoores suurem
kui füüsikaliste tunnuste kodeerimisel.
Testimise mõju meeldejätmisele. Pikaajalisse mällu salvestamist mõjutab sagedaste testide
tegemine. Õppimise käigus erinevate meenutamisstrateegiate rakendamine suurendab
pikaajalisse mällu salvestamist. Põhjus: testimisolukord hõlmab rohkem semantilist töötlust
kui lihtsalt kordamine.
H.Ebbinghausi mälukatsed ja unustamiskõvera kirjeldus Ebbingahus tegi enda peal
pikaajlise mälu katseid, kus jättis meelde ebamääraseid häälikuid ja siis üritas neid meenutada
31 päeva vältel. Unustamiskõver vastab logaritmilisele funktsioonile – alguses on kiire,
aeglustub aja möödudes.
Milliste mälu alaliikide puhul peab selle unustamiskõvera seaduspära paika ja milliste
puhul mitte? Peab paika episoodilise ja semantilise mäluga seoses, ei pea paika
autobiograafilise ja protseduurilise mäluga seoses
Vaba meenutamise (recall) ja äratundmise (recognition) protsessid ja strateegiad. (sh
„mäletan/tean“ protseduur).
-
Vaba meenutamine – sisaldab taastamisprotsessi JA äratundmisprotsessi
-
Äratundmine – sisaldab ainult otsustamise/äratundmisprotsessi.
-
Unustamise põhjused ja erinevad käsitlused (mälutrasside hääbumine; interferents;
kodeerimise spetsiifilisus ja ajendeist sõltuv unustamine; mälujälgede konsolideerumise
puudulikkus).
-
Mälutrasside hääbumine – unustamise põhjus ongi mälutrasside hääbumine, peamiselt
öösel ja toimub hipokampuses
-
Interferents – on 2 interferentsi mis saavad pikaajalist mälu vähendada:
o Proactive – mälu häirivad mälestused eelnevast õppimisest nt sarnane materjal
o Retroactive – mälu häirib eelnevalt õpitud info mis segab hilisemal
meenutamisel nt meenutamine kuidas sõber 5 aastat tagasi välja nägi.
-
Konsolideerumine – füsioloogiline protsess mis on kaasatud pikaajalist emälestuste
meeldejätmisel, ketab mitu tundi või rohkem ja uued mälestused on haprad.
-
Kodeerimise spetsiifilisus – meenutamine on seda parem mida sarnasemad on info mälus
ja info kättesaadav meenutamise ajal.
4. Igapäevamälu uurimine.
4.1. Autobiograafiline mälu
Mille poolest erinevad autobiograafiline mälu ja episoodiline mälu?
-
Autobiograafilises mälus olevad asjad omavad eelkõige isiklikku lähedust ja seal võib olla
mälestusi ilma väga konkreetsete episoodideta
-
AB mälu on inimese identiteedi aluseks
-
Meenutamine AB mälust võtab keskmiselt kauem aega, mis viitab sellele, et mälestusi
rekonstrueeritakse ja need ei ole hetkega kättesaadavad.
Kuidas autobiograafilist mälu uuritakse? Beli soovitas kasutada sündmus-ajaloo
kalendreid, sest sageli ei raporteerita tähtsaid sündmusi nt unustatakse kirjeldada väikseid
hospitaliseerimisi. Sündmus-ajaloo kalendriga esittakse KI-le mõned suured teemad nt
elukoht, töö, ning palutakse identifitseerida kuu ja aasta sündmustele. Aja jooksul
konstrueeritakse KI täielik elumuster.
Milline on autobiograafilise mälu peamine ülesehitus (struktuur/tasemed)?
Autobiograafilises mälus on eriestatavad hierarhilised tasemed mis põhinevad eri pikkusega
perioodidel:
-
Eluperioodid – meeles kõige paremini kuna kattuvus väike; põhiteema või põhiemotsioon
igal perioodil
-
Korduvad või kestvad sündmused – kuni kuu
-
Spetsiifilised sündmused – kuni tunde.
Hierarhia tipus olev materjal kaob kõige vähem, allpool rohkem. Vanad inimesed mäletavad
tõenäoliselt kõige paremini mälestusi 10-15 aasta eest või 15-25 eluaasta vahel.
Kui täpne on autobiograafiline mälu? Võib olla hea kuid enamasti mitte detailides.
Sündmusi interpreteeritakse ümber vastavalt enesekohaste teadmiste skeemidele.
Mis on ’meenutamise muhk’ (reminiscence bump) ja kuidas seda seletatakse? Suur hulk
meenuvaid mälestusi 10-30 eluaasta vahel, eriti 15-25. meenutamise muhku pole leitud
noorematel kui 30 aastat, harva 40 aastastel. Vanematel inimestel alati. Muhk paikneb just
neis aastates sest siis kogetakse palju uusi kogemusi – esmakordsed kogemused jäävad
paremini meelde.
4.2. Pealtnägijate tunnistused ja mälu
Kuidas on pealtnägijate tunnistuste uurimine aidanud mäluvigade ja –moonutuste
tekkimise iseloomu uurida? (nt Loftuse jt eksperimentides)
-
Vastamiskalle – mäletatakse sündmuseid mis vaatavad pigem ootustele
-
Mitteteadvustatud ülekanne – tuntakse näo järgi ära inimene kes ei ole tegelikult süüdi
vaid on muul põhjusel tuttava näoga.
-
Loftuse eksperimendid – tulemusi mõjutavad suunavad küsimused. Samuti varjutavad ja
lõhuvad esialgsed mälestused, hiljem on neid raske tagasi saada.
-
Vanemad inimesed usuvad tihedamini valemälestusi, nooremad kahtlesid.
Miks on tunnistused/mälestused sageli ekslikud? Kõige tõenäolisemalt materjali
segiajamise ja kadumise tõttu. Alternatiivselt leiti, et võibolla üritab inimene vastata nii nagu
temalt oodatakse. Teine põhjus on, et vastatakse nii kuidas arvatakse et on õigem. Samuti
segavad suunavad küsimused.
Kuivõrd võivad meenutused olla mõjutatud uuringus kasutatavast
küsitlusprotseduurist? Võivad olla.
Iseloomustage kognitiivset intervjuud ja selle erinevusi rutiinsest küsitlusprotseduurist!
Kognitiivse intervjuu skeem põhineb eeldustel et:
-
Tunnistaja püüab taastada kogu sündmuse toimumise konteksti
-
Tunnistaja räägib kõigest mis talle sellega seoses meenub, püüdmata seada loogilisse
järjekorda
-
Tunnistava ajab korduvalt tunnistusi detailide kohta, iga kord erinevas järjestuses
-
Püütakse vältida sekkumist
-
Palutakse tunnistajal rääkida rahulikult ja aeglaselt, küsitleja hoidub hinnangutest ja
kommentaaridest
-
Paremaid tulemusi mälul põhinevate tunnistuste kogumisel saab kui mitte esitada
küsimusi vaid esitada üldisi lahtiseid küsimusi ja lasta vaba meenutamise põhimõttel
pealtnägijal niipalju omapoolset infot anda kui talle meenub.
4.3. Prospektiivne mälu
Mille poolest on retsrospektiivne ja prospektiivne mälu erinevad?
Retrospektiivne mälu – need asjad mis on toimunud või omandatud minevikus
-
Mis?
-
Sisaldab palju infot
-
Rohkem meenutusajent
Prospektiivne mälu – nende asjade meelespidamine mida tehakse tulevikus
-
Millal?
-
Informatiivne sisu madal
-
Seotud plaanide ja kavatsustega, seotud isikutevaheliste suhetega ja need asjad jäävad
ka paremini meelde
-
Sisaldab ka retrospektiivset komponenti
Aja-põhise ja sündmuste-põhise prospektiivse mälu iseloomustus ja erinevus (time-
based vs event-based prospective memory).
Prospektiivsesse mällu talletatakse erinevalt asju mida peab kindlal ajal tegema ja asju mida
tuleb teha tulevikus, rõhk on sündmusel või olukorral millest lähtudes tuleb tegutseda.
-
Paremini on meeles asju teha mis on rutiinsed
Teadmised
Kategoriseerimine
Mis on mõisted? Teatud üksuste klassi mentaalne representatsioon ehk mingi ühiste
omaduste objektide hulga seesmine vaimne esitus, sisaldades seda mida me objektidest teame.
Kategooriate kirjeldused.
Mis on kategooriad? Üksuste klassid. On võimalik üksusi tunnuste, näidete, teadmiste,
prototüüpide abil liigitada ühe mõiste alla.
Mille poolest erinevad mõisted ja kategooriad? Mõiste hõlmab endas kategooriaid.
Kuidas inimesed kategoriseerivad? Erinevad teooriad: tunnusteooriad, seletusteooriad,
tõenäosusteooriad. Kategoriseerime sarnaste tunnuste abil, perekondlike sarnasuste abil,
kõikidest elu jooksul nähtud isenditest prototüübi luues või tunnustevahelisi seoseid ja
olemasolevaid reegleid kasutades.
Miks on teadmisi üldse vaja klassifitseerida? Et oleks lihtsam neid mälust üles leida ja
järeldusi teha. Kõigepealt on vaja mõisteid sest need võimaldavad klassifitseerida. Mõistete
kujunemine võimaldab kognitiivset ökonoomiat mis tagab lihtsama juurdepääsu
informatsioonile. Mõisted võimaldavad järelduste tegemist.
Teadmiste organisatsioon
Mille poolest erinevad tunnusteteooriad, tõenäosusteooriad ja seletusteooriad?
Tunnusteooria – lähtutakse konkreetsetest objektidest, leitakse nende ühised omadused ja
jäetakse kõrvale erinevused.
Tõenäosusteooria – ükski tunnustest pole vajalik ega piisav kategoriseerimiseks. Mõiste
esitamisel kasutatakse tõenäosuslikke tunnuseid. Kategooriad koosnevad sarnaseid tunnuseid
omavatest objektidest. Siia kuuluvad ka prototüübiteooria ja näidisele tuginev lähenemine.
Seletusteooria – seletusele/reeglitele tuginev lähenemine. Tähtsad on nii tunnused kui
nendevahelised teooriad. Mõisteid seob omavahel seletuslik struktuur – eksisteerivad reeglid
mille alusel jaotatakse asju kategooriatesse. Mõisted=dünaamilised.
Milliseid toetavaid ja kummutavaid näiteid mõistete teooriad esitavad?
Tunnusteooria: Miinused:
-
Paljudele mõistetele raske määrata defineerivaid omadusi
-
Ei selgita tüüpilisuse efekti
-
Kõik defineerivad tunnused mõiste määramisel ei ole samaväärsed sest osasid
nimetatakse teistest sagedamini
-
On kategooriaid millel pole selgeid piire nt kõrvits on mari aga käsitletakse
köögiviljana.
-
Subordinaarsesse kategooriasse kuuluvaid mõisteid peaks klassifitseerima
sarnasemaks baastaseme mõistetega võrreldes superordinaarse taseme mõistetega –
alati ei kehti. Nt kas kappkell on mööbliese, kas big ben on mööbel?
Tõenäosusteooria: Plussid:
-
Rakendatav suuremale hulgale mõistetele
-
Seletab ’ähmaste’ kategooriate olemasolu
-
Seletab tüüpilisuse-efekte
Miinused:
-
Kõigil mõistetel ei ole prototüübilisi omadusi nt mis on armastus
-
Ei arvesta konteksti mõjusid
-
Ei selgita kuidas mõiste saab paremini esindada kategooriaid vs eraldi kategooriatega
-
Pole arvesse võetud et erinevad jooned on koos esinedes suurema kaaluga kui eraldi
-
Prototüübiga samal määral aga erinevate tunuste poolest sarnanevaid juhtumeid
klassifitseeritakse erinevalt nt kiirus, täpsus, aeg
-
Inimesed kasutavad kategoriseerimisel lisaks taju abil saadud infole ka seda mis ulatu
iseloomulikest tunnustest kaugemale
Seletusteooria: Plussid:
-
Uurimused kus otsused sarnasuse ja klassifitseerimise kohta lahknevad
Miinused:
-
Ähmasus põhimõistete defineerimisel – teooriaid ja seletusi on raske eristada üldistest
taustateadmistest.
Milles seisneb prototüüpsuse efekt? Konkreetse juhu tüüpilisust hinnatakse selle alusel kui
suur on ta perekondlik sarnasus.
Kuidas jaotuvad mõisted baastasandi, suborineeriva tasandi ja superordineeriva tasandi
mõisteteks? Mõisted jaotuvad nendesse tasemetesse ehk mõistete hierarhiasse erinevate
abstraktsioonide tasemete kaudu:
-
Baastasand – asjad mis esinevad reaalses elus, mille on tajutud ühised omadused ja
funktsioon nt tool
-
Superordinaarne – üldmõiste, hõlmab erinevaid objekte nt mööbel
-
Subordinaarne – spetsiifiline asi nt tugitool
Mõistete kujunemine
Kust pärinevad esimesed mõisted?
Mida rõhutab semantiliste tunnuste teooria, mida funktsionaalse sarnasuse teooria ning
mida prototüübiteooria?
Semantiliste tunnuste teooria – sõna tähendus tuletatakse referendi tajutud ühistest
omadustest
Funktsionaalse sarnasuse teooria – sõnade tähendus tuletatakse vastavalt referendi
funktsioonile.
Prototüübiteooria – kategooria tüüpilisemad jooned on esindatud protorüüpidena –
konkreetse juhu tüüpilisust hinnatakse selle alusel kui suur on ta perekondlik sarnasus.
Milliseid muutusi deklaratiivses teadmises ette tuleb? Deklaratiivsete teadmiste õppimise
tulemuseks on:
-
Teadmiste suurem abstraktsus ja perspektiivi muutus
-
Teadmiste suurem kooskõlalisus ja detailsus
-
Skeemide liitmine ja teadmiste keerukuse suurenemine
-
Teadmiste kumulatiivne kasv ja suurem seotus
Milliseid takistusi tuleb teadmiste integreerimise protsessis ette? Igasuguseid asju:
kodeerimise vead, uute teadmiste moonutamine, vanade skeemide kõlbmatus jne.
Skeemid ja stsenaariumid
Mille poolest erinevad skeemid mõistetest? Skeem on mõiste struktureeritud klaster. Skeem
on laiem kui mõiste – skeem hõlmab endas mõisteid. Skeem on mõisteid organiseeriv
struktuur; sisaldab pikaajalisse mällu salvestatud üldinfot mida kasutatakse suhete, sündmuste
jne esitamiseks; täpsustab elementidevahelisi ruumilisi, ajalisi ja põhjuslikke seoseid.
Kuidas seostuvad skeemid motivatsiooniga?
Millised omandused skeemil on?
-
Skeemi komponendid on: muutujad, muutujate väärtused ja seosed
-
Skeemid võivad olla lihtsad või keerulised põhjuslikud seosed
-
Muutujad võivad sisaldada mõisteid või teisi allskeeme
-
Iga muutujale vastav mõiste peab rahuldama teatud tingimusi
-
Väärtused vastavad erinevatele konkreetsetele mõistetele
-
Skeem kodeerib üldisi teadmisi mida saab kasutada erinevates spetsiifilistes
situatsioonides kui need on skeemi erijuhud
-
Skeemis võib mõni muutuja olla tühi või avatud mis täidetakse puuduvate mõistetega
-
Skeemid estavad eelkõige teadmisi mitte definitsioone. Nad kirjeldavad seda mida me
teame nii seda mis on alati õige kui seda mis kehtib aeg-ajalt
Mille poolest erinevad skeemid ja stsenaariumid?
Stsenaarium – teadmiste struktuur milles on esitatud tavaelu sündmuste stereotüüpsed
tegevused ja järgnevused. On skeemi alaliik
Erinevus: skeem võib käsitleda nt mingit mõistet (tuba), aga stsenaarium kehtib mingi
olukorra või tegevuse kohta.
Milleks skeeme ja stsenaariumeid kasutatakse ning kuidas nad omandatakse?
-
Neile toetumine annab aega uute, ootamatute aspektide nägemiseks
-
Aitavad keerukamates olukordades järeldusi teha
-
Soodustavad teatud detailide meenutamist
Omandamine
-
Induktiivne lähenemine – omandamine toimub teiste teadmiste põhjal kui mitmendat
korda märgatakse samas olukorras sarnasusi
-
Normani&Rumelhari teooria: omandamine (uus asi suhestutakse vanasse skeemi ja
lisatakse teadmistesse), täpsustamine (läbi kogemuse täpsustatakse skeemi),
ümberstruktureerimine (luuaksu uusi skeeme kas analoogia või skeemi-induktsioonide
põhjal.
Keel
Millised on keele omadused?
Kuidas saab keel samal ajal olla loov ja struktureeritud? Struktureeritud on süntaks ehk
grammatika mis näitab ette kuidas saab lauseid moodustada. Loov selles mõttes, et kuidas
sõnu lausesse seada, kombinatsioone on lugematu arv.
Kas kõik keele ühikud peavad olema mõtestatud? Ei, foneemid ei ole. Morfeem on
väikseim tähenduslik ühik keeles.
Millist mõju avaldab keelele see, et seda kasutatakse suhtlemisel? Keel on alati pidevas
muutumises, slängi teke, kiirendatud kõne, lauselõppude söömine.
Kõnetaju
Mille poolest erineb kirjaliku ja suulise kõne töötlus? Kirjalikku teksti lugedes haarame
sõnu tervikuna, suuliselt on sõna ajas välja venitatud
-
Suuline kõne on segasem ja kõnevoolus on raskem sõnu eristada
-
Mälu kasutatakse suulise teksti kuulamisel rohkem
-
Suulise kõne korral on palju mõistmist abistavaid märke, prosoodilisi märke mis kirjas
on kirjavahemärgid
-
Kõne kuulamise ja lugemise vahel tõestavad erinevusi laste ja täiskasvanute võrdlused
Millised meetodeid kasutatakse kõnetaju uurimisel? Laste ja täiskasvanute võrdlused,
erinevad harjutused, kuidas sõnu lugeda jne
Kas kõne tajumine erineb muude helide tajumisest? Vasak ajupoolkera on aktiivsem kõne
tajumisel, teiste helide tajumisel erinevus puudub.
-
Kõne tajumine on kategoriaalne – inimesed suudavad eristada erinevase ja sarnasesse
foneemikategooriasse kuuluvaid foneeme
-
Esimese 12 kuu jooksul kujuneb välja see milliseid häälikuid inimene tajub. Katse
tehtud alla aastase lapsega kes õppis hääliku muutust tajuma
-
Saarlase õ ja ö; jaapanlaste r ja l
Mis võimaldab suulises kõnes sõnade ära tundmist? Alt-üles ja ülalt-alla protsessid
töötavad kombineeritult. Alt-üles protsessid töötlevad foneeminde omadusi (väljaütlemise
viis, artikulatsioon, hellus)
-
Väljaütlemise viis – kui palju õhku tuleb suust välja
-
Artikulatsioon – kui selgelt räägib ja foneeme hääldab
-
Helilisus – helilased on täishäälikud ja J L M N R V
-
Huultelt lugemine aitab
-
Kohorditeooria, motoorne teooria, TRACE mudel
Kuidas lugemise ajal sõnade ära tundmine toimub?
-
Madal – joonte tase; keskmine – tähtede tase; kõrgeim – sõna tase
-
Esmalt identifitseeritakse jooned, siis saadetakse aktivatsioon tähtede tasemele –
aktiveeruvad vastavat joont sisaldavad tähed
-
Igale tasemele viidud ühe ühiku aktivatsioon on teiste võistlevate ühikute
mahasurumine
-
Ääretult kiire protsess
Kõne mõistmine
Kuidas leitakse kuuldud sõnadele tähendus? Sõnade tähendusi esitatud nii joonte
kombinatsioonidena kui ka leviva aktivatsioonina
-
Sõnad võivad olla olemuslikult mitmetähenduslikud
-
Praimimine – kiirendab sobimatu tähenduse kõrvale jätmist
-
Aktivatsiooni vastav sisse- või väljalülitamine
Kas sõnade tähenduse mõistmisest piisab lausete mõistmiseks? Ei piisa. Lausete
mõistmiseks on vajalik analüüsida tähendust 3. tasandil:
-
Sõnasõnalise tähenduse analüüs – „siin on püstol, millega mees eile pärastlõunal
gangsteri maha lasi“ vs „siin on auto, millega mees eile pärastlõunal gangsteri maha
lasi“
-
Tegeliku tähenduse analüüs – iroonia, sarkasm, vähendamine
-
Grammatilise struktuuri analüüs – kuidas sõnu kombineeritakse
Milline on grammatika roll kõne mõistmisel? Grammatika ehk süntaks märgib reeglite
komplekti sellest kuidas sõnu saab ja ei saa lauseteks kombineerida. Kahetähenduslike lausete
mõistmise seletamiseks on esitatud 2 tüüpi teooriaid:
-
Inimene töötab läbi mõlemad võimalikud grammatilised struktuurid ja hiljem lisainfot
kasutades välistab nendest sobimatu
-
Inimene töötab läbi vaid ühe struktuuri ja pöördub teise juurde vaid siis kui esimene
variant osutus mittesobivaks
-
Aiateede mudel – lause tähenduse järjestikkune töötlus
-
Taraban ja MvVlelland sisu-juhitud protsesside teooria – grammatika oluline
struktuuri määraminsel.
Kuivõrd sõltub kõne mõistetavus kontekstist?
Kuidas mõjutavad taustateadmised kõnest aru saamist?
Mis oskust arendatakse loetud tekstide ümberjutustamise käigus?
Kõne produtseerimine
Kuidas mõjutab kõneloomet see, et kõnelemine toimub sotsiaalses kontekstis? Nii
kõneleja kui kuulaja peavad tahtma teha koostööd. 4 maksiimi:
-
Kvantiteedi maksiim – kõneleja peab andma nii palju infot kui vaja, mitte rohkem. Kui
palju on vajalik sõltub kontekstist ja rääkija-kuulaja ühistest teadmistest ja
uskumustest.
-
Kvaliteedi maksiim – kõnelemisel tuleb olla tõene
-
Suhtemaksiim – tuleb rääkida asjadest mis on situatsioonis olulised
-
Laadi maksiim – kõneleja peab püüdma rääkida arusaadavate sõnadega et tema jutt
oleks kergesti mõistetav
Kõne planeerimisel tuleb arvestada ka teadmiste ühisosaga.
Millistest osadest koosneb kõneloome protsess? Kõneloome teooriate ühised jooned:
-
Suur tähtsus on räägitava eelneval planeerimisel. Kõige rohkem aega tegeletakse
sellega, siis sellega kuidas sõnad peavad järjestikku paiknema, millised sõnatüved on
vajalikud ja millised foneemid
-
Kõneprotsessis võib eristada erinevaid tasandeid, üldiselt tuuakse välja 4 tasandit.
-
Protsess kulgeb üldiselt (tähendus mida tahetakse öelda) spetsiifilisle (kõneühikud,
mida kasutatakse). Ülevalt-alla
Kõneprotsessis 4 tasandit:
-
Semantiline – kõrgeim, seotud öeldava tähendusega
-
Süntaktiline – planeeritavate lausungite grammatika
-
Morfoloogiline – morgeem kui väikseima tähendusega ühik planeeritavates
lausungites.
-
Fonoloogiline tasand: madalaim tasand, seotud foneemide kui hääldusühikutega
(pabari pikarkook)
Kõne planeerimine toimub kõigil tasanditel samaaegselt kuid kõrgemad tsandid on igal hetkel
paremini läbi töötatud kui madalamad. Igal tasandil luuakse representatsioon ja neil on oma
kategoorilised reeglid. Lisaks reeglitele on võrgustikuna esitatud leksikon.
WEAVER mudel ehk kõne produtseerimise tasemed:
-
Sõnum
-
Funktsionaalne töötlus – valitakse välja öeldatavate lausete piirjooned, leksikaalne
valik ja funktsioonide määramine
-
Propositsioonide töötlemine – välja öeldavale lausele antakse struktuur – sõnad
järjekorda, lõpud
-
Fonoloogiline kodeerimine – fonoloogilise struktuuri paika panemine. Info lausete
sisust olemas enne helilist struktuuri
Mis võib olla kõnevea tekkimise põhjuseks? Leviva aktivatsiooniteooria kohaselt:
kõnevead tekivad, sest vale ühik on kõrgema aktivatsioonitasemega kui õige. Kui tekkivad
vead on seotud just aktivatsioonitaseme levikuga. Teooria ennustab järgmisi vigu:
-
Kategoorilised reeglid määravad et vead kuulavad samasse kategooriasse – vale
nimisõna asendab õiget nt kus on mu pea (müts)
-
Paljud vead peaksid olema seotud ootusega kus häälik öeldakse välja enne kui
lausestruktuuris on kohane – taevas on taevas. See juhtub sest kõik lausesse
planeeritud sõnad kõne planeerimisel aktiveeruvad
-
Vahetusvead
-
Semantiliselt seotud vead
Mis põhjustab „keeleotsal olemise“ fenomeni (tip-of-the tongue)? See on ebaõnnestunud
püüd mälust sõna välja otsida mis on osaliselt kombineeritud meenutamisega ja tundega et
kohe tuleb meelde. See paljastab et leksikaalne juurdepääs ilmneb etappidena.
Millised muutused toimuvad inimese kirjutamisoskuses? 3 etappi:
Planeerimine. Sisaldab ideede genereerimist ja kirjutatava paani loomist, samal ajal
kirjutamise üldistt eesmärki pidades silmas. On selge et kirjutatava kava sõltub olulislet
kirjutaja teemakohastest teadmistest. Need võivad ka takistada. Spetsialist ei pruugi teemast
arusaadavalt kirjutada, sest ei suuda panna end teiste olukorda ega mõista millised probleemid
võivad teksti lugemisel tekkida
Ekspertide ja algajate kirjutamise erinevused:
-
Eksperdid kasutavad plaani koostamisel teadmiste ümberkujundamist, algajad
teadmiste jutustamist (pannakse kirja kõik teemaga seoses pähe tulev ilma
organiseerimata). Teadmiste ümberkujundamisel peetakse silmas kirjutamise esmärki,
fakti kirjapanemisel arutatakse kas ja kuidas see eesmärgiga haakub. Võimaldab luua
paemini struktureeritud tekste, mis hõlmavaid keskseid punkte
Lausete loomine. Plaani kohaselt pannakse kirja laused. Kirjapandu ületab mahult selle mis
on plaanis. Nii eksperdid kui algajad panevad kirja 75% lausetest, mida genereerivad ja
muudavad enamasti äsja looduid. Eksperdid kasutavad pikemaid lauseid kui algajad.
Läbivaatamine. Hinnatakse kirjutatud. Võib toimuda konkreetsel või üldisel tasemel.
(hinnatakse üksikuid sõnu vs kirjutatu seostatust). Eksperdid kulutavad töö läbivaatamisele
rohkem aega, keskenduvad kirjutatu seostatusele ja argumentide struktuurile. Algajad
keskenduvad üksiksõnadele ja fraasidele. Eksperdid tegelevad keerukama ja aeganõudvama
tegevusega, muudavad sagedamini kirjutatu tähendust, leiavad oma töös rohkem probleme.
Mõle,mad grupid kirjutavad tihti lõike ümber ilma selgitamata mis neile algses variandis ei
meeldinud.
Kõnelemise ja mõtlemise seosed
Kumb oli enne, kas kõnevõime või mõtlemisvõime? Ilmselt kõnevõime, sest laste
lalisemine arendab sisekõnet ehk mõtlemist.
Kas keel mõjutab mõtlemist? Aga vastupidi? Whorfi keelelise relatiivsuse hüpotees
-
Tugev hüpotees – keel määrab mõtlemise st ühte keelt kõnelevad inimesed mõtlevad
teistmoodi kui teist keelt kõnelevad inimesed
-
Nõrk hüpotees – keel mõjutab mõlemat. Seda on kinnitanud mälu ja tajualased
kultuuride vahelised võrdlevad uurimused. (keel mõjutab mälu ja taju ning konkreetne
keel lihtsustab teatud viisil mõtlemist ja muudab keerukamaks teistel viisidel
mõtlemise)
Originaalartikkel kaasaegsest uurimistööst
Kuivõrd arvestavad kõnelejad kuulaja teadmistega? Millest see sõltub?Kas kõnelejate arvamused kuulajate teadmistest on adekvaatsed ning aitavad
mõistmisele kaasa?
Mõtlemine
Probleemide defineerimine
Mis on probleem?
-
See kui elusolendil on eesmärk aga ta ei tea kuidas seda saavutada
-
Otsing mis toimub siis kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt
tulemusega
-
Probleemi lahendamisel ei leidu rutiinset teed eesmärgile jõudmsiseks.
Millised meetodeid saab kasutada probleemilahenduse uurimiseks? Protokollide analüüs
mis aitab tuvastada kuidas infot kasutatakse ja probleemi etappide uurimine. Teadmiste
rikaste ja teadmiste vaeste, hästi defineeritud ja halvasti defineeritud ülesannete lahendamise
teel.
Millised ülesande lahendamise viise on leitud?
-
Katse-eksituse meetod
-
Reproduktiivne – meeldejätmine
-
Produktiivne – tuletamine
-
Intuitiivne – ahhaa elamus
Millest tekib „äkktaipamise“ fenomen? Üritatakse mingit probleemi lahendada aga
lahendust ei teki pikema aja vältel ning ühel hektel tekib äkktaipamine. Vahepeal on paus kus
ülesande lahendamisega aktiivselt ei tegeleta, seal unusame piirangud ja reeglid mis takistasid
tulemuseni jõudmast. Tänu sellele on õigel lahendusel võimalik meie peal esile kerkida.
Probleemiruum
Kirjeldage probleemiruumi, kus toimub mõtlemisülesande lahendamine. Elemendid on
lahenduse astmed (nt alg- ja lõpp-olukord). Probleemi lahendamine kujutab endast liikumist
ühelt astmelt teisele. Ruum on seotud operaatoriga. Viimased mõjuvad lahenduse astmele ja
tekitavad järgmise astme. Kogu protsess toimub kognitiivse süsteemi raamides.
Kuivõrd kasulikud on heuristikud igapäevaelus?Heuristikud – rusikareeglid, lihtsustatud mõtlemise skeemid mis on omandatud kogemuse
teel. Nende kasutamine ei vii alati õige lahenduseni kuid kasutatakse just ned sest siis võtab
ülesade lahendamine vähem aega.
Ekspertteadmised ja andekus
Millist mõju avaldavad taustateadmised probleemide lahendamisele?
Valdkonnaspetsiifilised teadmised on tähtsad. Üldvõimete erinevus ei ole ekspertide ja
algajate eristamisel oluline.
Kas loovmõtlemine on oma olemuselt eriline mõtlemise vorm? Pigem ei ole, sest
kombineeritakse tuttavaid ideid uutel viisidel või toimub mõistete ruumi radikaalne
muutmine.
Otsustamine
Mis vahe on probleemi lahendamisel ja otsustamisel?
Lahendamine – lahendaja püüab mõista probleemi konstrueerides esituse. Elementideks on
probleemi algseis, soovitud eesmärk ja probleemi lahendamise operaatorid, lisaks
nendevahelised suhted.
Otsustamine – tugineb hinnangutele. Otsustamine eeldab valikute hindamist ja kaalumist ning
selle tulemusena selgub parim valik. Enamasti tehakse palju vigu sest puudub kogu info.
Milles seisneb normatiivse otsustamise olemus? Keerukad otsused tuleb jagada
väiksemateks osadeks, hinnata osade väärtust ja nende kohta eksisteerivaid uskumusi,
arvestada lõppotsuse tegemisel kõikide alaosade tõenäosust ja väärtust.
Kasulikkuse alusel on otsustamise aluseks: alternatiivide järjestamine, transistiivsus (järjestus
domineerib), väärtuse dominantsus, väärtuse ignoreerimine, järjepidevus, invariantsus
Milliseid normatiivse otsustamise põhimõtteid inimesed eirama kipuvad?
-
Transistiivsuse eiramine – sageli tuuakse alternatiivide kaalumisel sisse kolmas
muutuja mis võiks olla esmapilgul sekundaarne, ent teatud juhudel võib primaarse
tunnuse erinevuse jätta tahaplaanile
-
Otsustamisel ignoreeritakse väärtuste erinevust – inimesed ei võta otsustamisel arvesse
mõlemat – sündmuse väärtust ja tõenäosust
-
Inimeste eelistused ja väärtus mida nad valikutele omistavad muutuvad sõltuvalt
olukorrast
-
Valiku raamimine – olukord kus valiku sõnastus mõjutab valiku tõenäosust.
Kallutatud otsustamine
Kas inimeste valikuid on võimalik enese kasuks pöörata? On võimalik, luues endale
kasulikele osadele isikule piisav selgitus, mis ka tema normatiividega sobiks.
Kuidas mõjutab otsustamist otsuse olulisus?
Kuidas kontrollitakse otsuse paikapidavust? Läbi rusikareeglite
-
Kättesaadavus
-
Mudeldatavus
-
Ankurdamine
-
esindavus
Järeldamine
Milles seisneb teadusliku mõtlemise erilisus? Inimesed muudavad pideval oma uskumusi
või uskumuste tugevust sõltuvalt sellest kas konkreetsed nähtused on olemasolevate
uskumustega kooskõlas või mitte. Järeldamisel ei toetuta konkreetsetele loogilistele reeglitele.
Järelduste tegemine on piiratud reeglitega – reegli tekkimst piiravad aktiveerivad tingimused
Kas laste ja täiskasvanute mõtlemine on samasugune?
Deduktiivne järeldamine
Mispärast on abstraktselt sõnastatud valikülesannete lahendamisel edukuse protsent
madalam kui elulähedastes ülesannetes? Vead tekivad ülesannete vääritimõistmisest kuigi
loogilisi vigu ei tehta.
Kuivõrd on süllogismide lahendamise oskus seotud igapäevases elus tehtavate järelduste
paikapidavusega?
Mil viisil võib ülesande sõnastust tehtavat järeldust mõjutada?
Valiku raamimine – esialgse lähtepuntki võiduna sõnastamine muudab inimesed riski
vältivaks
Kaotusele rõhumine tõstab riskeerimist
Millest tulenevad vead deduktiivsel järeldamisel?
-
Ei toetuta propositsionilisele loogikale sest lisatakse juurde vastupidine väide
-
Inimestel on ülesannete lahendamisel alateadlikud suundumused
-
Arusaamise vead – ülesannete eeldusi mõistetakse valesti või lisatakse sinna infot
juurde
-
Heuristlikud vead
-
Protsessi vead – tähelepanu puudujäägid, suutmatus hoida vajalikku infot töömälus
Kas inimeste jaoks on loomuomasem süllogistiline mõtlemine või deontiline mõtlemine?
Pigem süllogistiline sest on öeldud et deontilised regulatsioonid mõjutavad inimese tegelikku
tegevust vaid kaudselt
Mil viisil saab loogiliste järeldusteni jõudmist soodustada? Analoogide ja vihjete abil
Induktiivne järeldamine
Kuivõrd usaldusväärsed on inimeste tehtud induktiivsed järeldused? Mitte väga, sest
induktiivne järeldus tähendab et üksikute vaatluste põhjal tehakse üldisi järeldusi.
Milline seos on induktiivsel järeldamisel ja näiteks teadmiste kujunemisel? Assotsiatiivne
süsteem.
Kas tõenäosuse arvestamine pigem toetab või takistab järelduse tegemist?
-
Sageduse hindamine – pigem toetab
-
Loogilise tõenäosuse hindamine – takistab, sest meil pole võimalik arvestada kõiki
võimalikke sündmuse variatsioone antud ajahetkel.
Originaalartikkel kaasaegsest uurimistööst
Kuivõrd suurt rolli mängib otsustamisel see, kas otsus mõjutab meid endid otseselt või
kaudselt? Teiste nimel otsuse langetamise kohta on leitud, et sellised otsustajad koguvad
rohkem taustainformatsiooni; ei pea aktiivse tegevuse tõttu kehtinud kaotust
kahetsusväärsemaks passivsuse tõttu tekkinud kaotusest; keskenduvad rohkem positiivsete
tulemuste saamisele ja vähem negatiivsete tagajärgede vältimisele; kipuvad tegema
riskantsemaid otsuseid kui enda nimel valides.
Kas teise inimese eest on üldse võimalik teha häid otsuseid?Document Outline
- Kognitiivne psühholoogia
- Taju
- Taju protsess
- Meeltesüsteem
- Maitsmine – retseptorrakud keele maitsenäsades. Maitseelamus sõltub lisaks lõhnast, puutetundlikkusest ja temperatuurist. Eri piirkonnad kus rohkem ühetaolisi retseptorrakke kuid ainult ühele maitsele reageerivat piirkonda ei ole.
- Kehameel – proksimaalsed stiimulid (kudede asend, pea asend, temperatuur) – aisting (soe, külm, puudutus, valu, kõdi) – transduktsioon ehk eri tüüpi rakud kehas reageerivad valule ja puudutusele. Tasakaalu meel ehk sisekõrvas asuvad poolringkanalid sisaldavad viskoosset vedelikku mille liikumine painutab kanalite otsas paiknevaid karvarakke mis tekitavad närviimpulsi.
- Nägemistaju lokaalsed koodid
- Millised omadused retseptiivvälju iseloomustavad? suurus, tundlikkus, ruumiline lahutusvõime. Retseptiivväljad muutuvad hierarhilistel töötlustasanditel järjest suuremaks.
- Nägemistaju globaalsed koodid
- Ventraalne ja dorsaalne taju
- Marri nägemise mudel
- Lahknevusnegatiivsus (MMN)
- Nägude äratundmine
- Otsene ja vahendatud taju
- Mille poolest erinevad, sarnanevad? Millega tegelevad? Mis on informatsioon?
- Taju äratundmiseks (ventraalne taju)
- Mida tähendab taju segregatsioon?
- Kuidas tajusüsteem eristab objekti foonist? Rubini objekti ja fooni eristamise printsiip:
- Kuidas võimaldavad invariantsuse saavutada silindrid ja geoonid?
- Taju tegevuseks (dorsaalne taju)
- Mis on optiline voog?
- Mille poolest erineb otsese taju lähenemine konstruktivistlikust lähenemises?
- Mis on otseselt tajutav invariant? Otseselt tajutav invariant on stiimuli omaduste kombinatsioon, milles sisaldub kogu tajulise otsuse langetamiseks vajalik informatsioon. Silma jõudev optiline rivi sisaldab invariantset ehk ühetähenduslikku infot ümbritseva keskkonna kohta
- Juhtfunktsioonid
- Tähelepanu
- Milline on juhtfunktsioonide roll ja kus nad ajus asuvad?
- Milline on põhiline juhtfunktsioonide jaotus?
- Millised on tähelepanu funktsioonid? Peamine ülesanne on välja valida meeleelundeid pommitava infotlva seast olline ja hetkevajadustea kokkulangev teave. Tähelepanu modulleerib erinevate objektide vahel toimuvat võistlust ja kallutab seda väljavalitud stiimuli kasuks isegi üksikneuronite tasemel. Tähelepanu haaramine, suunamine ja kontrollimine.
- Mis on intermodaalne tähelepanu? Tähelepanu suunamine ühele modaalsusele korraga nt nägemine või kuulamine.
- Töömälu
- Kuidas on võimalik eristada visuaalset ja ruumilist töötlust töömälus? Jaguneb visuaalseks ja ruumiliseks. Katsetes on eristatud ajuosade aktivatsiooniline erinevus. Visuaalse infoga aktiveerib vasak hemisfäär rohkem kui parem ja vastupidi.
- Visuaalne – objekti kuju, värv – visuaalne register – vasak hemisfäär.
- Mälu
- Mälu struktuur
- Hoidlamudeli üldiseloomustus (multi-store model), komponendid ja nende omadused
- Kolmekomponendilise mudeli kriitika! Mis on mudeli peamised puudused? Modaalse teooria kohaselt peab mällu salvestamiseks materjal läbima kõik staadiumid. Mudelis tagab ülemineku sensoorselt pikaajalisse võimalikult rohke kordamine – tegelikult ei pruugi see seda tagada, mõned asjad jäävad ka kordamiseta meelde.
- 2. Pikaajaline mälu
- 3. Mäluprotsessid
- 4. Igapäevamälu uurimine.
- Mille poolest erinevad autobiograafiline mälu ja episoodiline mälu?
- Teadmised
- Kategoriseerimine
- Teadmiste organisatsioon
- Mõistete kujunemine
- Skeemid ja stsenaariumid
- Keel
- Millised on keele omadused?
- Kõnetaju
- Kõne mõistmine
- Kõne produtseerimine
- Kõnelemise ja mõtlemise seosed
- Originaalartikkel kaasaegsest uurimistööst
- Mõtlemine
- Probleemide defineerimine
- Probleemiruum
- Ekspertteadmised ja andekus
- Otsustamine
- Kallutatud otsustamine
- Järeldamine
- Deduktiivne järeldamine
- Induktiivne järeldamine
- Originaalartikkel kaasaegsest uurimistööst
Kõik kommentaarid