Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused (0)

1. uurimismeetodid .
2.käitumise geneetilised ja evolutsioonilised alused
genotüüp-organismi geenide täiskomplekt
fentüüp-organismi nähtavad tunnused ja käitumisviisid
polügeenne pärilikkus – nähtus, kus mingi tunnuse kujunemist mõjutab palju geene
vahetu põhjus – organismi eluajal teda mõjutanud tegurid, mis on esile kutsunud teatud tunnused vüi käitumisviisid
lõpp-põhjus – asjaolud , mis selgitvad, miks on mingi tunnus või käitumine aastatuhandeid väldanud evolutsiooni jooksul aidanud populatsiooni liikmetel ellu jääda ja järglasi saada.
Naturalistlik eksitus – ekslik arusaam, et kõik ‘’looduslik’’ on tingimata ‘’hea’’.
Päritavuskoefitsent – suhtarv, mis näitab, kui suur osa mingi tunnuse muutlikkusest konkreetsetes keskkonnatingimustes olevas konkreetses populatsioonis on tingitud geneetilisest erinevusest.
Monogaamia – ühe isase ja ühe emase püsiv reproduktiivne partnerlussuhe
Polügaamia – paaritumissüsteem, kus ühes soost isend paaritub paljude vastassoost isenditega
Isaste soov paljude partnerite järele – reproduktiivse edukuse maksimeerimine; emased väheseid partnereid – suudavad nii tagada järglaste heaolu. Emased otsustavad, kas soovivad antud partneriga paarituda või mitte – sp tegelevad peibutusmängudega isased.
Isased hoolivad naise välimusest rohkem – tervis, viljakus. Emased hoolivad majandulikust seisust, sots. staatus – ellujäämine, toit, poegadele eluks vajalikud vahendid.
Mehi häirib pigem partneri seksuaalne truudusetus – kui mees loovutab ressursid parterile ja lastele, peab kindel olema, et need tema järglased, tema geenidega , muidu nn raiskamine.
Naine vajab emotsionaalset sidet – et mees jääks truuks, keskenduks tema vajaduste rahuladmisele.
3.aju ja närvisüsteem.
Aferentsed neuronid – info KNS-i
Eferentsed neuronid info KNS-ist elunditesse, lihastesse.
Interneuronid – ei eferentsed ega aferetsed, viivad info ühest neuronist teise
Aktsioonipotentsiaal – neuroni membraani elektrilise laengu muutus, neuronis liikuva signaali füüsikaline alus – NS infokandja!!
Puhkepotentsiaal – pingeerinevus kahel pool neuroni membraani, kui neuron ei ole erutunud.
Erutuslävi – neuroni sisemuse ja välispinna pingeerinevus, mille ületamine kutsub neuronis esile erutuse
Refraktaarsusperiood – aktsioonipotentsiaalile järgnev aeg, mille vältel membraan ei ole uueks aktsioonipotentsiaaliks valmis.
Depolariseeruma – membraan kaotab talle omase elektrilaengu
Propagatsioon – aktsioonipotentsiaali edasiliikumine mööd aksonit tingituna aksoni membraanis toimivatest järjestikustest elektrilaengu muutustest.
Kõik-või-mitte-midagi-seadus – aktsioonipotentsiaali suurus ja levikiirus on alati sama suured, sõltumata ärrituse tugevusest
Sünaps – kahe naaberneuronivaheline pilu
Agonist – aine, mis soodustab neuromediaatori e neurotransmitteri tegevust, vastand : antagonist.
NÄRVISÜSTEEM:

Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju

Piirde- ehk perifeerne närvisüsteem: kõik ülejäänud närvid (aferentsed ja eferentsed):

• Somaatiline:
  

Aferentsed: nahk,lihased,liigesed saadavad sensoorseid signaale selja-ja peaajju
Eferentsed: pea-ja seljaaju saadavad signaale lihastesse, liigestesse ja nahka

• Autonoomne :
  

Aferentsed: näärmed ja siseeludid saadavad sensoorseid signaale selja-ja peaajju
Eferentsed: pea-ja seljaaju saadavad signaale näärmetesse ja siseelunditesse
--Sümpaatiline-füüsiline pingutus
--Parasümpaatiline-taastab organismi puhkeoleku, taastab energiat
Aju anatoomia
Ajutüvi- talamus ,keskaju, sild ,piklikaju,seljaaju

• Hüpotalamus-motivatsioonilise käitumise reguleerimine( toit,vesi,seks), emotsionaalne redigeerimine(võitle/põgene),hormoonide sekretsioon.
  
• Talamus – sensoorse info kogumine, esialgne töötlus
  
• Mandelkeha (amügdala) – kogub sisendi kõikidest meeltest, hindab selle emots.olulisust. emotsioonide teke.
  
• Hippokampus – mälestuste pikaajaline säilitamine, õppimine, uue mälu teke.
  

Väikeaju-koordineerib lihaste tegevust ja aitab tasakaalu hoida
Otsmikusagar-roll mõtlemise ja käitumise reguleerimisel ja planeerimisel
Kiirusagar -roll naharetseptoritelt saabuva info vastuvõtul
Oimusagar -vastab kuulmissignaalide töötlemise ja keelekasutuse aspektide eest
Kuklasagar –nägemisinformatsiooni töötlemine
Limbiline süsteem – omavahel ühendatud struktuurid (hüpotalamus, amügdala), mis seotud emotsioonide kujunemisega, õppimise aspektidega.
Lateralisatsioon – funktsionaalsed erinevused kahe ajupoolkera vahel.
Kontralateraalne juhtumine – paremat kehapoolt juhib vasak ajupoolkera ja vastupidi.
Apraksia- tegevushäire
Agnoosia -tajuhäire
Afaasia -keelehäire
4. aisting
Empirism – meeled on passiivsed, inimene sõnnib puhta lehena ja kõik mis on mõistuses, on algselt pärit kogemustest. John Locke
Nativism – igaühel kaasasündinud arusaam ruumisuhtlusest. Kaasasündinud kategooriad. Immanuel Kant
VT VIH!!!
Spetsiifilisuse teooria – erinevatest sensoorsetest omadustest annavad märku erinevad kvaliteedi- spetsiifilised närvirakud, see teooria kehtib vähestel juhtudel, nt valu
Mustri teooria – erinevad sensoorsed omadused on kodeeritud kindlates närvirakkudes olevate spetsiifiliste erutuse mustrite poolt.
Sensoorne adaptsioon – nt kuuma vanniga ära harjumine, lõhnaga harjumine
Tasakaalumeeled – sisekõrva poolringkanalites paiknevate retseptorite poolt tekitatavad aistingud, mis annavad meile infot meie pea asendist ja selle liikumisest .
Notsitseptorid – nahas olevad retseptorid , mis vastutavad valuaistingu eest
A-delta kiud-kiire info edastamine, vastutab valu eest, mida inimene kogeb kohe pärast vigastuse saamist.
C-kiud-ilma müeliinita, seega aeglasemad, allikaks tuimale valule, mis püsib kaua pärast vigastuse teket
Nägemine.
Trikromaatiline värvuste nägemine-põhimte, mis on inimese värvuste nägemise aluseks; värvuste nägemine toimub kolme tüüpi kolvikeste abil, millest igaüks on maksimaalselt tundlik erineva valguse lainepikkuse suhtes. PUN,ROH,SIN
Vastandprotsessi teooria-teooria, mis väidab et on olemas kolm vastandvärvi paari: pun-roh, sin- koll , mus-valge; paari ühe poole suhtes tundliku närviraku erutus pidurdab automaatselt neid närvirakke, mis on tundlikud teise poole suhtes.
P- rakud -ganglionrakud, mis olulised värvi ja vormi tajumisel
M-rakud-ganglionrakud, mis olulised liikumise ja sügavuse tajumisel (värvipimedad)
5.Taju
vormitaju algab joontunnuste tuvastamisest.
geštaltpsühholoogia – teoreetiline lähenemisviis, mis tõhutab korrastatud tervikkujundite rolli tajumises ja testes psüühilistes protsessides. Sarnased koondatakse kokku – nt jalkamängus, malemäng
Ambivalentne kujutis – visuaalne kompositsioon, mis võimaldab rohkem kui üht tõlgendust
Mis-süsteem: visuaalne rada, viib aju nägemiskeskustest oimusagarasse, oluline objektide tuvastamisel – temporaalkorteks – visuaalsete objektide kindlakstegemine
Kus-süsteem: visuaalne rada, viib aju nägemiskeskusest kiirusagarasse, oluline objektide asukoha määramisel – parietaalkorteks – ütleb, kus stiimul asjub
Sügavustunnused – infoallikad, mis annavad märku vaatleja ja eemalasuva stiimuli vahelisest kaugusest.
Binokulaarne disparaatsus – sügavustunnus, mis põhineb kahte silma jõudva vaate erinevusel. Erinevus seda väiksem, mida kaugemal objekt
Monokulaarsed sügavustunnused – visuaalse stiimuli tunnused, mis näitavad kaugust, isegi kui stiimulit vaatab ainult üks silm.
Interpositsioon-monokulaarne kaugustunnus, mis põhineb asjaolul, et lähemal asuvad objektid varjavad vaateväljast kaugemal asuvad objektid.
Lineaarne perspektiiv -paralleelsed jooned näivad vaatajast kaugenedes teineteise suunas koonduvat.
Liikumisparallaks-kui vaatleja liigutab, liiguvad lähemate objektide võrkkestale langevad kujutised kiiremini kui suuremate objektide kujutised.
Tähelepanu
Illusoorne seos- tajutakse õigesti esitatud objektide tunnused, nt värv ja kuju, valesti tajutakse kuidas need kombineeritud nt roheline O ja punane X, kuigi tegelikult vastupidi.
Praiming – protsess, mille kaudu detektor valmistatakse peatse sisendi jaoks ette, mis muudab selle sisendi äratundmise osaleja jaoks lihtsamaks.
6.Teadvus
teadvus – hetkest hetkesse kulgev teadlikkus iseendast, keskkonnast, oma mõtetest.
Introspektsioon e enesevaatlus – enda sisse vaatamine oma mõtete, veendumuste ja tunnete kindlakstegemiseks.
Keha ja vaimu probleem – raskused keha ja vaimu vastastikuse mõju mõistmisel – kuidas põhjustavad füüsilised sündmused vaimseid ning vaimsed füüsilisi.
Teadvuse neuraalsed korrelaadid – aju konkreetsed seisundid, mis näivad vastavat inimese teadvustatud kogemusele.
Alfarütm – ärkvel puhkeasendis suletud inimesel, enne uinumist
Beetaürtm – aktiivselt konkreetsel teemal mõtleval inimesel
Deltarütm – sügavas unes inimesel.
Aktivatsiooni-sünteesi hüpotees – hüpotees, mille kohaselt võivad unenäod olla magava aju tegevuse kõrvalnähud
Depressandid – NS aktiivsust vähendavad ained
Stimulandid – aju-või kehafunktsiooni aktiviseeriva v ergutava toimega ained
Une vajalikkus:

Keha paranemine ja ärkveloleku ajal ärakasutatud ainevarude taastamine (immuunrakkude produktsioon, kasvuhormooni sekretsioon, glükogeenivarude taastamine)

Neuronite aktiivsustaseme lätestamine, päeva jooksul tekkinud sidemete kinnistamine

Olek, milles loomad veedavad seedimiseks kuluvat aega või seda osa päevast, mil olud ei võimalda toitu otsida.
Taju muutvad ained: depressandid (alko, unerohud, ravimid ), stimulandid ( kofeiin , kokaiin, amfetamiin ).
Hüpnoos-valu vähendamine,lõdvestus
Hüpnootiline analgeesia -valu vähendamine hüpnootilise sugestiooni tulemusena
Hüpnoosi mõju on siis tõene, kui seda ei saa saavutada ilma hüpnoosita.
7.Õppimine
klassikaline tingimine – õppimise vorm, mille puhul esineb korraga kaks stiimulit ning organism õpib neid omavahel seostama. Pavlovi katsed
teist järku tingimine – õppimise vorm, mille puhul muudetakse kõigepealt neutraalne stiimul klassikalise tingimise abil tähenduslikuks, seejärel esitatakse selle stiimuliga samaaegselt uus neutraale stiimul, kuni ka uus stiimul kutsub esile tingitud reaktisooni.
Operantne tingimine – õppimise vorm, mille puhul õppija saab kinnituse alles pärast soovitud reaktsiooni sooritamist ning õpib sel moel selgeks seose reaktsiooni ja kinnituse vahel.
NB õpetaja tunnustab õpilasi selle eest et nad pingutavad tunnis, tulemuseks tahavad õpilased tunnis rohkem pingutada.
Tagajärje seadus – Thorndike’i teooria, et premeeritav reaktsioon tugevneb ning reaktsioon, millele ei järgne preemiat (või järgneb karistus ) nõrgeneb.
Vormimine – protsess, mille abil kutsutakse esile soovitud reaktsioon premeerides käitumist, mis on soovitud reaktsiooniga järk-järgult üha sarnasem. Nt rott ei saa juhuslikult kõrgele hüpata ja katse läbiviija eesmärki täita, tuleb õpetada!!
Käitumiskontrast – reaktsioonimuster, mille puhul organism lähtub preemia hindamisel võrdlusst teiste võimalike või varem esinenud preemiatega.
Peegelneuronid – otsmikusagaras, erutuvad iga kord, kui loom teeb teatud liigutuse nt sirutab käe välja.
Latentne õppimine – õppimine, mis toimub ilma käitumise muutumiseta
Asendav tingimine – õppimine, mille puhul õppija omandab tingitud reaktsiooni pelgalt jälgimise teel, nähes teise osaleja tingimist
Neutraalne stiimul – objekt v sündmus, mis ei ole esialgu käitumisega seotud
Tingitud stiimul – esialgne neutraalne stiimul, mis seostatakse tingimatu stiimuliga
Sarrustaja-tagajärg, mis suurendab käitumise kordumise tõenäosust pmst preemia
Sarrustus -sarrustaja rakendamise protsess
Positiivne sarrustus – protsess, kus sarrustuse esitamise tagajärjel tõuseb käitumise sagedus või pikeneb kestus
Negatiivne sarrustus – protsess, kus ebameeldiva stiimuli eemaldamise tagajärjel tõuseb käitumise sagedus v pikeneb kestus
Primaarne sarrustaja-loomupäraselt rahu pakkuv, ei pea õppima – vesi,toit,seks
Sekundaarne sarrustaja-kogemuse läbi sarrustava mõju omandanud stiimul, esitatud koos primaarse või teise sekundaarse sarrustajaga.
NB!sarrustus on tõhusam kui karistus, sest karistus vähendab ebasoovitavat käitumist, kuid ei mõjuta soovitavat.
8.Mälu
töömälu – parajasti aktiivsena mälus olevate mõtete seisund
esmasuse efekt – kalduvus mäletada nimekirja eesotsas olevaid esemeid
värskuse efekt – kalduvus mäletada nimekirja lõpus olevaid esemeid
känkimine – töömälus olevate materjalide ümberoragniseerimine, ühendades infokilde suuremateks üksusteks
Nt jada 3,4,9,2 = 3minutit 49,2 s mis miilijooksutulemus
mnemoonika – läbimõeldud tehnikad uute materjalide meeldejätmiseks
Nt kuude v vikerkaare värvide õppimiseks luuletuste v lausete mõtlemised.
mälujälg – mälestust säilitav füüsikaline märge närvisüsteemis
mälu konsolideerimine -bioloogiline protsess, mille abil teisendatakse mälestused ajutisest seisundist püsivamasse seisundisse
retrograadne amneesia – mälupuudulikkus, sageli pärast peavigastusi.
Meeldetuletamise ajend – vihje, mis aitab infot meenutada
Meeldetuletamise rajad – ideid ühendavad seosed, mida inimene mälust info otsimisel kasutab
Interferents – mäluvead, mille puhul segunevad meenutatava infoga elemendid, mis polnud sellega tegelikult seotud.
Väärinformatsiooni efekt – sündmuse läbielanud inimesele esitatakse eksitavaid küsimusi, peavad väärinfot osaks oma mälestustes.
Skeem – inimese vaimne representatsioon , mis võtab kokku tema teadmised teatud tüüpi sündmuse v olukorra kohta
Mälu tüübid

Ekspliitsiline-teadvustatud:

• Episoodiline – mälu, mis puudutab konkreetseid sündmusi
  
• Semantiline mälu – üldteadmised, faktid
  

Impliitsiline-täheldatav kaudsete testide abil:

• Protseduuriline mälu-oskused, nt jalgrattasõit
  
• Praiming-taju ja uskumuste muudatused, mis pärinevad varasemast kogemusest
  
• Tajuline õppimine- tajusüsteemide ümberkujundaine kogemuse põhjal
  
• Klassikaline tingimine-stiimulivaheliste seoste õppimine
  

Mäletamine: omandamine, info kogumine, mällu talletamine. Mälu järgmine etapp: säilitamine, info hoidmine. Viimane etapp on meenutamine .
EHK: omandamine, säilitamine, meenutamine
Mälu omandamine: teadlik ja juhuslik õppimine.
Staadiumiteooria – infot säilitatakse töömälus seni, kui sellele mõeldakse, pikemaks ajaks talletatakse pikaajalisse mällu.
9.Mõtlemine
kujutis e mentaalne representatsioon – psüühika sisu osa, mis esindab mingit objekti, sündmust ka siis kui neid kohal pole (nt Sigatüüka kool)
analoogne representatsioon – idee, millel on ühiseid omadusi objektiga, mida ta esindab. Nt kassi pilt ja kass tegelikkuses
mentaalsed pildid – representatsioonid , mis sarnanevad objektidega, mida nad esindavad, peegeldades otseselt nende tajutavaid omadusi
sümboolne representatsioon – mentaalne representatsioon, mille sisul ei ole esindatava objektiga ühiseid omadusi. Nt kassi mõiste ja kass tegelikkuses
võrgusõlm – koht võrgustikel põhinevates mentaalse representatiooni mudelites, kus mingit teemat puudutavad seosed kokku saavad.
Assotsiatiivsed seosed – võrgustikel põhinevates mentaalse representatsiooni mudelites seosed võrgustiku sümbolite vahel.
Aktiivsuse levimine – protsess, mille abil ühe võrgustiku sõlme aktiivsus levib assotsiatiivsete seoste kaudu übritsevatesse sõlmedesse.
Suunatud mõtlemine – mõtlemine, mis on suunatud kindlale eesmärgile
Otsuste langetamine-tõendite põhjal üldistamine järeldustele jõudmiseks
Heuristik-strateegia otsustuste kiireks langetamiseks, riskides eksimisega
Kättesaadavuse heuristik – strateegia, mille järgi mingi sündmuse toimumise sagedust või tavapärasust hinnatakse lähtudes selest, kui kergesti vastavad näited meenuvad.
Esindavuse heuristik – strateegia, mille järgi hinnatakse kas isik,objekt,sündmus kuulub teatavasse kategooriasse lähtudes sellest, kui tüüpiline selle kategooria esindaja ta tundub olevat
Süllogism – loogikaprobleem, mis koosneb kahest eeldusest ning järeldusest. Kehtib, kui järeldus tuleneb eeldusest.
Afektiivne ennustamine – kui ennustatakse oma emotsionaalset reaktsiooni tulevastele sündmustele
Vahendi-eesmärgi analüüs – probleemi lahendamise strateegia, mille puhul hinnatakse erinevust praeguse seisundi ja eesmärgi vahel ning mõeldakse, kuidas olemasolevaid ressursse selle erinevuse vähendamiseks kasutada
Restruktureerimine-probleemi ümber kujundamine sellisel viiil, et lahendust oleks lihtsam leida, loova mõtlemise tunnus.
Kaksikprotsessi teooria-teooria, mille kohaselt otsuste langetamisega kaasneb kahte tüüpi mõtlemist: kiired ja tõhusad kui mõnikord ekslikud strateegiad ning aeglasemad ja töömahukamad kuid vähem riskantsed strateegiad.
Süsteem 1-kiire ja tõhus, mõnikord ekslik mõtlemise tüüp
Süsteem 2- aeglasem rohkem pingutust nõudev ja täpsem mõtlemise tüüp
Deduktiivne mõtlemine – väite alusel tuletatakse uusi väiteid ( banaan ,Jack,ahv)
Divergentne mõtlemine – ebatavalisi lahendusi, et probleem lahendada
Konvergentne mõtlemine – lahendused, mis baseeruvad loogikal ja teadmistel
10.Keel
foneem – keele väikseim tähendusega häälikuüksus. Tähed vastavad enam-vähem foneemidele.
Morfeem – väikseim tähenduslik üksus. Nt sõnad puud – kaks morfeemi: puu ja d.
Lause-fraas-sõna-morfeem-foneem
Leksikaalne morfeem – kannab lause põhilist sisu
Grammatiline morfeem – kannab grammatilist funktsiooni, lisab leksikaalsele mõe tunnuse
Süntaksireeglid (grammatikareeglid) – põhimõtted mis määravad kuidas sõnu lauseteks ühendada
Semantiline tunnus – mõiste, mida ei saa väiksemateks kategooriateks jagada.
Definitsioonil põhineva tähendusteooria – sõnade täjhenduse mentaalsed representatsioonid koosnevad semantilistest tunnustest, nt õun representatsiooni võivad moodustada sõnad ümar, magus, punane
Prototüübiteooria – teooria mille järgi arusaam sõna tähendusest põhineb keskisel või tüüpilisel väärtusel
Prototüüp -kõige tüüpilisem või tuttavam kategooria liige. Nt Ameerika jaoks prottüüplinnuks punarind
Ülemmõiste-loom
Baastaseme sõna-koer kõigepealt õpitakse see sõna
Alammõiste-puudel
Whorfi hüpotees-väide, et keel, mida inimene kõneleb, võib määrata või tugevasti mõjutada seda, kuidas ta mõtleb ja kategoriseerib
Puu-diagramm- lause struktuuri geomeetriline esitus. Selle sõlmpunktid tähistvad fraase ja sõnaliike ning neist alanevad harud suhteid kategooriate vahel
11. Intelligentsus
voolav intelligentsus – võime hakkama saada uute ja ebatavaliste probleemidega
kristalliseerunud intelligentuss – omandatud teadmised, sealhulgas keelelised ja kognitiivsed oskused.
Analüütiline intelligentsus-võimekus, mida mõõdetakse intelligentsustestidega ja mis on oluline akadeemilise edu saavutamisel.
Praktiline intelligentsus-võime lahendada igapäevaseid probleeme
Emotsionaane intelligentsus-võime mõista enda ja teiste emotsioone ning oma emotsioone kontrolli all hoida.
Savant-sündroom-vaimse arengu häirega inimestel esinev erakordne andekus mingil alal
Flynni efekt- ülemaailmne IQ kasv paari viimase aastakümne jooksul.
13.Sotsiaalpsühholoogia
fundamentaalne omistusviga -kalduvus pidada käitumise põhjuseks inimese loomust, alahinnates olukorra mõju
implitsiitsed isiksuseteooriad-arvamused selle kohta, missugune käitumine on ühe või teise iseloomujoonega seotud ja missugused iseloomujooned kuuluvad tavaliselt kokku; nende abil kujundatakse ootused inimeste käitumise suhtes.
Välisrühma homogeensuse efekt-kalduvus pidada kõiki või mingi rühma liikmeid ühesugusteks. Nt kõik aasialased on ühesugused (stereotüüp)
Isetäituvad ennustused-inimeste tulevase käitumise kohta käivad oletused, mis suurendavad sellise käitumise tõenäosust
Konformsus - käitumise muutumine otsese või kaudse sotsiaalse surve tulemusel.
Informatsiooniline mõju-konformsuse põhjus, milel aluseks on inimese soov, et tal oleks õigus.
Normatiivne mõju-konformsuse põhjus, mille aluseks on soov teistele meeldida(mitte rumal näida)
Sotsiaalne soodustamine-kalduvus täita lihtsaid ülesandeid teiste juuresolekul paremini kui üksi
Sotsiaalne pärssimine-kalduvus täita raskeid ülesandeid teiste juuresolekul kehvemini kui üksi
Sotsiaalne looderdamine-nähtus, kus koos töötavate inimeste summaarne jõupingutus on väiksem, kui oleks üksi töötavate inimeste jõupingutuste summa
Kõrvalseisja efekt-üks põhjusi, miks inimesed hädasolijat ei abista, mida suurem grupp, seda väiksema tn läheb keegi appi, sp et ükski liige ei arva et just tema peaks appi minema. MIDA TUTTAVAMAD ,SED ASUUREMA TN ABISTAVAD ÜKSTEIST:
Pluralistlik ignorantsus-vääritimõistmine, kui grupiliikmed ei taipa, et teised liikmed jagavad nende arusaama
Nt kuna teised appi ei läinud, järelikult võib järeldada et polnud ohtlik, kuigi tegelt oli
Vastutuse hajumine-iga grupiliige arvab, et just teised peaksid abistama
Altruism -abistav käitumine mis ei too abistajale mingit kasu
14.Areng
närvitoru-varajases embrüonaalses staadiumis moodustunud torjuas struktuur, milles areneb NS
loote alkoholisündroom – arenguhäire, mis mõjutab lapsi, kelle emad tarvitasid raseduse ajal alkoholi
sensomotoorne periood – Piaget’ teooria järgi sünnist kuni teise eluaastani kestev tunnetusliku arengu periood, mille kestel ei ole veel kujunenud arusaama objektide jäävusest.
Preoperatsionaalne periood-2.-7. Eluaastani,representatsioonides mõtlemine
Konkreetsete operatsioonide periood-7-12. Eluaastani,arusaamine abstraktsetst ideedest
Formaalsete operatsioonide periood-lates 12.eluaastast, kui suudab abstraktselt mõelda ja hüpoteetilisi võimalusi kaaluda
Vermimine -õpitud kiindumine , mis kujuneb eriti varases eas
Kiindumine-tugev ja püsiv emots side lapse ja hooldaja vahel
Objektide jäävus – veendumus , et objekt eksisteerib ka siis kui me teda ei näe
Assimilatsioon – Piaget’ teoorias areneva lapse keskkonna tõlgendamise protsess oma juba olemasolevate skeemide abil. NT Peeter teab et kõik neljajalgsed on koerad, näeb hobust ja kutsub teda koeraks.
Kohanemine -Piaget’ teoorias areneva lapse skeemide muutmise protsess, mis põhineb tema ja keskkonna vastastikusel toimel
Akommodatsioon – vana meetodi muutmine uue olukorraga kohanemisel
Täiskasvanuea sotsioemotsionaalne areng:
Intiimsus vs isolatsioon
Loovus vs stagnatsioon
Terviklikkus vs meeleheide
15.Isiksus
suur viisik- ekstravertsus , neurootilisus, sotsiaalsus , meelekindlus, avatus kogemustele
pidurdunud temperament-hirm uudsuse ees, seostatakse introvertsuse ja neurootilisusea
16.Psühhopatoloogia
üldparees-füüsiliste ja psühholoogiliste funktsioonide halvenemine, kaasnevad kõrvalehäired isiksuses, tekivad luulud
somatogeenne hüpotees-psüühikahäired on tingitud orgaanilistest e kehalistest põhjustest.
Psühhogeenne hüpotees-psüühikahäired on tingitud psüühilistest põhjustest
Diateesi-stressi mudel – tegurid e diatees loos eelsoodumuse häirte tekkeks ja stress toimib päästikuna. Nt depressiooni vallandavad pärast lahutust bioloogiline eelsoodumus.
Diagnoos DSM kategooriate alusel. DSM I telje tuntumad, DSM II isiksushäired
Biopsühhosotsiaalne lähenemine- psühhopatoloogia lähenemisviis, mis rõhutab bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite rolli vaimuhaiguste tekkeks.
Ärevushäired:
Foobiad ,
paanikahäire (paanikahood) ja agorafoobia (hirm olukordade ees, kus abi ei pruugi olla kättesaadav, kardetakse paanikahoogusid kogeda, ei lahkuta turvalisest keskkonnast),
üldine ärevushäire GAD- pidev muretsemine kõige pärast
obsessiiv- kompulsiivne häire
stressihäired: akuutne stressihäire-traumaatilise sündmuse läbi elanud, mälupildid ja õudusunenäod; PTSH-korduvad õudukad, unehäired, mälupildid
Meeleoluhäired:
Depressioon ,
Biopolaarne häire-emotsionaalsete äärmuste vaheldumine ;maniakaalsed ja depressiivsed episoodid
Antipsühhootikumid – dopamiini retseptoreid blokeerivad, ravivad skisofreenia positiivseid sümptomeid (luulusid, hallukaid)
Arenguhäired:
Autism
Tähelepanu- ja hüperaktiivsushäire ADHD
Söömishäired:
Anoreksia
Buliimia
Dissotsiatiivsed häired:
Diss amneesia
Diss hulkumismaania
Diss identiteedi häire
Isiksushäired
Paranoiline, skisoidne, antisotsiaalne , skisotüüpne jne isiksushäire