Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Töömälu ja mõtlemine (0)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas on teadvust defineeritud?
  • Millistes teadvuse seisundites Ärkvelolek - tavaline seisund milles ÕO10a võib inimene viibida?
  • Kui suur on töömälu maht?
  • Mis on mõtlemine?
  • Mis on loovus ?
  • Mis on insight taipamine ?
  • Mis on heuristik?
Vasakule Paremale
Töömälu ja mõtlemine #1 Töömälu ja mõtlemine #2 Töömälu ja mõtlemine #3 Töömälu ja mõtlemine #4 Töömälu ja mõtlemine #5 Töömälu ja mõtlemine #6 Töömälu ja mõtlemine #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 204 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Grete S Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Töömälu ja mõtlemine

laadija; otsida laadimisvõimalust pakkuvaid kohvikuid; lülitada telefon aku säästmiseks välja. Ta asub ...... mõtlemise abil vaagima nende võimaluste plusse ja miinuseid. Ühtäkki tabab Triinu aga ........ (võib kasutada nii eesti kui inglisekeelset sõna) ja talle meenub, et tal on kaasas nii arvuti kui USB juhe, mille kaudu saab ju ka telefoni laadida! Kirjeldatud olukord on näide problemlahendust nõudvast mõtlemisülesandest. ????? lüngad puudu 4. Mis eristab töömälu ja lühiajalist mälu? Neid mõisteid kasutatakse sageli sünonüümidenda, kuid lühiajalise mälu all peetakse pigem silmas mahutit ning töömälu all aktiivset ja muutlikku süsteemi. 5. Kadri otsib kirglikult kohta, kuhu kirja panna talle äsja öeldud telefoninumber. Kuna ta peab säilitama seda numbrit oma ......, suureneb aktiivsus tema aju prefrontaalses piirkonnas. 6. Priit plaanib osta sülearvutit. Esmalt mõtleb taläbi, milleks ta arvutit kasutama hakkab, et

Psühholoogia
thumbnail
106
pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitumuslikud õppimisteooriad 39 11. Õppimine II. Õppimise kõrgemad vormid 46 12. Kõrgemad tunnetusprotsessid I. Keel 51 13. Kõrgemad tunnetusprotsessid II. Mõtlemine 70 14. Teadvus I. Teadvus ja tegevus 79 15. Teadvus II. Teadvuse seisundid 83 16. Psüühika mõõtmine 88 17. Intelligentsus 92 18. Isiksus 98 © AAVO LUUK 2003 - 2004

Psühholoogia alused
thumbnail
62
docx

PSÜÜHIKA EKSAM

Kuni 20.saj keskpaigani arvati, et mälu on unitaarne (ühtne).  Praeguseks on palju empiirilisi tõendeid, et on erinevad allsüsteemid. Peamisteks tõenditeks on:  funktsionaalne lahknevus (sh funktsioonide valikuline väljalangemine), ja  erinev neuronaalne alus (vt nt skemaatiline joonis →)  Seega on õigustatud erinevatel alustel liigitused:  materjali säilimise aja alusel (lühimälu e töömälu ja pikaajaline mälu)  eri tüüpi oskuste ja teadmiste alusel (protseduuriline, semantiline, episoodiline mälu)  teadvustatuse taseme alusel (eksplitsiitne ja implitsiitne mälu) Prefrontaalne ajukoor (lühiajaline eksplitsiitne mälu e töömälu) Hippokampus (vahendab meeldejäetava pikaajalisse mällu) Väikeaju (implitsiitne mälu, mis tähtis oskuste ja tingitud reaktsioonide kujunemiseks) esmasuse (primacy) ja värskuse (recency) efektid vabal meenutamisel, nn U-kõver

Psühholoogia
thumbnail
148
docx

NEUROPSÜHHOLOOGIA

kel peenmotoorika raskusi, siis nt palud midagi ühel käel teha, siis aju autmaatselt ka teisel käel, aga see näitab et aju liiga aktiivne ja see on halb. Anterograadne amneesia – ei suuda kauaks uusi asju enam meelde jätta. Mälu ja mõtlemine, tegevuse planeerimine. Näoliigutused on ka väga tähtsad. Kui Huumoril seos palju TS-ga. Püendi mõistmine. räägimekogu aeg ühesuguselt, siis ei taha keegi suhelda. Kergem on kuulata ka, kui on LOENG 5 – miimikat ja käteliigutusi jne. Meil on väga tähtis, mis me ümber on,

Psühholoogia
thumbnail
107
docx

Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse

Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat ­ Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment

Psühholoogia
thumbnail
88
doc

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

PSÜHHOLOOGIA Psühholoogia on teadus, mis kasutab käitumuslikke ja muid tõendeid mõistmaks inimese (ja muude liikide) käitumist juhtivaid sisemisi protsesse. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psüühika peamise eesmärgi – maailmast tervikpildi loomine- saavutamiseks tuleb lahendada terve rida konkreetseid ülesandeid. Tavaliselt nim neid ül psüühika funktsioonideks. Psüühika peamised avaldused on:  Mõtlemine – inimtegevuse ideaalne osa; tegelikkusest arusaamine, sellega kohanemine ja selle muutumise tõhusaim viis  Intuitsioon – sisekaemus, tõe tabamine vahetul, loogilist arutlust ennetaval viisil  Emotsioon – tundeelamus; inimese subjektiivne reageering sise- või välisärritajale Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Psüühika

Psühholoogia alused
thumbnail
90
doc

Psuhholoogia alused

tundlikkuse liigid.Laps omandab lihtsab vilumused, tekib mõtestatud taju ja taastundmine.Määrav tegevuse liik on emotsionaalne ja praktiline suhtlemine ema ja lapse vahel. 2) Maimikuiga ( 1.-3.eluaastani) – õpitakse kõndima ja kõnelema; seetõttu laieneb ümbritseva maailma tunnetamine. Hakatakse eristama üksikuid esemeid ja nendevahelisi seoseid. Tärkab kaemuslik-motoorne mõtlemine. Teise eluaasta lõpuks saavad määravaks verbaalsed signaalid. Maimik on väga liikuv , tema emotsioonid on pidurdamatud. Arenema hakkab mittetahteline , kuid vahendatud mälu. 3) Mudilasiga (3.-6.eluaasta) – Põhitegevus on mäng.Arenevad fantaasia, tahe ja iseloom. Mängus mõtestatakse tegelikkust .Mängides pidevalt räägib; vanemate ja õpetajate poolt temale öeldut jäljendades ning seda vastavate olukordadega seostades annab laps

Psühholoogia alused
thumbnail
53
doc

Psühholoogia alused

17 tundlikkuse liigid.Laps omandab lihtsab vilumused, tekib mõtestatud taju ja taastundmine.Määrav tegevuse liik on emotsionaalne ja praktiline suhtlemine ema ja lapse vahel. 2) Maimikuiga ( 1.-3.eluaastani) ­ õpitakse kõndima ja kõnelema; seetõttu laieneb ümbritseva maailma tunnetamine. Hakatakse eristama üksikuid esemeid ja nendevahelisi seoseid. Tärkab kaemuslik-motoorne mõtlemine. Teise eluaasta lõpuks saavad määravaks verbaalsed signaalid. Maimik on väga liikuv , tema emotsioonid on pidurdamatud. Arenema hakkab mittetahteline , kuid vahendatud mälu. 3) Mudilasiga (3.-6.eluaasta) ­ Põhitegevus on mäng.Arenevad fantaasia, tahe ja iseloom. Mängus mõtestatakse tegelikkust .Mängides pidevalt räägib; vanemate ja õpetajate poolt temale öeldut jäljendades ning seda vastavate olukordadega seostades annab laps

Psüholoogia



Lisainfo

Selgitused on antud töömälu ja mõtlemise teemaploki küsimustele.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun