Facebook Like
Küsitlus


PSÜHHOLOOGIA: MÄLU. KEEL JA KÕNE. MÕTLEMINE. ARENG (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
PSÜHHOLOOGIA : MÄLU. KEEL JA KÕNE. MÕTLEMINE. ARENG
  • MÄLU- võime meelde jätta, meeles hoida ja meenutada; mäletamine. Seda reguleerib ja juhib ajus olev hipokampus.
  • Jaotus mälu kestvuse alusel:
  • A.Baddeley- operatiiv ehk töömälu
    • Tsentraalne täidesaatev süsteem- tähelepanu suunav ja informatsiooni töötlemist kontrolliv süsteem, mis koondab informatsiooni mälusüsteemi erinevatest osadest (sh. pikaajalisest mälust)
      • Hääldusring-  toimub lühiaegne verbaalse informatsiooni säilitamine ja selle kordamine
      • Episoodiline puhver - vahemälu , salvestab „kokkupakitud„ pilte
      • Visanditahvel- võimaldab visuaalsete kujundite ajutist säilitamist ja nendega manipuleerimist
  • Eestalsed mälu-uurijatena:
    • Endel Tulving (sünd: 1927)
    • E.Tulvingu mälu uurimus:
  • Pikaajalise mälu liigid:
    • Semantiline mälu- jalgrattasõit , muusikariistade mängime (ei pea meenutama, kuidas seda teha), mälu teadmiste ja faktide kohta. Faktimälu. Mida oleme lugenud, kuulnud jne
    • Episoodiline mälu- mälu meiega juhtunud sündmuste kohta, episoodid, teave sündmuste kohta, kus on inimene ise osalenud.
    • Protseduuriline mälu- sisaldab teadmisi tegevuste kohta, mida tuleb teha mingi konkreetse eesmärgi saavutamiseks, nt paelte sidumine, nööpide kinnitamine.
    • Välklambimälestus (flashbulb memory )- midagi, mis tuleb meelde väga järsku. Nt mõnest õnnetusest
    • Praiming- eelenevalt omandatud teabe mõju hilisemale mälust sõltuvale tegevusele
  • Mäluprotsessid:
    • Salvestamine e kordineerimine- sõltub materjali analüüsi sügavusest, kuivõrd mõtestatuks suudame materjali endale mõelda; sõltub konkreetsete sündmuste toimumisest ja selle tajumisest (kas, ma saan aru, mis on juhtunud, kas ma pean seda oluliseks jne)
      • Aktiveerituse suunatus omandamisele:
        • Tahteline või tahtmatu omandamine;
        • Köitvus;
        • Aktivatsiooniaste.
      • Kordamiste arv ja omandamise metoodika
        • Kohad;
        • Assotsiatsioonid.
      • Materjali hulk ja iseloom
        • Nt känkimine- töömälus olevate materjalide ümberorganiseerimine, ühendades infokilde suuremateks tükkideks. (materjalide kokkupakkimine/lahtiharutamine)
      • Salvestamise aluseks on psüühikas tekkivad ajutised närviseosed
        • Sarnasus;
        • Kontrast ;
        • Ajalise või ruumilie läheduse alusel- ühe seose aktiveerumine kutsub esile ka teiste seose aktiveerumise.
    • Meelespidamine e säilitamine- see on isikupärane : sõltub inimese hoiakutest info suhtes (vahel mäletatakse valesti just „omakasupüüdlikult“). Kogu taju ei salvestu. Kõige kiirem unustamine toimub vahetult peale sündmust ( unustamiskõver ), kui infot pidevalt ei korrata .
      • Unustamine:
        • Retroaktiivne pidurdus- eelneva unustamine uue toel
        • Proaktiivne pidurdus- eelnev info häirib uue meenutamist
        • Interferents- info läheb segamini
        • Valed taastamistunnused- unustamise põhjus, sest unustamine on sisuliselt ebaõnnestunud meeldetuletamise ebaõnnestumine 
        • Kontekst- samasse olukorda tagasiminek
        • Motiveeritud unustamine- nt: piinlike olukordade teadlik unustamine
    • Mäletamine e reprodutseerimine- vaba emissiooni katse, esmasuse või värskuse efekt; liigne pingutamine,
      • Meenutamine - mälestuse otsimise ja leidmise protsess; aktiivne tegevus, nt eksam , kus on avatud küsimused
      • Äratundmine – antakse info ette, kus ma ära tunnen õiged ja valed valikud (valikvastustega test)
      • Reministsents- teatava aja möödumisel parem mälestus, kristalliseerub (12-14t)
      • Tulving- oluline on keskkond, kus meenutatakse- kodeerimise spetsiifilisuse printsiip.
  • Amneesia - mälukaotus
    • Amneesia liigid:
      • Suuna järgi (antero –ja retrigaadne/ei mäleta, mis on eelnevas elu toimunud)
      • Ulatuse järgi (täielik ja osaline)
      • Mäluliigi järgi (semantiline, protseduuriline, episoodiline)
    • Katse pantsinedi H.M-ga

  • KEEL JA KÕNE
    • Keel- inimesee omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. Suuline ja kirjalik keel ning kõne. Sisekõne!
    • Keele ja kõne kaks vaatenurka: retseptiivne (keele info vastuvõtmine) ja ekspressiivne (sõnumi väljendamine)
    • Kõneaparaat- elundid , mida hääldamisel kasutame.
    • Keele struktuur:
      • Foneemid - eristatavad heli kategooriad, väikseim tähendusega häälikuüksus Õ. Tähed vastavad enamvähem foneemidele
      • Morfeemid- väiksemad tähendust kandvad keeleühikud, väikseim tähenduslik üksus sõnas. nt : ba da, puud- 2 morfeeni: puu ja d
      • Sõnad- moodustuvad morfeenidest
      • Fraasid
      • Laused
    • Keele sisu:
      • Leksikaalne- missugused on keeles olevad sõnad
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Registreeri ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile


Konto olemas? Logi sisse

Vasakule Paremale
PSÜHHOLOOGIA-MÄLU-KEEL JA KÕNE-MÕTLEMINE-ARENG #1 PSÜHHOLOOGIA-MÄLU-KEEL JA KÕNE-MÕTLEMINE-ARENG #2 PSÜHHOLOOGIA-MÄLU-KEEL JA KÕNE-MÕTLEMINE-ARENG #3 PSÜHHOLOOGIA-MÄLU-KEEL JA KÕNE-MÕTLEMINE-ARENG #4 PSÜHHOLOOGIA-MÄLU-KEEL JA KÕNE-MÕTLEMINE-ARENG #5 PSÜHHOLOOGIA-MÄLU-KEEL JA KÕNE-MÕTLEMINE-ARENG #6 PSÜHHOLOOGIA-MÄLU-KEEL JA KÕNE-MÕTLEMINE-ARENG #7 PSÜHHOLOOGIA-MÄLU-KEEL JA KÕNE-MÕTLEMINE-ARENG #8 PSÜHHOLOOGIA-MÄLU-KEEL JA KÕNE-MÕTLEMINE-ARENG #9 PSÜHHOLOOGIA-MÄLU-KEEL JA KÕNE-MÕTLEMINE-ARENG #10 PSÜHHOLOOGIA-MÄLU-KEEL JA KÕNE-MÕTLEMINE-ARENG #11 PSÜHHOLOOGIA-MÄLU-KEEL JA KÕNE-MÕTLEMINE-ARENG #12 PSÜHHOLOOGIA-MÄLU-KEEL JA KÕNE-MÕTLEMINE-ARENG #13 PSÜHHOLOOGIA-MÄLU-KEEL JA KÕNE-MÕTLEMINE-ARENG #14 PSÜHHOLOOGIA-MÄLU-KEEL JA KÕNE-MÕTLEMINE-ARENG #15 PSÜHHOLOOGIA-MÄLU-KEEL JA KÕNE-MÕTLEMINE-ARENG #16 PSÜHHOLOOGIA-MÄLU-KEEL JA KÕNE-MÕTLEMINE-ARENG #17 PSÜHHOLOOGIA-MÄLU-KEEL JA KÕNE-MÕTLEMINE-ARENG #18
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor J-J Õppematerjali autor

Märksõnad


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

128
docx
Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask
36
docx
Psühholoogia konspekt
74
docx
Psühholoogia konspekt
88
doc
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused
14
odt
Keel-mõtlemine
106
pdf
PSÜHHOLOOGIA ALUSED
107
docx
Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse
524
doc
Arengupsühholoogia





Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun