Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

PSÜHHOLOOGIA: MÄLU. KEEL JA KÕNE. MÕTLEMINE. ARENG (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
PSÜHHOLOOGIA : MÄLU. KEEL JA KÕNE. MÕTLEMINE. ARENG
  • MÄLU- võime meelde jätta, meeles hoida ja meenutada; mäletamine. Seda reguleerib ja juhib ajus olev hipokampus.
  • Jaotus mälu kestvuse alusel:
  • A.Baddeley- operatiiv ehk töömälu
    • Tsentraalne täidesaatev süsteem- tähelepanu suunav ja informatsiooni töötlemist kontrolliv süsteem, mis koondab informatsiooni mälusüsteemi erinevatest osadest (sh. pikaajalisest mälust)
      • Hääldusring-  toimub lühiaegne verbaalse informatsiooni säilitamine ja selle kordamine
      • Episoodiline puhver - vahemälu , salvestab „kokkupakitud„ pilte
      • Visanditahvel- võimaldab visuaalsete kujundite ajutist säilitamist ja nendega manipuleerimist
  • Eestalsed mälu-uurijatena:
    • Endel Tulving (sünd: 1927)
    • E.Tulvingu mälu uurimus:
  • Pikaajalise mälu liigid:
    • Semantiline mälu- jalgrattasõit , muusikariistade mängime (ei pea meenutama, kuidas seda teha), mälu teadmiste ja faktide kohta. Faktimälu. Mida oleme lugenud, kuulnud jne
    • Episoodiline mälu- mälu meiega juhtunud sündmuste kohta, episoodid, teave sündmuste kohta, kus on inimene ise osalenud.
    • Protseduuriline mälu- sisaldab teadmisi tegevuste kohta, mida tuleb teha mingi konkreetse eesmärgi saavutamiseks, nt paelte sidumine, nööpide kinnitamine.
    • Välklambimälestus (flashbulb memory )- midagi, mis tuleb meelde väga järsku. Nt mõnest õnnetusest
    • Praiming- eelenevalt omandatud teabe mõju hilisemale mälust sõltuvale tegevusele
  • Mäluprotsessid:
    • Salvestamine e kordineerimine- sõltub materjali analüüsi sügavusest, kuivõrd mõtestatuks suudame materjali endale mõelda; sõltub konkreetsete sündmuste toimumisest ja selle tajumisest (kas, ma saan aru, mis on juhtunud, kas ma pean seda oluliseks jne)
      • Aktiveerituse suunatus omandamisele:
        • Tahteline või tahtmatu omandamine;
        • Köitvus;
        • Aktivatsiooniaste.
      • Kordamiste arv ja omandamise metoodika
        • Kohad;
        • Assotsiatsioonid.
      • Materjali hulk ja iseloom
        • Nt känkimine- töömälus olevate materjalide ümberorganiseerimine, ühendades infokilde suuremateks tükkideks. (materjalide kokkupakkimine/lahtiharutamine)
      • Salvestamise aluseks on psüühikas tekkivad ajutised närviseosed
        • Sarnasus;
        • Kontrast ;
        • Ajalise või ruumilie läheduse alusel- ühe seose aktiveerumine kutsub esile ka teiste seose aktiveerumise.
    • Meelespidamine e säilitamine- see on isikupärane : sõltub inimese hoiakutest info suhtes (vahel mäletatakse valesti just „omakasupüüdlikult“). Kogu taju ei salvestu. Kõige kiirem unustamine toimub vahetult peale sündmust ( unustamiskõver ), kui infot pidevalt ei korrata .
      • Unustamine:
        • Retroaktiivne pidurdus- eelneva unustamine uue toel
        • Proaktiivne pidurdus- eelnev info häirib uue meenutamist
        • Interferents- info läheb segamini
        • Valed taastamistunnused- unustamise põhjus, sest unustamine on sisuliselt ebaõnnestunud meeldetuletamise ebaõnnestumine 
        • Kontekst- samasse olukorda tagasiminek
        • Motiveeritud unustamine- nt: piinlike olukordade teadlik unustamine
    • Mäletamine e reprodutseerimine- vaba emissiooni katse, esmasuse või värskuse efekt; liigne pingutamine,
      • Meenutamine - mälestuse otsimise ja leidmise protsess; aktiivne tegevus, nt eksam , kus on avatud küsimused
      • Äratundmine – antakse info ette, kus ma ära tunnen õiged ja valed valikud (valikvastustega test)
      • Reministsents- teatava aja möödumisel parem mälestus, kristalliseerub (12-14t)
      • Tulving- oluline on keskkond, kus meenutatakse- kodeerimise spetsiifilisuse printsiip.
  • Amneesia - mälukaotus
    • Amneesia liigid:
      • Suuna järgi (antero –ja retrigaadne/ei mäleta, mis on eelnevas elu toimunud)
      • Ulatuse järgi (täielik ja osaline)
      • Mäluliigi järgi (semantiline, protseduuriline, episoodiline)
    • Katse pantsinedi H.M-ga

  • KEEL JA KÕNE
    • Keel- inimesee omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. Suuline ja kirjalik keel ning kõne. Sisekõne!
    • Keele ja kõne kaks vaatenurka: retseptiivne (keele info vastuvõtmine) ja ekspressiivne (sõnumi väljendamine)
    • Kõneaparaat- elundid , mida hääldamisel kasutame.
    • Keele struktuur:
      • Foneemid - eristatavad heli kategooriad, väikseim tähendusega häälikuüksus Õ. Tähed vastavad enamvähem foneemidele
      • Morfeemid- väiksemad tähendust kandvad keeleühikud, väikseim tähenduslik üksus sõnas. nt : ba da, puud- 2 morfeeni: puu ja d
      • Sõnad- moodustuvad morfeenidest
      • Fraasid
      • Laused
    • Keele sisu:
      • Leksikaalne- missugused on keeles olevad sõnad
      • Süntaktiline - kuidas antud keelereeglite alusel laused moodustuvad
      • Semantiline- öeldu sisu
    • Sõnade tähendus:
      • Mõiste- defineerimine kategooriate alusel (nt: lind- sulgede ja tiibadega olend ), lisaks saan mõistet klassifitseerida.
      • Mõistete esitamise 3 taset:
        • Superordinaalne (ülemmõiste- mõiste, mis on baastaseme mõistest suurema mahuga, nt loom, lauanõu)
        • Baastase/ laste esimene omandamine (mõiste)
        • Subordiaarne ( alammõiste - mõiste, mis on baastaseme mõistest vähem abstraktne või väiksema mahuga, nt puudel, supilusikas )
      • Defineerivate tunnuste teooria e definitsiooniline tähendusteooria:
        • Algelemendid- tunnused (vanaema: kas ema ema või isa ema)
        • Defineerivad tunnused- tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet
        • Objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge; mõisted asetsevad hierarhiliselt
      • Defineeritavate tunnuste teooria probleemid:
        • Mõisteid raske defineerida; hästi ja halvasti defineeritavad sõnad
        • Tüüpilised ja ebatüüpilised kategooria liikmed
        • Kategooriad pole selged
      • Prototüübiteooria (ka tähenduse prototüübiteooria)- teooria, mille järgi arusaam sõna tähendusest põhineb keskmisel või tüüpilisel väärtusel:
        • Kategooriad eristatakse protitüüpidena
        • Iseloomulikud tunnused
        • Liikmete tüüpilisus
      • Prototüübiteooria probleemid:
        • Kõigil mõistetel pole prototüübilisi omadusi
        • Liiga suur rõhk tajul
        • Esitused nii prototüüpidena kui defineerivate tunnustena
        • Tähtsad ka mõistetevahelised seosed
      • Keele omandamise teooriad:
        • Õppimisteooria (Skinner)- elusolendid õpivad luues assotsiatsioone või sidemeid oma kogemuste, mõtlemise ja käitumise vahel
        • Mudelamine- lapse puhul ta kordab vanema öeldut
        • Imiteerimine- lapse puhul matkib ta täiskasvanu tegevust
        • Harjutamine - vajalike võtete kordamine
        • Valikuline kinnitamine
    • Kaasasündinud keeleomandamisemehhanism ( Noam Chomsky)
      • Rääkima hakkamine on kaasasündinud omadus;
      • Kaasasündinud mehhanismide roll.
  • Kriitiliste perioodide hüpotees :
    • Bioloogiliselt determineeritud ajavahemik , mil organism on eriliselt valmis mingi vastuse omandamiseks
    • K. Lorenz ja vermimine- paljudel liikidel esinev õpitud kiindumine , mis kujuneb eriti varases eas.
  • Kõne areng raskendatud tingimustes
    • Hundilapsed (Aveyroni metsik poiss; Kamala ja Amala; film - Ame ja Yuki)
    • Isolatsioonis kasvanud lapsed ( Isabelle , Genie)
  • Lapse kõne areng: foneemitaju
    • Foneem - üksik häälik
    • Habituatsioonimeetod- Kui esitame lapsele ühe hääliku ja varsti teise, siis saame vaadata, kas ta paneb tähele.
    • 70’ndatel hakati foneemitaju katseid tegema
    • Sündides on fenoomitaju juba olemas, kuid kasvades see areneb üha panemaks (l-r eristamine jne)
  • Imikute häälitsemine:
    • Karjumine
    • Koogamine (3-5-nädalal), meeldivad situatsioonid
    • Lalisemine (3-4-kuul) KÕNE
  • Ühe-sõna periood:
    • 5-8-kuuselt mõistavad sõnu
    • 10 kuud- 1 aasta esimesed sõnad
    • Nimisõnad -tegevused; žestid , intonatsioonid
    • Tähenduse üldistamine ja kitsendamine

  • Eesti lapse sõnavara (Schults ja Tulviste, 2015)
    • 8-9 kuu vanused lapsed ei ütle veel sõnu
    • 10 kuu vanuselt esimene sõna
    • 12 kuu vanuselt 10 sõna
    • Poiste ja tüdrukute keskmine sõnavara suurus on statistiliselt oluliselt erinev vanuses 1;2 ja 1;3
  • Eesti lapse esimesed sõnad (Schults ja Tulviste, 2015)
    • Kriteerium : 50% valimist kasutab sõna
    • 10 kuu vanuselt aitäh
    • 11 kuu vanuselt nämm-nämm
    • 12 kuu vanuselt ema ja aidaa
    • 14 kuu vanuselt auh-auh ja anna
    • 15 kuu vanuselt ai-ai
    • 16 kuu vanuselt isa, mõmm-mõmm, koer, auto, põrr-põrr, tita, halloo ja kass
  • Hoidekeel (motherese)- lapsele kohandatud kõne
  • Kahesõnalised laused (telegraafkeel)- u 2 aasta vanuses; sisaldavad nimi-, omadus- ja tegusõnu
  • Kõne areng eelkoolieas: 2,5 a- pikemad laused; 3. e-a morfoloogilised tunnused; üleüldistamine. NT: „ema tulis koju“, minema—lähema
  • Kõne areng koolis: konteksti abi vähenemine; sümbolite kasutamine; abstraktne sõnakasutus; „koolikeele“ õppimine

  • MÕTLEMINE- vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta
  • Mõtlemist iseloomustavad:
          • Teadlikkus
          • Suunatus (hästi/halvasti defineeritud)- konkreetsele eesmärgile suunatud
          • Kasutatavate teadmiste hulk (teadmiste vaesed/ rikkas )- ei nõua väga palju eelteadmisi

  • Mõtlemise elemendid:
          • Representatsioon: analoogia , sümbol (nt: oskus tähti ära tunda ja seejärel lugeda)
          • Sümboliline esitus: mõisted- konkreetsed/ abstraktsed; stsenaarium (millisetest tegevustes nt eksam koosneb)
  • Probleemilahendus :
          • Algsituatsioon-- ?—eesmärk, lõppsituatsioon
          • James (1890)- probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega.
  • Ülesannete lahendamise võimalused:
          • Katse-eksituse teel
          • Meenutamise teel
          • Loovalt, ülesannet uudselt lahendades
          • Äkktaipaminse teel lahendatvad ülesanded
  • Lahenduse otsimise hierarhiline protsess:
          • Mõtlemisele annab suuna lahendatav ülesanne
          • Lahenduseni ei jõuta kohe, vaid mitme astme järel
          • Algne probleem formuleeritakse ümber, et koostada ülesande lahendamise üldplaan
          • Kui esialgsed lahendused ei sobi, katsetatakse uusi formuleeringuid ja üldplaane niikaua kuni jõutakse sobiva üldplaanini;
          • Seda tehakse niikaua kui jõutakse õige lahenduseni
  • Oskuste areng ja eksperdiks kujunemine:
          • Harjutamine
          • Vigadest õppimine
          • Osadeks jaotamine
          • Tegevuste automatiseerumine
  • Raskused probleemide lahendamise:
  • Takistuste ületamine probleemide lahendamisel:
          • Alaeesmärkide püstitamine
          • Tagasisuunas töötamine
          • Lõpplahendus
          • Ülesande ümbersõnastamine
          • Analoogia leidmine
  • Algoritm - protseduur , kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult (võtab kaua aega, võib keeruline olla selle jälgimine)
  • Heuristikud- lihtsustatud mõtlemise skeemid , trikid ja rusikareeglid, mis on varem, töötanud ja edule viinud (lennuõnnetuste analüüsimine) heuristik - strateegia otsuste kiireks langetamiseks , riskides eksimisega
          • Kättesaadavuse heuristik- kuivõrd lihtsasti suudetakse ette kujutada või meenutada küsimuse all olevat sündmust või olukorda
          • Esindavuse heuristik-
          • Kaksikprotsessi teooria—teooria, mille järgi otsuste langetamisega kaasneb kahte tüüpi mõtlemist. (Stanovich ja West , 2000)- 1.süsteem- kiire ja tõhus; 2. süsteem- aeglane ja töömahukas
  • INIMESE ARENG
          • Kiindumuskäitumine (J.Bowly ja M.S Ainsworth)- läheduse ja lähedaste olemasolu. Emotsionaalne side lapse ja ema või hooldaja vahel. Katse: kuidas laps käitub võõras olukorras?
          • Väljakujunenud kiindumuse liigid:
          • Psühhodünaamiline lähenemine (S.FREUD):
            • Alateadlikud soovid ja käitumised- need juhivad meid
            • Lapseea kogemuste suur mõju
            • Tasakaalu otsimine
            • Fiksatsioon (keele arenguteooria )
          • Prelantne periood (sünd-6./7.a):
            • Oraalne faas (sünd-1.a): suu (hammustamine- hiljemas elus nätsu, pliitais otsa närimine); agressiivne/passiivne (vajadus midagi süüa, teha suitsu)
            • Anaalne faas (1.-3-a): potilkäimise õppimine; reteniivne (pigem ollakse elus korralik, hoolitsetud)/ ekspulsiivne (olen omas elus väga räpakas, hoolitsematu)
            • Falloslik faas (3.-6./7.a)
              • Tüdrukutel peenisekadedus/ poistel kastratsioonihirm
              • Elektra/ Oidipuse kompleks
          • Latentne periood (6./7.a- murdeiga )
          • Genitaalne periood (murdeiga- täiskasvanuiga)
        • E. Erikson: psühhosotsiaalne areng (8 erinevat perioodi)
          • 1.Usaldus—umbusaldus→lootus (0-1,5.a)
          • 2.Autonoomia— häbi →tahe („mina-ise-tahan-teha“ süüa jne) (1,5.a- 3.a)
          • 3.Initsiatiiv—süü→eesmärgi mõistmine (3.a-7.a)
          • 4. Töökus —alaväärsus→kompententsustunne (7.a- 11.a)
          • 5. Identiteet —identiteedi segadus→ kindlus (murdeiga)
          • 6. Intiimsusisolatsioon →armastuse mõistmine (varane täiskasvanuiga)
          • 7. Loovus —endasse tõmbumine →hoolitsusest arusaamine (aeg, mil lapsi saadakse)
          • 8. Integratsioon —lootusetus→ tarkuse mõistmine (vanduspõlv)
        • Areng koosneb:
          • Aju ja närvisüsteemi küpsemine;
          • Kogemused, mis aitavad lapsel adapteeruda uutesse keskkondadesse;
          • Adaptatsioon- organismi võime sulanduda käesolevasse keskkonda.
        • J. Piaget: kognitiivne areng
          • Bioloogiline küpsemine valmistab lapse ette kognitiivseks arenguks;
          • Tähtsaimad muutused on kvalitatiivsed, mitte kvantitatiivsed;
          • Väikesed teadlased;
          • Käitumist kontrollivad mentaalsed organisatsioonid- skeemid- inimese vaimne representatsioon mis võtab kokku tema teadmised teatud tüüpi sündmuse või olukorra kohta;
          • Tasakaal skeemide ja keskkonna vahel ning selle säilitamine.
            • Skeemide areng:
              • Aitavad lapsel adapteeruda;
              • Assimilatsioon - lapse tõlgendamise protsess oma juba olemasolevate skeemide abil;
              • Akommodatsioon / k.a kohanemine : muuta vana skeemi, et see ühilduks uue objektiga või luua uued skeemid.
          • J.PIAGET KOGNITIIVSE ARENGU TEOORIA:
            • Sensomotoorne staadium- laps õpib tundma füüsiliste tegevuste kaudu, millega ta hakkama saab; mõtlemise ja keele omandamine; teadmised keskkonnast omaenda tegevuste kaudu; objektid jäävad 0-2. e-a
            • Operatsioonude eelne staadium- laps omandab süstemaatilise loogilise mõtlemise; organiseerimine vaimsete operatsioonide süsteemiks; Sel ajal omandavad lapsed süstemaatilise loogilise mõtlemise. Mõtlemise organiseerimine vaimsete operatsioonide süsteemiks. Tegevused, mida laps valdab , internaliseeritakse 2.-7. e-a
            • Konkreetsed operatsioonide staadium- Mõelda konkreetsetes probleemisedt siin ja praegu. Mõtlemine muutub pööravaks ja laps mõistab asjade konkreetsete omaduste kohta käivate deduktsioonide loogilist paratamatust. Tajuandmete usaldamiselt looika usaldamisele. Mõtlemine on pöörav ja paindlikum. Vajab mõtlemise teostamiseks konkreetset objekti. KOKKUVÕTTEKS: suudab mõelda konkreetsetest probleemidest objektidest . Arv, hulk, massi jäävus (veendumus, et objekt on olemas, isegi siis kui me seda ei näe) 7.-11. e-a
            • Formaalsed operatsioonid- Mõtlemise vorm, mille omandavad lääneühiskonnas need inimesed, kes suudavad mõelda abstraktsetest või hüpoteetilistest probleemidest. Abstarktne järeldamine. Hüpoteetiline ja abstarktne mõtlemine (tulevik, teised maailmad). Loogika areng. Probleemilahendusstrateegia. KOKKUVÕTTEKS: suudab mõelda abstraktsetest prepositsioonidest, nii tegeliku kui võimaliku olukorra peale. 11+ e-a
          • Piageti kriitika:
            • Katsed liiga abstraktsed, ei seostu laste igapäevakogemustega. Testida lapsi teistsugustes olukordades .
  • Animism - vastused küsimustele, ei peegelda teadmiste puudumist; elu omistamine elututele objektidele
  • Kultuuri roll:
  • L. Kohlbergi moraalse arengu teooria:
          • u 10 eluaasta : Tagajärg↔ motiiv
          • I Prekonventsionaalne periood (3/4-10 e.a): 1. hirm karistuse ees, 2. reeglitest kinnipidamine
          • II konvetsuonaalne periood (10-13 e.a): 3. teiste arvamus, 4. seadused ja kord
          • III postkonventsionaalne periood (13-... e.a): 5. sisemine koodeks , 6. üliinimlikud normid ja väärtused
GLEITMANI RAAMATUST:
  • Mälu: lk-d 358-365; 369-383; 387-389; 393-398
  • Mõtlemine: 404-408; 411-418; 431-442.
  • Keel: 448-458; 465-480.
  • Areng: 648-657; 664-681; 685-688.
MÄLU mõisted:
  • Ajendatud meeldetuletamine- meenutamine, mille puhul mälust leitakse õige asi tänu vihjele või meenutamisele;
  • Äratundmine- meenutamine, mille puhul tuleb hinnata, kas mingi stiimuliga on varem kokku puututud;
  • Omandamine-uue info hankimine ja mällu salvestamine;
  • Teadlik meeldejätmine- uue info mällu salvestamine teadmisega , et seda hiljem kontrollitakse;
  • Juhuslik õppimine- õppimine, ilma et püütakse õppida. Sageli ei olda õppimise toimumisest teadlikud.
  • Töömälu- parajasti aktiivsena mälus olevate mõtete seisund
  • Pikaajaline mälu- suur mäluvaramu, mis sisaldab kõik isiku teadmised ja uskumused, k.a need, mida ei kasutata
  • Esmasuse efekt- kalduvus vaba meenutamise korral mäletada nimekirjas esimesi liikmeid paremini kui keskmisi
  • Värskuse efekt- kalduvus vaba meenutamise korral mäletada nimekirja lõuosa liimeid paremini kui keskmisi
  • Säilitav kordamine- info mehhaaniline kordamine ilma selle tähendusele või seaduspärasusele mõtlemata
  • Mälujälg - mälestust säilitav füüsiline märge närvisüsteemis
  • Mälu konsolideerimine- bioloogiline protsess, mille abil teisendatakse mälestused ajutisest ja haprast seisundist püsivamasse ja tugevamasse seisundisse, enamik teadlasi usub, et konsolideerimiseks .
  • Retrogaadne amneesia- mälupuudulikkus, mis ilmneb sageli pärast peavigastuste saamist, mille korral inimene ei mäleta enne vigastuse saamist aset leidnud sündmusi
  • Anterograadne amneesia- teatud tüüpi ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire , mille puhul inimene ei suuda salvestada uusi ekspiltsiitseid mälestusi, enne ajukahjustuse saamist omandatud mälestused on aga alles
  • keele-peal-olemise“ nähtus- olukord, kus miski on justkui kohe-kohe meelde tulemas
  • Meelde tuletamise ajend - vihje või märguanne, mis aitab infot meenutada
  • Meeldetuletamise rajad - ideid ühendavad seosed, mida inimene mälust info otsimisel kasutab
  • Konteksti taastamine- meenutamise hõlbustamine sel teel, et taasluuakse info omandamise aegne vaimuseisnud
  • Kodeerimise spetsiifilisus- hüpotees, mille järgi info salvestamisel mällu ei talletata mitte selle originaalset kuju, vaid teisendatakse (kodeeritakse) sellisele kujule, mis hõlmab ka õppija mõtteid ja arusaamu
  • Meelespidamise intervall- ajavahemik õppimise ja meenutamise vahel
  • Unustamiskõver- õpitu mäletamise ja õppimisest möödunud aja suhete graafiline kujutis; kui aeg pikeneb, siis meelespidamine väheneb
  • Väärtinformatsiooni efekt- sellise protseduuri tulemus, mille puhul esitatakse sündmuse läbi elanud inimestele selle sündmuse kohta eksitavaid küsimusi võin vihjeid ning inimestel tekib kalduvus pidada väärtinformatsiooni osaks oma mälestustest
  • DRM- paradigma - levinud mälu-uurimise protseduur, mille puhul katsealused loevad omavahel seotud sõnu ja seejärel püüavad kohe neid meenutada. Sõnu ühendavad teemat tähistav sõna nimekirja ei kuulu.
  • Tuttavlikkus - üldine tundmus , et teatud stiimuliga ollakse juba varem kokkupuutunud
  • Meenumine- konteksti meenumine, milles teatud stiimulit varem kohati.
  • Eksplitsiitne mälu- teadvustatud mälestused, mida saab soovi korral kirjeldada ja mida saab esile kutsuda otsese küsimusega
  • Implitsiitne mälu- mälestused, mis ei pruugi teadliku meenutamise peale meelde tulla, kuid on täheldatavad kautse testi abil
  • Protseduurilised teadmised-teadmised selle kohta, kuidas midagi teha, nt jalgrattaga sõita, need väljenduvad pigem käitumises kui sõnades.
  • Deklaratiivsed teadmised- teadmised info kohta, mida saab sõnades väljendada
    MÕTLEMISE mõisted:
    • Mentaalne represantsioon-psüühika sisu osa, mis esindab mingit objekti, sündmust või olukorda
    • Analoogne represantsioon- idee, millel on ühiseid omadusi objektiga, mida ta esindab
    • Mentaalsed pildid- represantsioonid, mis sarnanevad objektidega, mida nad esindavad peegeldades osaliselt nende tajutavaid osasid.
    • Sümboolne represantsioon- mentaalne represantsioon, mille sisul ei ole esindatava objektiga ühiseid omadusi
    • Propositsioon - seos subjekti ja tema kohta väidetu vahel
    • Võrgusõlm- koht võrgustikel põhinevates mentaalse represantsiooni mudelites, kus mingit teemat puudutavad seosed kokku saavad
    • Assotsiatiivsed seosed- mentaalse represantsiooni mudelites seosed võrgustiku sümbolite vahel
    • Aktiivsuse levimine- protsess, mille abil ühe võrgustiku sõlme aktiivsus levib assotsiatiivsete seoste kaudu ümbritsevatesse sõlmedesse
    • Suunatud mõtlemine-kindlale eesmärgile suunatud mõtlemine
    • Otsuste langetamine- tõendite põhjal üldistamine järelduste jõudmiseks
    • Vahendi-eesmärgi analüüs- probleemi lahendamis strateegia, mille puhul hinnatakse pidevalt erinevust praeguse seisundi ja eesmärgiks seatud seisundi vahel ning mõeldakse sellele, kuidas olemasolevaid ressursse selle erinevuse vähendamiseks kasutada
    • Alamrutiinid- spetsiifilised protseduurid, mida kasutatakse tuttavate ja hästi määratletud probleemide lahendamiseks.
    • Automaatsus- võima lahendada ülesannet, ilma sellele tähelepanu pööramata
    • Vaimne häälestus- inimese vaatenurk ja omaksvõetud oletused probleemi lahendama asudes
    KEELE mõisted
    • Puu-diagramm- lause struktuuri geomeetriline esitus
    • Fraasistruktuuri kirjeldus- puu-diagramm või sulgudes esitatud märgendid, mis näitavad lause hierahilist stuktuuri
    • Baastaseme sõna- keskmise abstaktsustaseme või mahuga mõistet tähistav sõna (nt koer, lusikas )
    ARENGU mõisted
  • Vasakule Paremale
    PSÜHHOLOOGIA-MÄLU-KEEL JA KÕNE-MÕTLEMINE-ARENG #1 PSÜHHOLOOGIA-MÄLU-KEEL JA KÕNE-MÕTLEMINE-ARENG #2 PSÜHHOLOOGIA-MÄLU-KEEL JA KÕNE-MÕTLEMINE-ARENG #3 PSÜHHOLOOGIA-MÄLU-KEEL JA KÕNE-MÕTLEMINE-ARENG #4 PSÜHHOLOOGIA-MÄLU-KEEL JA KÕNE-MÕTLEMINE-ARENG #5 PSÜHHOLOOGIA-MÄLU-KEEL JA KÕNE-MÕTLEMINE-ARENG #6 PSÜHHOLOOGIA-MÄLU-KEEL JA KÕNE-MÕTLEMINE-ARENG #7 PSÜHHOLOOGIA-MÄLU-KEEL JA KÕNE-MÕTLEMINE-ARENG #8 PSÜHHOLOOGIA-MÄLU-KEEL JA KÕNE-MÕTLEMINE-ARENG #9 PSÜHHOLOOGIA-MÄLU-KEEL JA KÕNE-MÕTLEMINE-ARENG #10 PSÜHHOLOOGIA-MÄLU-KEEL JA KÕNE-MÕTLEMINE-ARENG #11 PSÜHHOLOOGIA-MÄLU-KEEL JA KÕNE-MÕTLEMINE-ARENG #12 PSÜHHOLOOGIA-MÄLU-KEEL JA KÕNE-MÕTLEMINE-ARENG #13 PSÜHHOLOOGIA-MÄLU-KEEL JA KÕNE-MÕTLEMINE-ARENG #14 PSÜHHOLOOGIA-MÄLU-KEEL JA KÕNE-MÕTLEMINE-ARENG #15 PSÜHHOLOOGIA-MÄLU-KEEL JA KÕNE-MÕTLEMINE-ARENG #16 PSÜHHOLOOGIA-MÄLU-KEEL JA KÕNE-MÕTLEMINE-ARENG #17 PSÜHHOLOOGIA-MÄLU-KEEL JA KÕNE-MÕTLEMINE-ARENG #18
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor J-J Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Tunnetuspsühholoogia konspekt mälu-mõtlemine-probleemide lahendamine-keel
    6
    docx

    Tunnetuspsühholoogia konspekt(mälu, mõtlemine, probleemide lahendamine, keel)

    (MÄLU, MÕTLEMINE, PROBLEEMIDE LAHENDAMINE, KEEL) Mälu · Lühimälu o Mõni sekund kuni pool minutit o Max 9-10 meeldejäetavat ühikut o Lühimälus korraka 7-/+2 järjestikust elementi o KÄNKIMINE- materjali ümber organiseerimine lihtsamateks tuttavateks ühikuteks, 'pakkimine' , saab suurendada ühe mäluühiku mahtu, kuid mitte ühikute arvu. · Pikaajaline mälu o Pikaajalise mälu maht mõnede teadlaste sõnul piiramatu · Semantiline mälu o Üldised faktilised teadmised maailma kohta o Materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega o Aktiveerub otsmikusagara vasak pool ja oimusagara sisemine osa · Episoodiline mälu o Mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde o Episoodiline mälu areneb hiljem kui semantiline

    Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon
    Keel-mõtlemine
    14
    odt

    Keel, mõtlemine

    - Noam Chomsky KRIITILISTE PERIOODIDE HÜPOTEES - bioloogiliselt determineeritud ajavahemik, mil organism on eriliselt valmis mingi vastuse omandamiseks - K. Lorenz ja vermimine (uuris loomade käitumist ja neil esinevaid instinkte ning leidis, et kui pardid on munast koorunud ja on suutelised kõndima, siis liikuv objekt, keda nad kõige enne näevad, on nende jaoks emalind ja hakkavad talle instinktiivne järgnema. Tekib vermimisprotsess ehk õpitud kiindumine objekti.) KÕNE ARENG RASKENDATUD TINGIMUSTES - „hundilapsed“ - isolatsioonis kasvanud lapsed VÕÕRKEELE ÕPPIMINE - algul edukamad täiskasvanud, hiljem lapsed mööduvad LAPSE KÕNE ARENG: FONEEMITAJU - Eimas jt 1970ndad – imikute foneemitaju katsed - habituatsioonimeetod - kõigi foneemide vs emakeele foneemide tajumine (l-r eristamine jaapanlastel) IMIKUTE HÄÄLITSEMINE - karjumine - koogamine (3-5 nädalal), meeldivad situatsioonid - lalisemine (3-4 kuul) – kõne ÜHE-SÕNA PERIOOD

    Psühholoogia
    Kordamiskusimused Mälu
    6
    pdf

    Kordamiskusimused Mälu

    Kordamisküsimused: MÄLU (Gleitman jt 8.ptk JA/VÕI E.Tulvingu „Mälu“ 1.ptk + loengumaterjal) 1. Mälu struktuur (ajalise säilimise alusel) – sensoorne, töömälu (lühiajaline mälu) ja pikaajaline mälu. Kirjelda neid mäluliike ning nende omavahelist seost (lähtudes Atkinsoni ja Shiffrini staadiumide teooriast). Mis mõjutab unustamist nendes mälusüsteemides? Atkinson & Shiffrin (1968): Hoidlamudel koosneb 3 põhiüksusest: Sensoorne mälu, Lühiajaline hoidla ja Pikaajaline mälu. · Mälu on nagu raamatukogu, kus mälestused asuvad teatud kohtades · Meenutamine on otsing leidmaks teatud spetsiifilisi mälestusi · Mälu toimib erinevate hoidlate süsteemina - on sensoorne, lühiajaline ja pikaajaline hoidla Sensoorne mälu - sinna pääseb sensoorne info, kuid sealt väljuvad asjad, millele tähelepanu ei pöörata. See, millele tähelepanu pööratakse, liigub edasi töö- ehk lühimällu.

    Eripedagoogika
    Kognitiivne psühholoogia
    75
    docx

    Kognitiivne psühholoogia

    Kognitiivne psühholoogia TAJU I LOENG Kognitiivne psühholoogia on tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Kognitsioonid – teadmised, hoiakud, veendumused jne - Need moodustavad eesmärgipärase infosüsteemi Eksperimentide mudelite neuropsühholoogiliste uuringute ajukuvamise - Multidistsiplinaarne – sama probleemi kallale tulevad inimesed ma meetoditega - Interdistsiplinaarne – meetodid räägitakse omavahel läbi ja luuakse ühine meetod Kognitiivteadus – mudelite loomine.

    Psühhomeetria
    Arengupsühholoogia eksamiks kordamine
    38
    docx

    Arengupsühholoogia eksamiks kordamine

     Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine  Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine  Nii nimetatakse seda, kui lapsed mängivad kõrvuti, kuid mitte koos: paralleelne mängimine  Need on neli Piageti kognitiivse arengu staadiumit: Sensomotoorne, operatsioonide-eelne, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide staadium  Need on tunnetusprotsessid: tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine  See on elutule objektile elusolendi omaduste omistamine: animism  Tema lõi mõiste "lähima arengu tsoon": Võgotski  See on suutmatus mõista, et teistel on oma arusaamad, tunded, mõtted: egotsentrism  Nii nimetatakse mõtlemise kohandamist vastavalt uutele kogemustele või teadmistele: akommodatsioon  Hiline täisiga ehk vanadus hakkab sellest vanusest: 65+  Inimese füüsilised võimed on haripunktis selles vanusevahemikus: 18-30

    Arengupsühholoogia
    Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused
    14
    docx

    Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

    eemaldamise tagajärjel tõuseb käitumise sagedus v pikeneb kestus Primaarne sarrustaja-loomupäraselt rahu pakkuv, ei pea õppima ­ vesi,toit,seks Sekundaarne sarrustaja-kogemuse läbi sarrustava mõju omandanud stiimul, esitatud koos primaarse või teise sekundaarse sarrustajaga. NB!sarrustus on tõhusam kui karistus, sest karistus vähendab ebasoovitavat käitumist, kuid ei mõjuta soovitavat. 8.Mälu töömälu ­ parajasti aktiivsena mälus olevate mõtete seisund esmasuse efekt ­ kalduvus mäletada nimekirja eesotsas olevaid esemeid värskuse efekt ­ kalduvus mäletada nimekirja lõpus olevaid esemeid känkimine ­ töömälus olevate materjalide ümberoragniseerimine, ühendades infokilde suuremateks üksusteks Nt jada 3,4,9,2 = 3minutit 49,2 s mis miilijooksutulemus mnemoonika ­ läbimõeldud tehnikad uute materjalide meeldejätmiseks Nt kuude v vikerkaare värvide õppimiseks luuletuste v lausete mõtlemised.

    Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud...
    Mälu ja mõtlemine
    4
    doc

    Mälu ja mõtlemine

    S.S 27.02.2010 Psühholoogia töö konspekt 6(mälu)- ja 7. peatükk o Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. o Mälu protsessid : meeldejätmine,meelespidamine ja meeldetuletamine ­ omavahel tihedalt seotud ning ühtse mälutegevuse komponendid. o Meeldejätmine ­ sellega algab mälu töö info omandamiseks. Meeldejäämine sõltub mitmest asjaolust. o Eristatakse tahtlikku ja tahtmatut meeldejätmist. Tahtmatu info jääb meelde

    Psühholoogia
    Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask
    128
    docx

    Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine (Õppejõud: Kristjan Kask)

    1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused?  Psüühilised protsessid  Psüühilised seisundid  Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga  Psühhofüüsika  Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga

    Ülevaade psühholoogiast




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun