Madisega Vikipeediasse mäluteemalise artikli). 9. Ebbinggausi mälu-uuringutest selgus, et unustamine on suurim vahetult peale õppimist. 10. Palun täida lüngad teadvustamise alusel eristatud mäluliikide nimetustega. Eksplitsiitne mälu aitab sooritada eksamit edukalt. Implitsiitses mälus on salvestunud käitumisharjumused. 11. Semantilises mälus on salvestatud teadmised konkreetsetest faktidest (Alan Baddeley on töömäluuurija). 12. Alkoholi tarbimisega võivad kaasneda kõik neli operantse tingimise teoorias eristatud tagajärje tüüpi. Positiivne sarrustus kui joobes suureneb positiivsete emotsioonide osakaal. Negatiivne sarrustus kui joobes väheneb negatiivsete emotsioonide osakaal. Positiivne karistus kui joomise tagajärjel tekib peavalu. Negatiivne karistus kui alkoholi ostmisele kulub palju raha. 13. Mida väidab Hebb'i seadus
Glutamaat- ergutusvirgatsaine, õppimisvõime alus Melatoniin(hormoon)- tekitab unisust, toodetakse käbinäärmes Atsetüülkoliin- mõjutab neerupealiste tööd, toodetakse käbinäärmes Kortisool(hormoon)-aktiveerib ensüüme-söömise algatamist, toodetakse neerupealistes 14.09 Helman vonHelmholtz- teadvustama otsuste tajuteooria Gibson- ökoloogiline tajuteooria Gestaltpsühholoogia: Wertheimer, Koffka, Köhler Biederman(vormitaju) FFA- nägude tajuga tegelev ajupiirkond Baddeley- episoodiline puhver operatiiv e töömälus Endel Tulving-EESTLASEST MÄLUURIJA, oluline on keskkond kus meenutatakse Ebbinghaus- unustamiskõver Tolman- latentne õppimine, õppimisega kaasneb muudatus teadmistes, mitte käitumises Bandura- Mudelõpe, sotsiaalne õppimine, Bobo nuku eksperiment Võgotski- sotsiaalse arengu teooria, konstruktivistlik lähenemine Dewey- konstruktivistlik lähenemine, aktiivõpe, probleemipõhine õpe Seligman- õpitud abitus 21.09 Skinner- õppimisteooria
õppimise neli etappi: märkamine, meeldejätmine, taastamine ja motivatsioon. Uuris kuidas mudelõppimine mõjutab vägivaldset käitumist. 6. Nimeta mälusüsteemid, selgita, nimeta teadlane, kes ti mõiste mäluuurimisse7 p lühimälu: R. Shiffrin *sensoorne – mitte keeleline informatsioon, piiramatu mahuga ja kestus on sekundi murdosa *töömälu (A. Baddeley) – sõnaline,akustiline ja visuaalne liik; kestvus on lühike, kordamise järel mitmeks tunniks talletuv pikaajaline mälu: E.Tulving *semnatiline – faktid, üldised teamised, maht ja kestvus on piiramatu *episoodiline – mälestusteks on isiklikult kogetud sündmused , subjektiivne ajamõõde, maht piiramatu
minutini. Lühimälu maht on piiratud, seal püsib maksimaalselt 9-10 meeldejäetavat ühikut. Lühimälu on piltlikult öeldes nagu taju pikendus. See, kui kaua ja kui palju materjali lühimälus püsib, sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Lühimälu nüüdisaegsete käsitluste puhul kasutatakse sageli mõistet töömälu (ingl working memory), kuigi viimane on natuke laiem. Nimelt leidis briti psühholoog Alan Baddeley 1970. aastatel, et mälu töös on väga oluline üks süsteem, mis vahendab info liikumist pikaajalisest mälust lühimällu ja vastupidi. Seega võib töömälu käsitleda kui hetkel aktiveerunud pikaajalise mälu osa, mis võimaldab tegevust koordineerida. Näiteks pikast ja keerukast tekstist arusaamiseks on vaja, et kogu eelnevalt loetu püsiks meeles, teisisõnu, töömälus. Kui seda ei suudeta, siis tuleb teksti ikka ja jälle üle lugeda
· George Miller- keeleprotsesside ja mälu uurimine · Herbert Simson- Nobeli preemia probleemilahenduse meetodite rakendamise eest majandusalal · Donald Broadbent- tähelepanuprotsesside ja infotöötluse esimeste sidusate mudelite loomine · Ulrich Neisser- esimese kognitiivpsühholoogia põhimõtteid ja olemust üldistava raamatu autor · Michael Posner- infotöötlusparadigma ja neuroteaduse mõistete lähendamine · Richard Atkinson, Alan Baddeley, Endel Tulving- mäluprotsesside uurimine · Jerome Bruner, Irving Rock, Richard Gregory- tajuprotsesside kognitiivteoreetilised seletused · George Sperling- sensoorse mälu ja tähelepanu uurimine · Stephen Kosslyn- kujutluse uurimine Peale eeltoodud suundumuste on ka veel mitmeid teisi mõjukaid voole: · Geneetiline epistemoloogia- Jean Piaget`- mõjukas koolkond arengupsühholoogias · Tegevusteooria- Lev Võgotski, Aleksandr Luria, Aleksei Leontjev
Lühimälus püsib tajutud materjal lühikest aega: mõnest sekundist poole minutini. Lühimälu maht on piiratud, seal püsib maksimaalselt 9-10 meeldejäetavat ühikut. Lühimälu on justkui taju pikendus. See kui kaua ja kui palju materjali lühimälus püsib, sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Lühimälu nüüdisaegsete käsitluste puhul kasutatakse sageli mõistet töömälu (working memory), kuigi see on natuke laiem mõiste. Alan Baddeley leidis (1970), et mälus on üks oluline süsteem, mis vahendab info liikumist pikaajalisest mälust lühimällu ja vastupidi. Seega võib töömälu käsitleda kui hetkel aktiveerunud pikaajalise mälu osa, mis võimaldab tegevust koordineerida. Materjali püsimist lühimälus mõjutab pidevalt uue materjali pealetung. Üldkehtiv reegel on, et lühimälus õnnestub korraga hoida 7±2 järjestikust elementi. Lühimälu mahtu saab
kasutada arutlemisel, probleemide lahendamisel jm · Piiratud korraga töödeldavate objektide hulgaga. Maht 7 +/- 2 ühikut, kuid ühikutesse saab infot känkida ja niiviisi kasutatava info hulka suurendada · Siin olevat infot töödeldakse, mitte ei hoita; st siin toimub tähenduse andmine · Info nii välismaailmast kui pikaajalisest mälust, tihedalt seotud pikaajalise mäluga (ka kui pikaajalise mälu aktiveeritud osa) Baddeley (1986jj) mudel ja selle edasiarendused. Töömälu 3 osa Tähelepanu koordineeriv keskus (central executive) Verbaalse info Visuaalruumilise info töötlemise blokk töötlemise blokk (phonological loop) Passiivne fonoloogiline töötlus
eesmärgipäraselt selektiivselt töödeldes uut informatsiooni. See võime on nn baasmehhanism, see on aluseks teistele kognitiivsetele protsessidele: näiteks planeerimisele, probleemilahendusele, lugemisele ja abstraktsele mõtlemisele. Lühiajaline mälu termin tähistab ajalooliselt pigem mahutit. Töömälu uurijad tihti ei erista neid konstrukte, eelistatav on kasutada terminit – töömälu. Töömälu koosneb Baddeley teooriast lähtuvalt: Täidesaatvast kontrollsüsteemist (central executive) Fonoloogilisest ringest (fonological loop) Visuaal-ruumilisest visandsüsteemist (visuo-spatial sketchpad) +Episoodilisest puhvrist (episodic buffer) (2001) +Pikaajalisest mälust (keel, visuaalne semantika, episoodilised mälestused) +Hedoonilisest detektorist Töömälu kirjeldus, millega enamus uurijaid nõus on: see on piiratud ressursiga (sh piiratud
Tähelepanu kontroll, stiimulitele tähenduse andmine, seoste loomine. Kõige üldisemalt öeldes sisaldab teadlikku informatsiooni. Koosneb: kodeerimisest, säilitamisest, meenutamisest, äratundmisest, tuttavlikkusest, värskendamisest, ajalise järjekorra seadmisest, sidumisest, tähelepanust, pärssimisest. Milline on Baddely ja Hitchi poolt 1974.a väljapakutud töömälu mudel? Keskne- täidesaatev tähelepanusüsteem, fonoloogiline ring ja visuaal-ruumiline visandiplokk. Milline on Baddeley mitmekomponendiline mudel ning uuendused võrreldes vanema mudeliga? Lisaks eelnevalt olemasolevatele osadele on juures episoodiline puhver mis säilitab integreeritud kujutisi mis moodustavad teiste lühiajalist emälu osade visuaalsete, ruumiliste ja verbaalsete koodide seostumisel pikaajalises mälus oleva informatsiooni. Millest koosneb fonoloogiline ring ning milleks see vajalik on? Ülesandks on hoida ajuiselt
viimased ja esimesed sõnad on meeles paremini) seega sõltub see kajamälust mitte tähenduslikust mälust. Reprodutseerimise efektiivsus sõltub oluliselt sellest, kas reprodutseerimistegevus toimub sarnastes tingimustes varasema omandamise tingimustega või mitte. oluline tunnuste kattumine omandamisel ja taastamisel (Goodwini joobes olekus on parem meenutada, kui ka õpe toimus täis peaga; Baddeley akvalangistidel samas kohas õpitu tuleb meelde) Reministsents - - teatava aja möödusmisel omandamisest on reprodutseerimine täielikum ja täpsem kui kohe peale omandamist omamoodi kristalliseerumine, selginemine haripunkt ca 12-14 tundi pärast omandamist. (Lastel tihti) Tavaliselt on äratyundmine palju efektiivsem kui meenutamine. (pilte ja nägusid osatakse paremini kokku panna kui
Ei registreeri esemete tajutavaid kvaliteete. Episoodiline mälu sisaldab ajaliselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel, ta on nö autograafiline(isiklik). Kogu aeg on midagi aktiveerinud, muutub pidevalt, täieneb suhteliselt kiiresti, on konkreetne ja aitab isikul konkreetse elu poolt püstitatud olukordades orienteeruda. Operatiivmälu & töömälu - on nimetatud ka lühimälu sünonüümiks, kui Alan Baddeley teooriale on hakatud nim töömäluks. Põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. Ruumilis-visuaalne visanditahvel - talletatakse vahetu kujundiline info üldistatud kujul (skeemidena) Hääldusring mälus oleva sõnalise teabe ülekordamine Kontrolliprotsessid tsentraalne täideviiv süsteem, mis kujutab endast suunatud tähelepanumehhanismi, mille abil kontrollitakse infovoogude valikuid ja kulgu töömälus ja
• Lühimälu- Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks on ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. 24 25 • Pikaajaline mälu- Suur mäluvaramu, mis sisaldab kõik isiku teadmised ja uskumused- kaasa arvatud need, mida ei kasutata Operatiivmälu e töömälu A.Baddeley (lühimälu ehk töömälu) Materjali aktualiseerimine teatud ülesande täitmiseks – Visandtahvel – Hääldusring – Tsentraalne täidesaatev süsteem – Lisaks: episoodiline puhver Eestlased mälu- uurijatena Endel Tulving - Sünd.1927 Ta on üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Tema tuntuim saavutus on episoodilise mälu eristamine teistest õppimise ja mälu süsteemidest ajus. 1972
Personality and Social Psychology Review, 8, 402-416. 7. ENESEREGULATSIOON K: Tamir, M. (2009). What do people want to feel and why? Pleasure and utility in emotion regulation. Current Directions in Psychological Science, 18, 101-105. K: Kross, E., & Ayduk, O. (2011). Making meaning out of negative experiences by self-distancing. Current Directions in Psychological Science, 20(3), 187-191. K: Hofmann, W., Schmeichel, B. J., & Baddeley, A. D. (2012). Executive functions and self- regulation. Trends in Cognitive Sciences, 3, 174-180. S: Baumeister, R., & Tierney, J. (2011). Willpower: Rediscovering the greatest human strength. [Eesti keeles pealkirjaga "Tahtejõud", kirjastus "Tänapäev", 2012]. S: Wegner, D. M. (2003). Thought suppression and mental control. In Encyclopedia of Cognitive Science, (pp. 395-397). London: Macmillan. S: Wegner, D. M. (2010). When you put things out of mind, where do they go? In M. A
1. Teooria väidab käibetõdesid (et olulised asjad jäävad paremini meelde). 2. Teooria on ebamäärane ja mittekontrollitav. 3. Teooria kasutab loogilist ringi (hästi meelde jäetud asjad on sügavamalt töödeldud). Samas on olemas katsetulemused, mis kinnitavad töötlustasandite mõju sõnalise mälu "headusele" (Rogers, Kuiper ja Kirkes, 1977). Töömälu Peale paarikümneaastast ,,moodsat" mälu-uurimist sai selgeks, et lühimälu tuleb vaadelda laiemalt kui seda seni on tehtud. Baddeley (1976, 1989, 1992) on esitanud uue ja keerukama lühimälumudeli töömälu nime all. Baddeley järgi koosneb töömälu kolmest komponendist. esimene neist on artikuleerimise fonoloogiline kodeerimisahel, mis langeb kokku esialgse lühimälu mudeli sisuga. Teiseks töömälu komponendiks on ,,visuaalruumiline märkmik", mis lubab visuaalseid kujundeid ajutiselt ala hoida ja nendega manipuleerida. Visuaalruumilise märkmiku kasutamise näiteks on mööbli
*pikaajaline mälu e püsimälu - info säilib väga kaua, maht väga suur. Osa infot võib olla raskesti kättesaadav. Mida rohkem lühimällu salvestame, seda rohkem pikaajalisse mällu läheb. Meelteinfo alusel: motoorne, emotsionaalne, kujundiline, sõnalis-loogiline Lapseea amneesia titepõlve ei mälteta, sest rääkida ei osanud. 8-9.a vanuselt tekib täiskasvanutele sarnane mälupilt. Operatiivmälu e. töömälu - on teatud info, mida kasutame, mis pole seotud lühimäluga (A. Baddeley). Materjali aktualiseerimine teatud ülesande täitmiseks. 1) Visanditahvel visuaalne osa 2) Hääldusring kuulu meeldejätmine, sisekõne kasutamine 3) Tsentraalne täidesaatev süsteem 4) Episoodiline puhver kuidas seome olukorraga meeled üheks suureks olukorraks Endel Tulving - mälu-uurija, kuulub maailma 10 tsiteerituma kognitiivpsühholoogi hulka "Mälu koosneb süsteemidest, mis erinevad omavahel nii neis sisalduva informatsiooni,
minutini. Lühimälu maht on piiratud, seal püsib maksimaalselt 9-10 meeldejäetavat ühikut. Lühimälu on piltlikult öeldes nagu taju pikendus. See, kui kaua ja kui palju materjali lühimälus püsib, sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Lühimälu nüüdisaegsete käsitluste puhul kasutatakse sageli mõistet töömälu (ingl working memory), kuigi viimane on natuke laiem. Nimelt leidis briti psühholoog Alan Baddeley 1970. aastatel, et mälu töös on väga oluline üks süsteem, mis vahendab info liikumist pikaajalisest mälust lühimällu ja vastupidi. Seega võib töömälu käsitleda kui hetkel aktiveerunud pikaajalise mälu osa, mis võimaldab tegevust koordineerida. Näiteks pikast ja keerukast tekstist arusaamiseks on vaja, et kogu eelnevalt loetu püsiks meeles, teisisõnu, töömälus. Kui seda ei suudeta, siis tuleb teksti ikka ja jälle üle lugeda. Töömälul on kolm alasüsteemi: üks
*pikaajaline mälu e püsimälu - info säilib väga kaua, maht väga suur. Osa infot võib olla raskesti kättesaadav. Mida rohkem lühimällu salvestame, seda rohkem pikaajalisse mällu läheb. Meelteinfo alusel: motoorne, emotsionaalne, kujundiline, sõnalis-loogiline Lapseea amneesia – titepõlve ei mälteta, sest rääkida ei osanud. 8-9.a vanuselt tekib täiskasvanutele sarnane mälupilt. Operatiivmälu e. töömälu - on teatud info, mida kasutame, mis pole seotud lühimäluga (A. Baddeley). Materjali aktualiseerimine teatud ülesande täitmiseks. 1) Visanditahvel – visuaalne osa 2) Hääldusring – kuulu meeldejätmine, sisekõne kasutamine 3) Tsentraalne täidesaatev süsteem 4) Episoodiline puhver – kuidas seome olukorraga meeled üheks suureks olukorraks Endel Tulving - mälu-uurija, kuulub maailma 10 tsiteerituma kognitiivpsühholoogi hulka "Mälu koosneb süsteemidest, mis erinevad omavahel nii neis sisalduva informatsiooni,
- Ajalise kestvusega …. Protsesside kogum - Info ajutine säilitamine ja töötlemine 68. aastal kirjeldati ära mudel kuidas ühe modaalsuse sees kuidas infot töödeldakse – võetakse vastu > info liigub edasi järgmisesse ladustuspunkti > punktis toimub kordamine > info liigub edasi pikaajalisse mällu - kirjeldab mingit osa maailmast kuid see ei ole töömälu vaid toores lühiajalise mälu keskne element - 7 +/- 2 jääb meelde asju kui eriti ei pinguta Alan Baddeley 2 muudatust - Kuskil on mingi ruum, keskne täidesaatja, kus informatsiooni hoitakse ja menetletakse. Teatud sekkumisega saab stimulatsioone kokku võtta - Stimulatsioon võib olla erinevatest kanalitest. Nende vahel toimub töötlus kokkupuutekohtades. Omavahel on teatud piirini sõltumatud. - Lähtusid sellest et tavalisel inimesel on süsteemid sõltumatud – seda saab näidata: saab teha kahte asja korraga, sest üks ei sega teist
annaabi.ee 
