Psüühika: mälu ja teadvus (0)

1. Millist informatsiooni töötleb töömälu fonoloogiline komponent (phonological loop )?
 Fonoloogiline komponent on mõeldud fonoloogilise informatsiooni lühiajaliseks säilitamiseks. Funktsiooniks on verbaalse informatsiooni säilitamine, töötlemine ja taastamine Aitab objekte meeles pidada visualiseerimiseks. Eristatakse kahte alakomponenti: fonoloogiline hoidla (toimub info säilitamine) ja artikulatoorse kordamise komponent (mälujälje pidev värskendamine korduva artikuleerimise abil)
ÕO9
2. Millist informatsiooni töötleb töömälu visuaal -ruumiline komponent (visuo-spatial sketch -pad)?
 Visuaal-ruumilise töömälu ülesandeks on hankida mõtestatud teavet objektide välimuse ja funktsioonide kohta, säilitada nende kujundeid, positsioone. Hoitakse erinevat visuaalset ja ruumilist infot. Mahutavus 3-4 objekti korraga. Visuaalne register salvestab kuju ja värvi, sisemine kirjutaja ruumis paiknemise.
ÕO9
3. Mis roll on töömälu keskse kontrolli komponendil (central executive)?
 Selle ülesandeks on suunata tähelepanu sensoorsest mälust tulevale olulisele informatsioonile, koordineerida informatsiooni paigutamist töömälu salvestussüsteemidesse ning samas ignoreerida kõike ebaolulist. Vastutab kognitiivsete protsesside järelvalve eest ja koordineerib töömälu tegevust: olulised tähelepanu omadused: oskus tähelepanu fokuseerida, jagada ning ümber lülitada Põhimõtteliselt kontrollib töömälu tööd.
ÕO9
4. Kuidas on teadvust defineeritud?
 Teadvust nimetatakse vaimuseisundit; mõtete, emotsioonide, tajude ja mälestuste omamis ja tundmist. Teadvust on raske defineerida ning paljud on defineerinud seda omamoodi. Näiteks:  olendi võime subjektiivses vormis, läbielamistes ja vahetus esimese isiku perspektiivis  tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast . Teadvus väljendub aistimises, tajumises, mõtlemises, emotsioonides, meenutustes, kujutluses, iseendale kogetavad ja arusaadavad ning teistele kirjeldustes, sõnades, kommentaarides edasi antavad. Teadvus on kitsam mõiste kui psüühika, sest palju psüühilisi protsesse kulgeb mitteteadvustataval, mitteteadvustatud või teadvuse-eelsel tasemel. Teadvusele ei ole veel ühtset definitsiooni leitud ja sellepärast kirjeldatakse seda erinevates raamatutes erinevalt – mis muidugi ei tähenda, et mõni vastus kindlasti vale oleks.
ÕO10
5. Millistes teadvuse seisundites võib inimene viibida? Kuidas neid tuvastada?
 1) Teadvuse standartseisundiks on ärkvelolek - tavaline seisund, milles terve inimene veedab enamuse oma päevast. Enamik teadvuseuuringuid tehakse ärkvelolekuseisundis olevate inimestega. Sel ajal annab inimene adekvaatseid vastuseid mida tunneb, teab, tajub jms.
2)Segasusseisund ehk desorientatsioon – Inimene on desorienteeritud ajas ja kohas, orientatsioon enese isikus võib kergemate vormide puhul olla olemas, raskematel juhtudel mitte. Sagedased mäluhäired: unustab korduvalt esitatud infot. Võib kergesti ärrituda ja muutuda ka agressiivseks.
3)Deliirium - Patsient on desorienteeritud ajas, kohas ja enese isikus. Häiritud on reaalsuse tajumine ning võib esineda nii kuulmis - kui nägemishallutsinatsioone.   
4)Somnolents - Patsient on äratatav, ent tundub unine. Ta on orienteeritud ajas, kohas ja enese isikus. Vastab aeglaselt ja võib vajada sagedasi küsimuse kordamisi. On nii vaimses kui füüsilises tegevuses üliväga aeglane. 
5)Soopor - Soporoosne patsient on äratatav, ent vastab vaid paari sõnaga. Võib täita üksikuid lihtsamaid korraldusi (nt näitab keelt vms.)  
6) Stuupor  - Patsient on äratatav vaid tugeva välise ärritaja mõjul.
7) Kooma  - Patsient lamab suletud silmadega , ei reageeri välisele ärritajatele. Kooma sügavusest sõltub motoorne reaktsioon : pindmises koomas patsient võib lokaliseerida või tõrjuda valu, mõõduka sügavusega kooma korral on säilinud stereotüüpsed reaktsioonid ning sügavas koomas motoorne vastus puudub.  
8)Hämarolekuseisund  - sügav teadvusehäire koos  hallutsinatsioonidega
9) Transs   teadvuse seisund, mis esineb hüpnoosi või näiteks religioosse ekstaasi korral. Inimene ei taju, kes ta on ja kus ta on. Transsi loetakse häireks juhul, kui see esineb inimese tegevust häirival viisil väljaspool religioosseid või muid kultuuris aktsepteeritud situatsioone.
10)Hüpnootiline seisund : kunstlikult modifitseeritud teadvuseseisund koos kõrgenenud sisendatavusega. Inimene on võimeline tegema asju, mida ta ärkvelolekus ei suudaks korrata .
ÕO10
 Mis on töömälu peamine ülesanne? Tooge näiteid igapäevaelust.
 Säilitada psüühikas (olulist) informatsiooni aktiivsena ja kättesaadavana, samal ajal eesmärgipäraselt selektiivselt töödeldes uut informatsiooni. 
Aluseks teistele kognitiivsetele protsessidele: näiteks planeerimisele , probleemilahendusele, lugemisele ja abstraktsele mõtlemisele
ÕO9, L9
Kuidas seostub töömälu teiste psüühika funktsioonidega?
 Töömälu seotus:
Tähelepanuprotsess- Tähelepanu fookuses olev info saab siseneda töömällu. Tähelepanu suunamine informatsioonile on vajalik selleks, et see saaks kodeeritud töömällu. Töömälusüsteem omab endas tähelepanu komponenti.
Mäluprotsess- Töömälu toimib sarnaselt teistele mälusüsteemidele: kodeerimine ( salvestamine ) – alalhoidmine (säilitamine) – info ammutamine (meenutamine)
Tajuprotsess - tajukujundi teke sõltub töömälu ressursside suunamisest ja ka töömälu mahust
Mõtlemisprotsess- Töömälus hoitakse aktiivsena seda info, mida on parajasti vaja mõtlemiseks või probleemi lahendamiseks. Töömälu sisu on mõtete sisuks
L9
 Kui suur on töömälu maht?
 Töömälu mahutab ainult ühe ühiku infot korraga. (stseeni)
L9
Millised on töömälu ajumehhanismid?
 Töömälu ei ole aju eksklusiivses osas lokaliseeritud kuid see nõuab konkreetse närviahela aktiveerimist. See algab eelfrontaalse ajukooreni aktiveerumisest, ajulapinnast, mis osaleb keeruliste käitumiste kavandamises, otsustusprotsessides ja sotsiaalse käitumise sobitamisel erinevates olukordades . Pärast seda algust selle toimimine põhineb koostoimel prefrontaalse koorega ja tagaosa korteksi, ajutalu ja kuklaliigese erinevate piirkondade vahel.
L9
Mis on artikulatsiooni allasurumine (articulatory suppression)? Milliseid töömälu ülesande soorituse efekte see mõjutab ning kuidas?
 Artikulatsiooni allasurumine kaotab ära sõna pikkuse efekti, akustilise sarnasuse efekti ning mitteseotud kõne efekti töömälu ülesande sooritusel
ÕO9
Mis on fenomeniline teadvus, juurdepääsuteadvus ja eneseteadvus ?
 Fenomeniline teadvus - vahetu kogemuslik meeleliste kvaliteetide tunnetamine, millel on oma kindel sisu (nt roosi punasus, nõelatorke valusus).
Juurdepääsuteadvus - teadlik võime leida mälust vajalikku teavet, suunata oma mõtlemist, aru saada tajutava tähendusest, reguleerida oma tegevust ja näha ette selle tagajärgi, eneseväljendusvõime.
Eneseteadvus - arusaamine oma eksistentsist ja oma isiksuse järjepidevusest; enda ja välismaailma eristamine, iseenda äratundmine. Olukordade ja tuleviku analüüs lähtudes sellest, mida see mulle kaasa tuua võib. Ettekujutus sellest, kuidas teised mind näevad ja oma käitumise reguleerimine vastavalt sellele ettekujutusele.
ÕO10
Mis on teadvuse uurimise "raske probleem"?
 Küsimus, kuidas on aju närvirakkudes toimuvad protsessid seotud teadvusega. Kuidas on seotud omavahel neurokeemilised protsessid ajus ja teadvus.
ÕO10
Milliseid funktsioone on teadvusele omistatud?

prioriteetide seadmine ja toimingute järjestamine;

tajude, emotsioonide ja teadmiste ühendamine tervikuks;

tegevuse planeerimine ja kontrollimine, arvestamine mineviku ja tulevikuga;

suhtlemine , sotsiaalne õppimine;

loovuse ja fantaasia võimaldamine, psüühika vabastamine hetkeolukorrast;

isiksuse järjepidevuse tagamine
ÕO10
Mille poolest erinevad vaistlik ja kaalutlev infotöötlusrežiim?
 Peamine režiime eristav tunnus on ilmselt töömälu - sellest sõltumatu ehk autonoomne infotöötlus moodustab vaistliku režiimi ja töömälu abil saavutatav hüpoteetiline mõtlemine kaalutleva.
Vaistlik infotöötlusrežiim- Refleksiivne, mitteteadvustatid, tähelepanuväline, automaatne . Representatsioonid : assotsiatsioon . Sisetunde põhjal. Mälu: implitsiitne.
Kaalutlev infotöötlusrež.- Pingutust nõudev. Refelektiivne, kontrollitud, tähelepanuline, teadvustatud, süstemaatiline.
L10
Mida suudavad ja mida ei suuda inimesed teha vaistlikult ?
 Tunda ära inimeste emotsioone visuaalsel vaatlusel, ei vaja otsustamiseks palju infot aga tulemuseks on õige otsus.
L10
Kuidas lahenevad psüühikas kahe režiimi vastuolud?
 Vaistlikult lahendamine on kiirem ja inimene näeb vähem vaeva.Kui on võimalik kiirelt vaistlikult otsustada siis inimene seda ka teeb.
L10
Kuidas seostuvad infotöötlusrežiimid representatsiooni liikide, mälu süsteemide, töömälu ja teadvusega?
 Vaistlik- Representatsioonid: assotsiatsioon. Mälu: Implitsiitne. Teadvus: Harva
Kaalutlev- Töömälu: jah. Representatsioonid: positsioonid. Mäli: eksplitsiitne . Teadvus: enamasti
L10
Mis on mõtlemine?
 Üldistatult on mõtlemine eesmärgipärane representatsioonide kasutamine uue teabe loomiseks
L11
Milline on konvergentne ja divergentne mõtlemine? Millised ülesanded neid mõtlemise liike nõuavad?
 Divergentne mõtlemine – on lahkne mõtlemine,mis võimaldab võimalikult palju erinevate ideede genereerimist ühe ja sama probleemi kohta.
Konvergentne mõtlemine - arutlus, mis viib ainsale, loogiliselt paratamatule ja korrektsele lahendusele või järeldusele.
Näiteks matemaatikas loodame inimestelt rohkem konvergentset mõtlemist ja kirjanduses rohkme divergentset.
ÕO11, L11
Millistest etappidest probleemide lahendamine koosneb ning mida igas etapis tehakse?
 Probleemi lahendamisel tuleb astuda kuus põhisammu:
a) Probleemi möönmine ja määratlemine. Mis on sümptomid? Millal need esimest korda ilmnesid? Mis toimus enne seda? Millised juhtumid illustreerivad seda probleemi? Milles probleem täpselt seisneb?
b) Probleemi analüüs ja selgendamine. Mida see probleem mõjutab jms
c) Alternatiivsete lahendite otsimine. Kujutlemine ja ajurünnak antud teemal
d) Lahendi valik.leida erinevad lahendid antud probleemile ja sõnastada need vaadates ka negatiivseid segavaid faktoreid
e) Lahendi elluviimine . Vaadata mid tuleb lahendamiseks teha antud lahendi käivitamiseks.
f) Otsuse hinnang. kas lahend oli parim võimalik hindamine.
ÕO11
Millised on otsustamise komponendid?
suhteliselt selgete võimaluste seast sobivaima valimine ebaselge eesmärgi saavutamiseks
L11
Mis on loovus ?
 Kui osata mõelda erinevaid ideid ja erinevaid lahendeid kiirelt reageerides ühele ülesandele. Kõik ideed on omamoodi õiged ja suudetakse põhjalikult sõnastada
ÕO11
Mis on insight ( taipamine )?
 taipamine e. ahhaa!- kogemus - taipamine toimub kõik- või- mitte midagi Lahenduse otsimise hierarhiline organisatsioon – Karl Duncker –
1. lahenduseni ei jõuta kohe, vaid mitme astme järel
2. algne probleem formuleeritakse ümber, et koostada ülesande lahendamise plaan
3. kui esialgsed lahendused ei sobi, katsetatakse uusi formuleeringuid ja üldplaane niikaua kuni jõutakse sobiva üldplaanini.
ÕO11
Mis iseloomustab süstemaatilist mõtlemist?
 Süstemaatiline mõtlemine rakendab algoritme ehk reegleid, mis tagavad alati õige lahenduse.
Süstemaatilist mõtlemist iseloomustab suure infohulga kaalutlevas režiimis töötlemine
L11
Mis on heuristik ? Millistes mõtlemisülesannetes heuristikuid kasutatakse?
  Heuristiline mõtlemine toetub heuristikutele ehk mõtlemist lihtsustavatele reeglitele, mis tagavad õige lahenduse vaid tuttavatele probleemidele
Heuristikud võimaldavad eirata ebaolulist osa infost ning neid saab käivitada ilmselt nii kaalutlevas kui vaistlikus režiimis
Otstarbekuselt jääb heuristiline mõtlemine süstemaatilisele alla vaid uudsetes ja abstraktsetes ülesannetes. Tuttavat ülesannet lahendav kogenud otsustaja võib heuristiliselt leida vähemalt sama otstarbeka lahenduse kui süstemaatiliselt
ÕO11, L11
Kuidas mõjutavad teadmised ja kogemused erinevate mõtlemisülesannete lahendamist?
 Teadmised ja kogemused on konvergentsel mõtlemisel abiks, kuid divergentses ülesandes võivad esile kutsuda fikseerumist
L11,