Psüühika: mälu ja teadvus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

14

doc

Töömälu ja mõtlemine

sensoorsest mälust tulevale olulisele informatsioonile, koordineerida informatsiooni paigutamist töömälu salvestussüsteemidesse ning samas ignoreerida kõike ebaolulist. 4. Kuidas on teadvust defineeritud? Õigekeelsussõnaraamatu järgi on ÕO10a teadvus "psüühika kõrgeim vorm". Õpik "Psühholoogia gümnaasiumile": "Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest, tegudest." Aru ja Bachmanni määratlus: Teadvus – olendi võime subjektiivses

Psühholoogia

35

docx

Aine Psüühika põhifunktsioonid õpiküsimustiku küsimused

5. Miks tekivad tajuvead? Kuna aju on harjunud tuttava keskkonnaga ning Kirjeldage ühe illusiooni oskab vastavat informatsiooni automaatselt tekkemehhanismi. õigesti töödelda, siis võib juhtuda, et  normaalsusest kõrvalekalded viivad meelepetteni. Illusioon, mis kujutab endast ühe värviga pildi maskimist, suudab teadvus ikka luua ühest värvigammast erinevad toonid, kuna ollakse harjunud teatud objekte teatud värviga nägema. I.Kanti arvates on teadmised juba sündides 6. Kuidas jõuavad teadmised olemas ning tema arvates on kaasasündinud psüühikasse I.Kanti ja J. Locke võimekus kategoriseerida ja tõlgendada. arvates? Milline on tänapäevase

Psüühika põhifunktsioonid

62

docx

PSÜÜHIKA EKSAM

Mentaalsed representatsioonid - Representatsioon on miski, mis asendab midagi muud. • Mentaalsed representatsioonid on erinevate objektide, nähtuste ja sündmuste esitused meie mõtetes. • Mentaalsed representatsioonid võivad olla analoogsed ja sümbolilised. • Mentaalsed representatsioonid on nt kujundid, mõisted, skeemid, stsenaariumid. Kujundid (images) - Kujundid on analoogsed mentaalsed representatsioonid. • Kujundid on kvaasitajulised kogemused. • Kujundid on seotud mälu ning ruumilise ja loova mõtlemisega. Mõisted on sümbolilised mentaalsed representatsioonid. Mõiste on sõna või mõne teise sümboliga tähistatud objektide klass või kategooria. • Mõiste: – kirjeldab mingisugust objektide klassi või kategooriat, kuhu võivad kuuluda mitmed (vahel ka lõputu hulk) individuaalseid objekte; – määratleb omadusi või dimensioone (vanus, aeg jms); – määratleb suhted erinevate objektide, nähtuste, indiviidide vahel (nt pikem kui)

Psühholoogia

67

ppt

Kognitiivsed protsessid. Areng ja roll õppimisel

· Tööruum, kus hoitakse ja töödeldakse infot, et seda kasutada arutlemisel, probleemide lahendamisel jm · Piiratud korraga töödeldavate objektide hulgaga. Maht 7 +/- 2 ühikut, kuid ühikutesse saab infot känkida ja niiviisi kasutatava info hulka suurendada · Siin olevat infot töödeldakse, mitte ei hoita; st siin toimub tähenduse andmine · Info nii välismaailmast kui pikaajalisest mälust, tihedalt seotud pikaajalise mäluga (ka kui pikaajalise mälu aktiveeritud osa)  Baddeley (1986jj) mudel ja selle edasiarendused. Töömälu 3 osa Tähelepanu koordineeriv keskus (central executive) Verbaalse info Visuaalruumilise info töötlemise blokk töötlemise blokk (phonological loop) Passiivne fonoloogiline töötlus

Arengupsühholoogia

42

docx

Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused

Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused Kognitiivne psühholoogia Mis on? Tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Millega tegeleb? Tunnetusprotsesside uurimisega Kuidas? Ajukuvamine, eksperimendid Taju Taju protsess Mis on taju? Mehhanismid ja protsessid mille kaudu luuakse organismi välis- või sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne kood) PROTSESSID Mis on illusioonid ja hallutsinatsioonid? Mida nad näitavad? Too näiteid! - Illusioonid – moonutatud tajumine; alt-üles töötlus; toetuvad normaalsetele nägemistaju protsessidele ebaharilikes tingimustes, mis võib viia füüsikalisele tegelikkusele mittevastavatele järeldustele ja kogemustele. Meelte poolt vastu võetud info on valesti tajutud. (nt mida horisondile lähemal, seda suurem Kuu on; keerlevate madude illusioon)

Kognitiivne psühholoogia

75

docx

Kognitiivne psühholoogia

on mõistlik neid piiranguid tunda. Töötab ainult selle ulatuses millega oleme kohastunud. Nt tumedad silmad kohtades kus paistab rohkem päikest. Seetõttu on ka neil erinev valgusspektri ja värvide nägemus. Veendumused mõjutavad seda kuidas me asju näeme ja millised tajukujundid tekivad. II loeng Taju – mehhanismid ja protsessid mille kaudu luuakse organismi välis või sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne/pildiline kood) PROTSESSID Tajukujund – meeleorganitega tajumise protsessis loodud objektide ja sündmuste mudel mille alusel tehakse otsustusi ja planeeritakse tegevusi MUDEL Illusiooni ja hallutsinatsiooni vahe – illusioon on valesti tajumine (põhjus ja meelestatus on olemas), illusioonid on väga püsivad nt peegel, vikerkaar jne; Illusioonid – toetuvad normaalsetele näegmistaju protsessidele ebaharilikes tingimustes mis

Psühhomeetria

78

doc

Õpiraskuste psühholoogia

aega kui lastel, kelle IQ on kõrgem. Nii et mida madalam IQ, seda konkreetsemate, lihtsamate asjade õppimise omandamisega on probleemid. Mida IQ kõrgemaks läheb, seda lihtsam on konkreetsete asjade õppimine. Mida raskemaks info läheb, seda keerulisem on seda omandada. Edaspidi räägime üldistest ÕR nende laste puhul, kelle IQ jääb 50 ja 70 vahele. Ehk kerge vaimse alaarenguga lapsed. Nad on kõik üldiste ÕR-tega. Neid lapsi on kõige enam uuritud, nende taju, mälu, mõtlemist. Mõnes mõttes on seltskond suhteliselt üksteisega sarnane kui võrrelda nende lastega, kelle IQ on oluliselt madalam, kellel on mõõdukas või raske VAA, seal tulenevalt üldistest häiretest, geneetilistest sündroomidest tulenevalt on palju lisaprobleeme ja selletõttu kui lapsel on nägemisega-kuulmisega probleemid lisaks, siis nende õpioskused muutuvad ka suhteliselt raskesti võrreldavaks. Need lapsed on väga erinevad oma oskuste ja võimete poolest

Eripedagoogika

28

docx

Sissejuhatus psühholoogiasse (õpiku konspekt)

kõne, miimika, aga ka tegevuse resultaadid füüsilises ja sotsiaalses maailmas)  Inimese psüühikat juhib ja kontrollib sotsiaalne normatiivne baas (bioloogilised reeglid ja ajud) PSÜÜHIKA  Teadvuse ja psüühika mõistete mahu vahekord – kõik, mis on teadvuslik, on ühtlasi psüühiline, kuid osa psüühilisest ei ole teadvuslik TEADVUS  Psüühikanähtused, mis avalduvad teadvuslik tasemel jagunevad kaheks: 1) teadvustatud ehk eksplitsiitsed (teadlikult kirjeldatavad) ning mitteteadvustatud ehk implitsiidsed (teadlikult kirjeldamatud)  Psüühiliste nähtuste sfääride jagunemine, 1) psüühilised protsessid, 2) psüühilised seisundid, 3) psüühilised omadused PSÜÜHILISED PROTSESSID:  Psüühilised protsessid – teatud ajuprotsesside toel toimuv vaimne tegevus maailma objektide,

Tsiviilõigus

Kommentaarid (0)