................................................................................4 1.2. Kilekottide kasutamine Eestis..........................................................................................5 2. Kilekottide taaskasutus...........................................................................................................6 2.1. Ümbertöötlemise probleemid...........................................................................................6 2.2. Biolagunevad kilekotid....................................................................................................6 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 Kasutatud allikad.........................................................................................................................9 Lisa.............................................................................................................
kilekottide kasutamist. Soovitan ka kõigil teil seda teha. Kas teie ise teate, mis meid tulevikus ootab, kui me jätkame kilekottide massilist kasutamist? Plastikkott on valmistatud materjalist, mis laguneb peaaegu 1000 aastat. See tähendab, et tulevikus ootab meid kilekottide prügilad ja reostatud ümbruskond. Kas teile meeldib selline mõte? Kui teil endal on ükskõik, siis võiksite vähemalt oma järglastest mõelda. Kuid kilekotid pole ohtlikud mitte ainult inimestele, vaid ka loomadele, nii maapinnal kui ka vees. Esiteks, kui kilekotil on juures toidu lõhn, siis võib loom selle ära süüa. Teiseks, isegi väikesed kilekoti jupid on ohtlikud, näiteks mereloomadele, kes arvavad, et see on plankton. Kolmandaks, kilekott on hea koht bekterite paljunemiseks, kuna seal on soe ja niiske. See põhjustab igal aastal miljonite elusolendite piinarikast surma. Eestis tuleb kasutusele igal aastal umbes 7000 tonni kilekotte
Sellist teenust pakuvad näiteks AS Ragn-Sells (http://www.ragnsells.ee/), AS Veolia Keskkonnateenused (http://veolia.cma.ee/) ja OÜ Resk (http://veolia.cma.ee/). · Teadma peab seda, et jäätmeid saab üle anda kuni 150 liitrise kotiga, mille kaal on kuni 20 kg. Kotid peavad olema paigutatud nähtavasse ja autoga ligipääsetavasse kohta ning mitte kaugemale kui 10 meetrit auto võimalikust peatumiskohast. Biolagunevad kilekotid. · Mida kujutab endast 100% biolagunev kilekott? Tõeliselt biolagunevad on kilekotid, mis on tehtud 100% bakterite poolt ära söödavast materjalist, näiteks maisi-, kookose- ja riisitärklisest, sojavalgust või muust. Paraku on sellised kilekotid nõrgemad ja kallimad kui polüetüleenist kilekotid. See-eest aga biolagunevad need soodsates tingimustes sajaprotsendiliselt ning lühikese ajavahemiku jooksul.
..........................................................................................4 Biojäätmete konteinerite kasutamine...................................................................................... 5 Konteinerite arv ja suurus, tühjendamise sagedus.................................................................. 5 100% biolagunev kilekott....................................................................................................... 6 Miks biolagunevad kilekotid ei ole eriti säästev valik?.......................................................... 6 Kas biolagunevad kilekotid lagunevad igal juhul kiiresti?..................................................... 6 Kasutatud materjal...................................................................................................................... 7 2
SISSEJUHATUS Kilekott tundub alguses olevat väga hea ja mugav asi. Aitab ostude poest koju tuua ja hoiab asju määrdumast. Aga kõik see heasoovlikus lõpeb sellel hetkel, millal see satub loodusesse. Kilekott laguneb looduses rohkem kui tuhat aastat, muutudes aastate jooksul väiksemateks helvesteks. Loomad ja linnud neelavad neid nagu toitu. Plastjäätmed on süüdi millionite kalade, lindude ja mereloomade surmas igal aastal. Kilekotid on olnud põhjuseks ka tuhandete inimeste surmas. Kilekotide lagunemisel eralduvad kemikaalid on kahjulikud kõigile nii inimestele kui ka samuti loomadele ning lindudele. Kui rääkida maksustamist, siis paljud rigid juba otsustasid seda teha. Teema aktuaalsus seisneb selles, et on vaja vähendada kilekottide kasutamist nii palju kui võimalik ja takistada plastjäätmete sattumist loodusesse, kus nad on suureks ohuks elavloodusele.
elame. Eestlane on hakanud tarbima liiga palju peae iseseisvumist, sest vanasti ei olnud nii suurt valikut ja asjad ei olnud kätte saadavad. Kuid Eesti pole ainuke, kes liigselt tarbib. Skandinaavia poolsaar ja Euroopa, Aasia, Ameerika ja ülejaäänud maailm on juba tarbinud rohkem ja kauem kui meie. Kõige halvemaks tagajärjeks on planeedi reostamine. Kogu see pakend, mis on tarbitavate kaupade ümber, näiteks kohukeste paber kohukeste ümber, kilekotid poest ja nii edasi, visatakse loodusesse. Looduses ei lagune plastmass, kilekotid ning Lisaks planeedi reostamisele on ka inimestel liigsest tarbimisest šoppamis hullused. Kuna raha raisatakse poodides riiete, tehnika, reisimiste, aksessuaaride peale ära, siis inimesed muutuvad vaeseks, hakatakse laenusid võtma ning kui neid ei jõuta tagasi maksta lähevad inimesed pankrotti. Kui see juhtub, jääb inimene ilma oma asjadest: tehnika, auto, maja või korter ja nii edasi.
on kuni 20 kg. Kotid peavad olema paigutatud nähtavasse ja autoga ligipääsetavas se kohta ning mitte kaugemale kui 10 meetrit auto võimalikust peatumiskohast . Biolagunevad kilekotid. Mida kujutab endast 100% biolagunev kilekott? Tõeliselt biolagunevad on kilekotid, mis on tehtud 100% bakterite poolt ära söödavast materjalist, näiteks maisi-, kookose- ja riisitärklises t, sojavalgust või muust. Paraku on sellised kilekotid nõrgemad ja kallimad kui polüetüleenist kilekotid. See-eest aga biolagunevad need soodsates tingimustes sajaprotsendil iselt ning lühikese ajavahemiku jooksul. Miks biolagunevad kilekotid ei ole eriti säästev valik? Üsna sageli on biolagunevad kilekotid ka nõrgema tugevusega ja kallimad. Kõige sagedamini tehakse biolagunevaid kotte maisist. Siin tulevad esile omad miinused. Nimelt on mais sageli pärit intensiivpõllundusest ja on üsna raiskav kulutada toitu ja põllumajanduses...
Tänapäeval on maailmas õhus suur küsimus. Kas inimesed armastavad pigem luksust või on nad targad tarbijad? Mina, kes ma olen üsnagi suur luksuse nautleja ei pane tavaliselt isegi tähele mida võivad mu ostetud toodete või esemete pakid sisaldada. Kuid kui mul on võimalus valida kas tavalise kilekoti, paberkoti või loodust mitte saastava kilekoti vahel, siis kindlasti valin ma viimased kaks nimetatutest. Seda just sellepärast, et olen palju kuulnud, mis kahju tekitavad mitte lagunevad kilekotid nii loodusele, inimestele kui ka loomadele. Kilekotte tehakse naftatootmise kõrvalproduktina rafineerimise jääkidest. Kilekottidele kulub 4% kogu maailma naftast. Suurim energiakulu kilekoti juures on elektrienergia, mis kulub tootmisprotsessi käigus. Kilekottide valmistamiseks on vaja naftat kuumutada ligi 400°C juures, et eraldada erinevad komponendid. Kui esitada küsimus, et kui palju kilekotte kasutatakse, siis on vastus lihtne. Maailmas
juustu, kartulisalati, snickersi ja kilekoti. Käisin ka väljas söömas ostsin ühe hamburgeri ning 0,5 l Sprite. Tekkinud jäätmed : teepakk, piimapakk, tualettpaber, paberkäterätt, salvrätikud, toidujäätmed, salatikarp, 2 väikest kilekotti, hamburgeritasku , banaanikoored, Sprite pudel - Biolagunevad jäätmed tualettpaber, paberkäterätt, salvrätikud, toidujäätmed, banaanikoored, teepakk, hamburgeritasku - Pakendid - piimapakk, salatikarp, kilekotid - Taara Sprite plastpudel Antud päeva jooksul ei tekkinud mitte ühtegi ohtlikku jäädet, kõige rohkem tekkis biolagunevaid jäätmeid. Prügikonteinerit meil kodus ei ole, sorteerime prügi ise erinevate liikide järgi ning viime kõige lähemal asuvasse jäätmejaama, milleks on Väätsa prügila. Järeldused : Vee kasutus kuna elan maal oma majas ja vee eest ei maksa siis olen harjunud vett suhteliselt vabalt kasutama, arvan, et peaksin sellegipoolest olema säästlikum.
saab teha rahakassasi , kommipaberitest saab punuda poekotti , sama saab ka teha piimapakkenditest , kohvipakkenditest ja muudest tugevast kilepakkenditest . Paljud inimesed viskavad prügi maapinnale täiesti mõtlematult , samas aga kinnitavad endale et kindlasti on see juba 1 aasta pärast kõdunenud . Kuid kas see on ka nii ? Jah , kuid oleneb sellest mida nad maha viskavad . Mõni asi kõduneb tõesti vähem kui aastaga , kuid kommipaberid , krõpsupakid ja kilekotid ... need võivad siin meie keskel olla veel 50 aastat . Kuid kas on tõesti raske hoida oma pakendit käes veel mõnimeeter kuni jõuad prügikastini . Sinu mahavisatud prügi ohustab ka loomi . * Klaasikillud on loomale sama ohtlikud kui paljasjalgsele inimesele. Loomal ei ole võimalik pöörduda arsti poole, kui klaasikild või lõhutud pudeli põhi on käpa katki lõiganud. Peened nõelasarnased klaasikillud võivad lausa käpa sisse tungida .
Minu elu polümeeridega Polümeerideks nimetatakse kõrgmolekulaarseid ühendeid, mille ahelas on üle saja elementaarlüli ning molaarmass jääb vahemikku 2 000 - 2 000 000 g/mol. Polümeerid koosnevad süsiniku ja vesiniku aatomitest moodustunud ahelatest. Nende elementaarlülid võivad sisaldada ka kõiki muid elemente ja ühendeid. Päritolu järgi jagunevad polümeerid biopolümeerideks, tehispolümeerideks ja sünteetilisteks polümeerideks. Biopolümeerid on polümeerid, mis on tekkinud looduslikult, näiteks luud ja juuksed. Tähtsaimad looduslikud polümeerid on nukleiinhapped (nt RNA), valgud, polüsahhariidid (nt tselluloos, tärklis) ja polüpreenid (nt kautšuk). Need polümeerid on kõige olulisemad meie elus kuna nendeta poleks võimalik inimeste elu. Tehispolümeerid saadakse looduslikest polümeeridest keemilise töötlemise teel (nt tsellofaan). Sünteetilised polümeerid on aga inimeste enda loodud. Nende hulka kuuluvad k...
Valmistamiseks. UHMWPE on kasutusel ülitugevate fiibrite valmistamiseks. Ei eraldu toidu sisse mürgiseid kemikaale. Sulamistäpp ca 100 kraadi. 27. PET- polüetüleentereftalaat Valmistatakse vee, mahla ja gaseeritud jookide pudeleid, toidupakendeid, küpsetusvorme, -kotte ja –kilesid. PET märgistusega plast on tavaliselt taaskasutatav! 28. joonis 29. Polüpropüleen (PP) on termoplastiline polümeer. Polüpropüleen kilekotid on väga hea läbipaistvusega. Kasutatakse enamasti toodete jaemüügi pakendiks (nt kommid, kingitused, martsipan jne). 30. PP on tavaliselt tugev ja paindlik, eriti kui polümeriseeritud koos eteeniga. Polüpropüleeni on võimalik toota läbipaistva ja värvilisena. Polüpropüleenil on hea vastupidavus keskkonnatingimustele. Vastupidav õlile ning rasvadele. Polüpropüleen on sulamistemperatuur on u. 160 kraadi (kõrgem kui PE-l),
ÄRA TAPA LOODUST Kutsun üles kõiki selle planeedi elanikke tarbima vähem asju ja tooteid, mis tekitavad prügi. Me hävitame reostusega maailma. Varsti lihtsalt upume prügihunnikutesse ja meie maavarad saavad laristamise tõttu otsa. Näiteks kilekottide ostmine iga kord, kui poes käime, on mõttetu. Kilekoti asemel on praktilisem osta korduvkasutatav riidest kott, mis ei purune kergesti. Kilekotid on igal aastal ligi miljon elusolendi piinarikast surma põhjustanud ning nende tõttu on hukkunud ka tuhandeid inimesi. Eestlased soetavad aastas ligi 700 miljonit kilekotti, millest korduvkasutatakse vaid väheseid. Läbipaistvate kotikestega vähendame ka naftavarusid, mida ei ole lõpmatuseni saada. See oli vaid üks näide meie planeedi hävitamisest. Võib-olla inimesed lihtsalt ei tea, kuidas nad tegelikult reostavad maailma. Seega kutsun kõiki üles elama ökoloogilisemalt
Jäätmed Me kõik puutume iga päev kokku prügiga oleme ise prügi tekitajad. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja loodussõbralikuna, peaksime tekkinud jäätmed võimalikult keskkonnasõbralikult koguma ja käitlema. · Rahvastiku arvu suurenemine toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale, sest tarbimise ja tootmise kasvuga tekitatakse paratamatult rohkem jäätmeid. Üha enam kasutatakse materjale (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine vältab aastasadu. Koos rahvastiku arvu kasvuga tõuseb ka jäätmete hulk, mida keegi ümber ei töötle, nii ladestatakse aina rohkem jäätmeid prügilatesse ning aina rohkem ressursse visatakse lihtsalt minema. Jäätmed satuvad ka maailmamerre - igal aastal juhitakse ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti. Teadlased on väitnud, et pinnas prügimägede all on lootusetult saastunud. Olmeprügist leostub välja kahjulik...
Kutsun kiirabi. Kontrollin elulisi näitajaid. Ootan kiirabi tulekut. 3. Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Haavade tõsidus olene suurusest, sügavusest ja verevoolust. PINDMINE HAAV Tekib naha hõõrdumisel vastu karedat pinda, tavaliselt narmendab. Võib paraneda ilma armida ● Kasutada kaitsevahendeid: kilekotid, kindad. ● Vältida verega kokkupuudet. ● Tugevasti määrdunud marrastus uhutakse puhtaks külma voolava veega, siis tupsutatakse vigastatud nahka desinfitseeriva lahusega (piiritus, briljantroheline jne.) ● Kui marrastus ei veritse, pole teda vaja siduda. ● Marrastuste määrimine joodiga aeglustab paranemist, allergia võimalus. ● Ei kasutata pulbrit, kuna paksu kooriku all on hea bakteritel paljuneda. VÄIKE HAAV
jääda lindude nokkade külge, sattuda neelu või jääda kinni jalgadesse või tiibadesse. Konksudesse ja tamiilidesse jääb kinni nii veelinde kui ka rannal liikuvaid väikesi linde, kahlajaid ning ka imetajaid. Mahajäetud võrgud või kaotatud kalavõrgud ohustavad kõiki vees liikuvaid elusolendeid. Vees ujuvate joogipurkide kilest kooshoidmisrõngaste hävimiseks kulub 450 aastat. Kõikvõimalikud vette sattunud plastmassid nagu näiteks kilekotid, toiduainete pakendid, purkide kilest kooshoidmisrõngad, kilepaelad, õhupallid, veepallid jne. on loomadele ohtlikud. Linnud, kalad ja hülged võivad hukkuda, neelates meres ujuvat prahti, mis ummistab või vigastab nende seedeelundeid. Plastmassid võivad jääda looma makku, täites selle ja tekitades sooltesse haavandeid, või ummistada soolestiku täielikult, mille tõttu loom sureb aeglaselt ja piinarikkalt nälga. Lõngad, lõngajupid ja nöörid võivad takerduda lindude
1. Küllastumata süsivesinik-süsivesinik, kus süsiniku aatom on sp² valents olekus.See tähendab, et süsinikul on 3 ühtlustunud energiaga orbitaali. Alkeen- süsinikevahelise kaksiksidemega ühendeid nim alkeenideks Alküün-süsinikevahelise kolmiksidemega ühendeid nim alküünideks Kaksikside--side +-side Kolmikside- -side +kaks -sidet 2. Isomeeria-ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite-isomeeride olemasolu · Ahelisomeeria-tingitud süsinikuahela erinevast hargnemisest · Asendiisomeeria-tingitud mitmiksideme erinevast paiknemisest · Geomeetriline isomeeria- tingitud sarnaste rühmade erinevast, paiknemisest kahelpool kaksiksideme tasapinda 3. Polümerisatsioon on molekulide omavaheline liitumine pikkadeks ahelateks. Polümerisatsiooni aste näitab elementaarlülide arvu. Polümeer on ühend, mille mole...
IV kodutöö. Tarbeplastid 1. Polüeteen ehk polüetüleen on kõige laialdasemalt kasutuselolev plast ning eteeni polümeer, mida toodetakse aastas ligi 80 miljonit tonni. Suur osa sellest on seotud erinevate pakendite tootmisega (näiteks kilekotid). Seda saadakse eteeni (C2H4 ehk CH2=CH2) molekulide polümerisatsioonil. Kui eteenis lõhkuda kaksiksidemed üksiksidemeteks, tekivad pikad polümeerid: -CH2-CH2-CH2-CH2- mille tähistamiseks on kõige mugavam kasutada valemit (CH2)n. Polüeteeni on klassifitseeritud mitmetesse erinevatesse kategooriatesse, peamiselt tiheduse ja hargnemise järgi. 2. Polüvinüülkloriid (sageli lühendatultPVC) on laialdaselt kasutatav termoplastiline polümeer. See on keemiatööstustele üks kõige kasumlikum toode.Toodetust kasutatakse maailmas üle 50% ehitustel.Ehitusmaterjalina on PVC odav, vastupidav ning lihtne kasutada.Viimaste aastatega on PVC hakanud ...
tootma bioplasti. Bioplast laguneb looduses üsna lühikese aja jooksul. Teda saab kasutada ka toiduainete pakendite valmistamiseks. Sobivad: plastikpudelid märgistusega PET, mis on eelnevalt vajalik kokku pressida. Sobimatud: kilekotid, salatikarbid, shampoonipudelid (isegi kui tegemist on PET märgiga), õlipudelid (samuti hoolimata PET märgist), jogurtitopsid, kammid, ohtlike jäätmete taara, mänguasjad ... Metall Metalltaarat kasutatakse tänapäeval vähem kui paarkümmend aastat tagasi. Peamiselt tekib metallist joogipurke, mida võetakse vastu ka taarakogumispunktides. Teisi metallesemeid võetakse vastu vanametalli
merd. Neid ümberkorraldusi teeksin tänu inimeste põhjustatud probleemidele. Nad on toiminud valesti, enne tekitanud probleemi ning nüüd üritavad tagajärgi likvideerida. Kuid ma arvan, et nad ei saa ise sellega hakkama, seega ulatan neile oma abistava käe. Alustada tuleks ujuvate prügimägede likvideerimisega. Need põhjustavad loomadele, kelle koduks on meri, suuri probleeme. Paljud arvavad, et meres hõljuvad kilekotid ja muu prügi on toit, aga tegelikult see nii ei ole. Nemad kahjuks seda ei tea, ning seda prahti süües võivad nad lämbuda. Kõige suurem jäätmetest moodustunud saar, mida olen märganud, asub Vaikses ookeanis Hawaii saarestiku ligidal. Kõige targem tegu oleks mul luua loom, kes lagundab prügi ning töötleb selle ümber loodusele sõbralikumaks aineks. Kui olen prügimägedega ühele poole saanud, tuleks hakata kaitsma meremehi, et nad ei langeks piraatide kätte
· Kasuta plastikkotte, mitte kilekotte · Rikkiläinud asjad vii parandusse Prügi mõju loomadele · Loomad võivad süüa toidu järele lõhnava kilekoti ja surra. · Siilid, rebased, kährikud ja kassid võivad toitu otsides jääda pead pidi kinni tühja konservipurki. · Ka terved pudelid võivad saada saatuslikeks väikestele närilistele (hiirtele ja muttidele), kes toitu otsides pudeli sisse satuvad ja sinna kinni jäävad Loomad võivad süüa ära kilekotid jms Huvitavaid fakte · Arenenud riikides on mobiiltelefonide eluiga vähem ku kaks aastat · Arenenud riikides on arvuti keskmine eluiga kuuelt aastalt 1997 langenud kahele aastale · Eestis on umbes 300 prügilat (arvestamata n.ö. mitteametlikke prahipaiku, mida on arvatavasti tuhandeid!), kuigi vabariigi suurust arvestades oleks optimaalne arv 20. Kasutatud allikad · http://ec.europa.eu/environment/youth/waste/waste_what_you_can_do_et · http://ec
Orgaaniline keemia on süsiniku ühendite keemia. Orgaaniliste ainete omadused: sageli suure molekulmassiga, kuumutamisel lagunevad, reaktsioonid sageli aeglased, ainete omadused sõltuvad aatomite järjestusest molekulis. Orgaanilised ained jaotatakse: 1)Mitte tsükliline Ahel on sirge ch3 ch2 ch2 ch3 Ahel on hargnenud ch 3 ch / ch3 ch3 2) tsükliline ch 2 ruuduna Valents näitab mitu keemilist sidet võib antud aatomil olla. Süsinik on nelja valentne. Hapnik on kolmevalentne Lämmastik on kolmevalentne Vesinik on ühevalentne Lihtsustatud struktuur valem: ch3 ch2 ch2 ch3 Molekul valem C4H10 Alkaanid on orgaanilised ained, kus süsinik aatomite vahel on üksiksidemed. Alkaanidel on nimetuses lõppliide aan. 1 meta 2 eta 3 propa 4 buta 5 penta Alkaanide esindajad Metaan CH4 - Soogaas, maagaas, kaevandusgaas Kasutatakse majapidamis gaasina Nafta on süsivesinike segu. Naftast toodetakse: bensiini, petrooliumi, kütteõli, diislit ...
Juhuslikult sattus ostukorvi Ostueelistus Põhjuseks, miks antud toode valiti on peamiselt hind Siis maitse Ja jälle sattus juhuslikult korvi Keskkonnasõbralikud tooted • Kodused tooted ja mõned ka poest Keskkonnasõbraliku 45% d 55% Tavalised Pakendid Pakendatud kaupa oli 55% 12% 20% Kilekotid 20% Klaastaara Plasttaara Plastikpakend 48% Tervislikkus Toitusime enamvähem tervislikult Lõhe, kana, mahevorst/liha, kartul, mahlad – tervislikud Suurem osa toidust valmistati ise, värsketest toorainetest Õlu, kali, maiustused - mittetervislikud Kodust pärit toit • Peamised kodust pärit tooted – kartul, liha, mahlad, marineeritud tooted, mõned juurviljad, kala
JÄÄTMEPROBLEEMID Anna-Maria Belousova 12. kl Sisukord Üldine kirjeldus Probleemi põhjused Probleemi tagajärjed Pobleemi vältimise võimalused Jäätmed ja Eesti Probleemi kirjeldus * Jäätmed seaduses sätestatud kategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. *Maailmas suureneb rahvastiku arv - surve ümbritsevale keskkonnale. *Mida rohkem inimesi tarbib,seda rohkem tahetakse et toodetaks. *Rahvastiku kasvuga tõuseb jäätmete hulk, kuid neid jäätmeid keegi ei kogu ega töötle. *Jäätmeprobleemid on olemas ka vaesemates riikides, kuigi arengumaades piirdutakse tagasihoidlikuma tarbimisega. Probleemi põhjused Rahvastiku arvu suurenemine Tarbimise ja tootmise suurenemine Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine ...
JÄÄTMED KUI ÜLEMAAILMNE KESKKONNAPROBLEEM JÄÄTMED ● Ülejäänu, mis on otseseks ülesandeks kõlbmatu, kuid toormeks kõlblik ● Liigitatakse: – Biolagunevad jäätmed – Ohtlikud jäätmed – Taaskasutatavad jäätmed MIKS SEE PROBLEEM ON? ● Koos rahvastiku kasvuga suureneb nii olme- kui ka tööstusjäätmete hulk ● Üha enam on kasutusel materjale (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu PROBLEEMI TAGAJÄRJED ● Palju suuri prügimägesid ● Pinnas, vesi ja õhk saastuvad ● Põhjustab kliimamuutusi ● Mõjutab otseselt paljusid ökosüsteeme ja liike PROBLEEMI LAHENDUS ● Populariseerida jäätmete taaskasutust ● Ladustada tekkinud jäätmed võimalikult otstarbekalt ning keskkonnale ohutult ● Prügimägedel eralduvaid gaase kasutada kütteks ● Rohkem tutvustada probleemi inimestele ● Arendada üha uusi viise jäätmete ...
Linnastumise keskkonnamõjud Joogivee puudus arengumaades Tänapäeval kasutatakse põllumaa niisutuseks 70%, tööstuse tarbeks 20% ja olmeks 10% tarbitavast veest. Linnastumine, industrialiseerimine ja rohke kemikaalide kasutus põllumajanduses on halvendanud pinna ja põhjavee kvaliteeti, mis omakorda ohustab inimese tervist ja loodust. Aastaks 2015 ei saa arengumaad puhast joogivett, kuna arenenudmaad kulutavad rohkem kui peaks. Energiavarude kulutamine Tänapäeva linnad kurnavad taastumatute energiavarude kulude ja tulude tasakaalu, sest linnades kulutatakse tohutult küttele ja kliimaseadmetele elektrit ja gaasi. Turistid kasutavad rohkem vett, kui kohalikud elanikud, sama palju kulutatakse ka elektrit. Õhusaaste ja müratase Linnade keskkonnaprobleemid on sageli seotud tootmisprobleemidega ning neid saab osaliselt lahendada, muutes tootmist keskkonnasõbralikumaks. Autod on järjest enam kättesaadavamad ja se...
.................................................. ........ ....................................................................................................................................... ........ ....................................................................................................................................... ........ Probleemi olemus Ostukorv kõike paremat täis toppitud, tuleks mõelda ka selle peale, kuidas kogu kaup koju transportida. Igakord uus kilekott või kilekotid osta on väga kulukas, tülikas ja samuti kahjulik meie keskkonnale. Muidugi on inimesi, kes poodi minnes, võtavad kodust kilekoti kaasa, kuid kilekott võib suhteliselt kergelt katki minna, ning tavaliselt üle 2-3 korra, seda kasutada ei saa. Sellepärast olekski hea, kui oleks igas majapidamises paar sellist nt. riidest kotti, mida oleks hea kerge poodi minnes kaasa haarata. Tuleks teha kott, mis on mahukas, samas kerge kaasas kanda ning mugav kasutada. Tarbija ja turu iseloomustus
aastal 10 kg inimese kohta. Lääne-Euroopas oli polüetüleeni kasutus 2001. aastal keskmiselt 35 kg inimese kohta aastas. Euroopas kasutatakse 63% polüetüleenist pakendite tootmiseks. Plastikud looduses?! - Iga päevaga koguneb loodusesse järjest enam plastikpakendeid ja prügi, mis ohustavad taimeliike, loomaliike ja eelkõige meid ennast. - Metsa alla visatud plastik võib loodusesse jääda rohkem kui 500 aastaks. - Õhuga kokkupuutel lagunevad kilekotid ja plastpudelid paarikümne aastaga väikesteks tükkideks, mis sisaldavad mitmeid vähkitekitavaid aineid. Kasutatud allikad http://www.v2rskeaju.eu/2012/01/plastmassi-kuulsusrikas-ajalugu/ http://www.taaratark.ee/tarkuse-nurk/huvitavaid-fakte/plast/ http://puhaselu.blogspot.com.ee/2009/08/veidi-fakte.html pildid: Google Drive Aitäh!
aastaga on tõusnud hinnang puhta joogive kättesaadavusele, elanike keskkonnateadlikkusele ning ka jäätmetega seotud teabe kättesaadavusele. 6. Kuidas Sulle tundub, kas Eesti elanikud on pigem keskkonnateadlikud või mitte? Kuivõrd keskkonnateadlik on Sinu pere? Ma arvan, et Eesti elanikud on keskkonnateadlikud, sest meie riigis on ohtlikke jäätmete punktid, samuti saavad inimesed viia ära enda vanad patareid poodidesse. Poodides on kasutusel tihti ka biolagunevad kilekotid. Meie pere on keskkonnateadlik, kuna eelnevat tõin välja ka jäätmete punktid siis minu ema töötab ühes punktis ja samuti, me sorteerime asju mida visata prügikasti mida mitte. Nagu näiteks taara, taaraautomaati, klaaspurgid ja klaaspudelid klaasprügisse, patareid viib ema oma töö juurde, samuti ka ehitusest jäänud järele värve ja spreisid viib tööle.
1. Milliseid polümeere kasutatakse pakendimaterjalidena, millest neid toodetakse, mida toodetakse kõige rohkem? Plast-laialt levinud orgaaniline polümeermaterjal.toodetud enamast naftast ja maagaasist.kerge materjal mis ei ima vett, ei kannata kõrget temper.Plast ei põle vaid sulab. Plastiku tüübid Kõrge tihedusega polüetüleen*, tihedus > 940 kg/m3 (nt HDPE kilekotid, pakkekile, kanistrid, kemikaalitünnid) Madala tihedusega polüetüleen*, tihedus 915 – 935 kg/m3, LDPE elastne – mõõdukal deformeerimisel taastab esialgse kuju (kilekotid jm pakend, põllumajanduskile) Lineaarse ahelaga madala tihedusega polüetüleen*, LLDPE tihedus 930 – 940 kg/m3, suure tugevusega (erinevad kiled, sh mitmekihiliste kilede koosseisus)
Taimekaitse- ja putukatõrje vahendid Põllul, koduaias ja korteris on kasutusel mitmesugused taimekaitse- ja putukatõrjevahendid. Ka nende seas on palju selliseid, mis on inimesele ja koduloomadele mürgised ning oskamatul kasutamisel ohtlikud. Plastmassid Plastid ehk plast-massid on sünteeti-lised materjalid, mis koosnevad polümeerist, täiteainest, plastifi-kaatorist, stabili- saatorist, värvainest jms. Plastmassid on nt. kilekotid, pastapliiatsid, kummid, torud, paljude riiete materjalid jne. Plastide omadused Plastid on kerged, tugevad ja hästi töödeldavad. Plastid on hästi painduvad, elastsed ja sitked. Halvaks omaduseks on vähene vastupidavus kõrgemale temperatuurile. Plastmassid ei lagune looduses ning põledes (näiteks prügimäel) eraldavad paljud plastid väga mürgiseid kloori sisaldavaid ühendeid, mille väikesed kogused õhus võivad
Minu ökoloogiline jalajäg Enne eesti keele loengut ei ole mõelnud ökoloogia teema peale. Internetis on palju uudist kus inimesed räägivad või kirjutavad, et kuskil surevad loomad, veekogused reostuvad ja õhk hingamiskõlbmatu. Kõik need probleemid tekkivad, sellepäras et me kasutame kilekotid ja lihtsalt viskame neid õues ära, tehased välja valavad jäätmed vette ja heitgaasid tulevad autost välja. Kas ma teen midagi, et kuidagi loodust säästa? Kui te vaadate minu igapäeva harjumese peale, siis võite kohe öelda, et mina ei ole keskkonnasõbralik inimene. Ma kasutan väga palju vett: kui dusi all käin, kui pessen nõusi ja koorin kartuleid vett jookseb kraanist. Prügi on meil sorteerimata, viskame kõik ühele prügikastile. Kui on vaja midagi süüa,
samuti üritatakse ka ookeani prügimäele lahendust leida. Nii räägin ka probleemi lahendamisest, et mida saab teha igaüks vähendamaks prügi ookeanis. Samuti kirjeldan kuidas on lood prügiga Läänemeres. Kasutatud allikad on võetud internetist. Prügimägi Vaikses ookeanis Maailma suurim prügimägi ei asu mitte maismaal, vaid hulbib Vaikses ookeanis. (2) Suurim prügimägi loksub hoovuste toel Vaikse ookeani põhjaosas, kus leidub miljoneid tonne jäätmeid, enamasti kilekotid ja plast.(1) Vaikse ookeani ujuv prügisaar kannab nime Great Pasific Garbage Patch (Vaikse Ookeani Suur Prügisaar) ning koosneb kahest hoovuste poolt kokku kantud prügisaarest. Idaprügila keerleb Hawaii ja California vahel ning läänepoolne prügisaar on tekkinud Jaapani ja Hawaii vahel. (2) Prügisaar on aktiivselt suurenev. (2) Inimeste arvavad, et tegu on saarega ja saab sellele kõndida, kuid tegelikult on see vedel segu mereveest, planktonist ja prügitükkidest. (2)
Kõiki üksikuid tooteid ei ole vaja väikestesse kilekottidesse toppida. Pudelivee asemel võime kraanivett lasta läbi filtri. Liha asemel võime süüa aga rohkem taimset toitu, mis on pealegi kasulikum nii tervisel kui ka keskkonnale. Siiski inimesed tarbivad väga palju. Erinevaid asju ostes ja kasutades ei mõelda eriti, kuidas see mõjutab terve maailma arengut. Ei teata, palju läheb selle eseme tootmiseks vaja nt elektrit, vett. Võtta näiteks kilekotid ja plastpakendid. Viimasel ajal on inimesed muutunud keskkonna teadlikumaks ja kasutavad rohkem riideist kotte,kuid seda arvatavasti seetõttu, et seda on palju propageeritud, ning tegelikku, isiklikku muret neil keskkonna pärast ei ole. Arvatavasti ei teata seda, et Ligi 4 % maailma naftatoodangust kasutatakse plastikmaterjalide ja kilekottide valmistamiseks. Igal aastal toodetakse maailmas ligi 170 miljonit tonni erinevaid plastikuid ning kasutatakse ligi miljard kilekotti. Selleks kulub
· Majapidamispaber · Kile · Kasutatud pabernõud ja papptopsid · Foolium- ja kopeerpaber · Ehituspaber · Vahtplast · Kartongist joogipakendid Pakendijäätmed: Plastpakend: · Jogurti- ja võitopsid · Õli-, ketsupi- ja majoneesipudelid · Kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid, nt sampoonipudelid · Plastnõud ja -karbid · Muud puhtad plastpakendid · Kilekotid ja pakkekile Klaaspakend: o Värvitud ja värvilised klaasist alkoholipudelid, nt veini- ja viinapudelid (v.a. tagatisraha süsteemi kuuluvad pakendid) o Värvitud ja värvilised klaaspurgid o Muud värvitud või värvilised klaaspakendid, nt siirupi või õli klaasist pudelid Metallpakend: · Toidu- ja joogipakendite metallkaaned ning korgid · Konservpakendid, nt konservikarbid · Muud puhtad metallpakendid (v.a
Näiteks oma ostukoti olemasolul on talvesaapad 30% odavamad. Kas ka rahvas sellise võimalusega kaasa läheks, ei oska aga kindlalt öelda. Teise alternatiivina pakuksin välja selle, et muuta pakkematerjalid kallimaks, võib-olla langeks siis selle kasutusprotsent. Loomulikult saan aru, et firma peab tegema reklaami ning müüma oma kaupa teistest rohkem, et saada kasumit, ag ilmtingimata ei peaks see olema õhupallid, kilekotid ja muu selline. Rõhku võiks olla rohkem heal klienditeenindusel, arvan, et see toimiks paremini. Keskonnasõbralikku tarbimist meie enda ehk tarbijate näol saaks motiveerida erinevate kampaaniatega, nagu enne mainisin riidest ostukotid. Samuti tuleks poodi minnes mõelda, mida mul sealt vaja on, mitte teha imppulssoste ning pärast kahetseda kulutatud raha ning otstarbetu asja pärast. Arvatakse, et maal elades on lihtsam olla
ega lasteaias sellele üldse tähelepanu ei pöörata, ei teagi ta, et vett ei tohi raisata. Lapse tähelepanu tuleks suunata sellele, kuidas mõjub inimtegevus meid ümbritsevale keskkonnale. Inimtegevuse mõju võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Ja ühest halvast teost võib tekkida palju kahju. Näiteks kui inimene viskab kilekoti maha, rikub see esiteks lihtsalt looduse ilu ja teiselt on ka lindudele ja loomadele kahjulik. On teada, et kilekotid tapavad aastas umbes miljon lindu-looma, kuna nad neelavad alla kilekotijäänuseid. See fakt peaks inimesi rohkem mõtlema panema. Kindlasti tuleks seda ka lastele rääkida, et nad teaksid, miks ei tohi kilekotte ja üleüldse prahti maha visata. Samas saab aga ka inimene looduses väga palju head korda saata. Näiteks talvel linde ja loomi toiduga varustades. Vanemad võiksid oma lapsega talvel minna metsa metskitsedele sõime heina viima
Nii igav on. ROBIN (salapäraselt): Sa merd viitsid reostada? Minu arvates Brasiilias võib vett reostada. SVEN (uhkustavalt): Vabalt, ma olen varem ka prügi vette visanud. Ma tean, et tegelikult ei või aga mind väga loodus ei huvita. Pealegi olen näinud kui suuremad poisid on ka seda teinud. ROBIN: Mul on taskus kaks kilekotti, viskame need vette! No muidugi kui sa ikka julged. SVEN (uhkustavalt): Ikka julgen, anna siia teeme ära. Robin ja Sven viskavad kilekotid vette ja naljatlevad omavahel. Nad olid uhked, et julgesid midagi sellist teha. Neil polnud mõtteski, et selle eest võib karistada saada ja see on ebaseaduslik Lapsi märkab olümpiakorraldaja Tom. Ta vaatab huviga millega poisid tegelevad. Tom vastutab olümpia ohutuse ja sportlaste tervise eest. TOM: Kuule poisid mis te teete seal? SVEN (kõhklevalt): Eeee……. niisama naudime mere võlusi. ROBIN (juba kindlama hääletooniga): Jah, täna on tõesti ilus ilm!
Kilekotist saab sangadega saatan 23.01.2008 00:01 Nils Niitra, Tartu Postimees Sellal kui nii hiinlased kui ka londonlased piiravad või lausa keelavad kilekottide kasutamist, ei ole kilekotiepideemia ohjeldamist Eestis tõsiselt arutanud isegi mitte keskkonnaaktivistid. Ainuüksi Tartu Tarbijate Kooperatiiv müüs läinud aastal oma klientidele üle 1,2 miljoni plastkilekoti. Kui lisada sellele kõigi teiste siin tegutsevate kaubanduskettide omad ja tasuta jagatavad õhukesed kilekotid, tarbivad tartumaalased igal aastal kümneid miljoneid kilekotte. Ehkki Tartu Tarbijate Kooperatiivi juhatuse esimehe Tarmo Pungeri kinnitusel on kasvanud nende kundede osa, kes eelistavad osta kassast kaasa paberkoti, laiutab turul kile. Kilekott, mis oli veel 1980. aastatel vaat et luksuskaup, kujutab endast praegu keskkonnasaasta. Vaid väike osa kaupluste klientidest kasutab üht ja sama kilekotti poeskäikudel korduvalt.
................................................................................ 5.1.1 Mis saab paberkotist?......................................................................................15 5.2 Plastikkotid..............................................................................................................16 5.2.1 Mis saab kilekotist?..........................................................................................16 5.2.2 Biolagunevad kilekotid.....................................................................................17 5.2.3 Paber versus plastikkotid: numbrid ja faktid................................................17 5.3 Kokkuvõte poekottidest...........................................................................................18 6. Vanad ravimid ......................................................................................................................20 7
Riik peaks püüdlema taastuvenergia laialdase kasutuselevõtu poole, rajades näiteks rohkem tuuleparke. Ühtlasi võiks riik reguleerida pakendikasutust, kehtestades näiteks pakendiaktsiisi või kilekotimaksu. Hetkel on poodides näha, kuidas tooted on pakitud mitmekordsete plastikkihtide sisse ning lisaks jagatakse heldelt väikeseid ühekordseid kilekotte. Selle asemel võiks elanike seas rohkem propageerida oma taaskasutatava koti ja puuviljavõrguga poeskäimist, maksustada väiksed kilekotid või asendada need paberkottidega nagu Lääne- Euroopas. See piiraks liigpakendamist ning tarbetut plastiku kasutamist. Kokkuvõtlikult võib eestlaste suure ökoloogilise jalajälje süüdlaseks lugeda eelkõige tarbimisühiskonna soodustatud mõtlematut liigtarbimist, riiklike regulatsioonide vähesust ja riigi vähest osavõtlikkust keskkonnasõbralikuma ühiskonna poole liikumises. Parandades ülaltoodud vead, väheneks Eesti elanike ökoloogiline jalajälg ning astuksime suure sammu
INIMESTELE · Igal aastal hukkub miljon merelindu ja - looma, kes on plastmassijäätmeid või tükikesi toiduks pidanud või neisse takerdunud. · Tänapäeva inimese organismis on umbes 100 sellist sünteetilist keemilist ühendit, mida veel 50 aastat tagasi seal ei olnud. LINNUSAAR https://www.youtube.com/watch?v=ulkY7mOkdqs#t=85 KUI KAUA PRÜGI LAGUNEB? · Kilekotid ja plastpudelid: · õhu käes 20 aastaga väikesteks tükkideks · täielikult 500-1000 aastaga · Klaaspudel - miljon aastat · Konservikarp -100 aastat · Mähkmed -500 aastat, teatud komponendid mitte kunagi · Mahavisatudsuitsukoni -viis aastat · Prügimäele saadetud paber ja papp -paar kuud REOSTUNUD RANNAD JA LAHESOPID KURB FAKT · Maailmas igal aastal toodetud plastidest umbes kümnendik jõuab lõpuks merre
Need teevad meie elu küll lihtsamaks, aga tänu nende tohutule arengule viimase 5 aasta jooksul on paljud meist langenud nii öelda sõltuvusse. Paljud ei ela enam reaalsuses, vaid istuvad ainult oma nutiseadmetes ja seetõttu tundub, et pidevalt peab olema järjest parem tehnika, et ajaga kaasas käia. Lisaks elektroonikale on meie maailmas liigselt prügi tekitavaid asju nagu plastkotid, riided, mänguasjad, pakendid jne. Praegusel hetkel pannakse enamus kaupade ümber kilekotid või plastkarbid, et kaup oleks puhas ja säiliks. Samas tekib pakendeid aina juurde ja juurde ning mida rohkem meil neid üle jääb, seda rohkem viskame neid ära. Sellega me rikume loodust ja enda tervist, kuna osa jäätmeid ei lagune. Õnneks mõtleb meid ümbritsevale keskkonnale üha rohkem inimesi ja see võib aidata meie ümbruse puhtamaks muutmist. Mulle meeldib, et tänu inimestele, kes meie keskkonnast hoolivad, on tehtud üpris palju üritusi, et meie loodust puhtamaks muuta.
Kui kaotab teadvuse, elustan kuni kiirabi tulekuni 3 Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Haava välimuse järgi, milline on haavas veritsus, kui sügav see on ja potensiaalselt milliseid elundeid ta võib olla vigastanud Pindmiste haavade esmaabi. o Kasuta kaitsevahendeid (kindad, kilekotid vms.), väldi verega kokkupuudet o Tugevasti määrdunud marrastus uhutakse puhtaks külma voolava veega, siis tupsutatakse vigastatud nahka desinfitseeriva lahusega (piiritus, briljantroheline jne.) o Kui marrastus ei veritse, pole teda vaja siduda. o Marrastuste määrimine joodiga aeglustab paranemist, allergia võimalus.
Prügisaared Tallinna Ülikooll Mis on prügisaared? Prügisaared on saared ookeanis, mis on tekkinud tänu inimestele poolt tekitatud olmejäätmetest, mis on segunenud merevee ja plantoniga. Saarte asukoht Prügisaarte piirkonnaks on Vaikne ookean Piirkonna nimeks on Great Pacific Garbage Patch (Vaikse Ookeani Suur Prügisaar). Prügisaared on jaotanud kaheks piirkonna järgi – Ida prügisaar(California kandis) ning Lääne prügisaar (Jaapani läheduses) Prügisaarte piirkond Prügisaare arvatav suurus Prügisaarte faktid: Prügisaarte kindlat suurust ei tea keegi, kui arvatakse, et see jääb ligikaudu 700,000-15 mil ruutkilomeetri vahele Prügisaared on pindalalt suuremad kui Ameerika Prügisaared on 658 korda suuremad kui Saaremaa Prügi ulatub ligikaudu 10 meetri sügavuseni, kohati isegi kuni 30 meetri sügavuseni. Prügisaarte faktid Prügisaared asuvad veepiirist allpool ja palja silmaga vaadeldes võivad need märkamatuks jääda. ...
Tööleht – polümeerid 1. Selgita mõisted: Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid. Polümeer ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest. Elementaarlüli on komponent, millest koosneb ahel. Näiteks on polümeeri elementaarlüliks monomeerist kujunenud aatomite rühm, mis polümeeri molekulis kordub. Polümerisatsiooniaste on elementaarlülide arv polümeeri molekulis. Polümerisatsioon ehk polümeerumine ehk polümeriseerumine on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi Polükondensatsioon on polümeeride või po...
tööstuse areng. Sünteetilised polümeerid muutsid maailma. Tänapäeval oleks raske isegi ühte päeva saata mööda plastikut kasutamata. Kuid see kõik ei tähenda vaid head - kõik polümeerid ei ole kasulikud. Näiteks vahtplast on enamasti valmistatud stüreenist, mille kahjulikkuse pärast võideldakse selle vastu juba aastaid. Kuna vahtplasti siiski toodetakse ning selle jäänused lebavad prügimägedel või ookeanites, võivad nad keskkonda vabastada mürgist stüreeni. Kuna kilekotid, vahtplastist ning PVCst tooted on loodud kestma ja toidukindlaks, tähendab see, et nad ei lagune keskkonnas. Iga aasta visatakse ära miljoneid tonne plastikut. See lihtsalt laguneb aina väiksemateks ja väiksemateks osakesteks, mis mõjutab ka mereelu ja loomi, mis omakorda mõjutab ka inimeste elu. Polümeerid võivad olla pehmed või kõvad, purunevad või tugevad, nätsked või tahked. Suur variatsioon tähendab, et need saavad moodustada uskumatult mitmekesise valiku
Selle tõttu tuleb paberi kasutamisel olla säästlik- kasutada mõlemat paberi poolt ning kirjutada vihikud täis. Eestis töödeldakse ümber umbes 15 % tekkivast vanapaberist, mis on võrreldes arenenud riikidega küllaltki väike (50%). Plastiktaaraks sobivad plastikpudelid, mis on märgistatud tähisega PET (polüetüleen tereftalaat), kuid need tuleb enne ära viskamist tavaliselt kokku pressida. Kuigi ka sampoonipudelid on tehtud plastikust, ei sobi need ega ka näiteks salatikarbid ja kilekotid siia kategooriasse. Plastik laguneb looduses kuni 500 aastat. Plastikust tehakse ka bioplastitehases bioplasti, mis laguneb looduses küllaltki kiiresti. Metallprügi hulka kuuluvad alumiiniumist ja plekist joogipurgid, mis tuleb enne konteinerisse viskamist kokku suruda, metallkorgid ja muud puhas metalltaara. Siia hulka ei kuulu aerosoolpakendid nagu juukselaki ja lõhnaõli pudelid ning värvide purgid, sest värvidega kokkupuudel on need muutunud juba mürgisteks. Üldiselt metalltaarat
Heleen Sinijärv 12.A Nüüdisühiskond-kas ühiskonna arengu lõpp? Nüüdisühiskond ehk postindustriaalne ehk infoühiskond kujunes välja 20. sajandi lõpus. Seda iseloomustab kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur, mitmekesised väärtushinnangud ja teenindussektori suur osatähtsus. Ühiskond areneb küll kogu aeg edasi, kuid seda millegi teise arvelt. Püüdes tagada endale heaolu, hävitame me samas loodust, mis on tegelikkuses kogu meie eksisteerimise alus üldse. Loodusvarade suur tarbimine viib nende lõppemiseni. Näiteks hetkel massiliselt tarbitav nafta on taastumatu loodusvara, üks hetk seda enam ei ole ja peame leidma alternatiive. Samas, leides mingi alternatiivi, tarbime me jällegi midagi muud, mis kindlasti hävitab kuidagi ümbruskonda. Praegu kerkib vaikselt esile biokütus, mida on võimalik too...
Seejärel tuleb valmis mõelda, mida purgile joonistada. Kui idee on olemas, siis segada valitud värv PVA- 6 ga, sest siis ei tule värv vee käes maha. Kui liim on kuivanud, saab värvitud purki kasutada vaasina. 3.3 Kilevaip Prügist saab teha ka midagi ilusat ja vajalikku kodusesse majapidamisse. Kilekotte, piima- ja petikotte ning hapukoorekotte saab taaskasutada. Neist saab meisterdada erksavärvilisi ja vaimustavaid vaipu. Vahendid: · Kilekotid, piima-, peti-, hapukoorekotid · Käärid · Heegelnõel Kilematerjal lõigata peenikesteks ribadeks ja ribad omavahel ühendada. Siis tuleb hakata heegeldama samamoodi nagu lõnga heegeldatakse. Ise tuleb vaid valida, kas tahta kandilist või ümmargust vaipa. Need sobivad väga hästi vannituppa, sest on ju ikkagi kilest ja ei ima endasse vett. 3.4 Mahlapakkidest mängumajad Mis saaks lastele veel rohkem meeldida, kui mängumajad. Tibutare lasteaias on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
