ELEKTRIAKTSIIS Aktsiisid on tarbimismaksud, millega maksustatakse teatud konkreetset kaubagruppi. Kui käibemaksu võib pidada universaalseks tarbimismaksuks, siis aktsiisid on täiendavateks erimaksudeks käibemaksu kõrval. Aktsiis jääb tarbijale varjatumaks kui käibemaks, sest müüja ei näita arvetel kauba hinnas sisalduvat aktsiisi (1). 29. juuni 2007. aastal otsusega nr 166 kuulutas Vabariigi President välja 14.06.2007 vastu võetud alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse, keskkonnatasude seaduse ning teeseaduse muutmise seaduse, mis jõustus 01.01.2008. Nimetatud seaduse § 1 nimetas ümber alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduseks (2). Riigieelarvesse laekunud elektriaktsiis kasutatakse keskkonnatasude seaduses sätestatud korras keskkonnatasudest saadava raha kasutamisega samadel eesmärkidel. Enne oli elektrienergia aktsiisiks 3,20 eurot...
6. Tulumaks 21% brutotulult. Igal inimesel on kuus kasutada 144 eurot maksuvaba tulu. Ettevõtted eio maksa tulumaksu, kui nad kasumi investeerivad firmasse. Meil kehtib proportsionaalna maksustamise põhimõte tulu kasvades jääb maksumäär samaks. Euroopas on levinud astmeline tulumaks, mis tähendab, et tulu kasvades kasvab ka maksumäär ehk %. 7. Käibemaks 20% (mõnedel kaupadel ja teenustel ka väiksem) tarbimismaks, mida rohkem ostad kaupu ja teenuseid, seda rohkem maksad! 8. Aktsiisid maks kaupadele, mis kahjustavad looduskeskkonda või inimese tervist. Aktsiisimaks on kaudne tarbimismaks mida vähem tarbid, seda vähem maksad! Alkohol, tubakatooted, elekter, kütused 9. Maamaks ainus riiklik omandimaks Eestis. Maa hind on erinev. Kodualune maa 2013.aastast maksuvaba. Maksu kogub maksu- ja tolliamet, laekub kohaliku omavalitsuse eelarvesse. 10
lõbustus, reklaami, müügi, mootorsõidukid. Riiklikest maksudest käsutab KOV maamaksu ja osa üksikisiku tulumaksust.Need maksud on kehtestanud riik. Makse saab jaotada ka a. Otsesed maksud. Otsesed maksud nõutakse otse maksumaksja käest teenitud tuludelt, nt. palgalt.. Peamine otsene maks on üksikisiku tulumaks. Eestis praegu 21%. Otsene maks on sotsiaalmaks ja oleks ka ettevõtte tulumaks, mida Eestis ei ole. b. Kaudsed maksud on arvatud kaupade ja teenuste hinna sisse käibemaks- tarbimismaks, mida riik võtab jaemüügi kaupadelt ja teenustelt. Eestis 20 % aktsiisimaks tarbimismaks teatud kaupadele, nt. tubakas, alkohol, mootorikütus, pakend, elekter. Raha läheb üldjuhul kultuuri arendamiseks. Tulevikus võiks maksustada suhkru ja rämpstoidu. Hasartmängumaks -tarbimismaks, maksab korraldaja tollimaks maamaks ? (on ka otseste maksude loetelus) maksab maa omanik, kasutaja, hoonestus- õiguse omanik. Laekub KOV-le.
Hollandis jaguneb tulumaks kaheks: ettevõtte tulumaks ja üksikisikuline tulumaksMõlemad on astmelised. Ettevõtte tulumaks 25,5% Käibemaks Käibemaksu määrad on 6% toidukaupadele, ravimitele, raamatutele, ajakirjadele, kultuurisündmuste piletitetele; 21% kõikidele muudele kaupadele ja teenustele. Pakendimaks toiduainete ja jookide puhul sõltub pakendi suurusest ja materjalist, kaalust ja tüübist ulatudes 0,5 eurosendist 2 eurosendini ühiku kohta. Tarbimismaks Hollandis on tarbimismaks isult sarnane aktsiisimaksuga, aga kohaldub toodetele, mille tarbimine ei kätke otsest terviseriski (nt. mahlad, mineraalveed, limonaadid ja karastusjoogid). Erinevalt aktsiisimaksust ei tulene tarbimismaks Euroopa Liidu seadusandlusest ja kohaldub ainult Hollandis. Raskeveokitele rakendatav maks Hollandit läbivatele raskeveokitele (miinimumkaaluga 12 tonni – ei hõlma treilerit) kohaldub Beneluxi riikide ning Saksamaa, Rootsi ja Taani vahel sõlmitud Eurovignette leping.
arengut maksude ja eelarvekulutuste abil. makroökonoomika- majandusteadus, mis uurib rahvamajandust kui terviksüsteemi valuutakomitee süsteem- riigis kasutusel olev rahasüsteem, mis põhineb fikseeritud vahetuskursil, raha pakkumine majanduses on määratud riigi kulla- ja välisvaluuta varudega. maksukoormus- riiklike maksude suhe SKP-sse, näitab kui suure osa sissetulekutest jaotab riik maksude näol ümber, mis näitab kui suur roll on riigil majanduses käibemaks- tarbimismaks, millega makstakse kaupade ja teenuste tarbimist, kaudne ja riiklik maks, mis sisaldub toote hinnas 20% aktsiisimaks- tarbimismaks, millega maksustakase teatud konkreetset kaubagruppi täiendavalt käibemaksule, piiravad tarbimist ja reguleerivad turgu, kaudsed ja riiklikud maksud. tulumaks- maks, mida füüsilised isikud maksavad kogu tulult, olenemata selle teenimise kohast. maksustamisperiood on aasta, 21%, riiklik ja otsene maks
Eelarve kui planeerimise vahend 1.Miks on maksud riigile vajalikud? Sest see on riigi peamine võimalus tulu saada. 2. Kas maksude maksmisest tasub kõrvale hoida? Ei tasu, kuna maksude maksmine on kohustuslik, sellest kõrvalhoidmine on seadusega karistatav. 3. Mida maksustab riik veel peale tulude? Riik maksustab tulu ja tarbimist. 4. Mis on käibemaks? Käibemaks on tarbimismaks, mida makstakse ostu-müügi tehingutelt läbi tarbimise. 5. Milliste teenuste/kaupade käibemaks on madalam ja miks? Madalam käibemaks on ravimitel, raamatutel, soojusenergial, matusetarvetel.Need ei tee inimesele kahju ja on olulised. 6. Kuidas saab inimese tarbimist läbi tarbimismaksu mõjutada? See motiveerib inimest valima tervislikumat eluviisi. 7. Kellel on õigus kehtestada kohalikke makse? Omavalitsusel on õigus kehtestada kohalikke makse. 8
pandud ühekordne või perioodiline rahakaotus. *Riik kehtestab elanikkonnale otsesed ja kaudsed maksud. Riiklike maksude maksuhaldur on tolli ja maksuamet Otsesed maksud- füüsilise isiku tulumaks, ettevõtte tulumaks, sotsiaalmaks *progresseeruv või astmeline *proportsionaalne *regressiivne Kaudsed maksud- käibemaks, aktsiis, tollimaks Tulumaks- maksab füüsiline isik oma maksustatavalt tulult Käibemaks-tarbimismaks, mida riik võtab jaemüügi kaupadelt ja teenustelt Aktsiisimaks-riigi tarbimismaks teatud kaupadele täiendavalt käibemaksule Tollimaks-maks, mida tuleb maksta kaupade eest riigipiiridel Maamaks-riiklik omandil põhinev maks, mis laekub maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse Raskeveokimaks-makstakse eesti liiklusregistrisse kantud veoste vedamiseks veoautosid või ronge Hasartmängumaks- maks millega maksustatakse hasartmängude korraldamist Kohalikud maksud- müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks
Miks riik kogub makse?- Et toimida, peamine tulu. Mis vahe on progresseeruval(1) ja proportsionaalsel(2) maksusüsteemil?- (1)Kogutakse võrdselt. (2)Oleneb sissetulekust. Mis on eelarve?- Ülevaade tuludest/kuludest. Kust riik saab peamiselt raha, millistele valdkondadele riik raha kulutab?-Tulumaks, tarbimismaks, tööjõumaks. Toetab abivajajaid, pakub ühishüve, tasub riigi asutustele/töötajatele. Miks on oluline koostada eelarvet ning sellest kinni pidada?- Saab ülevaate vajalikest/mittevajalikest kuludest. Kinni pidada, et ots otsaga kokku saada. Miks inimesed tarbivad?- Et rahuldada vajadust kaupade ja teenuste järele (Vaimne/sotsiaalne). Mis on tarbimine?- Isiku vajaduste rahuldamine kaupade teel. Milliseid erinevaid ostmise põhjuseid saab eristada
Kontrolltöö - Majandus II osa (õpik lk. 26-43 ja konspekt) Konspekt: Kaudnemaks/tarbimismaks: iga üks maksab kaupa ostes. Moodustavad Eesti riigi maksutulust suure osa. Käibemaks (kõige olulisem) 20%. Aktsiisimaks: erimaks kindlatel kaupadel, millega kaasnevad neg. Välismõjud. Tollimaks Aktsiisimaksud: alkoholi-, tubaka-, kütuse-, pakendi-, elektriaktsiis. Nimeta erinevad tulumaksusüsteemid, iseloomusta maksustamise põhimõtet. 1)Majanduslik aspekt: Kogudes rohkem maksutulu, saab riik pakkuda rohkem ühishüvesid, maksta suuremaid toetusi abivajajatele ja paremat palka riigitöötajatele. 2)Sotsiaalne aspekt: Maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada. Enamik kõrgemaid makse. 1)Proportsionaalne ehk võrdeline: Olenevalt sissetulekust on tulumaks kõigil ühesugune. 2)Progressiivne ehk astmeline: Tulumaks kasvab sissetulekule. 3)Regressiivne: Mida väiksem palk seda suurem...
Maksud meie vaenlased või sõbrad Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele. Riik kehtestab elanikkonnale otsesed ja kaudsed maksud. Otsesed maksud on need mida võetakse otse isiku sissetulekutelt, näiteks tulumaks, sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist, näiteks aktsiis, käibemaks, tollimaks. Siit võib järeldada, et pole ikka nii meeldiv neid makse maksta. Kuna milleks inimene raha teenib, kui sellest suurema osa maksab ta mujale, sest kõik ei saa sama võrdset palka. Seega pole üllatav, et inimesed jõuavad erinevatele järeldustele maksu suuruse osas, mis kõige paremini nende maksevõimele vastab. Mõned inimesed väidavad, et maksuprotsent peaks olema erineva sissetulekuga inimeste jaoks ühesugune, sest see on nende oma tarkus ja püüdlikus, mille tõttu nad enam teenivad. Samas...
maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. 1.1. Riiklikud maksud Tulumaks – maks, mida residendist füüsilised isikud maksavad kogu oma tulult, olenemata selle teenimise kohast (riigist). Maksustamisperiood on aasta ja maksuvaba tulu 2016. aastal 170 eurot kuus ning maksumäär 20%. Juriidilise isikutulumaksu määr 2016. aastal on 20/80 [2]. Käibemaks – tarbimismaks, mida riik võtab kõikidelt jaemüügi kaupadelt ja teenustelt. Standardmääraks on Eestis 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 9% ja 0% määra [2]. Sotsiaalmaks – maksustatakse riiklikuks ravikindlustuseks (13%) ja pensionikindlustuseks (20%). 2016. aastal on sotsiaalmaksu kuumäär 390 eurot [2]. Maamaks - maamaks on riiklik maks, mis laekub täies ulatuses maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksu summa
volikogu poolt. ·maksuobjekt: maa omandi- või kasutusõigus. ·maksumaksja: maaomanik, ka riik. ·laekumine: 100% kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Raskeveokimaks ·maksuobjekt: Eestis registreeritud veoautod või autorongid, mille registri-või täismass on vähemalt 12 tonni. ·maksumäär: sõltub veoauto registrimassist, telgede arvust ja veotelje vedrustuse tüübist. · laekumine: 100% riigieelarvesse. Käibemaks Universaalne tarbimismaks, mis hõlmab kõiki tarbitavaid kaupu ja teenuseid ning millega koormatakse igat müügietappi vähendades maksukohustust eelmiste müükide ajal makstud maksu võrra. ·maksumäär: 20%, 9%, 0%(eksport). ·maksumaksja: käibemaksukohustuslane või importija. ·maksustamisperiood: reeglina kuu. ·laekumine: riigieelarvesse. Alkoholi-, tubaka- kütuse- ja elektriaktsiis Tarbimismaksud, millega maksustatakse konkreetset kaubagruppi. Eesmärgiks mõjutada tarbijate eelistusi.
korrutamisel maamaksumääraga. Maamaksu määr on üldjuhul 0,1 -- 2,5% maa maksustamishinnast. Maksumäära kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu. Maamaksu maksab maa omanik (sh ka riik), teatud juhtudel maa kasutaja. Hasartmängumaks sellega maksustatakse mitmesuguste hasartmängude korraldamist. Maksu maksab hasartmängu korraldaja. Antud maks on tarbimismaksu eriliik (asendab selles valdkonnas käibemaksu). Käibemaks Käibemaks on tarbimismaks, millega maksustatakse kaupade ja teenuste tarbimist. Ka väärtpaberi võõrandamist käsitletakse teenusena. See on kaudne maks, mis sisaldub toote hinnas. Käibemaksu standardmääraks on Eestis 18% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 9% (raamatud, töövihikud jm; ravimid jne) määra. Tollimaks Euroopa Ühenduse leping (art 23) keelab impordi- ja eksporditollimaksud ja kõik samaväärse
suured kui väikesed, maksustatakse võrdselt , ühesuguse maksumääraga. PROGRESSEERUV EHK ASTMELINE MAKSUSÜSTEEM maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem %) makse. 1. Füüsilise isiku tulumaks: Maks, mida peab inimene maksma kõigilt oma sissetulekutelt: palk, lotovõit, honorar (pensionid ja abirahad ei kuulu maksustamisele). 21 % tulust. 2. Käibemaks: Tarbimismaks, mida makstakse ostumüügi tehingutelt ning, mis laekub riigieelarvesse. 18% kauba või teenuse hinnast. 3. Riigilõiv: Teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikuteenuste eest. Kohalikud maksud : maamaks, parkimistasu, paadimaks, isikumaksud, reklaamimaks, lemmikloomamaks. Miks peab täitma tuludeklaratsiooni? Et maksuamet saaks ülevaate maksude maksjatest ning, et vältida maksupettusi. MAKSULISED TULUD
36. Karjäär – elukestev töö- ja haridusalane areng kõigi elurollide omavahelises kooskõlas karjääri planeerimine – elukestev teadlik õppimine ja valikute tegemine oma karjääri kujundamisel 37. Konkurents – kahe või enama isiku püüdlemine ühe eesmärgi suunas; eesmärgi saavutamine ühe isiku poolt vähendab sele võimalikkust teisele; ettevõtete võitlus tarbija pärast 38. Käibemaks – universaalne tarbimismaks, mis hõlmab kõiki tarbitavaid kaupu ja teenuseid ning millega koormatakse igat müügietappi, vähendades maksukohustust eelmistel etappidel makstud maksu võrra; olemuselt tarbimise ja kulutuste maks 39. Majandus – inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust; ühiskonna toimimise allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida teeme
alkoholipoliitikale oli teinud võrreldes 2016. aastaga 0,7% tõusu. 14. septembril 2015 Tervise-ja tööministri ametisse asunud Jevgeni Ossinovski hakkas jõuliselt tegelema alkoholipoliitikaga. Hakati piirama alkoholi reklaami, kättesaadavust alaealistele, müügikohtade arvu ja ka alkoholi nähtavust kauplustes. Karmi alkoholipoliitika üks enim kõneainet tekitanud osa on alkoholile kehtestatud aktsiis. Aktsiis on tarbimismaks, millega maksustatakse tervisele ja keskkonnale ohtu põhjustavaid kaubagruppe, lisaks on aktsiisidel loomulikult ka fiskaalne eesmärk. Tänu alkoholiaktsiisi järsule tõusule on küll alkoholi müük Eestis märgatavalt vähenenud, aga paraku ei ole see kaasa toonud samas proportsioonis alkoholi tarbimise vähenemist, vaid on soodustanud piirikaubanduse tekkimist. Rahandusministeeriumi andmetel on piirikaubanduse osakaal 25% alkoholi müügist.
Maamaksu maksab maa omanik(k.a riik), teatud juhtudel maa kasutaja. Hasartmängumaks- ohjeldamisega.VALUUTAKOMITEE-rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada sellega maksustatakse mitmesuguste hasartmängude korraldamist. Maksu maksab hasartmängu rahapoliitikat on väga piiratud.FISKAALPOLIITIKA-makromaj poliitika osa, mille eesmärgiks on korraldaja. Tarbimismaksu eriliik(asendab selles valdkonnas käibemaksu) Käibemaks on tarbimismaks, mõjutaa majanduse arengut maksude ja eelarvekulutuste abil.INFLATSIOONIMÄÄR-keskmise millega maksustatakse kaupade ja teenuste tarbimist. See on kaudne maks, mis sisaldub toote hinnas. hinnataseme protsentuaalne muutus baasiperioodiga (eelmine aasta, kuu) Käibemaksu standardmäär on Eestis 18%, kauba või teenuste maksustatavast väärtusest, rakendatakse võrreldes
maksudena ära maksab. Kõik ühes riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted moodustavad maksusüsteemi. Proportsionaalne maksusüsteem- tulumaks on koguaeg sama kõrge olenemata palga suurusest Progresseeruv ehk astmeline maksusüsteem- tulumaksu suurus oleneb palga suurusest. Kirjeldatud maks pannakse inimese või ettevõtte tuludele, mistõttu seda nim. tulumaksuks (Eestis 21%- tulumaks). Lisaks tulule maksustab riik tarbimist, nt tarbimismaks ja käibemaks, mida makstakse ostu- müügi tehingutel. (18%- käibemaks) MILLISEID MAKSE ME MAKSAME? Eesti riigieelarve tulu koosneb maksulisest ja mittemaksulisest tulust. Suurema osa moodustab maksuline tulu. Mittemaksulise tulu alla kuulvad tulu riigivaradele, riigilõivud ja muud majandustegevusest saadud tulud. Riigilõiv on teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikutehingute eest. (Nt passi saamine) Maksulist tulu saab otsestest ja kaudsetest ning sotsiaalkindlustusmaksudest.
teenistusloomade pidamine, kui neid kasutatakse teenistusülesannete täitmiseks, samuti pimedate inimeste juhtkoerte pidamine; 2) loomapidamine valla või linna territooriumil kuni ühe kuu jooksul.13 Maksu kehtestamise põhjus on tavaliselt vajadus piirata koduloomade pidamist ning lisaks ka vajadus finantseerida heakorra tagamiseks vajalikke täiendavaid kulusid.(...) Loomapidamismaks on tarbimismaks, otsene maks, objektiivne maks, perioodiline maks ja sõltuvalt määruste tingimustest kas tähtajaline või sissenõutav.14 Loomapidamismaks pole kunagi kehtinud Tallinnas ega mõnes muus Eesti linnas. 13 Loomapidamismaks (KoMS §13) 14 Loomapidamismaks (www.stud.sisekaitse.ee) 7 5. Lõbustusmaks Lõbustusmaksu maksavad: 1) valla või linna territooriumil tasuliste meelelahutusürituste korraldajad;
maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga. Maamaksu määr on üldjuhul 0,1 -- 2,5% maa maksustamishinnast. Maksumäära kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu. Maamaksu maksab maa omanik (sh ka riik), teatud juhtudel maa kasutaja. Hasartmängumaks sellega maksustatakse mitmesuguste hasartmängude korraldamist. Maksu maksab hasartmängu korraldaja. Antud maks on tarbimismaksu eriliik (asendab selles valdkonnas käibemaksu). Käibemaks Käibemaks on tarbimismaks, millega maksustatakse kaupade ja teenuste tarbimist. Ka väärtpaberi võõrandamist käsitletakse teenusena. See on kaudne maks, mis sisaldub toote hinnas. Käibemaksu standardmääraks on Eestis 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 9% (raamatud, töövihikud jm; ravimid jne) määra. Tollimaks Euroopa Ühenduse leping (art 23) keelab impordi- ja eksporditollimaksud ja kõik
riikidest kajastatakse käibedeklaratsioonil. Lisaks käibedeklaratsioonile peavad käibemaksukohustuslased esitama ka ühendusesisese kauba käibe aruannet. Samuti tõi uus seadus endaga kaasa mitmeid muudatusi nii käibe toimumise kui sisendkäibemaksu mahaarvamise aja osas, täiendatakse arve rekvisiite jne (Ettevõtja Infovärav). 1) Käibemaks on lisandunud väärtuse maks. Käibemaks on olemuselt mitmetasandiline mittekumuleeruv tarbimismaks, mis on üles ehitatud lisandunud väärtuse maksu põhimõttel. Tegemist on maksutehnilise võttega, mis võimaldab rakendada sisendkäibemaksu mahaarvamist ettevõtjatelt, kes kasutavad sisseostetud kaupu või teenuseid kas otseselt või kaudselt oma ettevõtte tarbeks. Käibemaks hõlmab kõiki tarbitavaid kaupu ja teenuseid maksuga koormatakse iga müügietappi, vähendades seejuures maksukoormust eelmistel etappidel makstud käibemaksu võrra
tubaka- ja alkoholiaktsiis) 7) Maksumäära alusel (vt näiteid MAKSU ELEMENTIDE osa juures): a. Progresseeruvad b. Proportsionaalseteks c. regressiivseteks 8) Majandusliku sisu/ baasi alusel a. tulumaks – maksustatakse vara tekkimist, tulu ja kasumit või nende suurenemist b. omandimaks – seotud vara püsimise ja väärtuste olemasolu omamise, haldamise või valdamisega (paadimaks ja maamaks) c. tarbimismaks – objektiks tarbimine, kulutamine ja vara võõrandamine (aktsiisid, tollimaks, hasartmängumaks, käibemaks) 9) Mitmesugustel tingimustel tekkivad kohustused vs. maksud – näiteks: kinke-, pärandi-, luna- ja kindlustusmaksed jt. 7.Otsesed – võetakse juriidiliste ja füüsiliste isikute tuludelt ja varalt (tulumaks, maamaks, kinnisvaramaks). Otsesed on need, kus maksuseadusest tulenev
teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev inimene võib kasutada kogu oma raha oma ükskõik millisest allikast see ka ei tuleks, vabalt mis tahes otstarbeks KÄIBEMAKS Käibemaks on universaalne tarbimismaks, mis hõlmab kõiki tarbitavaid kaupu ja teenuseid ja millega koormatakse igat müügietappi, vähendades maksukohustust eelmistel etappidel makstud maksu võrra. Käibemaks erineb muudest tarbimismaksudest selle poolest, et käibemaks hõlmab kõiki müügitasandeid ja maksuobjektiks on kauba või teenuse väärtus. Käibemaks on objektiivne ja kaudne maks. Maksu suurus sõltub kauba või teenuse liigist ja väärtusest, mitte maksumaksja isikust
Tulumaksuga ei maksustata fondiemissiooni käigus jaotatavat kasumit. Dividente ei maksustata tulumaksuga, kui dividendimakselt residendist äriühing on saanud väljamakse aluseks oleva dividendi, lepinguriigi või Sveitsi konföderatsiooni residendiks äriühingult ja talle kuulub dividendi saamise ajal vähemalt 15% nimetatud äriühingu aktsiatest, osadest või häältest. 38.Mis on käibemaks ja millest sõltub tema suurus ? Käibemaks on universaalne tarbimismaks, mis hõlmab kõiki tarbitavaid kaupu ja teenuseid ning millega koormatakse igat müügietappi vähendades maksukohustusteelmistel etappidel makstud maksu võrra. Maksu suurus sõltub kauba või teenuste liigist ja väärtusest. 39.Kes on käibemaksukohustuslased ja kuidas seda saab kontrollida ? Käibemaksukoormuse kandjaks on lõpptarbija, kes ostab kaupa või teenust ning maksab toote hinna sees käibemaksu. Maksu- ja Tolliamet peab käibemaksukohustuslaste registrit, kus saab
Maksupoliitika Maksude osatähtsust riigi majanduselus näitab makukoormus, mida väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-sse. Maksukoormus sõltub riigi funktsioonidest (riigi funktsioon on ühiskonna valitsemine). Mida rohkem funktsioone on riik võtnud kanda, seda kõrgemad peavad olema maksud (paks riik). Mida madalamad maksud, seda õhem riik (riik on vähem funktsioone enda kanda võtnud). Eestis on tegu liberaalne heaoluriigiga. Kõige rohkem on maksustatud tööjõud, tarbimismaks on ka suur, kõige madalam on kapitalimaks. Maksupoliitikal on kaks aspekti: · Majanduslik aspekt: kogudes rohkem maksutulusid tugevneb riigi võime sekkuda majandusse, saab rohkem pakkuda ühishüvesid. Maksude osakaal Eesti riigi eelarves on (eelarve 90 miljardit krooni) 90% · Sotsiaalne aspekt: maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada. Kuidas saab vähendada või võimendada - astmeline tulumaks vähendab ühiskond on sidusam
Kordamisküsimused 2014/2015 1. Millised seaduse reguleerivad aktsiiside maksustamist Eestis? ATKEAS ja pakendiaktsiisiseadus 2. Iseloomustage aktsiisi maksu? Aktsiisid on tarbimismaksud, millega maksustatakse teatud konkreetset kaubagruppi. Riiklik maks, Perioodiline ja ühekordne maks, Neutraalsuse põhimõte, Subjektiivne ja objektiivne maks. On lisandatud väärtuse maks 3. Milline on aktsiisi mõiste? Aktsiis on tarbimismaks, millega riik maksustab teatud konkreetset kaubagruppi (kütusel, tubakal, alkoholil, mootorsõidukitel ja alkoholi-ja karastusjoogipakenditele. 4. Mida tähendab, et aktsiisidel on regulatiivne eesmärk? Aktsiisidega piiratakse tervisele või keskkonnale ohtlike kaupade tarbimist. Aktsiisidega kogutakse täiendavat raha maksustatavate kaupade tarvitamisest tingitud kulutuste katteks (nt alkoholismist põhjustatud haiguste ravi, teede ehitus). Aktsiiside kaudu
Pensionikindlustus (II sammas e. kohustuslik kogumispension: ise 2%+riik 4%) 2) Kaudsed maksud on inimesele maksmiseks nö valikulised, kujutavad endast teenuste ja kaupade hinnalisa. Kaudsed maksud on nt: Käibemaks - 20% enamikele kaupadele / 9% haridusteenustele ja ravimitele / 0% eksportkaupadele, sadamates, lennujaamades Tollimaks kaupade tollimaks EL-s puudub. Maamaks - maksab maa omanik, kasutaja, hoonestusõiguse omanik. Hasartmängumaks - tarbimismaks, maksab korraldaja (nt kasiino) Aktsiisid - tubakas, kütus, alkohol, elekter, pakend. Raha läheb üldjuhul kultuuri arendamiseks Mootosõidukimaks (sh raskeveokimaks) Reklaamimaks, parkimistasu, müügimaks (kohalikud maksud) 16. Riiklikud ja kohalikud maksud 1) Riiklikud maksud kehtestatud riigi poolt, finantsressursid lähevad riigile. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Neid makse kehtestab riik.
vähendamise või kulude suurendamise või tulude ümberjaotamise, nende kohta tuleb esitada arvutuslikud põhjendused. Eelarve täitmist korraldab KOH OV volikogu poolt kehtestatud korras. 54.Nimetage kohalikud maksud, mis on nende sisu. Loomapidamismaks - Loomapidamismaksu maksavad loomade omanikud. Kuigi KoMS ei piira, milliste loomade pidamist maksustada, maksustatakse selle maksuga tavaliselt koduloomade (peamiselt koerte) pidamist linnades. Loomapidamismaks on tarbimismaks mis kehtib hetkel ainult Narva linnas. Mootorsõidukimaks maksavad liiklusregistris registreeritud mootorsõiduki omanikud või kasutajad, kui maksumaksja asub maksu kehtestanud kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil Lõbustusmaks nt. piletimüügist (kui vald korralddab mingise kultuuriürituse) Reklaamimaksu objekt on omavalitsuse territooriumil paigaldatud reklaam ning omavalitsuse territooriumil elunevatele ja asuvatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele
Otsene maks on see, mida maksumaksja maksab riigile oma tulult (nt. tulumaks oleneb palga, dividendide, sissetuleku või lotovõidu suurusest, või maamaks- oleneb krundi suurusest). Kaudsed maksud moodustavad ligi 40 % Eesti riigi eelarvest ja nende osakaal suureneb aasta aastalt tänu tarbimise kasvule. Kõige olulisem kaudne maks on käibemaks (20% kaubahinnast ja see on tsekil ka alati eraldi välja toodud, selle maksab ostja tegelikult riigieelarvesse, mitte kaupmehele.) See on tarbimismaks, mida makstakse ostu-müügi tehingult, st maksta tuleb mitte omamisest, vaid tegutsemisest lähtuvalt. Kuna kõigi inimeste sissetulek ei ole võrdne, siis tehakse käibemaksusoodustusi vältimatutele kaupadele. Käibemaksu alandatud määr 9% kehtib seaduses loetletud kaupade ja teenuste suhtes (nt perioodika väljaanded, ravimid, majutusteenus). EL direktiivi järgi on soodustused lubatud: vesi, toit, farmaatsia, raamatud, transport, hambaravi, teater, tänavakoristus, majutus
tubaka- ja alkoholiaktsiis). 7) Maksumäära alusel (vt näiteid MAKSU ELEMENTIDE osa juures): a. Progresseeruvad b. Proportsionaalseteks c. Regressiivseteks 8) Majandusliku sisu/baasi alusel a. Tulumaks maksustatakse vara tekkimist, tulu ja kasumit või nende suurenemist b. Omandimaks seotud vara püsimise ja väärtuste olemasolu omamise, haldamise või valdamisega (paadimaks ja maamaks) c. Tarbimismaks objektiks tarbimine, kulutamine ja vara võõrandamine (aktsiisid, tollimaks, hasartmängumaks, käibemaks) 9) Mitmesugustel tingimustel tekkivad kohustused vs.maksud nt: kinke-, pärnaid-, luna- ja kindlustusmaksed jt. 10. KOORMISED JA MAKSUD Koormiste all on enamlevinud trahvid, lõivud, sundkindlustuse maksed ja viivised. Erinevad koormised on välja toodud järgneval joonisel: KOORMI MAKSUD
suurendamise või tulude ümberjaotamise, nende kohta tuleb esitada arvutuslikud põhjendused. Eelarve täitmist korraldab KOH OV volikogu poolt kehtestatud korras. 49.Nimetage kohalikud maksud, mis on nende sisu. Loomapidamismaks - Loomapidamismaksu maksavad loomade omanikud. Kuigi KoMS ei piira, milliste loomade pidamist maksustada, maksustatakse selle maksuga tavaliselt koduloomade (peamiselt koerte) pidamist linnades. Loomapidamismaks on tarbimismaks mis kehtib hetkel ainult Narva linnas. Mootorsõidukimaks maksavad liiklusregistris registreeritud mootorsõiduki omanikud või kasutajad, kui maksumaksja asub maksu kehtestanud kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil Lõbustusmaks – nt. piletimüügist (kui vald korralddab mingise kultuuriürituse) Reklaamimaksu objekt on omavalitsuse territooriumil paigaldatud
Need ettepanekud, mis tingivad kas tulude vähendamise või kulude suurendamise või tulude ümberjaotamise, nende kohta tuleb esitada arvutuslikud põhjendused. Eelarve täitmist korraldab KOH OV volikogu poolt kehtestatud korras. 49. Nimetage kohalikud maksud, mis on nende sisu Loomapidamismaksu maksavad loomade omanikud. Kuigi KoMS ei piira, milliste loomade pidamist maksustada, maksustatakse selle maksuga tavaliselt koduloomade (peamiselt koerte) pidamist linnades. Loomapidamismaks on tarbimismaks mis kehtib hetkel ainult Narva linnas. Mootorsõidukimaksu maksavad liiklusregistris registreeritud mootorsõiduki omanikud või kasutajad, kui maksumaksja asub maksu kehtestanud kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil Lõbustusmaks nt. piletimüügist (kui vald korralddab mingise kultuuriürituse) Reklaamimaksu objekt on omavalitsuse territooriumil paigaldatud reklaam ning omavalitsuse territooriumil elunevatele ja asuvatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele
kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Täielik konkurents (ka: täiuslik konkurents) on turuvorm, kus turg on killustunud paljude väikeste ettevõtete vahel, kes kõik on hinnavõtjad. Monopolistlik konkurents on turuvorm, kus on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast, ent mingil määral eristatud toodet. *Konkurents on majanduses võitlus suurema turuosa nimel , kus osalevad nii ettevõtted kui ka indiviidid. 38. Käibemaks Käibemaks on üldine tarbimismaks, mis on arenenud XX sajandi universaalaktsiisist ning mida kohaldatakse põhimõtteliselt kogu äritegevusele (k.a kaupade tootmine ja turustamine ning teenuste osutamine). Käibemaks ei ole ettevõtlusmaks. Käibemaks kehtestatakse protsentides hinnast ja see tähendab, et tegelik maksukoormus on tootmis- ja turustamisahela igas lülis nähtav. Eestis on käibemaksumääraks üldjuhul 20%, teatud kaupadel (nt raamatutel) kehtib vähendatud käibemaksumäär 9%.
1. Loeng Peamised heaolurežiimid Milleks mudel vajalik on: mudel kui ideaaltüüp: seletab konkreetset nähtust teooriast tulenedes. Mudel kui stat. võrreldavus. Mitte kõik rikkad riigid ei ole HR. nt diktatuur. HR-ist rääkides peame silmas mingit riiki, mis on tõsiselt käsile võtnud sotsiaalkindlustussüsteemid. Klassikaline arusaam HRst: Turg ja valitsus hoiavad üksteist tasakaalus. HR kui turutõrgete pehmendaja: Barr: “HR aitab kaasa majanduslikult efektiivsuse saavutamisele. HR teeb midagi sellist, mida turud ei tee või teevad seda ebaefektiivselt.” : de-commodification ehk lahtikaubastamine. Kaasaegne arusaam HR: Riik, turg ja kodumajapidamine on omavahel sektoriti seotud. Richard Titmuss 1960nd: 1. Residuaalne mudel-jääkrahastamise mudel: Indiviidi heaolu peavad tagama turg ja pere, kui need ebaõnnestuvad, siis sekkub riik. Riigi sekkumine on ajutine (hädaolukorras) 2. Industrial performance mudel- tööpanuse mudel:vajadused peavad s...
ühesuguse maksumääraga. Ette on nähtud ka tulumaksuvaba miinimum nii kuus kui aastas. (1728 EURi aastas, 144 EURi kuus) Äriühingud maksavad tulumaksu mitte kasumi teenimisel, vaid alles kasumi jaotamisel dividendidena või muus vormis. Kui kasumit ei jaotata, maksukohustust ei teki. Äriühingutel tuleb hakata tulumaksu maksma ka aktsia- või osakapitali vähendamisel ja aktsiate/osakute tagasiostmisel. Käibemaks on tarbimismaks, mida riik võtab kõikidelt jaemüügi kaupadelt ja teenustelt. Ka väärtpaberi võõrandamist käsitletakse teenusena. Aktsiisimaks on riigi tarbimismaks teatud kaupadele täiendavalt käibemaksule (tubakatooted, alkohol, mootorikütus, elekter, pakendid). Aktsiisimaksuna võetud raha läheb üldjuhul kultuuri arendamiseks. Tollimaks on maks, mida tuleb maksta kaupade eest riigipiiridel. Euroopa Ühenduse leping
Eestis kehtib proportsionaalne tulumaksusüsteem, mis tähendab, et tulud maksustatakse ühesuguse maksumääraga. Ette on nähtud ka tulumaksuvaba minimum nii kuus kui aastas. Äriühingud maksavad tulumaksu mitte kasumi teenimisel, vaid alles kasumi jaotamisel dividendidena või muus vormis. Kui kasumit ei jaotata, maksukohustust ei teki. Äriühingutel tuleb hakata tulumaksu maksma ka aktsia- või osakapitali vähendamisel ja aktsiate/osakute tagasiostmisel. Käibemaks on tarbimismaks, mida riik võtab kõikidelt jaemüügi kaupadelt ja teenustelt. Ka väärtpaberi võõrandamist käsitletakse teenusena. Aktsiisimaks on riigi tarbimismaks teatud kaupadele täiendavalt käibemaksule (tubakatooted, alkohol, mootorikütus, elekter, pakendid). Aktsiisimaksuna võetud raha läheb üldjuhul kultuuri arendamiseks. Tollimaks on maks, mida tuleb maksta kaupade eest riigipiiridel. Euroopa Ühenduse leping
Eestis kehtib proportsionaalne tulumaksusüsteem, mis tähendab, et tulud maksustatakse ühesuguse maksumääraga. Ette on nähtud ka tulumaksuvaba miinimum nii kuus kui aastas. Äriühingud maksavad tulumaksu mitte kasumi teenimisel, vaid alles kasumi jaotamisel dividendidena või muus vormis. Kui kasumit ei jaotata, maksukohustust ei teki. Äriühingutel tuleb hakata tulumaksu maksma ka aktsia- või osakapitali vähendamisel ja aktsiate/osakute tagasiostmisel. Käibemaks on tarbimismaks, mida riik võtab kõikidelt jaemüügi kaupadelt ja teenustelt. Ka väärtpaberi võõrandamist käsitletakse teenusena. Aktsiisimaks on riigi tarbimismaks teatud kaupadele täiendavalt käibemaksule (tubakatooted, alkohol, mootorikütus, elekter, pakendid). Aktsiisimaksuna võetud raha läheb üldjuhul kultuuri arendamiseks. Tollimaks on maks, mida tuleb maksta kaupade eest riigipiiridel. Euroopa Ühenduse leping keelab
MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE MAKS: Panus valitsuse toetamiseks, mida kogutakse isikutelt, varalt või ettevõtetelt. Riigiks olemise hind / kodanikuks olemise hind. Seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU...
議類 参考 ⇒整 ⇒稠 1 u¨ htlustama, tasakaalu viima, harmoo- k˜orvaldama niasse viima 3 narritama 2 h¨aireid k˜orvaldama, ebak˜ola 4 kogu asjast u¨ levaate saamine 99 5 s˜ojalist, majanduslik ja poliitilist ta- 7 tarbimismaks, eriti riietele jm. tar- sakaalu saavutama beesemetele 6 asjade edenemine, asjade kulg 録 ¨ OKE LO ¨ 16 SAGEDUS B . KANJI SHOHO 470 -1 213
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
