toodenäidiste andmine(tasuta) 15. Veebruarikuus müüdi eestis kaupu 800 000 krooni, millele lisandus KM 18%. Eksporditi kaupu 185 000krooni. Impordil tasuti tolliametile KM 45 000 krooni. Kodumaistelt hankijatelt osteti kaupu 98 000(sealhulgas KM 18%). Oma töötajatele ostis firma vastlapäevaks (vebruaarikuus) 100 vastlakuklit_ mille eest tasuti KM 75. Täita deklaratsioon. KMD Lahter 1 (18% määraga maksustav käive) Lahter 2 (5% määraga maksustav käive) Lahter 3 (0% määraga maksustav käive) Lahter 3.1 (kauba ühendusesisene käive) Lahter 3.2 (kauba eksport) Lahter 4 (käibemaks) Lahter 5 (sisendkäibemaks) Lahter 5.1 (impordilt tasutud käibemaks) Lahter 6 (kauba ühendusesisene soetamine) Lahter 12 (tasumisele kuuluv käibemaks) Lahter 13 (enammakstud käibemaks) 16. AS LAAS lähetas kauba OÜ le kinnas 27.02.07, käibe toimumise koht eesti. OÜ Kinnas sai kauba kätte 28.02
teenuseid)Paks riik Madal maksukoormus- jätab võimaluse kasutada teenitud tulu suuremal määral tarbimiseks ning investeerimiseks. Õhuke riik Õiglane maksusüsteem: 1)neutraalsus/võrdsus maksud võrdselt kõigile 2.)suunatus- maksustamine võimaldab suunata turumajanduse toimimist 3.) Lihtsus- maksud peavad olema üheselt tõlgendatavad Maksumäär- teenitud tulust maksudeks minev osa : Proportsionaalne- maksustav osa tulust on määratud kõigile ühetaoliselt kehtiva protsendiga EESTI Progressiivne- maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tlude suurenemisele Regressiivne- maksumäär alaneb tulude suurenedes.
SR169 MAKSUDE VÕRDLUSANALÜÜS Eesti Saksamaa Eraisiku maksud Eesti maksusüsteem Saksamaa maksusüsteem koosneb riiklikest ja koosneb füüsilisest isikust, kohalikest maksudest. kus tema maksustav tulu on Riiklikud maksud on tulu äritegevusest, tulu tulumaks, sotsiaalmaks, põllumajandusest või maamaks, raskeveokimaks, metsandusest. käibemaks, tollimaks, hasartmängumaks, aktsiisid. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks,
teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Intressimäär on oma olemuselt hind, mida makstakse raha laenuksvõtmise eest ja saadakse raha laenuandmise eest mingil perioodil, mida väljendatakse protsentuaalse osana laenusummast. Intress on rahasumma, mis kujuneb vastavalt intressimäärale ja laenusummale. Maksumäär on protsent, millega arvestatakse kas ettevõtte või üksikisiku sissetulekult arvestatud maks. Propotsinaalne-maksustav osa tulust on määratud kõigile ühetaoliselt kehtiva protsendiga. Progressiivne-maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tuludele. Regressiivne-maksumäär alaneb tulude suurenedes. Maksu liigid: otsesed- võetakse otse isiku sissetulekutelt(tulumaks,sotsiaalmaks). Kaudsed maksud- mõjutavad sissetulekut kaudselt, sest maksustatakse tarbimist (käibemaks,aktsiis).Sotsiaalkindlustusmaksud ravikindlustus,pensionikindlustus(töötuskindlustus)
- läheb valitsusele Iga ministeerium teeb komisjonid vaatavad üle täitmiseks Kokkuvõtte oma tuludes ja ka fraktsioonid, Kuludest eriti opositsioon Peab arvestama läheb parlamenti Võtab vastu Maksusüsteemid: 1.proportsionaalne 2.progressiivne ja 3.regressiivne. 1.Maksustav osa tulust on märatud kõigile ühetaoliselt kehtiva protsendiga. 2.Maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tulude suurenemisele. 3.Maksumäär alaneb tulude suurenedes. Maksuliigid: Kaudne maks- toote või teenuse hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud maks. Otsene maks- sissetulekutelt makstav maks. Riiklik ehk otsene maks- tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisimaks, raskeveokimaks
eurot töötasu mugavuslipu riigis tegutsevalt reederilt (Välismaalt teenitud tulu). Sellel juhul meremehe 2020. aasta brutotulu on kokku 1500 * 6 + 2600 * 6 + 5000 = 29 600 eurot. Kuna aasta brutotulu kogusumma on suurem, kui 25 200 eurot, siis muutub tulumaksuvaba miinimum nulliks. Töötuskindlustusmaksete ja kohustusliku kogumispensioni maksete mahaarvamised jäävad kehtima. Tulumaksuga maksustav tulu 29 600 – 24 * 6 – 30 * 6 – 41,60 * 6 – 52 * 6 = 28 714,40 eurot Aasta tulumaks = 28 714,40 * 0,2 = 5 742,88 Tulumaksu lisakohustus 5 742,88 – 222,53 * 6 – 501,28 * 6 = 1 400,02 eurot
kulusid. Eelarve puudujäägi korral ületavad kulud tulusid. 13. Kaudne maks on toote või teenuste hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud maks. aktiisimaks Otsene maks on makstav maks. Nt üksik tulumaks Kohalikud maksud · müügimaks · paadimaks · reklaamimaks · mootorisõidukimaks · lõbustusmaks Riiklikud maksud · tulumaks · käibemaks · aktsiisid · maamaks · tollimaks · hasartmängumaks 14. Proportsionaalne maksustav osa tulust on määratud kõigile ühetaolist kehtiva protsendiga Progressiivne maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tulude suurenemisele 16. Inflatsioon raha väärtuse ehk ostujõu langus Põhjused: sularaha liigne käibele laskmine, laenuraha sissevool, kahtlus raha väärtuse suhtes Deflatsioon keskmise hinnataseme alanemine ja sellega kaasnev raha ostujõu tõus 18. Maastrichi kriteeriumid: hindade stabiilsus; pikaajalised intressimäär ei tohi erineda kolme
Kui vaadata 50 eurot, siis selle puhul oleks rahul vaid 1 valijatest. 3. Enamushääletus – on see, kui otsuse poolt on vähemalt 51% inimestest. 17 valija puhul on poolt vähemalt 9 inimest 4. Piirmaksumäär – PMM, see näitab, palju täiendavast 1 euro tulust peab inimene maksuna ära maksma. PMM= (maksukohustuse kasv/tulude kasv)*100%. Eestis on PMM hetkel 20,16% 5.Keskmine maksumäär – näitab, palju maksab inimene oma tulust ära maksudena. KMM = (maksukohustus/maksustav tulu)*100% 6. Efektiivne maksumäär – Näitab, tegeliku maksukoormust riigis. EKM = (maksukohustus /Kogu tulu) * 100% 7. Proportsionaalne maks – ehk kõik maksavad täpselt sama suure osa oma palgast maksudeks. Ning maksumäära langemisel ja tõstmisel maksu keskmine maksumäär ei muutu. 8. Progressiivne maks – on maks, kui maksustatav tulu suureneb, siis suureneb ka keskmine maksumäär. Ja kui maksustatav tulu väheneb, siis väheneb ka keskmine maksumäär. 9
on ette nähtud üks tulumaksuvaba miinimum . Ettevõtlustulult arvutatakse tulumaksu tavaliselt nii: Tulumaks=((E-vormi viimane rida : 1,33) tulumaksuvaba miinimum) x 0,21 Lisaks on tulumaksu arvutamisel veel kaks varianti sõltuvalt sellest, millise tulemuse andis ettevõtlustulult sotsiaalmaksu arvutamine. Kui E vormi viimase rea järgi arvutatud sotsiaalmaks tuleb väiksem kui sotsiaalmaksu aastane miinimumkohustus, arvutatakse tulumaksu sellise valemi järgi: Tulumaks=((maksustav tulu-sotsiaalmaksu kohustus)-tulumaksuvaba miinimum) x 0,21 . Tulumaksu tasumisel tehakse kahte liiki makseid: · aasta sees makstakse avansilisi makseid; · pärast aasta lõppu tehakse kogu maksustatavalt tulult tasaarveldusmakse. Füüsilise isiku maksustamise periood on üks aasta. Ettevõtjaks registreeritud inimene peab lisaks tuludeklaratsiooni üldvormile A esitama ka ettevõtluse E-vormi .
60 AVERAGE 933.31 emikus 560 kuni 1280. Nende arvude väärtused (ei tohi tabelis muutuda) kleebi palga veergu (veerg C). Veerus N peavad genereeritud ar sent palgast) ja liita juurde lisatasu miinimum ja palgalt, mis ületab maksuvaba miinimumi, arvutatakse tulumaks. ( Tulumaks=(Arvestatud palk - 170)*0,20) hu leida maksuvaba miinimumi ületav summa (ehk maksustav osa palgast) ja edasi leia sellelt tulumaks. imum rakendub vaid ühes kohas. Tulba "Esimene töökoht?" järgi peab otsustama, kas miinimum rakendub või mitte. ks või maksustatav tulu leidmiseks (kui tegid selleks eraldi tulba) Page 18 palgad 1210 583
2) Kauba import Eestisse (v.a maksuvaba import); 3) Teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti 4) Maksuvaba käibe optsiooni korras maksustatavad tehingud 5) Kauba ühendusesisene soetamine. KMS PARAGRAHV 3 LÕIGE 4 Maksukohustuslane peab arvestama käibemaksu KMS paragrahv 1 lõikes 1 nimetatud tehingutelt ja toimingutele, kusjuures KMS paragrahv 1 lõikes 1 nimetatud käibe puhul peab ta maksma käibemaksu: 1) Oma maksustamisele kuuluvalt käibelt (edaspidi maksustav käive); 2) Teenustelt, mis on saadud ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis; 3) Eestis paigadatava või kokkupandava kauba soetamiselt ettevõtlusega tegelevalt teise liikmesriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud makusukohustlasena ning kellel puudub
20 olid üheks tsivilisatsiooni alustalaks. Tegelikkus mõistagi komplitseeritum, loodusolud ja nendele vastav põllumajandus olid vaid üks komponent tsivilisatsioonide arengus. Teised toetuvad ka toiduülejääkide tekkimise teooriale, ent seostavad seda ühiskonna eliidiga sotsiaalne ülejääk. See luuakse ühiskonna teadliku tegevusega. Selle loomist organiseerib mingisugune valitsusvorm, maksustav autoriteet. So isik v organisatsioon, kes võtab viljaülejäägid kasvatajatelt. Kriitika: varaste tsivilisatsioonide keskkonnad on erinevad, soodsast loodusest üksi ei piisa tsivilisatsioonide tekkeks. Rahvastiku kasvu teooria. Uued intensiivsemad põllundusviisid aitasid luua toiduülejääke. Need viisid rahvastiku arvu kasvule, suuremale vabale ajale ja uute sotsiaalsete, poliitiliste ja religioossete institutsioonide tekkele. Seisukohta kritiseeris
annaabi.ee 
