Maksude arvestus (J. Keskküla loengu konspekt) TMK (4)

RP089 (2009/2010)
MAKSUDE ARVESTUS
Õppejõud Janek Keskküla
KODUS: otsida mingi maksuvaidlus MA ja juriidilise isiku vahel. Lahti rääkida probleemi asjaolud , probleemi algus, lahenduskäik (kohtus käimised), tulemus, seaduse vastavad §§-d, oma kommentaarid.
NB! Kooskõlastada õpetajaga teema!
1b – (b – 2250 – 0,0286) * 0,21 – 0,0286 = n
Redaktsiooni jõustumise kpv. :
01.01.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp :
Hetkel kehtiv 
Maksud Eesti Vabariigis
Maksukorralduse seadus:
§ 2. Maksu mõiste
Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks.
§ 3. Maksusüsteem
(1) Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest.
(2) Riiklikud maksud on:

1) tulumaks ; 2) sotsiaalmaks ; 3) maamaks ;
4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks ;
7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks .
(4) Käesolevas seaduses maksu kohta sätestatut kohaldatakse ka kogumispensionide maksele ja töötuskindlustusmaksele, kui kogumispensionide seaduses või töötuskindlustuse seaduses ei ole sätestatud teisiti.
§ 4. Maksuseadus
(1) Maksuseadus on seadus, millega sätestatakse maks.
(2) Maksumaksjal on kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning valla- või linnavolikogu määrustes sätestatud määrades ja korras.
§ 5. Maksuhaldur (1) Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet .
§ 6. Maksukohustuslane
(1) Maksukohustuslane on:
1) maksumaksja;
2) maksu kinnipidaja;
3) muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest.
2) Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi.
(3) Maksu kinnipidaja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole tasuma , samuti täitma teisi talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi.
§ 10. Maksuhalduri ülesanded
(1) Maksuhaldur kontrollib käesoleva seaduse ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust.
(2) Maksuhalduri ülesanded on:
1) kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras;
2) arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada enammakstud või hüvitatavad summad ;
3) nõuda sisse maksuvõlad;
4) kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi.
(3) Maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse.
Maksukohustuslaste register :
(2) Registrisse kantakse andmed järgmiste isikute kohta:
1) maksukohustuslane;
2) sotsiaalmaksuseaduse alusel kindlustatav isik;
3) töötuskindlustuse seaduse alusel kindlustatu, töötuskindlustusmakse maksja ja kinnipidaja;
4) kohustatud isik, makse maksja ja makse kinnipidaja kogumispensionide seaduse tähenduses;
5) maksuesindaja;
6) mitteresident seoses tagastusnõude esitamisega.
(3) Registri vastutav töötleja on Maksu- ja Tolliamet.
§ 31. Maksuseadusest tulenevad rahalised nõuded ja kohustused
(1) Maksuseadusest või käesolevast seadusest võivad tuleneda järgmised rahalised nõuded ja kohustused:
1) maksumaksja kohustus tasuda maksusumma (maksukohustus);
2) maksu kinnipidaja kohustus pidada kinni ja tasuda kinnipeetud maksusumma (kinnipidamiskohustus);
3) isiku õigus saada tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma või muu enammakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 33 (tagastusnõue);
4) kolmanda isiku kohustus tasuda maksumaksja või maksu kinnipidaja maksuvõlg (vastutuskohustus);
5) maksukohustuslase kohustus tasuda intress, sunniraha või asendustäitmise kulud (kõrvalkohustus).
§ 85. Maksudeklaratsioon
(1) Maksudeklaratsioon (edaspidi deklaratsioon ) on tulu-, käibe-, aktsiisi-, tolli-, sotsiaalmaksu- ja hasartmängumaksudeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksuhaldurile esitatav maksu arvutamise dokument, mille esitamise kohustus tuleneb seadusest.
(2) Deklaratsioonile lisatakse dokumendid , mille esitamine on ette nähtud seaduse või määrusega.
(3) Maksuhalduril on õigus teha deklaratsiooni esitamise kohta meeldetuletusi, samuti anda korraldusi deklaratsiooni esitamiseks .
(4) Deklaratsiooni esitaja on kohustatud esitama talle teadaolevalt õigeid andmeid ning andmete õigsust kirjalikult kinnitama.
§ 105. Tasumine ja tasaarvestamine
(1) Maksukohustuslane on kohustatud maksusumma ja maksu kõrvalkohustustest tulenevad summad (§ 31) tasuma selleks määratud pangakontole. Maksuseaduses või tollieeskirjades ettenähtud juhtudel tasutakse maks maksuhaldurile sularahas või maksumärkide ostmise teel maksuseaduses või tollieeskirjades sätestatud tähtpäevaks või seadusega ettenähtud juhtudel maksuhalduri määratud tähtpäevaks. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui maksukohustuslane esitab maksudeklaratsiooni (§ 85) tähtaja jooksul ning tema rahalised kohustused on võimalik tasaarvestada tagastusnõudega (§ 33).
(6) Maksukohustuslase rahalised kohustused tasutakse või tasaarvestatakse kohustuste tekkimise järjekorras, välja arvatud juhul, kui maksukohustuslane taotleb enne täitmise tähtpäeva käesoleva lõike punktides 14–16 nimetatud kohustuste täitmise välistamist tasaarvestusest.
Ühe ja sama tähtpäevaga nõuete täitmisel võetakse aluseks järgmine järjestus:
1) kohustusliku kogumispensioni makse;
2) töötuskindlustusmakse;
3) kinnipeetud tulumaks;
4) sotsiaalmaks;
5) füüsilise isiku tulumaks;
6) maamaks;
7) tollimaks;
8) hasartmängumaks;
9) aktsiisid;
10) raskeveokimaks;
11) residendist juriidilise isiku ja mitteresidendist juriidilise isiku püsiva tegevuskoha tulumaks;
12) käibemaks;
13) kohalikud maksud;
14) intress;
15) sunniraha;
16) muud kohustused.
§ 115. Maksukohustuslase poolt makstav intress
(1) Kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud.
§ 117. Intressimäär
(1) Käesoleva seaduse §-des 115 ja 116 sätestatud intressi määr on 0,06 protsenti päevas.
(2) Maksuhalduril on maksuvõla tasumise ajatamisel õigus vähendada intressi määra kuni 50 protsenti ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates.
§ 118. Intressi arvestamise aegumine
(1) Intressi arvestamise aegumistähtaeg on üks aasta, arvates maksusumma täieliku tasumise päevast või isikule alusetult tagastatud summa täieliku tasumise või tasaarvestamise päevast.
. .
Igal maksul on oma seadus:

• Redaktsiooni jõustumise kpv. :
  01.01.2010
  Redaktsiooni kehtivuse lõpp :
  31.12.2010
  KÄIBEMAKSUSEADUS
  

§ 1. Maksu objekt
(1) Käibemaksu objekt on:
1) käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti;
2) kauba import Eestisse (§ 6), välja arvatud maksuvaba import (§ 17);
3) teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti (§ 10 lõiked 4 ja 5), välja arvatud maksuvaba käive;
4) käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu;
5) kauba ühendusesisene soetamine (§ 8), välja arvatud kauba ühendusesisene maksuvaba soetamine (§ 18).
(2) Käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna, välja arvatud käesolevast seadusest tulenevatel erijuhtudel.
MAKSUSTATAVAD TEHINGUD JA TOIMINGUD
§ 4. Käive - (1) Käive on:
1) kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus;
2) kauba või teenuse omatarve;
3) kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks;
4) kauba sundvõõrandamine tasu eest.
(2) Käivet ei teki:
1) ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses;
2) kui omanik toimetab kauba Eestist välja ilma selle võõrandamiseta, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul;
3) riigivara tasuta kasutusse andmisest riigivaraseaduse tähenduses ning riigi-, valla- või linnavara erastamisest;
4) äriühingute, mittetulundusühingute või sihtasutuste ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus vara üleandmisest teisele äriühingule, mittetulundusühingule või sihtasutusele;
6) ettevõtluse huvides kauba tasuta üleandmisest mittemüüdava kaubanäidisena või kauba, mille maksustatav väärtus ei ületa 150 krooni, üleandmisest reklaami eesmärgil;
§ 8. Kauba ühendusesisene soetamine
(1) Kauba ühendusesisene soetamine on kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse ning uue transpordivahendi soetamine teise liikmesriigi isikult koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel.
(2) Kauba ühendusesisene soetamine on ka ettevõtluses kasutatava kauba toimetamine teisest liikmesriigist Eestisse oma Eestis toimuva ettevõtluse tarbeks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel.
§ 15. Käibemaksumäärad
(1) Käibemaksumäär on 20 protsenti maksustatavast väärtusest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud juhtudel.
§ 27. Maksustamisperiood ja käibedeklaratsioon
(1) Maksustamisperiood on kalendrikuu . Käibedeklaratsioon esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Maksukohustuslase ja piiratud maksukohustuslase esimeseks maksustamisperioodiks on ajavahemik maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast kuni sama kuu lõpuni. Kui esimese maksustamisperioodi kalendripäevade arv on väiksem kui 15, võib maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane esimese perioodi käibe deklareerida koos järgmise maksustamisperioodi käibega, esitades kahe maksustamisperioodi kohta ühe deklaratsiooni. Käibedeklaratsiooni vorm kehtestatakse rahandusministri määrusega.
(11) Käibedeklaratsioon esitatakse elektrooniliselt , kui isik on olnud käibemaksukohustuslane vähemalt 12 kuud. Maksukohustuslase või piiratud maksukohustuslase motiveeritud taotluse alusel võib maksuhaldur lubada käibedeklaratsiooni esitamist paberkandjal.
§ 31. Sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused
(1) Teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel.
(2) Kauba ühendusesisese soetamise, paigaldatava või kokkupandava kauba soetamise, kolmnurktehingu tingimustel kauba soetamise (§ 3 lõike 4 punkt 4) ja ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult kauba muu soetamise korral, millelt maksukohustuslane peab käesoleva seaduse järgi arvestama käibemaksu, ei ole arve muude tõendite olemasolul sisendkäibemaksu mahaarvamiseks nõutav.
§ 37. Arved
(1) Maksukohustuslane on kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast või käesoleva seaduse § 11 lõikes 4 nimetatud maksustamisperioodi viimasest päevast, või tagama, et selle väljastaks sama tähtaja jooksul maksukohustuslase nimel ja arvel tegutsev isik või kauba soetaja või teenuse saaja, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul.
(6) Arve võib väljastada paberil või kauba soetaja või teenuse saaja nõusolekul elektrooniliselt.
(7) Arvele tuleb märkida:
1) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev;
2) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number;
3) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress;
4) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel;
5) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus;
6) kauba kogus või teenuse maht;
7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast;
8) kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus , kui see pole hinna sisse arvatud;
9) maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa;
10) tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse kroonides .
§ 38. Käibemaksu tasumine ja käibemaksu laekumine

Maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane tasub tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Samas korras peab ta tasuma käibemaksusumma, mille ta on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märkinud seaduses sätestatut eirates.

• TULUMAKSUSEADUS : (Redaktsiooni kehtivuse lõpp : 30.06.2010)
  

§ 1. Maksu objekt
(1) Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised.
§2. Maksumaksja
(1) Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud tulumaksu maksjaks on füüsiline isik ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saab maksustamisele kuuluvat tulu.
(2) Paragrahvi 1 lõikes 2 nimetatud tulumaksu maksjaks on füüsilisest isikust tööandja, residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident või Eesti riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutus, kes teeb maksustatavaid erisoodustusi.
(3) Paragrahvi 1 lõikes 3 nimetatud tulumaksu maksjaks on residendist juriidiline isik. Käesolevas seaduses residendist äriühingu kohta sätestatut kohaldatakse ka riigitulundusasutusele.
§ 3. Maksustamisperiood
(1) Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta .
(2) Paragrahvi 1 lõigetes 2-4 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendrikuu.
§ 4. Maksumäärad
(1) Tulumaksu määr, välja arvatud lõikes 2 ning § 43 lõikes 4 nimetatud juhtudel, on 21%.
(11) Paragrahvi 1 lõigetes 2–4 nimetatud maksuobjekti puhul jagatakse maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist arvuga 0,79. [RT I 2009, 59, 391 – jõust. 1.01.2010]
(2) Paragrahvi 21 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tulu puhul on tulumaksu määr 10%.
§ 12. Residendist füüsilise isiku tulu
(1) Tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas:
1) palgatulu (§ 13);
2) ettevõtlustulu (§ 14);
3) kasu vara võõrandamisest (§ 15);
4) renditulu ja litsentsitasud (§ 16);
5) intressid (§ 17);
6) dividendid (§ 18);
7) elatis , pensionid, stipendiumid , toetused, preemiad, loteriivõidud (§ 19);
8) kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist (§-d 20, 20 1 ja 21);
9) madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu (§ 22).
(2) Füüsilise isiku maksustatava tulu hulka ei kuulu §-de 48-53 alusel maksustatavad erisoodustused , kingitused ja annetused, dividendid või muud kasumieraldised .
(3) Füüsilise isiku maksustatavaks tuluks ei loeta teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitisi, samuti kohtu väljamõistetud varalise kahju hüvitisi. Käesolevat lõiget ei kohaldata hüvitistele, mille maksmisele on kehtestatud eraldi tingimused ja piirmäärad.
§ 23. Maksuvaba tulu
Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha maksuvaba tulu 27 000 krooni.
§32. Ettevõtluse kulud
(1) Maksumaksja ettevõtlustulust võib maha arvata kõik maksustamisperioodi jooksul maksumaksja poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud.
(2) Kulu on ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud, samuti kui see tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikest 1.
(3) Kui maksumaksja poolt tehtud kulu on ettevõtlusega seotud vaid osaliselt, võib kulu ettevõtlustulust maha arvata vaid ettevõtlusega seotud ulatuses.
§ 36. Maksustatava tulu arvestamine
(1) Füüsilise isiku poolt saadud tulu (sealhulgas ettevõtlustulu) võetakse tulumaksuga maksustamisel arvesse sellel maksustamisperioodil, millal tulu laekus . Maksustatavast tulust tehtavad mahaarvamised (sealhulgas ettevõtluse kulud) võetakse arvesse sellel maksustamisperioodil, millal need tasuti. Tasutud või kinnipeetud tulumaks võetakse arvesse sellel maksustamisperioodil, millal maks tasuti või kinni peeti.
(2) Maksumaksja on kohustatud pidama tulude ja kulude arvestust sellisel viisil, et oleksid selgelt fikseeritud maksustatava tulu kindlaksmääramiseks vajalikud andmed. Maksumaksja on kohustatud samuti säilitama tulude ja kuludega seotud dokumente.
§ 38. Soetamismaksumus
(1) Soetamismaksumus on kõik maksumaksja poolt vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud, sealhulgas makstud komisjonitasud ja lõivud.
(2) Kapitalirendi ( liisingu ) korras soetatud vara soetamismaksumuseks on lepingujärgsete rendi- või väljaostumaksete kogusumma ilma intressideta.
(3) Omavalmistatud asja soetamismaksumus on selle asja valmistamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude summa.
§ 41. Väljamaksed, millelt peetakse kinni tulumaks
Tulumaks peetakse kinni:

residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustamisele kuuluvalt palgalt ja muudelt tasudelt (§ 13 lõige 1), juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasudelt (§ 13 lõige 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamisi;

mitteresidendile makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt (§ 29 lõige 1), juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasudelt (§ 29 lõige 2);

füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasult;

mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstava tulumaksuga maksustatava intressi väljamakselt
§ 44. Tuludeklaratsioonid

Residendist füüsiline isik on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi tulude kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks. Maksu- ja Tolliameti e-teenuse vahendusel on tuludeklaratsiooni võimalik esitada alates maksustamisperioodile järgneva aasta 15. veebruarist.
Redaktsiooni jõustumise kpv. :
01.01.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp :
Hetkel kehtiv 

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
  

§ 1. Sotsiaalmaksu mõiste : Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis , mis kuulub täitmisele käesolevas seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel.
§ 2. Maksuobjekt
(1) Sotsiaalmaksu makstakse:
1) töötajale rahas makstud töötasult ja muudelt tasudelt; 2) [ Kehtetu
3) avalikule teenistujale makstud palgalt ja muudelt tasudelt;
4) juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele ning füüsilise isiku pankrotimenetluses pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele makstud tasudelt käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul;
5) füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulult tulumaksuseaduse § 14 tähenduses, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 5, 7 ja 8 sätestatut, kuid mitte rohkem kui maksustamisperioodi kuude töötasu alammäärade 15-kordselt summalt aastas;[RT I 2009, 5, 35 – jõust. 1.07.2009]
6) füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul;
7) erisoodustustelt tulumaksuseaduse tähenduses, ümberarvestatuna rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult;
8) töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitistelt, välja arvatud juhul, kui töötuskindlustushüvitist saava isiku eest makstakse sotsiaalmaksu käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punkti 7 alusel;[RT I 2009, 11, 67 – jõust. 1.05.2009]
(2) Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumääralt, välja arvatud isiku puhul, kes saab riiklikku pensioni, ning käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhtudel. Riikliku pensioni saaja on isik, kes saab pensioni Eesti riigilt või tulenevalt sotsiaalkindlustuslepingust või sotsiaalkindlustus-süsteemide koordineerimise alasest Euroopa Liidu õigusaktist. Kui isik on töö- või teenistussuhtes mitme tööandjaga, maksab tema kohta sotsiaalmaksu vähemalt käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumääralt tööandja, kes tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu tulumaksuseaduse § 42 lõigete 1 ja 2 kohaselt.[RT I 2006, 61, 459 – jõust. 1.01.2008]
(4) Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult järgmistel juhtudel:
1) [Kehtetu], 2) töötaja või teenistuja puhul, kellele on töölepingu seaduse § 43 lõike 4 või 6 alusel kehtestatud lühendatud tööaeg sellel kuul;[RT I 2009, 5, 35 – jõust. 1.07.2009]
3) töötaja või teenistuja puhul, kes kasvatab vanema või eestkostjana alla kolmeaastast last või kolme või enamat alla 19-aastast last;[RT I 2006, 61, 459 – jõust. 1.01.2007]
4) töötaja või teenistuja puhul, keda on nimetatud ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punktis 5.
(5) Füüsilisest isikust ettevõtja maksab sotsiaalmaksu aastas mitte vähem kui käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumäära 12-kordselt summalt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 sätestatud juhul ning juhul, kui füüsilisest isikust ettevõtja on kogu maksustamis-perioodi jooksul olnud riikliku pensioni saaja või maksustamisperioodi kestel kantud äriregistrisse või kustutatud äriregistrist või saanud riikliku pensioni saajaks .
§ 21. Sotsiaalmaksu kuumäär - Sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär kehtestatakse eelarveaastaks riigieelarvega. Riigieelarvega kehtestatav kuumäär ei või olla väiksem kui eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär.
§ 4. Sotsiaalmaksu maksja - Sotsiaalmaksu maksab:
1) residendist juriidiline isik;
2) füüsiline isik;
3) Eestis püsivat tegevuskohta omav või käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud väljamakseid tegev mitteresident;
4) riigi-, valla- või linnaasutus;
5) riik, vald või linn käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud juhtudel.
§ 7. Maksumäär
(1) Sotsiaalmaksu määr on 33 % maksustatavalt summalt. (2) [Kehtetu]
(3) Sotsiaalmaksu määr käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 6, 61, 8, 9, 11 ja 13 sätestatud juhtudel ja töötuskindlustuse seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitiselt on 13 protsenti maksustatavalt summalt.
§ 8. Maksustamisperiood
(1) Sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendrikuu.
(2) Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulu sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendriaasta.
Maksukohustuslased:
FIE - Füüsilisest isikust ettevõtja
Kui füüsiline isik soovib ettevõtlust alustada üksi ja mitte väga suures ulatuses, on kõige lihtsam ja otstarbekam seda teha FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJANA.
FIE-na tegutsemise plussid:

• puudub vajadus omada partnerit;
  
• odavus – FIE-na tegevuse alustamine ei nõua väljaminekuid põhikapitali osas, Äriregistrisse kandmise eest tuleb maksta väiksemat riigilõivu kui osaühingu või aktsiaseltsi asutamisel ning ei ole vaja maksta notaritasu asutamislepingu tõestamise eest;
  
• lihtsus – äritegevuse alustamine ja korrastamine on seadusandlikult reguleeritud minimaalselt, raamatupidamine ja aruandlus on suhteliselt lihtsad;
  
• kui FIE majandusaasta realiseerimise netokäive ei ületa 250 000 krooni, võib FIE-ks registreerida kohalikus maksuametis ;
  
• ettevõtlustuludest saab maha arvata kõik ettevõtlusega seotud kulud.
  

FIE-na tegutsemise miinused:

• FIE vastutab temale kuuluva ettevõtte kohustuste eest kogu oma varaga;
  
• sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumise kohustus põhitöökoha puudumisel.
  

Tegevusega alustamine
Enne ettevõtlusega alustamist on füüsilisel isikul vaja ennast registreerida ettevõtjaks kas elukohajärgses maksuametis või Äriregistris:

• Maksuametis registreerimine:
  

• FIE, keda ei kanta Äriregistrisse, on kohustatud enne tegevuse alustamist registreerima end kohalikus maksuametis, täites selleks vastava avalduse. FIE registreerimisel annab maksuamet välja sellekohase tõendi
  

• Äriregistris registreerimine:
  

• Äriregistrisse kandmine on üldreeglina vabatahtlik, s.t. toimub FIE nõudmisel avalduse alusel. Kohustus registreerida end FIE-na Äriregistris tekib isikul juhul, kui ta on käibemaksukohuslasena registreeritud maksuametis (maj. aasta realiseerimise netokäive üle 250 000 krooni)
  
  • Tegutsemisloa (kauplemis- või teenindusloa) taotlemine tegevuskohajärgsest kohalikust omavalitsusest
    
  • Tegevusluba ( litsents ) on nõutav juhul, kui FIE soovib tegutseda riiklikku tegevuslitsentsi nõudval tegevusalal ( reisijatevedu , turvateenused jne). tegevusloa väljastab ministeerium , kellele on antud õigus vastavaid litsentse väljastada.
    

Ärinimi
Registrisse kantav FIE ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime . Talupidamisega tegeleva FIE ärinimi ei pea sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime, kui ärinimes sisaldub talu nimi.
Raamatupidamisarvestus ja aruandlus

• FIE on raamatupidamiskohuslane
  
• FIE võib pidada oma raamatupidamist kassapõhiselt
  
• Tekkepõhist raamatupidamist kasutav FIE on kohustatud koostama lõppenud majandusaasta aruande, kuid ei pea seda esitama maksuametile ega Äriregistrile
  
• Ettevõtte tegevuseks määratud vara hindamisel tehakse seda turuväärtuse alusel
  

Tulumaksuarvestus

• FIE saab ettevõtlustulust maha arvata ettevõtlusega seotud kulud, mis on dokumentaalselt tõestatud ja tehtud maksustamisperioodil
  
• FIE võib avada pangas erikonto, millele võib kanda ainult ettevõtlusest saadud tulu 10 tööpäeva jooksul nende laekumisest ja millel oleva summa kasv maksustamisperioodil arvatakse maha sama perioodi maksustatavast tulust ning kahanemine maksustamisperioodil liidetakse sama perioodi maksustatavale tulule. Panga poolt makstav antud hoiuse intress loetakse ettevõtlustuluks
  
• FIE tulumaksuarvestus toimub kassapõhiselt raamatupidamiselt
  
• FIE maksab tulumaksu ettevõtlusest saadud netotulult maksumääraga 26%
  
• FIE põhivarade arvestust peetakse kassapõhiselt
  
• FIE ei saa iseenda nimel sõlmida iseendaga töölepingut, s.t. ei saa maksta endale palgalehega palka, seetõttu ei saa maksustatavast tulust maha arvata iseendale makstud päevaraha
  
• Põllumajandusega tegelev FIE saab omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste müügist saadud tulust täiendavalt maha arvata 45 000 krooni
  
• FIE on kohustatud kinni pidama tulumaksu väljamaksetelt füüsilistele isikutele
  
• FIE võib ettevõtlustulu ületava ettevõtluskulu ( kahjumi ) maha arvata kuni 7 järgneva aasta ettevõtlustulust
  
• FIE on kohustatud maksma tulumaksu avansilisi makseid (v.a. esimesel maksustamisperioodil). Avansilise makse suuruseks on ¼ FIE poolt eelmisel aastal saadud tulult arvestatud tulumaksusummast, makstakse võrdsete summadena iga kvartali kolmanda kuu 15. kuupäevaks. Avansilisi makseid ei pea maksma, kui ühe kvartali makse on alla 1000 krooni.
  

Sotsiaalmaksuarvestus

• FIE on kohustatud tasuma 33 % sotsiaalmaksu ettevõtlusest saadud tulult, millest on tehtud lubatud mahaarvamised, kuid mitte rohkem kui maksustamisperioodi kuude palga alammäärade 15-kordselt summalt aastas
  
• FIE on kohustatud tasuma sotsiaalmaksu avansilisi makseid iga kvartali kolmanda kuu 15.kuupäevaks jooksva kvartali eest vähemalt kolmekordselt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatud summas, mis 2001 a on 693 krooni kvartalis (700 kr x 33%) x 3 kuud=693 krooni
  
• Kui FIE eest maksab kvartali jooksul sotsiaalmaksu ka tööandja või riik, võib FIE poolt makstavate avansiliste maksete summa olla ettenähtust väiksem, kui tööandja või riigi poolt ning FIE poolt makstav sotsiaalmaksu summa kokku on vähemalt võrdne kolmekordselt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatud maksusummaga (693 krooni)
  
• Avansilisi sotsiaalmaksu makseid makstakse proportsionaalselt kuude arvuga, mille kestel isik oli füüsilisest isikust ettevõtja.
  

Käibemaksuarvestus
FIE, kelle maksustatav käive, v.a. import, ületab aastas 250 000 krooni, on kohustatud end maksuametis registreerima käibemaksukohuslasena. Käibemaksukohuslasena tekib FIE-l automaatselt kohustus registreerida end Äriregistris.

• 2009. aasta jooksul pidid kõik maksukohustuslaste registris registreeritud FIE-d ja vabakutselised loovisikud esitama kandeavalduse enda ümberregistreerimiseks äriregistrisse. FIE, kes ei esitanud registrit pidavale kohtule õigel ajal avaldust , jäi äriregistrisse kandmata ja kustutati ka maksukohustuslaste registrist. Selline FIE ei tohi ettevõtjana edasi tegutseda enne, kui ta on esitanud avalduse enda kandmiseks äriregistrisse.
  
• FIE, kellel puudub rahvastikuregistris registreeritud elukoht, peab registripidajale esitama oma aadressi ja teavitama viivitamatult oma aadressi muutumisest;
  
• tegevusala kajastamine äriregistris ei anna teile automaatselt õigust sellega tegelemiseks , kui eriseadus esitab täiendavaid nõudeid (näiteks kaubandustegevuse seadus nõuab müügikoha registreerimist omavalitsuses, ehitusseadus nõuab ehitusettevõtja registreeringut, ühistranspordiseadus nõuab ühistranspordi- või taksoveoluba jne);
  
• kohtu registriosakonnale valeandmete esitamise või ettenähtud andmete esitamata jätmise eest võib trahvi suurus ulatuda 5000 kroonist kuni 50000 kroonini. Trahvimist võib korrata, kuni vastav puudus on kõrvaldatud;
  
• kohtu registriosakonnale ja notarile tahtliku valeandmete esitamise eest võib karistada kriminaalkorras trahvi või vangistusega;
  
• kui te olete kande tegemiseks dokumendid kohtu registriosakonnale esitanud, siis võite kuni kande või kandemääruse tegemiseni ümber mõelda ja esitada avalduse tagasivõtmise avalduse (näidates ära tagasivõtmise põhjuse). Sel juhul registrikannet ei tehta , kuid esitatud dokumente ja makstud riigilõivu ei tagastata. Avaldusele lisatud dokumendi võib avaldaja taotluse alusel mõjuva põhjuse korral kohtu loal tagastada, kuid sel juhul jääb registritoimikusse avaldaja kulul tehtud ja registripidaja kinnitatud ärakiri;
  
• FIE majandusaastaks on alati kalendriaasta. FIE võib pidada omal valikul kassapõhist või tekkepõhist raamatupidamist. Äriregistrisse kantud FIE peab koostama äriregistris registreerimise kuupäeva seisuga ettevõtte bilansi, milles kajastatakse ettevõtte tegevuseks määratud ettevõtja vara.
  

. .
OÜ – OSAÜHING
Äriseadus: § 135. Osaühingu mõiste
(1) Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital .
(2) Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest.
(3) Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga.
§ 136. Osakapitali suurus
Osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni.
1. Osaühingu tegutsemise aluspõhimõtted

• Igal osanikul on üksainus osa. Osad võivad olla erineva suurusega. Osa väikseim nimiväärtus on 100 krooni. 
  
• OÜ võib asutada notariaalselt või elektrooniliselt kiirmenetluses ettevõtjaportaali https://ettevotjaportaal.rik.ee/ vahendusel.
  
• Osa võõrandamine peab olema notariaalselt tõestatud (v.a. juhul, kui osanike nimekirja peab Eesti väärtpaberite keskregister (EVK), sel juhul tuleb tasuda registreerimistasu ja regulaarset hooldetasu).
  
• Osakapitali suurendamisel ei saa senised osanikud uusi osasid, vaid nende osade nimiväärtust suurendatakse.
  
• Osakapital loetakse suurendatuks, kui suurendamine on kantud äriregistrisse. Enne seda ei anna uued või suurendatavad osad mingeid õigusi. Osakapitali vähendamise kohta kehtib analoogne põhimõte. Kui osanike nimekirja peab Eesti väärtpaberite keskregister, tuleb osakapitali suurendamine ja vähendamine ka seal registreerida. Lisaks tuleb ka ühinemisest, jagunemisest ja ümberkujundamisest enne muudatuste tegemist äriregistris EVK-d teavitada.
  
• Osakapital peab olema vähemalt 40 000krooni. See tuleb enne OÜ registrissekandmist täielikult tasuda.
  
• Osaühingu netovara (bilansi aktiva miinus passivas näidatud kohustused) ei tohi väheneda alla 40 000krooni ega allapoole registrisse kantud osakapitalist. Vastasel juhul võidakse kohaldada juhatuse liikmete kriminaalvastutust.
  
• Osaühing peab esitama iga-aastasi majandusaasta aruandeid ka siis, kui tal majandustegevust ei ole.
  
• Püsiva maksejõuetuse korral on osaühingu juhatus ise kohustatud kohtusse pankrotiavalduse esitama.
  
• Juhatuse liikme vastu, kes oma kohustuste rikkumisega tekitas kahju ühingule, saab 5 aasta jooksul esitada kahju hüvitamise nõude äriseadustiku § 187 alusel.
  

2. Notar on ettevõtja ja registriosakonna vahendaja - Avalduse, asutamislepingu ja põhikirja tõestamine notari poolt sisaldab konsultatsiooni, projekti koostamist ning infot selle kohta, palju Te peate riigilõivu maksma. Teil on õigus nõuda avalduse tõestanud või kinnitanud notarilt, et ta esindaks Teid asjaajamises kohtu registriosakonnas, sh edastaks dokumente (vt notariaadiseaduse § 30 lg 2, tsiviilkohtumenetlus seadustiku § 593 lg 4). Notaril on osalejate taotlusel õigus ja kohustus koostada ja edastada osaühingu osade Eesti väärtpaberite keskregistris  registreerimise taotlus , käibemaksukohustuslase registreerimise avaldus, rahvastikuregistrile elukohaandmete muutmise teade ja notariaadimäärustiku lisas 1 nimetatud tegevusloa, litsentsi ja registreeringu taotlus (vt notariaadimäärustiku § 351 lg 1). Asutamislepingu tõestamisel kontrollib notar kahtluse korral asutajate õigust lepingus näidatud aadressi kasutada. Asutajad võivad volitada notarit sõlmima ettevõtte nimele pangas stardikonto, millele saab ilma pangakontorisse minemata osakapitali kanda.
3. Dokumentide vormistamise üldnõuded
Kohtu registriosakonnale kande tegemiseks esitatud avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või esitatud digitaalallkirjastatult võrgulehe https://ettevotjaportaal.rik.ee/ kaudu.
Äriregistri andmete muutmiseks tuleb esitada digitaalallkirjastatud või notariaalselt kinnitatud avaldus.
Osaühingu osa võõrandamisest teatamine, aastaaruande esitamine ja muud teated
(need dokumendid lisatakse toimikusse, kannet ei tehta, lõivu ei võeta, esitamata jätmine on karistatav ):

• osa võõrandamiseks sõlmitav notariaalne leping esitatakse juhatusele. Juhatus teatab sellest teistele osanikele . Notar saadab teate osa võõrandamisest kohtu registriosakonda. Kui võõrandamise tagajärjel jääb ühingusse üksainus osanik, esitab juhatus kohtu registriosakonnale sellekohase teadaande (vt äriseadustiku § 150). Kui osanike nimekirja peab Eesti väärtpaberite keskregister, käib muudatuse vormistamine selle kaudu.
  
• osa võib pantida, kui põhikirjas ei nähta ette vastupidist. Notar edastab teate osa pantimise kohta kohtu registriosakonnale (vt äriseadustiku § 151).
  
• 6 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu tuleb registripidajale esitada majandusaasta aruande koostamise ja esitamise keskkonnas koostatud aruanne koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja audiitori järeldusotsusega, kui audiitorkontroll on kohustuslik. Koos majandusaasta aruande esitamisega teatab juhatus registripidajale, missugusel äriseadustiku §-s 176 nimetatud viisil on osanikud otsustanud kahjumi katta. Kui võrreldes eelmise majandusaasta aruande kinnitamise ajaga on osanike andmed muutunud, esitatakse koos majandusaasta aruandega ka uus osanike nimekiri majandusaasta aruande kinnitamise seisuga. Keskkond asub ettevõtjaportaalis.  Aruanne tuleb registripidajale esitada kas digitaalallkirjastatult või PDF- vormingus , mille on allkirjastanud kõik ettevõtja esindusõiguslikud isikud. Digitaalallkirjastatud aruandele vormistab audiitor järeldusotsuse keskkonnas ja digitaalallkirjastab selle. Rohkem infot aruande koostamise ja esitamise kohta leiate siit.
  
• kui juhatuse liikmete volitused on lõppenud, kuid on otsustatud samade juhatuse liikmete jätkamine, esitatakse registripidajale juhatuse liikmete volituste pikendamisest teatamiseks vastav otsus (vt äriseadustiku § 184 lg 2).
  
• Kui osaühingul on nõukogu ja audiitorid, siis tuleb 5 päeva jooksul teatada kohtu registriosakonnale nende kooseisu muutumisest analoogselt aktsiaseltsiga (vt kasulik info aktsiaseltsi kohta). Andmete muutmisest võib registripidajat teavitada ka elektrooniliselt https://ettevotjaportaal.rik.ee/ kaudu.
  
• müügitulu jaotus peab sisaldama andmeid aruandeaasta müügitulu kohta kuni kümne suurema tegevusala kaupa Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kohaselt. Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande korral esitatakse müügitulu jaotus konsolideeriva üksuse konsolideerimata kasumiaruande asjaomaste andmete alusel.. 
  

Tuletame meelde:

• osaühingu ärinimi, registrikood ja asukoht tuleb näidata nii osaühingu ärilistel dokumentidel kui ka veebilehel.
  
• tegevusala kajastamine äriregistris ei anna Teile automaatselt õigust sellega tegelemiseks, kui eriseadus esitab täiendavaid nõudeid (näiteks kaubandustegevuse seadus nõuab müügikoha registreerimist omavalitsuses, ehitusseadus nõuab ehitusettevõtja registreeringut, ühistranspordiseadus nõuab ühistranspordi- või taksoveoluba jne.)
  
• osaühingu juhatuse liikmed, likvideerijad ja nõukogu esimees (kui nõukogu on olemas), kellel puudub rahvastikuregistris registreeritud elukoht, peavad registripidajale esitama oma aadressi ja teavitama viivitamatult oma  aadressi muutumisest.
  
• osaühing võib lisaks oma aadressile teatada registripidajale ühe isiku Eesti aadressi, millele kohus saab sellele isikule ettevõtja menetlusdokumente kätte toimetada. Nimetatud aadress kantakse registrikaardile.
  
• äriregistri andmete muutumisel, muu hulgas juhatuse liikmete ja likvideerijate nimetamisel ja tagasikutsumisel, nende esindusõiguse muutumisel ning äriühingu lõpetamisel tuleb viitamata esitada avaldus äriregistrisse kantud andmete muutmiseks.
  
• kohtu registriosakonnale valeandmete esitamise või ettenähtud andmete esitamata jätmise eest võib karistada juhatuse igat liiget eraldi rahatrahviga, mille suurus võib ulatuda 5000 kroonilist kuni 50000 kroonini. Trahvimist võib korrata seni, kuni vastav puudus on kõrvaldatud.
  
• kohtu registriosakonnale ja notarile tahtliku valeandmete esitamise eest võib karistada kriminaalkorras rahalise karistuse või vangistusega.
  
• ühingu netovara ei tohi langeda alla poole osakapitalist, mitte mingil juhul aga alla seadusega lubatud osakapitali alampiiri . Vastasel juhul peab juhatus kutsuma kokku osanikud, otsustamaks uute vahendite kaasamist, ühinemise, ümberkujundamise, lõpetamise vm.
  
• kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse.
  
• kui Te olete kande tegemiseks dokumendid registriosakonnale esitanud, siis võite kuni kande- või kandemääruse tegemiseni ümber mõelda ja esitada avalduse tagasivõtmise avalduse (näidates ära tagasivõtmise põhjuse). Sel juhul registrikannet ei tehta, kuid esitatud dokumente ja makstud riigilõivu ei tagastata. Avaldusele lisatud dokumendi võib avaldaja taotluse alusel mõjuva põhjuse korral kohtu loal tagastada, kuid sel juhul jääb registritoimikusse avaldaja kulul tehtud ja registripidaja kinnitatud ärakiri.
  
• majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavad dokumendid saab registripidajale esitada ka notari kaudu elektrooniliselt PDF-vormingus või paberkandjal notaribüroos kohapeal. Tähele tuleb panna asjaolu, et nimetatud varianti saavad kasutada ettevõtjad, kes koostavad majandusaasta aruande aruandeperioodi kohta, mis algas 2009. aasta 1. jaanuaril. Nimetatud notariaaltoiming maksab 400 krooni, millele lisandub ka käibemaks.
  

MTÜ – Mittetulundusühing
1. Notar on ühingu ja kohtu registriosakonna vahendaja. Notar informeerib ühtlasi, kui palju tuleb maksta riigilõivu.

• Mittetulundusühingute seaduse kui üldseaduse kõrval tuleb ühingu liigist olenevalt arvestada ka eriseadustega (korteriühistuseadus, ametiühinguseadus, erakonnaseadus, kirikute ja koguduste seadus, maaparandusühistul maaparandusseadus, loovisikute ja loomeliitude seadus jne).
  
• mittetulundusühingu juhatuse liikmed ja likvideerijad, kelle puudub rahvastikuregistris registreeritud elukoht, peavad registripidajale esitama oma aadressi ja teavitama viivitamatult oma aadressi muutumisest.
  
• mittetulundusühing võib lisaks oma aadressile teatada registripidajale ühe isiku Eesti aadressi, millele kohus saab sellele isikule ühistu menetlusdokumente kätte toimetada. Nimetatud aadress kantakse registrikaardile.
  
• mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri andmete muutumisel, muu hulgas juhatuse liikmete ja likvideerijate nimetamisel ja tagasikutsumisel, nende esindusõiguse muutumisel ning ühingu lõpetamisel tuleb viitamata esitada avaldus mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud andmete muutmiseks.
  
• kohtu registriosakonnale ebaõigete andmete esitamise või ettenähtud andmete esitamata jätmise eest võib karistada juhatuse igat liiget eraldi rahatrahviga 5000 kuni 50000 krooni ulatuses. Trahvimist võib korrata seni, kuni vastav puudus on kõrvaldatud.
  
• kohtu registriosakonnale ja notarile tahtliku valeandmete esitamist võib karistada kriminaalkorras rahalise karistuse või vangistusega.
  
• kui te olete kande tegemiseks dokumendid registriosakonnale esitanud, siis võite te kuni kande- või kandemääruse tegemiseni ümber mõelda ja esitada avalduse tagasivõtmise avalduse (ära näidates tagasivõtmise põhjuse). Sel juhul registrikannet ei tehta, kuid esitatud dokumente ja makstud riigilõivu ei tagastata. Avaldusele lisatud dokumendi võib avaldaja taotluse alusel mõjuva põhjuse korral kohtu loal tagastada, kuid sel juhul jääb registritoimikusse avaldaja kulul tehtud ja registripidaja kinnitatud ärakiri.
  
• mittetulundusühing peab esitama majandusaasta aruande, mis on koostatud aruandeperioodi kohta, mis algas enne 2009. aasta 1. jaanuari, maksu- ja tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele. Majandusaasta aruanne, mis on koostatud aruandeperioodi kohta, mis algas 2009. aasta 1. jaanuaril või hiljem, tuleb esitada kohtu registriosakonnale.
  
• majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavad dokumendid saab kohtu registriosakonnale esitada ka notari kaudu elektrooniliselt PDF-vormingus või paberkandjal notaribüroos kohapeal. Nimetatud notariaaltoiming maksab 400 krooni, millele lisandub ka käibemaks.
  

Uue juhatuse liikme registrisse kandmine
Uue juhatuse liikme registrisse kandmisel kirjutab kandeavaldusele alla ka uus juhatuse liige. See asendab senist allkirjanäidise esitamise kohustust, teisalt aga tagab, et isikut ei ole võimalik juhatuse liikmeks nimetada ilma tema nõusolekuta. Kui juhatuse liikmed on õigustatud MTÜ-d esindama vaid koos, siis peavad ka uue juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele alla kirjutama kõik juhatuse liikmed.
Vastutuse jagunemine MTÜ asutamisel
MTÜ-de seaduses siiani puudunud säte, mis reguleeriks asutajate ja juhatuse liikmete vastutust MTÜ asutamisel. MTÜ seaduse paragrahvi 10¹ lisamisega on sätestanud selged ja üksikasjalikud reeglid vastutuse määramiseks MTÜ asutamisel registrile valeandmete edastamise korral ning äriseadustiku eeskujul on vastutavateks isikuteks juhatuse liikmed ning asutajad.
MTÜ-de üldkoosolekuga seonduvad muudatused
Muudatustega on sätestatud täpselt, milliseid MTÜ jaoks olulisi küsimusi võib vaid üldkoosolek otsustada: 1) põhikirja muutmine, 2) juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine, 3) volinike valimine ja tagasikutsumine, 4) juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise otsustamine, 5) tehingu tingimuste määramine, 6) õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses MTÜ esindaja määramine, 7) majandusaasta aruande kinnitamine, 8) MTÜ lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine.
Kuna MTÜ liikmetel endal peab aga olema võimalik otsustada, kes MTÜ-d juhivad, siis uueks üldkoosoleku ainupädevusse kuuluvaks küsimuseks on juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine, praegu võib seda otsustada ka MTÜ muu organ, kui selline võimalus on põhikirjaga ette nähtud.
Hetkel puudub MTÜ-de seaduses säte, mis kohustaks sõnaselgelt üldkoosoleku kokkukutsumise teates päevakorda, toimumise aega ja kohta teatavaks tegema, siis 1. juulil jõustuvate muudatustega on päevakorra teavitamine tehtud kohustuslikuks , kuna seadusandja sõnul on MTÜ liikmete jaoks väga oluline juba enne üldkoosolekut teada, mida üldkoosolekul arutama hakatakse, sest sellest lähtuvalt saavad nad otsustada, kas nad soovivad üldkoosolekul osaleda või mitte. Samuti tuleb teavitada liikmeid, kui päevakorda muudetakse enne üldkoosolekut ning sellega võib kaasneda üldkoosoleku edasilükkamise vajadus.
Kui üldkoosolekul osaleb liikme asemel tema esindaja volituse alusel, siis peab ta seda kirjaliku volikirjaga tõendama. Uute muudatustega lisatakse seadusesse säte, kus üldkoosoleku protokollile võib lisada originaal volikirja asemel selle ärakiri. Vastasel juhul peab üldkoosolekul osalev esindaja kas loovutama volikirja originaali, mida ta võib vajada muude tehingute tegemiseks või saama liikmelt spetsiaalselt üldkoosolekul osalemiseks vormistatud volikirja.
Uuest seadusest jäetakse välja lause, mille kohaselt võib MTÜ liikme esindajaks üldkoosolekul olla ainult teine MTÜ liige. Selline piirang ei võimalda MTÜ liikmel enda esindajaks määrata isikut, keda ta soovib, vaid ta peab valima esindaja teiste MTÜ liikmete hulgast. Piirangu tühistamine võimaldab enda esindajaks määrata talle sobiv isik, kes tema huvide eest kõige paremini seisaks.
Samuti on juriidilistel isikutel tulevikus lihtsam üldkoosolekul osaleda, kuna enam ei pea teda üldkoosolekul tingimata esindama seaduslik esindaja, vaid selle õiguse saab edasi anda ka kolmandale isikule, nt mõnele töötajale.
Lühidalt veel mõnest tehtud muudatusest:    

• tunnistatakse kehtetuks säte, mille kohaselt nähakse põhikirjaga ette juhatuse liikmete minimaalne arv;
  
• juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik, kelle suhtes kohus ei ole kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu ja samuti isik, kellel ei ole keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb MTÜ ning isik, kellel ei ole keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel;   
  
• MTÜ puhul sätestatakse praegu puuduv juhatuse liikme ametiaja kestus, see tähendab juhatuse liige valitakse tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega ning põhikirjaga ei või ette näha, et juhatuse liikme ametiaeg on pikem kui viis aastat;
  
• reguleeritakse juhatuse liikmetele makstavat tasu, öeldes, et juhul, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, võib juhatuse liikmetele maksta tasu. Samas rõhutatakse põhimõtet, mille kohaselt juhatuse liikmele makstav tasu koos muude hüvedega peab olema mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja ühingu majandusliku olukorraga. 
  
• Kuna muudatusi on veel mitmeid, siis täpsemalt saab nendega tutvuda Riigi Teatajas https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13147322 ning samuti 1. juulist jõustuva kogu seadusega https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13149444
  

SA – SIHTASUTUS
SIHTASUTUSTE SEADUS:
§ 1. Sihtasutuse mõiste:
(1) Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
(2) Sihtasutuse õigusvõime tekib mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (register) kandmisest ja lõpeb registrist kustutamisega.
(3) Sihtasutust ei ole lubatud ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks .
§ 2. Tegevuse piirangud
(1) Seaduses võib sätestada piiranguid sihtasutuse majandustegevusele.
(2) Sihtasutus ei või anda laenu ega seda tagada sihtasutuse asutajale, juhatuse ega nõukogu liikmele, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavatele isikutele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3) Sihtasutus võib kasutada oma tulusid üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
(4) Sihtasutus ei või olla täisühingu osanik ega usaldusühingu täisosanik ega juhtida täis- ega usaldusühingut.
§ 3. Nimi
(1) Sihtasutuse nimi peab selgesti erinema teistest Eestis registrisse kantud või vähem kui kolm aastat tagasi registrist kustutatud mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimedest .
(2) Sihtasutuse nimi ei või olla eksitav sihtasutuse eesmärgi, tegevuse ulatuse ega õigusliku vormi osas.
(3) Sihtasutuse nimi peab sisaldama täiendit "sihtasutus".
(4) Sihtasutuse dok-del peab olema näidatud sihtasutuse nimi, asukoht ja registrikood. (5) [Kehtetu]
(6) Sihtasutusel võib olla ainult üks nimi.
(7) Sihtasutuse nimi peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus.
(8) Sihtasutuse nimi ei või olla vastuolus heade kommetega.
§ 4. Asukoht - Sihtasutuse asukohaks on koht, kus asub sihtasutuse juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
§ 16. Organid - Sihtasutuse organid on juhatus ja nõukogu.
§ 17. Juhatus
(1) Sihtasutusel peab olema juhatus, mis juhib ja esindab sihtasutust. Juhatus võib koosneda ühest või mitmest liikmest.
(2) Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.
(3) Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või   veitsis .
(4) Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust.
(5) Kui põhikirjaga on määratud soodustatud isikute ring, ei tohi juhatuse liikmeteks olla soodustatud isikud, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavad isikud.
(6) Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige või pankrotivõlgnik. Põhikirjaga võib ette näha muid isikuid, kes ei või olla juhatuse liikmeks.
(7) Juhatus peab sihtasutuse juhtimisel järgima nõukogu seaduslikke korraldusi. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul.
(8) Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti teatama kohe sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest.
§ 24. Nõukogu ülesanded -Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust ning korraldab sihtasutuse juhtimist ja teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle.
§ 26. Nõukogu liikmed
(1) Nõukogul on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.
(2) Nõukogu liikmeks ei või olla juhatuse liige ega audiitor ega nendega võrdset majanduslikku huvi omav isik ega pankrotivõlgnik. Põhikirjaga võib näha ette muid isikuid, kes ei või olla nõukogu liikmeks.
(3) Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust.
§ 80. Sihtasutuste seaduse kohaldamine vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil moodustatud mittetulunduslikele ühendustele
AS – AKTSIASELTS
ÄRISEADUS:
§ 221. Aktsiaseltsi mõiste
(1) Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital .
(2) Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest.
(3) Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga.
§ 222. Aktsiakapitali suurus
Aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000 krooni.
§ 223. Aktsia nimiväärtus
(1) Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni.
(2) Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskordne.
(3) Väiksema kui 10-kroonise nimiväärtusega aktsia on tühine. Sellise aktsia väljalaskmisest tekkinud kahju eest vastutavad selle väljalaskjad solidaarselt.
§ 224. Aktsia jagamatus - Aktsia on jagamatu.
§ 225. Aktsia väljalaskehind
(1) Aktsia väljalaskehind ei või olla väiksem aktsia nimiväärtusest.
(2) Aktsia väljalaskehind võib olla suurem selle nimiväärtusest (ülekurss). Ülekurssi korrigeeritakse rakendatava raamatupidamistavaga ettenähtud juhtudel. Ülekurssi võib kasutada:
1) aktsiaseltsi kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali arvel;
2) aktsiakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel.
(3) Aktsia väljalaskmisel peab märkija tasuma selle väljalaskehinna täielikult.
§ 226. Aktsiast tulenevad õigused
Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused.
§ 2261. Aktsia märkimine
(1) Aktsia märkimisega saab märkija õiguse saada aktsia ja võtab endale kohustuse selle eest tasuda.
(2) Aktsia märkijale võib märgitud aktsiate kohta anda märkimistõendi.
(3) Märkija võib märkimisest tulenevad õigused ja kohustused üle anda. Kui aktsia eest ei ole täielikult tasutud, vastutab märkija tasumise eest omandajaga solidaarselt. Märkimistõendi üleandmisele kohaldatakse nimelise aktsia võõrandamise sätteid.
§ 228. Nimelised aktsiad
(1) Aktsiad on nimelised. Aktsiad peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Aktsiaseltsi asutamisel tuleb äriregistri pidajale esitatavale avaldusele lisada Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja teatis aktsiate registreerimise kohta.
(2) Nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on aktsionärina kantud aktsiaraamatusse.
§ 237. Eelisaktsia
(1) Aktsiaselts võib välja lasta hääleõiguseta aktsiaid , mis annavad eesõiguse dividendi saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel (eelisaktsia). Eelisaktsia omanikul on peale hääleõiguse kõik muud aktsionäri õigused.
(2) Eelisaktsiate nimiväärtuste summa ei või olla suurem kui 1/3 aktsiakapitalist.
(3) Põhikirjaga võib ette näha, et eelisaktsia annab hääleõiguse teatud otsuste vastuvõtmisel (piiratud hääleõigus).
(4) Otsuse tegemiseks, millega tühistatakse või muudetakse eelisaktsiate eesõigus või tühistatakse eelisaktsiad, on vaja kõigi eelisaktsiate omanike nõusolekut. Eesõiguse tühistamisel omandavad eelisaktsiate omanikud hääleõiguse.
§ 242. Asutaja
(1) Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu isikut.
(2) Asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik.
§ 243. Asutamisleping
(1) Aktsiaseltsi asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu.
(2) Asutamislepingus tuleb märkida:
1) asutatava aktsiaseltsi ärinimi, asukoht ja aadress;
2) asutajate nimed ja elu- või asukohad;
3) aktsiakapitali kavandatud suurus;
4) aktsiate arv, nimiväärtus ning erinevat liiki aktsiate väljalaskmisel nende tähistus ja aktsiatega seotud õigused, samuti aktsiate jaotus asutajate vahel;
5) kui palju tuleb aktsiate eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht;
6) kui aktsia eest tasutakse mitterahalise sissemaksega - mitterahalise sissemakse ese ja selle hindamise kord;
7) juhatuse ja nõukogu liikmete, samuti audiitori andmed;
8) prokuristi määramise korral tema andmed;
9) asutamiskulude eeldatav suurus ja nende kandmise kord.
(3) Asutamislepingu sõlmimisega kinnitavad asutajad asutamislepingu lisana ka aktsiaseltsi põhikirja.
§ 246. Aktsia eest tasumine
(1) Sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline . Aktsia eest tasutakse rahas, kui põhikirjas ei ole ette nähtud mitterahalise sissemaksega tasumist.
(2) Aktsionärid peavad tasuma aktsiate eest täielikult enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud varasemat tähtpäeva. Tasumisega viivitamisel kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 275 sätestatut.
(3) Aktsia eest tasutavat summat ei või tasaarvestada töötasu, honorari ega teiste sarnaste väljamaksetega asutatavast aktsiaseltsist ega muude nõuetega asutatava aktsiaseltsi vastu.
§ 277. Dividendi maksmise kord
(1) Dividendi võib maksta kinnitatud majandusaasta aruande alusel.
(2) Dividendi maksmise kord nähakse ette põhikirjas või üldkoosoleku otsusega.
(3) Põhikirjaga võib aktsiaseltsi juhatusele anda õiguse teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist ja enne majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäridele ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni poole ulatuses summast , mida võib aktsionäride vahel jaotada.
§ 290. Üldkoosoleku olemus
(1) Aktsionärid teostavad oma õigusi aktsiaseltsis aktsionäride üldkoosolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Aktsionäride üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan.
§ 291. Korraline üldkoosolek
(1) Korraline üldkoosolek toimub vähemalt üks kord aastas. Korraline on üldkoosolek, mille päevakorras on majandusaasta aruande kinnitamine.
§ 298. Üldkoosoleku pädevus
(1) Üldkoosoleku pädevuses on:
1) põhikirja muutmine;
2) aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine;
3) vahetusvõlakirjade väljalaskmine;
4) nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine;
5) audiitori valimine;
6) erikontrolli määramine;
7) majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine;
8) aktsiaseltsi lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine;
9) nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses aktsiaseltsi esindaja määramine;
10) muude seadusega üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine.
§ 306. Juhatuse pädevus
(1) Juhatus on aktsiaseltsi juhtorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi.
§ 308. Juhatuse liikmed
(1) Juhatuse liige ei pea olema aktsionär. Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget.
(2) Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.
(3) Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. Põhikirjas võib ette näha muid isikuid, kes ei või olla juhatuse liikmeks.
§ 316. Nõukogu pädevus
Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule.
§ 318. Nõukogu liikmed
(1) Nõukogul on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.
(2) Nõukogu liige ei pea olema aktsionär.
§ 320. Nõukogu esimees
Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. Nõukogu esimehe valimisest ja vahetumisest tuleb viie päeva jooksul teatada äriregistri pidajale. Teatamiseks tuleb esitada asjakohane nõukogu otsus.
§ 331. Majandusaasta aruande koostamine
Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras.
§ 332. Aruannete esitamine
(1) Pärast majandusaasta aruande koostamist esitab juhatus selle viivitamata audiitorile.
(2) Juhatus esitab majandusaasta aruande, audiitori järeldusotsuse ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule.
(3) Kasumi jaotamise ettepanekus märgitakse:
1) puhaskasum ;
2) eraldised reservkapitali;
3) kasumi kandmine teistesse seaduses või põhikirjaga ettenähtud reservidesse;
4) aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suurus;
5) kasumi kasutamine muuks otstarbeks.
UÜ – USALDUSÜHING
ÄRISEADUS:
§ 125. Usaldusühingu mõiste
(1) Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses.
(2) Usaldusühingule kohaldatakse täisühingu kohta käivaid sätteid, kui käesoleva seadustiku V osas sätestatust ei tulene teisiti.
(3) Usaldusosa kohta ei või välja anda väärtpaberit.
§ 126. Osanik
Täis- ja usaldusosanikule kohaldatakse täisühingu osaniku kohta käivaid sätteid, kui käesoleva seadustiku V osas ei ole sätestatud teisiti.
§ 127. Äriregistrisse kandmise avaldus
(1) Äriregistrisse kandmise avalduses märgitakse lisaks käesoleva seadustiku §-s 83 sätestatule usaldusosaniku sissemakse suurus, mis kantakse äriregistrisse.
TÜ – TÄISÜHING
ÄRISEADUS: § 79. Täisühingu mõiste
Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga.
§ 80. Osanik
(1) Täisühingu osanikuks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik.
(2) Täisühingu osanikuks ei või olla kohaliku omavalitsuse üksus.
(3) Uue osaniku võib täisühingusse võtta ainult kõigi osanike nõusolekul.
§ 81. Asukoht
(1) Täisühingu asukoht on koht, kust ühingut juhitakse, või koht, kus ühing tegutseb.
(2) Täisühingu asukoht määratakse ühingulepinguga.
§ 82. Ühinguleping
(1) Täisühing tegutseb osanike sõlmitud ühingulepingu alusel. Osanikud lepivad kokku:
1) täisühingu ärinimes ja asukohas ; 2) [kehtetu
3) osanike sissemaksete suuruses;
4) muudes seaduses sätestatud kohustuslikes tingimustes.
(2) Osanikud võivad kokku leppida ka muudes tingimustes, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui kokku on lepitud tingimustes, mis on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut.
(3) Ühingulepingut võib muuta ainult kõigi osanike nõusolekul. Ühingulepinguga võib ette näha juhud , mil ühingulepingut võib muuta häälteenamusega. Ühingulepingut ei või muuta väiksema häälteenamusega kui 3/4 kõigist häältest.
(4) Ühingulepinguga võib osaniku nõusolekul ette näha, et tal on teistest osanikest erinevad õigused ja kohustused. Neid õigusi ja kohustusi võib muuta või lõpetada ainult selle osaniku nõusolekul.
§ 84. Äriregistrisse kantavad andmed
Äriregistrisse kantakse:
1) täisühingu ärinimi; 2) täisühingu asukoht ja aadress;
3) täisühingu majandusaasta algus ja lõpp; 4) osanike nimed, isikukoodid või registrikoodid;
5) täisühingut esindama volitatud osanikud ja kes neist on õigustatud esindama ühingut ühiselt;
6) muud seaduses ettenähtud andmed.
§ 85. Osanike võrdsus - Osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt.
§ 86. Sissemaksed
(1) Osanikud peavad tegema sissemaksed, mille suurus nähakse ette ühingulepinguga.
(2) Sissemaksed on võrdsed, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
(3) Sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla ka ühingule teenuste osutamine, samuti vara ühingule üleandmine või ühingu kasutusse andmine. Mitterahalise sissemakse rahaline väärtus määratakse ühingulepinguga. Kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti, loetakse, et vara anti ühingu omandisse, mitte kasutusse.
(4) Osaniku sissemakset võib suurendada või vähendada ainult tema nõusolekul.
§ 87. Sissemakse tasumine
(1) Osanik peab tasuma sissemakse ühingulepinguga määratud tähtaja jooksul.
(2) Kui ühingulepinguga ei ole sissemakse tasumise tähtaega kindlaks määratud, peab osanik tasuma selle viivitamata pärast ühingulepingu sõlmimist.
§ 88. Ühingu juhtimine
(1) Igal osanikul on õigus ja kohustus osaleda täisühingu juhtimises.
(2) Ühingulepinguga võib juhtimise õiguse anda ühele või mitmele osanikule. Sel juhul ei osale teised osanikud täisühingu juhtimises.
(3) Kui täisühingut on õigustatud juhtima mitu osanikku, võib igaüks neist tegutseda iseseisvalt, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Juhtima õigustatud osanik ei või teha tegu, kui teine juhtima õigustatud osanik on esitanud sellele vastuväite.
(4) Kui ühingulepinguga on ette nähtud, et osanikud, kes on õigustatud täisühingut juhtima, võivad tegutseda ainult ühiselt, võib tegu teha kõigi juhtima õigustatud osanike nõusolekul. Teo võib teha teiste osanike nõusolekuta, kui sellega viivitamisel tekiks täisühingule kahju.
(5) Juhtima õigustatud osanikud võivad ühiselt anda täisühingu juhtimise õiguse kolmandale isikule. Iga juhtimiseks õigustatud osanik võib kolmandale isikule antud õiguse tühistada.
(6) Kui on alust eeldada, et täisühingule tekib kahju, võib ühingut kahju vältimiseks juhtida ka osanik, kellel käesoleva paragrahvi 2. lõike kohaselt ei ole õigust ühingut juhtida.
§ 89. Pädevuse ulatus
Täisühingu juhtimisel võib juhtima õigustatud osanik teha tegusid, mis on vajalikud täisühingu igapäevaseks majandustegevuseks. Igapäevast majandustegevust ületavate tegude tegemiseks on nõutav osanike otsus.
§ 97. Kasum ja kahjum
(1) Osanike vahel jaotamisele kuuluva kasumiosa suuruse otsustavad osanikud pärast majandusaasta lõppu kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Juhul kui täisühing koostab konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande, otsustavad osanikud jaotamisele kuuluva kasumiosa suuruse konsolideerimisgrupi konsolideeritud aruannete alusel. (11) [Kehtetu]
(2) Jaotamisele kuuluvast kasumiosast arvestatakse igale osanikule osa vastavalt tema sissemakse suurusele, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
(3) Kui osanik ei ole tasunud sissemakset, kaetakse sissemakse talle arvestatud kasumiosa arvelt.
(4) Kahjumi katavad osanikud võrdeliselt nende sissemaksete suurusega, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
§ 971. Majandusaasta aruande kinnitamine ja esitamine äriregistrile
(1) Majandusaasta aruande kinnitavad osanikud. Juhul kui täisosanikuks on osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu või mittetulundusühing, esitatakse kinnitatud majandusaasta aruanne koos audiitori järeldusotsusega, kui audiitorkontroll on kohustuslik, kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga ja müügitulu jaotusega äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest.
(2) Koos majandusaasta aruandega esitatakse äriregistrile andmed käesoleva seadustiku § 97 1. lõike kohaselt otsustatud jaotamisele kuuluva kasumiosa suuruse kohta või andmed § 97 4. lõike kohaselt kaetud kahjumi suuruse kohta, kui see teave ei ilmne majandusaasta aruandest. Kui kasumi jaotamise või kahjumi katmise otsus võetakse vastu pärast majandusaasta aruande esitamist, siis esitatakse eelnimetatud andmed koos järgmise majandusaasta aruandega.
(3) Müügitulu jaotus peab sisaldama andmeid aruandeaasta müügitulu kohta kuni kümne suurema tegevusala kaupa käesoleva seadustiku § 4 6. lõike alusel kehtestatud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kohaselt. Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande korral esitatakse müügitulu jaotus konsolideeriva üksuse konsolideerimata kasumiaruande asjaomaste andmete alusel.
101. Vastutus
(1) Täisühing vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga.
(2) Osanikud vastutavad täisühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Osanikult võib nõuda kohustuse täitmist üksnes rahas.
LOENG 1:
SISENDKÄIBEMAKS
Sisendkäibemaks on maksukohustuslase poolt:
1) teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks;
2) imporditud kauba eest tasutud või tasumisele kuuluv käibemaks;
3) ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena, saadud teenuse, mille käibe tekkimise koht on Eesti, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks;
4) ühendusesiseselt soetatud kauba, soetatud paigaldatava või kokkupandava kauba, kolmnurktehinguga soetatud kauba või muu soetatud kauba, millelt maksukohustuslane peab käesoleva seaduse kohaselt käibemaksu arvestama, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks.
Sisendkäibemaks on see käibemaks mis on tasutud teistelt maksukohustuslastelt kauba soetamisel ja selle saab firma oma tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvata(muidugi juhul kui kaup/teenus on soetatud ettevõtluse ja maksustatava käibe tarbeks).
Kui firma tahab sisendkäibemaksu tagasi, siis tuleb MA-le avaldus täita. Kui pole registreerunud käibemaksekohustuslaseks ja kui käibe saab 250 000.- täis, siis järgmine päev tuleb MA-s registreeruda käibemaksukohustuslaseks.
Reeglina majandusaasta on üks kalendriaasta.
Majandusaasta aruanne koosneb:

• Bilanss
  
• Kasumiaruanne
  
• Omakapitali muutumise aruanne
  
• Rahavoogude aruanne
  
• Lisad (kuni 15)
  

Maksumuudatused 2009: Tulumaks 21%, tulumaksuvaba palk 2250.- (aastas 27000.-)
Ettevõtte tulumaksumäär: 21/79
Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis – tööandja võib hüvitust maksta (maksuvaba) 4000.-, kui peetakse sõidupäevikut; ja 1000.- siis kui sõidupäeviku ei peeta.
Töötaja sõiduauto kasutamisel töö-, teenistus - või ametiülesande täitmisel ei maksustata hüvitist kuni 4 krooni ühe teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel sõidetud kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 4000 krooni kalendrikuus (kuni 2008. aasta lõpuni oli see 2000 krooni) ühe tööandja juures sõitude üle arvestuse pidamise korral. Üle piirmäära makstud summad tuleb deklareerida real 4.
S.t. kui makstakse üle maksuvaba piirmäära, tuleb need summad deklareerida (TSD) lisa 4.
Lisaks esitatakse kõigi makstud kompensatsioonide kohta Vorm INF 14 "Isikliku sõiduauto hüvitise deklaratsioon" PDF kalendriaastale järgneva aasta 10.aprilliks.
(Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe sõnul on probleemiks, et sõidupäevikuid vormistatakse sageli ebakorrektselt. „Näiteks märgitakse sõidupäeviku lahtrisse „Liik” üksnes „töösõit” või midagi sarnast,” selgitas Veermäe. „Sellest aga ei selgu konkreetse sõidu eesmärk iga töö, ameti või tööandja ettevõtlusega seotud sõidukorra puhul,” lisas Veermäe. Õigusaktide kohaselt tuleb aga arvestuse pidamisel üles tähendada sõidu marsruut ja eesmärk iga sõidukorra kohta.)
2010. aasta numbrites
KÄIBEMAKS .
Määrad:

• 20% (üldine määr)
  

• 9% (soodusmäär - raamatud ja töövihikud; ravimid , rasestumisvastased vahendid, sanitaar- ja hügieenitooted ning puudega isiku isiklikuks tarbeks mõeldud meditsiiniseadmed ja abivahendid ; perioodilised väljaanded; majutus või majutus koos hommikusöögiga; vt lisaks)
  

• 0% (loetellu lisandus aktsiisilattu paigutatud aktsiisikaup, kui tehinguga ei kaasne kauba aktsiisilaost väljatoimetamist - kuni 31.12.2009 oli käibemaks 20%)
  

• 0% (§ 15 lg 4 p 13 - jäeti välja reisijate veo korraldamine)
  

• kauba impordil kolmandast riigist on käibemaksuvaba piir 344 kr ehk 22€ (kuni 31.12.2009 oli käibemaksuvaba saadetis kuni 2347 kr; vt lisaks)
  

Olulisemad muudatused käibemaksuseaduses puudutavad:

• käibe tekkimise koha määratlemist;
  
• välisriigis tasutud käibemaksu tagastamise korda - käibemaksu tagastamise taotlus esitatakse alates 01.01.2010 ettevõtte asukohamaa maksuhaldurile, taotlus tuleb esitada hiljemalt tagastamisperioodile järgneva aasta 30.09 (kuni 31.12.2009 esitati käibemaksu tagastamise taotlus selle riigi maksuhaldurile, kus käibemaksu tasuti);
  
• ühendusesisese käibe aruandlust - lisaks kauba ühendusesisesele käibele deklareeritakse alates 01.01.2010 ka teenuste käivet, mis on osutatud teise liikmesriigi maksukohustuslasele.
  

SOTSIAALMAKS .
maksumäär 33%

• sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär 4350 krooni
  

• miinimum sotsiaalmaks kuus 1436 krooni (kuumäär x 33%)
  

• füüsilisest isikust ettevõtja kvartaalne sotsiaalmaks 4307 kr, miinimum kohustus aastas 17 226 kr
  

TULUMAKS
tulumaksu määr 21%

• eraisiku maksuvaba tulu kuus 2250 krooni, aastas 27 000 kr
  

• tulumaksumäär juriidilise isiku väljamaksetelt ( erisoodustus ed, dividendid, kingitused, annetused, ettevõtlusega mitteseotud kulud) 21/79
  

Olulisemad muudatused tulumaksuseaduses:

• lapsevanematele jääb õigus täiendava mahaarvamisena kasutada maksuvaba tulu alates teisest lapsest;
  
• kaob õigus maksustatavast tulust maha arvata õppelaenu intresse ja ametiühingu sisseastumis- ning liikmemakse - muudatus seotud 2010. aastal tasutavate intresside ja maksudega, mille deklareerimise õigus tekib 2011. aastal.
  

TÖÖTASU ALAMMÄÄRAD .
tunnitasu alammäär 27 kr

• kuupalga alammäär 4350 kr
  

TÖÖTUSKINDLUSTUS .
töötaja töötuskindlustuse määr 2,8%

• tööandja töötuskindlustuse määr 1,4%
  

KOGUMISPENSION .
kohustusliku kogumispensioni makse määr on 2% väljamaksete summalt, mis on tehtud kohustatud isikule, kes on teinud avalduse maksete jätkamise kohta alates 01.01.2010.
VANEMAHÜVITIS .
vanemahüvitise miinimum suurus 2010. aastal on 4350 kr
vanemahüvitise maksimum suurus 2010. aastal on 3 x 11 772 = 35 316 kr
Eesti keskmine sotsiaalmaksuga maksustatav ühe kalendrikuu tulu 2010. aastal on 11 772 kr
MAAMAKS .
Maamaksu tasumise tähtajad (Maamaksuseadus § 7) asendatakse senise kolme tähtaja asemel kahe tähtajaga:

• esimene tähtaeg 31.03.2010;
  
• teine tähtaeg 01.10.2010.
  

Maamaksu tasumise summaline piirmäär 1000 krooni:

• 1000 kr väiksem või võrdne summa tuleb tasuda 31.03.2010;
  
• üle 1000 kr maksusumma puhul tasuda 31.03.2010 vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 1000 kr;
  
• ülejäänud maksusumma tasuda 01.10.2010.
  

Kui maksusumma jääb alla 50 kr, siis maksuteadet ei väljastata.
AKTSIISID .

Alkoholiaktsiis (ATKEAS § 46):

• õlu 85 kr/vol/hl (seni 77 kr/vol/hl)
  
• kääritatud jook ja vein etanoolisisaldusega kuni 6% 496 kr/hl (seni 451 kr/hl)
  
• kääritatud jook ja vein etanoolisisaldusega üle 6% 1144 kr/hl (seni 1040 kr/hl)
  
• vahetoode 2444 kr/hl (seni 1852 kr/hl)
  
• muu alkohol 222 kr/vol/hl (seni 202 kr/vol/hl)
  

Maksumärgistamisekohustus kehtib alates 01.01.2010 alkoholile mahuprotsendiga üle 22% pakendis mahuga alates 0,05 liitrit (kuni 31.12.2009 mahuprotsent  üle 22% pakendis mahuga alates 0,2 liitrit või millelt makstav aktsiisisumma oli üle 14 000 kr müügipakendis oleva alkoholi kohta).
Maksumärgistama ei pea enam ravimit ravimiseaduse mõistes.
Tubakaaktsiis (ATKEAS § 56):

• sigarettide aktsiisi fikseeritud määr on 525 kr, kuid mitte vähem kui 1001 ,40 kr/ 1000 sigaretti, ja proportsionaalne määr 33% sigarettide maksimaalsest jaehinnast
  

Kütuseaktsiis (ATKEAS § 66):

• pliivaba bensiin 6615 kr/1000 l (seni 6228 kr/1000 l)
  
• pliibensiin 6615 kr/1000 l (seni 6600 kr/1000 l)
  
• diislikütus 6148 kr/1000 l (seni 5787 kr/1000 l)
  
• eriotstarbeline diislikütus ja kerge kütteõli 1736 kr/1000 l (seni 1056 kr/1000 l)
  

Elektrienergia aktsiis (ATKEAS §66):

• alates 01.03.2010 on elektrienergia aktsiisimäär 70 kr/mWh
  

LAENUINTRESSI ALAMMÄÄR ERISOODUSTUSE PUHUL: Erisoodustuse hinna arvutamise aluseks olev laenuintressi alammäär aastas on 3%

Tabel, mis aitab kiiresti leida peamisi vastuseid maksuvabade rahaliste piiride kohta töö- ja teenistuslähetuse korral nii riigisisese kui ka välislähetuse puhul.
 
Riigisisene lähetus
Välislähetus
Alusdokument
Alammäär
Maksuvaba
Alammäär
Maksuvaba
TÖ
TE
TÖ
TE
TÖ
TE
TÖ
TE
Päevaraha (50 km piirang)
Ei ole enam
350
500
500
500
Tööandja kirjalik otsus/korraldus
TÖ/TE
 
Vähendatud päevaraha (tasuta toitlustamise korral)
105
150
Majutus
X
200
1200
1200
X
800
2000
2000
Kulu tõendav dokument
TÖ/TE
Muu kulu
1.- kuni...
Sõidukulu
1.- kuni...
Kui kasutatakse sõiduks isiklikku autot, siis
saab kompenseerida kas määruse alusel
4.- km sõidupäevikuga
või lisaks tavasõitudele kütusetšekkide alusel
Reisikindlustus, viisa
1.- kuni...
 TÖ - töölähetus; TE - teenistuslähetus
Töövõtulepinguga töötaja – võib palga saada ka mujalt – ta peab esitama avalduse maksuvaba miinimumi kinnipidamise kohta (min.palk 4350).
MAKSUKALENDER

• Iga kuu 5-ks kuupäevaks tuleb Maksuametile deklareerida omakapitali väljamakse (vorm TSD ja INF1).
  
• Iga kuu 10-ks kuupäevaks TSD vorm (tulumaks, sots.maks)
  
• Iga kuu 15-ks kuupäevaks – aktsiisi deklaratsioon
  
• Iga kuu 20-ks kuupäevaks – KMD vorm (käibemaksu deklaratsioon)
  

N.: 01.02 – INF 2-9
01.02 – TSM vorm (leht palga kohta)
31.03 – Füüsil. Isiku tuludeklaratsioon, ettevõtlusdeklaratsiooni vorm A, E.

• FIE avansilised sotsiaalmaksud: 15.03, 15.06, 15.09.
  
• Maamaks: 15.04, 15.07, 15.10.
  
• Raskeveokimaks: üle kuu 15-ks kuupäevaks.
  

Maksud Eestis:
1) tulumaks;
2) sotsiaalmaks;
3) maamaks;
4) hasartmängumaks;
5) käibemaks;
6) tollimaks;
7) aktsiisid;
8) raskeveokimaks
Kohalikud maksud:

reklaamimaks

loomapidamismaks

teede ja tänavate sulgemismaks

üksikisiku tulumaks

paadimaks
27.10.2009
Ülesanne 1
Arvuta septembri 2009 palk Jürile ja Marile. Too ka maksusummad eraldi välja.
a)Jüri on 01.01.2009 töölepingu alusel tööle võetud ja ta on esitanud tööandjale avalduse tulumaksuvaba miinimumi arvestamiseks. Jüri kuupalk on 5000 krooni ja ta on liitunud kogumispensioniga. Jüri viibis haiguslehel 14.09 – 21.09.
Lahendus:
JÜRI:
5000.- kuupalk (brutto)
2250.- tulumaksuvaba miinimum märts 31 päev
aprill 29 päeva (30-1)
mai 30 päeva (31-1)
juuni 28 päeva (30-2)
juuli 31 päev
august 30 (31-1)
kokku 179 päeva
tööandja haigushüvitis 4-8 päev (17.09 – 21.09)
(haigushüvitis on 70% viimase 6 kuu palgast)
tööpäevi kuus (sept.2009) oli 22, Jüri oli tööl 16 päeva.
6 kuud * 5000.- kuupalk = 30000 .- poolaasta palk
30000.- : 179 päeva = 168.-/päev (keskmine kalendripäeva tasu)
168.-/päev – 70% = 118.-/päev (see on 70% keskmisest kalendripäeva päeva tasust)
118.-/päev * 5 päeva (haigushüvitist maksab firma) = 590.-
5000.- : 22 (tööpäevade arv septembris) * 16 (oli tööl) = 3636.- (saab palka septembri kuu eest) – LAHTER 5
3636.- (sept.palk) * 2,8% (töötukindl.makse) = 102.-
(3636.-(septembri palk) – 2250.-(tulumaksuvaba miinimum) – 102.-(töötukindl.)) * 21% = 270.- (tulumaks)
3636.- * 33% = 1200.- (sotsiaalmaks) LAHTER 4
3636.- * 1,4% = 51.- ( pensionikindlustus )
b) Mari on töövõtulepingu alusel tööle võetud, ta on esitanud tööandjale avalduse tulumaksuvaba miinimumi arvestamiseks. Mari tunnipalk on 150 krooni ja ta töötas septembris 2009 kokku 10 tundi ja tegi ka 6 ületundi (* 1,5).
Lahendus:
2 aprill 29 päeva (30-1)
mai 30 päeva (31-1)
juuni 28 päeva (30-2)
juuli 31 päev
august 30 päeva (31-1)
september 30 päeva
kokku 178 päeva
250.- tulumaksuvaba miinimum
10 tundi * 150.-/tund = 1500.-
6 tundi * 150.-/tund * 1,5 (ületunnitöö tariif ) = 1350.-
1500.- + 1350.- = 2850.- (Mari palk)
(2850.-(palk) – 2250.- (TMvaba)) - 21% = 126.- (tulumaks)
c) arvutada Jüri puhkusetasu . Jüri puhkus algab 01.10.2009
(30000.- (poolaastapalk) : 178 päeva) * 28 päeva (aastapuhkus) = 4719.-
Ülesanne 2
Arvuta töötajatele saadaolev puhkusepäevade arv ja puhkusetasud. Mõlemad töötajad töötavad töölepingu alusel ja neil arvestatakse maksuvaba miinimumi ja mõlemad lähevad puhkusele 01.10.2009.
Liisa asus tööle 01.04.2009 ja tema töötasu on olnud järgmine:
Kuu
Töötasu
Lisatasu
Märkused
Aprill
7650
Mai
7650
2000
Juuni
7650
Juuli
7650
Haige 06.07 – 26.07
August
7650
September
7650
1500
Kadri asus tööle 01.07.2009. Tema tunnitöötasu on 200.-
Kuu
Töötatud tundide arv
Lisatundide arv
Märkused
Juuli
80
August
80
20
Alates 22:00 kuni 06:00
September
80
8
riigipüha
(1. Puhkuse kestus
Põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva aastas, kuid töötaja ja tööandja võivad leppida kokku ka pikemas puhkuses. Lühemas puhkuses kokku leppida ei saa.
2. Puhkuse teenimine
Töötamise esimesel aastal tekib töötajal puhkuseõigus proportsionaalselt selle osaga aastast, mille jagu ta töötab. Kui töötaja asub tööle alates detsembri algusest, teenib selle kalendriaasta eest puhkust 1/12 ulatuses oma aastasest põhipuhkusest, 28 päevase põhipuhkuse korral 2,33 päeva. Kalendrikuu annab töötajale puhkuse nõudeõiguse juhul, kui töötaja töösuhe selles kuus on kestnud vähemalt 15 kalendripäeva.
3. Puhkuse andmine
Põhipuhkus tuleb ära kasutada kalendriaasta jooksul. Reeglina peaks kogu puhkus andma töötajale korraga - osadeks jagamine on lubatud töötaja ja tööandja kokkuleppel.
Vähemalt üks puhkuseosa peab olema vähemalt 14 kalendripäeva. Ülejäänud puhkust võib kasutada väiksemate osadena, tööandja võib keelduda andmast lühemat puhkust kui 7 kalendripäeva.
Esimesel kalendriaastal võib töötaja nõuda puhkust siis, kui ta on töötanud vähemalt kuus kuud. Selleks ajaks on töötaja välja teeninud poole oma aastasest põhipuhkusest. Poolte kokkuleppel võidakse siiski võimaldada töötajale puhkuse kasutamist ka enne kuue kuu möödumist tööle asumisest.
Kui töösuhe lõpeb kalendriaasta kestel, võib ühel või teisel poolel tekkida hüvitamiskohustus - kas peab tööandja hüvitama töötajale kasutamata puhkuse või töötaja tööandjale puhkuse, mis on kasutatud, kuid välja teenimata.
Puhkus, mis jääb kalendriaasta jooksul kasutamata, nihkub järgmisesse kalendriaastasse ning töötajal on õigus seda kasutada ja tööandjal kohustus võimaldada.
4. Puhkusetasu
Puhkusetasu arvutatakse viimase kuue kuu kestel töötajale makstud töötasu ja sama perioodi kalendripäevade alusel, mille hulka ei arvata rahvus- ega riigipühi ning millest arvatakse maha aeg, mil töötajal oli õigust tööst keelduda (näiteks töötaja oli ajutiselt töövõimetu, kasutas puhkust vms).

• Tööandja peab puhkusetasu maksma töötajale välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud teisiti.
  
• Puhkusetasu ei tohi välja maksta hiljem, kui puhkusele järgneval esimesel palgapäeval.
  
• Varem: töötaja teenis puhkust tööaasta ehk ajavahemiku eest, mis kestis töötaja tööleasumisest sama ajani järgmisel aastal.
  
• Nüüd: alates 1. juulist 2009 teenivad töötajad puhkust kalendriaasta eest. Seega juba 2009. aastal teenisid töötajad, teise poolaasta eest 14 päeva kalendriaastapõhist puhkust sõltumata sellest, millal aasta sees lõppes nende tööaasta. Seda eeldusel , et neil ei olnud teise poolaasta sees perioode , mil puhkust ei teenitud.
  
• tööandjal tuleb teha 2010. aasta algul arvestus, kui palju oli töötajal 1. juuli 2009 seisuga tööaastapõhiselt teenitud ja kasutatud puhkust ning kui palju on puhkust teenitud edasi juba kalendriaasta alusel.
  
• Kui töötaja oli enne 1. juulit 2009 kasutanud puhkust rohkem, kui seda oli välja teenitud, siis tasaarvestatakse varasemalt kasutatud, kuid väljateenimata puhkust uue töölepingu seaduse alusel tekkiva puhkusega .
  
• Kui aga töötaja oli enne 1. juulit 2009 teeninud välja puhkust rohkem, kui ta oli seda kasutanud, liidetakse need kasutamata puhkusepäevad uue seaduse alusel tekkivale puhkuseõigusele.
  

Puhkuse aegumine
Alates 1. juulist 2009 tekkinud puhkusenõuded aeguvad puhkuse teenimise aastale järgneva kalendriaasta lõpuks.
Puhkus, mille töötaja teenib 2010. aastal, tuleb ära kasutada hiljemalt 2011. aasta 31. detsembriks. Töölepingu lõppemisel tuleb tööandjal hüvitada ainult aegumata puhkus.
Enne 1. juulit 2009. aastal väljateenitud puhkustele, ka neile, mis 1992. aasta puhkuseseaduse järgi ei aegunud , kehtib kasutamise aeg 4 aastat ehk kuni 2013. aasta suveni.
Töölepingu lõppemisel hüvitatakse väljateenitud kasutamata puhkus kokku mitte rohkem kui nelja aasta eest.
Töötajatega, kellel on ulatuslikult kasutamata puhkust, võiks sõlmida kokkulepped puhkuse kasutamise aja ja korra kohta. )
Lahendus:
LIISA:
6 aprill 29 päeva (30-1)
mai 30 päeva (31-1)
juuni 28 päeva (30-2)
juuli 31 päev
august 30 (31-1)
september 30 päeva
kokku 178 päeva
kuud * 7650.-/kuu = 45900.- (poolaastapalk)
Tööle asus aprillis, haige oli juulis:
3 kuud (aprill (29p), mai (30p), juuni(28p)) * 7650.- = 22950.-
22950.- : 87 päeva = 264.-/päev
Haigushüvitis on 70% (tasustatakse ainult 5 päeva)
264.-/päev – 70% = 185.-/päev
185.-/päev * 5 päeva = 925.-
7650.- (kuupalk) : 23 (tööpäevade arv juulis) * 11 päeva (juulis oli tööl) = 3659.- (juulikuu palk)
JUULI KOKKU: 925.- + 3659.- = 4584.-
Poolaasta palk arvestades haigust ja lisatasu: 7650 + (7650 + 2000) + 7650 + 4584 + 7650 + (7650 + 1500) = 46334.-
Poole aasta puhkuse päevade arv on 14.
46334 : 178 * 14 = 3644.- puhkusetasu
KADRI:
K juuli 31 päev
august 30 (31-1)
september 30 päeva
kokku 90 päeva
una ta töötas ainult 3 kuud, siis saab 7 päeva puhkust
(80 + 80 + 80)tundi * 200.-/tund = 48000.-
(20 tundi * 200.-/tund)* 1,5 (öötariif) = 6000.-
(8 tundi * 200.-/tund) *2 (riigipüha tariif) = 3200.-
Kokku 3 kuu tasu: 48000 + 6000 + 3200 = 57200.-
(57200.- : 90 kalendripäeva) * 7 puhkuspäeva = 4449.-
ERISOODUSTUSED
Erisoodustus on:

• tööandja poolt antud
  
• töötajale antud
  
• seotud töösuhtega
  
• rahaliselt hinnatav
  

Erisoodustuseks on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav kingitus, mida tööandja on teinud oma töötajale seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast, st kulutus ei ole seotud tööandja ettevõtlusega. Erisoodustus peab olema rahaliselt hinnatav. Erisoodustus on oma olemuselt saaja (töötaja) tulu, kuid erisoodustustelt tulu- ja sotsiaalmaksu tasumine on erisoodustuste tegija (tööandja) kohustus (TuMS § 2 lg 2 ja SMS § 2 lg 1 p 7). Erisoodustus on tehtud lisaks palgale ja erisoodustuse summat ei isikustata ning enamasti ei ole võimalik saajat kindlaks teha, st saaja on anonüümne.
Tööandjalt saadud erisoodustus ei kuulu saaja (töötaja § 48 tähenduses) maksustatava tulu hulka vastavalt TuMS § 12 lg 2. Erisoodustuse saaja ei vastuta selle eest, kui erisoodustuse andja on jätnud maksukohustused täitmata. 
Ülesanne 1
Ettevõtte maksis töötajale kinni koolituskulud, mis ei olnud seotud tema ettevõtlusega, kogusummas 6000.- krooni; lisaks sellele eluasemekulud summas 3000.- ja maksis töötajale isikliku sõiduauto kompensatsiooni 4000.- krooni (1000.- on maksuvaba; 3000.- on juba erisoodustus) – töötaja sõidupäevikut ei pea. Arvestada kõik erisoodustused.
Lahendus:
6000 + 3000 + 3000 = 12000
21/79 - erisoodustuse maksumäär
(12000 * 21) : 79 = (3190 + 12000) * 33% = 5013.-
Erisoodustused deklareeritakse VORMi TSD Lisas 4.
Ülesanne 2
Ettevõtte omanik kasutab iga kuu ettevõtte autot isiklikel eesmärkidel ning ta on maksnud endale 3 välislähetuse päeva eest 3000.- krooni päevaraha.
Lahendus:
Auto erisoodustuse ülempiir on 4000.-/kuu, välislähetuste ülempiir on 500.-/päev.
3 päeva * 500.-/päev = 1500.-
4000 + 1500 = 5500.- (erisoodustuse summa)
(5500 * 21) : 79 = 1462.- (erisoodustuselt tulumaks)
(1462 + 5500) * 33% = 2297.- (erisoodustuselt sotsiaalmaks)
Ülesanne 3
Sõiduauto kasutamise kohta peetakse arvestust. Töötaja tegi kuus erasõite 2000km. Ta tasus tööandjale 200.- krooni.
4.-/km * 2000 = 8000 .-
8000 – 4000 (maksuvaba kui on sõidupäevik) – 200 (töötaja tasus) = 3800.- (maksustatav summa)
(3800 * 21) : 79 = 1010 (erisoodustuselt tulumaks)
(1010 + 3800) * 33% = 1587.- (erisoodustuselt sotsiaalmaks)
28.10.2009
KINGITUSED JA ANNETUSED
Tulumaksuseadus:
§ 49. Tulumaks kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt
(1) Residendist juriidiline isik, välja arvatud § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isik ja § 11 lõikes 10 nimetatud isik, maksab tulumaksu tehtud kingitustelt ja annetustelt, millelt tulumaks ei ole § 41 alusel kinni peetud või § 48 alusel makstud, arvestades lõigetes 2 ja 4 toodud erisusi. Kingitusena käsitatakse ka kuni 10 000 euro suuruse võidufondiga kaubandusliku loterii võitu. Tulumaksuga ei maksustata reklaami eesmärgil üle antud kaupa ega osutatud teenust, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 150 krooni. Paragrahvi 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isiku ja § 11 lõikes 10 nimetatud isiku tehtud kingitused ja annetused maksustatakse lõikes 6 sätestatud korras.
(2) Tulumaksuga ei maksustata § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud isikule, haiglat pidavale isikule, samuti riigi või kohaliku omavalitsuse teadus-, kultuuri-, haridus -, spordi-, korrakaitse - või sotsiaalhoolekandeasutusele või kaitseala valitsejale kalendriaasta jooksul tehtud kingitusi ja annetusi kogusummas, mis ei ületa üht alljärgnevatest piirmääradest:
1) 3% maksumaksja poolt samal kalendriaastal vastavalt sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktidele 1-4 ja 6 tehtud sotsiaalmaksuga (edaspidi isikustatud sotsiaalmaks) maksustatud väljamaksete summast;
2) 10% kalendriaasta 1. jaanuariks lõppenud maksumaksja viimase majandusaasta kasumist, mis on arvestatud vastavalt raamatupidamist reguleerivatele õigusaktidele.
(3) Kalendriaastal tehtud lõikes 2 nimetatud kingitusi ja annetusi arvestab maksumaksja summeeritult. Nende kingituste ja annetuste maksuvaba aastasumma määramisel lähtub maksumaksja oma valikul vaid ühest samas lõikes nimetatud piirmäärast.
(4) Tulumaksuga ei maksustata § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isiku ja § 11 lõikes 10 nimetatud isiku väljamakseid seoses külaliste või äripartnerite toitlustamise, majutamise , transpordi või kultuurilise teenindamisega. Muu residendist juriidilise isiku puhul ei maksustata neid väljamakseid kuni 500 krooni ulatuses kalendrikuus. Lisaks sellele võib viimati nimetatud juriidiline isik, kes teeb isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamakseid, teha kalendrikuus tulumaksuvabalt seoses külaliste või äripartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või kultuurilise teenindamisega väljamakseid üldsummas kuni 2% ulatuses tema poolt samal kalendrikuul tehtud isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast.
(5) Kui residendist juriidiline isik kalendriaasta mõnel kuul ei tee lõikes 4 loetletud väljamakseid, või teeb neid samas lõikes sätestatud maksuvabast piirmäärast vähem, on tal sellel ja järgmistel kuudel kuni kalendriaasta lõpuni õigus teha nende väljamaksete summeeritud ümberarvestus.
(6) Paragrahvi 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isik, samuti § 11 lõikes 10 nimetatud isik maksab tulumaksu kõikidelt tehtud kingitustelt ja annetustelt, millelt tulumaks ei ole § 41 alusel kinni peetud või § 48 alusel makstud, välja arvatud järgmised põhikirjalistel eesmärkidel tehtud kingitused ja annetused:
1) paragrahvi 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud isikule, samuti haiglat pidavale isikule tehtud kingitused ja annetused;
2) riigi või kohaliku omavalitsuse teadus-, kultuuri-, haridus-, spordi-, korrakaitse- või sotsiaalhoolekandeasutusele või kaitseala valitsejale tehtud kingitused ja annetused;
3) füüsilisele isikule toimetulekuks osutatud materiaalne abi, sealhulgas rahaline abi Statistikaameti viimaste andmete kohase leibkonnaliikme kuukeskmise väljamineku ulatuses kalendrikuu kohta;
4) noortelaagris või projektlaagris osalejale kingitud meened kuni 500 krooni ulatuses laagris osaleja kohta;
5) spordivõistlusel osalejale võistlusel kingitud meened kuni 500 krooni ulatuses võistlusel osaleja kohta.
Ülesanne 1
Äriühing korraldas partneritele vastuvõtu. Vastuvõtul osales 20 inimest ja iga inimene sai kingituseks reklaami eesmärgil äriühingu logoga pastapliiatsi ja T-särgi koguväärtuses 200.- ilma käibemaksuta. Iga külalise toitlustamine ja majutamine kokku maksis 700.- krooni. Arvuta ettevõtte tulumaks.
Lahendus:
50.- on maksuvaba inimese peale.
20 inimest * 50.- (maksuvaba) = 1000.- on maksuvaba
20 in * 200.- (T-särk ja pastapliiats) = 4000.-
1000 + 4000 = 5000
(5000 * 21) :79 = 1329.- (erisoodustuse tulumaks)
700.- (vastuvõtukulu) * 20 in. = 14000.-
(14000 * 21) : 79 = 3722.- (erisoodustusemakse)
Kokku: 1329 + 3722 = 5051.-
Ülesanne 2
Äriühing tegi annetuse mittetulundusühingule, kes (ei) kuulu Vabariigi Valitsuse tulumaksusoodustustega MTÜ ja SA nimekirja, kogusummas 50000.- krooni. Arvuta ettevõtte tulumaks.
Lahendus:
a) (50000 * 21) : 79 = 13291.- (tulumaks) TSD5 Lahter 1
b) Ettevõtte kasum oli 50000.- (TSD 5, Lahter 6) annetamine kasumist : 5000.-
Kasum 50000.- siit kas 10% (5000.-)
Sotsiaalmaksuga maksustatav summa 30000.- või siit 3% (900.-)
50 000 – 5 000 = 45 000
(45 000 * 21) : 79 = 11 962.-
TSD 5:

• annetus 1 (kuulub nimekirja) 50 000.-
  
• annetus 2 (ei kuulu nimekirja) 50 000.-
  

Ülesanne 3
MTÜ, mis kuulub Vabariigi Valitsuse tulumaksusoodustusega MTÜ (vastuvõtukulu ja majutus on maksuvabad) ja SA nimekirja korraldas projektlaagri, kus osales 50 noort ja kinkis igale osalejale meene väärtusega 150.- krooni (kuni 150.- on maksuvaba). Spordivõistluses osalenud 3 noort said auhinnad (see on ka meene) väärtuses 1000.- krooni (sellest 500.- on maksuvaba). Iga osaleja majutus ja toitlustuskulu kokku oli 600.- krooni. Lisaks noortele osales projektlaagris ka 5 MTÜ enda liiget. Arvuta tulumaks.
Lahendus:
50 noort + 5 MTÜ liiget
50 noort * 150.- (maksuvaba) = 7500.- (maksuvaba MTÜ-le)
3 noort * 650 (maksuvaba) = 1950.- ERISOODUSTUS
(150 (maksuvaba) + 500 (maksuvaba))
(1000.- + 150.- = 1150.- - 500.- = 650.-)
(1950 * 21) : 79 = 518.- (tulumaks)
50 in * 600 (majutuskulu on maksevaba MTÜ-le) = 30 000.-
5 in * 600 = 3000.- ERISOODUSTUS (oma liikmete majutus)
(3000 * 21) : 79 = 797.- (tulumaks)
1950 + 3000 = 4950.-
(4950 * 21) : 79 = 1316.- (tulumaks kokku)
Ülesanne 4
Ettevõttel oli Maksu- ja Tolliameti ees sotsiaalmaksuvõlg 10 000.- krooni, mille tasumise tähtpäev oli 10.09.2009 ja käibemaksuvõlg 32 000.- krooni, mille tasumise tähtpäev oli 20.09.2009. Ettevõtte tasus mõlemad maksusummad ära 20.10.2009 koos intressiga. Arvuta ettevõtte tulumaks.
Lahendus:
Maksuvõla intress on 0,06% päevas.
0,06% * 10 000.- * 40 päeva = 240.-
0,06% * 32 000.- * 30 päeva = 576.-
240 + 576 = 816.- (sellest summast tuleb maksta ka tulumaksu)
(816 * 21) : 79 = 217.-
Kokku: 816 + 217 = 1033 .- kuulub maksmisele
Ülesanne 5
Äriühing on tasunud mittetulundusühingule liikmemaksu 1000.- krooni, mis ei ole tema ettevõtlusega seotud ja et ta on andnud laenu 1 000 000 krooni madala maksumääraga piirkonnas asuvale ettevõttele ning samas ettevõttes omandanud ka 50%-se osaluse. Ettevõtte aktsiakapital sel hetkel oli 100 000 EUR. Arvuta ettevõtte tulumaks.
Lahendus:
1 EUR = 15. 6466 krooni
100 000 EUR * 15,6466 = 1 564 660 krooni
1 564 660 : 2 = 782 330 krooni (50% osalus)
1 000 000 + 782 330 = 1 782 330 krooni
(1 782 330 * 21) : 79 = 474 050 krooni
Ülesanne 6
Maksu- ja Tolliamet avastas, ettevõtte revisjoni käigus, et juunis 2009 on ettevõtte maksnud pangakaardiga erinevates kauplustes kokku summa 38 570.- krooni ja juulis 2009 42 370.- krooni, mille kohta puuduvad ettevõttel kulu tõendavad algdokumendid . Ettevõtet on ka nimetatud perioodil enne kontrollitud, kuid nimetatud puudused ei ole varem ilmsiks tulnud, selle tõttu et ettevõtte maksis altkäemaksu maksuametnikule summas 10 000.- krooni. Revisjoni tulemusena parandas maksuhaldur ettevõtte juuli ja augustikuu TSD-d ja määras ka seaduse alusel tasumisele kuuluvad intressid. Ettevõte tasus määratud maksu ja intressid Maksu- ja Tolliametile 10.10.2009. Arvuta ettevõte tulumaks.
Lahendus:
Kui puuduvad algdokumendid, siis kõik need kulud lähevad erisoodustuste alla
10.07.2009: (38 570 * 21) : 79 = 10 253.- (ettevõtte pidi maksma selle 10.07 eelmise kuu eest)
Kuna ettevõtte pole seda summat 10.07 maksnud, siis tekkis viivis :
10 253 * 92 päeva * 0,06% päevas = 566.- viivis
10.08.2009: (42 370 * 21) : 79 = 11 263.- (ettevõtte pidi maksma selle 10.08.)
Tekkis viivis: 11 263 * 61 päev * 0,06% = 412.- viivis
566 + 412 = 978.- (sellest summast tuleb maksta tulumaksu ka)
(978 * 21) : 79 = 260.-
Altkäemaksu maksmine : (10 000 * 21) : 79 = 2 658.-
Kokku: 10 253 + 11 263 + 566 + 412 + 260 + 2658 = 25 412.- krooni
Intressid lähevad TSD Lisa 6 lahtrisse 11
38 570.- + 42 370 lähevad lahtrisse 17
02.12.2009
FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA
vt. konspekt lk. 7-8
FIE võib pidada nii kassapõhist kui ka tekkepõhist arvestust. Tekkepõhine arvestus on kohustuslik kui FIE käive ületab 250 000.- aastas.
Ülesanne 1
Märt on Maksu- ja Tolliametis registreeritud FIE-na alates 01.01.2009 ja on Maksu- ja Tolliametile 3 korda aastas tasunud ka avansilisi sotsiaalmakse miinimummääralt. Märdi ettevõtlustulu oli 2009.a. 300 000.- krooni, ja ettevõtlusega seotud kulud olid 180 000 krooni. Märdil oli tööl ka 1 töötaja, kellele ta maksis töötasu 1000 krooni bruto ja tasus Maksu- ja Tolliametile töötajalt ka kõik maksud. Märt ise töötab kodus ja kasutab 30% korterist ettevõtluse eesmärgil. Igakuine kommunaalteenuste arve on 6000.-. Märt ostis ka arvuti 15 000 krooni eest ja kasutab seda 30% isiklikel eesmärkidel.
Lahendus:
TULU: + 300 000
- 180 000 (kulud)
- 12 000 (töötaja palk aastas)
– 3 960 (töötaja eest makstav sotsiaalmaks)
- 168 (töötaja töötuskindlustusmakse)
– 21 600 (see on 30% kommunaalteenuste eest makstud summast (6000*12))
- 10 500 (arvuti hind – 30%)
Kokku: 71 772.- krooni
71 772 – 21% = 15 072.- (tulumaksu kohustus)
71 772 – 33% = 23 685.- (sotsiaalmaksu kohustus)
Tegelikult FIE on juba avansiliste maksetena maksnud sotsiaalmaksu (3 * 4307 = 12 921)
Peab maksma: 15 072.- ja (23 685 – 12 921) = 10 764.-
Kokku: 25 836.- krooni
Ülesanne 2
Järgmisel aastal üüris Märt endale ka büroo ja maksis töötasu 1 inimesele nagu eelmiselgi aastal. Büroo rent oli 1000.-/kuu, sidekulud olid 500.-/kuus, muud tegevuskulud kokku olid 24 000.- koos käibemaksuga. Samuti kasutas ta endiselt oma korterit ettevõtlusega seotud eesmärkidel 30% ulatuses, millel ta käibemaksu ei arvesta. Ta on Maksu- ja Tolliametile ära tasunud avansiliselt sotsiaalmaksud ja tulumaksud. Samuti tasus ta eelmise aasta lõpus ära ka aasta tulust maksu.
+ 300 000
- 180 000 (ettevõtlusega seotud kulud)
- 24 000 (muud tegevuskulud)
- 12 000 (töötaja palk aastas)
– 3 960 (töötaja eest makstav sotsiaalmaks)
- 168 (töötaja töötuskindlustusmakse)
– 21 600 (see on 30% kommunaalteenuste eest makstud summast (6000*12))
- 12 000 (büroo rent aastas)
- 6000 (sidekulud aastas)
Kokku: 40272.- krooni
40 272 – 21% = 8 457.- (tulumaks)
40 272 – 33% = 13 290.- (sotsiaalmaks)
Avansiline sotsiaalmaks: 3 * 4307 = 12 921.-
Kokku: 8 457 + (13 290 – 12 921) = 8 826.-
Ülesanne 3
Marta tegutseb FIE-na. 2009 aasta algul oli tal raha pangaarvel 13 000.- krooni, ostjad olid talle võlgu 7 000.- krooni, tal endal oli maksmata arveid kogusummas 5 000.- ja tema eelmise majandusaasta kasum oli 10 000.- krooni ja käesoleva aasta kasum 5 000.- krooni. Koosta algbilanss :
AKTIVA PASSIVA
Pank 13 000.- Võlad tarnijatele 5 000.-
Nõuded ostjate vastu 7 000.- Eelmiste perioodide kasum/kahjum 10 000.-
Aruandeaasta kasum 5 000.-
KOKKU: 20 000.- KOKKU: 20 000.-
Lõppbilanss:

• tulu 50 000.-
  

40 000.-

• kulu 10 000.-
  
• + laekus eelmise aasta ostjate võlg (7 000.-)
  
• Makstud sai eelmise aasta võlad tarnijatele (5 000.-)
  

AKTIVA PASSIVA
Raha 55 000.- Eelmiste per. jaot. kasum/kahjum 10 000.- 15 000.-
( 13000 + 50 000 + 7000 – 5000 – 10000) Aruandeaasta kasum 5 000.- 40 000.-
KOKKU: 55 000.- KOKKU: 55 000.-
03.12.2009
Ülesanne 4
Marta jätkas tegevust ka 2009 aasta, kuid nüüd juba OÜ-na.
Juhatuse liikme tasu oli 2000.-/kuu (bruto) * 12 kuud = 24 000.- -30% = 7 200.-
Mais ostis ta arvuti 20 000.- eest (põhivara)
Kommunaalteenuste igakuine arve oli 1000.- * 12 kuud = 12 000.-/aastas – KM(20%) = 10 000.-
Büroo rent oli 1000.-/kuus * 12 kuud = 12 000.-/aastas – KM(20%) = 10 000.-
Transpordikulud olid iga kuu 2000.- * 12 kuud = 6 000.- - KM(20%) = 5 000.-
Muud tegevuskulud olid 20 000.- kokku.
Aasta lõpus olid kõik ostjate tasumata arved laekunud ja tarnijate arved makstud.

• tulu: 320 000 – 53 333 = 266 667 (vt. teine tabel all)
  
• kulu: 200 000 – 33 333 = 166 667 (vt. teine tabel all)
  

(31.12.2009):
55 000 (raha) + 320 000 (müük tulu) – 200 000 (ost kulu) – 24 000 (palk) – 7 920 (sots.maks) – 20 000 (arvuti) – 20 000 (käibemaks: vahe sisend KM ja müügi KM vahel) = 103 080
BILANSS
I variant
(maksud ja palk detsembri eest tasutakse jaanuaris – jäid maksuvõlad)
II variant
(MA-s oli käibemaksu ettemaks)
KASUMIARUANNE
AKTIVA
01.01.2009
31.12.2009
31.12.2009
TULU:
266 667.-
Pank
55 000.-
103 080.-
103 080.-
KULU:
Põhivara
16 667.-
(võeti arvele arvuti)
13 334.- (akumuleeritud põhivara kulum : 16667-3333)
Ostetud kaubad ja teenused:
105 000.-
Kommunaalteenused:
10 000.-
Ostjate tasumata arved
0
0
0
Büroo rent:
10 000.-
AKTIVA KOKKU:
55 000.-
119 747.-
116 414.-
Transpordikulu:
20 000.-
PASSIVA
01.01.2009
31.12.2009
31.12.2009
Side:
5 000.-
Käibemaksu kogumiskonto
0
0
müügi KM
sisend KM
3333.-
(tasuda jaanuaris detsembri eest)
Muud tegevuskulud:
16 667.-
Palk:
24 000.-
Sotsiaalmaksukulu:
(Juhatuse liikme tasust)
7 920.-
Sotsiaalmaksuvõlg
0
0
(660.- ?)
Eelmiste perioodide kasum/kahjum
15 000.-
51 667.-
(55000-3333)
55 000.-
KULU KOKKU:
198 587.-
Aruandeaasta kasum
40 000.-
68 080.-
64 747.-
( amortisatsioon 20%)
Tulu – kulu:
+68 080.-
PASSIVA KOKKU:
55 000.-
119 747.-
116 414.-
TULU
KULU
Kuu
Müük (KM-ga)
Käibemaks
Ost (KM-ga)
Käibemaks
Jaanuar
32 000.-
5 333.-
Ei jõudnud täita
Veebrusr
29 000.-
4 833.-
Märts
27 600.-
4 600.-
Aprill
22 300.-
3 717.-
Mai
26 700.-
4 450.-
Juuni
16 800.-
2 800.-
Juuli
28 400.-
4 733.-
August
23 000.-
3 833.-
September
26 000.-
4 333.-
Oktoober
27 000.-
4 500.-
November
29 800.-
4 967.-
Detsember
31 400.-
5 233.-
KOKKU:
320 000.-
53 332.-
200 000.-
33 333.-
Iga kuu maksis ära Maksuametile
see on sisend-käibemaks (sai tagasi)
Ülesanne 2
Ettevõttele septembris 2009 laekus ettemaksuna 100 000.- krooni. Tema kogu kuukäive oli 300 000.- koos käibemaksuga. Sisendkäibemaksu summa nimetatud perioodil oli kokku 10 000.- krooni. Kui palju peab ettevõte Maksu- ja Tolliametile käibemaksu tasuma?
Lahendus:
100 000 – 16 667 (see on 20% käibemaks sellelt summalt) = 83 333.- (summa ilma käibemaksuta)
300 000 – 50 000 (see on 20% käibemaks sellelt summalt) = 250 000.- (summa ilma käibemaksuta)
50 000 + 16 667 = 66 667.-
66 667 – 10 000 = 56 667.- krooni peab ettevõtte veel tasuma
Ülesanne 3
Ettevõte tegeleb kirjastamisega ja eelmisel kuul müüs raamatuid 50 000.- eest (summa koos käibemaksuga). Nende raamatute hulgas oli 20tk (tükihinnaga 200.-/tk), mis ei olnud tähistatud ISBN koodiga. Arvuta tasumisele kuuluv käibemaks.
Lahendus:
ISBN tähendab 9% käibemaksumäära
50 000 – (20 * 200) = 46 000
46 000 – 9% (3 798.- käibemaks) = 42 202.-
20 * 200 = 4 000 – 667 (20% käibemaks) = 3 333.-
Tasuda: 3 798 – 667 = 3 131.- krooni
Ülesanne 3
Ettevõte tegeleb majutusega:
1 öö suveperioodil (01.06 – 31.08) maksab 500.- (koos käibemaksuga)
1 öö talveperioodil maksab 300.- (koos käibemaksuga).
Ettevõtte külastas suveperioodil 1000 turisti ja talveperioodil 500 turisti – kõik majutasid 1-ks ööks. Kõigile pakuti ka hommikusöögi 100.- (koos käibemaksuga) eest inimese kohta, mis lisandus majutushinnale. Arvuta tasumisele kuuluv käibemaks.
Lahendus:
Suvel: 1000 in * 500.- = 500 000.- → summa sees 9% KM (41 284.-)
1000 in * 100.-(hommikusöök) = 100 000.- → summa sees 20% KM (16 667.-)
Talvel: 500 in * 300.- = 150 000.- → summa sees 9 %KM (12 385.-)
500 in * 100.- (hommikusöök) = 50 000.- → summa sees 20%KM (8 333.-)
Tasuda käibemaksu:
Suvel: 41 284 + 16 667 = 57 951.-
Talvel: 12 385 + 8 333 = 20 718.-
Kokku: 78 669.-
Redaktsiooni jõustumise kpv. :
01.01.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp :
Hetkel kehtiv 
RASKEVEOKIMAKSU SEADUS
§ 1. Maksu objekt
Raskeveokimaksuga maksustatakse veoste vedamiseks ettenähtud:
1) liiklusregistris registreeritud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga veoauto , välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud veoauto;
2) veoautost ja ühest või enamast haagisest koostatud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga autorong , mille veoauto on registreeritud liiklusregistris.
§ 2. Maksumäärad
(1) Käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud veoauto ja autorong (edaspidi raskeveok ) maksustatakse seaduse lisas toodud määra järgi vastavalt:
1) veoauto registrimassile, telgede arvule ja veotelje vedrustuse tüübile. Sõiduki registreerimis-tunnistusel veoauto registrimassi kohta märke puudumise korral toimub maksustamine vastavalt veoauto täismassile, telgede arvule ja veotelje vedrustuse tüübile;
2) autorongi registrimassile või täismassile, võttes aluseks käesoleva lõike punktis 1 nimetatud veoauto näitajad, autorongi koosseisus üheaegselt kasutatavate haagiste telgede arvu ja nimetatud haagiste suurima massi, mille veoauto omanik või kasutaja on avaldanud Maanteeameti kohalikule asutusele ning Maanteeameti kohalik asutus on kandnud liiklusregistrisse.
(11) Autorongi, mille koosseisus kasutatakse üheaegselt mitut haagist, maksumäär leitakse lähtuvalt veoauto ja haagiste summaarsest suurimast massist ja telgede arvust. (2) [Kehtetu]
(3) Kui maksustamisperioodi jooksul liiklusregistris maksustamise aluseks olevaid andmeid muudetakse, arvutatakse samal maksustamisperioodil tasumisele kuuluv raskeveokimaks andmetest tuleneva suurima maksumäära järgi. Juurdemaksmisele kuuluv maksusumma arvutatakse proportsionaalselt tervete kalendrikuude arvuga, mis on jäänud muudetud andmete kandmisest liiklusregistrisse maksustamisperioodi lõpuni, ja tasutakse 15 kalendripäeva jooksul nende andmete liiklusregistrisse kandmise päevast arvates.
§ 3. Maksumaksja
(1) Raskeveokimaksu maksab Eestis ajutiselt või alaliselt elav füüsiline isik, Eestis registreeritud juriidiline isik ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, kes omab käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud raskeveokit, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 1 ja 2 sätestatud juhtudel.
(11) Raskeveoki kasutaja on raskeveokimaksu maksjaks, kui ta kasutab raskeveokit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ja tema nimi või nimetus, isiku- või registrikood ning elu- või asukoha aadress on kantud liiklusregistrisse. Nimetatud kande puudumisel maksab raskeveokimaksu raskeveoki omanik.
(2) Kui käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud raskeveoki omanik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik või asutus, maksab raskeveokimaksu raskeveoki valdaja, kes on kantud liiklusregistrisse.
(3) Raskeveokimaksu maksja elu- või asukoht, raskeveoki registri- või täismass, telgede arv ja veoteljel õhkvedrustuse või sellega samaväärse vedrustuse olemasolu on määratud liiklusregistrisse kantud andmetega
§ 4. Maksu laekumise koht
Raskeveokimaks laekub riigieelarvesse.
§ 5. Maksustamisperiood ja maksu tasumise tähtaeg
(1) Raskeveokimaksu maksustamisperiood on kvartal .
(2) Maksumaksja on kohustatud arvutama ja tasuma raskeveokimaksu:
1) raskeveokilt hiljemalt maksustamisperioodi esimese kuu 15. kuupäevaks, välja arvatud käesoleva lõike punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel;
2) maksustamisperioodil liiklusregistris registreeritud veoautolt 15 kalendripäeva jooksul pärast veoauto registreerimist liiklusregistris;
3) autorongilt, mille suurim mass kanti liiklusregistrisse maksustamisperioodil, 15 kalendripäeva jooksul pärast autorongi koosseisus üheaegselt kasutatavate haagiste suurima massi kandmist Maanteeameti kohaliku asutuse poolt liiklusregistrisse
§ 6. Maksu tasumise kord
(1) Raskeveokimaksu tasumisel kantakse see Maksu- ja Tolliameti pangakontole
§ 8. Maksuvabastused
Raskeveokimaksust on vabastatud kaitseväe, Kaitseliidu, politseiasutuste ning riigi ja kohaliku omavalitsuse tuletõrje- ja päästeasutuste raskeveokid.
RASKEVEOKIMAKSU MÄÄRAD vt. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13249920
Redaktsiooni jõustumise kpv. :
01.01.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp :
Hetkel kehtiv 
PAKENDIAKTSIISI SEADUS
§ 1. Maksuobjekt
Pakendiaktsiisiga (edaspidiaktsiis) maksustatakse Eestis turule lastud kauba pakend, teisest Euroopa Liidu liikmesriigist ( edaspiditeine liikmesriik) soetatudja imporditud pakend.
§ 3. Aktsiisi laekumine
(1) Käesoleva seadusega kehtestatud aktsiis laekub riigieelarvesse.
(2) Aktsiis makstakse täiskroonides.
§ 4. Aktsiisimäärad
(1) Pakend maksustatakse aktsiisiga käesoleva seaduse lisas toodud määrade järgi.
(2) Pakendi materjali määramise korra kehtestab keskkonnaminister.
§ 5. Aktsiisimaksja
(1) Imporditud kauba pakendilt maksab aktsiisi isik, kelle poolt või kelle eest deklareeritakse kaup vabasse ringlusesse lubamise tolliprotseduurile ühenduse tolliseadustiku mõistes. Muudel juhtudel maksab sisseveetud kauba pakendi pealt aktsiisi isik, kellel tekib tollivõlg ühenduse tolliseadustiku mõistes või kes kasutas pakendit omatarbeks või kelle taotlusel hävitati pakend Eestis.
(2) Eestis pakendatud kauba pakendilt maksab aktsiisi isik, kes laseb pakendatud kauba Eestis esmakordselt turule ning teeb selle kättesaadavaks levitamiseks või kasutamiseks.(3) [ Kehtetu]
(4) Teisest liikmesriigist soetatud pakendilt maksab aktsiisi pakendit soetanud isik.
7. Maksustamisperiood ja aruandlus
(1) [ Kehtetu] (2) Eestis turule lastud kauba pakendi, teisest liikmesriigist soetatud ja imporditud kauba pakendi aktsiisiga maksustamise periood on kvartal. Sellise Eestis turule lastud kauba pakendi, teisest liikmesriigist soetatud ja imporditud kauba pakendi, mille osas aktsiisimaksja on oma kohustused vastavalt käesoleva seaduse §-le 111 üle andnud, aktsiisiga maksustamise periood on kalendriaasta.
(3) Eestis turule lastud kauba pakendilt, teisest liikmesriigist soetatud ja imporditud kauba pakendilt makstakse aktsiisi Maksu- ja Tolliameti pangakontole ja aktsiisideklaratsioon esitatakse Maksu- ja Tolliametile maksustamise perioodile järgneva kuu 15. päevaks. Aktsiisideklaratsiooni vormi kehtestab rahandusminister.
PAKENDIAKTSIISI MÄÄRAD
Maksustatav pakend
Aktsiisimäär kroonides kg kohta
1) klaas jakeraamika
10
2) plastik
40
3) metall
40
4) paber ja kartong , kaasa arvatud kihiline kartong
20
5) muu
20
Redaktsiooni jõustumise kpv. :
01.01.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp :
Hetkel kehtiv 
KOHALIKE MAKSUDE SEADUS
1. Seaduse ülesanne
Käesoleva seadusega sätestatakse kohalikud maksud, kohalike maksude kehtestamise kord ja nendele esitatavad nõuded.
§ 2. Kohalike maksude kehtestamise kord
(1) Valla- või linnavolikogul (edaspidi volikogu ) on õigus käesoleva seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks (edaspidi maksumäärus). Maksumäärusele rakendatakse maksukorralduse seaduses maksuseaduse kohta sätestatut.Maksumäärusega ei kehtestata maksukorralduse seaduses või käesolevas seaduses sätestatust erandeid .
(2) Maksumäärus jõustub ning avalikustatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. Vald või linn edastab maksumääruse elektroonilisel teel või elektroonilisel andmekandjal Maksu- ja Tolliametile. Maksumäärus avaldatakse Maksu- ja Tolliameti veebilehel .
§ 3. Kohalike maksude kogumine
(1) Kohalike maksude maksuhalduriks oma haldusterritooriumil (edaspidi territoorium ) on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus, kes korraldab kohalike maksude kogumist.
(2) Volikogu poolt volitatud ametiisik rakendab kohalike maksude kogumisel maksukorralduse seaduses sätestatud maksuhalduri õigusi volikogu määrusega kehtestatud ulatuses.
(3) Volikogu ning Maksu- ja Tolliamet võivad sõlmida halduslepingu , mille alusel Maksu- ja Tolliameti piirkondlik struktuuriüksus kohustub koguma müügimaksu.
(4) Valdade ja linnade volikogud võivad sõlmida omavahel halduslepingu, millega antakse lepinguosalistes valdades ja linnades kehtestatud sama liiki kohalike maksude maksuhalduri ülesanded üle ühe lepinguosalise valla või linna ametiasutusele.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lepingu sõlmimise ja täitmisega seotud kulud kaetakse valla- või linnaeelarvest. Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lepingu sõlmimise ja täitmisega seotud kulude katmise kord sätestatakse samas lepingus.
§ 4. Kohalike maksude kehtestamise nõuded
(1) Maksumääruses peavad olema järgmised andmed:
1) maksu nimetus;
2) maksuobjekt;
3) maksumaksjad;
4) maksumäärad;
5) maksu tasumise kord;
6) maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, maksusumma arvutamise või määramise kord;
7) maksukohustuse tekkimise aeg;
8) võimalikud maksusoodustused ja nende andmise kord;
9) maksumääruse jõustumise aeg;
(2) Kohalik maks ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist.
(3) Maksuobjekti ei tohi maksustada rohkem kui ühe kohaliku maksuga.
§ 5. Kohalike maksude loetelu
Kohalikud maksud on:
1) [Kehtetu
2) [Kehtetu]
3) müügimaks;
4) paadimaks;
5) reklaamimaks;
6) teede ja tänavate sulgemise maks;
7) mootorsõidukimaks;
8) loomapidamismaks;
9) lõbustusmaks;
10) parkimistasu.
§ 8. Müügimaks
(1) Müügimaksu maksavad valla või linna territooriumil kauplemis- või teenindusluba omavad füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud. Müügimaksu maksab tegevuskohajärgselt kaupleja kaubandustegevuse seaduse mõistes, kes on registreeritud majandustegevuse registris ja tegutseb jaekaubanduse , toitlustuse või teeninduse valdkonnas.
(2) Müügimaksuga maksustatakse maksumaksja poolt valla või linna territooriumil müüdud kaupade ja teenuste maksumus müügihinnas. Kaupade ja teenuste müügihind käesoleva seaduse tähenduses on käibemaksuseaduses sätestatud maksustatava käibe maksustatav väärtus ilma müügimaksuta .
(3) Müügimaksu määra kehtestab volikogu, kuid mitte rohkem kui 1% käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud kaupade ja teenuste maksumusest müügihinnas.
(4) Müügimaksuga maksustamise periood on kvartal.
§ 9. Paadimaks
(1) Paadimaksu maksavad tehnilisele ülevaatusele kuuluvate kuni 12 meetri pikkuste paatide, jahtide ja kaatrite (edaspidi väikelaevad) omanikud.
(2) Paadimaks tasutakse väikelaeva asukohajärgse omavalitsuse eelarvesse volikogu poolt kehtestatud tähtajaks.
(3) Paadimaksuga maksustamise periood on kalendriaasta.
§ 10. Reklaamimaks
(1) Reklaamimaksu maksavad füüsilised ja juriidilised isikud omavalitsuse territooriumil paigaldatud, samuti omavalitsuse territooriumil elunevatele ja asuvatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele kuuluvatena registreeritud ühissõidukitele paigaldatud kuulutustelt ja reklaamilt.
(2) Maksustamisele kuuluvate kuulutuste ja reklaami ning nende paigutuskohtade loetelu kehtestab volikogu.
(3) Reklaamimaksust on vabastatud riigi- ja omavalitsusasutuste kuulutused ning erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide valimiskampaania kuulutused ja reklaam.
(4) Reklaamimaksu määra või diferentseeritud määrad kehtestab volikogu.
(5) Maksumaksja on kohustatud:
1) esitama maksuhaldurile maksudeklaratsiooni, mille vormi ja esitamise tähtpäeva kehtestab volikogu;
2) tasuma reklaamimaksu omavalitsuse eelarvesse volikogu poolt kehtestatud tähtajaks.
(6) Valla- ja linnavalitsusel on õigus anda reklaamimaksu soodustusi ja vabastusi volikogu poolt kehtestatud tingimustel ja korras.
§ 13. Loomapidamismaks
(1) Loomapidamismaksu maksavad loomade, kelle pidamine valla või linna territooriumil on maksustatud, omanikud. Nende loomade loetelu kehtestab volikogu.
(2) Loomapidamismaksust on vabastatud:
1) politsei, kaitseväe, tolli, Kaitseliidu ning tuletõrje- ja päästeformeeringute teenistusloomade pidamine, kui neid kasutatakse teenistusülesannete täitmiseks, samuti pimedate inimeste juhtkoerte pidamine;
2) loomapidamine valla või linna territooriumil kuni ühe kuu jooksul.
(3) Loomapidamismaksuga maksustamise periood on kalendriaasta.
(4) Loomapidamismaksu määrad kehtestab volikogu.
§ 141. Parkimistasu
(1) Parkimistasu kehtestatakse avalikul tasulisel parkimisalal parkimise korraldamise eesmärgil.
(2) Parkimistasu määramine ja sissenõudmine toimub liiklusseaduses sätestatud alustel ja korras. Parkimistasu suhtes kohaldatakse maksukorralduse seadust liiklusseaduses sätestatud ulatuses
32
MAKSUDE ARVESTUS (Janek Keskküla), Tallinna Majanduskool