Arvutage NPV (praegune puhasväärtus= [summad juurdekasvu rahavood/1+tulunorm astmes aastad ]-soetusmaksumus), võib ka tabelist 6. Arvutage kasumiindeks (saadakse summade juurdekasvude rahavood/esialgsete kuludega) 7. Arvutage sisemine rentaablus (APVDT). Tasuvusaeg: 1.oetusmaksumus: 125 000 60 000 = 65000 65000 -11900 =53100 Vana masina amoritisatsioon Netomaksumus = 50 000-25000 = 25000 Mahaarvestis aastas = 25000/5 = 5000 Soetus Arvestatud Akumuleeritud Jääk maksumus kulum kulum maksumus I aasta 50000 5000 5000 45000 II aasta 50000 5000 10000 40000 III aasta 50000 5000 15000 35000 IV aasta 50000 5000 20000 30000 V aasta 50000 5000 25000 25000 120 000/ 5= 24000 Soetus Arvestatud Akumuleeritud Jääk
Kokku rahavood äritegesest 0 Всего денежные потоки от коммерческой деятельности. Rahavood investeerimistegevusest Денежные потоки от инвестиционной деятельности. Materiaalse ja immaterialse põhivara soetus Приобретение материального и нематериального имущества. Materiaalse ja immaterialse põhivara müük Продажа материального и нематериального имущества. Tütarettevõtete soetus Приобретение дочерних предприятий
P10-2A päevaraamat Majandustehing Kuup. Kontod Deebet Kreedit 01.01.2007 Vana mootorsõiduki vahetamine samalaadse uue vastu Uue sõiduki turuhind 176 tuh, Mootorsõiduk (uue sõiduki soetusmaksumus) 146 000 vana vahetusväärtus 70 tuh, ülejäänud tasuti rahas. Akumul. depret. (vana mootorsõiduki) -90 000 Vana sõiduki bilansiline jääkmaksumus 40 tuh ja Mootorsõiduk (vana sõiduki soetusmaksumus) 130 000 vahetusväärtus 70 tuh, seega realiseerimata kasum 30 tuh, Raha (uue sõiduki turuhind 176 000 - vana sõiduki turuhind 70 000) ...
konditsiooni. Kindlustustes on see kasutatava termin. Taastatakse tema endine tasand, omadused, et kulutused oleksid ka minimaalsed. Põhivara realiseerimiseks saan parima väärtuse teada turu peal, turuväärtus. Seda saab veel kaheks jagada, kiir realiseerimise väärtus või pikaajalisem realiseerimise väärtus. Kiir on alati madalam kui pikaajaline. Kui näiteks tahate kinnisvara realiseerida, siis tuleks pikaajaliselt teha ... Lõppväärtus e likvideerimisv. On soetus miinus vahepealne amortisatsioon. Eeldatakse, et mingi hinna ikka saab. Auto puhul näiteks ka vanaraua väärtus... Bilansiline väärtus, ehk, mis hinnaga hetkel bilansis on. Kasutusväärtust kasut suht vähe reaalses elus. Amortisatsiooni hindamine Põhimõtteliselt on võimalik läbi amortisatsiooni hindamise Peaks olema investeeringud ja amort. kulu aastas võrdsed olema. Erinevad amort. arvutamise meetodid. Teoorias jube head asjad. Tegelt kasutatakse aega ja kasutust rohkem
aasta tagasimakse tuleb tõsta üle lühiajalistesse kohustustesse! Pikaajaliste laenukohustuste puhul finantsotsus ning arvestada tuleb laenugrafikutega. 26. Mille järgi planeeritakse võlad ja ettemaksed? Kasutatakse parameetrilist meetodid, müügikäibe alusel. 27. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFO-sse kaudsel meetodil. Ärikasum, varude muutus, makstud intressid. 28. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFIsse. Materiaalse põhivara soetus või müük ja finantsinvesteerimise soetus. 29. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFFi. Saadud laenud, saadud laenude tagasimaksed, makstud dividendid. 30. Kululiikide, kulukohtade, kulukandjate analüüs. Kululiikide analüüs – tehtud kulutused/alternatiiv kulud. Otsesed vs kaudsed kulud, muutuvkulud vs püsikulud, inkrementaalsed vs pöördumatud kulud. Kulukohad – koht ettevõttes, kus kulu tekib. Neid on vaja selleks, et kanda kululiigid kulukandjatele.
muutused.Noorukieas kasvamine lõpeb.Täiskasvanuna saavutatakse füüsilise mõimete tipp ning siis hakkab see langema.Närvisüsteem areneb ja muutub kogu elu vältel.Piaget kognitiivse arengu teooria järgi kohaneb inimene keskkonnaga tunnetmise abil.Kohanemisvõime areneb assimilatsiooni ja akoddodatsiooni vahendusel.Laste mõtlemine on operatsioonieelses staadiumis egotsentriline.Võgotski järgi arenevad väikelapse mõtlemine ja keel paralleelselt , nendevaheline soetus tekib alles hiljem.Egotsentriline kõne muutub hiljem sisekõneks.Tänapäeval ollakse seisukohal, et juba väikestel lastel on asjade kohta olemas oma teoreetilised ettekujutused ehk tavateooriad. Kognitiivne areng kestab edasi ka täiskasvanueas, ehkki vaimsete ülesannete sooritamise kiirus võib langeda. Erik H.Eriksoni järgi võib isiksuse psühhosotiaalses arengus välja tuua 8 astet. Tüdrukutel ja naistel on tavaliselt paremini arenenud keelelised , poistel ja meestel
Aastad 0 Müügimaht Ühiku hind Müügikäive Muutuvkulud Püsikulud Amortisatsioon Ärikasum Tegevuslikud rahavood Põhivara soetus -25,000 Muutus puhaskäibekapitalis -5,000 Puhtad rahavood -30,000 Diskontotegur Diskonteeritud rahavood Projekti finantseerimise mõõdikud Laenu hind (%) kd 6% Risikvaba intressimäär (%) 4% Beetakordaja majandusharus 1.04
Püsikulu 1 500 000 1 500 000 1 500 000 Amortisatsioon 3 000 000 3 000 000 3 000 000 Ärikasum 1 500 000 1 500 000 1 500 000 Tegevuslikud rahavood 4 500 000 4 500 000 4 500 000 Tulumaks 0 0 0 Põhivara soetus -9 000 000 0 0 0 Muutus puhtas käibekapitalis -500 000 0 0 0 Projekti puhtad rahavood -9 500 000 4 500 000 4 500 000 4 500 000 Diskonteerimistegur 1 0,8696 0,7561 0,6575 Diskonteeritud rahavood -9 500 000 3 913 200 3 402 450 2 958 750
Eraldiste moodustamine 1210 1518 Äritegevusega seotud nõuete muutus -139658 172103 Varude muutus 573900 -504725 Äritegevusega seotud kohustuste muutus 136450 -126738 Saadud intressid 1109 4035 Makstud ettevõtte tulumaks -26404 -15677 Kokku rahavood äritegevusest 868280 -216954 RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Põhivara soetus -124751 -155653 Põhivara müük 620 1082 Kokku rahavood investeerimistegevusest -124131 -154571 RAHAVOOD FINATSEERIMISTEGEVUSEST Saadud laenud 54763 794470 Saadud laenude tagasimaksed -689470 -374429 Makstud intressid -5236 -7547 Kapitalirendi põhiosa maksed -848 -1619
Peaks lõppema kontroll tööga. Mahtu ei oska öelda veel. Põhiasju peaks teadma. Põhialuseks on Ettevõtte Finantsjuhtimine Asta Teearu Erik Krumm, mingi raamat, peal graafikud Terminoloogiat peaks teadma. Finantsjuhtimisega puutume oma elus pidevalt kokku. Kust tuleb, kuhu läheb. Rahanduses on üldiselt termin, et raha rahaks väga palju ei kutsuta. (mingi hundi näide) Kapitaliks nimetatakse. Kapital = rahalised ressursid. Rahandus kui selline on haru, või nagu teaduse pool, majanduse liigitus. Kuidas rahandus jaguneb. 3 kanti: Kodune rahandus Riigirahandus. Ettevõtlusrahandus. Põhimõtteliselt TTÜ KK ainult õppemaksudest ei peeta üleval, kuskilt tuleb ka riigi raha ... Riigirahanduse täidab jaotusfunktsiooni ja stabiliseerimisfunktsiooni. Stabiliseerimisfunkts. on igal pool uudistes. Riigi rahandus aitab konkreetses piirkonnas rahandust stabiilsena hoida Ettevõtte rahandus on rohkem ressursside kindlustamine ratsionaalne suunamine ja k...
on oluliselt erinev esialgu hinnatust. - õiend erinevuste kohta; Õiendis näidatakse erinevus inventuurinimekirja ja tegelikult kasutuses olevate varade osas. Õiendis ei kajastata varaobjekte, milliste kohta on täidetud inventuurinimekirja põhjal koostatud aktid. Erinevuste õiendi koostamise vajadus on näiteks järgmistel juhtudel: - varad on inventuuri läbiviimise ajal liikunud; - varad, mille soetus toimus enne inventuuripäeva, kuid raamatupidamises ei olnud mingil põhjusel soetust kajastatud (nt vara soetust tõendanud hankija arve ei olnud õigeaegselt raamatupidamisüksusele edastatud); - inventuuri lõppakti koostamise ajaks ei olnud võimalik koostada kõiki vastavaid inventuuriakte. Näiteks kui ettepanek vara allahindluse vajaduse kohta on inventuurinimekirjas fikseeritud, kuid inventuuri lõppakti koostamise ajaks ei ole
olevate ruumide renoveerimiseks Muud laekunud toetused muu põhivara ostuks Muud laekunud toetused kulude katteks Stardi- või kasvutoetus materiaalse põhivara soetamiseks Stardi- või kasvutoetus immateriaalse põhivara soetuseks Muud finantstulud Laekumine kokku 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Raha väljaminek Investeerimistegevusest Materiaalse põhivara soetus Omandis olevate hoonete renoveerimine (kapitaliseeritud kulud), soetatud hooned, hoonete ehitamine Muu toetuse abil ehitatud hoone, omandis olevate ruumdie renoveerimise toetuse summa 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Muud toetuse abil soetatud muu põhivara toetuse summa 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00
Laekumine kokku 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0 0 0 0 Raha väljaminek Investeerimistegevusest Materiaalse põhivara soetus Omandis olevate hoonete renoveerimine (kapitaliseeritud kulud), soetatud hooned, hoonete ehitamine 0 Muu toetuse abil ehitatud hoone, omandis olevate ruumdie renoveerimise toetuse summa 0
RAHAVOOGUDE ARUANNE Periood: 01.01.20xx kuni 31.12.20xx Rahavood äritegevusest Laekumine kaupade müügist ja teenuste osutamisest Väljamaksed tarnijatele kaupade ja teenuste eest Väljamaksed töötajatele (tööjõukulude sh. maksude väljamaks) Väljamaksed, mis on seotud kauplemise eesmärgil hoitavate lepingutega Makstud või tagastatud tulumaks Kokku rahavood äritegevusest Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük Kokku rahavood investeerimistegevusest Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud Laenude tagasimaksed Makstud dividendid Kokku rahavood finantseerimistegevusest Rahavood kokku Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus Raha ja raha ekvivalentide muutus. 150,000 0 -48,000 -240 0 101,760 0 0 0 0 0 0 0 101,760 92,000 193,760 101,760
Kuluarvestus logistikas – 1 kontrolltöö 1. Mikroökonoomiline taust (loeng 1) a. Turg, vaba- ehk atomaarturg, turutõrked, tasakaaluhind ja –kogus Turg - Majandussuhete süsteem, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nende hindadega ostetavad-müüdavad kogused. Vaba- ehk atomaarturg – Praktikas: Turg, mis toimib nimetamisväärsete riigipoolsete kitsendusteta. Teoorias: – vabaturu abstraktsioon, mis ei ole mitte kunagi ega mitte kusagil eksisteerinud Turutõrked: Tasakaaluhind (p*) – hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid langevad kokku Tasakaalukogus (q*) – kogus, mille korral antud hüvise nõutav ja pakutav kogus on võrdsed b. Hinnakujunduse parim lahendus (piirkulu alusel) Parim lahendus (first best solution)– Ressursside kasutus on sotsiaal-majanduslikult efektiivne ehk Pareto-optimaalne (-efektiivne), kui lisanduva toote või teenuse väärtus ühiskonnale on sama suur...
Füüsilise isiku maksustamise reguleerib § 15, mis ütleb seda, et kas lõikes 3 või kui see seal oli ...füüsilise isiku tasemel kapitali maksustatakse kapitali vähendamisel saadud raha ainult juhul kui see ühingu tasemel ei olnud maksustatud ja sellisel juhul kuulub maksustamisele kasum. Kuna ühingu tasemel 120 000, mis Markole välja maksti ei maksustatud, peab Marko maksustama ise seega kasu. Kasu § 38 kohaselt on saadud raha miinus osaluse soetus maksumuse vahe, see on see vahe mida tuleb maksustada. §38 ütleb seda, lg 5 Mitterahalise sissemaksega omandatud osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) soetamismaksumus on võrdne mitterahaliseks sissemakseks olnud eseme soetamismaksumuseks. Ehk selles kaasuse on Marko osalusmaksumuseks 100 000 saadud rahaks 120 000, järelikult 20 tuhat kuulub Marko tasemel maksustamisele tulumaksuga määraks 21% Ülesanne 2
Varude arvestusmeetodid: 1. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod; 2. Varude perioodiline arvestussüsteem ja kaalutud keskmise meetod; 3. Varude pidev arvestussüsteem ja kaalutud keskmise meetod; 4. Varude perioodiline arvestussüsteem ja FIFO meetod; 5. Varude pidev arvestussüsteem ja FIFO meetod. 1. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod on ainus meetod, mille puhul kaupade füüsiline liikumine ühtib arvestuslikuga. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetodi rakendamisel identifitseeritakse iga soetatud, realiseeritud ja varusse jääv kaubaühik. Seda meetodit rakendatakse hinnaliste kaupade/toodete puhul, näiteks karusnahad, juveelitooted, autod jne. Komputeriseeritud andmetöötlus lihtsustab laoarvestuse pidamist, võimaldades hõlpsasti identifitseerida iga üksiku ostetud või müüdud kaubaühiku. 2.Varude perioodiline arvestussüsteem ja kaalutud keskmine meetod . Kui kaalutud keskmise...
Laekumine kokku 5,180.00 1,748.00 1,493.00 1,748.00 1,493.00 1,748.00 1,493.00 1,748.00 1,493.00 1,748.00 1,493.00 1,748.00 23133 28948 35176 44744 Raha väljaminek Investeerimistegevusest Materiaalse põhivara Omandis soetus olevate hoonete renoveerimine (kapitaliseeritud kulud), Muu soetatud toetuse abil hooned, ehitatud hoonete ehitamine hoone, omandis olevate ruumdie 0
Muud laekunud toetused kulude katteks Stardi- või kasvutoetus materiaalse põhivara soetamiseks Stardi- või kasvutoetus immateriaalse põhivara soetuseks Muud finantstulud Laekumine kokku 2,642.80 #VALUE! 5,634.45 7,801.30 4,414.70 12,820.95 3,775.85 3,832.75 Raha väljaminek Investeerimistegevusest Materiaalse põhivara Omandis soetus olevate hoonete renoveerimine (kapitaliseeritud kulud), Muu toetuse abil hooned, soetatud ehitatud hoonete ehitamine hoone, omandis olevate ruumdie renoveerimise toetuse summa 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 Muud Stardi-toetuse abil soetatudabil või kasvutoetuse muusoetatud
Varude muutus -533 192 -510 000 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 150 670 -137 700 Makstud intressid -440 000 -382 000 Makstud ettevõtte tulumaks 12 -92 000 - Kokku rahavood äritegevusest 2 338 649 767 566 Materiaalse põhivara soetus -4 080 645 -3 821 000 Materiaalse põhivara müük 965 485 128 000 Sidusettevõtete soetus 5 -50 000 - Lühiajaliste finantsinvesteeringute soetus 1 -1 250 000 - Saadud intressid 2 300 2 100 Saadud dividendid 60 000 -
Futuurid 1. Futuurikauplemisega seotud riskid Futuuridega kauplemine ei pruugi sobida igale investorile. Futuuridega kauplemisel on võimalik kaotada väga suuri rahasummasid väga lühikese aja jooksul. Kaotused võivad olla piiramatud ning võivad ületada maakleri juures algselt deponeeritud summasid. Futuurid on väga suure finantsvõimendusega instrumendid, väikese tagatise juures on võimalik soetada väga suuri positsioone. Kui väga kõrge riskitase ei ole Sulle sobilik, siis soovitame futuuridega mitte kaubelda. Futuuridega seotud riske on lähemalt kirjeldatud järgnevas ingliskeelses tekstis: RISK DISCLOSURE STATEMENT FOR SECURITY FUTURES CONTRACTS Tähelepanu tasub pöörata ka futuurikauplemise reeglistikule (näit CBOT rulebook) eriti vigade ja trahvide sektsioonile. 2. Mis on futuur? Futuur on pooltevaheline leping, mis kohustab ostma või müüma varem kokkulepitud alusvara varem kokkulepitud aj...
Kuluarvestus logistikas 1 kontrolltöö 1. Mikroökonoomiline taust (loeng 1) a. Turg, vaba- ehk atomaarturg, turutõrked, tasakaaluhind ja kogus Turg - Majandussuhete süsteem, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nende hindadega ostetavad-müüdavad kogused. Vaba- ehk atomaarturg Praktikas: Turg, mis toimib nimetamisväärsete riigipoolsete kitsendusteta. Teoorias: vabaturu abstraktsioon, mis ei ole mitte kunagi ega mitte kusagil eksisteerinud Turutõrked: Tasakaaluhind (p*) hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid langevad kokku Tasakaalukogus (q*) kogus, mille korral antud hüvise nõutav ja pakutav kogus on võrdsed b. Hinnakujunduse parim lahendus (piirkulu alusel) Parim lahendus (first best solution) Ressursside kasutus on sotsiaal-majanduslikult efektiivne ehk Pareto-optimaalne (-efektiivne), kui lisanduva toote või teenuse väärtus ühiskonnale on sama suur...
Stardi- või kasvutoetus immateriaalse põhivara soetuseks Muud finantstulud Laekumine kokku 117 894 113 642 115 974 167 828 122 060 127 512 151 140 167 318 Raha väljaminek Investeerimistegevusest Materiaalse põhivara soetus Omandis olevate hoonete renoveerimine (kapitaliseeritud kulud), soetatud hooned, hoonete ehitamine Muu toetuse abil ehitatud hoone, omandis olevate ruumdie renoveerimise toetuse summa 0 0 0 0 0 0 0 0
1 1 Laekumine kokku 2 500,00 640,00 040,00 1 560,00 560,00 1 200,00 1 560,00 960,00 960,00 960,00 1 280,00 1 800,00 16 020,00 29 092,00 Raha väljaminek (eurod) Põhivarade soetus kokku Masinad ja seadmed 0,00 0,00 Bürotehnika 0,00 0,00 Mööbel ja muu inventar 0,00 0,00
kulumiga. 25. Mille jargi planeeritakse luhiajalised ja pikaajalised laenukohustused? Luhiajaliset puhul tuleb arvestada, et pikaajaliste laenukohustuste - slaid 19 26. Mille jargi planeeritakse võlad ja ettemaksed? Kasutatakse parameetrilist meetodit ja kaib muugikaibe alusel. 27. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFO-sse kaudsel meetodil. Ärikasum, varude muutus, makstud intressid. 28. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFIsse. Nt. materiaalse põhivara soetus või muuk, finantsinvesteeringute soetus, saadud intressid. 29. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFFi. Nt. saadud laenud, saadud laenude tagasimaksed, makstud dividendid. 30. Kululiikide, kulukohtade, kulukandjate analuus. Kululiigid: 1. Tehtud kulud vs alternatiivkulud 2. Otsesed kulud vs kaudsed kulud 3. Muutuvkulud vs pusikulud 4. Inkrementaalkulud vs pöördumatud kulud Kulukohad: Kulukoht see koht ettevõttes, kus kulu tekib. On vaja, et kanda kululiigid
10 Raha Aktiva 1000 Kassa Aktiva Raha 1001 Kassa EUR Aktiva Raha 1010 SEB Eesti Ühispank Aktiva Raha 1011 SEB Eesti Ühispank EUR Aktiva Raha 1020 Hansapank Aktiva Raha 1021 Hansapank EUR Aktiva Raha 1070 Panga vahekonto Aktiva Raha 1080 Nõudmiseni hoiused Aktiva Raha 1090 Rahaturufondid Aktiva Raha 11 Lühiajalised investeeringud Aktiva 1100 Finantsinvesteeringud aktsiatesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 1110 Finantsinvesteeringud vekslitesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 1120 Finantsinvesteeringud muudesse väärtpaberitesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 12 Nõuded ja ettemaksed Aktiva 120 Nõuded ostjate vastu Aktiva 1200 Ostjate laekumata arved Aktiva Nõuded ostjate vastu 1201 Ostjate laekumata arved EUR Aktiva Nõuded ostjate vastu 1208 Ebatõenäoliselt laekuvad arved (-) Aktiva Nõuded ostjate vastu 121 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Aktiva 1213 Palgamaksude ettemaks Aktiva Maksude ettemaksed ja taga...
1. Mikroökonoomiline taust Turg- Majandussuhete süsteem, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nende hindadega ostetavad-müüdavad kogused. Protsessuaalses mõttes on sisuliselt tegemist kõikvõimalike vahetustehingute pidevalt toimiva süsteemiga. Turutasakaalu kujunemine D=S, ehk nõudlus=pakkumisega Kulu- mistahes majandusressurssi loovutamine ehk kasu suurenemine, mida ressurssidest võib saada parimat võimalikku alternatiivi kasutades. Kulude liigitus:finantskulud ja loobumiskulu ehk alternatiivkulu ehk majanduskulu. Loobumiskulu - Saamatajäänud kasulikkus, kui tarbitakse piiratud ressursse, kuid ressursid on piiratud igal ajal ja igas ühiskonnas. Logistikateenuste kogus on piiratud, mistõttu tarbijal tuleb teha valikuid.Näited : 1)Tee-ehituse alla jäävat maad ei ole enam võimalik kasutada põllumajandusmaana. 2) Raudtee-ehituseks kasutatud materjale ei ole enam võimalik kasutada haiglaehitusel. Fi...
Kapitali sissemaksed Pikajalised laenud 112,000 Lühiajalised laenud 28,000 Laekumised kokku 40,000 0 0 140,000 0 0 0 0 0 40,125 40,125 Raha väljaminek (eurot) Investeerimistegevusest Põhivarade soetus kokku Maa 10,000 Hooned 4,000 Hoonete renoveerimine Masinad ja seadmed 25,500 Bürootehnika Mööbel ja muu inventar Muud väikevahendid 0 Immateriaalne põhivara Majandustegevusest Otseselt tootmise/teenuse osutamisega seotud soetused kokku
teisi töölisi. Olulised on ka kliendi vajadused ja see, mis kliendile meelepärane on- tuleb kasutada ka kliendiabi, korraldad klientide seas küsitlusi või täitavad tagasiside lehti. 7 8.2. Teenuse olukord ja päevakorral olevad hanked Lähiaastate projektiks on erinevat tüüpi seadmete ja vajaminevate assjade soetus, et kliendil oleks teenuse kasutus veel mugavam ja parem. 9. Masinate ja süsteemide arendamine 9.1. Teenusemaht Esimesel aastal on kavas jõuda valmis hoonetega kus saab teenust pakkuma hakkata ning järgmisel aasta teenindada umbes 3500 klenti. 9.2. Investeerimisplaan Investeerida tuleb kindlasti kaasaegsesse tehnoloogiasse (nt kvaliteetne rehviparandus, -vahetus), teenuste kvaliteeti, et olla konkurentsivõimeline teiste majutus- ja toitlustusasutustega
Raha jääk perioodi algul 0 4 342 4 599 4 831 5 063 5 295 5 552 Raha sissetulek Laekumine müügist 1 950 1 950 1 950 1 950 1 950 1 950 Kapitali sissemaksed 3 000 Pikaajalised laenud 5 000 Laekumine kokku 9 950 6 292 6 549 6 781 7 013 7 245 Raha väljaminek Investeerimistegevusest Põhivarade soetus Masinad ja seadmed 2 000 0 0 0 0 0 Muu põhivara 3 000 0 0 0 0 0 Majandustegevuse käigus tekkivad kulud Otseselt põhitegevuse eesmärgil soetused Tooted müügiks 0 0 0 0 0 0 Turustuskulud Reklaamikulud 25 25 25 25 25 25
Alustatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 11:03 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 12:10 Aega kulus 1 tund 6 minutit Punktid 69/84 Hinne 82 maksimumist 100 Tagasiside Väga hea (4) Küsimus 1 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõttele laekub SEB panka 6000$. Summa kajastatakse kontol...? Kurss 1 € = 1,25 $ Vali üks: D: pangakonto (USD) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 6000$ D: pangakonto (USD) 6000$ Tagasiside Õige vastus on: D: pangakonto (USD) 4800€ Küsimus 2 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Puidutöötlemisega tegelev ettevõte saab oma põhitoodangu (saematerjal) kõrvalt kõrvaltootena saepuru, mis samuti realiseeritakse. Kuna saadava saepuru turuväärtus on s...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus Merlin Tammar 062941 VARUDE ARVESTUS Ainetöö Juhendaja: Pillle Kaarlõp Tallinn 2007 Sisukord 1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 3 2. VARUDE ARVESTUS.................................................................................................. 4 3. VARUDE ARVESTUSSÜSTEEMID............................................................................. 6 4. VARADE INVENTEERIMINE..................................................................................... 10 5. VARUDE ARVESTUSMEETODID............................................................................. 14 6. VIIDATUD KIRJANDUS.....................
vähendab investeeringuid varudesse. Madal tulemus näitab varude liigsust või raskusi realiseerimisel. Seega, mida suurem tulemus seda parem. Näitaja on mõjutatud ka varude erinevast arvestusmeetodist. 2. Varude käibevälde Väljendab käibekiirust päevades ning näitab, kui pika aja jooksul varud keskmiselt ära müüakse. Päevade arvuks aastas võetakse kas 360 või 365. Varude käibekiiruse suurenemine võib olla tingitud nõudluse suurenemisest, varude soetusraskustest, soetus hindade langusest jne. Käibekiiruse languse võivad põhjustada mittelikviidsed varud, üle normatiivsete varude soetamine, hindade tõus, müügiraskused, ettevõtte poliitika muutus jne. Rusikareegel: 1) üldjuhul ei peaks kaubavaru ületama 80% puhaskäibekapitalist 2) väikese jaeettevõtte kaubavaru ei tohiks olla suurem tema puhaskäibekapitalist 3) toidukaupluse varude normaalseks käibevälteks loetakse 12-15 päeva 3. Raha keskmine laekumisperiood (average collection periood)
FINANTSJUHTIMISE PRAKTIKA Praktikaaruanne Õppejõud: Mõdriku 2015 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS Praktika sooritati XXXX perioodil 01.12.2014. a kuni 26.12.2014. a.........3 1. ASUTUSE TUTVUSTUS JA STRUKTUUR........................................................................4 2. KASUTATAVAD ALGDOKUMENDID...............................................................................5 2.1 Arvestuses kasutatakse linna tulude ja varade kirjendamiseks järgmisi dokumente........5 2.2 Linna kulude ja kohustuste kirjendamise kuludokumendid.............................................5 3. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS................................................................................6 3.1 Majandusaasta.....................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvetuse õppetool II R VARUDE ARVESTUS Kursusetöö Juhendaja: D. Tandru Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Teema on aktuaalne, sest ebastabiilses majanduslikus olukorras muutub üha aktuaalsemaks ettevõtte varade hindamine. Eestis kehtivad raamatupidamisjuhendid, nagu ka rahvusvahelised standardid nõuavad vara allahindamist juhul, kui selle väärtus on väiksem bilansilisest jääkmaksumusest. Sellise toimingu vajalikkust on kohustatud hindama ettevõtte juhtkond ja tema prognoosidest sõltub paljuski firma tulevik [22: 17]. Varad on liiga laialdane mõiste ning see, et ettevõtted saaksid tegelda tootmisega peavad nad omama, kas suurel või vähemal määral varusid ning seetõttu on otsustanud töö...
MAJANDUSE MÕISTED 1. Aktsiaselts Aktsiaselts (AS) on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Min aktsiakapitali suurus on 25 000 eurot. Aktsia väiksem nimiväärtus on 10 senti. Aktsia annab aktsionärile õiguse hääletada üldkoosolekul ja kasumi korral saada dividendi. AS-i kõrgeim organ on üldkoosolek. AS-id võivad olla ka riigi omanduses: post, sadam, lennujaam, transport. *Aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital (Eestis peab aktsiakapitali suurus olema vähemalt 25 000 eurot). Aktsionär(id) ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustiste eest, vaid seda teeb aktsiaselts oma varaga. 2. Aktsiisimaks Aktsiis (ka aktsiisimaks) on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis. Eestis on aktsiisid kehtestatud kütusele, tubakatoodetele, alkoholile, mootorsõidukitele ning alkoholi- ja karastusjoogipake...
võimaldab täpsemalt ajastada tellimusi. Varude arvestuse pideva süsteemi peamiseks puuduseks peetakse tema suurt töömahtu, kuid süsteemi rakendamist hõlbustab arvutite ja teiste andmetöötlusseadmete (vöötkoodi lugemisseadmed, skannerid ) kasutamine [5]. Varude perioodiline arvestussüsteem Varude perioodilise arvestussüteemi kasutamise korral ei kajastata pearaamatu kontodel kauba soetus (sissetuleku) ja realiseerimistehinguid. Pearaamatu kontodele tehakse sissekanded alles arvestusperioodi lõpul (kantakse maha aruandeperioodi varude algjääk ja võetakse arvele aruandeperioodi lõppjääk) [9:67]. Arvet peetakse ainult varude sissetuleku kohta, väljamineku kohta eraldi arvestust ei ole. Varude lõppjääk ning müüdud kaupade omamaksumus tehakse kindlaks perioodiliselt: kuu,
Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus: Kreditoorne võlgnevus 7964 -17769 Ettemaksed -450 560 Makstud intressid 14934 24286 Rahavood äritegevusest kokku 134496 131220 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus 59479 36754 Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük 703 900 Antud laenud 3931 0 Antud laenude tagasimaksed 3131 0 Tütarettevõtja soetamine 2021 0 Saadud intressid 1098 523 Rahavood investeerimistegevusest kokku -60499 -35331
tasutud · Tekkepõhine printsiip- majandustehinguid kajastatakse siis kui need on toimunud sõltumata sellest kas raha on laekunud v tasutud. · Realiseerimise printsiip- tulud arvestatakse realiseerimise momendil v lepingu põhjal fikseeritud perioodi jooksul. · Soetusmaksumuse printsiip- varade ja väljaminekute hindamine raamatupidamise arvestuses kajastatakse nende soetamise v tekkimise momendil, tegelikus soetus hinnas. Raamatupidamise bilanss: Bilansi mõiste ja ülesehitus: bilanss tuleneb lad. k. sõnast bilanss ja tähendab tasakaalu. Bilanss kajastab ettevõtte vara, kohustusi ja omakapitali rahalises väärtuses, teatud kuupäeva seisuga ja bilansi koostamise kohustuslikkus on majandusaasta lõpu seisuga. Bilanss näitab hetkeseisu. Bilansi varade poolt nimetatakse AKTIVAKS; kohustuste ja omakapitali pool on PASSIVA. AKTIVA = PASSIVA
Metsa järelkasvu eest hoolitsetakse, kuid leidub ka metsade hävitamist, mis ei ole riigi kontrolli all. 6. Kas olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse? Kuigi metsa on külluses, ei kasutata seda tööstuses. Eelistatakse osta puidumaterjali sisse. 7. Kas riik ekspordib metsamaterjali või puidutooteid? Milline on tema osa maailma metsatööstuses? Riik ei ekspordi puidutooteid. Metsatööstus ei ole hästi arenenud. 8 8. Millised võiksid olla peamised metsadega soetus probleemid selles riigis? Suurimaks probleemiks on metsade hävimine. Seda põhjustavad kliima muutumine ning inimkäte töö. Vihmametsade ökosüsteemi ähvardavad vastutustundetu kaevandamine. 9 Tööstuse areng 1. Milliseid tööstuslikke tooraineid (maake) riigis leidub? Kanna nende leiukohad kontuurkaardile. Venezuela on maakide poolest rikas maa. Leidub suurel hulgal naftat, maagaasi. Mägismal kaevandatakse rauamaaki, boksiiti, kulda, mangaanimaaki
Tallinna Tehnikaülikool Majandusteaduskond Kinnisvara, Logistika ja Ettevõtluse õppetool Iseseisev töö õppeaines ,,Ettevõtte majandusõpetus" Äriplaan Äri definitsioon: Kaevandamiseinfo OÜ Koostajad: Fred Rusanov Juhendaja: Rünno Lumiste Esitatud: Kaitstud: Hinne: (punkti) Tallinn Sisukord 2.Ülevaade ettevõttest Kaevandamiseinfo OÜ .........................................................................4 2.1.Ettevõtte eesmärk ...............................................................................................................4 2.2.Ettevõtte loomine ...............................................................................................................4 2....
tasutud Tekkepõhine printsiip- majandustehinguid kajastatakse siis kui need on toimunud sõltumata sellest kas raha on laekunud v tasutud. Realiseerimise printsiip- tulud arvestatakse realiseerimise momendil v lepingu põhjal fikseeritud perioodi jooksul. Soetusmaksumuse printsiip- varade ja väljaminekute hindamine raamatupidamise arvestuses kajastatakse nende soetamise v tekkimise momendil, tegelikus soetus hinnas. Raamatupidamise bilanss: Bilansi mõiste ja ülesehitus: bilanss tuleneb lad. k. sõnast bilanss ja tähendab tasakaalu. Bilanss kajastab ettevõtte vara, kohustusi ja omakapitali rahalises väärtuses, teatud kuupäeva seisuga ja bilansi koostamise kohustuslikkus on majandusaasta lõpu seisuga. Bilanss näitab hetkeseisu. Bilansi varade poolt nimetatakse AKTIVAKS; kohustuste ja omakapitali pool on PASSIVA. AKTIVA = PASSIVA
Rendiarvestus Juta Tikk, TTÜ Majandusarvestuse instituudi lektor, EMBA Rentimine on leping kahe osapoole vahel, kus rendileandja (renditaja 1) annab oma vara rendimaksete eest rendiperioodi vältel rendilevõtjale (rentnikule) kasutamiseks. Rendilepingut käsitatakse üldjuhul katkestamatu lepinguna. Rendimaksed toimuvad ositi. Rendiarvestust käsitlevad IAS 17 "Rent" ja RTJ 9 "Rendiarvestus". Rentimine jaguneb kõige üldisemalt kasutusrentimiseks ja kapitaliseeritud rentimiseks. Renditehing klassifitseeritakse kasutus- või kapitaliseeritud rentimiseks rendilepingu jõustumisel, kusjuures klassifitseerimisel on aluseks tehingu majanduslik sisu. Kapitaliseeritud rentimisega on tegemist siis, kui kõik olulised riskid ja omandiõigusest tulenevad hüvised kanduvad üle rentnikule (IAS 17, p.6). Selleks, et rentimist käsitleda kapitaliseeritud rentimisena, peab olema täidetud vähemalt üks jär...
Eestis: Käive on tekkinud v teenus saadud päeval, mil esimesena tehti kas: 1) Kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine; 2) Kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine; 3) Omatarbe puhul kauba võõrandamine või teenuse osutamine või ettevõtte kauba kasutuselevõtmine ... ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. Ühendusesisene kauba käive ja soetus: kauba lähetamise või kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu 15. Kuupäev või kauba eest arve väljastamise päev, kui arve väljastatakse enne ... kuule järgneva kuu 15. Kuupäeva. Kommentaar: üldreeglina arve väljastamise kuupäev Kauba importimisel: päev, mil kaup vabastatakse ühenduse tolliseadustiku tähenduses või tollivõla tekkimise päev või kauba Eestisse toimetamise päev. Pikaajalise teenuse käibe tekkimise aeg
jääk aruandeperioodi jooksul+varude sissetulek (ost, arvelevõtt) perioodi jooksul-varude jääk aruandeperioodi lõpul inventuuri alusel. Puudused: * puudub ülevaade varude seisust vajalikul hetkel, mistõttu nõrgeneb kontroll olemasolevate varude üle. * müüdud varude omahind sisaldab nii müüdud või tootmisse antud varude soetus (tootmis) hinna kui ka kahjumi kõikvõimalikest puudujääkidest ja kadudest, kuna ei ole võimalik eraldada puudujääkidele ja kadudele langevat osa. Varude perioodilise arvestuse kasutamine ei välista aga pideva laoarvestuse pidamist, millega on võimalik ettevõttes tagada nõutav kontrollifunktsioon. 8. Varude pidev arvestussüsteem. Varude pidevat (jooksvat) arvestussüsteemi kasutades peetakse üksikasjalikku arvestust varude liikumise kohta
1. Suundumused kuluarvestuses Kuluarvestus ühendab teatud määral finants- ja juhtimisarvestust. Ta jälgib kulude kajastamist nii ettevõtte finantsarvestuse protsessis kui ka kulude analüüsi ja selle rakendusi ettevõtte siseses juhtimisarvestuse protsessis. 2. Kulud ja kulude juhtimine KULU aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustlase omakapitali, va omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. Kulude juhtimine on eesmärkidele ja tulemuslikkusele suunatud mõttelaadist lähtuv eesmärgistatud tegevusprotsess, mille abil kindlustatakse erinevad huvigrupid vajaliku finants- ja mittefinantsinfoga, mis on vajalik: · Strateegiate välatöötamiseks · Organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamiseks · Kasumlikkuse suurendaminese (kulude vähendamise) strateegiate väljatöötamiseks ja juurutamiseks · Nii strateegiliste, taktikalis...
tehakse kindlaks lineaarne mahaarvestismäär aasta kohta; 1/vara kasutusaeg * 2 lineaarne mahaarvestismäär korrutatakse kahega; 2* % kahekordne lineaarne mahaarvestismäär korrutatakse varaobjekti hetke jääkmaksumusega. Kahekordselt alaneva jäägi meetod(3) Näite alusel: Lineaarne mahaarvestismäär aasta kohta on: 1/5 = 0,2 = 20% Kahekordne mahaarvestismäär on: 2 ×20% = 40% Kasutusaastate järjenumbrite summa meetod(1) See on teine soetus maksumuse kiirmahaarvestamise meetod. On otstarbekas, kui vahendi kasutamisest saadav tulu on suurem vahendi kasutusaja alguses. Depretsiatsiooni summa arvutatakse siin järgmise valemi järgi: (Depretsiatsiooni)kuluperioodikohta= eeldatavkasutusiga+1kasutusaastajärjenumber * *(soetusmaksumuslõppväärtus). kasutusaastate järjenumbrite summa Näite alusel 1. aasta kulusumma on: 5+1-1×(8000500)=5/15×7500=1/3×7500=2500(eurot) 1+2+3+4+5 Materiaalse põhivara mahakandmine ..
Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -1 639 802 7 436 649 Makstud intressid -4 496 516 -7 602 925 Makstud muud finantskulud -1 206 374 -670 144 Makstud ettevõtte tulumaks 0 -820 929 Kokku rahavoog äritegevusest 19 479 129 31 679 028 Materiaalne põhivara soetus -5 948 542 -11 165 251 51 Materiaalne põhivara müük 55 085 75 661 Laenu andmine -1 471 503 -580 172 Saadud dividendid 906 648 906 648 Aktsiate ostmine 0 -2 000 000
Muud lühiajalised võlad 2 644 0 Maksuvõlad -4 913 0 Võlad töövõtjatele 2 654 0 Kokku rahavood äritegevusest -88 726 -79 471 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus 6 0 -28 650 Bioloogilise vara soetus -97 000 -27 675 Saadud intressid 11 27 0 Kokku rahavood investeerimistegevusest -96 973 -56 325 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 12 306 950 128 900
A2. Sisukord A.2 Infotehnoloogia juhtimine Management of IT..........................................................................................................2 A.2.1 Infotehnoloogia strateegia IT strategy .............................................................................................................. 2 A.2.1.1 Mõista infotehnoloogia strateegia vajadust. Evaluate the need for an IT strategy. ....................................2 A.2.1.2 Kirjeldada infotehnoloogia strateegia ja äristrateegia integreerimist. Describe how integrate the IT strategy with the business ..........................................................................................................................................2 A.2.1.3 Seostada infotehnoloogia strateegia äriplaaniga. Relate IT strategy with business processes. ..................2 A.2.2 Erinevate organisatsiooniliste struktuuride infotehno...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
