Arvutage NPV (praegune puhasväärtus= [summad juurdekasvu rahavood/1+tulunorm astmes aastad ]-soetusmaksumus), võib ka tabelist 6. Arvutage kasumiindeks (saadakse summade juurdekasvude rahavood/esialgsete kuludega) 7. Arvutage sisemine rentaablus (APVDT). Tasuvusaeg: 1.oetusmaksumus: 125 000 60 000 = 65000 65000 -11900 =53100 Vana masina amoritisatsioon Netomaksumus = 50 000-25000 = 25000 Mahaarvestis aastas = 25000/5 = 5000 Soetus Arvestatud Akumuleeritud Jääk maksumus kulum kulum maksumus I aasta 50000 5000 5000 45000 II aasta 50000 5000 10000 40000 III aasta 50000 5000 15000 35000 IV aasta 50000 5000 20000 30000 V aasta 50000 5000 25000 25000 120 000/ 5= 24000 Soetus Arvestatud Akumuleeritud Jääk
Kokku rahavood äritegesest 0 Всего денежные потоки от коммерческой деятельности. Rahavood investeerimistegevusest Денежные потоки от инвестиционной деятельности. Materiaalse ja immaterialse põhivara soetus Приобретение материального и нематериального имущества. Materiaalse ja immaterialse põhivara müük Продажа материального и нематериального имущества. Tütarettevõtete soetus Приобретение дочерних предприятий
Tehingutasu 12 100 Paigaldus 3 100 Seadme kapitaliseeritud soetusmaksumus: 240 000 Firma hindab seadme kasutusajaks 5 aastat jääkväärtusega $20 000. Firma soovib välja selgitada, millist depretsiatsionimeetodit kasutada. Lineaarne meetod (Straight-line depreciation) - võimaldab näidata esimestel aastatel suurimat kasumit (kulud väiksemad) Soetus- Depretsiatsioon aastas Akumul. Bilansiline Kuupäev maksumus Depr. määr Summa Dep kulu deprets. väärtus 03.01.2004 240 000 240 000 31.12
.. Põhivara Põhivaraks nimetatakse seda, mida kasutatakse rohkem kui üks aasta. Pannakse paika ka soetamise väärtus. Kasut. tulu saamiseks ja on. Põhivara juhtimise ülesanneteks Efektiivsuse analüüs Põhivara kulumi e armot. Arvutamismeetodite valik Investeerimisprojektide analüüs ja valik Investeeringute finantseerimisallikate valik Finantsvarade e pikaajaliste finantsinvesteeringute hindamine - mõistlik väärtus. Hästi palju on põhivaral maksumusi. Soetus on see, mis müüjale tuleb anda. Taastamismaksumus on näiteks auto viimine mingisse konditsiooni. Kindlustustes on see kasutatava termin. Taastatakse tema endine tasand, omadused, et kulutused oleksid ka minimaalsed. Põhivara realiseerimiseks saan parima väärtuse teada turu peal, turuväärtus. Seda saab veel kaheks jagada, kiir realiseerimise väärtus või pikaajalisem realiseerimise väärtus. Kiir on alati madalam kui pikaajaline.
aasta tagasimakse tuleb tõsta üle lühiajalistesse kohustustesse! Pikaajaliste laenukohustuste puhul finantsotsus ning arvestada tuleb laenugrafikutega. 26. Mille järgi planeeritakse võlad ja ettemaksed? Kasutatakse parameetrilist meetodid, müügikäibe alusel. 27. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFO-sse kaudsel meetodil. Ärikasum, varude muutus, makstud intressid. 28. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFIsse. Materiaalse põhivara soetus või müük ja finantsinvesteerimise soetus. 29. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFFi. Saadud laenud, saadud laenude tagasimaksed, makstud dividendid. 30. Kululiikide, kulukohtade, kulukandjate analüüs. Kululiikide analüüs – tehtud kulutused/alternatiiv kulud. Otsesed vs kaudsed kulud, muutuvkulud vs püsikulud, inkrementaalsed vs pöördumatud kulud. Kulukohad – koht ettevõttes, kus kulu tekib. Neid on vaja selleks, et kanda kululiigid kulukandjatele.
muutused.Noorukieas kasvamine lõpeb.Täiskasvanuna saavutatakse füüsilise mõimete tipp ning siis hakkab see langema.Närvisüsteem areneb ja muutub kogu elu vältel.Piaget kognitiivse arengu teooria järgi kohaneb inimene keskkonnaga tunnetmise abil.Kohanemisvõime areneb assimilatsiooni ja akoddodatsiooni vahendusel.Laste mõtlemine on operatsioonieelses staadiumis egotsentriline.Võgotski järgi arenevad väikelapse mõtlemine ja keel paralleelselt , nendevaheline soetus tekib alles hiljem.Egotsentriline kõne muutub hiljem sisekõneks.Tänapäeval ollakse seisukohal, et juba väikestel lastel on asjade kohta olemas oma teoreetilised ettekujutused ehk tavateooriad. Kognitiivne areng kestab edasi ka täiskasvanueas, ehkki vaimsete ülesannete sooritamise kiirus võib langeda. Erik H.Eriksoni järgi võib isiksuse psühhosotiaalses arengus välja tuua 8 astet. Tüdrukutel ja naistel on tavaliselt paremini arenenud keelelised , poistel ja meestel
Aastad 0 Müügimaht Ühiku hind Müügikäive Muutuvkulud Püsikulud Amortisatsioon Ärikasum Tegevuslikud rahavood Põhivara soetus -25,000 Muutus puhaskäibekapitalis -5,000 Puhtad rahavood -30,000 Diskontotegur Diskonteeritud rahavood Projekti finantseerimise mõõdikud Laenu hind (%) kd 6% Risikvaba intressimäär (%) 4% Beetakordaja majandusharus 1.04
Püsikulu 1 500 000 1 500 000 1 500 000 Amortisatsioon 3 000 000 3 000 000 3 000 000 Ärikasum 1 500 000 1 500 000 1 500 000 Tegevuslikud rahavood 4 500 000 4 500 000 4 500 000 Tulumaks 0 0 0 Põhivara soetus -9 000 000 0 0 0 Muutus puhtas käibekapitalis -500 000 0 0 0 Projekti puhtad rahavood -9 500 000 4 500 000 4 500 000 4 500 000 Diskonteerimistegur 1 0,8696 0,7561 0,6575 Diskonteeritud rahavood -9 500 000 3 913 200 3 402 450 2 958 750
Eraldiste moodustamine 1210 1518 Äritegevusega seotud nõuete muutus -139658 172103 Varude muutus 573900 -504725 Äritegevusega seotud kohustuste muutus 136450 -126738 Saadud intressid 1109 4035 Makstud ettevõtte tulumaks -26404 -15677 Kokku rahavood äritegevusest 868280 -216954 RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Põhivara soetus -124751 -155653 Põhivara müük 620 1082 Kokku rahavood investeerimistegevusest -124131 -154571 RAHAVOOD FINATSEERIMISTEGEVUSEST Saadud laenud 54763 794470 Saadud laenude tagasimaksed -689470 -374429 Makstud intressid -5236 -7547 Kapitalirendi põhiosa maksed -848 -1619
Peaks lõppema kontroll tööga. Mahtu ei oska öelda veel. Põhiasju peaks teadma. Põhialuseks on Ettevõtte Finantsjuhtimine Asta Teearu Erik Krumm, mingi raamat, peal graafikud Terminoloogiat peaks teadma. Finantsjuhtimisega puutume oma elus pidevalt kokku. Kust tuleb, kuhu läheb. Rahanduses on üldiselt termin, et raha rahaks väga palju ei kutsuta. (mingi hundi näide) Kapitaliks nimetatakse. Kapital = rahalised ressursid. Rahandus kui selline on haru, või nagu teaduse pool, majanduse liigitus. Kuidas rahandus jaguneb. 3 kanti: Kodune rahandus Riigirahandus. Ettevõtlusrahandus. Põhimõtteliselt TTÜ KK ainult õppemaksudest ei peeta üleval, kuskilt tuleb ka riigi raha ... Riigirahanduse täidab jaotusfunktsiooni ja stabiliseerimisfunktsiooni. Stabiliseerimisfunkts. on igal pool uudistes. Riigi rahandus aitab konkreetses piirkonnas rahandust stabiilsena hoida Ettevõtte rahandus on rohkem ressursside kindlustamine ratsionaalne suunamine ja k...
- vara jääkmaksumus; - täpsustav registrikood selle olemasolu korral (katastritunnus, kinnistu number, transpordivahendi registreerimisnumber jne); - varaobjekti asukoht (aadress) (välja arvatud juhul kui aadress kajastub vara kaardi kirjelduse real, üldjuhul on sellisteks varadeks maa, teerajatised); - vara eest vastutav töötaja; - IT vara puhul vara kasutaja (töötaja) ja ruum. 2. Kasutusele võtmata varade (lõpetamata ehitused ja etapiviisiline soetus) inventuurinimekiri: - kapitaliseerimise kuupäev (vara kaardile märgitakse etapiviisiliselt soetatava vara esimese ostudokumendi kuupäev); - soetusmaksumus; - varaobjekti asukoht (aadress) (välja arvatud juhul kui aadress kajastub vara kaardi kirjelduse real, üldjuhul on sellisteks varadeks maa, teerajatised); - vara eest vastutav töötaja; - ehitustööde kirjeldus (nt akende vahetus). 3
olevate ruumide renoveerimiseks Muud laekunud toetused muu põhivara ostuks Muud laekunud toetused kulude katteks Stardi- või kasvutoetus materiaalse põhivara soetamiseks Stardi- või kasvutoetus immateriaalse põhivara soetuseks Muud finantstulud Laekumine kokku 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Raha väljaminek Investeerimistegevusest Materiaalse põhivara soetus Omandis olevate hoonete renoveerimine (kapitaliseeritud kulud), soetatud hooned, hoonete ehitamine Muu toetuse abil ehitatud hoone, omandis olevate ruumdie renoveerimise toetuse summa 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Muud toetuse abil soetatud muu põhivara toetuse summa 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00
Laekumine kokku 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0 0 0 0 Raha väljaminek Investeerimistegevusest Materiaalse põhivara soetus Omandis olevate hoonete renoveerimine (kapitaliseeritud kulud), soetatud hooned, hoonete ehitamine 0 Muu toetuse abil ehitatud hoone, omandis olevate ruumdie renoveerimise toetuse summa 0
RAHAVOOGUDE ARUANNE Periood: 01.01.20xx kuni 31.12.20xx Rahavood äritegevusest Laekumine kaupade müügist ja teenuste osutamisest Väljamaksed tarnijatele kaupade ja teenuste eest Väljamaksed töötajatele (tööjõukulude sh. maksude väljamaks) Väljamaksed, mis on seotud kauplemise eesmärgil hoitavate lepingutega Makstud või tagastatud tulumaks Kokku rahavood äritegevusest Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük Kokku rahavood investeerimistegevusest Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud Laenude tagasimaksed Makstud dividendid Kokku rahavood finantseerimistegevusest Rahavood kokku Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus Raha ja raha ekvivalentide muutus. 150,000 0 -48,000 -240 0 101,760 0 0 0 0 0 0 0 101,760 92,000 193,760 101,760
Põhiseosed: Vara=Kapital Vara= Võõrkapital+omakapital Vara=Vara soetamise allikad Investeerimine=finantseerimine g. Ilmutatud kulude liigendamine kasumiaruande skeemides 1 ja 2, sünteetilised ja analüütilised kontod 5. Kulude klassifikatsioone a. Raamatupidamises kajastamise alusel (ilmutatud ja ilmutamata) b. Kajastatuse alusel aruandluses (jätkuvad ja lõplikud, inventeeritavad ja perioodikulud, kapitaliseeritavad ja mittekapitaliseeritavad) c. Ajalisest aspektist (soetus-, asendus- ja kavandatud kulud) kulumiarvestusmeetodid, eelkõige lineaarne meetod ja tegevuspõhine meetod Kulum (amortisatsioon ja depretsiatsioon) – vastavalt immateriaalse ja materiaalse põhivara kulukskandmine nende eluea jooksul. Depletsioon – maavarade kaevandusõiguse kulukskandmine. - Maad ei amortiseerita - Levinuim meetod: lineaarne meetod (võrdsetes osades) F+ R−L
Füüsilise isiku maksustamise reguleerib § 15, mis ütleb seda, et kas lõikes 3 või kui see seal oli ...füüsilise isiku tasemel kapitali maksustatakse kapitali vähendamisel saadud raha ainult juhul kui see ühingu tasemel ei olnud maksustatud ja sellisel juhul kuulub maksustamisele kasum. Kuna ühingu tasemel 120 000, mis Markole välja maksti ei maksustatud, peab Marko maksustama ise seega kasu. Kasu § 38 kohaselt on saadud raha miinus osaluse soetus maksumuse vahe, see on see vahe mida tuleb maksustada. §38 ütleb seda, lg 5 Mitterahalise sissemaksega omandatud osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) soetamismaksumus on võrdne mitterahaliseks sissemakseks olnud eseme soetamismaksumuseks. Ehk selles kaasuse on Marko osalusmaksumuseks 100 000 saadud rahaks 120 000, järelikult 20 tuhat kuulub Marko tasemel maksustamisele tulumaksuga määraks 21% Ülesanne 2
3.Varude pidev arvestussüsteem ja kaalutud keskmine meetod Kui kaalutud keskmist meetodit kasutatakse koos varude pideva arvestussüsteemiga, siis arvutatakse jooksvalt kaubaühiku keskmine soetushind arvestusperioodi jooksul toimunud soetushindade muutusest lähtudes. Müüdud kaupade kuluks kandmine toimub viimase keskmise soetushinna järgi. Müüdud kauba kogus on esitatud sulgudes. Info kaupade Ostetud/müüdud Ühiku soetus- Partii soet Müüdud kaubad Varud € /tk liikumise ühikute arv tk maksumus/ maksumus keskm soet kohta keskmine hind maks-s Varud per 40 8/8 320/40 alg. 15.02 (15) 15 x 8= 120 200/25 01.04 20 9/8,44 180 380/45 01
Laekumine kokku 5,180.00 1,748.00 1,493.00 1,748.00 1,493.00 1,748.00 1,493.00 1,748.00 1,493.00 1,748.00 1,493.00 1,748.00 23133 28948 35176 44744 Raha väljaminek Investeerimistegevusest Materiaalse põhivara Omandis soetus olevate hoonete renoveerimine (kapitaliseeritud kulud), Muu soetatud toetuse abil hooned, ehitatud hoonete ehitamine hoone, omandis olevate ruumdie 0
Muud laekunud toetused kulude katteks Stardi- või kasvutoetus materiaalse põhivara soetamiseks Stardi- või kasvutoetus immateriaalse põhivara soetuseks Muud finantstulud Laekumine kokku 2,642.80 #VALUE! 5,634.45 7,801.30 4,414.70 12,820.95 3,775.85 3,832.75 Raha väljaminek Investeerimistegevusest Materiaalse põhivara Omandis soetus olevate hoonete renoveerimine (kapitaliseeritud kulud), Muu toetuse abil hooned, soetatud ehitatud hoonete ehitamine hoone, omandis olevate ruumdie renoveerimise toetuse summa 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 Muud Stardi-toetuse abil soetatudabil või kasvutoetuse muusoetatud
Varude muutus -533 192 -510 000 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 150 670 -137 700 Makstud intressid -440 000 -382 000 Makstud ettevõtte tulumaks 12 -92 000 - Kokku rahavood äritegevusest 2 338 649 767 566 Materiaalse põhivara soetus -4 080 645 -3 821 000 Materiaalse põhivara müük 965 485 128 000 Sidusettevõtete soetus 5 -50 000 - Lühiajaliste finantsinvesteeringute soetus 1 -1 250 000 - Saadud intressid 2 300 2 100 Saadud dividendid 60 000 -
Kahjum: (90-95 dollarit)*500 = 2500 dollarit Neljandal päeval müüdi futuur hinnaga 92 dollarit. Kasum: (92-90 dollarit)*500 = 1000 dollarit Kokkuvõte: 250+1000-2500+1000 dollarit = 250 dollarit kahjumit Lihtsustatult oleks võinud tulemuse arvestada ka, korrutades soetus- ja müügihinna vahe naftafutuuri kordajaga (500), kuid peab arvestama, et kasum või kahjum kantakse iga päev kontole ning seda raha on võimalik kasutada. Samuti vähendab kahjum tagatist, mis võib kaasa tuua automaatse positsiooni likvideerimise. 4. Futuuridega kauplemine Futuuridega kauplemine on väga riskantne tegevus. Eelnevalt tuleb selgeks teha futuuride riskid, põhiomadused ja kauplemisajad. Järgmise sammuna tuleb võtta nägemus alusvara liikumise osas,
Tulud ja Kulud Põhiseosed: Vara=Kapital Vara= Võõrkapital+omakapital Vara=Vara soetamise allikad Investeerimine=finantseerimine g. Ilmutatud kulude liigendamine kasumiaruande skeemides 1 ja 2, sünteetilised ja analüütilised kontod 5. Kulude klassifikatsioone a. Raamatupidamises kajastamise alusel (ilmutatud ja ilmutamata) b. Kajastatuse alusel aruandluses (jätkuvad ja lõplikud, inventeeritavad ja perioodikulud, kapitaliseeritavad ja mittekapitaliseeritavad) c. Ajalisest aspektist (soetus-, asendus- ja kavandatud kulud) i. kulumiarvestusmeetodid, eelkõige lineaarne meetod ja tegevuspõhine meetod Kulum (amortisatsioon ja depretsiatsioon) vastavalt immateriaalse ja materiaalse põhivara kulukskandmine nende eluea jooksul. Depletsioon maavarade kaevandusõiguse kulukskandmine. - Maad ei amortiseerita - Levinuim meetod: lineaarne meetod (võrdsetes osades) Kulumi arvutamine: Otsearvutus (lineaarne meetod) F põhivara soetusmaksumus (eurot)
Stardi- või kasvutoetus immateriaalse põhivara soetuseks Muud finantstulud Laekumine kokku 117 894 113 642 115 974 167 828 122 060 127 512 151 140 167 318 Raha väljaminek Investeerimistegevusest Materiaalse põhivara soetus Omandis olevate hoonete renoveerimine (kapitaliseeritud kulud), soetatud hooned, hoonete ehitamine Muu toetuse abil ehitatud hoone, omandis olevate ruumdie renoveerimise toetuse summa 0 0 0 0 0 0 0 0
1 1 Laekumine kokku 2 500,00 640,00 040,00 1 560,00 560,00 1 200,00 1 560,00 960,00 960,00 960,00 1 280,00 1 800,00 16 020,00 29 092,00 Raha väljaminek (eurod) Põhivarade soetus kokku Masinad ja seadmed 0,00 0,00 Bürotehnika 0,00 0,00 Mööbel ja muu inventar 0,00 0,00
kulumiga. 25. Mille jargi planeeritakse luhiajalised ja pikaajalised laenukohustused? Luhiajaliset puhul tuleb arvestada, et pikaajaliste laenukohustuste - slaid 19 26. Mille jargi planeeritakse võlad ja ettemaksed? Kasutatakse parameetrilist meetodit ja kaib muugikaibe alusel. 27. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFO-sse kaudsel meetodil. Ärikasum, varude muutus, makstud intressid. 28. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFIsse. Nt. materiaalse põhivara soetus või muuk, finantsinvesteeringute soetus, saadud intressid. 29. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFFi. Nt. saadud laenud, saadud laenude tagasimaksed, makstud dividendid. 30. Kululiikide, kulukohtade, kulukandjate analuus. Kululiigid: 1. Tehtud kulud vs alternatiivkulud 2. Otsesed kulud vs kaudsed kulud 3. Muutuvkulud vs pusikulud 4. Inkrementaalkulud vs pöördumatud kulud Kulukohad: Kulukoht see koht ettevõttes, kus kulu tekib. On vaja, et kanda kululiigid
2080 Pikaajalise kap.rendi tagasimaksed järgm.per-l Passiva 20801 Kap.rendi lüh.osa, leping .... Passiva Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil 20802 Kap.rendi lüh.osa, leping .... Passiva Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil 2090 Konventeeritavad võlakohutused Passiva Konverteeritavad võlakohustused 21 Võlad tarnijatele Passiva 2110 Võlad Eesti tarnijatele Passiva Võlad tarnijatele 2120 Võlad EL tarnijatele (ühendusesisene soetus) Passiva Võlad tarnijatele 2130 Võlad välistarnijatele (mitte EL) Passiva Võlad tarnijatele 22 Võlad töövõtjatele Passiva 2210 Palgavõlg Passiva Võlad töövõtjatele 2211 Palgast kinnipeetud elatis Passiva Võlad töövõtjatele 2212 Palgast kinnipeetud trahvid (sh. täitevamet) Passiva Võlad töövõtjatele 2219 Muud kinnipidamised palgast Passiva Võlad töövõtjatele 2280 Puhkusetasu kohustus Passiva Võlad töövõtjatele 23 Maksuvõlad Passiva 231 Käibemaksu saldo Passiva
tagastamata osa vs intressid laenujäägilt. Toote- ehk inventeeritavad kulud kajastatakse bilansis ja perioodikulud kajastatakse kasumiaruandes. Näide: Aruandlusperioodi lõpul laos olevate materjalide soetuskulu vs aruandeperioodil kasutatud materjalide soetuskulu. Kapitaliseeritavad ehk põhivara väärtust suurendavad kulud ja mittekapitaliseeritavad ehk põhivara väärtust säilitavad kulud. Näide: Raudtee remondi vs raudtee hoolduskulud. Ajalisest aspektist (soetus-, asendus- ja kavandatud kulud) – soetuskulud(minevik). Näide: Teeremondimasina soetamiseks tehtud kulutused, mis sisaldavad selle ostuhinda ning transpordi ja kasutuselevõtuga seotuid väljaminekuid. Asenduskulud(olevik)- näide: uue, täielikult amortiseerunud masina asemele hangitud teeremondimasina soetuskulud. Kavandatud ehk eelarvestatud kulud(tulevik) – Näide: äriplaanis kavandatud kulutused raudteeinfrastruktuuri hoolduseks ja remondiks.
Kapitali sissemaksed Pikajalised laenud 112,000 Lühiajalised laenud 28,000 Laekumised kokku 40,000 0 0 140,000 0 0 0 0 0 40,125 40,125 Raha väljaminek (eurot) Investeerimistegevusest Põhivarade soetus kokku Maa 10,000 Hooned 4,000 Hoonete renoveerimine Masinad ja seadmed 25,500 Bürootehnika Mööbel ja muu inventar Muud väikevahendid 0 Immateriaalne põhivara Majandustegevusest Otseselt tootmise/teenuse osutamisega seotud soetused kokku
teisi töölisi. Olulised on ka kliendi vajadused ja see, mis kliendile meelepärane on- tuleb kasutada ka kliendiabi, korraldad klientide seas küsitlusi või täitavad tagasiside lehti. 7 8.2. Teenuse olukord ja päevakorral olevad hanked Lähiaastate projektiks on erinevat tüüpi seadmete ja vajaminevate assjade soetus, et kliendil oleks teenuse kasutus veel mugavam ja parem. 9. Masinate ja süsteemide arendamine 9.1. Teenusemaht Esimesel aastal on kavas jõuda valmis hoonetega kus saab teenust pakkuma hakkata ning järgmisel aasta teenindada umbes 3500 klenti. 9.2. Investeerimisplaan Investeerida tuleb kindlasti kaasaegsesse tehnoloogiasse (nt kvaliteetne rehviparandus, -vahetus), teenuste kvaliteeti, et olla konkurentsivõimeline teiste majutus- ja toitlustusasutustega
Raha jääk perioodi algul 0 4 342 4 599 4 831 5 063 5 295 5 552 Raha sissetulek Laekumine müügist 1 950 1 950 1 950 1 950 1 950 1 950 Kapitali sissemaksed 3 000 Pikaajalised laenud 5 000 Laekumine kokku 9 950 6 292 6 549 6 781 7 013 7 245 Raha väljaminek Investeerimistegevusest Põhivarade soetus Masinad ja seadmed 2 000 0 0 0 0 0 Muu põhivara 3 000 0 0 0 0 0 Majandustegevuse käigus tekkivad kulud Otseselt põhitegevuse eesmärgil soetused Tooted müügiks 0 0 0 0 0 0 Turustuskulud Reklaamikulud 25 25 25 25 25 25
K: Masinad ja seadmed 10 000€ D: Masinad ja seadmed 10 000€ K: Raha 10 000€ Küsimus 21 Õige Hinne 3 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Autoremonditöökoda soetas tõstuki 30 000€, mille kasulik eluiga on 10 aastat. Tõstuki juurde kuulub seade, mida tuleb iga kolme aasta tagant vahetada. Seadme maksumus on 1 000€. Ettevõte on põhivara alampiiriks määranud 10 000€. Kajasta põhivara soetus. Vali üks: D: Kulu 30 000 € K: Raha 30 000 € D: Põhivara 30000€ K: Raha 30000€ D: Põhivara 29 000 € (10 aastat) D: Väheväärtuslik põhivara 1 000 € K: Raha 30 000 € D: Põhivara 20 000 € (10 aastat) D: Kulu 10 000 € (3 aastat) K: Raha 30 000€ Tagasiside Õige vastus on: D: Põhivara 29 000 € (10 aastat) D: Väheväärtuslik põhivara 1 000 €
Kulutused, mida ei lisata varude soetusmaksumusele vaid need kajastatakse perioodikuluna: · Normaalsest suuremad tootmiskaod; · Administratiivhoone amortisatsioon; · Valmiskauba ladustamiskulud; · Müügijuhi palk; · Turustuskulud. (3, 186-187) 3. VARUDE ARVESTUSSÜSTEEMID Varude perioodiline arvestussüsteem Varude perioodilise arvestusüsteemi kasutamise korral ei kajastata pearaamatu kontodel kauba soetus- (sissetuleku) ja realiseerimistehinguid. Pearaamatu kontodele tehakse sissekanded alles arvestusperioodi lõpul (kantakse maha aruandeperioodil varude algjääk ja võetakse arvele aruande perioodi lõppjääk). Varude soetamise jooksvat arvestust peetakse ajutisel kontol ,,ostukulud", mitte püsival kontol ,,kaubad/ toore/ materjal". Varude jääk aruandeperioodi lõpul fikseeritakse varude inventeerimisega. (1, 67)
vähendab investeeringuid varudesse. Madal tulemus näitab varude liigsust või raskusi realiseerimisel. Seega, mida suurem tulemus seda parem. Näitaja on mõjutatud ka varude erinevast arvestusmeetodist. 2. Varude käibevälde Väljendab käibekiirust päevades ning näitab, kui pika aja jooksul varud keskmiselt ära müüakse. Päevade arvuks aastas võetakse kas 360 või 365. Varude käibekiiruse suurenemine võib olla tingitud nõudluse suurenemisest, varude soetusraskustest, soetus hindade langusest jne. Käibekiiruse languse võivad põhjustada mittelikviidsed varud, üle normatiivsete varude soetamine, hindade tõus, müügiraskused, ettevõtte poliitika muutus jne. Rusikareegel: 1) üldjuhul ei peaks kaubavaru ületama 80% puhaskäibekapitalist 2) väikese jaeettevõtte kaubavaru ei tohiks olla suurem tema puhaskäibekapitalist 3) toidukaupluse varude normaalseks käibevälteks loetakse 12-15 päeva 3. Raha keskmine laekumisperiood (average collection periood)
Muud finantstulud- ja 4 4 kulud Aruandperioodi -6071 -4311 1760 40,80% tulem 4.4 Rahavoogude aruande horisontaalanalüüs Tuhandetes Kokku eurodes rahavood 1 380 2 155 -775 -36% põhitegevusest Rahavood -5 809 -2 864 2945 102,80% investeerimistegevusest Materiaalse ja -1 775 -1 096 679 61,90% immateriaalse põhivara soetus Laekunud põhivara 30 16 14 87,5% müügist Laekunud 137 1 109 -972 -87,60% sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Makstud -4 206 -2 898 1308 45,20% sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Laekunud intressid 5 5 Rahavood 4 215 1 211 3004 248,1% finantseerimistegevuses t Saadud laenud 5 325 3 638 1687 46,40%
· puudus: töömahukas, eeldab tehniliste vahendite ning tarkvara kasutamist. Eesti raamatupidamise seadus ei piira ühe või teise süsteemi kasutamist. Ettevõtte peab valima omale sobiva arvestussüsteemi, kas perioodilise või pideva, ning peab fikseerima sobiva varude arvestussüsteemi ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjas. Varude perioodiline arvestussüsteem Varude perioodilise arvestussüsteemi kasutamise korral ei kajastata pearaamatu kontodel kauba soetus- (sissetuleku) ja realiseermistehinguid. Pearaamatu kontodel tehakse sissekandeid alles arvestusperioodi lõpul (kantakse maha aruandeperioodi varude algjääk ja võetakse arvele aruandeperioodi lõppjääk) [26: 68]. Varude arvetuse perioodilise süsteemi puhul ei peeta arvestust varude lõppjäägi ega müüdud kaupade omamaksumuse kohta. Arvet peetakse ainult varude sissetuleku kohta, väljamineku kohta erali arvestust ei ole. Varude lõppjääk ning müüdud kaupade
* Isikute ühendus , mille eesmärk on töötajate õiguste ja huvide esindamine ja kaitsmine suhtluses tööandjaga või ka laiemate poliitiliste ja seadusandlike eesmärkide saavutamiseks. 11. Amortisatsioon (amortiseerimine) Amortisatsioon ehk kulum on põhivara kulumine rahalises väljenduses ehk vara amortiseeritava osa kandmine kuludesse vara kasuliku eluea jooksul. Üldtähenduses on amortiseerimine pikaajaliselt kasutatava varaobjekti (soetus)maksumuse jaotamine varaobjekti kasulikule elueale. Kitsamas tähenduses on amortiseerimine ainetu varaobjekti (soetus)maksumuse jaotamine varaobjekti kasulikule elueale. Amortiseerimine on ka võla kustutamine jaokaupa. Majandusteoorias on amortiseerumine pikaajaliselt kasutatava varaobjekti väärtuse vähenemine kulumise ja iganemise tõttu. *Põhivara amortiseerimine on tema jääkväärtuse vähendamine vastavalt
võimaldab täpsemalt ajastada tellimusi. Varude arvestuse pideva süsteemi peamiseks puuduseks peetakse tema suurt töömahtu, kuid süsteemi rakendamist hõlbustab arvutite ja teiste andmetöötlusseadmete (vöötkoodi lugemisseadmed, skannerid ) kasutamine [5]. Varude perioodiline arvestussüsteem Varude perioodilise arvestussüteemi kasutamise korral ei kajastata pearaamatu kontodel kauba soetus (sissetuleku) ja realiseerimistehinguid. Pearaamatu kontodele tehakse sissekanded alles arvestusperioodi lõpul (kantakse maha aruandeperioodi varude algjääk ja võetakse arvele aruandeperioodi lõppjääk) [9:67]. Arvet peetakse ainult varude sissetuleku kohta, väljamineku kohta eraldi arvestust ei ole. Varude lõppjääk ning müüdud kaupade omamaksumus tehakse kindlaks perioodiliselt: kuu,
Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus: Kreditoorne võlgnevus 7964 -17769 Ettemaksed -450 560 Makstud intressid 14934 24286 Rahavood äritegevusest kokku 134496 131220 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus 59479 36754 Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük 703 900 Antud laenud 3931 0 Antud laenude tagasimaksed 3131 0 Tütarettevõtja soetamine 2021 0 Saadud intressid 1098 523 Rahavood investeerimistegevusest kokku -60499 -35331
tasutud · Tekkepõhine printsiip- majandustehinguid kajastatakse siis kui need on toimunud sõltumata sellest kas raha on laekunud v tasutud. · Realiseerimise printsiip- tulud arvestatakse realiseerimise momendil v lepingu põhjal fikseeritud perioodi jooksul. · Soetusmaksumuse printsiip- varade ja väljaminekute hindamine raamatupidamise arvestuses kajastatakse nende soetamise v tekkimise momendil, tegelikus soetus hinnas. Raamatupidamise bilanss: Bilansi mõiste ja ülesehitus: bilanss tuleneb lad. k. sõnast bilanss ja tähendab tasakaalu. Bilanss kajastab ettevõtte vara, kohustusi ja omakapitali rahalises väärtuses, teatud kuupäeva seisuga ja bilansi koostamise kohustuslikkus on majandusaasta lõpu seisuga. Bilanss näitab hetkeseisu. Bilansi varade poolt nimetatakse AKTIVAKS; kohustuste ja omakapitali pool on PASSIVA. AKTIVA = PASSIVA
Metsa järelkasvu eest hoolitsetakse, kuid leidub ka metsade hävitamist, mis ei ole riigi kontrolli all. 6. Kas olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse? Kuigi metsa on külluses, ei kasutata seda tööstuses. Eelistatakse osta puidumaterjali sisse. 7. Kas riik ekspordib metsamaterjali või puidutooteid? Milline on tema osa maailma metsatööstuses? Riik ei ekspordi puidutooteid. Metsatööstus ei ole hästi arenenud. 8 8. Millised võiksid olla peamised metsadega soetus probleemid selles riigis? Suurimaks probleemiks on metsade hävimine. Seda põhjustavad kliima muutumine ning inimkäte töö. Vihmametsade ökosüsteemi ähvardavad vastutustundetu kaevandamine. 9 Tööstuse areng 1. Milliseid tööstuslikke tooraineid (maake) riigis leidub? Kanna nende leiukohad kontuurkaardile. Venezuela on maakide poolest rikas maa. Leidub suurel hulgal naftat, maagaasi. Mägismal kaevandatakse rauamaaki, boksiiti, kulda, mangaanimaaki
2015 2016 2017 RAHA JÄÄK PERIOODI ALGUL 0 74 962 94 080 LAEKUMINE Müügitulu 182 707 272 158 375 010 Käibemaksu tagastamine 0 -16 105 -44 477 Laen 50 000 0 0 LAEKUMINE KOKKU 232 707 256 053 330 533 KASUTAMINE PÕHI- JA VÄIKEVAHENDITE SOETUS Seadmed, masinad (arvuti) 17 280 6 000 5 900 MATERJAL JA TEENUSED Arenduskulud 1 440 1 440 2 400 RENDIKULUD Rent 12 980 14 160 14 160 TRANSPORDIKULUD Kütus 7 200 7 560 7 938 Sõidukite kindlustus 540 567 595 IT ja SIDEKULUD
tasutud Tekkepõhine printsiip- majandustehinguid kajastatakse siis kui need on toimunud sõltumata sellest kas raha on laekunud v tasutud. Realiseerimise printsiip- tulud arvestatakse realiseerimise momendil v lepingu põhjal fikseeritud perioodi jooksul. Soetusmaksumuse printsiip- varade ja väljaminekute hindamine raamatupidamise arvestuses kajastatakse nende soetamise v tekkimise momendil, tegelikus soetus hinnas. Raamatupidamise bilanss: Bilansi mõiste ja ülesehitus: bilanss tuleneb lad. k. sõnast bilanss ja tähendab tasakaalu. Bilanss kajastab ettevõtte vara, kohustusi ja omakapitali rahalises väärtuses, teatud kuupäeva seisuga ja bilansi koostamise kohustuslikkus on majandusaasta lõpu seisuga. Bilanss näitab hetkeseisu. Bilansi varade poolt nimetatakse AKTIVAKS; kohustuste ja omakapitali pool on PASSIVA. AKTIVA = PASSIVA
10%) järgi. Müügitüüpi kapitaliseeritud rentimine Müügitüüpi kapitaliseeritud rentimise korral on renditaja tavaliselt kas vahendaja või tootja, kes on soetanud või valmistanud renditava varaobjekti rentniku tellimisel. Varaobjekt antakse rentnikule üle tegelikus maksumuses. Renditaja tulu koosneb sel juhul 2 tululiigist. 1. Müügitulust, mis kajastatakse rendilepingu jõustumise momendil. Renditaja kannab varaühiku soetus(valmistamis)maksumuse kuluks (müüdud kaupade kulu). Müügitehingu tulemuseks on tulumi/kadumi tekkimine. 2. Intressitulust, mis kajastatakse tekkepõhiselt rendilepingu kehtivusaja jooksul. Rentniku raamatupidamiskanded on kõigil tehingukuupäevadel analoogsed otsese kapitaliseeritud rentimise korral tehtavate kannetega. Erinevus müügitüüpi kapitaliseeritud rentimise ja otsese kapitaliseeritud rentimise vahel kajastub ainult renditaja aruannetes. Näide 3 01. 01. 2005. a
Eestis: Käive on tekkinud v teenus saadud päeval, mil esimesena tehti kas: 1) Kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine; 2) Kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine; 3) Omatarbe puhul kauba võõrandamine või teenuse osutamine või ettevõtte kauba kasutuselevõtmine ... ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. Ühendusesisene kauba käive ja soetus: kauba lähetamise või kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu 15. Kuupäev või kauba eest arve väljastamise päev, kui arve väljastatakse enne ... kuule järgneva kuu 15. Kuupäeva. Kommentaar: üldreeglina arve väljastamise kuupäev Kauba importimisel: päev, mil kaup vabastatakse ühenduse tolliseadustiku tähenduses või tollivõla tekkimise päev või kauba Eestisse toimetamise päev. Pikaajalise teenuse käibe tekkimise aeg
jääk aruandeperioodi jooksul+varude sissetulek (ost, arvelevõtt) perioodi jooksul-varude jääk aruandeperioodi lõpul inventuuri alusel. Puudused: * puudub ülevaade varude seisust vajalikul hetkel, mistõttu nõrgeneb kontroll olemasolevate varude üle. * müüdud varude omahind sisaldab nii müüdud või tootmisse antud varude soetus (tootmis) hinna kui ka kahjumi kõikvõimalikest puudujääkidest ja kadudest, kuna ei ole võimalik eraldada puudujääkidele ja kadudele langevat osa. Varude perioodilise arvestuse kasutamine ei välista aga pideva laoarvestuse pidamist, millega on võimalik ettevõttes tagada nõutav kontrollifunktsioon. 8. Varude pidev arvestussüsteem. Varude pidevat (jooksvat) arvestussüsteemi kasutades peetakse üksikasjalikku arvestust varude liikumise kohta
ettevõtte juhtimisel ja mis ei kuulu otseselt või kaudselt põhitegevuse protsessi juurde.Näiteks tippjuhtkonna palgad ja koolitused, peakontori kulud, andmetöötluse kulud, reklaamikulud jms. VALMISTATUD JA MÜÜDUD TOODANGU KULU · VALMISTATUD TOODANGU KULU - koondab kulutusi, mis on tehtud toodete valmistamiseks perioodi jooksul · MÜÜDUD TOODANGU KULU - on aruandeperioodil müüdud toodete, kaupade ja teenuste (soetus-)maksumus. Müüdud toodangu kulu kajastub kasumiaruandes peale varude müümist. 5. Kulukäitur ja kulukäituri valik Kulude arvestamisel on oluline kulude seostamine kulukandjaga, seetõttu on oluline mõista, mis põhjustab kulusid. Iga otsus ja tegevus on kulukäituriks, need mõjutavad kulutusi. Kulukäitur on iga mõjur, sündmus, tegur või koefitsent, mis põhjustab muutusi kulukandjas, tegevustes,
tehakse kindlaks lineaarne mahaarvestismäär aasta kohta; 1/vara kasutusaeg * 2 lineaarne mahaarvestismäär korrutatakse kahega; 2* % kahekordne lineaarne mahaarvestismäär korrutatakse varaobjekti hetke jääkmaksumusega. Kahekordselt alaneva jäägi meetod(3) Näite alusel: Lineaarne mahaarvestismäär aasta kohta on: 1/5 = 0,2 = 20% Kahekordne mahaarvestismäär on: 2 ×20% = 40% Kasutusaastate järjenumbrite summa meetod(1) See on teine soetus maksumuse kiirmahaarvestamise meetod. On otstarbekas, kui vahendi kasutamisest saadav tulu on suurem vahendi kasutusaja alguses. Depretsiatsiooni summa arvutatakse siin järgmise valemi järgi: (Depretsiatsiooni)kuluperioodikohta= eeldatavkasutusiga+1kasutusaastajärjenumber * *(soetusmaksumuslõppväärtus). kasutusaastate järjenumbrite summa Näite alusel 1. aasta kulusumma on: 5+1-1×(8000500)=5/15×7500=1/3×7500=2500(eurot) 1+2+3+4+5 Materiaalse põhivara mahakandmine ..
Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -1 639 802 7 436 649 Makstud intressid -4 496 516 -7 602 925 Makstud muud finantskulud -1 206 374 -670 144 Makstud ettevõtte tulumaks 0 -820 929 Kokku rahavoog äritegevusest 19 479 129 31 679 028 Materiaalne põhivara soetus -5 948 542 -11 165 251 51 Materiaalne põhivara müük 55 085 75 661 Laenu andmine -1 471 503 -580 172 Saadud dividendid 906 648 906 648 Aktsiate ostmine 0 -2 000 000
Muud lühiajalised võlad 2 644 0 Maksuvõlad -4 913 0 Võlad töövõtjatele 2 654 0 Kokku rahavood äritegevusest -88 726 -79 471 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus 6 0 -28 650 Bioloogilise vara soetus -97 000 -27 675 Saadud intressid 11 27 0 Kokku rahavood investeerimistegevusest -96 973 -56 325 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 12 306 950 128 900
ettevõtte osakondade IT kulud, IT osakonna poolt pakutavad lahenduste kulud jt) Peidetud kulud ebamääraselt fikseeritud kulud, mis on seotud IT lahenduste kasutamisoskuse ja rakendamisega (ooteaeg IT toe saabumiseni, kolleegide aitamisele kuluv aeg, projektkohtumised, õppekülastused jms). A.2.7.2 Loetleda TCO kuuluvad osised. List the items included in TCO ·Nähtavad kuludeks on riist- ja tarkvarakulud (nt. soetus- ja liisingukulud, amortisatsioonikulud), IT tegevuskulud (nt. tehnilised teenused, helpdesk-kulud) ja IT administreerimiskulud (nt IT spetsialistide ja lõppkasutajate koolitus, finants- ja haldusteenused IT infrastuktuurile). Tarkvara kulude all arvestatakse vaid tootekulud, mitte näiteks tellitud tarkvara väljatöötamise kulusid. Nii riist- ja tarkvarakulujaotises tööjõu ega teenuse kulu ei arvestada.
annaabi.ee 
