c) Rõhu all olev keevkiht (PFBC); kombitsükliga elektrijaamades, kõige parem; kasutegur 55 %, kasutataks ülerõhku 1,2...1,5 MPa. 2.Katelde sisend-väljund karakteristikud Katelde põhilised sisend-väljund karakteristikud on: - Kasuteguri sõltuvus katla koormusest (Q) - Kütusekulu sõltuvus katla koormusest B(Q) - Kütuse erikulu sõltuvus katla koormusest (Q) - Kütuse marginaalkulu sõltuvus katla koormusest b(Q) - Elektrilise omatarbe sõltuvus katla koormusest Pot(Q) Tavaliselt määratakse katseliselt katla kasuteguri ja elektrilise omatarbe sõltuvused katla koormusest. Ülejäänud arvutatakse. Katelt katsetatakse soojustehniliselt kas otsese või kaudse bilansi meetodil. Otsese bilansi meetodil kütusekulu mõõdetakse ja katla kasutegur arvutatakse: kus Qt on kütuse tarbimise kütteväärtus, B on kütuse kulu. See valem on otstarbekas vaid väikese võimsusega katla <500 t/h, gaasiliste ning vedelate kütuse korral
Kinnisvara Haldamine. . 1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus. / / , , "" , , , (, , , ) , ( ) - . , , , , , , . 1) ( , ; , , , / , , ) 2) ( , , ; , , , , , , ); 3) - , . , . - - , . . . 2. Kinnisvara strateegilise haldamise sisu. (, ,), - , , , (,, , ), . . . 3. Kinnisvara operatiiv-tehnilise haldamise sisu. , , , , , , . 4.Asja omamise,valdamise ja haldamise mõisted Omamine- . , . Valdamine - . Haldamine- , . 5. Põhiseaduses sätestatud põhimõtted seoses omandiga . ., , . , . . . . 6.Üldine,avalik ja era(kinnis)asi-sisu ning näiteid. 7. Asja reaal- ja mõtteline osa sisu ning näiteid. ...
Lehmapiim, müük ts, looma kohta normaaljaotus piimalehmatoetus, looma kohta mõõdukalt asümmeetriline Lehmapiim, müük EEK, looma kohta mõõdukalt asümmeetriline Lehmapiim, ev. sisetarve ts, looma kohta vajab korrigeerimist Veised, ostetud loomade arv vajab korrigeerimist Veised, müüdud loomade arv vajab korrigeerimist Veised, omatarbe loomade arv vajab korrigeerimist 5 Eelnevalt leitud põhilistest statistilistest näitajatest, eelkõige korrigeeritud variatsioonikordajast selgus, et näitajad jaotusid oluliselt ebasümmeetriliselt. Põhjuseks võib olla asjaolu, et ettevõtted on väga erineva suurusega ja sellest tulenevalt on ka piima tootmine erinev. Seega vajasid enamjaolt kõik näitajad korrigeerimist
2. Energia lõpptarbimine, sisemaine kogutarbimine, muundatud energia. Energia lõpptarbimine on energia, mis on saadud ja tarbitud pärast kõiki vahepealseid muundamisi teisteks energialiikideks (elektrienergia, soojus, kütus). Lõpptarbimisse ei kuulu energia kasutamine mitteenergeetilisteks vajadusteks, elektrijaamade omatarve ega kadu. Energia sisemaine kogutarbimine (i.k gross inland consumptiuon) kujutab endast muundatud energia, energiasektori omatarbe, mitteenergeetilisteks vajadusteks tarbitud energia ja energia lõpptarbimise summat. Muundatud energia on energia, mis on saadud primaarenergia muundamisel. Siia kuulub elektrienergia, soojus, turbabrikett, põlevkiviõli, põlevkivikoks ja generaatorigaas. 3. Tarbimine mitteenergeetilisteks vajadusteks, merelaevade punkerdamine. Mitteenergeetilisteks vajadusteks kasutatud kütus on keemiatööstuse toorainena tarbitud põlevkivi ja maagaas, teekatte- ja määrdeõlina tarbitud vedelkütus.
Finantsraamatupidamine Eesmärk: Varustada välistarbijaid organisatsiooni finantsseisundit ja (majandus)tegevuse tulemusi iseloomustava infoga. Info kasutajad: Välistarbijad, vähemalt määral sisetarbijad. Ajaline suunitlus: minevik Põhinõue infole: Rangelt määratletav ja kontrollitav Täpsus: andmed täpsed, info põhiliselt monetaarne Objektid: Organisatsioon kui tervik Arvestussüsteem: kahekordne kirjendamine Mõõtühikud: rahalised Reglementeeritus: Reguleeritud riiklike ja rahvusvaheliste normatiivaktidega(raamatupidamise seadus, kohalikud ja rahvusvahelised standardid) MÕISTED: · Kohustus- Raamatupidamiskohuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg(1. Mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel. 2. Millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist) · Kohustis- Eraõiguslik suhe, milles üks pooltest(võlgnik, deebitor) on kohustatud teisele poolele(võla...
osutamise korral · Samal päeval kui kaup osjale lähetatakse vüi kättesaadavaks tehakse või teenus osutatakse · 3 kalandripäeva jooksul , arvates kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast · 7 kalandripäeva jooksul , arvates kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast 12. Juhul kui omatarbe moodustab tööandja sõiduauto töö,- ameti-, või teenuseülesannetega või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks tasuta või sooduhinnaga kasutada andmine , on nimetatud käibe maksustav väärtus koos käibemaksuga .............................................................. 13. Käibe ei teki eesti siseselt , kui · Kauba või teenuse eest osaliselt või täeliku masktakse · Kaup ostjale lähetakse või kättesaadavaks tehakse
wag 6 000 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009, esimene poolaasta 2009, first half-year NOORTE JA KESKEALISTE LEIBKONDADE ÜÜRIKULUD VÕRRELDES OMATARBE ELUASEMEGA (OMATARBE ELUASE =100%) Aasta Noored Keskealised üürnike leibkonnad üürnike leibkonnad Noortest leib- Üürikulu Üürikulu Keskealistest Üürikulu Üürikulu kondadest sotsiaal- turuüüri leib-kondadest sotsiaal- turuüüri
Nii tulu nüüdisväärtuse kui ka võrdsete inland consumptiuon) kujutab endast · põllumajandusettevõtteid, aastamaksete meetodit peetakse a aastas saadav rahasissevoog krooni muundatud energia, energiasektori omatarbe, majandusteaduse korrektsemateks ja aastas. mitteenergeetilisteks vajadusteks tarbitud · transpordiettevõtteid, enamkasutatavateks investeeringute energia ja energia lõpptarbimise summat.
1995. aastal loodi Maksiköök. 3 KAUPLUSE TÖÖ KORRALDAMINE Kivilinna Konsumi laopind on üsna väike nagu ka pood. Kõik mis konteinerites tuleb läheb ka üldjoones välja, kui aga midagi ära ei mahu, siis pannakse need lattu seisma, aga seda üldjuhul juhtub harva. Kampaaniate ajal on ladu paksult täis konteinereid ning need samad konteinerid lähevad ka kõik välja. Laoruumis on 9.külmkambrit, mis on eraldi jaotatud kas, siis lihatoodetele, puuvilja, piimatoodetele, omatarbe toodetele. Üldjuhul mingi eripärasusi ei ole kaupade vastuvõtul. Majas on 3.juhatajalt, kes on erinevate jaotusega, üks on esmatarbe, leiva- ja jogurtitoodete müügijuht, teine tööstuskauba, alkoholi ning kolmas toidukauba juht. Kuna inimesed toovad sinna kaupa, siis tuleb kaubatooja juhataja ruumi võtab allkirja, ning annab meile saatelehe. Mingisugust eripära ei olegi. Hoiutingimused on ilusti ära jaotatud, kus osas asub
Erisoodustuse summa (tehtud kulu või arvestatud hind) maksustatakse tulumaksuga (määr 21/79 ehk 26,58%) ja sotsiaalmaksuga (määr 33%). Erisoodustus on oma olemuselt saaja (töötaja) tulu, kuid erisoodustustelt tulu- ja sotsiaalmaksu tasumine on erisoodustuste tegija (tööandja) kohustus. Erisoodustus on tehtud lisaks töötasule ja erisoodustuse summat ei isikustata ning enamasti ei ole võimalik saajat kindlaks teha, st saaja on anonüümne. Omatarve KMS-i mõistes Kui omatarbe moodustab tööandja sõiduauto tasuta või soodushinnaga kasutada andmine, on nimetatud käibe maksustatav väärtus koos käibemaksuga tulumaksuseaduse alusel arvutatud erisoodustuse hind. Kui sõiduauto kasutamisel ei peeta sõidupäevikut, on erisoodustuse hinnaks 256 eurot, ning omatarbe maksustatavaks väärtuseks on 213,33 eurot, sellelt tasumisele kuuluv käibemaks on 42,67 eurot. Kui töötaja hüvitab sõiduauto eratarbeks kasutatava osa, siis
4.09.2014 Sõiduauto omatarve » Sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangu rakendumisel ei loeta sõiduauto kasutamist ettevõtlusega mitteseotud otstarbel enam omatarbeks ja käibeks » Endiselt on omatarve ja käive peamiselt taksoveoks või õppesõiduks kasutatava sõiduauto kasutamine erasõitudeks (KMS § 30 lg 4 punktid 3 ja 4) ... » Sõiduauto omatarbe maksustatav väärtus ei ole enam seotud erisoodustuse hinnaga, vaid see leitakse üldistel alustel vastavalt KMS § 12 lõikele 6 (teenuse soetusmaksumus või omahind) 31 4.09.2014 Maksu- ja Tolliameti koduleht www.emta.ee Maksu- ja Tolliameti infotelefonid ja e-posti aadressid
· kergevee grafiitaeglustiga reaktor RBMK 12 7.3 Kolmas põlvkond ABWR, System 80+, AP600, EPR EPR - AREVA poolt pakutav EPR on kaitstud väliselt maavärina, sõjaväe reaktiivlennuki kokkupõrke ja plahvatuse impulsslaine eest. [10] Sisemiste õnnetuste analüüsimisel on arvesse võetud torustiku lekkimist, reaktori kaitsekesta purunemist, mahutite purunemist, pumpade ja ventiilide purunemist, uputust, omatarbe kadumist, plahvatusi, tulekahju ja ka kiiresti lendavaid esemeid, mis võivad tuleneda mõne kiiresti pöörleva seadme purunemisest. Tuumareaktori ehitusest annab ülevaate joonis 5. Ohutuse tagamisel on arvesse võetud ka eriti rasked õnnetused, milleks on reaktori tuuma sulamine. EPR-i ohutusstrateegia järgi proovitakse ära hoida selliseid raskeid õnnetusi, milleks on: · reaktori tuuma sulamine;
4 ja 5 sätestatud juhtudel. 13. Mis ajahetkel tekib kauba ja teenuse eestisisene käive? §11 Käive on tekkinud või teenus on saadud päeval, mil esimesena tehti üks alljärgnevaist toiminguist: 1) kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine; 2) kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine; 3) omatarbe puhul kauba võõrandamine või teenuse osutamine või ettevõtte kauba kasutuselevõtmine maksukohustuslase enda, tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt või muul ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. 14. Mis ajahetkel tekib kauba ja teenuse ühendusesisene käive? §11 Ühendusesisene käive on tekkinud või kaup on ühendusesiseselt soetatud kauba lähetamise või kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu 15. kuupäeval või kauba eest arve
1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus Kinnisvara haldamine on kas juriidilisel õigusel (omandiõigusest tulenevalt omanikul lasuv) või lepingulisest kohustusest tulenev halduril lasuv vastutus kinnisvara jätkuva olemasolu eest koos selle kasutusloast tuleneva funktsionaalsuse säilitamisega, mille eesmärgiks on haldurile lepinguga haldamiseks üleantud kinnisvara: füüsiline säilitamine – eelkõige objekti korrashoiuks vajalike tegevuste loetelu alusel nende täitmiseks vajalike kokkulepete sõlmimine. (tehnohooldustööd,heakorratööd) juriidiline säilitamine – eelkõige kogu korrashoiu käigu dokumenteerimine ja sõlmitud lepingutega võetus osapooltele antud õiguste ja kohustuste korrektse täitmise jälgimine. majanduslik säilitamine- eelkõige objekti majanduskava alusel korrashoiuks vajalike rahavoogude juhtimine ja korrahoiu tulemuse finantsanalüüs koos nõutava ja kokulepitud mahu...
Toetuse maksustatava väärtuse hulka arvamise ja maksustamise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega. Kauba tasuta võõrandamise ja kauba tasuta ühendusesisese soetamise puhul, samuti kauba ühendusesisese käibena käsitatava kauba teise liikmesriiki toimetamise korral on maksustatav väärtus kauba või muu sarnase kauba soetusmaksumuse või selle puudumisel omahinna alusel eelnimetatud toimingute tegemise ajal määratud väärtus. Omatarbe korral on maksustatav väärtus kauba soetusmaksumus või selle puudumisel omahind või teenuse omahind, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul. Maksustatav väärtus ei sisalda ostjale võimaldatavat hinnasoodustust, kui soodustust kohaldatakse kauba müümise või teenuse osutamise ajal ning ärilisel eesmärgil. Samuti ei arvata kauba võõrandamisel makstavat intressi kauba käibe maksustatava väärtuse hulka. Maksustatav väärtus ei sisalda kauba
Kinnisvara haldamise vastused. Kinnisvara haldamise vastused...........................................................................................1 2.Kinnisvara strateegilise haldamise sisu...........................................................................5 3.Kinnisvara operatiiv-tehnilise haldamise sisu...................................................................6 4.Asja omamise, valdamise ja haldamise mõisted..............................................................6 5.Põhiseaduses sätestatud põhimõtted seoses omandiga..................................................6 6.Üldine, avalik ja era(kinnis)asi sisu ning näiteid............................................................7 7.Asja reaal ja mõtteline osa sisu ning näiteid................................................................7 8.Maatüki ja ehitise oluline osa; määratlus ning näited......................................................7 9.Varag...
1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus. Kinnistu/ krundi/ maavalduste korraldamine, kinnisvarasse investeeritud vahenditest ,,tagasiteenimise" korraldamine- rendi ja üürilepingute administreerimine, kinnisvara portfelli (maa, rajatised, hooned, seadusest tulenevad kohustused) administreerimine, kinnisvara keskkonna korraldamine (kinnisvara keskkonna funktsionaalselt kasulikuks tegemine)- see kõik on kinnisvara haldamine. Kinnisvara haldamise vajadus seisneb selles, et iga kinnisvara alati vananeb, muutuvad nõuded kasutatavatele ruumidele, muutub rahvusliku majanduse struktuur, esinevad kinnisvara kasutajate organisatsioonilised muutused, pidevalt tekivad uued tehnoloogiad ühiskonnas. KV H põhieesmärgid on kinnisvara a.füüsiline säilitamine(:tegevused selleks,et kinnistu ja sel paiknevad ehitised vastaksid detailplaneeringus ja projektdokumentides esitatud nõudmistele ja need tervikuna ei muutuks ohtlikeks ei kasutajatele ega...
1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus. Kinnistu/ krundi/ maavalduste korraldamine, kinnisvarasse investeeritud vahenditest „tagasiteenimise” korraldamine- rendi ja üürilepingute administreerimine, kinnisvara portfelli (maa, rajatised, hooned, seadusest tulenevad kohustused) administreerimine, kinnisvara keskkonna korraldamine (kinnisvara keskkonna funktsionaalselt kasulikuks tegemine)- see kõik on kinnisvara haldamine. Kinnisvara haldamise vajadus seisneb selles, et iga kinnisvara alati vananeb, muutuvad nõuded kasutatavatele ruumidele, muutub rahvusliku majanduse struktuur, esinevad kinnisvara kasutajate organisatsioonilised muutused, pidevalt tekivad uued tehnoloogiad ühiskonnas. KV H põhieesmärgid on kinnisvara a.füüsiline säilitamine(:tegevused selleks,et kinnistu ja sel paiknevad ehitised vastaksid detailplaneeringus ja projektdokumentides esitatud nõudmistele ja need tervikuna ei muutuks ohtlikeks ei kasutajatele ega ...
k = 100 - q 2 - q3 - q 4 - q5 - q 6 6-7 q2 - soojuskadu katlast lahkuva põlemisgaasiga; %, q3 - soojuskadu keemiliselt mittetäielikust põlemisest; %, q4 - soojuskadu mehhaaniliselt mittetäielikust põlemisest, %, q5 - soojuskadu katla välisjahtumisest; %, q6 - soojuskadu räbu füüsikalise soojusega; %. Katla netokasuteguri leidmiseks tuleb brutokasutegurist maha võtta katla soojusliku qots ja elektrilise qote omatarbe osad. kn = k - ( q ots + q ote ) 6-8 Harilikult ei ületa omatarbe (õhu ventilaatori, pumpade jne) osa gaasi ja õlikatelde puhul 0,3-1%, mida suurem katel seda väiksem protsent. Katla kasutegur osalisel koormusel erineb tema kasutegurist nominaal koormusel. Katla koormuse vähenemisel alla nominaalkoormuse väheneb teataval määral kadu katlast lahkuvate suitsugaasidega ja mittetäielikust põlemisest. Kaod katla
järgi Töö vallasasjaga Teenus mittemaksukohustuslasele või ettevõtlusega mittetegelevale ühendusvälise riigi isikule käive tekib riigis, kus tööd tehakse KÄIBE TEKKIMISE AEG Eestis: Käive on tekkinud v teenus saadud päeval, mil esimesena tehti kas: 1) Kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine; 2) Kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine; 3) Omatarbe puhul kauba võõrandamine või teenuse osutamine või ettevõtte kauba kasutuselevõtmine ... ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. Ühendusesisene kauba käive ja soetus: kauba lähetamise või kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu 15. Kuupäev või kauba eest arve väljastamise päev, kui arve väljastatakse enne ... kuule järgneva kuu 15. Kuupäeva. Kommentaar: üldreeglina arve väljastamise kuupäev
muujaoks Q2.......Q6-soojuskaod Q2- soojuskadu katlast lahkuvate kuumade gaasidega Q3- keemiline põlemiskadu. Q4- mehaaniline põlemiskadu. See esineb tahkete kütuste põlemisel kus tekib tuhk/räbu ja kui tuhaproovis esineb süsinik. Q5- katlavälis jahtumiskadu. Q6-see kadu esineb ainult tahkete kütuste põletamisel. Soojuskadu slaki ja tuha füüsikalise soojusega. Q1+q2+q3+q4+q5+q6=100% Q1= brutto=q1=100-(q2+q3+q4+q5+q6)% bruttokasutegur netokasuteguri saame kui brutost lahutame q omatarbe neto=brutto- ot Hoonete sisekliima ja selle kujundamise alused · Niiske õhu omaduse ja parameetrid Niiske õhk kujutab endast kuiva õhu ja veeauru e niiskuse mehhaanilist segu. Järelikult niiske õhk on gaaside segu, mis koosneb kuivast õhust ja veeaurust. Kuivõhk koosneb: lämmastik(N2) 75,54%massiprotsenti ja mahuprotsessidest 78,08%; O2 =20,95%; Ar=0,93% ; CO2=0,04%. Peale nende on õhus veel väga vähe neooni, klüptooni ja muid gaase
Miinimumpalk 355 EUR Sotsiaalmaksu kuu miinimumäär 117,15 EUR Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis sõidupäevikut pidades kuni 335 EUR Tööandja sõiduauto kasutamise erisoodustuse hinna ülempiir 256 EUR Omatarbe maksustatav väärtus kauba tasuta võõrandamisel ja 256 EUR teenuse tasuta osutamisel, samuti ettevõtte vara tasuta kasutamisel maksukohustuslase enda või töötaja poolt, millelt (256/1,2x20%) ettevõte on osaliselt või täielikult sisendkäibemaksu maha arvanud
(KMS § 10 lg 4 p 10) 13. Mis ajahetkel tekib kauba ja teenuse eestisisene käive? Käive on tekkinud või teenus on saadud päeval, mil esimesena tehti üks alljärgnevaist toiminguist: (KMS § 11 lg 1) - kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine; (KMS § 11 lg 1 p 1) - kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine; (KMS § 11 lg 1 p 2) - omatarbe puhul kauba võõrandamine või teenuse osutamine või ettevõtte kauba kasutuselevõtmine maksukohustuslase enda, tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt või muul ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. (KMS § 11 lg 1 p 3) 8 14. Mis ajahetkel tekib kauba ja teenuse ühendusesisene käive? Ühendusesisene käive on tekkinud või kaup on ühendusesiseselt soetatud kauba
Rootsi kogemustel võiks väga li- gikaudu võtta, sõltumata tarbija iseloomust, tegurite keskmisteks väärtusteks k 1 = 0,00026 ja k 2 = 0,00221. Lisaks tarbijate koormusele tuleb arvestada võrgus ka alajaamade omatarvet ja võimsus- ning energiakadu. Vastavaid suurusi võib ligikaudselt prognoosida või võtta väga orienteerivad väärtused käsiraamatust. Näiteks võiks meie olu- des võtta väga orienteerivalt alajaama aastase omatarbeenergia ja omatarbe maksimaalkoormuse vastavalt tabelile 1.2. Tabel 1.2. Alajaamade omatarve Alajaama ülempinge W Pm kV MWh KW 330 800...2200 160...440 220 500...2000 100...400 110 100....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
