Astmeline või võrdeline tulumaks? Eestis kehtib hetkel võrdeline ehk ühetaoline ehk proportsionaalne tulumaks, mis tähendab, et maksumäär ei olene maksustatava tulu suurusest. Eestis on tulumaks hetkel kõigile 22%. Proportsionaalne tulumaks on peale Eesti veel ka Leedus, Lätis, Venemaal, Serbias, Ukrainas, Slovakkias, Gruusias, Rumeenias ja Makedoonias. Viimastel aastatel on ka Taani, Soome ja Inglismaa kaalunud üleminekut võrdelisele tulumaksule. Hetkel on seal veel astmeline ehk progressiivne tulumaks, mis tähendab maksusüsteemi, kus maksumäära suurus kasvab vastavalt brutotulu suuruse kasvamisele. Vikipeediast leiame progressiivse tulumaksu selgituse vaba aja näol. Oletame, et vaba aeg on mingi kaup. ,,Progressiivne tulumaks tooks inimestele kasu, suurendades nende vähest vaba aja hulka kellegi staatust muutmata. Rohkem võrdsust teeninduspotentsiaali jaotuses teeks tuluhierarhias tõusmise suhteliselt lihtsamaks.
käibemaksukohustlaseks registreerima, kui tema aastane tulu ületab 16 000 eurot. Erinevalt Eesti proportsionaalsest maksusüsteemis on Soomes progressiivne maksusüsteem ehk astmeline tulumaks. 2017.aasta seisuga tuleb ka Eestisse progressiivne maksusüsteem. Eestis on kehtestatud proportsionaalne üksikisiku tulumaks, mis tähendab, et maksumäär ei olene maksustatavast summast. Tulumaksu määr on Eesti kodanikele 20% teenitavast summast, olenemata riigist kus see on teenitud. Tulumaksule kehtib ka maksuvaba tulu 170€ kuus, mis tähendab, et 170 eurot teenitud summast ei kuulu maksustamisele. Mitme töökoha korral kuulub tulumaksuvaba tulu ainult ühele valitud palgale. Sotsiaalmaksu 33% maksab riigile tööandja. Eesti maksusüsteemi positiivsed küljed: ● Lihtne ning kõigile arusaadav ● Äriühingute kasumit ei maksustata selle teenimisel vaid jaotamisel ● Kasumi reinvesteerimisel ettevõttesse on see maksuvaba
Eestis kehtib proportsionaalne tulumaks ning Eestiga sarnase põhimõtte järgi maksustavad oma inimeste tulu Venemaa, Läti, Leedu, Tšehhi, Slovakkia, Bulgaaria, Rumeenia ja Ungari (Vassiljev, 2013). Arenenud Lääne- ning Põhja-Euroopa riikides kehtib aga hoopiski astmeline tulumaks. Astmeline tulumaks seisneb maksumäära progressiivsuses vastavalt sissetuleku suurusele – mida madalam on sissetulek, seda väiksem on maksumäär. Progressiivsele ehk astmelisele tulumaksule üleminekut seostatakse valimisõiguse andmisega alamklassidele, ametiühingute tugevnemise ja demokraatliku kodanikuühiskonna tekkimisega. Pidades silmas Eesti suurt lõhet nö. vaeste ning rikaste vahel, oleks progressiivne tulumaks üheks võimalikuks lahenduseks. Kuid Eestis pole paraku kujunenud veel keskklassigi, rääkimata tugevatest ametiühingutest ja valitsusest sõltumatutest kodanikuühendustest, mis suudaksid maksupoliitikat mõjutada (Raig, 2004)
lastetoetus ja tagada üle Eesti kõigile soovijatele lasteaiakohad. v Maksusüsteem peab olema õiglane, mis tähendab, et maksude kujundamisel lähtutakse inimese võimekusest makse maksta. Sotsiaaldemokraadid leiavad, et õiglased maksud on targa maksupoliitika eeldus. v Samuti peab riik kindlustama kohalike omavalitsuste toimimise, suurendama turvalisust, vähendama ravijärjekordi, ühtlustama regionaalset arengut. Irl: v Vastu astmelisele tulumaksule. v Maamaks kodudelt tuleb Eestis kaotada. Peame ebaõiglaseks, et oma kodualuse maa välja ostnud koduomanikud peavad tasuma selle eest ka koormavat maamaksu. v Langetame makse, et panna majandus kiiremini kasvama. v Võimalikult madal ettevõtte tulumaks tagab, et Eesti majanduskeskkond on jätkuvalt atraktiivne. Eesti ettevõtete maksukeskkond peab olema atraktiivne ka peale 2009. aastat. Selleks toetame sellist ettevõtete
mõlemalt. Palgast peetakse kinni sotsiaal- ja kindlustusmaksud (kokku umbes 7%), kui ei ole tõendit E 101 selle kohta, et töötaja on kindlustatud mõnes teises riigis. Soome maksuametile peab esitama tuludeklaratsiooni. Kui isik elab Soomes kuni 6 kuud ja tööandjaks on Soome ettevõte, siis makstakse palgast Soome 35% suurust tuluallikamaksu (lähdevero). Tööandja peab tuluallikamaksu kinni palga maksmisel. Lisaks tulumaksule peab tööandja palgast kinni sotsiaal- ja kindlustusmaksud. Tuluallikamaks on lõplik tulumaks ja üldjuhul palga kohta ei esitata Soomes tuludeklaratsiooni. Kui isik elab Soomes kuni 6 kuud ja palka maksab väljaspool Soomet registreeritud ettevõte, siis ei pea palgast Soome tulumaksu maksma. Sel juhul esitatakse tuludeklaratsioon ja makstakse tulumaksu ainult oma kodumaal. Kui välismaisel tööandjal on Soomes filiaal, maksustatakse sellelt tööandjalt saadud palk alati Soomes.
See on keerukam. Kõigepealt tuleb välja arvutada potentsiaalne ehk majandusele jõukohase SKP maht ja võrrelda seda tegelik või prognoositava SKP mahuga, ehk leitakse nn ,,SKP lõhe". Positiivse SKP lõhe korral võib majandus olla üle kuumenemas, negatiivse puhul aga SKP maht allapoole selle potentsiaalset taset Euro-Plus Pakt (märts 2011) Peamised tegevussuunad: ·Palkade indekseerimise kõrvaldamine ·Pensioniea tõstmine ·Ettevõtete tulumaksule ühtse aluse kokkuleppimine (common base for corporate taxes) ·Laenamise pidurite kehtestamine ("Schuldenbremse") muudatused riikide põhiseadustes, mis piiravad juriidiliselt laenamise ulatust riikidele Huvi võivad pakkuda veel järgmistel saitidel olevad materjalid: · http://kristjanvaik.weebly.com/uploads/1/1/5/6/1156868/loeng_11.fiskaal- jamonetaarpoliitika.pdf · http://slideplayer.com/slide/10207534/ · http://slideplayer.com/slide/8333178/
Kui olete palgatöö kõrvalt FIE, maksab teie nimele sotsiaalmaksu lisaks teie enda poolt ettevõtlustulult makstule ka teie tööandja, ja teie isikustatud sotsiaalmaks on nende kahe summa . Isikustatud sotsiaalmaksu suurusest sõltub: · ravikindlustus, mille hulka kuulub hüvitis töövõimetuse korral; · pensionistaaz; · riikliku pensionikindlustuse I ja II samba suurus; · vanemahüvitise suurus . Sarnaselt tulumaksule hadab ka sotsiaalmaksu maksuamet. Sotsiaalmaksu avansilisi makseid tuleb teha kohe esimesest aastast alates. Jooksva aasta sees peab ettevõtja tegema kord kvartalis sotsiaalmaksu avansilisi makseid, mille tasumise tähtaeg on iga kvartali 15. kuupäev . Sotsiaalmaksu makstatkse ettevõtlustulult sellelt, mida deklareeritakse tuludeklaratsiooni E-vormil, mis tuleb Maksu- ja Tolliametile esitada koos füüsilise
oli oodatust märgavalt suurem, eriti arvestades juriidilise isiku tulumaksu laekumise rohkem kui 80 protsendilist kasvu 2002. aastal. Füüsilise isiku tulumaksu ülelaekumise põhjuseks oli prognoositust märgatavalt kõrgem tööhõive 2003. aasta II poolaastal, mis kiirendas palgafondi kasvu. Sotsiaalmaksu laekus aastaga 14,26 miljardit krooni. Sotsiaalmaksu ülelaekumise põhjuseks olid sarnaselt füüsilise isiku tulumaksule soodsad arengud tööjõuturul ja palgafondi kasv. Käibemaksu laekus aastaga 11,2 miljardit krooni. Käibemaksu ülelaekumise põhjuseks oli tagasihoidlik ekspordi kasv, mille tingis madal välisnõudlus. Kuna 6 Tiia Saarna, Kaili Olgo AK - 11
kindlustatule ja tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras. Vastavalt seadusele on Vabariigi valitsusel igal kalendriaastal õigus otsustada töötuskindlustuse makse määra osas. Konkreetse aasta töötuskindlustusmakse määr avaldatakse Vabariigi Valitsuse määruses. Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr 2011. aastal on 2,8% ja tööandja maksab makset määraga 1,4%. Töötaja makseid makstakse kinnipidamise teel väljamakse tegemisel sarnaselt tulumaksule. Töötaja maksed laekuvad fondi, kust finantseeritakse töötuks jäämise puhul makstavaid hüvitisi. Tööandja maksed laekuvad fondi, kust toimub teiste hüvitiste finantseerimine (töö- või teenistussuhete ülesütlemine või tööandja maksujõuetus). Töötuskindlustusega kindlustatud isikuks ei loeta tööandja juhtimis- ja kontrollorgani liikmeid, mistõttu nendele makstud tasudelt makset ei tasuta. Vanaduspensioniikka jõudnud
Sellisel juhul maksame sõltumata oma sissetuleku suurusest kogu aeg ühesuguse protsendi tulumaksu. Maailma arenenud riikides on enamasti kasutusel progressiivne tulumaks, kus tulude suurenedes hakkab ka maksumäär kasvama. Eestis laekub füüsilise isiku tulumaksust 44 protsenti riigieelarvesse ja 56 protsenti kohalikesse eelarvetesse ning on riigi üheks olulisemaks tuluallikaks. Lisaks füüsilise isiku tulumaksule rakendatakse paljudes riikides ka ettevõtte tulumaksu. Sellisel juhul maksustatakse ettevõtete kasumeid ent kaudselt ka tarbijate sissetulekuid. Ettevõtte tulumaksu abil saab iseloomustada ka maksukoormuse ülekandumist, sest ettevõtetele kehtestatud tulumaksu tulemusena suurenevad tootmiskulud. Tulemusena tõstavad ettevõtjad toodete hindu ning tulemusena maksavadki mingisuguse osa sellest tulumaksust kinni tarbijad
Dividendide hüvitussüsteem- dividendidelt tasutud TM loetakse osaliselt või täielikult ettevõtte TM tasumiseks. Null % meetod- dividendidena jaotatud kasumiosalt TM ei arvestata OMANDIMAKSUD: Vara omandiõigus, -suhe ning sellest tulenev tulu teenimise võimalus; omanikust eraldatav (nt autoriõigused), maksuobjekt: registervara; maksustatav väärtus (nt turu-, rendi-, kapitali- jne väärtus); maksumäärad, erandid, alternatiiv progresseeruvate määradega astmelisele tulumaksule? RASKEVEOKIMAKS: Raskeveokimaksu objekt: veoste vedamiseks ettenähtud liiklusregistris registreeritud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga veoauto ja veoautost ja ühest või enamast haagisest koostatud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga autorong, mille veoauto on registreeritud liiklusregistris. Maksumäärad on kehtestatud. Veoauto registrimassile (märke puudumisel täismassile), telgede arvule ja
majanduslikult nõrgematesse piirkondadesse. 12.Tugevdame konkurentsi- ja tarbijakaitseametit ning tööinspektsiooni. 13.Kasutame maksimaalselt ära Euroopa Liidu reeglistikust tulenevad võimalused Eesti huvide kaitseks. RAHANDUS, MAKSUD JA EELARVE 1.Muudame ettevõtlust pärssivat sotsiaalmaksu, tugevdame maksedistsipliini. Tee me eelarve taas läbipaistvaks. 2.Üldise tulumaksukoormuse vähenemise taustal läheme üle astmelisele tulumaksule. Tulumaksu määramisel arvestame senisest enam laste arvu pere konnas. Tõstame tulumaksuvaba miinimumi alampalgani. Investeeringud Eestisse jäävad maksu vabaks. 3.Kehtestame regionaalseid maksusoodustusi, suurendame omavalitsuste rolli kohalike maksude määramisel, kehtestame pärandi- ja kinnisvaramaksu suurtele varadele ning aktsiisid luksuskaupadele. 4.Suurendame riigi kulutusi majandusarengule, haridusele, kultuurile ja sotsiaal arengule. Pensioni tase keskmise palga suhtes tõuseb. 5
väiksem tähendus kui väiksemal sissetulekul, mis vajalikk esmaste vajaduste rahuldamiseks. Mida suurem on isiku sissetulek, seda vähem kannatab ta maksude maksmise tagajärjel. Suuremast sissetulekust suhteliselt suurema osa nõudmine maksudeks ei valmista maksumaksjale selliseid ebameeldivusi, mida need teevad väiksema sissetuleku puhul. Piirvajaduste teooria on aluseks ja põhjenduseks progresseeruvale tulumaksule. M - maksud M TM täiendav maks lisatakse suurema TM Sissetulekutega isikutele rikkuse ümber- M Jaotamise põhimõttel. PV piirvajadus (tuleb kõikidel ühesuguselt Täita)
Maksud ja eelarve peavad omandama senisest aktiivsema rolli ühiskonna harmoonilisema arengu kindlustamisel. Meie maksude tase on olnud ELi keskmisest tunduvalt madalam ning me pole pidanud õigeks kasutada oma riigi ülesehitamiseks laenuraha. Peame vajalikuks järgmiste meetmete rakendamist: 1. Muudame ettevõtlust pärssivat sotsiaalmaksu, tugevdame maksedistsipliini. Teeme eelarve taas läbipaistvaks. 2. Üldise tulumaksukoormuse vähenemise taustal läheme üle astmelisele tulumaksule. Tulumaksu määramisel arvestame senisest enam laste arvu perekonnas. Tõstame tulumaksuvaba miinimumi alampalgani. Investeeringud Eestisse jäävad maksuvabaks. 3. Kehtestame regionaalseid maksusoodustusi, suurendame omavalitsuste rolli kohalike maksude määramisel, kehtestame pärandi- ja kinnisvaramaksu suurtele varadele ning aktsiisid luksuskaupadele. 4. Suurendame riigi kulutusi majandusarengule, haridusele, kultuurile ja sotsiaalarengule. Pensioni tase keskmise palga suhtes tõuseb. 5
tarbimist. o Kaudsete maksude korral on võimalik, et maksusubjekt suurendab maksu võrra müüdava kauba hinda ning maksukoormuse kannab tegelikult tarbija. o Samas sõltub maksukoormuse ülekandmine nii tarbijate nõudluse elastsusest kui turu struktuurist. · Astmeline tulumaks: o Oletame, et mingi riigi valitsus soovib üle minna ühtlaselt tulumaksult astmelisele tulumaksule. · Tulu · Ma · Ma · Teg · Maksu- · Maksu- · Tegelik vahe ksu ksu elik määr summa maksu-määr mik - - ma mä su ksu är mm - a mä är
telefonikõnede arved) hüvitisi. Omaniku kulusid (näiteks korteriühistu remondifondi makstav raha, maamaks jmt) maksuvabalt hüvitada ei saa, st selliseid kulusid renditulust maha ei arvata. Kui inimene aga hakkab füüsilisest isikust ettevõtjaks, saab ta rendi- ja litsentsituludest maha arvata nende tulude saamiseks tehtud kulutused. Miinuseks on asjaolu, et järelejäävalt tulult tuleb maksta lisaks tulumaksule ka sotsiaalmaksu määras 33 %. Kui tulu rendile andmisest saab juriidiline isik, siis on see tavapärane ettevõtlustulu. Mitteresidendile ülekantavalt tulult tasutakse tulumaksu, kui ta annab üürile või rendile või koormab piiratud asjaõigusega Eestis asuva kinnisasja või Eesti registrisse kantud vallasasja; üürib või rendib Eestis kasutamiseks vallasasja (TMS §29,lg.6).